Tere päevast, kell sai 12 ja 15 minutit, algab nädalat kokkuvõttev saade ja stuudios on toimetaja Joosep. Mis siis vahuaasta 50.-sse nädalasse aega, millest aasta lõpuni jääb veel vaid kaks ja pool nädalat. Nädal algab küll esmaspäevaga, kuid kõige kaalukam otsus Eesti jaoks sündis hoopis lõppeva nädala viimasel tööpäeval. Jutan loomulikult Luxembourgis toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisest, kus otsustati, et Eesti on Euroopa Liidu laienemise esimeses järjekorras. Majandusaastat hindas majandusministeerium esmaspäeval igati heaks ja nii mõneski mõttes murranguliseks. Kas aga tuleval aastal Eesti nii suure majanduskasvuga kiidelda saab, seda ei oska eksperdi täna veel öelda. Balti riikide koostöö pole kännu tagant lahti saanud, aga kaitsealane ühistegemine kogub aina suuremat hoogu. Lõppeval nädalal kõneldi balti kaitsekoostööprojektidest ja balti pataljoni nädal aega toimunud õppustest. Ja veel üks oluline teema. Tuleva aasta riigieelarve projekt läbis riigikogus õnnelikult teise lugemise. Seega muutusi, et seitsmeteistkümnendal detsembril eelarvega vastu võetakse ja oodatud palgatõusu võivad inimesed märgata kohe pärast esimest jaanuari. Tänavuse aasta riigieelarve täitumisega pole mingeid probleeme, sest maksud laekusid hästi ja maksuameti peadirektor Kalev Järvelill on rahul, sest tema juhitava ametkonna renomee on tõusmas. Valitsus otsustas kinnitada Eesti Energia ja Eesti põlevkivi erastamiskavad. Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö. Preemiad anti kätte neljapäeval ja need said Valter Ojakäär, Aarne Vinkel ja Helend Peep. Ajakirja luup arvates oli tänavune aasta inimene Ardo Hansson ja teda peeti meeles samuti neljapäeval. Reedel pidas oma korralist kongressi Eesti ajakirjanike liit, juhatuse esimeheks valiti Ralf Amos ja kongress võttis vastu uue põhikirja ning moodustas komisjoni, mis hakkab läbi töötama Eesti Ajalehtede Liidu koostatud ajakirjanike eetikakoodeksi projekti. Ja nüüd siis kõigest pikemalt. Nagu arvata võibki, andis nädalale näo ootus, mida tehakse ja otsustatakse Luksemburgis. Reedel Euroopa Liidu tippkohtumise esimesel Päeval lõhestas arutelu, mitu erimeelsust. Tippkohtumist alguses avaldasid Taani ja Rootsi arvamust ja testi kõrvale peaksid esimeste hulka kuuluma ka Läti ja Leedu. Kreeka on lubanud blokeerida kõik Euroopa Liidu otsused, juhul, kui tippkohtumisel mainitakse Türgit ühe võimaliku kandidaatriigina. Novembrist eesistujamaakoha sisse võtnud Suurbritannia toetab jõuliselt kõneluste alustamist Eesti, Poola, Tšehhi, Ungari, Sloveenia ja Küprose ka Euroopa komisjonis võitlust alustada. Kõneluste esimest vooru viis pluss üks mudeli järgi toetasid Austria, Belgia, Itaalia, Iirimaa, Holland ja Soome. Saksamaa omakorda soovib liidu kiiret laienemist ja kui te ei taha kanda suuremaid kulutusi kui praegu. Ka Prantsusmaa pelgab eelarve kulutuste suurenemist ja kasvavat konkurentsiliidusisesele põllumajanduspoliitikale. Hispaania, Portugal ja Kreeka soovivad, et nemadki ei peaks laienemisega seotud kulutusi tasuma. Itaalia on hädas Euroopa majandus- ja valuutaliitu pääsemise tingimuste täitmisega. Eesti hakkas Euroopa liidu nimel pingutama 1991. aasta augustis. Kohe pärast taasiseseisvumist. 1992. aasta jaanuaris härrasEesti ametisse oma suursaadiku Euroopa Komisjoni juurde ja 1994. aasta novembris sai Eesti Euroopa Liidu sõjalise tiiva Lääne-Euroo Euroopa Liidu assotsieerunud partneriks. Juunis 1995 sõlmisid Eesti ja Euroopa Liit assotsiatsioonilepingu. Riigikogu ratifitseeris sellesama aasta esimesel augustil ja Europarlament 15. novembril. Praeguseks on Eesti eurolepingu ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesmaad. Eesti esitas avalduse Euroopa Liitu astumiseks 24. novembril 1995. Ja lõppeva aasta juulis esitas Euroopa komisjon alustada liitumiskõnelusi kuue riigiga. Sealjuures ainsa balti riigina soovitati Eestit nõnda palju ajaloost. Ahreid. Õhtul tehti Luxembourgis siiski otsus ära, et liitumisläbirääkimisi alustatakse esimeses järjekorras kuue riigiga ja Eesti on selles paadis mis sellega seonduvalt meie jaoks muutub või mis saab neist, kes esialgu ukse taha jäid. Seda küsisime otse ja koha pealt. Madis Mikolt. Ilmselt midagi suurt nüüd dramaatiliselt ei muutu, võib-olla ainult ehk et Eesti asend juriidiliselt on pisut pisut teisem kui, kui enne eilset muidugi veel, kui praegu meie saade eetrisse läheb, siis veel nii-öelda pitsatit ja allkirju Euroopa Liidu Nõukogu Luksemburgi istungi siis järeldustele veel ei ole, kuid võiks täiesti kindlalt öelda, et tõepoolest Eesti on sees, mis see tähendab, me tuleb või algab uus kodutööde, algavad läbirääkimised, mis on pagana keeruline protseduur. Läbirääkimisi peab õppima. Ma usun, et need inimesed, kes hakkavad läbi rääkima, peavad olema väga kõvad professionaalid, sellepärast et Euroopa Liit on üks niisugune teatud mõttes jututuba ja siin on nihukesi väga-väga tugevaid läbirääkijaid, kes ikkagi on harjunud oma positsioone peale suruma, nii et Eesti peab rammu koguma ja esitama läbirääkimiste laua taha. Mis saab nendest riikidest, kes praegu nii-öelda esimesse paati või selle serva ääre peale ei jõudnud kas nende jaoks on mäng läbi, arvatavasti Jumite. Täpselt nii üldse muuseas, kui küsida, et kes need võitis või kes on kaotaja, siis kindlasti Eesti ei ole muidugi kaotajaga võitnud, on nüüd näiteks meie lõunanaabrid Läti ja Leedu Nad on kindlasti lähemale Euroopa liidule, kui nad olid veel juulikuus, kui Euroopa komisjon tegi või esitas oma avaldused, hinnang oli nende kohta karm, ei olnud veel välja töötatud, sellist mehhanismi riiki peaks, kes nagu esimesest ringist välja jäävad, ka meil on läbirääkimised väga palju sarnased kui, kui Eestil või siis viis pluss üks riikidel aga mitte nii kõrgel tasemel, mitte nii tihti, ühesõnaga, nad on nagu lihtsalt klassikene allpool, aga mitte mingil juhul ei ole nad nii-öelda läbirääkimiste või siis lähenemisprotsessist väljas ega kaugemal. Eile õhtul vestlesin veel meie peaministri Mart Siimanni ja välisministri Toomas Hendrik Ilvesega aia ja küsisin ka enam-vähem samamoodi, et mis saab edasi ja milline on nüüd nüüd siis see kõige suurem mure. Ja mõlemad mehed enam-vähem vastasid, et peaasi, et kodutöö tehtud saaks ja et, et eestis hoog ei rauge, et selle tulemusega, mis me praegu oleme saavutanud, ei tasuks mingil juhul nüüd rahule jääda või selle juurde peatuma jääda, nii et areng peab ikkagi jätkuma. Mis toimub Türgi ümber ja kas sa natukene oskad lahti seletada nüüd Türgi positsiooni kogu selles masinavärgis? Türgi on esitanud Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse juba üle 10 aasta tagasi, kuid nii nagu väljendus Euroopa Parlamendi president eile enne kui Türgi paranda oma olukorda inimõigustega, see tähendab kurdid kurdide küsimus, piinamised vanglas ka teised vähemused, kui Türgi ei lõpeta Küprose annekteerimist, siis seniks on Türgi Euroopa liidule ainult diskussioonipartner, aga mitte mingil juhul mingite läbirääkimiste partner. Nii et Türgi peab parandama oma inimõiguste olukorda ja alles siis midagi muutub. Samas Türgi arvab, et suurriik, et ei ole, et iga konn ei köhi suhelda ja talle ette ei kirjuta. Nii et see on niisugune väga tundlik, tundlik teema, türgi kirtsutab, nina peaks nagu ta ise ise oma elu seadma, aga no mingid reeglid siin selles klubis ehk Euroopa Liidu klubis on need ka pürgi proovitakse ikkagi painutada Euroopa reeglite järgi, aga see on ka jällegi üks niisugune pikk protsess. Küsin veel kord selle nii-öelda täna vastu võetava dokumendi kohta, mida see dokument täpsemalt peab sisaldama ja kas on nüüd seal kuluaarides juttu olnud ka, et, et äkki seal võivad mõned aktsendid muutuda või kõik jääb nii nagu nagu otsus on tehtud? Ma arvan, et laias laastus jääb kõik nii, nagu otsus on tehtud, see tähendab seda, et riigid on siis osad riigid, kes on kutsutud läbi rääkima liitumisläbirääkimistele, seal siis viis pluss üks, sealhulgas Eesti viis riiki, kes on nii-öelda eelkõnelustel. Ja mis ma võin muidugi veel juurde öelda, et Euroopa konverents nüüd siis ikkagi toimub seal, nagu Euroopa konverents on mõeldud kõik Euroopa Liidu riigid, pluss siis 10 Kesk-Ida-Euroopa riiki, Türgi ja Küpros veel ei ole selge, kas Türgi ühinemisel Euroopa konverentsiga siis ja see protseduur peaks või see Euroopa konverents ühesõnaga peaks algama. Kui ma ei eksi, 12. märtsil järgmisena aastal ja läbirääkimised siis peaksid algama 30. märtsil järgmisel aastal ja see kõik on nüüd Euroopa Liidu nõukogu ehk siis Euroopa Liidu riigi- ja valitsus juhtide tippkohtumise lõppkommünikees. Kui palju aega või mitu aastat võib võtta see, kuni me lõpuks tõesti võime ennast Euroopa liidu liikmeks lugeda, kui pikaks võivad need läbirääkimised kujuneda? Väga hea küsimus, seda seda esitavad praktiliselt kõik 1000 ajakirjanik või 1500 ajakirjanikke, kes siin on igalt vastutulevalt, kas diplomadelt oma diplomaadilt, Euroopa mingil bürokraadil keegi ei julge muidugi midagi öelda tilgub läbi, nii et tehniliselt number, et kokku lüüa, siis me saame Eesti jaoks võib-olla kolm-neli aastat, see on heal juhul, kui me oleme, kui, kui me ise oleme tublid, head läbirääkijad. Kui kaua see võib aega võtta Küprosele, kes on ju annekteeritud, riik võib jagatud riik praegu keegi ei oska öelda, kui kaua võtab aega Poolale, kus on 40 miljonit 40 miljonit inimest, kellest 25 protsenti on põllumajandusega seotud. Jällegi ei oska öelda, võib-olla võib-olla 10 aastat, võib-olla seitse aastat ja kõik on väga, võib-olla aga, aga allikad vihjavad, ütleme nii, et, et kuivõrd Eesti on siiski võrreldes teistega nii väike riik meiega nagu justkui probleeme? Ma võin, niisuguseid keerulisi probleeme ei ole, nii et kui ma praegu niimoodi kohvipaksu pealt ennustades võin öelda, siis võib juhtuda, et vaadake, Eesti on isegi esimesena Euroopa liidus, mitte küll üksi, aga, aga ütleme, et näiteks Eesti ja Sloveenia ja see võib olla kolme. No ütleme nelja-viie aasta pärast. Nonii need ennustused on üsna sümpaatsed ja ma arvan, et meeldivad paljudele, vähemalt nendele, kes Euroopa Liidu astumise poolt on vastastega on ise lugu, aga ütle Madis Mikko, kuidas seal Luksemburgis koha peal meeleolud on, kas eestlasi tundi kohe eile õnnitlema või või võeti seda kui väga külma fakti, et noh, hea küll, otsus tehti ja. Teatud mõttes ajakirjanikud, kes on, kes sellistel suurtel tippkohtumistel käivad, on sellest euro või, või NATO ja kogu sellest temaatikast nii läbi imbunud, et et üks või teine teine noh, uudis ei tulegi peale pandud, ei tule just suure üllatusena võetakse asju nii, nagu nad arenevad teatud mõttes mingid asjad nagu uudisekünnist ei ole seekord ületanud, ühesõnaga et olid, olid kõik või kõik, see oli teatud mõttes ennustatav küsimusele nüanssides ja keeles, kuidas teine otsus välja kuulutatakse. Aga samas ma võin öelda, et Eesti, meie kolleegid, Eesti ajakirjanikud on siin juba andnud oma kolleegidele, siis üle maailma päris mitmeid intervjuusid, seda küll nii televisioonile kui kirjutavale pressile teatud huvi muidugi on, on olemas, šampust ei voola. Nii et niisugune tegelikult kaunis tavaline töine, töine meeleolu. Nonii aitäh, Madis Mikko, Luxembourg sinna sulle selle sümpaatse kommentaari eest ja soovime, et kõik läheks hästi ja me veel ka pikemalt uudiseid kuuleme. Seniks kuulmiseni kõike head. Euroopa rongi peal me nüüd oleme, aga kuidas asjad kodus lähevad? Riigieelarve teine lugemine sai kesknädalal läbi ja pole välistatud, et seitsmeteistkümnendal detsembril Eesti ka 1998. aasta riigieelarve saab. Aga nüüd korraks veel need meeleolud, mis valitsesid kolmapäeval riigikogu suure saali ukse taga. Rahanduskomisjoni esimees Olev Raju parandusettepanekute hääletamine on lõppenud, kuidas on rahanduskomisjon ja koalitsioon, rahuldus? Rahanduskomisjon on päris korralikult rahus, närve jäi bilanssi nii-öelda tasakaalust väljas ei ole. Ja noh, see on maitse asi, millest muudatusettepanekud siin toetada, mitte toetada nendest väikestest, koolimajade katustest, millist kooli ilmselt võib täiesti rahul olla. Momendi seis võimaldab edasi minna eelarvega, küsimus kui koalitsiooni esindajale, kas koalitsioon on rahul nende kokkulepetega, mis toimusid pärast seda? Jah, enam-vähem, kas toimus ka midagi muud peale selle 130 miljoni ümberjagamisele, mis te mõtlete kokkuleppeid või tähendab otseselt niisugust kokkulepet ei olnud, niuksed džentelmen Likud Kokkulepet paistsid olevat ja nad pidasid ka Siim Kallas, kuidas on opositsiooni ja Reformierakond rahul äsja lõppenud hääletustulemustega parandushääletusega? No me oleme päris rahul kahtlemata need kokkulepped, mis enne sõlmiti, need pidasid ja eelarvesse on opositsioonierakonnad saanud päris palju mitmesuguseid oma ettepanekuid sisse. Mõned on veel niisugused, mis nähtavasti vajavad läbirääkimiste katsetamist, äkki neid kolmandal ettepanekul seal on lugemisele ette panna ja sisse hääletada, see puudutab ühte kommunikatsiooni. Et mida me mõlemad Isamaaliiduga oleme esitanud, et ehitataks raudteesõit ümber Tallinnasse väga paljus probleemile või noh, see ei läinud sisse. Aga muidu üldiselt läks päris palju asju on siis opositsiooni seisukohalt üldiselt ju ei ole palju võimalusi eelarvesse muutusi teha, see on puhttehnoloogiliselt väga raske on, on opositsioon siiski päris palju eelarvet vahendanud ja me oleme, ma arvan, sellega üsna rahul. Maksusid on selle aasta riigieelarvesse igati hästi korjatud ja majandusministeerium ning maksuamet on rahul. Riigieelarve sajaprotsendiliselt lahkumisest teatati juba selle nädala algul ja maksuameti peadirektor kinnitas üle selle aasta edukat laekumist. Esimese detsembri seisuga on makse laekunud 97,2 protsenti, neist ettevõtte tulumaksu on juba laekunud 103,5 protsenti. Siin mängib oma osa ka merelaevanduse erastamine ja see mängis oma osa ka eelarve täitumisel tervikuna. Aktsiisidest on alkoholiaktsiisi laekunud 85,5 protsenti. Kalev Järvelille sõnul oli alkoholiaktsiisi puhul klaasid optimistlikumad kui tegelik laekumine. Laekunud tubakaaktsiis 128,7 protsenti ja mootorikütuseaktsiis 80,1 protsenti. Siinkohal kommenteeris Kalev Järvelill ka bensiinihinna tõusu esimesest detsembrist. Maksuamet ei saa dikteerida kütuse hinda, kuid isiklikult Pedas järveril seda võimaluse ärakasutamiseks. Minu arvamus on see, et tegemist on siiski lihtsalt võimaluse ärakasutamisega endale korraliku kasumivõtmisega. Siis kõigil oli ette teada, et aktsiisid tõusevad ja soetate varud, mida siis nüüd on võimalik suurema vaheltkasuga edasi müüa. Osaletud investeerivad. Mis puudutab maksude laekumist regiooniti, siis näitab nii käibemaksu kui ka füüsilise isiku tulumaksule pakkumine. Et suurema maksumaksjate grupi moodustavad Tartu linn, Harju, Ida, Lääne-Virumaa ja Pärnu. Tallinn siin arvestuses sees ei ole, esitati ka maksuvõlglaste nimekiri üle 120 ettevõtte. Nende võlg moodustab poole üldisest maksuvõlast. Seda nimekirja juhib ookean ja üle 30 protsendi neist ettevõtetest on pankrotis, nii et raha kättesaamine on küsitav. Rääkides veel maksuameti tööst, tõdes Kalev Järvelill ameti juriidilise kirjaoskuse paranemist, sest kohtuvaidlused on muutunud sisuliseks ja vähenenud on vaidlused formaalsete küsimuste üle ja kohtuvaidlustes on vaekauss hakanud tasapisi langema. Maksuameti kasuks. Majandusaastate võib samuti tervikuna kordaläinuks lugeda ja nii mõneski mõttes suisa murranguliseks pidada. Just nõnda kinnitas esmaspäeval majandusminister Jaak Leimann. Majandusministeerium on oma töö ja tegevusega jõudnud mõningase murranguperioodi. Minister Jaak Leimann sõnul jääb selja taha aeg, kus ministeeriumi põhitegevus oli riigivara haldamine ja majandustegevus. Edaspidi jääb peasuunaks seadusloomet ja eurointegratsiooni puudutav majanduse, tööstuse, energeetika ja turismi ja kaubanduse toetamine saab olema edaspidi eeskätt institutsionaalne. Minister Leimann teatas heameelega, et Eesti majanduses Lõppeva aasta murranguline töötleva tööstuse kogutoodangu müügikasvuks prognoositakse 112 114 protsenti. Suur kasv on turismiteenusel 125 protsenti. Üldiselt võib ministri sõnul jääda rahule kõigi näit. Ajatega. Impordi kasv on ka sel aastal suurem ekspordi kasvust. Leimani sõnul saab ministeerium ekspordi kasvu soodustada poliitiliste otsustega. Ministri sõnul töötatakse selle nimel, et senine esikohahoidja puidu eksport vahetuks mõne enam väärtust juurde andva artikliga nagu infotööstus, turism või transiit. Algaval aastal on ees mitu muudatust ministeeriumi struktuuris. Olulisim on energeetikainstituudi loomine, mis peab välja töötama sama kontseptsioone ja andma teoreetilisi soovitusi ja põhjendusi. Eesti riigi energeetikapoliitika väljatöötamisel jätkub Erastamisagentuuri koosseisu vähenemine seoses erastamise jõudmisega lõpule. Lisaks erastamisjääkidele on tõsisem tegemine veel vaid Eesti Energia ja Eesti põlevkivikompleksi erastamisega. Üks tulevastest Ta peasuundi majandusministeeriumi tegevuses on eurointegratsiooniga tegelemine. Selle suuna eest vastutab asekantsler Signe ratsu. Juhul, kui selle nädala lõpus Luxembourgis toimuv Euroopa Liidu tippkohtumine otsustab, et Eestiga alustatakse liitumisläbirääkimisi, saab esmatähtsaks nendeks valmistumine. Üks pool ettevalmistustest on õigusloome Eesti majandusalase seadusandluse kooskõlastamine Euroopa Liidu omaga. Jaga seadustiku ellurakendamine. Teine pool on sisuline läbirääkimisteks valmistumine. Signe Ratso sõnul on tellitud maailmapanga uurimus sellest, milliseid võimalikke lisakulutusi peavad kandma väikeettevõtjad seoses Euroopa Liiduga ühinemisega ja millised on nende võimalikud võidud seoses turu laienemise ja ekspordivõimaluste paranemisega. Kavas on avada ka sellesisuline interneti kodulehekülgminister, Leimanni sõnulam praegu veel vara rääkida sellest, millised Eesti turuvaldkonnad vajavad Euroopa Liiduga ühinemise järel kaitset. Tema sõnul võtab Eesti lõplik liitumine aega aastaid ja ka Euroopa liidu sees ei oska praegu öelda veel keegi, milline on liit viie või 10 aasta pärast. Majandusministeeriumi juhtide hinnangul võib päeva majandusaasta lugeda üldjoontes edukaks. Valitsus kiitis heaks nii Eesti energia kui ka Eesti põlevkivi erastamise kavad. Majandusminister Jaak Leimann ei sõnul oli suhteliselt lihtne otsustada Eesti põlevkivi tulevikku. Jääb siis kontsern Eesti põlevkivi ja terve rida tütaraktsiaseltse, nii kaevandused kui karjääride, eeskätt ja erastamine võiks startida võib-olla isegi eeloleva aasta lõpupoole, kindlasti, aga ületuleval aastal. Eesti Energia erastamine on seotud suuremate probleemidega, seni pole selge, kas jätkub koostöö USA firmaga. NRG Energy venib Eesti Energia kandmine äriregistrisse ning Jaak Reimanni sõnul liiguvad tänaseni ringi kontseptuaalselt erinevad variandid energiagigantide erastamiseks. Kas ka umbes sellise skeemi kohaselt, nagu Eesti põlevkivi on kontsern ja on tütaraktsiaseltsid mõlemaid erastatakse, või siis, et ikkagi ümberkorraldused veel lahutada jaamad Eesti energiast lahutada jaotusvõrgud? Valitsus kiitis täna heaks skeemi, mille kohaselt jätkub Eesti energia ümberkorraldamine. Lähikuudel on kavas Eesti energiast teha Aktsiaseltsi Eesti Energia. Järgmisel aastal loodetakse alustada Läänemaa ja Narva elektrivõrkude erastamisega. Valitsus andis heakskiidu kriminaalmenetluse koodeksi ning kriminaalkoodeksi muutmise eelnõule. Siseminister Robert Lepiksoni sõnul näeb see eelnõu ette juurdluse kaotamist jääb alles uurimine. Sisuliselt on tegemist siis uurimise ja juurdluse kokkupanemisega, laienevad ka prokurör koorile volitused just nimelt kohtueelse uurimise kontrollimisel ja tulevikus me loodame jõuda, see oleks nagu esimene samm sinna, et prokurör oleks see, kes esitab süüdistuse, mitte see, kes esindab süüdistust. Valitsus pooldas ka täienduste tegemist kodakondsusseadusesse. Eesti kodakondsuse saavad teatud tingimustel alla 15 aastased noored, kes on sündinud Eestis pärast 1992. aasta 20 kuuendat veebruari. Põhitingimus on see, et tema vanemad analoogiliste aluste peavad olema vähemalt viis aastat Eestis elanud viibinud ja laps ei kuulu ühegi teise riigi kodakondsusesse. Selliseid lapsi on Eestis ligikaudu kuus ja pool 1000. Koostöö ei ole balti riikide vahel seni eriti hästi sujunud, pisut paremini läheb see ehk riigikaitse vallas. Ja teisipäeval jätkasid Balti riigid kaitsekoostöö nelja projekti aruteluga. Kõige uuem neist on poolt c, mille eesmärk koordineerida välisriikide abi Eesti, Läti ja Leedu kaitsejõududele. Töörühma juht Peter Michael Nielsen Taani kaitseministeeriumist ütles, et eesmärk on kolmes balti riigis välja töötada andmebaasid kaitsealase koostöö ja koordinatsioonitegevuse parandamiseks. Nendes andmebaasides peaks olema teave, mis näitab, kus valdkonnas tegevus kattub ja kus on puudu jäänud Ta selgitas Pieter Michael Nielsen. Balt Patti ehk balti pataljoni projekt on ühisettevõtmiste seas kõige vanem. Peter Michael Nielseni sõnul on esimese etapiga jõutud lõpusirgele ja üldine seisukoht on, et Balti pat Valveoperatsioonideks valmis. Küsimus on aga selles, kas leidub missioon, milles osaleda. Hetkel pole maailmas nii palju rahukaitsemissioone, kui oli veel kolm aastat tagasi ja praeguse seisuga pole leitud kohta, kuhu võiks saata kogu balti pataljoni täies koosseisus. Täna võeti aga vastu otsused kompaniisuurune väeüksus, rahvusvahelist ülesannet täitma siiski saadetakse, kinnitas Peeter Michael Nielsen. Taani rahuvalvepataljoni koosseisus minnakse missioonile Essfor endisesse Araabiasse. Põhimõtteliselt on ka otsustatud, et kogu pataljon peaks rotatsiooni korras käima kompanii kuuekuulistel rahuvalveoperatsioonidel. Palk need on projekt, mis suunatult balti ühise õhuseiresüsteemi loomisele moodustatud on töögrupp, mis peab välja selgitama vajadused ja tehnilised võimalused. Et kogu süsteem võiks tööle rakendada, et projekt on Lucas ja kulukas, siis peaksid kõik osalevad riigid selles võimalikult suure panusega osalema, rõhutas balti töögrupi juht Sven Tüür valt pärast. Balti mereväeprojekt kannab nimetust Paltron projekti hetkeseisust räägib kaitseministeeriumi asekantsler Margus Kolga. Praegusel hetkel on projekt jõudnud staadiumisse, kus töötanud staabielemendi Tallinnas miinisadamas, et ette valmistada staabitööd ning samal ajal kõik rahvuslikult balti riikide merede väed tegelevad laevade ettevalmistamisega, et neid anda fantoni käsutusse. Kõik need projektid koos peaksid kaasa aitama balti regiooni stabiilsuse ja turvalisuse tagamisele. Nädal otsa kestsid Paldiski hämaria looga ümbruses balti pataljoni eksamid väliõppuste vormis. Eesmärk oli selgitada, kas balt pat on missiooniks valmis ja etteruttavalt olgu siinkohal. On öeldud, et pataljon selle heakskiitva hinnanguga sai seekordselt. Õppuste eesmärk on harjutada Palpati tegevust rahuvalveoperatsioonis ja kindlustada meeste valmisolek asuda rahuoperatsioonile kas või tuleva aasta esimesest jaanuarist kohe. Õppused peaksid andma võimaluse harjutada täiskoosseisus pataljoni tööd brigaadi juhtimise all, väliolukorras, aga ka pataljoni tegevust koostöös tsiviilvõimu ja põgenikega. Taktikalistel õppustel. Veel 97 kaks praktiseeritakse staabiprotseduure plaane ja tegevusi, mida õpiti ja harjutati varasematel õppustel. Eestist osaleb õppustel mehhaniseeritud jalaväekompanii Kaitseliidule, Rahuoperatsioonide keskus kaitsejõudude peastaap ja õhuvägi. Osa võtavad ka naiskodukaitse liikmed ja Kalevi üksik-jalaväepataljoni ajateenijad, kes imiteerivad vastasmängijaid ehk siis rahutut tsiviilelanikkonda. Õppuste üldjuhid on kindralmajor Jens Christian frantsen Taanist ja kolonel Oskar Mark Eestist. Rajal 97 kahte viivad läbi Taani isterlenud komand instruktorid. Osalemas on aga ka Soome, Rootsi, Norra ja Suurbritannia instruktorid. Tänane päev oli õppustel mõeldud nii-öelda külalist päevaks, sestap kogunes Paldiskisse hulgaliselt ajakirjanikke ja vaatlejaid Suurbritannia, Indiast, Põhjamaadest kõnelemata Läti ja Leedu esindajatest. Meile jagas selgitusi balt Patti ülem major Alar Laneman. Vaatasime esmalt, kuidas on mehed majutanud laagrisse tša stiin, nägime arstiabi korraldust mitmest telgis. Taseme kohta võib öelda nõnda palju, et kohapeal saab teha kergemaid kirurgilisi operatsioone, rääkimata hambaravist või lihtsamatest traumadest. Köögiploki juures nägime esmalt suurt ühendriikidest saadud telki, kus kõik see mees einestamas käiv. Sain seal katla ääres jutule ka kokaga, mees, mille nimi on tsentis Vurmalans on pärit Lätist ja ütles end seda tööd teinud olevat juba 20 aastat. Kui pärisin, kas mehed niisuguses välilaagris ja õppusel üldse ka kõvasti söövad, kostis sentised. Lisaportsu ei saa just küll kõik, aga kes ikka väga lunib, see ilma. Laagris stiin käisime ka meeskonnatelgis, kus sain jutule kapten Vaabeliga temaga koos mitme teise kahistus soojas telgis ja klõbistasin laptop-arvutit. Õppus peaks justkui teistsugune olema, jäi mulle algul mulje operatiivosakonnas tegutsev kapten Vaabel oma tööst. Operatiivtähendab seda, et patrullide postid, läbilaskepunktid, see kõik meie ala, meie tegeleme nende juhtimise planeerimise kavandamisel ja nii edasi. Viskepatrull siin laagris ei liigu, nii et teie ei tea, kus ta parasjagu on ja miks ta just seal on ja täpselt teil on siin üks väike armas arvuti, kas see aitab teid väga palju küll, seal on põhiline töövahend igal pool kaasas metsas, pankades. Ajakirjanikud vaatlejad viidi ka Ämari lennuväljal vaatlustornis paiknevasse õppuste peastaapi sealgi sujuvat töö ja koordineerimine kenasti. Taanlane Helge Inger sleeve tutvustas ontran Fory tegutsemispõhimõtteid ja rääkis kahest paljurahvuselise Taani diviisist, mille hulka kuulub kahjutimal paiknev brigaad, mille alluvuses omakorda mitu rahvusväeosa ja teiste seas siis ka balt pat. Täna hommikul kirjutasid Läti ja Leedu kaitseminister Tallinna raekojas alla valitsustevahelisele lepingule balti rahuvalvepataljoni loomise kohta. Kaitseminister Andrus Öövel sõnul on balt Patti loomine tõeline läbimurre kogu Lääne-Euroopa jaoks sest taoliste suveräänsete riikide ühiste väeüksuste ajalugu ei tunne. Nüüdseks on ka otsustatud, et Paet läheb tuleval aastal rotatsiooni korras kompaniide kaupa Taani rahuvalvepataljoni koosseisus Bosnias essori missioonile. Kompanii valvab rahu kuus kuud. Baltati loomise lepingu peavad ratifitseerima ka kolme balti riigi parlamendid. Pataljoni tegevust rahastatakse võrdselt kõigi kolme riigieelarvest. Aga nüüd katkeid vestlusest balt Patti ülema major Alar Laanemanniga. Kas te olete natuke pettunud ka nüüd, eile selgus, et terve pataljon ikkagi ei saa korraga minna missioonile ja, ja tuleb seda teha nii-öelda jupikaupa. Sõjaväelased asi tegeleda emotsioonidega, lootsime loomulikult pataljon emissioonidesse oleks olnud see, mille nimel me treenime, aga kuna olukord kujunes teistsuguseks, siis me läheme selle peale ja siis ikka motivatsioon, mida meestel ette. Ma arvan, et treening, kõik see jätkub ja jätkub ühine üksus määraga repliigiga. Pataljon isenesest isegi minu meelest, mis on olemas, meil oleks väga raske. Kas see töötas tingimata silmas siin ainult raha alates personalist lõpetades kõige muuga võib-olla ka meie oleks pidanud rohkem häält tõstma ja rohkem initsiatiivi näitama ja nõudma ja ma arvan, et me oleme omamoodi rekordi teinud. Meil on olnud kuue kuu jooksul kuus õppust ja sealhulgas kolm väliõppus terve pataljoniga normaalselt pataljonides aastas kaks õppust. Meil on poole aasta jooksul olnud kolm väliõppus. Kas mehi nendele kuuele õppusele on olnud kerge saada? Mingit probleemi ei ole, vastupidi, see on, just motiveerib. On tegevus. Mõnede põllumajandustegelaste või isehakanud poliitikute meelest ei pruugi eestimaalane teps mitte kodumaist kaupa ja see pidavat põllumajandusEestimaa pealt sootuks ära kaotama. Imelikul kombel ei näita ükski uurimus selle väite paikapidavust. Eestlane eelistab kodumaist kaupa ja seda enamuse kaubagruppide osas jääb vaid tootja otsustada, kas see nõnda ka tulevikus jääb. Igatahes loorberitele puhkama jääda oleks vara, see on küll kindel. Alates 1994.-st aastast on iga kuue kuu tagant andmeid kogutud üle riigi suurema käibega poodides. Tähelepanu pööratakse sellelegi, et vaatlusaluste kaupade tootmisel kasutatakse või saaks kasutada kohalikku põllumajandust tangot. Üldse oli vaatluse all 24 kaubagruppi, neist 14 osas on suurem osa turust kodumaise kauba käes. Seejuures on poodides müüa minut Eesti mõist loomaliha piima noh, leiba, suitsuliha ja sealiha. Seevastu makaronid, margariin, piima ja koorepulber ning toiduõli on enamasti välismaal valmistatud. Uuringu tulemusena võib väita midagi, et kodumaist kaupa on kõige laiemas valikus alkoholiletis. Eesti viina on ühes poes keskmiselt müüa 31 nimetust ja kodumaal pruulitud õlut 17 nimetust. Järgnevad jäätis 16. jogurtid. 15 sordiga sisse toodud toiduainetest on levinuimad küpsiseid 43 ja mahlad 27 nimetusega. Veel on laias valikus makaronitooteid, jäätist ja sulatatud juustu. Kui rääkida ikka sisse toodud kraamist. Nelja aastaga on turuosa märgatavalt suurenenud. Tänud. Kodumaine jäätisejogurt. Aluste kaupade sortiment on suurenenud 15 korda. Konjunktuuriinstituudi arvates eelistavad ostjad kodumaist kaup kahel põhjusel. See on hea ja harjumuspärase maitsega ning odavam. See ei pruugi aga alatiseks niimoodi jääda, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tootjad hakkavad kaotama, anti väga olulisi geenid, mis meil on olnud praegu konkurentsivõitlus nende hinnaeelis. Kui me hakkame rääkima, et hind hakkab nüüd lähenema juba importkauba hinnale siis hakkavad mängima rohkem tellide tegurid nagu reklaam, oma toodete tutvustus, kauba väljapakkumine, pakend, konkurentsivõitlus läheb nendesse kanalitesse. Suur osa kodumaisest toidukaubast tehakse välismaisest toorainest. Viimase aastaga kasvatati Eestis 21 protsenti vähem teravilja tarvis. Seejuures toiduteravilja saadi oma põldudelt ümmarguselt pool vajaminevast. Liha tuuakse sisse üle veerandi siin tarvitatavast. Piimatooteid ei oleks tegelikult üldse vaja sisse tuua, kuid selle aastaga on võid juba praegu imporditud kaks korda rohkem kui eelmisel aastal kokku. Eesti Rahvuskultuuri fond jagas oma preemiad ja andis neljapäeval kätte ka seekordsed elutöö auhinnad. Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna suurus on 50000 krooni. Fondi nõukogu esimehe Eri Klasi sõnul on see pisike tänu võrreldes selle suure töö ja loomingulise panusega, mille auhinnad ja ta on eesti kultuurilukku andnud. Siiski on see osa Eesti kultuuri toetamise laiemast tegevusest. Auhinnad andis kätte peaminister Mart Siimann. Laureaadid tegi teatavaks Eri Klas. Valter Ojakäär on mänginud Eesti televisiooni ja Eesti Raadio estraadiorkestri saksofoni tegutsenud õppejõuna, tutvustanud leviia džässmuusikat. Tema loomingus on operett, ooper, muusikal ja hulk kammerteoseid ning rahvalikke estraadilaule. Sõnadaaži eri klassile järgmise laureaadi teatavaks tegemiseks. Aarne Vinkel oli 50.-te aastate keskel teadustöötaja Kreutzwaldi nimelises kirjandusmuuseumis, seejärel keele ja Kirjanduse Instituudis. Ta on tegelenud Eesti vanema kirjanduse ja kriitilise realismi uurimisega. Eri Klas tegi teatavaks ka kolmanda laureaadi. Helend Peep on olnud Kuressaare teatri näitleja näitejuhtijad, ekoraator, Tallinna väike teatri ja riikliku noorsooteatri näitleja. Vanemuise truppi kuulub ta 1946.-st aastast. Ajakiri Luup pidas vajalikuks anda aasta inimese tiitel majandusteadlasele peaminister Mart Siimanni majandusnõunikule Ardo Hanssonile. Luup valis aasta inimese esimest korda ja peatoimetaja Peep Kala ütles, et kandidaate jätkus vaekausi Ardo Hanssoni kasuks kallutas see, et just tema oli esimene, kes julges aasta tagasi hoiatada Eesti majandust tagasilanguse eest. Siis kõneles ta kurtidele kõrvadele. Nüüd võib näha, et tal oli õigus. Aktsiaseltsi Postimehes üks juhte Mart Kadastik arvas. Johanssoni positiivne imidž on seotud ka sellega, et ta räägib siiralt. Inimesed usuvad seda, kes räägib, mida mõtleb. Ardo Hansson ise selgitas oma arvamuste ja veendumuste kujunemist nii. Ma arvan, et siin on abiks, kui Sul on paar põhipostulaate põhiaru saama, mida sa väga tihti ei vaata ümber ja minul on alati olnud üks see seisukoht ja see on, et Eesti on normaalne turumajandus 91. aastal, kui praegu, teine aspekt, mis kindlasti aitab siin on, et laiem silmaring vaadata kaugemale mis toimub mujal maailmas. Me alguses võib-olla mõtlesime, et elame oma mätta otsas ja kuidagi me ei vaata väljapoole, aga nüüd on Euroopa Liit, nüüd on isegi Jaapan mõjutab meie majandust ja siin on väga tähtis aru saada, millises maailmas me elame ja kuidas maailm meid mõjutab. Kolmas aspekt on kindlasti niisugune silmapiiri vaadata nagu kaugemasse tulevikku ja väga palju seda, mis toimus siin, sel aastal. Tuli sellest, et turul osalejad olid ülimalt lühinägelikud ja vaatasid mingi ettevõtte kuu majandusnäitajaid või nii ei suudetud natukene kaugemale, kas või pool aastat või aasta edasi vaadata need põhitõed mingi laiem silmaring ja kaugel silmapiir, ma annan koos, aitavad natukene prognoosida. Nagu teada, on Ardo Hansson oma peaministri majandusnõuniku ameti maha pannud. Täna ütles ta, et lahkub Eestist kahjutundega, kuid mööduva aasta oli rikas mitmete huvitavate jahvatlevate pakkumiste poolest ning lõpuks ei suutnud ta ühest neist enam keelduda. Reedel valiti raadioteatris ajakirjanike liidu korralisel kongressil liidule ka uus juhatus, juhatuse esimees ja kinnitati uus põhikiri. Juhatuse esimeheks valiti üksmeelselt Railfamos, juhatusse kuuluvad veel Toivo Tootsen, Tiia Palmaru, Georg Pelisaar, Ester Spriit, Lewisheeria, Endel Sõerd. Kuni siiaajani oli tõesti meie põhikirjas sätestatud, et Eesti ajakirjanike liidul on esimees, aga vastavalt uuele põhikirjale on fikseeritud, et nüüd on ajakirjanike liidu juht juhatuse esimesse, tähendab Ta on juhatuse liige, see tähendab, ta juhatab juhatuse koosolekud ja see tähendab, et koos juhatusega töötab ta välja ka seda uut strateegiat ajakirjanike liidu jaoks. Mida me peaksime tegema kolme aasta jooksul, mil tegutses praegune juhatus, tehti ära ääretult suur töö selleks, et ajakirjanike liit edasi eksisteeriks, selleks, et saada lahti neist võlgadest ja kogu sellest taagast, kes oli meile tulnud pärast kümnendat Kongressi. Ma usun, et ajakirjanike liidul ajakirjanike liidu juhatusel revisjonikomisjonil on see suurepäraselt õnnestunud, sellepärast et pea miljon võlga, mis oli kaks ja pool aastat tagasi, on kustutatud ja tänase päeva seisuga on ajakirjanike liidu bilansis nii rahalisi kui materiaalseid väärtusi pea kaks miljonit. Ajakirjanike liit peaks arendama suuremaid tihedamaid ja resultatiivsemaid kontakte teiste liitudega, kes ühendavad nii loomeinimesi kui ajakirjanikke tööandjaid kui töövõtteid. Samuti tuleb välja töötada konkreetne, juriidiliselt pädev ja igapäevaelus kasutamist leidev eetikakoodeks, mille järgi nii tööandja kui töövõtja saaksid siis et teha ja oma eetikataset reguleerida. Meie rahaline seis on paranenud. Ta on paranenud tänu sellele, et ajakirjanike liit sai tagasi oma varad Tallinnas Kose teel, seal on ka väga ilus puitehitis ajakirjanike kodu, mis aastat 60 tagasi oli tõeline puhkus, praegu on ta lagunenud, praegu elavad seal sees inimesed, keda oleks vaja ümber asustada, see maja oleks vaja korda teha, see nõuab raha. Tuleb mõelda, kust saada rahastaja, missuguse organisatsioonilise vormiga lahendada see korda tegemine. Aasta pärast, kui me tuleme uuesti kokku selleks, et valida uus juhatus, uus juhatuse, esimese uus revisjonikomisjon, saaksime juba öelda, et see maja on meil valmis, et ajakirjanikul on see koht, kuhu minna, et tal on oma ajakirjanike kodu. Soovitan muidugi veel palju jooksvaid küsimusi, mida tuleb lahendada. Tuleb mõelda kindlasti sellele, et ajakirjanike liidu liikmeskond peab noorenema. See protsess juba praegu käib, eriti viimane aasta on palju noori astunud ajakirjanike liitu vanadele olijatele, praegustele pensionäridele on see ajakirjanike liit ellu jäänud, aga edasi peavad teda viima muidugi noored. Kui palju on üldse ajakirjanike liides liikmeid? Praegu on üle 800 liikme, vanuseliselt on keskealisi inimesi kõige rohkem, siis on inimesi, kes on juba pensioni eas, aga ka noori inimesi, ütleme 18.-st kuni 28. eluaastani on üle 100. Niisugune hüplev ja kirev saigi 50. nädal küllap sama kirju kui elu ise. Kokkuvõttesse tegid kaastööd Riina Eentalu, Marit Pokk, Kai Vare, Erik Samel, Madis Mikko, Uku toom, Vallo kelmsaar ja Agu Uudelepp. Saate toimetas Anneosvet. Operaatoritöö oli Annika helemetsalt ja meie ütleme teile kuulmiseni.