Tere keelesaates on Egle Pullerits keelehooldekeskusest ja saate toimetaja Piret Kriivan. Meie palusime tänaseks saateks abi, et rääkida mitte vigadest ja probleemidest ja sellest, mis valesti tehakse eesti keeles, vaid vastupidi palusime leida näit teid selle kohta, mis on hästi. Mulle tundub Egle, et me saime päris hästi hakkama. Tundub küll jah. Aga eks seda näha ole siis saate käigus. Lihtsam. Minu meelest oli leida ilusaid sõnu, Need torkasid selgemini Silva kui muud asjad. Näit, eks, äpu, meeter, talitantsijad ja prillikino. Ja nüüd see prillikino on juba päris vana, et Ma arvan, et kõik on kuulnud seda väljendit, aga äpu meeter on üsna hiline leid. Hiljuti vist tuli käibesse, mul on selline tunne, mina kohtasin küll seda alles mõni nädal tagasi. Mina lugesin seda sõna, leidsin selle sõna Mart Rannut artiklist ja nädalalehes sirp ja tõesti paar nädalat tagasi, et see on üsna uus ja vahva leid, miks mitte neid sõnu veel tegelikult mina leidsin näiteks sõnad, alkolukk ja laser. Nii, mida need tähendavad? Alkolukk oli selline seadeldis, mis ei lase alkoholijoobes autojuhil sõitma asuda, nii et ta peab kainenema ja siis uuesti proovima. Ja taseron, elektrišoki, selline relv, elektrišokirelv ja pikk-pikk liitsõna, selle asemel öelda taser, palju lihtsam, nii et ma arvan, et see leid on ka päris hea, aga tean ka selle sõna taustalt natuke, et et see tase enam ühe konkreetse sellise relvatootjafirmamärksõnaks muutunud, aga seda juhtub ka, on ka varem juhtunud, et tootjafirma nimest või toot margist saab üldnimi, et selles ei ole midagi erakordset ega mingit sellist asja, mida peaks vältima. Kuidagi loomulikult ei tasu sellega liiale minna, aga vahel mõni selline hea sõna, kui tulevad, miks mitte? Tiit on meile kirjutanud, et ilus, täpne ja keele omane liitsõna on tuule külm külma või tuulefaktori asemel. Jah-sõna on ilus, aga mulle tundub, et selle kasutamine selle, selle nähtuse enda kasutamisega on siin probleeme olnud siis selle, selle tuulekülmaga arvest stamine. Selle tabeli järgi on osutunud probleemiks, et õpilased, õigemini lapsevanemad ei oska alati otsustada, et kas nüüd on piisavalt külm, et peaks lapse koju jätma. On juhtunud ka nii, et ikkagi saadetakse kooli, kuigi on kuule külma tabeli järgi liiga külm. Aga sõna ise on ilus, jääme selle juurde ise sõna ise on ilus ja võiks kasutada ikka. Ma arvan, et harjumise asi jälle. Mina leidsin kaks sõna, mulle torkas silma õhikud ja võiku mõlemad on söödavad asjad, õhikud peaksid olema krõbedad, leivalaastud ja võiku, siis peaks olema midagi mingit sorti võileib. Nendele sõnadele iseenesest ei ole ju ka viga. Aga kus on see piir, kui keelekasutaja mõtleb sõna välja siis kus on piir, millal sõna välja mõelda, kuidas seda pruukida ja kuidas seda teistele keele kasutajatele pakkuda? Ma arvan, et igaüks võib proovida võtta midagi käibele, iseasi kuidas ta siis loomulikus keelekasutuses käibele läheb. Loomulikult peab vaatama ka keelekasutusolukordi, mida ma ei väsi kordamast. Mõnes olukorras sobib võiku teises olukorras kindlasti mitte, et kui me nüüd mõtleme sellisele mõnele banketile, näiteks et seal võiks pakkuda võikusid, siis minule mina ütleks, et niukene tunne ütleb, et ei sobi ütelda selle kohta põiku, et seal võiks olla võileib või, või lihtsalt suupiste. Aga nüüd restoran ränimenüüs, mis tahab olla selline pela inimesele hästi selline kodune ja soe ja lihtne. Miks ka mitte siis? Parem ikka kui võõrsõna või tsitaatsõna Sendvitš või midagi taolist. Ka need õhikud, ma ei teagi, need on siis mingid Chipsid või? Niimoodi on, aga ma loen sellest pereköök, on see ajakiri leivatoidud vabariigi aastapäevaks, nii õhikud ehk krõbedad, leivalaastud õhikuid saab valmistada nii mustast rukkileivast kui ka tumedast saiast ja tervislikke näkse on hea krõbistada? Jah, mõtlen, et võib ikka kasutada sõna ühik, kuigi minule tekib selline mulje, et seal muud peale õhu. Aga see võib olla ka isiklik, selline tunnetus, et need nagu aganad peaaegu. Aga ma arvan, et võib ikka pakkuda ja eriti kui seejuures on see seletused, et need võivad ka krõbedad leivalaastud olla. Et seletab kohe ka kõrval ära, siis siis on kella kasutatud otsustada, et kas hakata kasutama Õiquid võimet. Sa mainisid restorani ja sellega seoses tuleb mul meelde üks näide firmanimede ja kaubamärkide kohta. Kuidas on võimalik tegelikult ennast ka eesti keeles väljendada. Leidsin Tallinnas Tondilt restorani, millel on nimi, tondi, resto. Väga tore leid, minu meelest seal sobiks kindlasti võikusid pakkuda. Kui nüüd mõelda eesti keele sõnade peale, siis jah, see resto on ju täiesti tavaline, tavaline nähtus selles mõttes, et ikka lühendame sõnu. Ja jällegi, kui see ei ole selline väga väljapeetud koht, siis parem juba resto kui mingi ristorante või, või muu võõrkeelne eputis, et kui kasutatakse sõna ja sellised ausad eesti muganenud sõna restoran ja natukene seda siis lühendatakse, miks mitte ei hakka praegu rääkima, mis tähendab restoran, mis seal restorani sisu, eks ole, jah, jätame selle praegu kõrvale, et, et ütleme, et see on selline natukene natuke lihtsam restoran siis mis, mille puhul sobib öelda resto, aga kui ta on, kui ta on selline väga peen, väga väljapeetud, siis võib-olla võiks öelda ikka pikalt restoran välja tema kohta. Aga see on ilmselt iga selle restorani omaniku ja firmajuhi enda otsustada, mis ta selle nimeks paneb, kui ta valib eesti lastete seast või lühendit, lühend lühendatud sõnade seast on see igal juhul parem kui eputada tsitaatsõnadega ja võõrsõnadest võõrkeeltest. Laenatud sõnadega. Valisime ka vikerraadio eetrist ühe näite eesti keele kasutamise kohta, see on neljanda veebruari kultuurikajast, räägib Kivisildnik. Ma tunnistan kohe akvaariumi alguses üles, et me oleme täna kuival, rääkida pole millestki. Põhjus on selles, et me leppisime geniaalse raamatukujundaja Andres rõhuga kokku, et nädal aega lehti ei loe. Seepärast ma ei tea, mis maailmas toimub ja mul puudub seisukoht. Rõhulan, meedium, naastu, palju lihtsam välja kannatada. Sest tal pole vaja kolumne kirjutada. Pealegi sai kodanik rõhu koos teise geniaalse raamatukujundaja Marta Andersoniga. Paned ilusa raamatuauhinnad. Tervitan siinkohal marti ja teisi raamatuvõlureid. Tehke ikka kõige ilusamaid raamatuid, et oleks ka kirjaoskamatutele kirjandusest rõõmu. Me kuulsime praegu eestikeelseid lauseid, mis olid lühikesed ja selged. Missugust keelt kasutades jõuab sõnum kiiremini ja selgemini kohale, kindlasti ikka lühem, mida selgem, seda parem. Kui on lühikesed laused, siis on ju nendest lihtne aru saada, igaühel on oma mõte. Ja kuulaja ei pea pingutama, et oodata, et millal siis kõneleja oma lause tuumani jõuab, vaid see on kohe selge. Nii et lühikesed ja lihtsad laused. Pikad ja keerulised ja lohisevad laused põimlause on eesti keeles ilus lause, aga, aga suulises kõnes võib ta mõnikord osutuda liiga keeruliseks. Ja oleneb nüüd põimlausetest, et neid võib ka lihtsaid. Ütle, mis sa arvad ka põimlause, kui läheks ka näiteks edasi? Ütle, mis sa arvad või mõtle kuulased vaata ja mõtle, mis sa arvad. Ja siis räägime edasi, sega põimlause, aga ei ole ju väga keeruline, ei. Nii et peast moodustasin, nii et et oleneb lausest, oleneb, mida seal, mida sa veel sisaldab, kas seal on palju võõrsõnu, see on kindlasti üks faktor, mis teeb selle sõnumi kohe palju keerulisemaks kuulajale jaoks. Kui seal on vahelepõikeid näiteks kiilum, käida kiile, need on mitte need siis need tiivulised, vaid keeleteaduses. Need sellised ongi sellised vahelepõiked, iseseisvamad, lauseosad, mida võib ka ära jätta. Ta kirjas on neid lihtne parata, tavaliselt pannakse kiil mõttekriipsu vahele ja sealt jätkub siis endine mõte, aga suulises tekstis on keeruline sealt välja, seda võtta kuulajale, et ahah, nüüd ta põikas kõra kõrvale, aga mis ta enne ütles, ma enam ei mäletagi siin. Et miks ei tasu väga keeruliseks oma lauset teha. Nüüd minu lause, mida ma ütlesin, oli küll väga keeruline. Ma loodan, et kõik said aru. Hea keelekasutusega saab muuta keelekasutaja hoiakuid ja suhtumist ja sul on selle kohta Ta Egle üks väga hea näide. Ja ma leidsin siin hiljuti jaanuari lõpust postimehest ühe hea kolumni, see on Ahto Lobjakas sulest ja ma loeksin ühe ühe lõigu. Et kus on paar lauset ja loen ka pealkirja, pealkiri on praegu ongi hea. Selline lühike pealkiri ja esimene lõik on selline. Pealkiri on üks võimalus tõlkida inglisekeelset fraasi skuudasitkets, mille meie ajas tegi, sured surematuks, Jack Nicholson samanimelise filmiga käibel olevas versioonis enam paremaks minna mina ei saa, ei ole Allikele nüansid, tajutavad fraasi psühholoogia suunatud negatiivselt positiivsele, mitte vastupidi. Nii et selline lõik Ahto Lobjakas siin külas. Ja minu meelest väga hea mõte selle koha pealt, et meil ei ole selliseid kõige õnnestunum maid, esmatõlkijaid, alatine ja väga meeldiv on, kui keegi mõtleb edasi, et võib-olla on seal mingi muu mõte taga, et kuhu see asi ei ole, alati siis enam paremaks minna ei saa, vaid on praegu ongi hea. Et, et on suunatud sellele, et nautige mitte selle peale. Oodake, kohe läheb halvemaks. Minu meelest oli üks üks väga meeldiv artikkel ka tervikuna soovitan, kes ei ole lugenud selle üles otsida? Eestlaslik ette vaatlikkus väljendub nendes sellistes kujundites. Jah, aga me ei peaks võib-olla alati selle negatiivse poole peale rõhuma, et et vaid negatiivset vaatepunkti seal rõhutama, et pill tuleb pika ilu peale vaideid, et, et selline elu, nagu meil praegu on, võib-olla on hea, võib-olla see parim võimalikest. Et tuleb nautida seda ja, ja võib-olla olla vahel rahul. Et panna nagu suuremasse suuremasse pilti, seda olukorda. Nii ka keelekasutuse juures tegelikult keel ju peegeldab seda, seda tegelikkust ja selle keelega, mida me väljendame. Me ise tekitame tegelikkust, et nii nagu me mõtleme, nii ongi tihti näide ühe poliitiku keelekasutusest. Eiki Nestor. Kui teil on valitsuses ainult inimesed, kes on võimelised iseennast kuulama nendega ei ole midagi teha inimesi, vabandust, võõrkeelse sõnakasutusest. Eiki Nestor läks hoogu ja kasutas ingliskeelset väljendit Enivei, aga samas reageeris ise ka sellele kohe, kui esineja saab aru, et tal läks natukene valesti, siis mida teha, kas parandada või mitte? Mina leian, et kui ta ise sai aru, võib ju parandada, see ei võta nii palju aega. Aga selle juurde ei tasuks jääda pidama, et, et minna sealt ikka oma mõttega edasi. Muidugi mitte ei ole mõtet üle püüd ülipüüdlikuks muutuda sellega ka minu arust, see oli armas. Kuidas Eiki Nestor palus vabandust, mitte ei öelnud midagi muud selle koha pealt ja see tõesti oli selline väga lühike kõrvalepõige seal, et inimene tajub ju ise ka kogu aeg, et mida ta ütleb. Ja muidugi lähevad mõnikord sõnad lendu. Mis on hea, kui inimesel on endal see enesekriitika olemas ja ta oskab seda ka lühidalt ja kiiresti parandada või, või siis seda kommenteerida, nii et see, seda, et põhisõnumit ei varjutama näiteid raadiouudistest. Kadri Kukk ütleb. Samas on nii Eestile, Lätile ja Leedule kui ka allianss selle laiemalt selge, et iseseisva õhuturbevõimekuse väljaarendamine ei ole meile just mõistlik ressursikasutus. Minu kõrval oli meeldiv kuulda, et kasutatakse pikalt nii see kui ka teine. Tõepoolest kipub ta see väljend ühendsidend lühenema ja tihti jääb sellest järele ainult nii see kui teine. Aga kutsuksin siin üles natuke mõtlema selle selle sidendi peale, et kui mina õppisin algklassides, siis mul on väga eredalt meeles, et see ka see väike sõnake ka oli seal sulgudes, mis tähendab ju seda, et me võime, aga ei pruugi seda kasutada. Nii et nii kui ka ja ka sulgudes, et võib nagu kasutada, siis, aga ma tean loomulikult ka seda, et see väljend on olnud veel pikem nii hästi kui ka. Ja see nii hästi, seal on sulgudes olnud siis sõna pool hästi. Lühilühenemise tendents meil keeles on, see on paratamatu ja loomulik ja ma mõtlesin, et paratamatus ei tähenda, et sellepärast Ta peaks olema. Las ta siis on ka mõnikord lühike, kui mõte ei kannata selle all, et ei lähe segamini see nii seal sõnaga, nõnda et see seda tähendust ja võib-olla ka sõnal nii. Nii et vaadake ette, et ei tekiks vääritimõistmist muud midagi. Mõned näited kirjutavast pressist, Postimehes, Päevalehest ja Delfist. Ma loen need näitelaused ette. Hõisked positiivsest pöördest sündimuses, mida eelkõige seostati vanemahüvitisega, osutusid siiski enneaegseks. On meeldiv näha, et et see, mida, millest rääkisime eelmises keelehooldesaates ongi tegelikkuses järgimist leidnud või on isa inimene nii tubli ja teab nende sarnast sõnade vahet, et ei ole segamini aetud sündimust ja sündivus. Tänavustel kontsertidel on kaalukad tähelepanu leidnud tähtpäeva aasta kontsertidel oi kui ilus. Olles kontserdite vahele mõnda õiget vormiga kuulata, juhi näha. Sügisel üllitas poetess oma järjekordse teose ja see on ilmselt siis valitud, sellepärast et siin ei ole liiasust. Ei ole räägitud naisPaetessist. Sain ka igati kiiduväärt, et, et on selliseid keelekasutajaid, ajakirjanikke, kes oskavad poolest valdavad keelt ja valdavad sõna. Aga igalühel on vist oma kiuks, mis oma probleem, mis eriti silma või kõrva riivab. Minul on see näiteks täiendlaiendi ees. Ja ma leidsin kaks näidet, kus seda õigesti kasutatakse. Meelis Kompus ütles teleuudistes Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase arvatus arvates. Marta Peril Grauberg raadiouudistes. Kaitsepolitsei peadirektor Torii Raivo Aegi sõnul on keelekasutajaid, kes seda õigesti kasutavad, seda jah, seda on jälle meeldiv tõdeda, et on mõned inimesed, küsite, tajuvad seda veel ja ei kipu seal vähemalt eksima. Kiidusõnad neile selle eest. Tõepoolest, kui taiendi ees on veel omakorda mingi täpsustav sõna ehk laiend siis peab olema see käänatud samamoodi nagu see viimane sõna, õnn või nimi näiteks. Nii et juhatuse esimehe selle asemel sõnul mitte juhatuse esimees selle ja selle sõnul, et igal juhul siis kaasa käänata kogu seda eestäiendid seal. Kuule ja kiri. Tenno kirjutab, et tema lapselapsed kasutavad Tallinnas Russalka kanti, nimetades mitte seda võõrapärast nime, vaid hoopis inglikuju ingliplats, inglipromenaad. Äkki võikski Russalka esist väike platsi nii nimetada ja sealsamas oleks siis ka inglirand ja Piritale viiv tee võiks kanda inglipromenaadi nime, sest rahvas ju seal promineerib. Ilusate ilmade aegu. Elan ise just sealkandis ja näen, et see promenaad on aasta-aastalt aina populaarsemaks muutumas, kirjutab Tenno. Kuidas suhtuda sellesse väikesesse võimalikku nimevahetusse? Eks nimevahetused on sellised tundlikud. See on tundlik teema, et ma ei ole ise nimeteadlane, kes on ilus leid kindlasti. Ja keegi ei keela rahvasuul ütelda nii nagu meeldib, et ametlik nimi on üks asi, teine asi on see, et me ikka anname hüüdnimesid ja rahvasuus on käibel mõned teistsugused ja nimetas, et kui, kui ametlikes dokumentides seisab ma leian, et see on väga ilus algatus eriti kuna see on tõesti ilus ja vahva, vahva sõna ja, ja inglid on tõesti sellised. Head tunnet tekitavad müütilised tegelased. Egle, sina oled meil ka esmaspäevane keelesäutsu ja kui palju sul on võimalik nendes keele säutsudes pöörata? Tähelepanu positiivsele keele kasutamise juures? Ikka on ja see peakski nii olema, ma leian, et mitte ainult siis negatiivset kogu aeg üles puhuda vaid, vaid see mõte oligi ju algselt see, et mitte ainult näidata, mis on halvasti, vaid pigem keskenduda sellele, kuidas võiks olla paremini. Et igal juhul peaks positiivsuse noodsal tervikuna võttes kõla ma jääma, et isegi kui kohati on sellised kriitilised teemad ja mille, mille juures nalja väga ei tee, siis teistpidi jälle on. Ma olen ka seal alguses, kui meil oli see selle keeles säutsu käima tõmbamine, et ütlesin ka seda, et ma ei välista seda, et ma kiidan kedagi, nii et nüüd meil oli terve pikk kiidusaade, ma loodan, et see, see vähemalt tasakaalustab seda, kui võib-olla aeg-ajalt tulevad ainult sellised kriitilisemad teemad seal me saame veel natukene kiita. Kui aeg-ajalt meedias tuleb ikka artikleid sellest kuidas eesti lastele pannakse võõrad sarnaseid, arusaamatud, tundmatuid ja mõnikord suisa koledaid eesnimesid, siis ma võtsin enda ette ühe esimese klassi nimekirja ühe kooli esimese klassi nimekirja. Siin on 29 lapse hulgas sellised lapsed nagu Hans Joosep, Karl Gustav, Katriin, Kert, Kati, Liina, Mark, Ralf, Rasmus, Ellen, Matilda, Eke, Hendrik ja Peeter. Nii et ei saa öelda, et eesti lastele pannakse ainult arusaamatuid nimesid. Ma leian ka see nimede teema on selle poole kaldu, et meil on hirmsad nimed lastele viimasel ajal pandud. Et on väga palju selliseid lapsevanemaid, kes otsustavad kas siis rahvusvaheliselt tuntud nimede kasuks või puhta puhaste eesti nimedega suks näiteks mari või jaan, nagu siin ka külas, need on ilusad eestikeelsed nimed. Loomulikult on ka siin jälle selline oht, et mingid asjad on õhus ja paljudele meeldivad samasugused nimed. Praegu on lasteaedades näiteks rühmades tavaline mitu Markust ja veel mõned Rasmused. Ja on mitu Karli õnneks Karl pannakse tihti liitnimena, et on üks nimi on Karl ja teine midagi muud. Siis on võimalik natuke eristada neid omavahel, et ise olen ka olnud sellega hädas. Tal on samanimeline, on nad klassis, oli ka teine Egle või esimene hiljem ja siis sellesse klassi. Ja siis, kui keegi ütles klaasis mõlemad keerasime pea küsi, mis on. Ilmselt ajast aega, nii et kipub olema neid, neid nimesid, mis on hästi populaarseid. Ma ei tea, kas on hullem probleem see, et on rohkem ühenimelisi kui see, et on mõned väga erilised nimed, millega läheb aega ja energiat, et aru saada, mis nimi see nüüd oli, kuidas ma seda kirjutan, mida sa soovitaksid värskele lapsevanemale, kes oma lapsele nime otsib? Võib-olla võiks vaadata, mis olid vanavanemate vanavanemate nimed minu arust, see on üks ilus traditsioon või, või uus traditsioon, mida juurutada. Et vaadata oma suguvõsas ringi, milliseid nimesid on. Ja kui ei ole juhtumisi elu jooksul mõnda nime ära lörtsitud, mida on ka ma olen kuulnud, mõni inimene ei pane sellepärast oma lapsele seda tavalist nime, et on nii palju, neid ei taha nimesid välja öelda, et issand pahad nimed, need on tegelikult kõik head nimed, aga kui selle inimese enda jaoks on see nimi ära lörtsitud, siis loomulikult seda nime ei saa panna. Näiteks minu emaga dispanna minu ühele vennale nimeks Taavi. Aga me ei pannud sellepärast, et seal külas oli üks, üks räpakas poiss nimega Taavi. Ja siis panime sellele nimeks Siim, mis on ka ilus nimi, et siis leida teine, teine, teine selline ovaalne eesti nimi või mis, mis seal meil kodunenud. Kõik nimed on ju palju, nimed on ju meile tulnud ikkagi kristliku kultuuriga, et palju neid nimesid siis on, mis on ürgsed nimed. Aga oluline on, et nimi oleks eesti keeles kirjutatav ja jätav. Jahiaga taasesitatav ei lähe aega sellele, mitu y kid, haad ja sätti seal sees on. Lõpetuseks veel natukene statistikat. Viimase viie aasta jooksul on lastele antud eesnimeks 52-l korral Toomas 81-l korral, Andres Marta nime on saanud viimase viie aasta jooksul 283 tüdrukut mardi nime 59 poissi ja Pille on pandud kuuele tüdrukule nimeks ja alla viia, sest statistika siis ei täpsusta, on saanud nime ka Krõõt ja pea aru. Nii et kirjandusklassika elab ja me peame tunnistama, et tänasesse saatesse meil kõik positiivsed näited tegelikult ära ei mahtunud ja need jäävad järgmistesse saadetesse. Ilmselt on niimoodi, et, See, mis läheb valesti, seda me märkame, aga head me lihtsalt nii kergesti märk. Jah ja normaalne, eks ole. Tihti on jah see, et hea hea on juba normaalne, Jaan, märkame ainult halba, aga ja see võib olla loodame, et meie saada siis seekord mõjus sellise üleskutsena märgata head ja kiita kaasinimesi. Aitäh, Egle Pullerits, minu nimi on Piret Kriivan ja kõik, mis väärt kiitmist. Pange palun kirjakeele saate kodulehele, vikerraadioee, kaldkriips, keelesaade. Lõpetuseks üks laul, kus on sees sõna, mis minu meelest on kõige ilusam eestikeelne sõna. Noh, ja õige mõte teadur laiali taevas ja maa laiali kõik laiali ja muidu ei saa. Mured ja rõõmud. Taevas ja. Õige. Laiali ja kõik mõtted ja naljajoon kõik taeva.