Tänases saates maailma kirjanduses on meil ees Henry David Doro hoolde ehk elu metsas ja selle on välja andnud uus kirjastus Hortus litter, aru, me oleme stuudios neljakesi kõigepealt Kersti Unt, Linnart Mäll, Hannes Varblane ja mina, kes ma seda saadet juhin? Raamat ise tutvustab mitte sugugi isegi õhtumaad, vaid hoopis Ameerikat. Ameerika mõttelaadi unistusi eelmise sajandi esimesel poolel. Kas ma võin nii öelda? Ma tsiteeriksin ühte luuletust, mille tõlkis oriendist. Emerson, kes oli tegelikult ju Doro Rooli Emersoni rentnikud, seal voolnes elad, eks ole. Aga see luuletus mulle meeldib. Tal 1000 sõpra on, ei ükski nendest jääb ta oma ühte vaenlast kohtuma ja iga päev. Ja see on noh, niisugune orientaalne või idamaine mõtteviis ja ma tahaksin anda jutuotsa edasi härra Mälli kätte. Ja ma ütleksin ka büroo vaieldamatult kuulub Ameerika kultuuri ja kirjandusse aga peale selle on ta ka sõna kõige paremas mõttes üldinimlik. Kui me loeme seda tema raamatut, siis me näeme, kui palju on ta tsiteerinud näiteks konfootsiust India autoreid ja muud. Aga samal ajal teeb ta üldinimlikuks ka see, et tema mõtted tegelikult mõjutasid hiljem ka jällegi inimkonna seda boonust näiteks mahutama kandi luges ennast kaatoro õpilaseks just kodanikuallumatuse osas. Ning juba sel ajal hakkas tegelikult toimima mingisugune globaalne Ta süsteem, kos mõjutused liikusid ühest kohast teise ja teisest kohast jälle sinna esimesse kohta tagasi. Kersti Unt no ma jätkaksin sama mõtte juurest omas ajas, kui ma siiski omas ajas räägime, büroost ei ole muidugi Saroo mõtte sellisest looduslikust Jaan metsaelust ja elust hütis. Ei ole kahtlemata, nagu ükski mõte ei ole kirjanduse ajaloos uus, ei ole ka tema mõte uus, sellepärast et sellele oli mõeldud juba 18. sajandi jooksul, mitmed autorid olid kirjutanud niisugustel teemadel, eriti siis inglise autorid, kus nii-öelda kirjandusteaduses tuntud eriline loodusetunnetus tekkis sajandi lõpul juba väga kindlalt. Ja oli ka vastavasisulisi kirjutisi nii loodusloos nii ajaloo alal kui ka siis päris kirjanduses endas, mis siis hiljem arenesid juba noh, ühesõnaga kirjanduslikeks nähtusteks nii üle lombi kui ka siinpool lompi. Aga nüüd võib-olla Feuroo asub just seal, kus kohas Ameerika, et hakkab saama vähemalt kohapeal aktuaalseks ja juba varsti pärast või õieti paralleelselt sellel ajal aktualiseerub siis ka jälle Euroopas tagasi. Niimoodi see, just see globaalsuse probleem on samuti selle ajastu probleem tõesti. Ja kuidas võib üldiselt jälgida euroopalikku mõtte arengut Ameerikas, milliseid vastupeegeldusi te peate kõige olulisemaks ja millises nüüd tõesti horoon kas ta on selles esimeses voolus või on ta ütleme siis juba filosoofilisel tasandil? Kahtlemata poolt filosoofilisel tasandil, aga nagu me teame, no Ameerika on eurooplastele ja võib-olla meilegi olnud noh, nii-öelda probleem väga palju kirjandusteaduses ja üldse teaduses Ameerikast räägitakse niinimetatud Ameerika eksperimendist ütlevad siis erinevad autorid selle all, mida nemad mõtlevad tähendab, käsitlevad seda üsnagi erinevalt, aga selle eksperimendi sisu oli umbes selline, et noh, nii lihtsalt öeldes, et Ameerika nüüd Ta sai selle inimliku võimaluse teostada seda, millest oli unistanud Euroopa, aga ei saanud sellepärast et oli traditsioonide kütkes kammitsas ja Ameerikas nüüd äkki seal neitsilikul maal, eks ole, tekkis võimalus luua, tuua uuesti inimühiskond, mis sellest välja tuli, noh, sellest räägime siis, kui me jõuame tänapäeva välja. Ja, ja seda tehti ja selline mõtteviis siis ka muidugi loomulik omamoodi Ameerikas, kus alguses kõik oli üsna kodukootud ja selline, aga kui nad tahtsid nii-öelda enda, seda ma ei saa öelda rahvuslikku ideid titeeti saavutada, vaid seda riiklikku identiteeti ka kultuurilises mõttes, siis on loomulik, et sellised mõtteavaldused tekkisid, kusjuures siis oma mõtted muidugi noh, on nii-öelda selle nähtuse paremal poolel ja see oli enne juba olnud näiteks kooperil Kaageda Erki Civonen siin vastandab Sarooja Emersoni mõtteviisile, nii väga vastandlike ei olnudki, kuuperyl on ka see idee oma just läti pampov kujus peidus ning need on siis mingisugusel määral peegeldused muidugi Euroopa mõtteviisidest mitte puhtakujulised, nagu nad seda kunagi ei ole. Kõik hästi, ma praegust ütleks hoopis naljaka ja mul on ees üks leht minu 74. aastal tehtud töö eest, mille juhatajaks härral Linnart Mäll. Ja ma arvan, et ma olen vist tõenäoliselt esimene inimene Eestimaal kestnud tõlkes ametliku. No kas diplomitöö on ametlik? Ei ole, tähendab, ma ei pea ühe teksti ja ma loeks just nimelt pärast sõda sinu sõnu selle teksti ette. Me peame silmnähtavaks tõeks kõigi inimeste loomist võrdseina nende looja poolt meile antud mõningate ärastamatute õigustega millede hulka kuuluvad õigus elule, vabadusele ning õnne püünele. Tagamaks neid õigusi on inimesed loonud valitsused millised kasutavad oma võimu kooskõlas alluvatega, ütle. Juhul kui mingi valitsus takistab selliste püüdluste saavutamist, on rahval õigus muuta või hävitada see valitsus ning luua uus valitsus neil põhimõttel ning algeil mis eelnevalt oli öeldud organiseerides valitsusvõimu sellistes vormides, mis kõige paremini kindlustavad rahva julgeoleku ning on enamus, tean, muidugi tähendab ma son, neljas juuli üks seitse seitse kuus, eks ole, me kõik teame seda kõike teha, võib-olla. Aga noh, enamus tead. Aga. Teavad väga vähesed. Meil on õigus ka hävitada see valitsus, ma ei mõtle praegust, ma ei mõtle, tähendab no ka tulevast. Kuid rahval on õigus otsustada kas talle meeldib või ei meeldi. Ja rahval on õigus õnnerrüüdele. Muide mind ei ole kunagi ükski teine asi niiviisi hämmastunud sellest iseseisvusdeklaratsioonis vaid just nimelt õnne püüa. Tähendab Sul on õigus püüelda õnnele. See ongi võib-olla Ameerika ühiskonna eripära võrreldes õhtuma ühiskondadega. Jah, ma siiski ütleks, et eripära on tegelikult, et juba vanaindia tekstides on sees väideet, valitsejat tohib kukutada, kui valitseja astub rahva vastu välja, samuti vana hiina tekstidesse sees. Kui meil on kombeks rääkida Ridamas ka mingise mingitest despoot teatemaades, siis see võib-olla käib ainult araabia Califide kohta aga mitte kaugemal ida poole, see ei kandu edasi. Sellised arvamused ja sellised käigud. Aga nüüd tulevad tagasi, tuleme tagasi siis selle lombi ümbruse maade juurde. Kerstile, kes Doro sidemest Inglismaaga väga ilusasti, aga ma siiski toonitaksin tema nime päritolu, see on teatavasti prantsuse nimi, valitsusel perekonnanimi ja sellepärast ma ei hääldaks seda ka nii seda algushäälikut niivõrd inglisepäraselt, vaid jätaksin siiski prantsuse päevasel stilisele imelaseni puht prantsusepärane nime hääldus Doro rõhuga, isegi viimasel silbil. No vabaduse võrdsuse ja vendluse idee pärineb kahtlemata ka Prantsusmaal, see oli endaski mõista just just just just just. Ja sellepärast Kuigi kuigi oli ka Ameerika konstitutsioonijärgselt kujunenud maal, tegutses siiski tema, tema, ma ütleksin, läks kaugemale ja tema hakkas seda nõndanimetatud Ameerika demokraatiat hakkas jumalasse paljastama täielikult ja täiesti õigesti tehi mitte niivõrd selle demokraatia ideid, vaid neid, kes seda alati kannavad. Ja paraku on ajaloos niimoodi, et ühed on üks kindel kindel kildkond, inimesi tüüpi inimesed, kes alati püüavad valitsus rolli juurde saada, ükskõik missugune see maaga ei oleks meil, nad astusid yldiselt komsomoli, praegu astavad üliõpilasseltsidesse seda tüüpi inimesed. Aga oma olemuselt on nad kõik ühesugused. Tähendab, nad on harimatud, keskpärased inimesed nagu ütleb ta nende kohta väga ilusasti. Vahel ma mõtlen, muidugi, meie inimesed tahavad head ja nad on ainult harimata toimiksid, paremini kuivaid oskaksid, miks valmistada teile piinu, et nad kohtleksid hindama meelsuse vastaselt, aga siis jälle mõtlen. Ega sellepärast mina tegema nii nagu nemad admis see on väga oluline ja Doro isiklik tahtmine oligi teha, mitte nii, nagu teevad nemad, las nad olla. Muidugi, kui niisugune konstitutsioon on nagu Ameerika konstitutsioon siis on selles üks hea omadus nimelt see, et ta siiski ei lase sellel riiklikul kurjusel, mis selle teostate kaudu paratamatult tuleb muutuda monotooniliseks, ühe kildkonna huvide kaitsjaks vaid paneb, ütleme, ütleme natuke teravalt, aga tegelikult õigesti paneb pätikambad üksteisega üleval tipus võitlema. Aga samas, kui vaadata vaimseid koolkondi, selle aja Ameerikas siis milline näiteks kas või sõprade ringkond prantsendintaarsuse uurijate ringkond, milline oli tollal aegne nii-öelda vaimne kliima Ameerikas oli see kesksel kohal selline mõttelaad või oli see väärmuslikega siis? Uus-Inglismaal üldse naljakas koht Ameerikas Uus-Inglismaa oli lihtsalt. Nojah, jätk Euroopasse ja mind tegelikult enam ei huvita. See asi, kuidas Euroopa tulin Ameerikasse meil viimasel ajal huvitava, hoopis teistmoodi kui palju 19. sajandil näiteks tuli Ameerikast ise Euroopasse. Ma Kersti ja olen mõnikord noh, sellest rääkimine. See kuidagi Ameerika imes endasse emamaad või ütleme noh niiviisi noh, kontinenti selles mõttes. Mind huvitab hoopiski rohkem, kui palju hakas mõjustama. See on Ameerika Inglismaad, kuupery ja Scotti vahekord, tähendab, ja ma küsiks praegust Kersti käest. Oh, see on, oskan õnneks, sest et see on selle semestri vältel olnud siis üks minul siukseid kõrvalteemasid, kuna ma olen just inglise filoloogidega ja muude ameerika huvilistega katsunud selle teema järgi siis näpuga järge ajada, niivõrd-kuivõrd see meil siin, noh, selle Kidase varustatuse juures võimalik on. Ja mulle tundub noh, võiks ju nüüd nii-öelda teha lausa niisuguse ajaloolise jada esimene ameeriklane, kes Euroopa jaoks midagi tähendas ja kes oli üsna vähesel määral kirjanik oni Sis, Benjamin Franklin. Ja ma olen soovitanud, tänud siis või tuletanud meelde siis ka temaga seoses rebaseid viinamäel kui ühte ühte ühte kirjandusteost, kust võib selle kohta aimdust saada kus on siis Benjamin Franklini Euroopa seigast palju räägitud, aga temast kui kirjanikust noh, ei ole vist palju mõtet rääkida, Euroopas oli ta populaarne lihtsalt kui teadlane ja kui niisugune omapärane meesterahvas veidi selline kurioosne, aga hiljem vahest esimesed kirjanikud, kes oleksid Euroopas mingisugust mõju avaldanud, oleksid Washington Ring siiski veel rohkem Ameerikale suunatud. Ja, ja, ja siis puhta ameeriklasena esimese ameerika teema looja, siis CSV Morkuuper, see on siis seoses seoses seoses Euroopa romantiliste tendentsidega ja seejuures jälle nii, nagu Linnart enne ütles. Paljud asjad on Prantsusmaal olnud, mõjusavad näiteks Balzac oma kirjanduskriitilistes artiklites kõneleb just palju sellest, kuidas ta on õppinud üsna üsna mitmeid asju kuupperilt, niisamuti standaal tegi seda pidas kuupperit üheks oma õpilaseks Scotti järel seejuures või noh, Scottiga vähemalt paralleelselt. Nüüd kui me räägime transtsendentalistidest, siis nende mõju Euroopas vahest on selline kaudne või igal juhul mitte niisugune plahvast plahvatuslik otsene konkreetne, nad on ikkagi Ameerikaga seotud ja siis tuleb plahvatusena Edgar Allan põu, tähendab, kelle puhul me võime öelda, et põu juba tegi ilma Euroopas ja seejuures mitte Ameerikas, kusjuures Ameerikas on mitmed autorid avaldanud imestust, kaasa arvatud näiteks Henry Tšaimsed, kuidas põu ometi seal nii populaarne on? Põu purustas maailma, tähendab mõnes mõttes universumile? Jah, mingis mõttes võiks Ma isegi luuled ja tähendab proosade kõiges. Tähendab, no on olemas pomm, mis plahvatab ja tema oli. Ja ta plahvatas noh nii-öelda emamaal või mitte seal, kus ta plahvatama oli pidanud või oleks võinud vaid mitte oma vahetus ümbruses vaid just Prantsusmaal läbi bot Laari läbiv läbi mallarmee läbi nende. Nolan lõi terve selle maailma täis, tähendab, mida meie teame maailma? Ja kui vaadata tänapäevast olukord Ameerikas, siis kuivõrd ameeriklased ise oma kirjandusajalugu hindavad ja, ja kas nad on võtnud seda arvesse mida meie, kas meie pilk, mind huvitab, kas see, mida meie praegu näiteks koroona Jagooperina hindame, kas on nende kirjanduse ajaloos ka kirjeldus? Ja ma usun küll, ameeriklased teatavasti on siiski siiski hoolimata kõigist oma pahedest, mis neil on ja neid on meil väga palju. Aga nad on siiski is ütleme ka maailmarahvas ja nende kultuur on seotud kogu maailmaga. Ja nemad vaieldamatult ei ole, see ei ole sellisel arvamusel, et Nende kirjandusteos kirjandusteadus oma maa kirjanduse kohta on see kõige õigem mis meil Eestis on. Paraku on arvatakse, et kui Eesti Kirjandusteadlane midagi kirjutab oma kirjanduse kohta, siis on see kõige õigem kirjutamine. Tegelikult ma ütleksin, on kõige õigem kirjutamine see, mis just väljastpoolt tuleb, mitte mis tuleb omalt maalt. Kas me oleme vältinud poolt, on sinuga täiesti? Aga ma tahaksin veel öelda toonitada seda, et büroo peale selle, et ta juba oma kirjutamise ajal tegelikult kuulus mitte üksnes Ameerikale, vaid kogu maailmale seda enam kuulub ta praegu sinna ja lihtsalt jälle, tuletades meile meelde Torov kodanikuallumatus ja seda, mis on seal kirjutatud, mida kõigile inimestele soovitaksin ikka jälle lugeda kohe kümneid kordi ja kahju võib-olla tõesti, et see liiga hilja ilmus. Võib-olla Eesti ajalugu oleks natuke teistmoodi praegu, aga kui, kui see raamat oleks varem ilmunud. Aga tahaks meelde tuletada seda, et toru, kes siin räägib ka oma ööpäevasest vangis istumisest, need Ameerika demokraatlikku toimuda sinna panid. Seesama toru on tuttav, olgugi et teda loetakse, aga kus on need need tolleaegsed Ameerika kongresmenid, kus on need need valitsejad? Kas teab üldse? Meerikaski teatakse, võib olla ühe kahe nime, kes seal olid ja seda teatakse, kuna seda koolis neile presidentide nimesid trumpitakse pähe. Aga kas spontaanselt loomulikult keegi teab üldse, kes olid need võimumehed sel ajal. Aga tore oli ja Doraat teatakse praegugi. Arslongarlik Tabreedis eest mitte ainult. Võiks öelda ja mõtted muidugi, ära unusta iialgi sellist. Eks laual mässad, suures selles kohas sündis šerkelok. Seesama Keroaak kelle no elu on seotud Ameerika autoga. Läbisõit Ameerikast ometi jõgi, mis sõitis läbi tema linna lõuelist Mägimek ja seesama Henry David Torov, kes muutis, tähendab? Ma olen 23, ma ei mäleta, mis aastal oma nime teistpidi alguses tuli David. Throw samast linnast tekstiilininast jookseb läbi jõgi mille peal see poiss Torov sõitis kanuuga ja kirjutas sellest. Võikon, märimeken lõua või midagi niisugust tähendab. Jah, ja see on väga hea, et sa meenutasid Cervaki siinses tõesti keraakon jätkanud täpselt sama suunda, mida, mida tegi Doro siin öelda seda, seda nime puhti inglisepäraselt. Surnud tappelt sama vara uisud. Oleks olnud täpselt sama varaga täpselt samuti nagu ta rooli avalik kogu maailmakultuurile, mida ta tookord oli võimeline lugema, mis oli, oli teada tol ajal täpselt samuti oligi kogu maailmakultuurile valla, mitte ainult eksinud Ameerika kultuurile. No ja kõike seda ühendav siiski, kui vaatame kasvõi meie raamatu ütleme seda kokkuvõtvat osa siis peale oma paariaastast elu metsas troo võtab väga võimsalt, kirjeldab loodust ja jumalat, kõiksust ja inimese vajadust tunda endast suuremat jõudu, energiat. Kas on sellega selles mõttes sellega seotud ka mingisugune jätkuv mõte? Kas on mingi liin, mis sellest läheb edasi ütleme, usku on alguse saanud mingisugune looduslähedaste liikumine Ameerikas. Ma ei ütleks, et alguse saanud ta on ikkagi jätk, sest loodusläheduse mõte oli varem olemas, Euroopast ei vabane, Ameerika ei olnud ta siis see on ainult esimene, mis tekkis puhtalt Ameerikas, sest loodusläheduse ideed ju oma muude tööde hulgas propageeriv son Jacques Russo Euroopas. Tähendab, tal on väga mitmekülgneb pärand, aga juba temal ja pärast tuli ju kunstkirjandust palju, kus sedasama väga naiivsel kombel küll Euroopas ameeriklastel oli, noh siis jälle selline vahetu võimaluse olla sellise rikkumata looduse keskel. See kahtlemata moodustab sellise eripära. Need olid kahe jalaga ikka keset metsikut vahetut sellist Euroopa tsivilisatsioon oli selleks ajaks oma töö teinud juba ja see oli noh, nagu mingisugune muinasjutt või ime või mis ikka jälle seoses romantikud nii-öelda loomingu tulemisega, esiplaani, tõusmisega, esiplaani on just see loodustunnetuse moment, on väga tähtis. See on isegi vist lähtumine, sest et omamoodi see raamat on väga vastuoluline ja teiselt poolt ikkagi on tunda ka Toroo teatud alaväärsus, kompleksi ületamine, euroopa kultuur. See oli pidevalt ikka Ameerika lastel ka kindlasti, et noh, nagu näidata, et meie oleme ju, neil oli selleks täielik õigus ja alustada loodusest, see tähendab, et alustada oma maast oma tegemisi, oli üks, mis ameeriklastel oli. Vale, ei olnud enam. Rentniku pilk maailmale on veidi teistmoodi kullipilk. Maale Emerson võis olla kull, aga Trooja old Ado rooli targem võib-olla õnnestub, kuigi ma olen läbi lugenud Emersoni, noh kui ma tegin seda oma kursusetööd või tähendab ma laulsin läbi Emerson, päeviku teostorov, väärikud ja Doro on kirjutanud 10 korda vähem. Näiteks kui Emerson üldiselt roostajataks rohkem. Praegu jah, oli aeg, tähendab, noh, hipiajastu oli, tähendab, mis tõstis ta kergelt. Tiibadele. Vahepeal kadus jälle ära ja nüüd Ameerika näiteks peab trantsendalist. No oma sünnialu Taal mitte indiaanlaste hävitamist. Tähendab, on olemas tähendab teatud, et kui isegi selline Suurnatsioon nagu natsioon ta ei ole, tähendab lihtsalt Ameerika juuessey tunnistab endale ausalt. Et tema või ja vägevus ei sein. Mõttes reaalselt tapp tapab ta nafta pärast kõiki. Kuid reaalselt tema võim on hoopis selles, et ta tõesti suudab tunnistada oma vigu. Suudad tunnistada. Nende natsiooni tõus ei alanud mitte indiaanlaste hävitamisest, vaid algas just nimelt nende Doro Emersoni pool koti nende tunnistamisest neli või hootor, nii ükskõik noh ma võin nimetada, nimetasid palju just nimelt, et ühel hetkel ütles see suur. No olgugi surnutele. Aga siiski ütles oma jaa-sõna Ja mulle ei meeldi koka ESC propaganda, mida tehakse Ameerika Ühendriike? No võtame eile ka näitusel ükskõik, tähendab esiteks on vale, see on võlts. Ja ometi mingil määral reaalsus. Mida peaks tegema, selle asemel, et meile tõelist Ameerikat tutvustada? No Ameerika on ka väga mitmepalgeline ja kuna siin religioonist oli jutt, jaa, Toroon vaieldamatult sügavalt religioosne inimene. Ja tema mõtted, tema mõtted ei ole ju mingisuguses mingis kirikus konkreetses kirikus realiseerunud, aga lihtsalt inimvaimu vabaduses. Aga ärgem unustagem ka ühte asja turu kõrval tegutsesid, hakkasid tekkima Ameerikas juba igasugused sektid ja neid sekti tekib tänapäevani ja nende sektide õnnistus, mis ka Eestisse tuleb järjest ja järjest mormoonid ja, ja, ja ka isegi isegi isegi Chrysnaistid on tegelikult Ameerika Ameerika segmite india sekt. Ja kõik see tule ka selle kõrval on väga hea, et on ka Ameerika tõelist puhast vaimutoru näol võimalik.