Kell sai 12 ja 15 minutit, algab nädalat kokkuvõttev saade. Stuudios on toimetaja Hanna ohvelt mis mahub 143.-sse nädalasse. Esmaspäeval toimunud Viru ringkonnakohtuistungil mõisteti õigeks Tapa koolijuht Elmu Koppelmann, sest puudus kuriteo koosseis. Kohus tühistas ka koppelmannile määratud karistuse. Nädala algul tuli Tallinna meelt avaldama Ida-Virumaalt pärit pensionärid, kuid rahumeelsest pensionide tõstmise taotlemisest läks see sujuvalt üle riigi vastu suunatud meeleavalduseks. Kaitsepolitsei asus kontrollima piketi seaduslikkust. Selgusid ka balti assamblee kultuuripreemia laureaadid. Need on eesti kirjanik Jaan Kaplinski, Läti viiuldaja Gidon Kremer ja Leedu arheoloog Ri muute himatiene. Riigikogu võttis teisipäeval vastu mootorikütuseaktsiisi seadusemuudatuse, mille põhjal kasvab aktsiis 2001. aastani vähemalt 50 senti aastas. Riigikogu opositsiooni arvates suurendab nii järsk tõus oluliselt salakütuse osa. Kaitseministeeriumi ja kaitseväe juhataja konflikt ei ole ikka lahendust leidnud. Ühend madima võimalusena võib kõne alla tulla Johannes Kerdi aastane õpiaega USA-s tulevast suvest alates. Riigikaitsekomisjon nõuab aga peaministrilt endiselt kaitseministri ametist tagandamist ja on veendunud, et Öövel ei tule oma tööga toime. Valitsus kinnitas alaealiste mõjutamise võimalused seaduseks ja andis nõusoleku 11 teadusasutuse ühinemise avalik-õiguslike ülikoolidega. Ülejäänud teadusasutused jäävad ministeeriumide koosseisu riigiasutusena. Valitsus oli nõus ka riigikogu liikmete Enn Tarto ja Viktor Niitsoo otsuse eelnõuga, mis taotleb riigireetmises süüdi mõistetud Tiit Madisson vanglast vabastamist. Kolmapäevases päevalehes on eksminister Kaido Kama ära öelnud pakkumisest saada uueks riigikontrolöriks. Praeguse riigikontrolör Hindrek Meri. Volitused lõpevad esimesel novembril. Võimalike meri mantlipärijate näol mainitud veel Jaak Leimann, Liina Tõnissoni, Feliks Unduski, Ignar Fjuk ja rahandusministeeriumi asekantslerit Peep Lassi. Kolmapäeval loobus prokurör Tallinna linnakohtus süüdistamast keskkriminaalpolitsei endist abidirektori Koit Pikarol kuriteo varjamises sest tema süü tõestamiseks polnud piisavalt tõendeid. Nüüd ei näi olevat mingit takistust, et Pikaro saaks ühel päeval tagasi politseisse pöörduda Pikaronoomis kaitsepolitseid ja soovitas pida operatiivtööd. Justkui vastukaaluks sellele tegi kapo jõulise rünnaku neljapäeval ja toimetas Pikaro konsultatsioonifirma Justitseere ruumides läbiotsimise. Ära võeti hulgaliselt salajast jälitusinfot, mida lekitasid Pikarule ja Reigo kalale keskkriminaalpolitseinik Tallinna prefektuuri töötajad. Kapo algatas kriminaalasja nimelt et ametnike vastu mitte niivõrd Pikaro ja tema firma vastu. Ja majandusest nõnda palju, et neljapäev oli Tallinna Väärtpaberibörsil must päev. Enim langesid pankade ja põhinimekirja kuuluvate ettevõtete aktsiad. Neljapäev oli must teiseski mõttes, Draamateatripere saatis viimsesse puhkepaika näitleja Jüri Krjukov. Aga nüüd siis kõigest pikemalt ja järjekorras. Riigikogu alustas nädala algust kütuseaktsiisi tõstmisega. Ebapopulaarset otsust on põhjendatud küll Euroopasse minemisega, küll teede tänavate parandamisega, aga rahakoti pihta käib see nii ehk teisiti ja kõigil kütuseaktsiisi tõusu, põhjendab reformierakondlane Andres Lipstok. Arvatavasti aktsiiside tõstmisest me ei pääse ei täna ega tulevikus loomulik protsessides, tõesti, siin on reservi, ütleme, riigieelarve suurendamiseks, kuid need sammud peaksid olema rohkem tasakaalustatud aegselt hõrenema meie majanduse tegelikest võimalustest, nendega kindlasti ei tohiks ja ettevõtlusele eelarvelistele, asutustele allapoole vööd ega tekitada situatsiooni, kus ütleme siis must äri saaks uuesti tuult tiibadesse. Siin on väike vastuolu, ühelt poolt on riigieelarvesse raha vaja, aga teiselt poolt ma arvan, et enamik inimesi, kes on seotud eriti just kütused tarbimisega, on teiega ühte meelt. Oja loomulikult on riigieelarvesse raha vaja, aga riigieelarve planeerimise staadiumis on võimalik ka ju alati arvestada kulude kokkuhoiuga ja praegu eelarve kasvamoleeritud eelduse just olemasolevat. Sa oled ülevaatamise tee ja veelkord, et see kasvab, lasuur sinu kindlasti optimum kuskil vahele ja täna riigikogu suures saalis, kui need eelnõud menetluses olid, siis parandusettepanekutega üritati kee seda kasvu nagu pehmendada ja tarbijale natukene lihtsamaks teha. Kolmapäeval ei suutnud riigikogu erimeelsuste tõttu koalitsiooni ja opositsiooni vahel vastu võtta pensionide tõstmise otsust, selgitab keskfraktsiooni esinaine Siiri Oviir. Valitsus ja valitsuskoalitsiooni kuuluvad parteid on teinud arvutuse, et raha pensionifondis jagub just niipalju, et elatusraha keskmiselt tõsta saaks 51 krooni. Selge on see, et see 51 krooni kogu nende tõusude juures, mis hinnad tõusevad, elekter tõusmas, korteri üürid tõusmas on sama hea kui mitte midagi, asusime üle vaatama. Ma siis tegelikke neid pensionifondis olevaid rahasid ja selgus, et tõsta saaks 86 krooni, see tähendab 35 krooni rohkem. Ja sellel pinnal tekkiski vaidlus. Valitsuskoalitsiooni parteid ei ole nõus tõstma rohkem kui 51 krooni, tuues põhjenduseks selle, et inflatsioon on väiksem, kui nad esialgu planeerisid ainult 12 protsenti tikas, ta tõuseb 12 protsenti või 11 protsenti. Me oleme pensionäride ees võlgu ja kui meil on võimalusi, siis tuleb tõsta rohkem toodiga. Põhjenduseks see, et muidu me ei saa pensionireformi käivitada ja nimetama teist sammast ja siin ma ütleks, pensionärile teine sammas. Pensionireformi kontseptsioonis ei puuduta tänaseid pensionäri, vaid ta on minuvanuste jaoks. Aga öeldes tuleb otsida veel võimalusi ja välja tuleb tulla selliste lahenditega, mis kergendaks siit. Täna juba pensionil olevate inimeste elu arutelu katkes, kuid see ei tähenda, et esimesest novembrist tõusud on planeeritud ikkagi esimesest novembrist. Kuid see tähendab, et kätte saab siis tagant ulatavalt ja kui ta oleks ka täna vastuvõetud ta jõustuni kuni esimesest, millal ta jõuab presidendini, millal president alla kirjutab. Niikuinii on valitsus jäänud selle seaduse menetlemisega hiljaks, ma olen kindel, et nädala jooksul ta vastu võetakse ja see raha sellel aastal jõuab pensionärini. Teisipäevane valitsuse istung keskendus noorte mõjutamisvahendite seadusele, aga mitte ainult. Valitsus arutas alaealiste mõjutusvahendite seaduseelnõu, mis oli teisel lugemisel ja seda selgitas haridusminister Mait Klaassen. Aasta-aastalt on probleemid noortega suurenenud ja kuritegevus on kasvanud. Täpsustada on vaja alaealiste komisjonide tööd ja korraldada erikoolidesse suunamist. Seaduseelnõus käsitletakse ka mitmeid muid mõjutusvahendeid, mis ei pea alati olema seotud kuritegevusega. Mait Klaassen sõnul loodab ta seaduse rakendamist tuleva aasta esimesest septembrist ja sellest ajast alates loodetakse ka reformiks raha leida. Regulaarselt kuluks selleks seitse miljonit krooni aastas, kinnitas haridusminister. Erikooli tähendust selgitas Mait Klaassen nii. Mõiste alla erikool ei käi mitte ainult kurjategijate koolid aga põhimõtteliselt on nad ikkagi tugevdatud rezhiimiga. Koolid, võtame Kaagvere, võtame tappa, võtame Puiatus, siin on mõeldud neid koole, seal ei ole niisugust vanglarežiimi, küll aga on seal tõesti ööpäevane kasvatajate kohalolek, nõndasamuti kui ka õpetajate tihedam töö nende lastega. Seaduseelnõus on kirjas kogu mõjutusvahendite spekter alates nõrgematest koolikorralduslikest mõjutamisviisidest, mis puudutavad õppekava, koolipäeva pikkus, vestlust, lepitamist, kohustuse andmist, elada vanemate juures, käendusele andmist ja nii edasi kuni noorte kodudesse, internaatkoolidesse või eriõppeasutustesse suunamiseni. Haridusministri ette kanda oli valitsuse istungil ka keeleameti ümberkorraldamine ja selle kohta ütles Mait Klaassen, et vastavalt valitsuse määrusele tuleb ametid reorganiseerida inspektsioonideks. Põhimõtteliselt muutub pisut ka haridusministeeriumi funktsioon, sest ministeerium võtab tööle keelenõuniku. Vastavalt keelestrateegia nõuetele jaotatakse ülesanded täpselt nii ministeeriumi kui ka osakondade töötajate vahel ja keeleinspektsiooni põhiülesandeks jääb klaaseni sõnul keeleseaduse riiklik järelevalve ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine seaduses ettenähtud ulatuses. Keeleametist peab keeleinspektsioon saama selle aasta 31.-ks detsembriks. Pikka aega kestnud küsimusena jõudis valitsuse ette täna riigi teadus- ja arendusasutuste ühinemine avalik-õiguslike ülikoolidega. Teadusasutused saavad kuue kuu jooksul otsustada, missuguse ülikooliga nad plaanivad ühineda ja missuguse tegutsemisvormi valivad. 11 teaduse instituudi ühteheitmine on nüüd hoopis vaba tahteakt, mitte enam sunniviisiline ja jõuline ühendamine. Varade üleandmine tuleb aga valitsuse eraldi aktiga. Teadusreformi läbiviimiseks on tänavu neli miljonit krooni, tuleva aasta riigieelarves on aga seks puhuks kavandatud 11 miljonit krooni. Selle rahaga peaks olema võimalik teadusreform lõpule viia, arvas haridusminister. Ülejäänud instituudid jäävad aga ministeeriumide valitsemisala riigiasutusteks. Valitsus andis muude küsimuste kõrval ka oma nõusoleku toetada Isamaaliidu ja Parempoolsete saadikuühenduse nimel Enn Tarto ja Viktor Niitsoo riigikogu otsuse eelnõu, milles soovitakse Tiit Madisson Ihamnesteerimist. Valitsus soovitas sellesse vaid mõned revolutsioonilised parandused teha. Peaminister Mart Siimann alustas oma kesknädalast pressikonverentsi tollitariifide teemast. Kabineti nõupidamisel arutati ühe küsimusena ministeeriumidevahelise niinimetatud tollitariifide komisjoni moodustamist. Jõuti seisukohale, et kui president seaduse välja kuulutab, selline komisjon moodustatakse, siis võiks seda juhtima asuda rahandusminister Mart Opmann. Peaminister Mart Siimann ütles, et valitsus ei taha tollitariifide küsimust politiseerida ning seetõttu tegeldakse sellega eelkõige asjatundjate tasemele. Samas rõhutas ta seda, et kui Eesti kutsutakse ühinemisläbirääkimistele Euroopa Liiduga, tuleb tolliliitu mitte kuuluvate riikide suhtes kehtestada nagunii. Kui aga spetsialistid leiavad tolle, tuleks rakendada ka mõningate Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, siis tuleks seda teha veel sel aastal, ütles peaminister. Kabineti nõupidamisel käsitleti ka põllumajandusele eraldatavate otsetoetustega seonduvat. Tuleva aasta eelarve projektis on otsetoetusteks ette nähtud 100 miljonit krooni. Peaministri arvates võiks see summa ka suurem olla. Kui me korrastame oma turud, kadakaturud, taolised turud, kust tulevikus peaks hakkama laekuma ka käibemaks, mida praegu kahjuks ei tehta siis peaks lisanduma meie prognooside järgi veel 100 miljonit krooni, mis siis läheb vastavalt kokkuleppele põllumajanduse otsetoetusteks ning praegu arutatakse teraviljatoetust vastavalt hektarile ning niinimetatud lehmatoetust. See on siis teatud produktiivsusega lehmadele otsetoetuse andmist. Need arvutused on tehtud, nendest meile rääkisime muus osas otsetoetusi praegu ei kavatsetud. Rääkides eelseisvast bensiini hinnatõusust, ütles Mart Siimann, et aktsiisimaksust laekunud tulu hakatakse kasutama transpordi toetamiseks. Valitsus ei ole kunagi öelnud, et need summad lähevad 100 protsenti meie teede parandamiseks vaid lähevad meie transpordivaldkonda, mis ei piirdu ainult teedega, vaid sisaldab endas ka sadamaid ja raudteid. Aga teisi vahendeid, valitsus nii tähtsa infrastruktuuri objekti nagu nagu teede ja transpordi toetamiseks ei näinud, kui mootorikütuse aktsiisidest. Teatavasti on riigikogu riigikaitsekomisjon jäänud kindlaks nõudmisele, et kaitseminister Andrus Öövel pole oma kohustuste täitmisega hakkama saanud ja tuleks välja vahetada. Mina käitun oma volituste piires, ei pea ennast nii halvaks peaministriks, kes hakkab kaitseministrit vabastama või nimetama riigikaitsekomisjoni ettepanekul majandusministrid vabastama või nimetama majanduskomisjoni ettepanekul keskkonnaministrit vabastama, nimetama keskkonnakomisjoni ettepanekul. Otseselt võtame vastu mina ja tunnetan seda vastutust. Peaminister kinnitas, et viimastel nädalatel on riigikaitse küsimustes toimunud oluline edasiminek ning sellega tegelevad aktiivselt kõik asjaomased instantsid. Seisukohal, et kaitseväe juhataja Johannes Kerdi siirdumist USAsse pima võiks käsitleda kui niisuguse mehe, kelle koostöö kaitseminister Andrus Öövel iga klapib saatmist pagendusse, reageeris peaminister järgnevalt. Kindralmajor Johannes Kerdi õppima asumist võib käsitleda kui tema õppima asumist. Juttu oli ka eelarve projekti koostamisest. Peaminister Mart Siimann kinnitas, et edaspidi tuleks muuta eelarve kujundamise metoodikat. Ma pean silmas täna Kaarel Tarandi poolt antud sellist heatahtlikku soovitust, et eelarve kujunemine võiks alata näiteks põhimõtete sõnastamisega valitsuskoalitsiooni poolt nende põhimõtete esitamise riigikogule mitte sügisel, nagu praegu toimub, vaid juba järgmisena talul esitatakse põhimõtted, prioriteedid, ja kui poliitilised jõud on need prioriteedid heaks kiitnud, siis on valitsusel juba kohustus hakata tegutsema vastavas suunas. Praegu paljuski valitsus tegutseb kinnises ruumis ja sügisel avalikustab oma loomingulise tõsise töö tulemused siis avaldab niisugusel kujul nagu praegu, et väga raske on täpseid taotlusi täpseid prioriteete sealt välja lugeda, siis tekibki niisugune situatsioon, millest me praegu oleme, kuid ei tahaks vastutus selle eest võtta praegusele valitsusele. Nii on ikka eelarve koostatud tänu paljuski opositsioonile, ajakirjandusele, ka meie enda suhtumisele. Me kavandame nüüd teistel printsiipidel hakata eelarveid koostama, see eeldab poliitilist koostööd, kokkuleppeid selle teeme, oleme valinud. Hammuks see oli kui soomlasest euromees Jean Donner viivutas näppu ja lubas Eesti kohta jõhkra raporti kirjutada. Nüüd on mees oma seisukohti revideerinud ja kesknädalal Strasbourgis Kristiina Ojulandiga kohtudes lubas Donner, et Eesti jääb kuue esimeses ringis kõnelusi alustava riigi sekka. Jern Tanneri koostatud raport, millest Eestis on ka väga pikalt juttu tehtud, oli nüüd üks osa sellest suurest dist, mille Europarlament kokku paneb kõikide riikide kohta. Ta koostatud raportite alusel ja igal riigil oli omaette raportöör. Lõpptulemusena koostab väliskomisjon ühise raporti, kus kõikide riikide kohta antakse konkreetne ülevaade. Samuti käsitletakse ka Euroopa Liidu laienemise strateegiat ja perspektiive üleüldse. Nüüd Europarlamendi poolt ettevalmistatav dokument tegelikult ei oma otseselt juriidilist tähendust ühegi kandidaatriigi liikmeks saamisel ja ta ei omaga juriidilist tähendust tegelikult Luksemburgis toimuvale Euroopa nõukogu valitsusjuhtide ja riigipeade tasemel toimuvale nõupidamisele ka John Tanner ega jõudsime sellisele arusaamisele, et europarlamendi poolt koostatav raport tegelikult on kokku pandud poliitikute või nende konkreetsete raportöörid isikliku südametunnistuse alusel mitte aga kindlalt juriidiliste raamide piires, nagu näiteks oli koostatud Euroopa komisjoni poolt abi ja praegu, nii või teisiti see töö siin ka europarlamendis käib neid esialgseid versioone nüüd nende erinevate raportööride poolt koostatud versioone püütakse panna ühte raportisse, püütakse ka neid siluda, tasandada igal Europarlamendiliikmel on õigus teha sinna veel omapoolseid parandusettepanekuid. See lõppversioon tuleb hääletamisele nüüd europarlamendi täis assamblees seitsmeteistkümnendal novembril ja kui see parlamendiassamblee nüüd võtab vastu dokumendi, siis see dokumentaal nagu konsultant aktiivse loomuga siis nõukogu jaoks, mis detsembris Luksemburgis kokku saab jutuajamisest härra tonneriga. Tema arusaamise järgi on tegelikult liikmesriigid valmis erineval tasemel, ka tema arvates satub ikkagi Eesti esimesse läbirääkijate ringi vaatamata sellele, mida siin europarlamendis arvatakse, kaasa arvatud vaatamata sellele, mida ta ise asjast arvab. See ongi tegelikult üleüldiselt levinud arusaam siin europarlamendiliikmete hulgas. Kuigi nemad võivad siin teha niisuguse soovituse konsultatiivset laadi arvamuse, et alustada kõigiga korraga, siis sisemiselt on nad ikkagi veendunud, et alustatakse viie Kesk-Ida-Euroopa riigiga ning Küprosele. Öelge, kes on see mees, kes lõpliku raporti Eesti kohta kokku paneb või kes oma põhikoostaja allkirja sinna alla paneb? Siin on need raportööriks, selle lõppdokumendi juures on härra Ari ost Lander, kes on hollandlane ja kellaga ka ma täna hommikul kohtusin ning samuti on veel kaasraportöör härra Baron Krepso, kuid vestlusest ka ära ost, Landeriga tuli välja ikkagi just see põhiraskus, mis europarlamendis on, et neil ei ole väga selgeid juriidilisi raame, kuidas seda raportit teha ja põhimõtteliselt, et see raport tuleb ikkagi kokku Europarlamendi üksikute liikmete poolt kas raportööridena koostatud arvamuste põhjal või siis igav Konkreetse parlamendiliikme oma isikliku parandusettepanekute kaudu püütakse siis seda lõppversiooni koostada, aga jah, kokkukirjutaja on praegu härra ost, Lander. Tallinna linnakohtus avati uus, nõndanimetatud maffiasaal Justiitsminister Paul Varuli sõnul valmis Tallinna linnakohtuhoone küll 1991. aastal, kuid projekteeriti nii kaua aega tagasi, et hoone valmimisel oli kohe selge. Maja oleks pidanud olema teistsugune. Seda nii kohtunike, töötingimuste kui ka turvameetmete osas. Seekordne remont läks maksma 5,6 miljonit krooni. Sisekujundaja Sirje Usbeki sõnul oli tema peamiseks eesmärgiks teha kohtumaja inimlikumaks. Äsja maja ja seda rohkem pead interi olema. Heleni too ei tähendanud vele värv olema hakata peabki Helend vale. Muudatused algavad fuajeest, mis on saanud rohe-valge värvilahenduse roheline pidavat sisendama rahu. Uudne on ka see, et kohtu üldkantseleiruumid on fuajeest eraldatud vaid klaasseinaga ning seega on tööruumid iga siseneja silmal täielikult remonditud üks kohtusaalides, kus hakatakse pidama organiseeritud kuritegevusega seotud protsess. Loomulikult on selleks rakendatud ka vastavaid turvameetmeid kohtumaja välisuksel olevale metalliotsijale. Lisaks on niinimetatud maffia saali uksel veel teine palju tundlikum seade. Tunnistajat, kelle anonüümsust tahetakse säilitada, kohtualustega kokku ei puutu. Salastatust aitab tagada helimoonutus süsteem, mille võimalusi ka proovida õnnestus. Linnakohtu haldusdirektori Mati Kärneri sõnul on turvalisus tagatud kõige kaasaegsema tehnikaga, mille taset olevat kinnitanud ka Soome ja Saksamaa spetsialistid. Ohtlike kurjategijate saatuse otsustamiseks mõeldud ruumis pole siiski trellitatud või kuulikindlast klaasist kongi. Muude vahenditega elimineeritud paragrahviga. Tartus aga avati neljapäeval uus politseimaja, see on esimene iseseisvuse ajal spetsiaalselt selleks puhuks ehitatud hoone. Algselt büroohooneks kavandatud ja vaid pooleldi valmis ehitatud majakarbi Vanemuise tänaval ostis Tartu prefektuur ehitusfirmalt leviku kolme miljoni krooni eest eelmise aasta kevadel. Uue hoone ostmiseks, valmisehitamiseks ja sisustamiseks kulus kokku üle 10 miljoni krooni kuuel maapealsel ning ühel keldrikorrusel on põrandapinda üle 1700 ruutmeetri. Uues majas hakkavad paiknema väli, kriminaal ja majanduspolitsei korrapidamine, eksperdid, teabeteenistus ja Tartu politsei juhtkond. Aga millistes tingimustes töötas Tartu politsei tänaseni Tartu prefekt Raivo palu? Kuni tänase päevani ei olnud meie töötingimused eriti kiita. Me paiknesime mitmes sellises hoones, mis on juba omanikule tagastatud ja kellega ta ei ole siiani seotud rendisuhetega, nii et selle uue hoone valmimisega saame me tõepoolest nüüd omanikule need ruumid vabastada. Ja kui võrrelda neid töötingimusi ja ruumide sisustust, siis need asjad on ka üsna võrreldamatud. See uus maja ja uus hoone on ikkagi valge, hele ja ma kujutan ette, et peaks soodustama ikkagi töötegemiste loomaga vastava meeleolu töö tegemise jaoks. Selge, et kindlasti paranevad seoses uue maja käikuminekuga politsei töötingimused, aga mis muutub tavalise tartlase jaoks? Tavalise tartlase jaoks, muutub see, et ütleme, see Tartu politsei süda, korraldamisteenistus kolib nüüd üle ka sinna uude majja tõsisi ja praegusesse majja pildi 12. See jääb endiselt Tartu politseiprefektuuri käsutusse. Siia me toome nii nagu ajalooliselt siin ka varem on olnud. Kesklinna jaoskonna ühendame veel paar väiksemat jaoskonda, et siia võivad inimesed ka edaspidi pöörduda ja siit nad saavad abi. Praegu on linnas kaheksa konstaabli jaoskonda ja lisaks veel kolm maakonnas tuleb selles struktuuris muudatusi. Jah, selles struktuuris on muudatused kavandatud ja need ettepanekud on meil ka politseiametile tehtud. Meie näeme edaspidi Tartu linnas kolme tõelist politsei meeskonda. Üks siis jääks üle jõe piirkonda ja kaks siiapoole jõge ehk Karlova jaoskond ja Kesklinnajaoskond ja maakonda võiks meie arvates jääda koosale Ülenurme ja Luunjasse. Valitsuse transiidikomisjon tegi neljapäeval põhimõttelise otsuse, esimesest novembrist käivitub Muuga sadamas vaba majanduse tsoon. Tõsist tööd Muuga sadama vabamajandustsooni rakendamise kohta on tehtud vähemalt aasta aega. Vabatsooni eesmärk on saada juurde vabu kaubavoogusid. Esimest tüüpi vabatsooni puhul tuleks Muuga sadama territooriumi ümber tara püstitada veel kevadel seda varianti kaalutigi, aga aia tarvis oleks kulunud 70 miljonit krooni. Siis jäi see mõte soiku. Sügise saabudes muutus ka ideoloogia ja nüüd oli enamus transiidikomisjoni liikmeist teist tüüpi vabamajandusala rakendamise poolt, mis õigupoolest ei tähendagi mingit tara rajamist ja territooriumi piiramist. Pigem lepitakse kokku oh et üks või teine maa-ala on lihtsalt teistsuguse tollirežiimiga teede- ja sideminister Raivo Vare. Praegu me arendame välja ala tollivaba tsooni ala vastavusi, mis tähendab seda, et tegelikult ikkagi ei kao ära üksikud objektid tolliterminali tolliladude ütleme neid kontrollprotseduure küll täiustatakse natukene nendes terminalides või, või ladudes, kuid põhimõttest nad jäävad sinna, need tolliprotseduurid, kogu selle vaba ala ideoloogia tooge üks nurgakive on see, et selle lisaväärtuse loomise võimalus anda laiemalt, kui see siiani on olnud ja see on, ma arvan, et üks täiendav võimalus, uued variandid tekivad. Lihtsamalt öeldes tekivad uued kaubagrupid, mis on suhteliselt suurema, rahalise väärtusega ja selle lisaväärtuse tekitamine. Tegelikult on see, mis meile huvi pakub, sellepärast et ka selle eest makstakse makse, nii nagu kõikide teiste tootmist tegevustest. Praegu tegutseb Muuga sadama territooriumil 14 tolliladu ehk tolliterminaali ja need ei kao kuhugi. Tolliameti peadirektori Rein Talviku sõnul läbib praegu 90 protsenti transiidiga kaupadest nii ehk teisiti tolliterminaali ladusid. Ministri arvates võib Muuga sadama vaba majanduse rakendumisega kaupade vedu teist samapalju suureneda. Tollitöötajad on saanud koolitust Hamburgis ja on valmis, et esimesest novembrist uue režiimiga tööle hakata. Valitsuse kaks määrust tuleb järgmisel istungil üle vaadata ja neisse parandused teha. Ilmselt peab ka rahandusminister ühe oma määruse ära muutma, aga rakenduslikku külge see ei sega. Selgituseks veel nõnda palju, et tollivaba tsoon võimaldab ettevõttel ladustada seal oma riiki läbivaid punkt, mis ei ole kohe tellimustega kaetud ja tollivabal alal on kaks aspekti transpordi tähenduses. Jah, lisaväärtuse loomise tähenduses. Tallinna Sadama peadirektori Enn Sarapi sõnul on lisaväärtuse piiratud tootmisega sadama territooriumil tegeldud kogu aeg, kuigi seda võib FK illegaalseks pidada. Seega on tollivabade piirkondade nimistu teatud ja ei ole välistatud, et neid alasid peagi juurde tuleb ja miks mitte ka sisemaale, sest vabamajandustsoon ei pruugi üksnes sadamaga kui käia. Üheks päevaks saabus Tallinna neljapäeval Taani välisminister Niels helveks Pedersen. Ja ehkki pole meil kõigis küsimustes üksühene hinnang, on Taani ometi jätkuvalt meie suurtoetaja mujal maailmas. Taani välisministril oli Tallinnas töörohke päev, mille sisse mahtusid nii kohtumised mitmete Eesti ministritega kui nurgakivi panek Taani saatkonnahoonele Wismari tänavas. Jutuajamistel peaminister Mart Siimanni ka ja välisminister Toomas Hendrik Ilvesega olid kõne all Euroopa Liidu laienemisega seotud küsimused. OSCE temaatika. Taani on praegu Euroopa julgeolek kui ja koostöönõupidamise eesistuja riik. Ombudsmani institutsiooni loomine Eestis. Riikide kahepoolsed suhted. Ka välisministrite pressikonverentsil rõhutas Nils Petersen Taani heameelt asjaolu suhtes, et Eesti saab ilmselt olema Euroopa Liidu laienemise esimeses ringis. See on komisjoni jaoks tähtis otsus ja ma usun, et kui läbirääkimised 1999. aastal algavad, on ka Eesti läbirääkimiste laua taga, ütles Taani välisminister. Eesti kohta on komisjon langetanud positiivse otsuse ja kahtlemata on see läbirääkimiste alguse jaoks olulise tähtsusega. Kunagi veel pole komisjoni positiivset otsust ignoreerinud. Välisminister Toomas Hendrik Ilves ütles, et kuigi Eesti Taani suhetes probleeme ei ole, ei lange meie seisukohad siiski kõiges kokku. Meil on pisut erinev nägemus just selle laienemisprotsessist, nagu tuli välja ka pressikonverentsil, et noh, meie toetame komisjoni otsust ja nemad toetavad ühisstarti ja see on üks väike erinevus meil Eestil on raske toetavat positsiooni, mis suhtuks kriitiliselt Euroopa Komisjoni otsusesse, me ei hakka siin kritiseerima ja Euroopa Komisjoni neil on võimalus kritiseerida, neil ei ole nii et me ei hakka seda tegema, kuigi ma toonitan veel kord, et Eesti tahaks Lätit ja Leedut võimalikult kiiresti näha Euroopa Liidu läbirääkimistel. Aga me siiski toetama seda komisjoni otsust. Ja neljapäeval saatis Eesti Draamateater viimsele teekonnale Jüri Krukovi. Mällu ja südamesse jääb Jüri Krjukov noore mehena maleva rollida Loa Aga noorukist vanameheni pulbitsevast naljast sügava mõtlikud tõsiduseni. Traagiliseni suur anne suudab seda ka noorelt. Armas jumal, panustajana Mikk Mikiver. Ära võta meilt enam meie andekamaid poegi enneaegu. Nii et me saame vaid teada, kes nad on. Kuid ei saa iialgi teada, kes neist oleks võinud saada. Jüri Krjukov ei tule enam lavale, kuid tema publik jääb ja hoiab tema ande puudutust. Jüri Krjukov pandi mulda metsakalmistul. Nädala viimase tööpäeva ehk siis reede veetis peaminister Põlvas. Oma tänase visiidi Põlvamaale lõpetas peaminister Mart Siimann Räpinas, kus ta kohtus Põlva maakonna omavalitsusjuhtidega. Peaministri sõnul tehti kohtumisel talle väga konkreetseid ning huvitavaid ettepanekuid. Siimon ütles, et põhitähelepanu oli siiski pööratud üldisematele probleemidele nagu eelarve ja infrastruktuur. Esile tõsteti ka valla teede korrashoiuga seotud probleemid. Tulevikku silmas pidades tuleb leida vahendeid riigieelarvest mitte ainult Tallinn-Tartu-Luhamaateele ja teistele suurematele magistraalidele, vaid ka valla teedele, ütles peaminister. Siimanni sõnul leidis ka mootorsõidukimaksu sisseviimine, sealtkaudu peaks raha tulema ka valla teedele. Peaministri visiit Põlvamaale algas hommikul messi Kagu-Eesti ette Plus avamisega. Siimanni sõnul lõi see üritus talle terveks päevaks positiivse meeleolu. Et Kagu-Eestis on vaatamata probleemidele palju ettevõtlikke inimesi, kes tegutsevad. Samas aga vajavad paljud ettevõtted ka riigi toetust infrastruktuuri kaudu, see tähendab ettevõtja sõbralike seaduste kaudu. Nende kaudu tuleks soodustada ääremaade arengut, arvas peaminister. Külastades Viluste kooli arutas peaminister veel võimalust koolilülitamiseks riiklike investeeringute plaani. Siimanni sõnul on see ettepanek argumenteeritud ning selle ettepanekuga tuleb ka edasi tegeleda. Päti muid haridusprobleeme ja õpetajate palgaküsimusi. Koos peaministriga viibisid täna Põlvamaal ka põllumajandusminister Andres Varik ning majandusminister Jaak Leimann. Majandusminister osales Kagu-Eesti ettevõtlusmessi raames toimunud seminaril ettevõtluse toetusest Eestis. Leiman ütles, et seminar oli korda läinud ning osalejad said sealt kindlasti kasulikke nõuandeid. Komment tirides. Messi, kus ta enamuse päevast viibis, arvas majandusminister, et rohkem võiks olla tootjaid. Eesti Ajalehtede Liit võeti reedel Luxembourgis vastu Euroopa ajalehekirjastajate liitu. Seni on Eesti esimene ja ainus idabloki maa, keda sellesse organisatsiooni on vastu võetud. Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Tarmu Tammert kinnitas, et tänane sündmus tähendab Eesti ajakirjandusele senisest palju paremat informeeritust. Juurdepääs Euroopa ajakirjandustemaatikale on hoopis parem, sest et Euroopa ajalehtede liit on organisatsioon, mis väga tihedalt töötab koos Euroopa Liidu juhtorganitega, eriti selles vallas, mis puudutab seadusi. Ja kuna Euroopa Liidu elu on seadustega väga rangelt reglementeeritud, hoopis rohkem kui meie praegune elu Eestis siis on ülimalt oluline igasugustel valitsusvälistel organisatsioonidel olla ka liikmed vastavates Euroopa organisatsioonides. Nii et mõnes mõttes on nagu tegemist sellise aknamurdmisega Euroopasse. Tarmo Tammert toonitas ka, et Eesti Ajalehtede Liidu saamine Euroopa ajalehekirjastajate liidu liikmeks on tihedalt seotud Eesti riigi püüdlustega ühineda Euroopa Liiduga. Euroopa ajalehtede liidu nii-öelda kinniste uste poliitika lõpebki seoses sellega, et Eesti on esimeses rühmas Euroopa komisjoni poolt sooritatud Euroopa liitu läbirääkimisringi ning selle põhjal siis asuski Euroopa ajalehtede liit, mõtlema, et oleks tarvis ka mitte maha jääda poliitiliste suundumustest ja jõudiski nii-öelda Euroopa Liidust juba ettevõttes Eesti Ajalehtede Liidu enda liikmeks. Senine poliitika oli väga rangelt ainult mõned rikkad Euroopa Liidu riigid ja mitte keegi teine meiega ei tegele ja ta on väga normaalne, et peale ajalehtede liiduga paljud teised sellised, et valitsusorganisatsioonid hakkavad ka ühinema Euroopa teatavate struktuuridega, mis mõnes mõttes nagu kopeerivad seda Euroopa Liidu elu-olu. Tänase sündmuse poliitilist tähtsust rõhutas ka Euroopa Liidu praeguse eesistujamaa Luksemburgi peaministri osavõtt koosolekust. Luksemburgi peaministri kõnest oli palju pühendatud Euroopa Liidu laienemisele. Mainiti ka Eestit sealhulgas ning konverentsi korraldajad loomulikult seostasidki selle Eesti vabariigi võimaliku vastuvõtmise sellega, et täna juba võeti vastu Eesti ajalehtede liit. Luksemburgi peaminister rääkis ka sellest, et Euroopa Liidu esimene laienemisring võib olla detsembrikuus siiski laieneb veelgi, nii et need mõned rahulolematud riigid võidakse sinna juurde arvata. Ta kuid avaldas kindlat veendumust, et seda ringi ei vähendata. Nii et Eestil ei ole ohtu, et ta sealt välja langeks. Vähemalt, kui nüüd uskuda luksemburgi peaministri. Täna siin Luksemburgis öeldud sõnu. Tööpartei peab oma aroomidega Kentmanni tänavas hüvasti jätma seitse erinevat kohtuotsust selle kohta on tehtud ja need on kõik kius, kinnitas justiitsministeeriumi asekantsleri Juhan Parts. Reedel alustas ministeerium Tööparteilaste jõulist väljatõstmist majast. Alates täna hommikust keelduvad turvamehed laskmast Eesti demokraatliku Tööpartei liikmeid nende kasutuses olevatesse ruumidesse. Tööpartei esimees Tiit Toomsalu. Täna kell 10 leidis aset ette planeeritud kohtumine täitevameti ja justiitsministeeriumi esindajad. Teie kui justiitskeerimine täitevamet tuli kolme politseinikuga, kes blokeerisid Tööparteiruumid selles majas ei, keegi sisse-välja ei saaks, kuid pooleteisttunnise arutelu käigus tehti, mille kohaselt teiega täitevamet konstanteerisime, et enne kohtuvaidluse lõppemist vastavate otsuste jõustumist ei ole neil siin midagi teha. Tööpartei saatis mitmeid protestinoote nii justiitsministeeriumi kui presidendile. Tiit Toomsalu kinnitas, et ta ööbib vajadusel Tööpartei ruumides ja lisas, et kavas on saata teated olukorrast lääneriikide vasakpoolsetele parteidele. Vastavalt Tallinna linnakohtu ja ringkonnakohtuotsustele tunnustati Eesti riigi omandiõigust Kentmanni 13 asuvale hoonele. Tööparteile kuulus kohtuotsuste järgi hoone kasutusõigus kuni seitsmenda detsembrini 93. aastal, mil valitsus andis oma korraldusega hoone justiitsministeeriumi haldusse. Eesti demokraatlik Tööpartei on seadusevastaselt rentinud erafirmadele ruume, kuid pole rendiraha riigile kui hoone seaduslikule omanikule üle andnud, kinnitab justiitsministeerium. Justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts nõustus lahkesti kommenteerima turvameeste tegevust Tööpartei liikmete hoonesse pääsu takistamiseks. Taustinformatsiooniks on nii palju, et täna pidi toimuma kohtuotsuse täitmine vastavalt täitemenetluse seadustikule. Kui see täitmine toimus, siis kohtutäitur tegi meile ettepaneku hoone valduse nii-öelda võtmiseks või üheks ühe instrumendina tagada omanikupoolne valvehoone sisse- ja väljapääse üle. See ettepanek oli mõistlik meie arvates ja seda me kasutasime, seda me oleks võinud tegelikult kasutada ka ilma kohtutäituri ettepanekut selles küsimuses vähemalt seitse kohtuotsust, mis kõik niimoodi kinnitavad riigile kuuluvat omandiõigus selles küsimuses. Ja need on kõik jõustunud, järelikult jõustunud kohtuotsused kuuluvad täitmisele. Aga tõepoolest, kui need inimesed seal ööbivaid nädalate kaupa näiteks kavatsevad seal istuma jääda, kuidas te selle olukorra siis lahendada? Esmane inimestel majast lahkuda, aga siis enam uusi Tööpartei liikmeid ei lase. Kui nad ei suuda näidata mingit õiguslikku alust, kuidas me saame oma hoones lasta inimesi, kellel ei ole selleks õigustega mingit põhjust, ma tahaks öelda lihtsalt seda, et see on justiitsministeeriumi seadusest tulenev otsene kohustus riigivara valitsemisel ja me oleme lihtsalt kohustatud seda täitma. Reedestesse lehtedesse mahtus suur hulk materjaliga väidetavalt keskkriminaalpolitsei endise abidirektori Koit Pikaro kohta. Ehk oli see kõik tingitud tema ja Reigo kala õigeksmõistvast kohtuotsusest eelmisel päeval. Igal juhul otsustas Kaitsepolitsei sedapuhku ise kiirelt tegutseda ja korraldas läbiotsimise Pikaro firma ruumes. Just sel ajal, kui toimus linnavolikogu istung ja siseminister oli ära väidetavalt teadnud asjast küll politseiamet rõõmustavat pole nendegi liivakastis. Kuivõrd keskkriminaalpolitsei ja Tallinna prefektuuri politseinikud vahendasid salajast jälitusinfot Pikaro kontorile siis algataski Kaitsepolitsei kriminaalasja ennekõike nende ametnike vastu. Karta on, et pärast kriminaalasja kohtusse jõudmist peab siseminister Lepikson vallandama mitmeid politseiametnikke, kelle infole tuginevalt müünud Pikaro firma jälitusteenust ettevõtetele ja pankadele. Uus nädal annab sellesse loosse ehk rohkem selgust. Seda on aga kinnitanud mitugi kapo ametnikku. Et kes kord jälitamisega tegelema on hakanud, ega see enam muud teha ei saa ega oskagi. Niisugune sai 43. nädala ülevaade ja sellesse tegid kaastööd Gunnar Paal, Vallo Kelmsaar, Uku Toom, Kai Vare, Riina Eentalu, Ago Pärtelpoeg, Tanel Talve ja Toomas kilt. Saate operaator oli Riina Kross ja toimetaja Anne aset kuulmiseni.