Head raadio, kahe kuulajad, kell on saanud 10 läbi minutite kaks läbi ja saadet, siin me oleme, läheb edasi. Minule ja Tõnule on lisandunud nüüd siia stuudiosse meie tänane külaline, kelleks on tuntud eesti basskitarrist Raul Vaigla. Tere. Raul. Kuulasime alustuseks Ultima Thule lugu. Elan välja ja seda üldse mitte niisama, vaid põhjusega, sest Ultima Thule'l on suur juubel tulekul ja reedel ja laupäeval annate siis 25.-le sünnipäevale pühendatud kaks kontserti. Ainult kaks kontserti. No see ongi nüüd see, et ainult kaks kontserti, siis ma ütlen ka kohe ära igaks juhuks siis teisel märtsil Tartus, kolmandal märtsil, siis Tallinnas, et see oligi niimoodi nüüd planeeritud, eks ole, mingid turneed ei, ei võtnud jalgu alla. No vaatame, mis ilm õues teeb, et ei julge riski võtta, noh, suvel on nagu lihtsam, et seal võib ainult äike ja torm ohustada, aga, aga praegu piirdume kahe kontserdiga need Tartu tõesti teisel Vanemuine ja, ja rokaferi Tallinnas. Kehval ajal siis asutasite bändi, ütleme niimoodi, et või no samas võibki öelda, et kehval ajal asutati selline huvitav asi nagu Eesti vabariik, eks ole, et, et võib-olla talvisel ajal nagu paha paha pidada ka saime hakkama ja ma usun, et saad sate ja ma loodan, et järgmised 25 saame hakkama ja no võib-olla paar sõna ja nendest kontseritest kohe alguses ära, et, et mis on siis planeeritud sünnipäevaks mingi väike kringel kook Ma mõtlen metafoorselt, tähendas muusikaliselt jah. Kindlasti on just just eriti Tallinna kontsert, siis on meil oodata nagu selliseid spetsi Taal külalisi kes lubasid mitul õnnitlema siis. Tõnis Mägi nagu öeldakse nagunii, sest et ta pole küll meiega kaks aastat esinenud, need seal selle võrra, nagu tema esinemine meile nagu eriti toreda nüüd nõustus ja ja koos meiega ja, ja Tallinnas tuleb siis Vaiko Eplik Hardi Volmer ja eks meie neid eksbändiliikmeid on lubanud ka lavat läbi käia. Kas kontvõõraid ainult oodata nii-öelda hüppab lavale ja päris alla ei lükka, seda ju ei tea. Aga ühesõnaga, vaata, ma sain õigesti aru, et Tõnis Mägi, eks ole, tuleb ikkagi Tartus. See on nagu Tõnis Mägi ka jah, aga, aga ei ole, Tartus ei ole. Kahjuks ei ole vaikut, ei ole hardid. Aga jõuame veel Ultima Thule juurde täna kindlasti tagasi tulla, aga üks teine asi veel, Raul, mis sinul on käsil praegu üks suurem projekt on DVD ja noodi vihikuga ilmunud õpik kuue kuuga bassimängijaks. Jah, minu püha kohus on kõik inimesed bana, basskitarri tuleb ju kogu aeg, tuleb neid neid muid superstaar, eks ole, neile on vaja bassimängijat ka, kes toetaks nende. See on jumalast õige olemist, eks ole, õige õige märkus, kui hakata mõtlema, eks ole. See formaat on tootnud nii palju lauljaid ja testida. Siin ma vaatan, niimoodi, erinevad lauljad, samad mehed, bassid, eks ole, noh, nüüd on need, oleks nagu see tilt rikkalikum. Hakkame vasimeni tootma. Turul on nõudlus, ütleme Raul, kus tuli sulle selline idee nüüd teha üks tõeliselt selline lihtne ja ülevaatlik õpik algajatele inimestele. No ütleme, et see on, kuna ma olen olnud nüüd siis alates sügis 2004, Georg otsene pask, baskidel õpilane, õpetaja, siis õpilane, ma olin kunagi eelmisel sajandil Aga seoses sellega rekka puudud nagu kokku sellega, et sa näed, et mis on see just see ettevalmistus, kui keegi tahaks tulla meie kooli õppima või üldse kujuta, kui ta mängib pilli ja siis seal sellega lihtsalt on, tekkis mõte, et panna ja just isegi mitte nagu öeldakse noodi formaadil, aga just DVD, kus on siis ühesõnaga see tõepoolest on nii pikk, et, et alustada siis täiesti alates kas või siis nagu pill asendist, mis, eks ole siis nad käed eraldi, vasak, parem käsi siis harjutused sinna juurde, siis juba need tehnilised, tehnilised ardsed, heliredelid mis sinna juurde kuulub siis ja samuti noh, mis seal passimängu puhul on hästi, oluline on see, kuidas sa mingit stiili mängida, et sa, et sul on nagu, kui keegi ütleb, tulen, mängime näiteks rocki, mängime pasandama, mängime džässi, eks ole, et tal on vaja, see eeldab seda, et sul on vaja mingeid teadmisi ja mingid sellised pagasita, millele see vähemalt alguses baseerub, et millest nagu alustada, siis ma olen seal nagu näidanud neid erinevaid stiile, kuidas neid mängida lahti nagu seletada, mis seal on olulised ja, ja ta nagu ütleme, et see noot nagu kool kasvab stuudios Hannes lõpus ka improviseerimis, sest ma ise olen siin paar lugu, mis on nagu sees, kus ma olen, nagu korraga kolme kitarriga pildis sellist materjali vaadata, kuulata on, ma loodan. Et nii jalgadele kui ka juba neile, kes on No minu käes on praegu A4 suuruses siis seesama koodiõpik, mida kahjuks me ei saa praegu näidata kuulajatele küll, aga varsti saate Facebookist vaadata nii Rauli pilti, kõige selle noodivihiku pilti ja näen siin A4 suuruses noodikirja, aga ma ei ole veel kuulanud seda DVD, et kas see siis näeb välja umbes niimoodi, et panen selle DVD peale ja siis sina oleksid justkui, kui minu vastas mulle kitarri, hõbe. See oli minu jaoks väga kohutav kogemus, rääkida kaamerale, kuidas on vaja tilli mängida. Noh aga see on täpselt nii, kui ehitad. Ühesõnaga see noodi tegema, nagu ehitad maja valmis, saad kogemuste võrra rikkamaks, et kuidas järgmist maja ehitada, aga järgmist kunagi ehita. Nüüd on võib-olla sama asinat, et las ta praegu olla. Mõnusa tegid alguses mulle siia väikese remargi, et noh, et kui lihtne see siis on, et ma juhatasin teda sisse kui lihtsalt aga pärast, et mul jäi lihtsalt selline mulje, kuna kui ma löön siit selle esimese noodi lahti, siis siin on kohe kirjas ka millises tempos sa peaksid mängima, milliste, kuidas rütmi jälgid, kuidas sa tooni kuulad ja samamoodi sõrmede asend. No ikka, et kõik väga oluline tundub täitsa selline tanke pill, hästi oluline alguses saada need asjad õieti nagu, nagu sest, et lihasmälu on see üks ilusamaid asju, kui sa midagi valesti õpid, et selle asja ümber õppimine on, on meeletu ajaraiskaja sulle endale, et on, lihtsalt on see raske, sellevõrra on noh, mingid asjad, mis Sa alustad, et need oleks vaja enam-vähem õigesti omandada. Saad aru, mul on lihtsam, aga kas on tõsi, et väga paljud inimesed on just kitarri õppinud mängima täiesti omal käel? Ja ega me ka väga paljud ongi täpselt ja, ja aga samas on, ma näen ise, kui tulevad sellised iseõppijad, eks ole, just just alati on probleemid, on nende kätega, arvavad, et, et noh, ma saan siit ühe noodi ja teise noodi, aga teinekord on vaja rohkem noote mängida, siis on kui sa oled mulle, siit on juba valesti nagu see vasak käsi isegi paremaga sisend nagu noh, see on palju keerulisem ja ümber õppida. Hakkamegi jah, et kuidas ma nüüd, mis ma nüüd teen, ele hakkan otsast peale, eks ole. Selge, aga me võtame selle asja nüüd siin ette ei hakka, vaikselt-vaikselt üritame kas või meil küll nüüd kuute kuud ei ole võtta, et kas rahul järsku lubaksite meid võib-olla kuue minutiga saame. Maju, ja kes, kui andekas on ka, eks ole, et ütleme niimoodi, et mine tea, ei tohi lootust kaotada, kui järsku osutuda andekaks. Aga Raul, kuulame tänavamuusikat selles tunnis ka sinu valikul ja järgmiseks oled valinud David Gilmore. Ilo on naljand. Kas sa kommenteeriksid seda lugu paari sõnaga? Ma kommenteeriksin minnes nagu, ütleme tahapoole või ette ajas tahapoole, eks ole, et kus on see armastusfilmide vastu, on mul tulnud loomulikult Pintroidist, ansambli pink Floydi ja ja noh, minu selline ütleme, üleskasvamine rokkmuusikaga, siis see oli siuke pink, Floyd oli lahutamatu osa selles ja, ja ja see mulle siiamaani väga meeldinud ja siis veidike ilmuri. Et ta on hästi soe ja Teda sõnadeta. Las muusika räägib iseenesest, muusika räägib, aga mõtlen praegu. David Gilmore mängis ikkagi, eks ole, kitarr ja Roger Waters bassimees ja ma hakkasin oma mälu kontrollima, aga tegeleme sellega omaette, paneme muusika nii kauaks peale. Kuulasime David Gilmore ja räägime juttu basskitarrist Raul Vaiglaga. Raul. Testi, meil on siin need käte vahel vihik kus sa siis seletad ära, kuidas siis saab passi mängiks kuus kuude kuue kuuga bassimängijaks, no päris pikk aeg peab olema kannatust, aga noh, nagu sa ka vihjasid, et oleneb ka kui andekas. Yana saab rutem, saab, rutem. Läheb vaata viruvärgi, vot seal ma olen palju rohkem kui kuus kuud ikka, eks ole. Kui ikka vaja õppida ja tegelikult see ongi selle asja mõnu, et, et kui seal on veel midagi õppida, kui sa juba nii šeff olete, et enam ei ole, siis ma ei tea, pista pill nii-öelda Kotja ja kobise kestu. Vot nii, nii palju on seda instrumenti tore mängida, kuni on huvi ja avastavad jälle, et seda ei oska, seda võiks osata ja. Ja DVD ja DVD on siis ka olemas, nendel tahtsingi küsida, et kas need, kes noh, põhimõtteliselt ikkagi nuut ei taha lugeda? See on seal tabulatuur on nagu olemas, et seal on nagu selles mõttes, et noh, ütleme siis puust ette tehtud ja punaseks värvitud hobiaegu. Et ei pea ju kõik, ei pea sellega täiesti arvestatav. Et et, et oleks ühteti inimeste ehmataks ära, et see, et sa võtad noodi kätte, seal on mingi kribu-krabu, eks ole, ja panen selle kohe tagasi sinna, kus tan riiulile. Et saab ka, et kui ikkagi vähegi mis sul vaja on, eks ole, kuulmist on vaja mingil määral ja ikkagi olgem ausad, teatud mingi rütmitunnetus ollakse olla oleks hea ja et seda peaks ennem kindlaks tegema, kuidas see on? Temaatiliselt võiks olla, mõtlen neli takti, on seda kaheksat, hakkan seda ühes taktis on neli, tootlikumagnen üks, kaks, kolm, neli, kaks, neljani, siis vahetan akordi, eks ole, seda kaheksa korda neli lugemine sassi ei lähe siis isegi. Et tegelikult tegelikult saab ikka, kui ikkagi tahtmist on, nui neljaks või kõige tähtsam võiks saada bassimeheks. Ja siin me jõuamegi selle küsimuse juurde, miks peaks üldse keegi tahtma bassimeheks, kui sa võid hakata lauljaks? Või võtad nagu soolokitarrisoolot ja oled võib-olla seal laval ka rohkem sätid ennast ettepoole, et mis on siis kõigepealt omaenda kogemusest, Raul võib-olla, et miks, miks sina siis, kus sa selle passi leidsid? Mina leidsin, noh, ütleme olude sunnil, eks ole, sõpradega ikkagi olime koos ja, ja, ja bändi teha, aga aga siis selgus, et teised sund oli, olid juba hõivatud. Kuidas see käis? See, kes tegelikult niimoodi, et kui päris minna ajalukku tagasi, kuidas minu esimene bänd oli see, et kutsuti mind Jõgeval sihukesed, kaheksas VII klassis. Teadsite, poisid, ütlesite nii. Haiglate muusikakoolis klaverit, nii tule klaverit mängin okei, mängin klaverit. Aga siis tegime natuke aega bändi, aga siis selgus, et üks parem klahv ka vend on Alo Mattiisen. No sai nagu öeldakse, uues klahve vennata, siis tuli välja, et pole bändis lauljat. Kuule nii, hakka laulma. Võimalus, aeg oli võimalus. Ja siis pass, no ikka, eks ole, poisid ikka võtad kitarri, tinistavad, käiksid, käiks sealt, eks ole, ja tegelikult see selline suurem passi õppimine tegelikult hakkas siis kui ma tulin ja Georg Otsa kooli. Paralleelselt sellega, no ma olin ikka kodus, mängitakse seal Led Zeppelini käigud ja black sabatikäigud dipli, käigud on hetkel asja juurde. Aga selline, ütleme siis nagu süsteemne passi õppimine hakkas ikkagi otsa koolis. Aga siis siis läks. Nagu öeldakse, ühesõnaga, hakkas meeldima, hakkas meeldima, noh, see on nagu. Aga ma vaatan. Noh, on nii asi, vaata midagi, siit on see väga hea, seda saab teha sulle ja järjest rohkem meeldib. Aga räägi, aga see ei ole reegel, see ei ole hea. Sest et praegu tulevad inimesed täpselt, teavad, et ma tahan, passib, mulle meeldib pass, pass, kui vaadata seda erinevalt, kiire ja mis võimalusi tegelikult on ühel basskitarril ja siis moora ahvatlus on ahvatlev instrument. Veis puust ühesõnaga on kuskil juba olemas ja sellel mingil makil ja nii edasi, et inimesed on näinud ilmselt võib-olla ka fancas, mis sina arvad, kas siuke fancy muusik ka ja, ja võib-olla ka regimuusika ja maika muusika, kus on see bass nii oluline, miks mitte ka üldse tantsumuusika, eks ole, kiretu, massiivselt populaarne tantsumuusika on selle bassi esile toonud trammenteisse, mis iganes, eks ole. Et võib-olla see on ka aidanud seda instrumenti lihtsalt noh, niivõrd kuuliks mängida. See pass ikkagi oma nagu kahte, isegi eks ole nagu printsiipi muusika ühelt poolt on see rütmikaksele ja teiselt poolt on ka tegelikult see nii-öelda nõndanimetatud meloodiline joon, eks ole, et rütm on see, mis peaks käivituma, eks ole, ja meloodia on sees, mis annab muu emotsiooni sulle, need on nagu mitmefunktsionaalne. Raoul sinuga kitarriõpetaja käest on seda just väga hea küsida, kui ma nüüd vaatan üldse seda noodivihikut ja sul on seal kitarr käes ja noh, tundub ikkagi natuke rohkem siukene poiste teema, aga kuidas on tegelikult, kas kas õpetad ka tüdrukuid, vigast tüdrukud üldse tunnevad huvi passi vastu? Tüdrukud tunnevad väga huvi passi vastu ja, ja julgen soovitada, et vaadates just öeldakse mujalt maailmas kui palju hea heades bändides mängivad täielikult naised, passi ja tüdrukud. Selles mõttes võib-olla tundub algul, et see instrument on ta nagu suur, eks ole, et mul on nagu tekib füüsiliselt nagu probleem, et aga see ei ole üldse nii, et julgen soovitada. Ja, ja kui me siin mõtleme esimese hooga kasvõi tuntud naisbassi mänginud, eks ole, kim diil piksisest võib-olla kõige roki rokiinimeste jaoks kindlasti Gordon sani kiufist, aga, aga juba juba väga-väga-väga kuulus, oli ju see, mis Raulist ütlesite. Katri muidugi kes Ta oli mingi meeter 50 on ta pikk, pisikene nagu basskitarr on suurem, aga näed ja, ja, ja basskitarriga koos, onju, ega basskitarr ei takista sul olemast ka, eks ole, frontmann või selline laulja baskitalistajate, kui me hakkame ette lugema siin Sting, eks ole. Mis veel, eks ole, kellel on olnud basskitarri, kes on samal ajal olnud ka seal, eks ole, just loeutscher Vooters ainult eks ole, siin lysis lemmi ja lemmi ja maotrofeed, et see on piisavalt näiteid selleks, et basskitarr, basskitarr, kellel on seda egot rohkem, ei pea pabistama absoluutselt asjaga on õpivad siis ma ma tänavaväärikuse kuidagi absoluutselt, et, et on võimalik jääda tagasihoidlikumaks mõnusaks, aga on võimalik saada front meheks lauljaks nagu seda mänguruumi. Aga basskitarriga kuus noh, vaata, ei ole võib-olla nii hea laule, et sa pead ikka väga hea olema. Laul, millel on isegi natuke Et tõesti on raske, et see rütmika motoorika läheb kuidagi väga sassis, oleneb muidugi, mismoodi seda bassi mängida, eks ole, et et on, on tõesti keeruline. Ma olen seda lapsepõlves teinud. Kas ela nagu sama keeruline võib-olla, kui võrrelda trummimängija mänguga, kus sul iga käsi ja iga jalg teeb kohati erinevalt. Kuigi noh, kõik instrumendid on erinevad ja, ja kui sa oled nagu kõrvalt vaadates, siis see tundub võib-olla eriti raske, aga samas, kui sa näed, keegi valdab nii hästi, selles tunduv tarkus ongi lihtne tegelikult noh, nii et, et see on nagu ise proovime järgi, siis on selge pilt Raul, me rääkisime enne siin muusikaajale selles, kuidas muusikud armastavad lõõpida bassimeeste teemal või siis palju anekdoote liigub just bassimängijatest. Miks see nii on? Vot küsida nüüd ma tahaks ka teada ja mina tahan, huvitab, vaatame üksteisele näkku ja mina tean seda küll, aga mul meelest ära. Ja mul on näinud ka neid passimist anekdoodid meelest ära, aga ma arvan, et seal niimoodi käib, et kus sa võtad nendest tuntud anekdootidest, võtad selle kas tšuktši või, või siis noh, mingi siukse naljakate blondiin blondiini täpselt ja mul oli juba see meelest läinud. Kui sa asendad selle siis jah, ütleme jah, bassimängija, nii nagu Rauneaalsete saabki seal nüüd naljad kokku, aga miks see nii on? Meie jääme siin praegu vist, eks ole, vastusega võlgu, keegi tahab siis meid täiendada, ikka? Mingi sellise doktoritöö? Ma usun küll kvalifitseeruks. Aga läheme edasi muusikaga, oled valinud järgmiseks Jeff Becki loo hämarhed. Jah, vot näed passi ning istub siin ja laseb kitarristide. Ei ole sellest kindlasti, et ma järsku lapsepõlvest alustatud virtult muidugi kitarristiks saada, aga, aga no see on jälle seotud minu sellise noh kõik tuleb ju kaasa sellele. Hea. Ma loodan, tuleb kaaslastele lapsepõlvest ja tsehh Pekuna minu selline lemmik juba, ma arvan, vesiniku kaheksandas klassis, et mul on nii hästi meeles 76 võis olla midagi, et ma võrdub Jõgeval, käisin hokit mängimas, iga kolmapäev oli see mingi Päevakaja või seal oli alati Olav Osolin tutvustas nagu mingit uut uut plaati ja kohapeal seal olid, mul on meeles. Ja siis ühel päeval tulin koju, kodus on crap, noh, mis olematu saundiga ja kui sealt tuli see Tseebeeki vaieldi, siis see oli minu jaoks, mäletan super muusikaelamus ja siiamaani ühesõnaga armastus tema vastu olemas. Ja see näitab seda ka, et et vanad mehed, vanemad mehed suudavad nagu öeldakse, käristada. Nii kõlas siis peki esituses muusika ja täna räägime basskitarrist Meil on külas siin. Me oleme saates Raul Vaigla ja Raul Vaigla on ka valmis saanud. Aga siis selline mõnus õppevahend, kus saate kuue kuuga bassimängijaks vähemalt ja, ja siis need, kes on ka võib-olla siis nobedamad saavad ka varem ja meil siin vahepeal tuli üks kuulaja katkestama, meedia ütlesite. Me ei rääkinud üldse Chrysquaiarist, kes on siis tõesti legendaarse Jessi basskitarrist väga loominguline, selline tema ütlesite. Krisk Hoyer on üks põhjus, miks temast saade basskitarristi siis ta sai aru, et, et tema sellisele tasemele ei küüni ja siit olekski hea Raule võib-olla sinu käest ka küsida, et kes on sinu noh, ütleme eeskujud, võib-olla bassimängijana mingid lemmikud. Ja mis puudutab nüüd Chrysquayerdis S i s i plaadi Freisel, selle ma olen küll nagu öeldakse läbi ja üle nõutakse töödanud kuulates siis ei passi ja üritades kaasa mängida. Et ma pean tast väga lugu ja, ja just sellised esimesed ütleme, niisugust prograiroc ja noh, Aadroki, mul oli nagu Led Zeppelin, pink Floyd ei, s oli mul nagu sellised lemmikud, käisid nagunii korda mõõda edetabeli tipus, kes oli siis vahepeal jess esimene ja oli teine enda jaoks ja vastupidi ja ja kui hakata neid nüüd lemmikuid, noh, no siin ongi, hakkame siis kasvõi retseptist pihta, Tšumboud Johns siis Chrysquayer, siis kus ma nagu hakkasin muusika kuulama enda jaoks avastasin, et tiibklaver. Ja, ja, ja nii ta läks, ujuvad, kuni avastasin enda jaoks nagu tähendab kiuseni või džässroki, siis hakkas Jacobs, toores, kes on selline minu jumal, eks ole? Ta vist iialgi Kovičekvast rääkida detamist küllaltki noorelt lahkus. Ta oli väga 35, oli niisugune traagiline, oli tema elu lõpp viimane Rufaasav. Stanley Clark. Väga meeldib kasvõi niisugune nagu piina valladinoga, seal on niisugune märkamatuks, kes on Essega nagu ta ei ole front mees, aga ta on super nagu, nagu taustamees, et ta mänginud siin omal ajal Fretles Pastsimendis poole ongi ka nüüd on nagu ta Huuseum mängib ta mängib väga paljudes kohtades bändides ja ma ütlen, et nimekiri võiks olla järjest ja järjest, et noh, maailm on täis väga häid masinaid. Et see ongi see, et, et sa oled ise teinud sooloalbumi bassimängijana ja põhimõtteliselt ikkagi noh ja tulevaste tulevaste tulevaste bassimängijate jaoks jätkub ruumi Mis arvad, absoluutselt jätkub ruumi? Noh, praegult juba võtaksin, kas või Eesti muusikamaastikul on, minu meelest on superhäid bassimängijaid. Hoolimata sellest, et on olemas, eks ole, maailm on täis nii virtuoos kui ka mitmes muus mõttes, eks ole, siukseid tipptegijaid alati. Toosis ei tähenda kiirelt näppu jooksmise, tähendab üks võib olla pikk noot, kaalub rohkem, kui, kui üks ludistada. Ja võib-olla ka mingi loomingulises. Kas eks ole, kui sa oled ise ka lugude kirjuta, passi puhul on see On, mis on väga määrav, kuidas sa seda saundi leiad, eks ole, noh vot see mees, kes leiab oma saundid, vot räägime temast. Siia otsast sobib küsida, kui sa enne mainisid, et passi mängimise juures hoiab sind just väga see, et sul on veel hästi palju õppida, et sa veel ei oska kõike, siis kuidas sa selgitaksid väga lihtsale muusika tarbijale, kes seisab lava ees ja vaatab, et noh, bassimees teeb oma töötrummar oma tööd, et noh, et võib jääda mulje, et mis seal siis nii väga on veel sul õppida, mida sa veel ei teaks? Ei, aga vot see ongi üks asi on see, kuidas mina kui instrumendi mängija, eks ole, tunnen, ja teine asi on see, et saalist see, kes vaatab, et see ei tohigi mõelda, et et oh, tal on veel nii palju õppida, noh ma loodan, et sa oled, seda ei ole, et, et see on kaks eri asja. Osaliselt vaataksid, jope tunduvad, tal ongi asi selge ja. Tal oli seal, et bassimängijad teevad vähem selliseid grimasse. Minu ei, tegelikult ei tea. Soolokitarrist oled siis sa pead tegema niimoodi, silmad käivad ja keha ja pea ja ka bassimehed on nagu rohkem nagu kuulimad vist, eks ole ka ikkagi noh, kuidas kellelegi mõtlesin, et ei, see on nii erinevad. Mehed liigutavad suud hästi, palju õnne, see on küll kinni, aga suu käib. No vot, mida siis? Morris. Aga Raul, kuidas ütled oma õpilaste kohta, kas sa tabad ära kohe inimese, sa näed kohe, et sealt on lootust ja sealt hakkab tulema või ei kehti nagu siin see, see ütlus, et esimene, esimene mulje on see, mis on Vaideta, võib saada ka sellise, pealtnäha sellised käpardist nagu väga hea. Ja ütleme, et nii ja naa hästi-hästi palju on ikkagi just selles kinni. Kuidas ma ise tahan, et mul ei pruugi seal võib-olla kohe oih, vabandust välja tulla, hästi, aga kui mul on nagu tahtmist ja ma näen sellega vaevasid, mul tuleb selle võrra järgmine asi tuleb lihtsamini välja ja kui kõik läheb hästi, on ka vastupidi, mõni tulevad, vaatad, et oh, täitsa täitsa tore. Aga siis ühel hetkel muutub ta nagu laisaks. Noh, see on siuke esimene asi, tuleb hästi kätte ja siis muutubki mugamate tahab Molongi tulebki lahedalt kõik välja, et noh, tegelikult ei tule. Ja siis selle võrra selline õpilane jälle hiljem jälle kahjuks. Hävitas. Raul, sina oled mänginud väga paljude väga paljudes bändides ja, ja väga tuntud bändides jaa jaa, väga-väga paljudes projektides, et kuidas sul on, ühesõnaga, et kas on niimoodi, et töö on töö ükskõik mis muusika ja värke või on seal ka ikkagi siuksed, noh, hingelähedasemad stiilid selgelt ja mingitki mingeid asju näiteks teed nagu noh, tegelikult ausalt öeldes võib-olla vastu tahtmist. No kindlasti on ka neid asjad olnud elus ette tulnud, mis, mis on noh, ei ole võib-olla nii hingelähedased, aga hästi oluline on minu jaoks sellistel puhkudel on seltskond, kellega sa seda teed. Kui on see number nagu su oma sõbrad ja head kamraadid, siis Pole hullu saame ka selle hullu asja tegevusel hakkama. Raule järgmine lugu enne minut mäe teie ood sõule. Jah, vot ma siin olen kogu aeg lasknud nagu oma mingeid lapsepõlve nagu lemmikuid ja, aga vot siin on nüüd mässaja täiesti täiesti ootamatult, juhuslikult avastasin selle tänuga kahele. Mäletan, situatsioon oli selline, et ma läksin auto kuhugile parkima, siis tuli ka päävati tollase rokkarolaja. Kuramus, bänd, ma ise käin, ma ei pannud autot seisma, et kuule lõpuni. Ja järgmine päev ma just tulin siia raadio kahte kuidagi siis uurisin välja, et mis, mis teil oli seal, lasete seal ja siis selgus, et sihuke bänd ja siis ma läksin poodi, ostsin plaadi kohe, nii et minu sihuke viimasel ajal lemmik uutest tegijatest, mis on nagu uus muusikaga vanade nagu traditsioonidega. Hästi lahe. See ei olnud siis Ultima Thule, selle bändi nimi oli jõunjuutme jah, aga millal Raul Vaigla meil külas, millal siis muidu. Ultima Thulet? Tuleb no vot Ma arvan, tuleb, ma ei tea, millal, aga, aga kindlasti see pausi nii pikaks, kui meil oli, nüüd siis viimase ja eelviimase vahepeal olid viis aastat või? Kaks aastat on väga hea vahe kohe iga aasta plaate teha. 25 aastat Veera plaadi ei, seda küll, et ikkagi siis kui täismats valmis, on nad siis välja tulla 25 aastat, veerand sajandit, Ultima Thulet. No Raul, mis, mis võiks olla siis Ultima Thule tegutsemise ajal selline üks selline kõrg kõrghetk, mis sul nagu pähe ütleb, et vot Õui instrumentidega praegu tuleb, tuleb meelde, tuleb meie siis Ultima Kanada tuur mis oli siis sinna juba aastaid kaasanud 89 ja ikka algusaegadel. Ja siis me olime kaks kuud olime Kanadas, meil oli tuur Kanada sellise HDMI fifty Fodi oli selle bändi nimi ja see hõlmas siis nagu ütleme siis alates Torontost kuni, siis Vancouveri nii välja, et me olime kaks kuud sõnuga seitsme, 12000 kilomeetrit maha. Nagu päris, nagu päris, nagu päri võimeline selles mõttes öelda ka, et me oleme kaasanud jala ukse vahele. Et mis sel hetkel oli aasta 89 sihukesele rajale just maailm tundis huvi ka, ütleme, värgi vastu ja nii edasi, kas kas oli selline moment ka, et järsku brikame läbi ja, ja, ja? Me olime väga lähedal, meile öeldi, mehed, jääge siia, teeme plaadi, aga meil on kaks kuut, vot siis meie nagu elanud ja ei teadnud kapitalistid midagi. Sel momendil, kui öeldakse, et nüüd jääge teie võimalus, need venelased tahaks ikka koju minna, et me tuleme hiljem, tulge. Jäi venima ja venima. Liidomi üks momentidest. Kodus aga ei tasu kunagi lootust. Kaota, sureb viimasena. 25 aastat on pikk aeg ja eks selle aja sisse on ilmselt jäänud ka selliseid selliseid nukramaid toone kuni öelda õudusi või jah, mingi müügi, et võib-olla vastandlikku sellist emotsioonimisse prae sallasid. Mul ei tuleraudtee, võib-olla see moment nüüd justkui pärast seda Kanadat, sellel oli kõik jube hästi siis ühel hetkel me olime nagu Riho ainult kahekesi, sest et meie kidramängija koobrin tõmbas Kanadasse ja, ja, ja Peter Riviera samuti, et samamoodi me oleme kahekesi rehaga nagu, et mis need saab, eks ole, aga aga no aga selle see moment siis siis lahendasime niimoodi, et bändi tuli Kalle vilkuja Toomas Rull, kes on siiamaani nii, et pole nagu öeldakse, halba ilma heata. Ja 25 aastat Ultima Thulet ja no ma saan aru, et su oma poiss on ka umbes umbes sama vana, et nojah, et mul on see selles mõttes, et asjad sai alustatud esimesed kontserdid toimusid. Niimoodi, et bastioni aias oli seal need kontserdid ja siis umbes, et ravivad muidu magama. Kui bänd pandaks mängusid, jäi laps magama. Nii et see ka temasse oled süstinud seda passi vaimu. Või tähendab lihtsalt, kas, kas sina oled seda süstinud, küsiks niimoodi. No vot, siin on need käbid ja kännud, et et kas sa tahad või ei taha, et sa oled kuidagi vist vagu on ikkagi ees nii suur, et paratamatult ta on ta sealsamas vaos, et tähendab muidugi Me oleme, muusika on, noh, seal on meie kodus, eks ole, üks suur osa ja, ja loomulikult on lapsele sees ja, ja Robi ju tegi tutvust, ma ei tea ka kitarrimänguga juba mingi 12 tehnilised bändid, pildid, mis oli seal ja, ja nii edasi, nii et ta on ikka ka nii muusikaga. See on sul hea meel, et su poeg on valinud nii-öelda Jah ei, no laps seda tegema sa tahad, ütleme niimoodi, eks ole, aga ka, aga ta on valinud raske elukutse, ütleme niimoodi. Aga. Tütar, siis on läinud nii-öelda õigemat teed otsinud kuskilt mujalt, leidma. Ma ei oska veel öelda, tütar käib nüüd on siis 10. klassis, ahaa, et kuigi tal on ka oma bänd ja, ja, ja ja ta on nagu, käib isegi ettevalmistus eel, eelkursustel eel, kuidas otsa koolis. Aga sa peaksid teadma ise seda mõtlemise otsa kooli, nagu öeldakse. Vot ei tea, kuidas nimetatakse täpselt, aga e-lõppes ühesõnaga jah, käib siis ka nõndanimetatud laulmist, et noh, mitte selle mõttega tõstab laulma laulja saama, aga aga lihtsalt, et noori niux mingi tegevus. Las ta siis laulab. Nii et muusikahuvi üleni teie pärast sees. No need kontserdid, mis nüüd on tulemas, reedel ja laupäeval, ehk siis Ultima Thule 25. sünnipäev, mis on sinu jaoks selline kõrghetk, nendel kontsertidel midagi, mida sa ootad, kas mõni lugu, mida sa ootad või mõni? Tulpe tulvil oleks tore ja eks ole kus punased tulbid või, või need roosad rohkem. Jah, ise leni kõrvale, aga no ma ei tea. Punased sobiksid mulle paremini. Aga, aga kõrghetk? Ma usun, et ma ei julge seda ette planeerida, aga ma loodan seda, et tuleb hea publik. Hea publik tuleb hea kontsert ja siis tulevad need hetked iseenesest seal ikka kahe poolega. Vähemalt. No Raul Vaigla, suur aitäh meile täna külla tulemast ja viimase loona saame täna panna peale chaco pastori ja temal on temal on nagu game over, mis sa ütleksid? See on seda ma ütlengi, et Jacko on siis ikkagi noh, minu minu lemmik number üks, ma arvan, ta jääbki ta noh, ta on umbes nagu peaministril on Hendrix ja sakslase nuttidele Jon kontrein ja no tal nii palju mõjutanud nii paljusi, mängijaid ja musta, teeb seda edaspidigi, kes tuleb ja ja see lugu on valitud siis tema esimeselt sooloplaadilt. Ja, ja noh, ütleme, et see on niuke nüüd, et raadio reide Friendly küll niisugune soolikas lugu. See toimib hästi, aitäh, aitäh, aitäh.