Tere õhtust ja head vabariigi aastapäeva. Kell sai viis, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 24.-st veebruarist. Mina olen Mall Mälberg. Terves Eestis tähistatakse täna Eesti 90 neljandat sünnipäeva. Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus laasta päeva tervituses üles arukale mõttevahetusele, kus üksteise seisukoht jahustatakse. Rõhutas, et poliitikud ei tohi arvata, et neil on suuremad õigused kui teistel. Peaminister Andrus Ansipi sõnul peame me Eesti Est antud ohvrite pärast tegema vastutustundlikke otsuseid ning meil ei ole õigust elada laste ja tuleviku arvel. Peaminister andis Tartu Ülikooli aulas kätte tänavused teaduse, kultuuri ja spordipreemiad. Andrus Ansip ütles preemiate kätteandmise kõnes, et ühegi tänavuse kandidaadi puhul ei tohiks tekkida küsimust, et miks just tema saab preemia. Eesti iseseisvus muutunud iseenesestmõistetavaks, kuid vajadus seda hoida unustatud ei ole. Iseseisvus on meile oluline, kinnitasid täna kaitsejõudude paraadi vaadanud inimesed. Kell kuus algab Vanemuises iseseisvuspäeva pidulik kontsert, mille juhatab sisse presidendi kõne. Kultuuri vallas. Elutöö preemia saanud Ilmar Krabi on aastakümneid elanud välismaal, kuid tema enda sõnul tunneb ta üha suuremat muret Eesti tuleviku pärast. Tema hinnangul peaks valitsus tegema kõik, et inimesed ei tahaks Eestist lahkuda. Ilm on sajune, öösel on kuni neli kraadi külma, homme päeval kuni kaks kraadi sooja. Eesti vabariigi aastapäeva tähistamise keskpunkt on tänavu kuid traditsiooniliselt heisati pidulikult lipp ka Tallinnas Toompeal. Riigikogu esimees Ene Ergma ütles, et traditsiooni sünd ja selle hoidmine on noore riigi jaoks oluline. Ergma sõnul on meie väikese riigi ajaloo 20 iseseisvusaastat mahutanud palju sündmusi, kui ühiskonnas on üles kerkinud ka probleeme, mis vajavad laiapõhjalist arutelu. Ta kutsus üles dialoogile. Dialoog arukas mõttevahetus, kus inimesed arutlevad 11 kuulates ja üksteise seisukohtadest lugu pidades võib viia parima lahenduseni. Meil, poliitikutel, alates presidendist ja lõpetades vallavolikogu liikmega tuleb meeles pidada, et meie positsioon ei anna õigust võtta omaks vanade roomlaste mõtet. Mis on lubatud jupiterile, pole lubatud härjale. Lugupidamatus ja üleolek ei too midagi head. Hoiame oma riiki ja hoiame inimesi enda ümber. Tartus asetati vabadussõjas langenud sõdurite mälestuseks pärjad kalevipoja samba jalamile. Peaminister Andrus Ansip avaldas austust kõigile, kes on vabadussõjas Eesti eest võideldes andnud oma elu või ka hiljem iseseisvuse nimel ohvreid toonud. Nende ohvrite nimel, mida Eesti eest on antud selle pingutuse nimel, millega on hoopis raskemates oludes võidetud väsimust ei ole meil õigust väsida. Peame tegema vastutustundlikke otsuseid, peame kujundama oma riigile ja rahvale parimat võimalikku tulevikku. Ei ole meil õigust elada laste ja lastelaste arvel. Ei ole meil õigust tuleviku arvel liugu lasta. Tartlaste jaoks oli täna Eesti vabariigi sünnipäeva tähistamise tipphetkeks kaitsejõudude paraad. See tõi kesklinna kokku tuhandeid inimesi. Eesti iseseisvus on muutunud iseenesestmõistetavaks, kuid vajadus seda hoida unustatud ei ole. Iseseisvus on meile oluline, kinnitasid täna looduskaitsejõudude paraadi vaadanud inimesed. Toomas Kelt käis kohal. Kaitsejõudude paraadi võib julgelt nimetada tänaseks tippsündmuseks rahvapeoks, pealtvaatajad hakkasid kogunema tublisti enne paraadi algust ja Emajõe kaldapealne ning teine täna väär oli inimesi tulvil. Palju oli ka päris väikesi lapsi, kes rõõmsalt lehvitasid väikeseid sinimustvalgeid. Ka rahvuslippude arvukus oli silmatorkav. Paraad ise algas keskpäeval traditsiooniliselt liputseremoonia ja presidendi tervitusega. Rahva eest marssis läbi üle 1000 kaitseväelase ja kaitseliitlase sõjatehnikat, nägi motoriseeritud paraadmarsil. Esmakordselt oli paraadil väljas ka lahingutoetusüksused ning logistikakeskuse ja logistikapataljoni lipud. Inimeste hinnang, nähtuleli kiitev. Tore oli. Väga tore oli, jaa, alguses oli natukene trügimist, aga siis saime täitsa heale positsioonile, aga lahe väga jah-sõna-sõnalt. Kindlasti see kõne oli väga hea ja ega sõjatehnikat oli jälle meeldiv näha. Ma käisin ka esimest korda ja päris huvitav oli, omasime ikese sõjatehnika üle vaadata. Maadling? Ist jõudsin kohale ja need masinad, need olid väga lahedad. Kõik kõnetatud, nii noored kui vanad kinnitasid, et iseseisvus on neile kallis. Meil on küllaltki, see mulle meeldibki, eest juba sain. Ma olen siin sündinud ja kasvanud ja alati Eesti vabaduse eest ja kui on vaja, ma olen pensionär, aga ma olen ka nagu ütelda, võitlema mani, nõrk veel ei ole. Ma mõtlen, et kuulates, et mina nõukogude aega pole näinud, aga kuulates oma sugulaste, vanemate inimeste ütte, siis olen ma õnnelik, et olen sündinud vabasse Eestisse. Täpselt samas. Mul ei ole ka midagi rohkem. Muidugi lõid kõik üritused ja nende ettevalmistamise tsegi tartlaste tavapärase elurütmi, kuid selle üle ei pahandanud keegi. Tore, et riigi sünnipäevapidu toimub Tartus, kinnitasid kõik, nende hulgas ka täna hommikul küsitletud endine Tartu Peetri koguduse õpetaja Kalle mesila. Minu arvates on täiesti loomulik asjade käik. Tartu on suuruselt teine linn, ta on hariduskeskus ja siin on paljud algatused oma hoo sisse saanud. Miks ka mitte? Toomas Kelt Tartu. Peaminister Andrus Ansip andis täna pärastlõunal Tartu ülikooli aulas üle riigi preemiad kultuuri-spordi- ja teadusvallas. Mirko ojakivi käis pidulikul tseremoonial. Peaminister Andrus Ansip märkis oma kõnes, et seekordse teaduspreemiate saajad on kõik seotud Tartu ülikooliga, ka kuulus paljude spordi ja kultuurivaldkonna laureaatide sekka väga palju Tartu Ülikooli vilistlasi. Andrus Ansip. Parimate valik on alati raske, neist kõige parema esiletõstmine veelgi raskem, ent sõel on tihe ja pinnale jäävad parimaist parimad. Taas võime tõdeda, et mitte ühegi tänase laureaadi puhul ei saa esitada kahtlevad küsimust, miks just temal. Teadlaste seas väga hinnalise teaduse elutöö preemia sai tänavu matemaatikute akadeemik Ülo Lumiste ja tänasele Eesti perearstisüsteemile aluse pannud Heidi-Ingrid Maaroos. Teaduste Akadeemia president Richard Villems ütles, et 10-st tänavusest elutöö preemia kandidaadist võinuks ilma igasuguste kõhklusteta elutöö preemia anda pea kõigile Maaroosipuu nimetas Villems tema suurimateks oponentideks aga lihtsaid inimesi. Lihtsaid kommentaatoreid, kes üsna sageli Eesti perearsti süsteemi kritiseerivad. Kuidas nendesse kriitikutesse suhtub aga Heidi-Ingrid, Maaroos? Mõnikord ei mõista neid kriitikuid sellepärast, et, et mina näen seda tugevust ja ma tahaks, et ka teised mõistaksid seda tugevust ja mulle tundub, et see on nagu nende inimeste enda kaotus, kui nad midagi halba ütlevad selle kohta. Ja ma loodan, et see ikkagi läheb üle, et üleüldse arstide niisugune tunnustamine ja nendest hoolimine Eestis paraneb. Tänavuse Wiedemanni keeleauhinna saanud Mari Tarand ütles, et kõige enam head meelt teeb talle see, et Eestis on olemas just selline keeleauhind, mida on välja antud siis juba 1989.-st aastast. Milline on aga praegu eesti keele staatus ja kas värske Wiedemanni keeleauhinna laureaat Mari Tarand eesti keele pärast praegu muretseb? Mina ei taha tänasel pidupäeval üldse mureliku jutu hakata rääkima. See oleneb meie rahvast nendest inimestest, kes kas tahavad või ei taha eesti keeles rääkida ja elada. Maailma teadusringkondades märkimisväärselt tuntud molekulaarbioloog Mart Loog sai täna ühe teadlasena kaheksast teadusaastapreemia nooremat Eesti teadlaste põlvkonda esindavad loogi on ühe vähese eestlasena publitseeritud ka mainekas teadusajakirjas Nature. Milline on loogi arvates Eesti teaduse tase, kui ma arvan, et see latt on üsna kõrge, sest täiesti teadvuse tase on järjest viimase 10 aasta jooksul järjest tõusnud. Mirko Ojakivi, Tartu. Eesti vabariigi 94. aastapäeval süüdati Tallinnas Jüriöö pargis traditsiooniline võidutuli. Täna kell kaks päeval süüdati Aub, aukudest saab del võidutuli, üles oli rivistatud vahipataljoni auvahtkond, kõnelesid poliitikud ja sõjaväelased. Tseremoonia järel pakuti Susi hotelli õuel sõdurisuppi ja kuuma teed. Jüriöö park on ajalooline Paikus, tähistatakse mitmeid Eesti tähtpäevi. Vabariigi aastapäeva puhul kultuuri elutöö preemia saanud Hellar Grabbi on aastakümneid Eesti elu jälginud väljaspoolt Eestit. Nüüd ütleb ta, et on Eesti tuleviku pärast üha suuremas mures. Hellar Grabbi ka kohtus tema Washingtoni eeslinnas asuvas kodus Neeme raud. Hellar Krabi ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjanik tuli juba kuuekümnendatel aastatel välja väitega, et eesti kultuur võib olla küll raudse eesriidega kaheks jagatud, kuid tegelikult on nii välis- kui ka kodueesti kultuur üks tervik. Meid, eestlasi on niivõrd vähe, et end osadeks jagada, väitis ta. Mitmetes ringkondades, nii Eestis kui ka välisEestis tekitas krabi seesugune seisukoht tulist poleemikat. Nüüd ütleb tänavu Eesti poolt kultuuri vallas elutöö preemia pälvinud krabi, et väljast vaadates jääb talle Eesti puhul üha häirivamalt silma eestlaste lahkumine oma maalt, mis võib ka Eesti tulevikku mõjutada. Eesti suurimaks ohuks täisväärtuslikule arengule pean ma Eestist väljarännet päämiselt nooremad inimesed, kuigi nad ehk ise mõtlevad, et eks me tule tagasi, kui rahad välismaal teenitud on. Kogemused näitavad, et võib-olla paarkümmend protsenti tuleb tagasi, aga nad jäävad välismaale ja Eesti rahvas on niivõrd väike, siiski, et sellist verelaskmist piltlikult mõttes muidugi ei kannata. Võib-olla välja kokkuvarisemine ei tuleks järsku praegu, seda pole nagu nähagi. Ma arvan, et Eesti valitsus peaks tegema kõik, mis võimalik, et väljarännet piirata, keelata ju ei sobi ega tahagi. Eesti on vaba maa, riigi ülesanne on kõige muu kõrval ka rahvuse alal hoidmine ja edendamine. Mikrofoni ees oli Eesti riigi poolt tänavu kultuuri vallas elutöö preemia pälvinud Kirjamees. Hellar gravib rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Washington. Ja lõpuks ilmast. Eeloleval ööl sajab lund ja lörtsi, kohati on udu, on jäiteoht. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus nelja ja pluss ühe vahel. Päeval sajab mitmel pool, enamasti lörtsi, hommikupoolikul püsib kohati udu. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kuus meetrit sekundis, õhtul pöördub tuul põhja ning tugevneb saartel puhanguti 13 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on homme miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18562 minale, Mall Mälberg. Kena õhtut ja toredat peotuju.