Kaunist laupäeva hommikut, kaunist pühadejärgset hommikut, nagu uudistaski võis aru saada on kogu maailm pärast Eesti vabariigi 90 neljandat sünnipäeva põlvili uudiseid eriti ei ole, kõik puhkavad ja millest meiegi siis siin täna rahvas teenime, kui, kui üsna palju seal samal teemal, mis siis ikkagi eile toimus. Aga täna teenivad rahvast siis Heidit, Kaio, Eesti Ekspress ja Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe Eesti rahvusringhäälingu. Eesti televisiooni uudiste poole pealt. No pidu on peetud ja oli minu hinnangul niisugune suhteliselt tavaline pidu, et ei olnud midagi ju väga valesti, väga hullusti. Aga ei ole ka midagi sellist väga esileküündivad või mis, mis mulje teile? Tea, et et ma tunnen seda, mulle see pidu meeldis ja meeldis nagu selle võrra, et, et mulle tundub, et president on kuidagi nagu sammu ette astunud ja, ja mida tati oodati ka selleks teiseks ametiajaks rohkem sõna ja rohkem rohkem silmapaistvast, siis, siis mulle tundus see seekordne pidu küll rohkem selline presidendi. Olevat. Nojah, aga mis me siis, mis seal siis nii väga tahame ta mulle meenub üks raadiosaade, mis selle vahetul, et enne siis iseseisvuspäeva, kus ka arutleti selle üle, et mida võiks president oma kõnes rääkida ja milline võiks olla tema kõne tonaalsus ja siis saatejuht küsis ühe eksperdi käest, et noh, et miks meile võiks olla presidendi kõne selline nagu nagu John Kennedy pidas Berliinis. Et kes, kuhu see müür maha või isegi nagu Martin Luther King omal ajal Washingtonis kõneles. Et. Noh, siis oleks selle asja nimi suurune. Mis siis nagu sellist nüüd on, et on vaja sellist pöördeliste sõnavõttu teha, aga mis puudutab nüüd presidendi kõnesse, siis, Jumala väsitanud, vabandust, ma segan vahele. Seedri juttu sellest, et minu meelest oli selle selle peo eel huvitav see, et erakordselt palju arutati selle üle, milles president võiks rääkida. Viime raha, meie räägime rahvapeost, meie räägime hommikul kella seitse, 23-st alates, kui lipud läksid masti ja te hakkate, räägime kohe presidendi kõnest, nagu see oleks mingisugune maailma naba. Näeks natuke, olengi. No aga räägime siis lipust, kus me hakkame lipu lipusaagat uuesti üles soojendama. Ei, ma tahtsin sellega seda öelda, isegi nii väike muutus nagu see initsiatiiv tuli vist kadriorust jah, et Tartus võiks erandkorras lipu maha võtta eelmisel õhtul ja hommikul, et saaks pühalikult ilusti masti tõmmata. Tekitas niisuguse kisa ja kära meie meie väikses riigis, et et ega, ega vist nende ürituste puhul ongi niimoodi, et väga raske on, on üldse nagu midagi muuta. Aga pehmelt neelati alla see, et praad hakkas oluliselt hiljem. Et kui tavaliselt on ikkagi siin kell 10 hommikul Vabaduse väljakul sõdurit külmetanud, siis siis see, et Tartus oluliselt hiljem hakkas ei häirinud kedagi, said pikemalt magada ja. Kõik rahul ja et, et ütleme, need kingad, mis omal ajal Lennart Meri nagu Valmis sättis järgmistele riigipeadele ja, ja järgmistele vabariigi aastapäevadele neid neid kingi siis nüüd ikka kulutatakse ja ja ega väga vist ei meeldi, kui hakatakse midagi väga muutma. Kuigi tegelikult, kui me seda protokolli osa vaatame, siis noh seda, seda lihvimise ruumi ja kõike seda oleks ju küll ja küll. Et noh, eile kas või samas Vanemuises oli ikka segadust üksjagu, et kasvõi see no ütleme, ma saan aru, kohe räägime ka presidendi kõnest, aga aga, aga televaatajate lemmik on kahtlemata see see kätlemise osa. Et mõnel mõni mõni kutsutu tuli abikaasaga, mõnel abikaasal oli isegi nimi ja mõnel abikaasa, kellel oli nimi, oli isegi amet, kes oli tulnud oma oma kaasa kõrval ja, ja kui takka tagatipuks me kuulsime, et kohale saabusid jaapani vabariigi suursaadik siis, siis ma jäin mõtlema, et et kas kõik case'i kodus, et, et jah, et kus see, kus see keiser nüüd ei saanud tulla või, või on vähe vigane, aga, aga et, et noh, äkki äkki see ei peaks olema nii-öelda noh, kogu selle tähelepanu keskma saan aru, et väga armas on, on mängida moepolitseid ja, ja, ja nii-öelda lukuaugu poliitikat, et kes kellega käib ja, ja kes kellega hakkab käima ja kes kellega enam ei käi. Aga, aga kogu see, kogu see lugu on ikkagi noh, suhteliselt niisugune teise või viiendajärguline ja mõttetu eriti olukorras, kus kus tegelikult vähemalt teleülekande järgi kätlemisele ju midagi ei järgnegi. Viimane kätleja sai presidendilt kätlemise ära ja oligi pidu läbi sadade tuhandete televaatajate jaoks, kes kuhu edasi läks ja mida mida tegi, see on kohapealsete mure, aga aga, aga see asi meenutas mulle jah, et kõigepealt tuli rahvas kokku. Kõik üritused toimusid ära, kuulati ära, mis presidendil on öelda, kuulati kontserti ja, ja siis, kui, kui kõik hakkas otsa saama, siis vindiga kätlema öeldi tere. Tere. Tere. Tulla nagu ma aru saan, arman, tahad sa saates siiski keskenduda sellistele pehmetele väärtustele ja presidendi vastuvõtule, mitte mitte kõnelev? Ühest küljest tuleb ja siis tuleme siis sulle vastu, ühest küljest annab pehmed väärtused, aga teisest küljest on nad osa sellest rituaalist ja minu minu meelest võiks ikka palju julgemalt kogu seda asja muuta. Me ju teame, et president Meri omal ajal see oli, võttis suure eeskuju Soomest. Et Soomes niimoodi tehakse, no ei tehta ju mujal maailmas naljalt helistatud, sellist oma oma riigi aastapäeva ei tähistata, väga erinevat moodi muidugi tähistatakse, võtame eeskujuks Euroopa riigid. Aga sellist tundidepikkust kätlemistseremooniat, mis tekitab tegelikult ju väga palju mõtteid ja mis ei ole üldse, mis ei ole üldse nagu ju pehme küsimus. Kui inimesed tõesti sajad tuhanded inimesed teleka ees arutlevad, et aga miks see kutsuti. Aga miks on nii palju nomenklatuuri järgi kutsutuid, kas see ongi meie riik, kui, kui me näeme sealt läbi marsimas riigikogu liikmeid üksteise järel, kelle nimegi ei tea, rääkimata tema tema saavutustest, mis kuidas ta oma oma rahvas teenib ja nii edasi ja nii edasi andis jumal ametiposti, andis ka vabariigi presidendi kutse 24. veebruaril. Ja sellised mõtted tekivad ja ja ma arvan, et seal ei saa loomulikult. Ei nojah, ma tahaks ka küsida ja jäi, jäi ka nagu arusaamatuks, et tavaliselt me näeme ju riigikogu liikmeid in corpore see on nagu püha üritus ja auasi, et riigikogu liikmed tulevad presidendi vastuvõtule, siis seekord mina igatahes väga paljusid riigikogu liikmeid ei silmanud. Ma ei näinud seal näiteks Keskerakonnast. Peeter võsa, ma ei näinud maininud Priit Toobalit. Siis ma ei näinud, et IRL-ist Siim Kabritsa, et mul tekkis küsimus, et huvitav, et kas nad ei olegi kutsutud või on neil tähtsamat tegemist on nad kuskil mujal. Siis minu meelest Europarlamendisaadikutest oli ainult Ivari Padar kohal, tavaliselt on nad kõik kohal. Nii et noh, sellised nüansid jäid silma, et. Resi riigikogu liitujatest jäi mulje, et kohale tulnud põhiliselt need, keda keegi ei tunne, kellel oli siis see nagu võimalus ennast ennast näidata, aga, aga muidugi, Aarne küsimused on väga õiged, et, et seal. Et mis, mis see, mis see kätlemise tseremoonia siis meie jaoks on ja me peame tunnistama, et see on väga tähtis, et. Publikule meeldib see publik tahab seda millegi, milline on selge, mis ta tahab, eks ole, kuigi need, need põhjused on rohkem kui kahtlased. Miks, miks publik seda seda näha tahab? Aga? Samas võiks ju siis sellega minna veel sammu edasi, et päev enne või siis samal päeval ilmuvad välja ka siis kleitide disainerite nimed, et nojah, et, Ei, no see selleks räägime nüüd meie oma oma saate nii-öelda vääriliselt asjadest, mis on tõesti nagu, nagu olulised. Et kui me, kui me räägime kogu aeg sellest, et, et riik võõrandub rahvast kõik need kõnet, mis me kuulsime juba juba alates 23.-st ja rääkimata eilsest päevast kuidas valitsejad on läinud, ülbeks, arrogantse on igal pool, meie riigi edaspidine saatus on kõikide meie kätes, iga inimene Eestis on, on tähtis iga inimene, ühtegi inimest ei tohi unustada ja nii edasi ja nii edasi. No kõike, mida me eile kuulsime, nii et, et noh küll sai. Ja kui me tegelikult hakkame nagu ja vaatame, kuidas see nagu teostub presidendi vastuvõtus. No ma ei ole teinud statistikat, aga, aga nii nii relvastatud silma järgi. Et noh, tubli 60 65 protsenti kutsututest, võib-olla isegi rohkem. On nomenklatuur. Kelle hulka ma siis loen ka need kes, kes saadavad nomenklatuuri. Aga mulle see, see arv on isegi isegi suurem, võib olla, sulatab isegi 75 protsendini, noh, kui me võtame kõik riigikogu liikmed, keda keegi saadab ütleme, mõnda ei saada, siis on juba 150 160 inimest, eks ole, aga aga saalid ei ole meil kummist ja kui me ja kui, kui inimesed, kes kuulevad pidevalt, kuidas riigikogu maine käib alla, kuidas nad endale raha kühveldavad hüvitistest loobunud ette, et riigikogu liikmed ei kutsutakse selleks need küll päris üks asjana sina, minu minu jaoks on siin kaks küsimust, et, et keda kutsutakse ja kuidas seda kõike eksponeeritakse. Isegi kui nad on kohal, ei, ei peaks tingimata eksponeerima vähemalt sellisel kujul, et jumala eest ükski kleidisaba nägemata ei jää või, või ükski ükski käepigistus ei jääks näitamata teleülekandes. No tegelikult seda me oleme ju enne ka rääkinud noh, minu arvates ei peaks kõiki riigikogu liikmeid, kuna minu arust ka ei peaks, minu meelest võiks olla täiesti riigikogu juhatus kohal komisjonide esimehed, võib-olla ka aseesimehe fraktsioonides. Jah, ja võib-olla ka need riigikogu liikmed. See on oman struktuurne valik ju, et te ütlete, et tuleks valida neile nende ametipostide järgi kas see on siis see, mida me tahame. Nojah, aga samal ajal näiteks välisriikide suursaadikud ei saa ju kutsumata jätta, kui sa üks või kaks kutsuksid, ta kõik kutsume, see on selge, aga, aga teine asi on see, et minule torkas silma see, et et vastuvõtul oli küllaltki palju selliseid, mitte nomenklatuurse inimesi. Väga palju selliseid maa soola väga palju innovaatiliste ettevõtete juhte, kes on millegiga. Ja tegelikult ja et noh, selles mõttes ma nagu sellist karjuvat ülekohut nagu ei näeks, et kui sa tõid siin näite Soome presidendi vastuvõtust, siis seal on seda nomenklatuuri tegelikult veelgi rohkem ju. Jah, ja seal on ka kutsutute arv tunduvalt surunduva suurem, meie meie saalid ei, ei mahuta lihtsalt saalid ei ole kummist ja ja nad paratamatult seavad mingisugused piiridest palju, palju kutsutakse. Kusjuures, mis see, mis see vastuvõtt siis olla võiks, et see on selge kutsutaja kutsutu jaoks selle vastuvõtu kõige tähtsam hetk on see, kui ta saab kätelda presidendiga. Ei ole ju mõeldav, et inimesed imbuvad saali, vestlevad seal omavahel ja siis lasevad jalga, et see ikkagi on, et see kokkusaamine, kasvõi see kaks sõna presidendiga on tegelikult vähemalt kutsutu jaoks. See kõrghetk, kus president Selle asjaga on nii ja naa, noh. No hea küll, ärme seal. Tavaline kokteil paarti, kus inimesed käivad ringi, ei, ütlevad, et see nagu kogu kogu asja mõte. No 1000 inimese kätlemine ei ole ka mingisugune omaette eesmärk või ei, ei pea olema, et kui president ütleb kõikidele tere tulemast ja, ja peab suurepärase kõne ja tervitab nii-öelda kollektiivselt kõiki, siis noh maid, emalik igale igale peole minekul ei eelda, et peremees mul tingimata käe pihku surutud. No aga sa lähed talle ju küll ikkagi perenaine veel kord need on, need on, need on saapad, mille Lennart Meri on, on ette pannud järgmistele riigipeadele ja keegi ei söanda naljalt seda hakata muutma. Kui väiksed kosmeetilisi muudatusi tehakse, siis näeme, missugune, missugune. Kusjuures ma just nimelt, ma arvan, et sellesama teleülekandeasjust toimuks, toimus ka selline üsna tugev lobi surve, sest et tegemist on ju ikkagi väga vaadatava telesaatega. Jah, no väga on pehmelt öeldes need numbrid tuleval esmaspäeva hommikul, et kui palju tegelikult ma arvan, et need on väga kõrge, see oli jah, niisugune konkureerib tantsud tähtedega või midagi sinnakanti. Jah, see on noh, kui sa rääkisid siin sellest, et inimesed on Riigikogus ja, ja, ja valitsuses pettunud ja, ja võõrandumine ja nii edasi siis seesama presidendi vastuvõtt on ju nimetatakse lihtrahvaks, kes istub telekate ees, on selline ideaalne auru väljalaskmise võimalus ja need inimesed, kes seal ekraanil üksteise järel ilmuvad, need panevad tegelikult ennast väga suure löögi alla, sest me kõik oleme olnud seltskondades igal aastal, juhtumisi. No mina olen tööl, mina ei olnud seltskonnas. Mina olin, aga hambad olid väga hea, keeled väga teravalt, väga teravalt, igaüks tuleb, saab nisukesi litaka seal tegelikult no ütleme, vaidlete siis siin saates. Ei, me räägime sellest, et sellisel kujul ei peaks seda näitama, et ongi, et keeled lähevad liiga teravaks ja hambad ka, et, et noh süsteeme jätame ära lihtsalt sellepärast, et hambad oleksid ilusti koosla. Kusjuures ma kaks aastat tagasi või umbes kaks aastat tagasi sülitas ju Evelin Ilves tulla välja selle kuulsa kleididirektiiviga, kus ta üritas reformida, üht-teist tuli välja mõtetega, kuidas sedasama vastuvõtu reformida, tema mõte ju tegelikult oli just nimelt see. Ta on palju inimesi, kes ei taha tulla vastuvõtule just nimelt kartuses selle, selle avaliku avaliku surve pärast tema jutus, selles mõttes oli iva sees. Aga, aga ma tunnistaksin ausalt, et see mõte lihtsalt Nõgistati maha, Josing. Et see, see tehti naeruväärseks. Nii presidendi kõne minu arust oli väga hea kõne väga hea kõne testima, ma olen selles mõttes Agu Uudelepp, aga nõus, et oli väga riigimehelik kõne. Kuidagi niisugune sümpaatne, soe, kenasti ette kantud. Oli konkreetseid fakte, oli üldistust. Jah, oli küll ja, ja noh, minule minule meeldis see ta läks selle peale välja, Ta rääkis ka väga palju välispoliitikast, ehk rääkis maailmast meie ümber ja kuidas me selle maailmaga suhestume. Et noh, juba eelnevalt arvati, et kui diskussioonide, milles president võiks rääkida, siis arvati, et noh, vaevalt, et ta välispoliitikast räägib, et noh, keda see kotib või keda see huvitab. Aga ilus rääkis väga-väga huvitavalt, rääkis nii NATO rollist Euroopa Liidu rollist kui ka Euroopa Liidu majanduse olukorrast ja umbes seal vist fifty-fifty või pool pooleks oli välispoliitika ja sisepoliitika. Et selles mõttes päriselt Fifty-sixty ise ja mis oli ka muidugi täiesti mõistetavalt sise siseosa oli nagu nagu rohkem jah oli, oli päris teravaid. Ütlusi ka seal, eriti sisepoliitika vallas, mõne mehe nahas ma ei oleks tahtnud päris olla seal, kui ka kaamera vaatasime, kuidas Eesti energia näiteks sai päris teravalt ja näidata meile Sandor Liivet. Kusjuures minule meeldis see osa sellest kõnest, mis oli minu minu meelest tõesti väga hea ja ma tundsin ennast samastuvad selle, selle kõne rääkijaga, et pohh, neid mõtteid ma olen ise ka mõelnud, vaid, et nüüd ta räägib, vot sellist juttu, mis on, mis läheb korda ja mulle meeldis see, see osa sellest jutust, mis tegelikult oli ka peaminister Andrus Ansipi jutu iva, ehk siis väsimus kriisist. Ja, ja Ilves ütles seal väga, minu meelest väga tabavalt, et tundub, et me oleme nüüd siin viienda kriisiaasta eel Tibar rabedaks muutunud ja, ja, ja mul on seesama tunne, et ühiskonna on selline rabedus nagu tabanud, mis ühelt poolt siis puudutab seda väsimust sellest pidevast närutamisest, sellest, et keegi ei tule ots otsaga kokku, hinnad tõusevad, palgad ei tule järgi ja, ja siis noh, need võimalikud protesti nõudmised, mis praegu ühiskonnas üleval on ja, ja streigivõimalused ja teiselt poolt ka siis see, mis tuli Ansipi kõnest välja eksis, väsib väsimus valitsusest ja ja teistpidi ka väsimus stabiilsusest, mis võib-olla ei ole nüüd väga mõttekas mõte, aga, aga nii see on, et ka sellest stabiilsusest, stabiilsusest kriisist on, on väsimus. Ansipi kõne mu meelest oli paras uudispomm, mis ma ei tea, kas see oli nagu kellaajast johtuvalt ja sellest, et järgmine päev olid juba uued üritused peal. On tegelikult, et kõne, mis on ju tegelikult üsna üsna läbi arutamata või, või üle üle kommenteerimata või analüüsimata, sellepärast et et see oli ootamatu kõne. Kõigele kõigele vaatamata oli, oli see ootamatu, kui selles mõttes ilvese oma oli, oli lihtsalt ladus ja hea kõne, aga ansitleilt sellist kõnet oodata oli muidugi väga-väga-väga raske ootama. Noh, võib-olla ütleme siis kuulajatele ka ära, kes Ansipi kõnet jälginud, et milles Ansipi kõne erakordses seisus seisnes, see oli siis see, et ta teadis seda enam peaministriks. No vot see on nüüd, see on kahe otsaga asi, seda ütles ta oma oma kõne lõpus ja ütles kaks lauset. Ja kusjuures ta ta ütles, ütles ka veel niimoodi, et olen selgelt väljendanud, et kui selle valitsuse töövõime või koostöötahe mingil põhjusel juba enne järgmisi riigikogu valimist katkeb, siis lõpeb ka minu peamist peaministriks olemise aeg. Järgmist valitsust mina enam ei moodusta ei enne ega pärast uue riigikogu valimist. Väärilisi jätkajaid leidub, pole kahtlust. Vot see lause alguses, et olen selgelt väljendanud, see oli mulle küll üllatus, et kust ta seda väljendanud, võib-olla ta kodus kodus oma pereringis on seda seda väljendanud, aga, aga, aga see oli ikka täielik, täielik üllatus ja ja, ja, ja see annab ju väga-väga selgelt mõista, et kui, kui ütleme, see koalitsioon peaks lagunema, siis on, on oodata ka uut peaministrit, olgu ta siis ükskõik mis erakonnast. Kas Reformierakonnast, aga kantsipeed. No tegelikult oli ju sõnavõtte nii päev enne iseseisvuspäeva kui ka iseseisvuspäeval väga palju. Andrus Ansip päev enne Ene Ergma hommikul lipu heiskamisel, siis oli peapiiskop Põder kirikus. See oli paaril korral ei teadnud, mis päev päeva kaitse tegu. Siis taasiseseisvumisest. Siis oli uus kaitseväe juhataja Riho Terras. Siis oli Ansip, kes pärgade panekul rääkis, ja loomulikult siis president Ilves, kes, kes õhtul üles astus, mina ootasin, mina oleks, tähendab mind natuke hämmastab see, et üheski nendest kõnest ei mainitud poole sõnagagi seda skandaali, mis lahvatas vahetult enne vabariigi aastapäeva ehk siis järjekordse riigireeturi tabamine. Kui me meenutame seda, kuidas president Ilves on reageerinud väga paljudele skandaalidele kas või Savisaare Venemaalt raha küsimusele või siis kirja vahetada avastamisele Keskerakonna kontoris, kus ta tuli Aktuaalse kaamera otse-eetrisse, seda teatama siis mispoolest on riigireeturi tabamine vahetult enne iseseisvuspäeva niivõrd väike sündmus, et sellest mitte üheski sõnavõtus ei räägita poolt sõnagi. Ma tunnistan, et ma nüüd kõiki sõnavõtte nii tihedalt jälginud, nagu sina ei peatoimetajana seda tegema pidid, aga, aga ma, ma nagu tegelikult ei tunne sellest puudust ja minu jaoks olid kaks kõige olulisemad kõnet, oli peaminister Andrus Ansipi ja president Toomas Hendrik Ilvese ja Ansipi kõne oli, ma ütleksin, filigraanne, et see oli täiesti selle algus, ainuüksi, kus ta viskas väga laheda Kalam puuri. Et siin ma nüüd olen ja pean teile kõne, mida mõned võivad nimetada ka siis monoloogiks, mis oli väga vaimukas vihje sellele, et teda on süüdistatud selles, et ta, et tema ja valitsus Nad peavad monoloogi ja mitte ei ole ühiskonnaga dialoogis, kuni siis selle viimaste ridadeni, kus ta teatas, et ta ei kavatse uuesti peaministriks hakata. Ja siis ka siis noh, teine kõne, et Toomas Hendrik Ilvese magistrina Muidu aga see, millele nagu Peeter viitas, et see meenutab, nagu oleks mingisugune kokkulepe olnud, et ärme, ärme seda mainida. Muidugi peame oma saates täna sellest rääkima ja me teemegi seda, aga mõne mõned minutid hiljem, aga, aga imelik oli ta igal juhul, sest et see, see jättis mulje nagu riigireeturid oleks jalaga siin segada, et kes keda kedagi kinni võetakse ja kes, kes meie meie riigisaladusi ja mitte ainult meie riigi, vaid ka meie partneritel saladusi toimetavad üle idapiiri, nii et et imelik oli ta igal juhul. Mitu päeva arutasime nii palju, kui neid päevi oli siis eilseni, et, et kas, kas ilves noh, Ansipist ei rääkinud? Casillas võtab nagu jutuks selle ja, ja selles mõttes oli üllatus suur, et, et tõepoolest jah. Ilves ei, ei pidanud vajalikuks mitte poole sõnagagi. Ja mis päev oli ikkagi eile eile oli ju Eesti vabariigi sünnipäev. Me lõime Eesti vabariigi vabadussõjaga, võitlesime Venemaaga ja võitsime selle. Sõja. Riigireetmine puudutab otseselt seda, et müüdi riigisaladusi tolle samale Venemaale mis tähendab seda, et eesmärk oli ikkagi, et seesama iseseisvus, kuidas hinnad 94 aastat on mingil kombel kuidagi hääbuks. Et noh, selles mõttes olid need kaks sündmust ju väga päevakajalised ja oleks võinud tuua väga huvitavaid paralleele. Paraku seda ei tehtud. Jah, no ainult asjaosalised teavad ise, miks nad seda ei teinud. Jah, kuigi samas ütleme viimaste viimase aja sündmusi jälgides, kus nii Kaitsepolitsei politsei ridu on ilusti hõrendatud, kas need hõrendatud, aga puhastatud ja, ja ka siin Herman Simmi skandaali valguses, siis võiks selle kohta öelda joobes kiusu all, et lihtsalt oli vaja töö teha, teha ja töö tehti ära, et reetur võeti kinni ja ja jah, oli hea töö. Jah, aga see reetur tegutses aastaid ja selle reetmisel on ju eellugu ka teine mees. Räägime räägime, räägime kohe, räägime kohesel sellel teemal, aga, aga ma arvan, et, et see, see kõnede teema ei ole veel ennast selles mõttes ammendanud. Et kuulata peaministri kõnet, mille pealkiri ma ei tea, kas varasematel kõnedel on, on pandud nagu nimetus või pealkiri on väsimuse võitmine, tähendab Ansipi väsimus, need on nagu tuli ja vesi pole olemas. Kogu aeg on meile sisendatud, et, et mingit väsimust ei saagi olla ja, ja ei, ei ole. Esiteks ei ole füüsilist väsimust meie peaministril erinevalt mõnest tema kolleegist teisest parteikaaslasest või, või partei juhist või endisest partei juhist, kellel, kellel on tihe. Tõepoolest, need harjunud Ansipist nägema selliseid Putinlikke pilte vähe, noh, peaaegu et palja üla. Maratoniteenust ja järsku järsku on, järsku on tegu mingisuguse väsimusega, et siin kõneleb, kas siis tõesti peaministril on nüüd saanud nagu noh, kõigepealt kohale jõudnud ja tema tema meeleolusid hakanud muutma see meeletu kriitika, mis on tulnud siis just viimastel nädalatel kindlasti võib-olla viimasel paaril-kolmel kuul, kus, kus igast torust, igast otsast, igast meediakanalist ja igast poliitilisest sellisest lausungit kumab läbi, et valitsejad on muutunud ülbeks. Rahvaga suheldakse ülbeks ülbelt ja kõik see kõik see Akto värksi ja nüüd nagu krooniks peale fooliummütsid seemned ja mullivannid, et, et et kas tõesti siis nagu nüüd siis see mõjus mõjus peaministrile niimoodi. Et, et on, on otsustanud, et tema enam minagi järgmist. Minu meelest on hea ja just nimelt seesama märksõna on väsimus, et väsimust mõlemapoolselt, et et ühiskond ka just nimelt on väsinud väsinud Ansipist, kas on õigustatud, on omaette küsimus, aga demokraatlikus ühiskonnas on elektroraadile õigus olla väsinud oma valitsejatest. Kui tegemist oleks oleks autoritaarse ühiskonnaga, siis loomulikult oleks valitsejal miljon põhjust miks jätkata oma valitsemisaega ja kui tegemist oleks erafirmaga, siis omanik patsutatakse õlale ja ütleks hea töö, hästi tehtud ja lase edasi samas tempos, sest tegelikult on ju Ansipi valitsus teinud aastaid väga-väga head tööd. No eks paar lõiku Ansipi kõnest oli muidugi ka kantud päris suurest kibestumisest. Üks lõik, mis mulle on meelde jäänud, on see, et kui Eesti rahvas on väsinud stabiilsusest, siis midagi ei ole teha. Ehtne niisugune andsinimlik iroonia, aga, aga tõepoolest noh, tegelikult ei ole ju ühtegi sellist nähtavat lugu, lugu, sundkäiku, mis, mis, mis peaks nüüd praegu nagu nagu valitsuse koosseisu muutma või või noh, jah, kriitikat on ja, ja, ja, ja ülbuse jutud vastavad tõele ja kõik kõik on nagu, nagu, nagu õige, aga, aga ütleme selles mõttes, et mingit mingit tohutut pauku ei ole, mis, mis peaks no aga Ansipi teatanud oma tagasiastumisest ei, seda rääkis tulevikus. Jah, seda küll, aga, aga see on selline tulevikust teatamine, millest enam taganeda ei saa. Siin, nagu enam ümbermõtlemist ei ole. Noh, me oleme ennegi poliitikuid näinud, kes teatavad ühte ja teist ja siis tulevad Vabahuvi on tagada see kõne, nojah, aga päris lai ütleme seesama Ansip on öelnud, et negatiivse eelarvega Teetrites tema selle riigi peaminister, kes teeb negatiivse eelarve, noh ei, ei ole, eks ole, noh no see, see on, seda on ta murdnud ja ja üldiselt Ansip on, aga, aga see on, see on heinana nagu esitatud, et, et, et siin on tõesti nagu selg vastu seina, et, et seda on, on väga, väga raske nagu murdma hakata. No siis ei jää muud üle, kui hakata juba praegu otsima uut peaministrit. No eks seda ma arvan, paljude inimeste peades juba niimoodi vurrid hakkasid keerlema loterii rattad, et kes, kes järgmine saab olla, et. No õigus on, ilmselt, ma ei tea, kas see, kes esimesena välja ütles, tark oli aga, aga et, et Eesti poliitikas on käes selline noorenemise aeg, kuigi 55 aastane peaminister ei ole noh seal see on vapustavalt parim iga, et olla ühe riigi peaminister tegelikult eriti sellises füüsilises konditsioonis nagu, nagu Ansip parasjagu praegu meil on, et et hakata sealt tahtma nagu otsida mingisuguseid noorenduskuuri, sellepärast et olemasolev on vana, on, on pisut kentsakas. Aga, aga tundub, et, et sellised asjad käivad ja IRL on saanud endale noore juhi. Sotsidel on noor juht Keskerakonnast, me veel ei tea, mis hakkab juhtuma. Ja, ja siis Reformierakond, nii et tõenäoliselt Eesti poliitikas on ees uued ajad. Jah, ma saan aru, et Reformierakonnast siiski väga vaadatakse nii Urmas Paediga Keit Pentuse poole, et meil mõlemal potentsiaali selleks on, samas on aega veel valimisteni küll ja küll, et oleks võimalus uutel-uutel nägudel veel siin esile kerkida. Mina olen kuulnud ka järjest sagedamini nimetatud Hanno Pevkuri nime. Et pink on pikk. Pink on pikk, mis on ju ainult ainult hea iseenesest muidugi on nagu täiesti hämmastav, seesama midagi, millega sina juhtisid tähelepanu otseselt ühtegi viga või poliitilist viga, mille, mida Ansip oleks teinud, ränka viga ju ei ole, et tegelikult on tegemist lihtsalt võiks öelda igavus, mässuga või vaid tüdimus mässuga, väsimus mässuga, et et meil on kõrini sellest teist. Teistpidi on ka õige see, et kui selleks ajaks, kui kui Ansip nüüd peaks ametist loobuma ja ta tõesti selle valitsemisaja lõpuni vastu peab, siis on ta ju 10 aastat olnud olnud peaminister, mis on ikkagi ühes demokraatlikus riigis, noh, hiidpikk aeg. Vaata, see on enneolematu oma mitte enne olema, et ma tean Võrdlusele üldse korrekte korrektne ja kindlasti meeldis, eriti Andrus Ansipile. Aga millegipärast kui me rääkisime sellest, et pole nagu prohmakaid tehtud või eksimusi suuri olnud, siis ma tõmbaksin paralleeli nagu Vladimir Putiniga, meie idanaabrijuhiga. Ega Putini ajal ei ole ka Venemaal prohmakaid juhtunud. Vastupidi, majandus läinud on läinud ikkagi üles, mis meetoditega ja mis tingimustel, kas on see nafta ja gaasi eest või on ka struktuurseid muudatusi, on teine küsimus. Aga mingit tagasilööki pole tulnud, katastroofe pole olnud, kui me jätame kõrvale need allveelaevade katastroofid näiteks aga rahulolematus ka ka Putiniga on ju tõusnud, nagu öeldakse tuhast ja ka selline nimetu igatsus, nimetu äng millegi uue vastu, et ei taha seda vana kuju enam. Kes Eesti poliitikutest aga võrdles Ansipit Putinit? Ma ei tea, ma mõtlesin, et sa oled nüüd, ma ütlesin, et see ei näe, sa oled nüüd Peeter, teine räägimegi Tööandjate Jahjus, liidu vesi ahjus, aga tal oli natuke teine nüanss muidugi. Nojah. Raske on siga ja kägu selles mõttes võrreldavad. Et meid ei kammitseme. Me oleme kõige üks kõige suurema sõnavabadusega riike maailmas ja, ja selles mõttes, et näete, meie mikrofonid aga praegu lahti me räägime, mis me tahame peaministrist või kellestki kellestki teisest, et Venemaal see päris nii ei ole ja need riigid ei ole võrreldavad. Kusjuures tulles nüüd tagasi Ansipi kõne juurde, siis siis üks paralleel, mis käis mõlemast kõnest nii Ansipi kui ka siis Ilvese kõnest läbi, oli see, et nad mõlemad avaldasid muret selle üle, et kui nüüd ühiskonnas on selline väsimus ja rahulolematus materiaalse olukorraga, aga ja nõutakse nagu palkade tõusu, sotsiaaltoetuste tõus ja nii edasi, siis mis on see lahendus, et, et see lahendus noh, peamine lahendus olla sisemiste ressursside arvelt, ehk siis maksutõus mõlemad oma kõnes tõid välja selle, et et kui te tahate raha juurde, siis variant on maksutõus. Ansip ütles omalt poolt, et tema ei ole selleks mandaati saanud valijate käest. Ja Ilves ütles siis, et, et kallid kaasmaalased, siis hääleta jalgadega ja minge valimiskastide juurde, mis siis põhimõtteliselt tähendaks noh, soovitust vaid sotsiaaldemokraatlik erakond, sest et praegune kombinatsioon ja seda seda maksutõusu ei paku. Ja nagu me räägime Eesti poliitika nii-öelda säravamates majakatest, siis noh, ega, ja alati oleme kurtnud seda, et noori andekaid tulijaid on vähe, neid on ju ka praegu vähe ega ega, ega ei ole ju neid kuskilt nii nii väga võtta ja, ja mis, mis saab näiteks sellest samast äsja juhti vahetanud Isamaa ja Res Publica liidus, see on, on keeruline küsimus, sellesse nädalasse langeb ju ka see 60 allkirjaga kiri. Kas 60 inimest, nende seas siis mitu endist riigikogu liiget ja üks endine minister ja ja teisi tuntud tuntud nimesid ja nägusid teatasid, et nad nad enam ei suuda selles erakonnas olla, et, et nüüd on, nüüd on nagu mõõt täis väga-väga karm kiri. Kuskil leheski nimetati seda ka marginaalsete tegijate Imekirjaks oli see vist isegi sinu leht või sinu sinu sinu peatoimetaja oma oma selles juhtkirjas kirjutas kuma, kui mu mälu ei peta, petab siis ma palun väga vabandust, aga, aga, aga, aga selles ongi asi, et, et erakonnad ei, ei tohiks koosneda marginaalsetest tegijatest. Et kui ikka ütleme sellised. Eksminister ja, ja ekskaitseväe juhataja ja, ja sellised inimesed, et kuna ta on on tõesti niivõrd pettunud, et nad mõtlevad nagu nagu uue erakonna asutamisel vähemalt igasuguste sidemete lõpetamisele vanaga siis siis on midagi kapitaalselt lahti. Iseenesest organisatsioonides ka firmadest pole see ebatavaline, et kui toimub juhi vahetus, siis siis on risk mingisuguseks Rebelliks alati olemas ja, ja mingisuguse vastuhakk, kuna see võib nagu väljenduda ja need ja see seltskond, nagu me näeme, on päris suur nendega läbi rääkida on ilmselt. Ta on juba ettearvatavalt oli päris keeruline. Et iseenesest sellise sellise plahvatuse tekkimine ei olnud üllatuslik, aga aga samas ma arvan ka, et, et Reinsalul, Urmas Reinsalul uuel Isamaaliidu, Isamaa ja Res Publica liidu juhil saab olema väga raske võidelda selle nähtusega, mida Andres Ammas nimetas ken Martinismiks. Et ühes ühes Postimehe artiklis, et, et see, mul on tunne Andres Ammasele täna palju õnne suure juubeli puhul. Ja ega aga igal juhul saab see olema erakonnal üks üks tõsine tegevus või selline üks tõsine märk, mis meil või tempel, mis meil küljes on. Erakonna jaoks võib-olla on negatiivse märgiga sündmus, et nii palju inimesi on lahkunud, aga ühiskonnale tervikuna ei pruugi seltsi negatiivne olla. Pikemas verd pikemas perspektiivis saab asja mõnedest ideed. Justkui ja kui tekib ka uus erakond, seda me oleme siin ka oma saates korduvalt rääkinud tegelikult Eestis. On potentsiaal uueks erakonnaks, ükskõik, mis platvormil ta siis tekkida võiks, seda näitab kasvõi ju ma ei tea, kasvõi Indrek Tarandi 100000 häält Europarlamendi valimistel ehk siis need, kes on praegune poliitika tegemisest kõrvale tõrjutud, tahavad väljundit saada ja neil seda väljundit praegu ei ole. Arvestades meie poliitiliste erakondade, sellist noh, summumist, tagatoapoliitikaks, eks ole, et neil neil ei ole lihtsalt kohta seal. Ja kui tekib uus värske miks mitte Avanti. Isamaaliidul on praegu risk minu meelest muutuda rahvaliiduks selles mõttes, et Nad ühiskonna silmis tegelevad iseenda probleemidega ja ühiskond ei näe, et nad tegeleksid ühiskonnaga, et nad ei räägi. Ei räägi nendest teemadest, mis on parasjagu õhus, mis mis vajaksid lahendamist, mis vajaksid ideid, vaid, vaid ühiskond näeb seda, et nad tegelevad kogu aeg iseendaga, et nendel on mingid siseprobleemid ja sellest sellest väsitakse, noh see on nagu kelleltki sul, nagu ka sihukese kaasinimese hala ei, ei jaksa palju kuulda, siis, siis siis need siis selle erakonna hala ei jaksa. Tahad kuulda ja üks ohumärk on kindlasti veel ja see on see, et, et nüüd palju selle Reinsalu tagasi või valimisest möödas on paar nädalat, kolm nädalat, eks ole, ta paraku jätkab sedasama sama liini, mida, mida, millega Martla Mart Laar lõpetas. Et kõigi ja kõige eitamine, et kõik on väga hästi ja, ja pole seal, kõik asjad on väga loomulikud ja ja normaalses erakonnas peavadki asjad niimoodi käima, et on erinevad seisukohad ja muu see blablabla, kusjuures kõrvaltvaatajat, kes ei olegi üldse seotud asjaga, näevad, näevad asja nagu palju selgemalt ja ütlevad palju palju lihtsamalt välja kogu selle tõe, mis selles erakonnast toimub, aga rumal, rumal eitamine, et kahju, jah, aga noh, ega ega midagi teha ei saa, ega meie inimesi kinni hoida ei saa ja me läheme ikka oma kursil edasi ja me oleme ikka see ja too erakond ja noh, kõik see kõik, see on kuidagi noh, niukene, hale, halenaljakas, mis, mis kokkuvõttes näitab seda, et mingisuguse mingisugust lõhet ei, kuna teda eitatakse, ei tahetagi ületada ja, ja jäävad need, kes jäävad. Ja tõenäoliselt tuleb, sellest tulebki niisugune vana vana Res Publica tagasi kivikõvad intrigeerivad Emachineerijad, kes, kes, kellele teiste arvamus ei lähe. No aga see aitamine on omane ju kõigile Eesti erakondadele heidetakse siseprobleemide olemasolu, markantne näide on ju ka Keskerakond, kui toimusid viimased esimehe valimised ja Jüri Ratas väga palju hääli ja tekkis nagu väga mitu leeri, siis ju ka öeldi, et oi, see on väga tore. Arvamuste paljusus ongi meie erakonna tugevus ja, ja nõnda edasi ja ega ega sotsidel ka paremad lood. Ja kui võtta arvesse, kust startis Keskerakond täielikust vaikusest, kui see, kus ei olnudki olemas kahte arvamust. No ikka enne kongressi olid ka vahetult enne ja ütleme, aastaid ei olnudki olemas, mingeid muid arvamusi oli, oli üks arvamus oli ja teine oli vale arvamus, et et, et ühe need stardipositsioonid olid, olid väga erinevad. IRL-is ikka noh, ma ei tea, v tunneme neid poliitikuid juba hästi ja kaua. Nii kaua, kui see erakond püsti on seisnud ja ajakirjanikena oleme kõik nendega väga-väga tihedalt kokku puutunud ja, ja, ja noh, ei olnud nagu tabu rääkida asjadest õigete nimedega ja ei olnud seda ka, ütleme au andes sellele selle erakonna väga paljudele liikmetele ka arvutudes saadetes ei, ajaleheartiklites oli nendega võimalik nagu asjadest rääkida, nii nagu asjad on. Aga kui hakatakse kõike kõike eitama ja öeldakse, et kõik on kõige paremas korras, siis vabandust, aga meie, meie, meie jutt on ka lühike, me saame tegelikult aru, mis, mis toimub. See magus sõna, riigireetmine, nimega magusam, no see on, see on mitme otsaga asi. Et siin, nende päevade jooksul, mis me oleme nüüd teadnud, õigemini mitte midagi teadnud Aleksei dresseni vägitegudest ja oleme teadnud, et tal on kahtlustus. Mis siis tõenäoliselt ka leiab tõendamist kohtus. Et tegu on riigireetmisega, et raha või muu materiaalse hüve eest on üle piiri sokutatud, siis aga tundlikku informatsiooni Eesti vabariigi ja tema partnerite kohta, mis, mis ei oleks tohtinud teatud kabinettide seinte vahelt väljuda. Ometi see on, see on toimunud ja, ja see on nüüd tekitanud ju hästi palju mõtteid. Noorustad. No ma alustaks võib-olla natukene isegi mitte sellest juhtumist endast, kuivõrd sellest järeldustest, mis pärast seda väga-väga mitmete asjaga kursis olevad inimesed teinud on, see, et noh, sellest me ka ennem saadet põgusalt Aarne ka rääkisime, on see, et kapolemist liiga palju laotud õlgade peale seda koormat, millega ta peab tegelema. Ta peab tegelema igasuguste korruptantidega, tabab altkäemaksu, afääriga tegelema, lisaks ta peab tegelema siis veel ka vastuluurega ja lisaks ta peab tegema oma sisekaemusega endale rividest reeturite otsimise kätte. Et selle korruptsiooni ja need asjad võiks ikka kuidagi nagu nüüd anda politsei kätte. Et kapo saaks nagu samas puhastada oma ridu. Nägime seda, mismoodi korruptsiooniasjad hakkasid liikuma, Kuned, läksite kaapo kätte ja kuidas nad ikkagi nagu üldse hirmen teegaarne, et senikaua kui nad politsei käes No aga siis tuleb politsei sellisel tasemele viia, aga, aga niimoodi edasi ei saa minna seal lahmimine vasakule paremale ja see ei ole soliidne ühe sellise struktuuri jaoks, nagu on salapolitsei. Tõsi on jah selles, et kui me vaatame caput kui ainsat efektiivset struktuuri, kellele saab sedasorti ülesandeid anda, et, et kõik, mis on nagu vähegi tundlik, selle pealt nüüd kapo lahendama, et ükski teine organisatsioon sellega hakkama Ja noh, seda, seda enam, et, et vahele jäädakse sedasama organisatsiooni enda kabinetist, et et sa tegeled kõigega sisuliselt, eks ole, mis, mis on ka politsei töö ja samas su enda enda põuetaskus tegutseb või tegutsevad, me ei tea, sellised inimesed, kes kes, kes meie riiki maha müüvad. Aga no ütleme ausalt, et müts maha, et need ikkagi kätte saadakse. Nojah, selle kohta on küsitud, et kas see näitab KAPO nõrkust või tugevust, et noh, ühest küljest muidugi näitab tugevust, et tavastataks, aga teisest küljest jälle ikkagi niivõrd pikki aastaid. Et ja kuidas nad nüüd on, nüüd viimasel ajal on hakatud neid nagu üles leidma. No me ei tea ju tänane Päevaleht Ki ju täiesti muidugi anonüüm oli Päevaleht Päevaleht, et täiesti anonüümsena, ilma nagu põhjendusteta esitab versiooni, millel võib olla tõepõhi all, võib-olla ajakirjanikel on omad allikad ja nad ei saa kirjutada nendest allikatest, noh mis on ka mõistetav, aga kirjutavad, et, et nii-öelda see, see meesterahvas, Aleksejev, dresson löödi lõhki tegelikult nii-öelda juba ammu-ammu ja lasti tal sujuvalt ja vabalt tegutseda, et siis nii-öelda saada. Saada ise informatsiooni vaenlase kohta või, või siis kõige muu kohta. Mida siis dressen tegi nagu, nagu puhtast südamest, et kasutati teda lihtsalt eesti keeles alles räigelt ära. Võib-olla see on õige. Jah, ega me ei saagi seda teada. Meie ei saagi, ei saagi normaalne, et me ei tea aasta pärast meid ei ole. Mingi piirini on see kindlasti ka tõsi, sest et nagu oli aru saada, siis tema kinnivõtmise operatsioon oli ju väga täpselt rihitud väga, väga läbimõeldud, et see peab toimuma just siis, kui on, kui tema abikaasa läheb siis mingisuguste dokumentidega lennujaamast just teele Moskva poole, et et see, see on nagu, väga uisapäisa esimese vihje peale kinni nabimine. Nojah, aga ilmselt me oleme vaadanud liiga palju igasuguseid luurefilme ja lugenud luure ja spiooniromaane, et et kui, kui hakata mõtlema, et kui, kui mitu korda, võib-olla mitte väga tõsiste asjade eest, aga ikkagi kui mitu korda oli, oli nagu tema puhul rikkumisi tähi täheldatud ja ta oli vahele jäänud, Janoomitusi saanud ja ametiredelil allapoole toodud ja ja, ja ikkagi, ta töötas nii-öelda kapo peamajas edasi, et, et noh, selline selline tüüp peab ju olema nagu erilise jälgimise alla, kui inimene. Kui inimene selliste pöördeliste sündmuste ajal nagu 2007 aprill lihtsalt joobnuna mööda linna kakerdab ja pärast on ta üks nendest, kes siis nagu selle asja kohta ohuhinnangu kirjutab. No ma ei tea, see, selle asja nimi on siis ju bardakk selles nii võimsas ja mõjuvõimsas organisatsioonis nagu, nagu nagu seda on KAPO kui on tuvastatud liigsed sidemed allilmaga Ida-Virus töötades. See peaks olema ju tegema eriti eriti valvsaks ja nii edasi ja nii edasi, et et ma ütlen, et nüüd elus käivad ilmselt need asjad natuke teistmoodi ja, ja, ja ikka noh, lähenetakse inimesele personaalselt ja tema kolleegid tunnevad teda ja nii edasi. Aga olles liiga paljust hiljutisi filme vaadanud RSA peamajast, siis siis mõtleksin. Mülleril oleks ammu olnud asjad asjad selgelt, mismoodi, mis moodi need asjad käivad ja edasi liigub. Aga üks ühe üldistuse võib muidugi selle asja juures veel tuua, on see, et noh, mida nagu relvastatud silmad, nagu sa siin saate alguses ütles, et aimasid juba või aimavad juba ammu on see, et Venemaa luureteenistuste huvi Eesti vastu on ikka erakordselt kõrge. No mitte ainult Eesti vastu, loomulikult, aga Eesti vastu eraldi eriti sellepärast, et me oleme tema väike naaberriik. Me kuulume NATOsse, Euroopa liit. Meil on siin suur vene kogukond, no mugavamat pinnast nagu öeldakse, golfimänguks ju ju ei ole. Ja on noh, sellel on ka väga palju vihjatud, et tegelikult me ei tea, aga ilmselt on see Aja küsimus. Võib-olla on see lühikese aja küsimus, võib-olla on see pika aja küsimus, kui tabatakse järgmine riigireetur. Ja küsimus on see, et miks ei ole tabatud need 2005 2000. Kuues Kadriorus seitse 2000 ja me ei tea, kust nad tegutsevad. Vaevalt et kaapasenam võib-olla, aga miks mitte majandusringkondades, miks mitte poliitilistes ringkondades. Nii et öeldakse, tavaline lugu. Kunagi vist ilmus Vene kirjanikul oli raamatut ühe Ühe reetmise anatoomia, mäletan seda pealkirja, ma ei mäleta sellest raamatust midagi autorist midagi, aga mäletan, et oli seal raamatu niisuguse pealkirjaga. Mina tean, te väga hea pealkiri, et et kui, kui natuke arutleda selle üle, et mis siis inimese ikkagi kallutab sihukesele niisugusele teele. Noh, meil ju neid rääkivaid spetsialiste asja kohta on, ikka, on ikka väga vähe ja, ja kes kes räägivad praegu, siis osa neist ju tegelikult operatiivinformatsiooni jaga, osa on lahkunud, endised kapo juhid ei kommenteeri. Ja noh, nii-öelda tulevad aga natuke välja sellised õhumüümise jutud ja, ja kõik, et noh, siin ekssiseministrid on öelnud, et ootame järgmisi ja küllap tulevad ja küllap tulevadki, aga aga niimoodi me võime ju tegelikult kõik arvata niikuinii palju teadmisi ja, ja asjade kokkuviimise oskust, et kui A ja B-s tuleb ka see noh, on veel meist nagu kõigis olemas. Aga üks selline väga levinud levinud seisukoht on see, et noh, raha ei saanud olla see, see ainuke motivaator kuigi seda muidugi KAPO juht pakub nagu peamise motivaatrina just nimelt jah, aga ma mäletan ka Raivo aeg, kui ta AK stuudios käis kuidagi kuidagi vihjamisi ütles, et raha oli jah põhiline, aga, aga raha ei olnud see ainukene. Kui mõelda natuke, mis, mis viib inimese jah, niisugusele teele, kus pea kohal on, on ju see, see kirves kogu aeg olemas, et sa oled ühel hetkel tabatud ja siis sa istud aastaid vangikongis ja ja, ja, ja lõppude lõpuks, missugused peavad siis need summad olema, mis mis, mis siin, mis sind kallutavad, ma arvan, et muidugi seal konkreetses persoonis kinni, et mõnda inimest ei, ei kalluta mis tahes summa. Ja peab ikkagi olema mingisugune eelsoodumus, mingisugune mingisugune pinnas, mingisugune seene peab ikka seal sees olema, et mis, mis teatud tingimustel. Olgu see siis kas, kas pettumus isiklikus elus riigis, ma ei tea, lihtsalt tüli naisega, et ühel hetkel mõtled, ah kurat. Vajamusid närutada, kui mulle pakutakse seal seda, aga, aga, aga see seeme peab sees olema. No sa küsida ühe inimese kohta, et mis seal see seeme, aga ma püüaks nagu jälle siis üldistada, et mis oli. Ma küsingi, et mis oli see seeme, mis oli nendes kümnetes tuhandetes inimestes sees, kes ei tahtnud tegelikult 94 aastat tagasi, et tekiks Eesti vabariik, mis oli nende inimeste sees, kes tervitasid siin nõukogude okupatsioonivägesid ja aitasid kaasa küülitamistele, mis oli nende inimeste end eestlaste südames siis see, see ei ole ainult ühe inimese küsimusel, terve inimeste grupp. Vaata murdelistel aegadel on selge, et et inimesed kõhklevad ja kahtlevad ja mäletame ju iseenda tundeidki augustis 91, oh jumal, mis nüüd saama hakkab, et kas aega keeratakse tagasi kolm päeva, kolm kuud või 30 aastat meiega? Me kindlasti ei teadnud ja me nägime, mismoodi inimesed käituvad ja ma olen seda öelnud siin saates ja varem ka, et ma, ma nende kolme päevaga sain kolleegide kohta rohkem teada kui ma, kui ma kogu eelneva eluga olin, olin teada saanud. Aga praeguses olukorras, kus just nagu meil on ju noh, just stabiilsus olemas ja, ja ütleme, kõige kõige raskemad ajad on, on selles mõttes selja taga, et riik on nagu üles ehitatud ja ja siit saab ainult nagu, nagu edasi minna ja, ja noh, kõik kõik just nagu on olemas, et, et mis on ka väga huvitav teadusuudis. Sellist Venemaalt kus Mul arvude peale suhteliselt kehva mälu, aga, aga mingi leiti mingi seeme, mis oli olnud nii-öelda ootefaasis kas kaks miljonit aastat või 20 miljonit aastat, mis iganes. Tohutud number oli. Ja Vene teadlased panid selle mulda ja ta hakkas kasvama. Et, et mis on selle, selle reetmise puhul see, see asi, mis, mis, mis univeni. Minu meelest tuleb tähele panna ka seda, et need ei ole tavalised inimesed, et tegemist on inimestega, kes töötavad struktuurides Herman Simmi puhul dresseni puhul, et et need on inimesed, kes on juba natuke teistsugused, teistsugused kui päris tavalised inimesed oma selliste heitlike meeltega, et miks Stirlitz oli reetur või oli ta isamaale lojaalne luuraja, eks ole, et, et see on väga keeruline küsimus, ma isegi oletasin, et see on mängurlus. Selline põhimõtteline mängurlus, mäng kõigega või soov olla üle igast olukorrast, et, et me oleme ju ka aru saanud, et Dreseni puhul näiteks oli seal pettumus väga oluline võis olla oluline motivaator pettumus, milles pettumus süsteemis, et tema tema väärtust ei hinnata ja siis mängustamise just see mängida ja see just nimelt see süsteem üle mängida. Ma veel näitan teile Ja ma tuleks ikkagi veel kord tagasi sellesama pettumuse juurde ja, ja siis saate alguse juurde ehk Eesti vabariigi 90. aastapäeva juurde. Et mul nende paari päeva jooksul olnud kokkupuuteid inimestega, kes on viibinud seltskondades, kus on arutatud Eesti vabariigi iseseisvuspäeva üle. Ja on sageli kõlama jäänud ka päris haritud inimeste suust. Et kas me sellist vabariiki tahtsime, tegemist on ühe mõõde põrguauguga, see vabariik ei kõlba mitte kuskile, olen kuulnud, kui raadiosse helistavad inimesed, kes teavad, nad ei usalda ei riigikogu, ei Eesti vabariik, ei kapott, politseid, ei presidenti, mitte kedagi ei usaldata. Ja siis needsamad inimesed istuvad eile õhtul, istusid ja vaatasid presidendi vastuvõttu ajasid laia lõuga seapraadi näos, siis vasaku käega kalamarja punast ja paremaga musta kalamarja ja sõimasid. Kilu kuradi Eesti Vabariigist inimesed on muidugi agendiks, ei värbab USA. Seega ma räägin sellest kontingendist, et ei pea. Murdelised ajad olla olla oma riigi suhtes rahulolematu ja kui see murdeline aeg, siis tuleb. Nojah, ütleme veel kord, me räägime praegu seda juttu ühe näite varal, me ei tea ju tegelikult missugune selle inimese nagu taust oli see, et aastal 93.-st aastast töötas kapos ja, ja kõik see on kena ja aga kuigi see ei ole kogu sõda, miks, miks ta, miks ta seda ei tee? Oli, et värvati ja oli ja, või on tõenäoliselt edasi nii-öelda magavaid agente või, või, või noh, võib-olla ka unne suikunud agente, kes ühel hetkel üles äratatakse, ta hakkab siis nii-öelda täitma oma oma leivaisade nagu kohuseid, ülesandeid aga aga, aga antud juhul. Ma ei, ma ei tea, tähendab, minu üks küsimus, näiteks Raivo Aegil oli see, kui ta käis meil stuudios, et kõigepealt ta kodakondsus oli, selgub muidugi, et KAPO seisa töötada ilma eesti kodakondsuseta tema abikaasal ilmselt oli, oli ka isegi Venemaal käia ja ei tohi, ei tohi ka Venemaal käia. Abikaasa oli ka eesti kodakondsus. Vot nüüd on viimastel päevadel läinud lahti sellise online-meedias selliseks aruteluks, et kodakondsuse seadust tuleks nagu leevendada ja ja siin Raivo Vetik, professor Tallinna ülikoolist ütleb, et kodakondsus on nagu, nagu rasedus, et, et kui kui, kui, kui ta sul olemas on, et siis see annab ka nagu lojaalsuse ja et mitte vastupidi, et enne oled lojaalne ja tõestada oma lojaalsust ja alles siis me anname sulle kodakondsuse ja keel on see nagu see see lojaalsuse nagu näitaja seal veel ületähtsustatud ja ülemis müstifitseeritud võib. Võib-olla see nii on? Kodakondsus iseenesest ei tähenda mitte midagi. Aga jah, et, et üks, üks küsimus, mille ma küsisin Raivo haigest, et, et mis, mis haridus tal oli, noh, vaadates selle inimese vanust, võis arvata. Ma tegin täiesti niukse niukse mustvalge järelduse, et 43 aastane mees tähendab, 20 aastat tagasi lõpetas ülikooli, töötab kapos, nii kaua, järelikult on jurist, tähendab, lõpetas Tartu ülikooli, mängisin oma oma peas Sherlock Holmsi. Selles mõttes, et kõik oli vale, absoluutselt vale kõrgharidus puudus, kõrghariduse sai alles hiljuti riigikaitseakadeemiast, enne seda tõusis ja tõusis mööda kapo seda hierarhiat ülespoole osakonna juhatajaks, juhtivspetsialistiks ilma ilma kõrgharidus, et noh, ma fetiseeri kõrgharidust kui niisugust A priori aga mingisuguse sellise süsteemse mõtlemise õppimise protsessi vältel, väljakujuneva lojaalsuse ja nii edasi ta ju ikkagi annab. Kas tegu oli täiesti puhast eesti keelt rääkiva inimesega? Kusjuures sa räägid siin seda, et, et noh, nii-öelda uinumatest agentidest, siis olles vaadanud seiklusfilme Best Tony filme, siis paljugi raskemaid jahvatavad on need nii-öelda üles kasvatatud agendid, kes on siis leitud noortena ja, ja kelle karjääri on tagasi edasi lükatud ja, ja siis kes, kes trügivad ennast välja siis nagu kõrgetele kohtadele ja, ja tegutsevad samal ajal agentide nad, selliseid on palju keerulisem leida, et Herman Simmi kui Dresdeni puhul on olemas mingisugunegi kokkupuude siis nõukogude ajaga aga nendega, kes, kes ütleme, kasvavad Nende kasvuhoones agentideks, et nendega on palju keerulisem. Ja kodakondsusküsimus ei ole ka mingi näitaja, sest Herman Simmile seda küsimust üldse. Ja üldse ei tekkinud vist jah, nii et aga, aga ütleme, taustas ja kontekstis noh, ütleme sellistel inimestel on, on ju teatav kandepind ühiskonnas, et see, mis on ühe jaoks reetmine, see on teise jaoks püha üritus ja Eestis on küllalt, pakun välja tuhandete kaupa neid, kelle jaoks kaastöö koostöö Tolo kolmetähelise organisatsiooniga ei ole, ei ole mitte mingisugune reetmine, vaid vastupidi, on on puhas, puhas kangelastegu, niiet et eks nende õied siis jõuavad ka sinna, kuhu nad tingimata ei tohiks jõuda. Aga nii, nii see paraku on ja loodetavasti siis dresseni juhtum siis ka annab vähemalt selle positiivse tulemuse, et et et meie eriteenistus lõi nõidast nii-öelda oma oma iseenda jaoks positiivse kujundi, kasutas teda positiivsetele eesmärgid Eesti riigi hüvanguks ära. Aga nüüd me peame ruttu ära lõpetama, sest saateaeg on läbi. Heidit Kaio, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ilusat nädalavahetust.