Helga ja tervist head klassikaraadio kuulajad algab heligaja saade. Kõigepealt on eetris kaks kontserdiarvustust. 10. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis kontsert, kus mitmete solistide moonia, kammerkoori ja ERSO esituses ning Daniel-Royce'i juhatusel tulid ettekandele Arvo Pärdi inspee ja Aadama itk ning Wolfgang Amadeus Mozarti reekviem kontserdimuljeid jagav Igor Karsnek. 11. veebruaril aga võis Estonia kontserdisaalis kuulatav Vincenzo Berliini ooperini oma kontsertettekannet, kus solistidena esinesid Mirhinya Wagner, Argentiinast, kalludika luudov Bulgaariast ning Rahvusooper Estonia solistid. Kontserti dirigeeris Alberto Holt kar Riido ja seda ettekannet käis kuulamas Raili Sule. Siis kuuleme merevasteinfeldi muusikauudiseid maailmast. Aga tänase heligaja pikemas saatelõigus võtame vaatluse alla teenindusruumide taustal muusika. Räägime sellest, kui palju Eestis on mõeldud kaupluste muusika valikute peale, millest need valikud lähtuvad ja kuidas ärikeskkonnamuusika inimestele mõjub. Klassikaraadio stuudios on muusikapsühholoogid Dali Kask ja Hendrik Saare kes on juba aastaid pakkunud muusika lahendusi mitmetele Eesti kaubanduskeskustele. Täna on kirjanik Juhan Smuuli 90. sünniaastapäev ja Tiia järk vaatleb järjehoidja rubriigis Gustav Ernesaksa loomingut Juhan Smuuli tekstidele. Nii palju saate tutvustuseks. Mina olen toimetaja Karin kopramp ja soovin teile head kuulamist. Sülgaja. Eelmisel reedel Estonias toimuval kontsert pealkirjaga inspee, kus Arvo Pärdi ja Wolfgang Amadeus Mozarti suurteoseid esitasid Danilo Royce'i dirigeerimisel ERSO ja Eesti filharmoonia kammerkoor võib kindlasti pidada üheks viimase aja tähelepanu väärsemaks muusikasündmuseks. Ja seda nii kõlanud teoste endi, nende esitusliku kvaliteedi kui kontserdikava terviku ülesehituse poolest. Lisaks veel hea solistide valik, kõnelus õhtu teises pooles, ent alustagem kontserdikavast, sest harva juhtub nii, et kui muusikaõhtu kavas on kolm teost, siis kõik kolm on ka täielikuks publikumagnetiks. Ja seekord oligi tegemist nii õnnestunud kombinatsiooniga sest kontserdi esimeses pooles sai kuulda Arvo Pärdi kahte oopust. Avateosena kõlas inspee Eesti esiettekanne, millele järgnes oratoriaalne Aadama itk ning kontserdi teises pooles sai juba nautida Mozarti reekviemi. Väga õnnestunud ja hea stiilitunnetusega ettekannet. Kuid nüüd kõigest järgemööda. Kui ma ennist ütlesin, et Pärdi teose inspee puhul oli tegemist Eesti esiettekandele siis see väide vajab siiski täpsustamist selles mõttes et inspee pärineb tegelikult aastast 276 ning see on pärgi üks esimesi tintinnabuli stiilis kirjutatud teoseid. Ja selle päris esmamuljet mäletan ma siiani ise. Tegemist oli Hortus muusikuse lindistusega samast 1976.-st aastast mis kõlas ühel heliloojate liidu töökoosolekul ja mis tekitas siis ka paraja furoori. Ent hiljem on Pärtend sellest loost veel mitmeid seadeid, nende hulgas ka vokaalseid. Aastal 1984 sai inspee uue pealkirja anden vasem ja selle nimetusega on kõnealune teos Meil ju mitmeid kordi kõlanud. Kuid eelmisel reedel meil kõlanud inspia järjekordne versioon pillikvintetti ja keelpilliorkestrile pärineb aastast 2010. Ja seda laiendatud seadet pole meil tõepoolest varem esitatud. Niipalju siis muusikaloolisest taustast. Kui Pärdi inspee nüüdsest esitusest rääkida, siis Tanja oskab dirigendina väga hea stiilitaju välja kujundada selle puhkpillikvintetti ja keelpilliorkestri omavahelise kõlatasakaalu. Teades Pärdi varase tintinnabuli stiili eriliselt väljapeetud askeetlik, kust on see kahtlemata suure keskendumise ja süvitsi mineva tunnetuse õnnestunud koostoime, tulemuseks? Arvo Pärdi hetkel üks viimaseid suurteoseid, umbes pooletunnine admitk koorile ja keelpilliorkestrile kõlas esmaettekandes kas 2010. aasta suvel Istanbulis, igatahes eestitelevisioon vahendas seda sündmust mõni aeg hiljem ka oma telepildis. Kui nüüd Aadama itku seekordset esitust Danilo Risti dirigeerimisel vaid ühe märksõnaga iseloomustada siis sobiks selleks ettekandes sisemine dünaamilisuse, mis tähendab teose erinevate osade tempolis sidusust läbi ühtse dramaturgiliselt arengukaare. Ma ei hakka siinkohal ümber jutustama teose koorideksi sõnalist sisu kuid nii palju siiski, et kuna selles on juttu pärispatust kui inimkonna tragöödias, siis muusika sisemine dramatis väljendub siin pärlid väga jõulised. Ja kõik see avaldus kaasahaaravalt ka kõnealuses ettekandes. Teine asi, mis pani kuulama, oli koori kõlalise vertikaali õnnestunud väljatoomine tänu orkestripartii oskuslikule redutseerimisele. Ehk siis teisisõnu meisterlikult tasakaalustatud ja väljatimmitud dünaamika. Näiteks Aadama itku lõpu diminuendos pikalt loojuvad kaared. See oli juba tähistama muusikaline elamus. Nagu ennist öeldud, sai läinudreedese kontserdi teises pooles kuulda Mozarti reekviemi mis eelnenud Aadama itkuga seostus vaimses plaanis lausa ideaalsed. Ma arvan, et ma ei liialda, eriti kui ütlen, et Mozarti reekviemi ettekanded, tõlgenduslik võti peitub küürie kuulsas topelt huugas täpsemalt selle osa õiges tempo valikus. See on ülioluline, et saaks jälgida esiteks koorihäältele Polifonist reljeefi ja teiseks, et tuua välja kogu järgneva reekviemi. Tarmaturgiline lähteimpus. Ja rüssil see igatahes õnnestus. Alguses võttis ta küljes isegi natuke liiga kiire tempo kuid sees tegi ta külje lõpus päris suure ritta Nuuto, nii et üleminek järgnevale diez irajale joonistus välja väga orgaaniliselt. Mis puutub solistidesse, siis Mozarti reetmis on teadupärast kaks osa mille ettekandeline õnnestumine on suuresti solistide vokaalkvarteti kanda. Need on tuuba Mirum ja rekorda. See subjekt ja tuubamiirumisse sõnas vokaalselt teistest solistidest enamgi. Sopran Kädi plaas seest solistide kvartett oli ansambli ses mõttes siiski ühtlasemas vokaalses tasakaalus osas rekord are jääsupleja. Meeldejäävaid õnnestumisi oli mustarti reetmis tegelikult veelgi. Näiteks Lakri muuseas väga tundlikuks kujundatud lüüriline, ent samas kõlaliselt karge kooripartii. Nii et kokkuvõttes võib öelda, et kõnealune pärgi ja Mozarti muusika kontsert oli kindlasti üks sellistest õnnestumistest millistes kuudes ja tahaks ilmselt edaspidigi osa saada. 15. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis ning dženza Berliini ooperi Norma kontserte ettekanne, kus solistidena esinesid Virginia Wagner, Argentiinast kaluudika luudov Bulgaariast Helen Lokuta, Mati Palm, Kristel Pärtleja, Oliver Kuusik. Kontserti dirigeeris Alberto Old kar Riido Hispaaniast. Ettekannet kuulas analüütilise kõrvaga Raili Sule. Ja 11. veebruaril tuli teha valik, kas saada osa Wagneri Nibelungide viimase osa ülekandest Metropoliit ano pärast või valida pelganto stiili kultusteos. Berliini ooperi, Norma kontsertettekanne. Mõlema puhul puudus nii-öelda kordusetenduse võimalus ja mitmetel põhjustel tuli mul otsustada Berliini kasuks. Norman ooper, mida helilooja ise kõrgelt hindas öeldes, et kui ta satuks laevaõnnetusse siis oma ooperites püüaks ta päästa ainsana Normat. Ja Wagner, kes itaalia ooperimuusikat teadupärast ei armastanud on siiski Berliini kohta öelnud tunnustavaid sõnu. No ja öeldes, et Berliini muusika tuleb südamest ja on tekstiga väga lähedalt seotud. Pelganud ooperid peavad kätkeb endas ilusat laulu, elegantset tooni, paindlikku ja tehnilist, kõrge taseme, milliste esitust läbi põimitud dramaatilise esituslaadiga. Berliini oli iseenda vastu väga nõudlik. Enne kui ta rahule jäi, tegi muusikasse palju muudatusi, no näiteks kas või Norma peategelase kuulsastaariast, kas ta tiiva on ta teinud kaheksa versiooni. Kas ta tiiva on normast ka ehk kõige tuntum number? See on Trueedide ülempreestrinna palve kuujumalale. Et viimane aitaks säilitada rahu kalja ja Rooma vahel ja kallaks maale seda rahu, millega ta taevast valitseb. Berliini meloodiate tundeküllusest ja Natkusest olevat väga üllatatud olnud šopäen, kelle nukk Türnide meloodilist voolavust on võrreldud Berliini pelganto stiiliga. Ja selle tõestuseks võiksime kuulata katkendit kuulsa aaria, kas ta tiiva algusest mitte küll viimasest kontsert tähendusest. Ja tekstis on ju ainult neli silpi kastaadiva tõlkes siis puhas või karske jumalanna. Aga kui palju helikõrgusi on seotud selle nelja silbiga? Kas ta diivanaaria, millega ka tänapäeval suured lauljad demonstreerivad oma võimekust pelganto ehk siis ilusa laulu alal pelganto nõudiski täieliku kontrolli oma hääle üle kerkisid esile niinimetatud pelganto lauljad, kes kantileeni suuri meloodia, hüppeid, territooseid, kadentse, treilereid ja koloratuure laulsid mängleva kergusega. Publik oli pöörane oma lemmikute järele ja heliloojad lõid üksteise võidu preid, milles see oli märksa vähem tähtis kui võimalus suurepäraseid hääli demonstreerida. Berliini suri noorelt 33 aastasena tema kümnekonnast ooperis Don enim mängitud kuutõbine sallambulasis originaalis. Montekija kapuleti puritaanid Janorma millestki. Viimast on kõlanud meil kontsertettekandes. Raske öelda, miks Norma esietendus publikule ei meeldinud ja tunnustus tuli järgnevate etendustega. Ühinen saalitäie melomaanidega, kellele sobis Norma kontsertettekanne? Dirigent Albert Old kar Riido kujundas sellest romantilise ja reljeefse helimaastiku olles väga tähelepanelik ja soliste arvestav, ajaduselga abistav. Alberto olnud ka Riido on Põhjamaade muusikakultuuriga hästi kursis. Sündinud küll, Barcelonas õppis ta Kopenhaagenis ja Helsingis, Helsingis muuseas Jorma panula juures olnud Soome rahvusooper, päri ja Stockholmi Kuningliku ooperidirigent ning teinud koostööd paljude eri maade muusikakollektiivide ja muusikutega. Ooperi keskseks probleemiks on vastuolu ülempreestrinna kohustuste ja ametivande ning inimliku armastuse vahel. Sama teema on leidnud kajastamist kaaspontiini ooperis Vesta, neitsi ja Bizee pärlipüüdjat. Ja juba 2010. aasta pärli püüdjatest on meelde jäänud Argentiina päritolu Buenos Aireses ja Madriidis koolituse saanud lauljanna Virginia Wagner. Muide, laulis taga rahvusooperis Travjaata 100. etendusel 2007. aastal. Ja ta väärib imetlust sügava sisseelamisega ja kauni laulukultuuriga. Norman rikas ansamblites. Peategelasi on kolm Norma siis noorpreestrinna, Adalgiisa ja Rooma asekonsul kallijas pol joone. Nende duetitertsetid lummasid fraseerimise ja tämbraalse sobivusega. Teostuse kohta saab lausuda vaid kiidusõnu. Adalgiisa osas säras Helen Lokuta ja Polli hoone rollis rahvusvaheliselt tuntud Bulgaaria laulja kaludiga luudov kes ka varem Eestis laulnud. Oli ansambleid, kus sõna otseses mõttes sipelgad jooksid seljal nagu esimese vaatuse finaal Adalgiisa ja pol joone duett ja tertsiti. Või tuntud Adal Kiisaya Norma duett teisest vaatusest nira Onorma. Ku Sadal Kiisa palub normatuma lastele halastada. Koor oli Heatooni kultuuriga koormeistrid Peeter Perens ja Hirvo Surva. Ja orkester seekord miks ma ütlen seekordsest, kahjuks ei olnud see Niiuliust sees arret teisel etendusel. Orkester oli ühtlane ja paindlik ja eriline tänu tšellorühmale teise vaatuse sissejuhatuses. Rahvusooperi viimaste hooaegade kontsertettekannete reas on Norma juba 10.. Nimistus on ooperid Mozartist, vaagnerist, pelganto meistritest, Sis, Rossini tonitseti, Berliini Rinski korsakovini ja aitäh rahvusooperile nende ooperiõhtutest. Estonia kontserdisaalis toimunud Vincenzo Berliini ooperi Norma kontsertettekandest kõneles Raili Sule. Muusika uudised, noorimaks muusika uudist. Kaheteistkümnendal veebruaril jagati Los Angeleses kuldseid grammofon. 54. grammide tseremoonial saavutasid edu järgmised klassika artistid. Parima orkestri salvestuse kategoorias tuli võitjaks Venezuela dirigent Gustavo Dudamel Johannes Brahmsi neljanda sümfooniasalvestusega firmale Deutsche grammofon. Teose esitasid Los Angelese Filharmoonikute. Parima ooperisalvestuse kategoorias tuli aga võitjaks John Adamsi ooper Doctor Atomic, esitajaks Metropolitan Opera. Koor ja orkester. Erinevad vokaalsolistid ja ettekannet juhatas šilbert ja see oli salvestatud firmale Sony Classical. Parima koorisalvestuse kategooria võitis aga deka poolt välja antud plaat nimega Gold, millel musitseerisid Erik Whitaker juhatusel. Erinevad muusikakollektiivid, nende seas näiteks Henrik Vadja Chryszingas, samuti Kinks Singas. Parima vokaalsolisti kategoorias tuli võitjaks aga ameerika metsosopran juristid Nato ja seda plaadiga tiivad tiivad, mis on salvestatud firmale vööghinud klassiks. Parima nüüdismuusikateose kategooria võitis aga Robert Haldridž ja plaat teosega Elmer kantri, mis on salvestatud firmale naksas parima produtsendi tiitli, pälvis tänavusel Grammy tseremoonial Aga juudid Sherman lauporo linnas. Inglismaal tuli vanade paberite hulgast päevavalgele helilooja Edward Elgari 1908 10 kolmandast aastast pärinev käsikiri. Teos pealkirjaga nii kellad on kirjutatud Karjooni torni avamiseks. Lambalinna kuninganna pargist. Leitud asjade hulgas on ka helilooja kirjad ja filmirull, millele on arvatavasti jäädvustatud torni avamine. Leitud esemete hinnanguline väärtus on 10000 naela. Instrument, millele teos on aga kirjutatud, koosneb 23-st kellast, mida helistatakse klaviatuurilt pedaalide abil. Hongkongi linna ooperiteater annab aga sel nädalal oma viimased sulgemist sealsed etendused. 1000 kohaline Päikesekiired Teil on olnud Lõuna-Hiina muret rääkivaid inimestele ooperipärandi sünonüümiks kogu oma 40 tegutsemisaasta jooksul. Teater on seni suutnud Hongkongi rahale ja kasumile suunatud mõtteviiside kiuste püsima jääda. Aga näib, et lõpuks on raha siiski traditsioonid võitnud. Täismajale antava etenduse järel langeb Ooperiteatrikardin lõplikult. 2003. aastal läks päikesekiire teater investeerimisfirmale Toyo malli valdusesse ja sellest ajast peale liikunud kuulujutud, et ooperiteatri asemele soovitakse ehitada kaubanduskeskust. Juba kahel korral on päikesekeerad teater olnud sulgemise äärel. Kuigi see puder on kuulutatud Unesco poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi osaks, on kohaliku meedia sõnul teatripindade rent tõusnud viimastel aastatel juba rohkem kui 90-le 1000-le dollarile kuus ja alates homsest takse teater majanduslikel põhjustel. Kuulus Emerson cootet mängib alates ülejärgmisest kontserdihooajast muudetud koosseisuga. Keelpillikvartetis lahkub järgmise hooaja lõpul seal viimased 33 aastat musitseerinud tšellist David Finkel. Emersoni keelpilliga mark det loodi aastal 1979 ja praegusel juhul on tegemist korter Lätis. Alles esimese liikme muudatusega. Taastane David Finkel tegutseb Karlini keskuses ka kammermuusikaühingu juhatajana ja tal on ka oma plaadifirma Akist LED Davidžincali koha võtab Emersoni kvartetis üle 42 aastane inglise tšellist pool Watkins, kes on ühtlasi inglise kammerorkestri muusikaline juht. Emersoni kvartett on olnud pikk käega Deutsche grammofoniplaadimärgi all, salvestaja aga viimati sõlmitud leping soni firmaga ja esimese koostööna ilmus hiljuti album Wolfgang Amadeus Mozarti kreisikvartetiga. Mauricio poliini Andris Nelson, Christian tätslafia, Paavo Järvi pälvisid hiljuti Saksamaa maineka auhinna, milleks on Braister Deutsche Shalblattel kriitik, mida antakse silmapaistvate plaadistuste eest. Paavo Järvi pälvis tunnustuse koos viiuldaja Christian tätslafiga ja neid tunnustati parimat viiulikontsertide salvestuse eest, milleks olid Felix nendel soni ja Robert Schumanni kontserdid ja mida esitati koos frankfurdi. Raadio sümfooniaorkestrile. Mauricio poliini pälvis võidu aga 1960. aastal salvestatud ja nüüd uuesti välja antud plaadi eest nimega testament, millel kõlavad Frederick shop. Daniel tüüdid. Mauricio poliini tähistas tänavu jaanuaris muide ka oma seitsmekümnendat juubelisünnipäeva. Lätlane Andris Nelson saavutas aga võiduorkestrimuusika kategoorias, esitades Birminghami linna sümfooniaorkestriga Pjotr Tšaikovski loomingut. Ja nüüd lühiuudiseid. Ameerika klassikalise muusika edetabelid on vallutanud hiljuti 70 viiendat sünnipäeva tähistanud Philip Glassi üheksas sümfoonia mille esiettekanne toimus tänavu aasta esimesel jaanuaril Austrias. Hiljuti suri 82 aastaselt tunnustatud tenor Charles Antony, kes oli Metropolitan Opera artist tervelt 57 aastat ja astus lavalaudadele ligemale 3000 korda, mis on ka Metropolitan Opera mastaapi arvestades harukordselt suur etenduste arv. Helilooja dirigent berbulees andis teada, et jätab silmaprobleemide tõttu veebruaris ära kõik ülesastumised Clevelandi sümfooniaorkestriga ja edasiste ülesastumiste kohta lubadusi praegu ei anna. Tänavuse Herbert von Karajan muusikapreemia võitis Aga tunnustatud Itaalia metsosopran, Sitsiilia partali ja Karajani nimelise preemia rahaline suurus on 50000 eurot. Pisut ka eestlaste tegemistest välismaal. Eesti filharmoonia kammerkoor ja dirigent Daniel Royce avasid 16. veebruaril Saksamaal festivali nimega koorat Berliin 2012. Kavas oli Arvo Pärdi kaks slaavi psalmi magnifikaat, Galina Grigorjeva noks vita Cyrillus Kreegi psalmid ja Mart saarel, noore veljo veeretage ja seitse Sammeldunud sängi ja Veljo Tormise jaanilaulud. Neljapäevane vokaalmuusika festival toimus esmakordselt möödunud aastal. Kuueteistkümnendal veebruaril leidis Iirimaal Iiri Kirjanike keskuses aset Eesti ja Iiri kaasaegse muusika ja luuleõhtu ansambel. Resonaabilise esitusest tuli Ta kandele Galina Grigorjeva hällilaul. Lisaks mängiti kontserdil Sheino liiri teos ješ. Meil kavas oli ka Mirjam Tally struktuurid soolokandle Yana Kozlova köielkõndija, Andrus Kallastu leegiline troopia, Helena Tulve Noskvinud South Wind Doris Kareva, Kauksi Ülle, Ülar ploomi ja Triin Soometsaluulet, mis oli tõlgitud inglise keelde. Lugesid iiri poeedid. Ansambel resonaabilis mängis koosseisus metsosopran Iris Oja, kandlel Kristi Mühling flöödi Tarmo Johannese sel Aare Tammesalu. Ja lõpetuseks midagi Franz Schuberti loomingu austajatele. BBC Raadio kolm plaanib ette võtta suure Schuberti maratoni, et tähistada 215 aasta möödumist helilooja sünnist. Tegemist on kaheksapäevase muusikamaratoniga, mis leiab aset 23.-st märtsist 31. märtsini ja kokku kõlab raadioeetris järjepanu 200 tundi Franz Schuberti muusikat Igalühel Avalon eetris, Schuberti looming mingist uuest aspektist vaadatuna ja kavas on kõik teoste kogumit kud ja eetrisse lastakse ka mitmeid vähemtuntud fragmente ja samuti lõpetamata või teiste heliloojate poolt lõpetatud Schuberti teoseid. BBC raadio kolme Schuberti maratonil kõlab esmaettekandes ka helilooja üks lõpetamata jäänud sümfooniat Est hellistikuga. Jaa Tootsi kataloogi järgi numbriga 708 ja selle teose lõpetas hiljuti Schuberti loomingu uurimusele pühendanud helilooja Brian New poolt. Tänase heligaja pikemas saatelõigus võtame vaatluse alla muusika mida me kõik Tahtmata pea, iga päev tarbina, see on teenindusruumide või siis ka ärikeskkondade muusika. Räägime sellest, kui palju Eestis mõeldakse muusikavalikut peale, mis kõlab kaubanduskeskustes või muudest poodides, millest need valikud lähtuvad ja kuidas taoline muusika inimestele üldiselt mõjub ning ka täpsemalt, et kuidas mõjub see muusika meie tarbimiskäitumist. Klassikaraadio stuudios on nüüd muusikapsühholoogid Taali Kask ja Hendrik saarel keda võib pidada ekspertideks kaubanduskeskkondade muusika valdkonnas. Tere tulemast. Tervist. Kõigepealt küsiks, et kui kaua te selles vallas olete tegutsenud? Mina alustasin selles vallas. Täiesti teadlikku tegutsemist aastal 2004, kui sai loodud selline väike ettevõtmine nimega muusikama mille alt siis hakkasimegi pakkuma siis selliseid professionaalseid turunduslahendusi, kuhu oli kaasatud ka muusika ja sealhulgas siis ka hakkasime pakkuma võimalust helindada neid keskkondi, kuhu inimesed on tulnud ostma, ehk siis just nimelt selliseid kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Ja mina siis pärast ülikoolis psühholoogia õppimist ning hiljem siis muusikateadust muusikaakadeemias õppimist. Kui taliga täiesti juhuslikult ja hakkasime koostööd tegema ning see oli umbes viis aastat tagasi ja siiamaani siis oleme koostööd teinud. Siis alates 2004.-st aastast tegeleb, tegi spetsiaalselt muusikavalikutega kaubandusruumidele. Kui palju teil kliente on olnud? Selle aja sees? Tänaseks päevaks on neid kliente ikka juba üle 200, ehk siis, et kõik sellised suuremad kaubanduskeskused, suuremad kaupluste ketid, et need on kõik juba meie poolt helindatud. Nii et aastate lõikes on neid tulnud järjest juurde ja juurde neid nii-öelda siis tellija vaid, või neid kliente, kes on pidanud seda teemat väga oluliseks, et see muusikavalik, mis nende teeninduspinnal kõlaks, et see oleks juhuslik. Et ta oleks kooskõlas kogu selle nii-öelda üldise kontseptsiooniga, et ta jääks selliseks seisvaks tükikesteks. Vaidet muusika moodustaks ühe osa tervikust. Nii et võib öelda, et Eestis mõeldakse sellele järjest rohkem. Milline muusika kõlab sel ajal, kui inimene käib poodides? Ja kindlasti, et siiamaani on seda suhteliselt vähe tehtud, kuid see on väga oluline osa brändi juures ühe ettevõtte turunduskontseptsiooni juures, et ta kindlasti peaks tähele panema. Nii et võib siis järeldada, et ükskõik millisesse suuremasse kaubanduskeskusesse ma lähen, see muusika ei ole seal juhuslik ja. Täna võib küll juba nii-öelda, et ütleme siin Tallinna kõik suuremad kaubanduskeskused on ikkagi nii-öelda helindus on läbi mõeldud alates ka helitehnilisest lahendusest, kuni siis nii-öelda nende muusikapalade nimisel konkreetselt kõlavad ja väljapool Tallinnat. Ka siis, aga enne kui me täpsemalt räägime, et kuidas muusikavalik siis käib, võiksime alustada sellest, et kas kõik inimesed, kes lähevad sinna poodi, üldse panevad tähele, mis muusika kõlab, kas nad märkavad seda või on see rohkem selliste inimeste teema, kes muusikaliselt teadlikumad on lõksama muusikalise kõrvaga. Noh, me ise ka eelmisel aastal mõtlesime selle peale, et kui palju siis tegelikult ikkagi muusikat Tähele pannakse, teades, et tegelikult muusikat tuleb ju väga paljudest muudest kanalitest veel lisaks, siis ütleme sellele ostukeskkonnas olevale muusikakanalile ja tegime koostöös Faktum Ariko ka ühe sellise küsitluse, mis siis hõlmas Eesti suuremaid linnu eelkõige ja suuremaid kaubanduskeskusi ja saime sealt sellised väga konkreetsed tulemused, et sellest hulgast inimestest, keda me küsitlesime, neid oli 500 siis 75 protsenti panevad muusikat tähele 25 protsenti tsirka, siis ütles, et nemad ei pane tähele või ei oska täpselt sellele küsimusele vastata, nii et ikkagi võib ju öelda, et, Enamus kui te nüüd hakata sellist projekti tegema ühele kaubanduskeskusele, siis millised aspektid seal on, mida te silmas peate? No neid aspekte on tegelikult terve hulk, et eelkõige tuleb paika panna sellele konkreetsele kaubanduskeskusele selline oma muusikaline profiiligakeskus mõnes mõttes erineb teisest keskusest või iga kauplusekett, tal on omad tulunduslikud eesmärgid ka, ehk siis et osaliselt see, et, et milline ongi see kogu imago alates pisidetailidest, milliseid värvilahendusi võib-olla on kasutatud või kas tegemist on kogub Verekeskusega või on see pigem selline noh, ütleme nooremale sihtgrupile kujundatud keskus. Et kõik need tulunduslikud nüansid mängivad siinjuures väga suurt ja olulist rolli ja lisaks siis sinna juurde siis muusikalised aspektid, eks ju, muusikapsühholoogia need põhitõed sealt, et, et millist mõju konkreetne muusika selles konkreetses keskkonnas olevat telekülastajatele siiski avaldada võib. Nii et neid on terve hulk, aga kaks kandvat vundamenti ongi just siis, et on see turunduse pool ja on just nimelt siis muusikapsühholoogia alustõdede pool. Väga oluline punkt on just see sihtgrupp või need inimesed, kes seal siis keskkonnas käivad, et kellel see muusika on mõeldud, kes lõpuks kuulavad, et kui on kaubanduskeskus, kus käib siis inimesi erinevas vanuses aga erinevates kohtades tulevad, siis see muusika peaks kõigile midagi pakkuma. Aga kui on veidi konkreetsema kontseptsiooniga pood väga trendikad, riiete pood näiteks, siis see sihtgrupp on kohe palju väiksem ja see muusika peab siis kuidagi tabavamalt mõjuma nendele inimestele. Teie olete kaubamaja, muusikalahenduse autorid, kuidas muusikaline kujundamine käis, millest te alustasite? Arvatavasti kaubamajas käib ka väga lai sihtgrupp inimesi alates väikestest lastest vanainimesteni. Kõikidel neil on oma muusikaline maitse ju tegelikult. Tallinna kaubamajaga kui natukene niimoodi ajas tagasi minna, siis võta see periood sihikule, kui Tallinna Kaubamaja osaliselt kolis Viru keskuse pindadele Viru keskus valmis sai, ma arvan, sellest on nüüd ka üks viis-kuus aastat juba möödas. Siis Tallinna Kaubamaja kliendiuuringud hakkasid näitama, et osa nende põhilistest klientidest olid ära kadunud kaubamajast arvates, et kuna need on uued ruumid, said valmis, valgustus on teistsugune, kõik nägi niukene sutsu eksklusiivse välja. Et selline vana kaubamaja hea vana hõng justkui oli sealt kadunud. Ja siis me täiesti teadlikult võtsime appi muusika ja võtsime kasutusele hästi palju just sellist retrohõngulist muusikat, mis on niimoodi 60.-te lõpuosas seitsmekümnendad, rataste aastatest pärit ja hästi palju eestimaist muusikat ka, et seal muusikavalikus on küll ka, ütleme muu maailmamuusikat ja ka natukene keset džässisugemetega ka selline hea vanakooli eesti estraad on vald, aga mis on nende sellises igapäevapaketis seal mängimas, niiet taotluslikult tahtsime tuua need vana kaubamajaga harjunud külastada, et siis ka sinna Viru keskuse ruumidesse kaubamaja ruumidesse tagasi. Ja nii nagu ma kuulnud olen kaubamaja enda turundusosakonnal, siis see on väga hästi toiminud. Nüüd kaubamajaga ja paljude teiste keskustega on veel ka sellised valiku põhimõtet, et kui toimub mõni kampaania või kui on erilised täht päevad näiteks nagu jõulud või jaanipäev või siin on mingi kevadpüha, on need osturallid paljudes kohtades või sellised soodusmüügid, osturalli ongi küll konkreetselt kaubamajas, seal on omad nimetused. Et siis me teeme ka sageli veel uue muusikavaliku, et mis siis kindlasti eristub sellest igav päevasest ja noh, näiteks konkreetselt osturalli ajal, siis on ka muusikatugevus pisut tugevam, et ta loobki natuke sellise lärmaka oma keskkonna, kuhu inimesed tuleksid võib-olla kiiremini, sealt ka läbiksid. Ühesõnaga põhimõte on see, et see eristuks sellest igapäevasest valikust. Just et osturallide puhul kasutame siis ka natuke mõnevõrra teistsugust muusikat, et tempo oleks natukene hoogsam ja kuidagi lõbusam. Loodan, et siis mõjutab inimeste liikumiskiirus sama moodi, et nad käivad sellest keskkonnas kiiremini läbi ja siis tänu sellele on võimalik rohkem inimesi sealt nelja päeva jooksul läbi mahutada. Muusika abil saab siis nagu inimesi suunata näiteks liikumise kiirust. Kuidas see muusika, mis kaubanduskeskuses kõlab, kuidas ta peaks mõjutama inimest, mis need eesmärgid on, kas ta peaks kuidagi mõjutama ka minu tarbimiskäitumist? Eelkõige, ma arvan, muusika peaks sobima sellesse keskkonda, ta peaks toetama seda turunduskontseptsioone ja sobima selles konkreetse füüsilise keskkonnaga. Et kui on suured ruumid, kõrged laed, seinad, et siis muusika peaks samamoodi vastama sellele kõigele ja kõige esimene vastu täiustus oleks see, et muusika ei tohi inimesi häirida, et tahaks ikkagi mõjuma meeldivalt ja sooviksin keskkonnas viibida rohkem. Jah, et selline mõõdukuseta mõõdukalt ärataks tähelepanu, et kui muusika läheb esiplaanile, siis inimese tähelepanu läheb muusika juurde, hakkab võib-olla mõtlema, et oot-oot, mis lugu see on ehk siis, et ta ei tohiks tõmmata liiga palju tähelepanu enda juurde, siis läheb inimese tähelepanuga kaubale keskendumiselt ära. Ja samas oleme meiega väga läinud rattateed. Et mitte luua sellist leiget tapeeti, kui ma võiks sellist väljendit kasutada, et et selles muusikas siiski oleks mingi väike kiiks või selline oma iseloom sees või et et seal oleks ikka värvid ja lilled ka olemas, sest et tegelikult noh, ütleme see kaubanduskettide siseraadio, see on ka üks raadiokanal tegelikult ja selle kaudu on võimalik ka inimest kuulmismeelt natuke puudutada, teha seda keskkonda nauditavamaks pakkuda, aga võib-olla sellist kõlalist esteetilist naudingut, et kui me võtame võib-olla mõtleme selle peale, et osa inimesi neil ei olegi võimalik kontserdile minna vaata sealt Niukest midagi, mis neid võib olla puudutaks, siis meil on olnud see mõte, et seal me saame seda natukene teha. Me oleme selle kohta saanud ka väga toredaid meile ja, ja külastajate sellist tagasipeegeldust, et mõni on siin küsinud toonud välja konkreetse rea mõnest laulust, et ma olin kell 12 seal ja seal poes ja seal mängis see ja mulle see väga meeldib, et mis lugu see on, et et siis me oleme alati ka nendele meilidele vastanud ja andnud inimestele siis võimaluse neid lugusid ka koju soetada või, või kuulata Neid veel, nii et siis ikkagi üheks eesmärgiks võib pidada seda, et kui muusikaline keskkond on meeldiv siis inimene viib ikka sellest kauem ja arvatavasti teeb ka rohkem osta. Jah, ja seda on ju ka mujal maailmas eelkõige, aga päris palju muusikapsühholoogid ikkagi uurinud, et inimene valib endale ise muusikat oma nii-öelda meeleolu kujundamiseks ja tavaliselt ikka minnakse seda teed, et kui tuju on paha, siis valitakse ju midagi, mis natuke kas toetab seda või siis, et vot panengi mõne hea loo peale, mis aitab mul tuju paremaks saada. Ja see kindlasti on üks põhimõtteid, üks eesmärke ostukeskkonnas, et nii-öelda kujundada tarbija tunda elu emotsiooni. Selles keskkonnas ei läbi ka korraks Hendriku jutust sõna häirima kindlasti meie hulgas palju neid, kellel on selliseid kogemusi, et mõnes poes viibides no ei saagi seal olla, sest et muusika on lihtsalt kas nii vali nii agressiivne ja tullakse ja samamoodi tagurpidi uksest välja. Mis siis on nende poepidajate eesmärk, miks, miks nad panevad sellise muusika mängima, mis arvatavasti paljudele ei meeldi? Tihtipeale ei mõelda väga läbi seda, mis muusikat lastakse, et kui poetöötajad ise valivad seda muusikat, siis nad lähtuvalt iseenda muusikalist eelistustest ega mõtle laiemalt selle peale, missugune muusika seal poes võiks mängida. Võib-olla me teeme vastupidi, et me mõtleme just selle peale, kuidas muusika sinna keskkonna sobiks, et mitte lähtuda sisenda isiklikest muusikalist eelistustest. Jah, ma arvan, et võib-olla gaase hästi kõlav muusika, liiga valjult kõla muusikat, kui see on noortepoodides või nendes poodides, kus selliseid noortele mõeldud brände kasutatakse, siis mõnikord võib see olla täiesti taotluslik, et selekteerida välja see õige sihtgrupp, et vanemad las inimene sinna ei tulekski ja seda muide muusikapsühholoogiast, kas nende just inimeste hulgas, kes siis kasutavad muusikat nendel eesmärkidel nimetatakse ka selliseks esiplaani muusikaks mitte taustmuusikaks, vaid esiplaani muusika, et ta kohe võtabki nagu vastu seal ukse peal. Aga, ja muidugi, kui see on maitsetult valitud, kus ei ole arvestatud kõiki neid põhimõtteid, millest me ka siin juba Hendrikuga eelpool kõnelesime, kui ta on liiga vali ja võib olla helisüsteem, ei ole piisavalt kvaliteetne, siis ta muutub selliseks, et ta tekitab stressi, sest ta mürada hakkab mõjuma mürana, mittemuusikana ja müra sees on inimesel väga raske, kaua viib. Alguses oli siin juttu ühest uuringust ja sealt siis tuli välja, et 75 protsenti inimestele ei ole ükskõik, mis parasjagu kõlab. Mis sealt veel välja tuli, sellest uuringust, mida te veel küsisite? No me küsisime seda, et, et kui paljudele meeldib ikkagi see muusika, mis ostukeskuses mängib ja siin tuli ka välja see, et tegelikult 78 protsenti küsitletutest vastas seda, et neile see muusika meeldib ja 11 protsenti siis ütles, et neile ei meeldi ja 11 protsenti, et neil on üks kõike, et nad ei pööra sellele mingit tähelepanu. Selle uuringu puhul oli selline aspekt, et viidi läbi kaubanduskeskustes, kus käib siis inimesi väga erinevas vanuses ja erineva taustaga ja need tulemused on siis nagu kokkuvõte sellest uurimusest. Kui aga nüüd minna veidi konkreetsemaks näiteks teha sedasama sugune uurimus mingisuguse väiksema poe sees siis tulemused oleks hoopis teistsugused, siis need tulemused sõltuvad sellest, mis inimesed seal käivad. Lõpuks. Ühesõnaga, üks oli veel kindlasti oluline aspekt ka see, et 78 protsenti inimestest ütles, et neile väga meeldib, et muusika mängib ostukeskuses ja me oleme vahel ka selliseid toredaid eksperimente teinud siin oma heade nii-öelda klientide või koostööpartneritega, et näiteks mina pakkusin ühele konkreetsele keskusele mõned aastad tagasi välja, et teeme nii-öelda sellise vaikse nädalavahetuse, et võtame taustamuusika ära ja ja laseme lihtsalt inimestel olla niimoodi kõrvadel puhata. No läks pool päeva, kui mulle helistati ja öeldi, et palume muusika siiski tagasi panna, et et meie müüjad ei suuda niimoodi olla ja ja eks selles keskkonnas muidugi kõik need muud olmehelid siis hakkavad väga domineerima, sest taustamuusika üks eesmärke on ka nii-öelda siduda nii-öelda see mürafoon, kõikvõimalikud olmehelid, sellisesse moonilisemasse keskkonda, et muusika siis nii-öelda neutraliseerib neid olmehelisid ka ainult külastajad ei ole selle muusika sees, vaid ka klienditeenindajad, kes on seal oluliselt kauem ja nendega kindlasti tuleb ka. Ikkagi arvestada, kas võite ka lisada kaubamajale, kellele te olete teinud veel muusikavalikuid. No Tallinna suurematest keskustest siis Viru keskus siis seal vastas peaaegu on foorum Rotermanni keskus. Ja siis on Ülemiste keskus, on meie klient olnud Selverit, Rimid, maksimarketit ja need poed veel ka Konsumit näiteks, mis kuuluvad ja prismat samamoodi, nii et see on nüüd see muusika, mis kõlab koridoris üldiselt või nendes väikestes poodides nendest ka kõik eraldi räägime näiteks Viru keskusest, siis seal on ju terve hulk rentnikke ja paljud kasutavad siiski oma muusikat, et kui on sellised brändid nagu Saara või, või mango, siis need emafirmad asuvad ja nii-öelda mujal ja sealt on, ma arvan, neile ka tulnud ettekirjutused. Mida kasutada, kuidas trend praegu on Eestis, kas neid kaubanduskeskuseid ja poode tuleb järjest juurde, kes selle peale mõtlevad, tellivad teilt lahendusi? Ja tõepoolest tuleb juurde ja see on väga hea, et, sest, et see Meie sisuliselt teeme, on, kujundame seda helikeskkonda, kus me igapäevaselt kaubanduskeskustes viibimine on suhteliselt suur osa meie igapäevaelust. Ja selles mõttes on väga oluline, et seal oleks selline meeldiv keskkond, kus oleks hea olla ja just, et ei häiriks. Omalt poolt võib-olla lisan veel ka seda, et, et mitte ainult kaubandusettevõtted vaid üks ettevõte kui selline üldse, et et siin on ka terve hulk ettevõtteid meie poole tulnud, kes on ju koduleheküljed näiteks, eksju, ja on ka töökeskkond, inimesed töötavad büroos. Et on otsinud abi ka selle poole pealt, et leida nii-öelda see sobiv muusika, mis sinna nende keskkonda sobituks. Et kui ettevõtetel on see nii-öelda selline korporatiivne imago, neil on oma visuaalne identiteet, millel on väga palju tähelepanu pööratud, on logod, on kindlad värvid ja nii edasi reklaamimaterjalid, mida jagatakse, siis tegelikult on ka seal hakanud tõusma selline teatav teadlikkus muusika osas, et muusika abil on ka võimalus nii-öelda turundada ennast, et kui inimene astub sinna noh, ükskõik siis sinu büroo sinna fuajeesse, kus ta võib-olla peab ootama siis, et teda seal ka ümbritseks, selline helide foon, mis juba kuidagimoodi võib-olla ka iseloomustaks seda ettevõtet, et meile praegu on käsil üks väga põnev töö, et kujundadagi ühe sellise mitte väga suure ettevõtte aga sellise keskmise ettevõtte just nimelt selline muusikaline profiil, et kui nende inimesed kusagil ka ise oma tööd teevad, väljapool neid bürooruume, et nad näiteks presentatsiooni taustaks kasutavad kõik samasugust muusikat terve hulk, siis selliseid nende väärtusi, mille me proovime siis paigutada sinna või sõnastada nii-öelda muusikakeelde ja siis, et see muusika ka edastaks siis konkreetselt seda seletamatut Kas või see muusika, mida me näiteks telefonis kuuleme, kui pannakse ooterežiimile ma kuskilt lugesin, et enamus inimesi, see häirib muusika. Jah, see oleneb jälle ilmselt missugune muusika sinna valitud on, et aga ma tahtsin lisada seda, et milles Tallinnas praegu rääkis, et seda tuntakse olemas selline mõiste nagu audio bränding või saun, bränding, et Eestis on suhteliselt tundmatu mõiste, kuid maailmas järjest rohkem kogub populaarsust, et see ongi just tähelepanu pööramine helilisele aspektile ühe brändi juures ja sinna alla kuuluvad siis seinad, elemente alates telefoni ooterežiimi muusikast kuni kodulehemuusikani kuni kontori taustamuusikani. See kõik võiks toetada selle bändi imagot, siis säilib ehk siis toetada. Nii et siis kokkuvõtteks võiks öelda, et inimeste üldine muusikaline teadlikkus suureneb järjest? Jah, aitäh tulemast stuudiosse täna muusika psühholoogitaali Kask ja Hendrik Saare ja ilusaid muusika lahendusi. Aitäh. Järjehoidja. 18. veebruaril 90 aasta eest, see on siis 1922 sündis Muhu saarel koguvas Jüri Smuuli perre veel üks poisslaps. Ta sai nimeks Juhan. Koguvas elas üle pooleteist 100 inimese, neist rohkem kui taas Smuuli ütleb eesti kirjanduse ajaloo viies köide. Seda väärikalt väljaannet. 1987.-st aastast. Tähelepanelikult uurides leidsin alljärgnevad read. 1953. aastal koori süüdi tekstid on kirjutatud 10 osaline tsükkel, kuidas kalamehed elavad, esitab sügava poeetilisuse ja range lihtsusega koduomaseid Tiive ratastest ja merest. Püsiva väärtuse annab nendele lehekülgedele inimese ja looduse, inimese ja tööinimese ja kodupaiga kokkukuuluvuse poetiseerimine. Lisage seda, mida Juhan Smuuli luulekogust võib leida. Tsükli, kuidas kalamehed elavad esileheküljelt kaunilt toodud pühendus. Gustav Ernesaksale. Oleks olnud tore seda lugeda ka kirjanduse ajaloost. Ernesaks on smuliga olnud vististi heades suhetes pisut krutskitega jutt, vaimukad, sõna- seadmised ja merearmastus võiksid olla lahendavaks neid muidu nii radu pidi, aga mitte eri tasanditel liikunud kunstnikke. Meenutagem Gustav Ernesaksa Tormide ranna eest Stalini preemia 1951. Ja rammi tegevuse eest oli ta selle sama preemia saanud juba 1947. Juhan Smuul sai Stalini preemia oma luulekogu Est 1952 ja Lenini preemia jäise raamatu eest 1961. Smuuli publitsistikat kirjastatud ja tõlgiti palju. Aga Muhu monolooge ei anna ju tõlkida, eks ole. Kalameestega on Ernesaksal olnud kiire töömeeskoorilaulude noodis, kust tsükkel trükitud on valikuliselt. Üheksast laulust seitse on igal laulu all. Helilooja poolt lisatud kuupäev. Hommik 18. jaanuar 1953 meri laulab 29. jaanuar mehe töö, 29. jaanuar Kalamees naerab. Veebruar laine tõuseb. 15. veebruar, miks sa ott nii vaikne oled, 15. veebruar. Kalamees tuleb koju. 22. veebruar 53. Mul tuleb praegu meelde, see kõik on ju ainult mõni nädal enne Jossif Stalini surma. Ühes hilisemas kirjatükis detsembris 58 Gustav Ernesaksa 50.-ks sünnipäevaks noorte hääle veergudel annab Juhan Smuul teada meeskorit süüdi tekkeloo. Ernesaks ei rääkinud kunagi ei teksti värsistruktuurist ei rea pikkusest, ei rütmi vaheldusest, vaid sellest, missuguseid pilte, meeleolusid ja värve ta näha tahaks. Ma püüdsin neid tabada ja kui mõningaid tekste selles kooris hüüdis, võib enam-vähem õnnestunuks lugeda. Siis olen palju võlgu Gustav Ernesaksale. Mind on korduvalt hämmastama pannud see, kui sügavalt see suur helilooja suudab tungida poeesia varjatud tagamaadele ja see oskus, millega ta suunab inimesi alltekstist, tekstini. Selle noorte hääle kirjatüki järgi võib oletada, et luuletsükli tekkimine oli siiski Ernesaksa-poolne initsiatiiv. Lisagem ET Gustav Ernesaksa väga menukas meeskoorilaul kutse aastast 1957 on ka Juhan Smuuli tekstile. Ja pole üllatav, et Juhan Smuuli viimane laev on leidnud väga mõjusa muusika. Veljo Tormise sulest. Andormiski läbi loomede mereteemaga olnud väga lähedane. Tormise viimane laev esiettekandes tegi ole vaja 18. veebruaril 1982. See oli Juhan Smuuli 60. sünniaastapäev. Järjehoidjat toetab Eesti kultuurkapital. Selga ja 18. veebruari helikajale tegid kaastööd Tiia Järg, Raili Sule nelevasteinfield ja Igor Karsnek. Operaatorid olid Katrin maadike, Helle Paas toimetas Karin koprasülgaja.