Et head raadio, kahe kuulajad, saade siin, me oleme, läheb Pedasi ja kell on 10 minutit, kaks läbi ja meil on hea meel tervitada meie stuudios tänaseid külalisi, kelleks on Siiri ja Andres Sõnajalg. Tervist. Tervist. Ma küsiksin teilt kahe kõige alguseks. Kuna eile oli sõbrapäev valentinipäev ja teie elus on ka, armastas alati väga olulisel kohal olnud. Kas see on teie jaoks mingisugune päev, mida tähistada, või mis te tegite eile, kuidas te selle vastu hoidsite? See kindlasti on päev, mida meie jaoks alati tähistada aastaid tagasi. Ma ei tea, oli neid neli või viis, kinkis minu abikaasa mulle sellise imeilusa rifi hindama kaelast kannangusele erilised kivid. See on alati päev, kus me veedame aega nii kahekesi koos perekonnaga koos. Eile oli meie laul lilli täis, roosigi roose kinkisid üksteisele siis lapsed, nende sõbrad, sõbrannad ja lihtsalt meil oli hea koos olla ja mõelda sellele. Ja päriselt mõelda sellele, mis tähendab sõprus. Et meil on sellised inimesed meie kõrval, keda me võime usaldada ja armastada, kellega koos olla ja senised väärtus. No see oli, meil oli eile tähistasime ka sõbrapäeva ja natukene tuli see moment välja, et sõbrapäev noh, nagu oleks ka selline nagu naiste nõudmiste päev, et aga kas, kas mehed mehed ka midagi? Kuidas sa, kas sa tegid midagi Andresele ka vastu? Hommikuse kalliamusina, kalad? Aga? Ja siis muidugi, järgmisel hetkel, kui ma talle meeldib hommikuti kohvi juues, lugeda oma tuuleenergiamaterjale ja mõtiskleda ja mediteerida ta võtab selleks alati aega, siis ma lähen oma kohvi dressikesega kohale. Ja loomulikult siis ma ütlesin talle. Võib-olla need sõnad on rohkem väärt, kui ma ei tea, mis ma oleks talle võinud kinkida. Aga sina, sina oled mu elu kõige suurem sõber. Andres oled sa sellega rahul, et ei ole liiga askeetlik lähenemine. Muideks Me täna leppisime kokku enne saadet, et kuna mul hääli nohune, siis Siiri põhiliselt räägib ja mina põhiliselt Ei ole viga midagi. No Siiri, Andres, teie tundute küll olevat selline ideaalne paar, selles mõttes, et aastaid olete koos olnud ja ikka hommikuti nagu see praegugi, Siiri ütlesid, et hommikul väike kohv voodisse ja. Ei, no igal hommikul ja, ja kõik saladus. Las natuke räägin. Et oleks võib-olla paslik teie käest küsida mingit sellise õnne saladust, abielu saladus? Siiri ütles aastaid tagasi ühele ajalehele, et saladus on see, et armastus on otsus ja ta selle otsuse ammu teinud. Ja paistab, et hoiab sellest otsusest kinni. Minu otsus sündis selles suhtes hästi varakult teismelisena kui ma nägin, et, et meie perekond ei elanud päris harmooniliselt ja seal oligi Liisi, seal oli probleeme ja siis ma väikse tüdrukuna mõtlesin kohe seda, et et see mees, kellega ma kunagi abiellun, mina tahan teda teha kindlasti õnnelik, kas ja ma uskusin, ta teeb mind ka. Ja niimoodi meie elu läks ja tegime 11 õnnelikuks ja saladus on selles kindlased austada ja respekteerida teineteist kogu aeg. Et need viltu ja valesti öeldud sõnad on need, mis võtavad ja röövivad nii palju palju ära ja teemasid teevad siin nii palju vaesemaks. Ei tasu öelda, et kui on mingi probleem või mingi küsimus, mida lahendada ist loega äkisima, vaatame üksteisele otsa ja räägime asjad lihtsalt läbi, et et võib-olla meie elu saladus ongi see, et me ei ole solvanud teineteist. Ei ole õelad halvustavaid sõnu, üks teisele teineteisele. No me väga armastame ja austame seda, mida keegi meist teeb. Mina austan ja armastan seda, mida tema teeb oma ärilises ettevõtmistes ja tema austab minu loomingut. Mida mina teen? Et me ei, me elame sellises kohas? Me meeldime teineteisele Kas teie harmooniliselt elus on tulnud ette ka selliseid pimedaid päevi või mõnda mõned sellised tülid? Tülisid otseselt, mitte teravamad diskussiooni, kuningad. Ma näen mõningaid diskussiooni, mis on puudutanud ehk meie vahest suhtumist poegade edasi liikumisteel nende elus, nad on sellised energilised ja nendel on oma arusaam teatud asjadest ja siis me oleme mõelnud, kuidas ühesõnaga toeks olla ja kuidas teismelises eas noh, neid on juba sellest east muidugi väljas. Aga kuidas neid edasi aidata ja mis lahendused oleksid kõige paremad? Selles selle vabandust, ma segan vahele, selles suhtes me oleme natuke siiriga erinevad, et kui tavaliselt on ema, see, kes on pehmem pool ja alati ja annab poegadele õiguse, siis antud juhul on Siiri sellise printsipiaalsuse kasvatuse pooldaja olnud ja mina olen püüdnud panna ennast oma poegade positsiooni, kui ma nendega midagi arutlen või, või nendega diskuteerida, aga tihtilugu. Ma olen selles suhtes pidanud veenduma, et see ei ole päris õige positsioon, et nad alati samas positsioonist ei lähtu. Eruesitusel. Ja samas mina olen näinud, et see rangus ei ole kõige parem, et ta alati töötab. Täiuslik armastus. Et selle asemel, et olla liiga range või, või liiga palju midagi öelda, et parem on alati. Istume silm silma vastu, räägime armsasti, räägime olukorrad läbi. Lapsed saavad varem, tähendab, lastel on kõikuv oma sõna olnud või lämmatata nende initsiatiivi ikkagi juba eos. Vastupidi, ma arvan, meie probleem on pigem see, et me anname poistele üldse lastele liiga palju initsiatiiv, ütleme, et näete, tehke neid samu asju, milles oleme edukad olnud ja, ja ma arvan, et nad lähevad sama teed, aga samas me peame tõdema ja, ja alati silmas pidama, et igal inimesel oma tee Andres praegu ütles, et sa ikkagi tahad, eks ole, pojad, astuksid see ju noh, traditsiooniline, eks ole, et temast oli ka ikkagi isa jälgedes pojad, läksid sa ikkagi tahaksid seda? Meeleldi tahaks küll, jah. Ja ma olen käinud läbi paksust ja vedelast, et ma tean, aga samas arusaadav, et ma ei saa oma kogemusi neile üle anda, nad peavad ise kogema oma elus ka läbikukkumist ja kõike, aga väga tahaks isana vahele öelda, et okei, poisid, vaat siin on see piir, aga siit üle minge, muidu te lihtsalt läheb kehvasti. Aga eks igaüks peab vist ikkagi oma vigadest õppima absoluutsed. Kuulame vahepeal muusikat, te olete valinud Whitney Houstoni vast kõige kuulsama hiti olmesse laviu. Kas te kommenteeriksite ka seda lugu paari sõnaga, mis teile tähendab? Noh, tänasel päeval, see tähendab võib-olla rohkem isegi kui varemed tõesti kahju sellise talendikaotusest ja see lugu on meil alati olnud üks lemmiklugusid sellistel sensuaalse seksuaalsetel hetkedel ja romantilistelt õhtutel lugu. I love laviu Whitney Houstoni esituses ja meie tänaste külaliste Andrese ja Siiri Sõnajalavalikule. Öelge, kas te olete seda lugu ka ise võib-olla vahel laulnud? Siiri on mul seda laulnud. Küll korduvalt vahest hommikuti kõmadele kohvitassiga, siis ütleme nii, et niisama publikule, kus on ainult üks kuulaja ja mitte algusest lõpuni, vaid mõned rahasid. Siiri sõnul on see kohviviimine ilmselt hästi ära treenitud, ta kohviga juhtub äpardusi ka, et sind meilist. Marisel juhtus täna hommikul, et ta, et ta on üleni Kohviga koos praegu niisugust asja ei olegi, sa lähed voodisse, kohvi kukub ja, ja seal hea äratus, nagu vahel sellist asja ette tulnud Hanikatel, no et siis ongi, saab nagu kiiremini. Andres. Otsima hakata, sest ma kujutan ette, et eks ole, iga minut on arvel, kogu aeg on vaja tegutseda. Kas te praegu Andres ja Siiri tulite ka meile siia selle helikopteriga? Ta maandus kuhugi katuse peale või? Ei, absoluutselt mitte. Ja, ja eks me tegelikult on jäetud selline mulje justkui helikopteriga lihtsalt diilutaks mööda. Mööda taevalaotust, aga tegelikult on see meil ikkagi tööriist, et me käime sellega kides käime Saaremaal ja Saaremaale, tõepoolest jõuate helikopteriga neli korda rutem kui autoga. Tiirutame muidugi mööda taevalaotust, kui sa mulle neid õppusi teed, kallis. Jah, ja ei, mina ei tee sulle treeninguid. Aga treeninglendudele on küll ja, ja on lihtsalt, aga seda, see on juba meile möödanik, seibidena selles käimas, et 45 tundi tuleb lihtsalt treenida, lendamist. Kas aga jah, eks ole, kui me loeme uudiseid, et te läksite kuhugi kaubanduskeskusesse või edasi kas noh, nii-öelda õlle järgi või kuidagi Nii. Esiteks, kaubanduskeskus. Kusjuures me oleme helikopteri käinud ja suvel jah, mõned korrad, aga see oli aeg, millal, kui me olime Saaremaal suvel, siis saaja Kuressaare ja Sõrve vahel tee oli remondis ja siis oli tehtud üks ajutine sild sealt ühe üle jõe. Et see sõitsina võitis praktilised tund aega olgu tee pikkuse, väike ja kopterikoolis seitse minutit, nii et lihtsalt tõepoolest mõnel hetkel oli kiusatus minna. Aga seal on veel omaette maandumisplats. Ja noh, inimesed muidugi märkavad, kui kopter maandub. Kunagi märkasid ka autod mööda teed sõitsid, kui need olid ainult üksikud, eks loomulikult, see tekitab teatud elevust. Tallinnast tulles, enne kui me oma koju jõudsime hiljuti siis ka ikka panime kopteri korraks maha, et et ikka vahest juhtub. Ja noh, kopteri mõte ongi see, et kui sul on tarvis maandud, siis sa saad maanduda lennukiga, sa lähed ühelt lennuväljalt teisele ja, ja kui te viiksite seda õlle herra käimist, siis õlut sealt ei toonud küll aga me tegime sinna ühe maandumisega. Ilmaolud nii järsult muutusid ja, ja teadaolevalt Sakust edasi hakkab Tallinna lennuvälja lähiala ja seal on juba siis lennujuhtimise loa alusel lendamine ja lennujuhtimine ei andnud neile luba siseneda lähialasse. Siis oligi see ainuke võimalus. Kopterid on meil tegelikult vähe, et, et ma saan aru, et isegi kaitseväel õieti pole võid. Päästeametil on mõned mdea, kas nad lendavad siin, tundsime ka muret, et seal vist varuosi oli raske saada või midagi sellist, aga kuidas. Osadega on siis tegelikult ikkagi saab, see helikopter, mis meil on, on tegelikult täpselt seesama, mis ongi Robin kaitseväele ja kaitseväel on neid ka neli helikopterit, täpselt sarnast. Ma ei ütleks küll, et nende varuosad, aga keeruline on, jah, päästekopteri, need on need suured akustad. Nendel olen kuulnud, et on. Andres ei olegi, suur eelis on see, et kui mingi probleem juhtub, et nad on tehniliselt nii, kuidas ma ütleks, Hinjaalse. Nii nutikad. Nad ise laenud. On need probleemid ära Nad teevad, kopteri oli, et nad, nad, nad muudavad nad pöörade mutrid ümber, nii nagu vaja. Ei, seal ei tohi, sageli ei olegi vaja uut varuosa tellida, et nad saavad sellega ise hakkama, nagu tuulikutega. Kopteriga nii, et tegelikult litsenseeritud litsentse litsentsiga inimene tohib kopteri hooldus teha nii et piloot peab küll olema, võiks öelda, tema on alati vastutav, isegi kui mehaanik teeb mingi vea ja sa pead enne kopterilendu. Alati olen veendunud, et kopter on tehniliselt täiesti korras, et selles mõttes on kui liha tehnilist taipu omada, kui, kui kopterijuhist ahistada, aga samas ikkagi ise teha, nagu seal ei tohi. Praegu on tõesti jah, nagu ma siin ka juba enne ütlesin, kopterit nii vähe, et kas, kas tulevikus võib-olla tõesti nii, et lendab neid koptereid nii-öelda rohkem ja rohkem, et siis. Mina usun küll, et tuleb palju juurde, sellepärast et vaadake Ameerikas taevas on just koptereid täis, et seal on erakoptereid väga palju ja Inglismaal Inglismaal on muidugi natukene teised piirangud, aga, ja ka isegi Soomes on üsna palju neid, et ma arvan, et et me oleme sellised esimesed pioneerid, käime seda rada raskelt lahti, aga tegelikult on see Eesti mõõtmete kohta parim transpordivahend. Samas, mina oleksin natukene teistsugusel arvamusel, et ma ei usu, et Eestis niipea palju koptereid juurde tuleb, sellepärast et esiteks meie majanduslik olukord, teiseks see tee, mis tuleb läbi käia, need eksamid, mis tuleb ära teha ja see, sa õpid seda kopterit juhtiva. No see on see nime asi, et kas te ise ei, lend on põhimõtteliselt vajutad nupu peale. Autopiloot ei ole. Tuleb tuleb, kopter on lennumasinaid, mida tuleb sundida lendama. Kui lennuk lendab ise, siis kopterit tuleb täpselt hoida ja kui sa lased juhistest lahti, siis kopter kaldub ühele teisele poole ja siis enam mõnel hetkel enam ei ole võimalik. Nii et kui see kese üleval oled siukest mingit Hanki bänkid, kõlli saatjat, seal hakkab neid kasutama. Hakkad või midagi? Ma arvan sedasama nagu mootorrattasõit, et kui sa ikkagi lihtsalt viskad sinna sadula peale selili, siis siis ilmselt kaua ei sõida. Siiri Andres teiega käib alati koos Saaremaa, millest me juba tänagi oleme jõudnud rääkida, aga aga mis teid seob üldse Saaremaaga? Siiri Vivian sündinud Saaremaal ja meie oma lapsepõlve elasin ka teatud ajasaare, mõned saared. Ja me olime oma väikeste lastega sündisid, käisime ikka ema juures, aga siis ühel päeval vaatasin neljandat beebit, siis ma ütlesin, kallis, nüüd on aeg, et meil oleks oma kodu siin mere ääres ja me olime mere ääres matkamas. Ta ütles nii, jätame kohe pooleli ja lähme vaatame, kus see koht peab olema. Ja tal oli midagi juba, tal liikus mõtetes ja, ja ta sõitis seda kate vahelist teed, üks kilomeeter suure tee ääres sinna mere äärde. Ja ma ütlesin talle kohe, et kallis seenkodude siin nii selgelt raha see saigi koduks. Aga see ongi ju eriline koht, eks ole, vaata hiljuti oli, miks film ka olid, kus, kus teid näidati ja see Salme küla seal paistis, et, et see on selles mõttes eriline koht, eks ole, me räägime seal kasvõi sellest viikingiaja leiust, mis seal toimus ja omal ajal tõenäoliselt noh, arvatakse, et ta oli tähtis koht strateegiliselt, et seal viikingid sõitsid kuhugi variaagide juurde. Et, et ühesõnaga, seal on ilmselt nagu tajusid ära võib-olla selle koha eriliselt või oli seal ka see, see, isegi need olid seal kohal, see, eks pindliga mutt oli seal juhataja oli vist. Jah, oli seda, eks ole, see koha erilisus, seda oli noh, võib olla ka lihtsalt. Niisama nagu tunnetada, et on nagu teistmoodi koht. Pole, küll oli sõltub sellest midagi, mis seal varem olnud on või mis seal nüüd praegu on. Aga igatahes seda kadakatevahelist teed sõitsime, siis ma ütlesin, kallis. Ja tegelikult see, need hooned, mis me sisena renoveerisime, olid Tsaari-Venemaaaegsed, piirivalve kordonihoone, tegelikult nad ei ole kunagi eraisikutena kellelegi kuulunud, et, et mingi tsaarihõngust oli seal ma ei tea midagi väga, väga sellist arhailist. Järgmine lugu Annema Rayak härje laothiks taimel Siri võib-olla ütleb paar sõna selle kohta. Et see oli aeg, kus me käisime päris sage tastel konserttuuridel Ameerikas. Ja võtsime rendiauto, seal ma mäletan, see aasta oli aga aga siis sealt raadiotes tuli seda laulu pidevalt, et see oli just värskelt siis valmis saanud lugu marjali. Maria ja ja me ainult ootasime, mäletame ainult ootasin, millal ja millal see lugu jälle tuleb. Sellepärast, et armastus tõepoolest ta vahest aega ja vaadata tuleb anda, tuleb talle õppida. Ja. Räägime juttu Andrese ja Siiri Sõnajalaga ja ma arvan, et enne, kui me läheme edasi teemaga võib-olla võiks korra meelde tuletada ka seda teie kohtumise lugu, kui me siin juba armastuse lainel oleme ja kahte ilusat lugu või kolm ilusat lugu järjest oleme kuulanud, siis võib-olla siiri meenutad veel meie kuulajatele ka, kuidas teie kohtumine aset leidis? Nonii, see on nii põnev ja see on päris pikk lugu, aga kui ma nüüd hästi lühidalt ja sellest rääkida siis oli nii. Kes mind ennem nägi, ütles, mainis Andresele ta seal Saaremaal hätkaksikud, vestled nendega tuttavaks saama, tähendab, André äsja oli. Ja nad tulidki oma gospelgrupiga Saaremaale laulma ja, ja siis meie laulsime seal oma kitarriga nagu me õega tol ajal kitarr kaasas, kahekesi laulsime ikka. Ja aga enne seda, kui me niimoodi koos musitseerisime, siis me kohtusime ühes restoranis. Me olime lõpetamas just gümnaasiumi ja ja see oli siis meie ühine tuttav, tutvustas meedia. Siis ma ütleksin, et see oli armumine esimesest silmapilgust ja see oli kahepoolne, ilmselt me ei näidanud seda muidugi välja kohe, aga see võttis natukene aega ja suvi tuli peale ja poisid kutsusid meid külla, mõtlesime, et ahaa, meil on kiire pisut, et me lähme kooli lõpetamise puhul Musta mere äärde puhkama. Aga nad ütlesid, et oi, hea, saame seal siis kokku. Ja plaanid said kohe tehtud ja ütlesid meile kuupäeva ja kellaajaja. Kas see oli alles 27, Juul hiigelkümme oli 29 29. Temal standa numbrimäluga mees tema numbrites ei eksi. Ja 29 juuli kell üheksa pontaanide ääres Sotšis Sotšis ja nad olid mures, et kas meie mõtlesime hommikut äkki ja ja nemad õhtutega. Aga õhtul, kui me sinna läksime, siis me saime kohe kokku. Ja nendel oli seal üks väikene vanemate poolt ehitatud suvila. Hästi lihtne, kutsusid meid siis me olime mitmekesi seal koos oma väikese grupiga, kutsusid sinna. Aga kui ma tohin, ma täiendan sind sinna fantaanid alla, läksime, nulliga tõesti mõtlesime, et esiteks, kas see kellaaeg oli õigesti öeldud, et kas nad tõesti õhtul hilja tulevad, noored tüdrukud, teiseks, kui me sinna jõudsime, fantaanide alla'l üks, 61 neli-viis 1000 inimest, mõtlesime sealt, võimatu neid üles leida. Aga nagu alati, 10 minutit hiljem. Vaatame järsku nagu kaks helendavat olendit teiste seast hakkasid, tulid nagu, nagu mul jäi vaimusilma nagu rahvas vajus kahte lehte ja tüdrukud tulid ja, ja me kohtusime, see jäi mulle eluks ajaks. Andres, kuidas tüdrukud nagu ära jagasite või, või kuidas? Käis, kuidas te jagasite ei anna praegu rääkida. Tollieviivid pole oma versioone, neil on oma, igaüks leidis enda täpselt jah, et sest et ah tõesti, kui hakata mõtlema, siis Siiri, kuidas sul oli, kas sa oled nagu rahul, vahel mõtled, et ikkagi oli, oleks võib-olla parem olnud? Ei ole. Ma arvan, et ta oli, ka, ei oleks sobinud. Ja ma arvan Viivi oles Andresega ka mitte täpselt need erinevused, mis on minu ja Viini vahel ja need erinevused, mis on Andrese olli vahel, et need vastastikku täiendavad meid 100 protsenti. Samaeelsel õhtul istusime Oja kaldal ühe silla peal, kus me rääkisime sellest, kuidas me elust aru saame, mida me mõtleme, mida me tahame, elud, mis on meie prioriteedid. Ja kui me sellest rääkisime ja siis me järsku avastasime seda. Oi-oi, me saame täpselt ühtemoodi aru. Meil on ühesugune suund arusaam ja siis mäletan nii pikalt, olime rääkinud oma õe kaissu kusagil kella kolme ajal, pugesin siis ma sain igavese naa täia, et kus kohas sadula poisiga kohtumiselt nii hilja Midagi teha ei olnud, meie jutud läksid pikaks ja siis sain muidugi sellest aru pidigi olema. No ma saan juba algusest peale, eks ole, Siiri tajusid, et poisid on ikkagi noh, ettevõtlikud, eks ole, kuhu iganes maailma teise otsa kasvõi kõik, kõik on, kõik on nagu olemas, et kui me nüüd, kui me nüüd mõtleme, võib-olla. Andres täname esimesel tunnil rääkisime natuke sellest eestlaste siuksest suure joonisest, mõtlesime mõtlemisest ka. Et oleme väike rahvas, aga noh, see on riigikontrolli on kritiseerinud, et ehitame, võib olla selliseid suuri, suuri kultuuripalees, kuhu siis pärast ei ole jätku ei kultuuriga inimesi. Mis sina nüüd ütleme ettevõtjana siis mõtled, et kuidas kuidas oleks seda maksumaksja raha siis võib-olla õige paigutada, mis mõtted sul nagu liiguvad selles suunas? Mina arvan küll, et tegelikult kultuur vajab tuge ja, ja vaatame ajaloost ka, et ikkagi kultuur võiks öelda jäädvustatakse just läbi selliste tihtilugu ka väga suursuguste objektide ja, ja sündmuste, aga pigem ma arvan, et, et Eesti riik ei peaks oma raha panustama äritegevusse ja noh, kasvõi näiteks Eesti Energia loomulikult raskel hetkel nad said dividend, aga samas need dividendid makstakse kordselt tagasi. Et selge see, et olles selle selle näiteks energiaturul ka suhteliselt aktiivne, me näeme, et see konkurents kipub teinekord nagu kuidagi kreeni vajuma. Andres lisaks eelsele Eli helikopterile jah, mis siis suristab vahetevahel nagu Katuse-Karlsson siit ja sealt on ju suristamas ka teistsuguseid propellerid ja päris palju juba, eks ole, peamiselt rannikualadel ja eks see ongi siis need tuulikud ongi siis see teema, mis, eks ole siis sind ja su venda on väga nüüd peamiselt võiksid, eks ole, isegi siis nagu haaranud. Et ma saan aru, et, et Eesti energia võib-olla on siis ka mingi mäel konkurents. Eks ole ja kindlasti ja tegelikult öeldakse tuult on kõigile ja eks meie pigem toetame ka teised eeskätt Eesti energia ja kõik teised turul tegijad võiksid selle tuuleenergia taastuvenergiale hoogu juurde ainult anda, aga noh, paraku on see nii, et põlevkivienergeetika ei taha mitte kuidagi oma kohta käest anda. Ja püütakse inimestele jätta nagu mulje, et justkui taastuvenergeetika uni kallis, vaadake, kui paljude arvete peal peate maksma selle eest, olgugi et põlevkivienergeetika läbi põlevkivi hinnatoteerimise tegelikult on maksumaksjale palju kallim. Nii et see ongi see võitlus, mis praegu sellesse energeetika valdkonnas käib, et tänasedki siis lehed tõid uudiseid, kuidas ühelt poolt, eks ole, parts, tahab siis taastuvenergia siis tasusid vähendada, väites, et tarbija võidab ja teiselt poolt keskkonna keskkonnaminister jälle ütleb, et, et see on vale. Et selline asi käib praegu siis ka valitsuse sees, et niuke võitlus, ütleme niimodi. Ma arvan, ma arvan, et see võitlus saab peaga võidu, et vaatame, mis Euroopas toimub just selle taastuvenergia alal, et selge see Eesti ei saa käia vähikäigul. Sellesse võiks olla selles sektoris praegu plaan on Euroopas tervikuna aastaks 2050 100 protsenti taastuvatest energiatest elektri tootmine ja sellest 50 protsenti ehk pool kogu elektritootmisest kogu Euroopast tuuleenergeetikast. Ja see on keskmine, aga Eestis on tuult palju rohkem kui keskmises Euroopa liikmesriigis, nii et ma arvan, et Eestil on väga suur ekspordipotentsiaali. Nii et, et loomulikult ei, ei jaga sina seda arvamust, mis Saaremaa ette ja siin Tõnis Palts ütles, et tuuleenergeetika on üldse saatanast ja hästi kole ka veel muidugi põhimõtteliselt. Ja ei, mitte ja ilu on vaataja ilu on ilu, siis on tõesti see, mis võib olla paljude jaoks ikkagi väheseks jääb, kui ikka neid hästi palju, eks ole, neid püstian tuulikuid. Noh, ma ei tea, palju te olete liikunud ja palju härra Palts on liikunud Saksamaal või teistes Euroopa Liidu riikides. Ma ei usu, et need inimesed seal kõik nii iluvaesed on, et tõepoolest isegi nii, et tuulikud ja kirikute tornid on kõrvuti kõrguvad. Et see on tegelikult jällegi noh, ütleme uus pilt, mis. Peab lihtsalt teatud aja jooksul inimeste mõtetes sobituma, sellesse keskkonda ja midagi ei ole teha, siis kui elektrit tahame, siis me peame seda omama. Jaanus, sa ütlesid väga kenasti, et vaata kirikute ja tuulik, tuulikute tornid koos, et minu meelest see sobib väga kenasti kokku, et kui kirikud on see keskkond, mis puhastab inimese vaimsust ja hinge, siis tuulik on see keskkond, mis puhastab meie õhku, mida me sisse hingame. Mõlemaid on vaja. Jah, kui sellest nüüd nii nii hirmsasti nüüd maksma ei pea, et enam nagu redid nagu kõri kinni, et õhk ei lähe niikuinii läbi. Et siin ma tahaksin ka kohe tuua välja selle, et tegelikult isegi sellest taastuvenergiamaksust, mida arvete peale inimesed näevad, on ainult 20 protsenti timise ajab tuuleenergiale, ülejäänud läheb jällegi sinnasamasse põlevkivikateldesse, küll siin aetakse siis neid puu algusid, aga noh, see siiski täiesti nulli investeering, noh võib-olla seal mingisugused väikesed ümberehitused, aga siiski väga väike investeering ja praktiliselt enamus lõviosa sellest toetusest läheb sinna. Et see on tegelikult ka konkurentsis tegelikult täiesti lubamatu. No Siiri, kui nüüd poisid mässavad ettevõtlusega päevad läbi, mis, mis on nüüd sinu ja nagu õe ülesanne kodus perenaine või mis, mis, mis te veel teete igapäevaselt? Siiri on stuudios. Andres vastust minu käest ära juba istud stuudios? Ei, mitte palju, ma istun kodus sageli klaveri taga, ma loen. No loe, ma püüan ennast palju täiendada. Siis uus muusika, see on nii, et kui see improvisatsioon tuleb, siis ma võtan kas oma telefoni, diktofoni või tavalise diktofoni. Ma laulan kasvõi selle ühe salmi või ühe refrääni, mis sündis korraga sinna peale ja pärast tegelen sellega edasi. Ja muidugi lisaks meil on päris suur pere ja lapsed käivad, noh, nad ei elanud enam kodus. Aga nad pidevalt on kodus ja ma püüan parima nende jaoks alati teha. Ema on ju see, kes katab laua ja kes võtab nad vastu ja, ja siis oma abikaasa jaoks ja ja, ja siis ma tegelen iseendaga ka, kampsun enda jaoks ka ikka aega. Elva Eino kassiiri ma sain aru, et sinul on ju kõik lihtsalt armastusest, et Reali taunisid, et ei ole vaja midagi teha või on vaja väikest toetust ka ikkagi. Aitäh. On ikka, on vaja, jaan? Ikka kosmeetiku juures on vaja käia. Armastus on tegevus, ei ole mitte istumine, ei eni, haavad, saagi peab olema ja see on nagu hea kõigile teada. Ma tunnen neid võlamomente iseenda suhtes, kui mingil hetkel ma tunnen, et ahaa, mingi aktiivsus on kuidagi kuskile natukene kadunud, et aktiivne peab olema ja mis, mis oktiviteerinud siis on, ühesõnaga, käid jooksmas või ja me oleme tegelikult oma aega, ütleme nii, et see üks aasta on nüüd selline esimene aasta pärast. Kahtekümmend viite aastat, kus me käisime praktiliselt igal päeval hommiku jooksul seitse kuni 10 kilomeetrit lisaks jõusaalis, veesuusatamas, rattaga sõitmas, jõusaalis, no mida kõike. Et. Kui ma tohin, täiendan molekul kõrvaltvaatajana nii-öelda Siiri oma päeva jaganud nagu sektoritesse üks osaga pühendab endale ütleme, oma füüsisele üks osa pühendub vaimsele enda täiendamisele, üks osa painab vaimsele andmisele, ütleme siis muusika ja see loominguga loometöö ja üks osa perekonnale. Ja natuke jääb mehele ka. Meelde aga hommik algab. Selle vaimse täiustamisega selleks, et olla reibas ja tunnetada iseennast ja maailma õigesti selleks, et asjadest õigesti aru saada. Selleks ma loen piiblit, selleks ma loen vaimulikku kirjandust, et see on nii ükskõik mis keerulise mehhanismi me võtame, et kui meil ei ole juhendit kaasas me võime vaadata, et jube kihvt asi ja jube äge näeb välja. Kui ei tea, kuidas kasutada, siis on ju mõttetu, ei oska midagi peale hakata. Ja samamoodi meie oleme inimestena sellised tegelikult keerukad olevused ja kuidas iseennast käivitada, kuidas tööle panna ja kuidas endas energiat, mis meisson antud vabastada ja kuidas parim välja võtta sellest mis meile antud on, igalühel on midagi antud, mitte keegi, mitte keegi pole maailmas ilma mingi talle inditav, ilma mingi andev siis selleks on vaja instruktsioone, juhendeid teada. Ja kuna ma tean, et seda on vaja, siis esimene asi, mis ma hommikuti teha, püüan ikka seda jälle teada saada, meelde tuletada ja oma perekonnale ka tähtsustada, et kui me oleme koos, sööme hommikust. Ja siis ma loen, kas päevasõna, mis on, kas filosoofid mõtlevad või vaimsed mõtlejad ütlevad midagi, midagi väga toredat ja head ja edasiviivad selle maailma kohta vaimses mõttes. Või siis ma loen piiblist midagi neile, et, et ma ütlen, et hallo, hallo me oleme nüüd jõuliselt ennast kostitanud, nii, võtame vaimurooga ka ja ja siis siis me väikese hetke võtame ikka selle jaoks perekonnaga. Lähme edasi muusikaga ja kuulame, Andres, sinu lugu. Kohtumine hotellis võib olla tutvustaksid seda lugu natukene. Tegelikult on see Siiri luu mulle kirjutatud, sina laulad ja mina laulan seda lugu. Et ega see ongi moonias lugu. Mida ma laulan sellepärast et ta on tegelikult ma ütlen talle alati, tan kantrimann. Ja tal on hästi kihvt kantri kantrihääli, ma kavatsen talle tulevikus veel kantrilugusid kirjutada, aga see oli, see oli esimene seda selles stiilis. No seal võib olla midagi veel, teisi stiile kattub ka natukene, aga põhiliselt ikkagi kantrilugu ja see on just tema häälele. Ja ta laulab seda. Nii. Ja see on kirjutatud nüüd tegelikult selle nagu minavormis ja siili pidaski mintsilmasse. Ja ma mõtlesin ainult tema peale. Aga selgesse kui noh, Andreselgi kantremann, et kas sa soovitad võib-olla tal ka sellise kantrimehe moodi välja näha mingit stiilinõuannet kübar pähe ise, mis tabasid kaabu Talle sobivad kõik, kui ta paneb kübara pähe, siis ta on kihvt, küdan ilma kübarata. Barretiga sistan, kihvt, tan, popp poiss, mis ta iial seljas või jalas on. Ei, aga ta alguses küll ja see on hea võtta, tegelikult kaabuga ei segaabi. Ööpäeva veeta ei saa, siis jääb. Aga, ja siis peab Ameerikasse sõitma. Korras Californiasse kuulame seda lugu. Ma ei leiva, oli mu õde ja ka suuruse Ühe. Mehe vees. Vaevab südame? Eraldi. Miljardid galaktikad veel eile ja. Teevad uurimeid juhti maadel. Ei ei ma nagu olin. Vähemalt paid kapikad, jõeli kui hiljem olin. Mihhailov This härmistama naine, ta oskab mind aidata neil aladel. Kus ta tõdeni, avastaja päid ERA, teine, Veerand miljardit. Ei, ei, need teinud miljardit on ikkagi. Ja teine pool ei unusta nurga. Vaata, ta tõi meid teema. Ja. Mida teevad või, või ei? Ei näe? Miljardeid, kannate. Ei. Ei ma. Ei läinud ju? Andres ja Siiri Sõnajalg on meil Tõnuga veel mõned minutid külas ja oleme siin vabariigi aastapäeva ootade ootuses ja mõtetes olnud juba mõnda aega ja seetõttu küsiks ka teilt inimestelt, kes on näinud ja käinud ja teinud mis, mis hoiab teid kõige rohkem Eestis? Mind hoiab see keskkond noh, rääkimata sellest, et see on minu kodumaa aga selline vaba just ka äriliselt vaba keskkond 1000 võimaluse maa tegelikult, olgugi, et see on nii väike riik ja võib öelda, et kõiki asju siin turg on nii väike ja, ja nii edasi, tegelikult kui märgata, siin on teha väga palju ja on võimalik teha seda, mis ulatub siit Eestist väljapoole, et väga väga Avarma olles paljudes riikides liikunud ja nähes ka seal neid äri, ärikeskkonda ja kliima, öeldakse, et Eesti on supervaik. Mulle üks asi, mis meeldib, on aastaaegade vaheldumine. Ma olen olnud Orlandos ja suved seal veetnud ja ma tean talvesuvi soojad sügised, kevaded on suht sarnased kõik väga näha seda kevadet ja olla suvese, olla sügises ja olla selles talves ka külmas ja pimedas. Ja see, see on, see midagi emotsionaalselt sünnitab ja ja loominguliselt meis, Moosun meis kõigis. Mis mulle väga suurt rõõmu pakub, et ma näen põlvkondade vaheldumises suhtumise muutust, et see Me elasime Nõukogude režiim, see, see, mis keelas meie jaoks ära meie vabaduse ja ka usuvabaduse, aga ma vaatan, et nüüd see uus põlvkond, et on palju avaram ja palju tundlikum ja saab aru sellest, et me ei ole ainult füüsiliselt, vaid me oleme vaimsed olevused ka. Ja just see uus vaimsus ja see ausus, lahususe printsiip, mis sellega kaasneb ka ajakirjandus, muideks et see on väga haarav ja ma usun, et see on midagi, mis meie maad just eetiliselt ja moraalselt kõige rohkem mõjutab üldse. Et mida enam me selles suunas liigume ja küpsele, seda, seda, seda enam sõbralikum ja terviklikum maa. Me oleme. Ja loomulikult ka siis nagu Andres ütles, meie sõbrad, meie, meie vanemad, et ma nii armsaid sõpru ei ole kusagilt maailmast leidnud ka eestimaalt. Andrese Siri kui mõelda sellele, mis võiks Eestis veel paremini olla, mis nagu esimesena Pähe tuleb rohkem sära silmadesse ja üksteise suhtes sallivust. Ja ma arvan, et see ongi see, mida on vaja ja, ja usku jumalasse ka rohkem see annabki. Lootust oleks inimeste elus rohkem, kui näha. Ja naeratust on see kaupluses on see tänaval, kus siia naerata ja selle kaudu teada teisele inimesele Zahoolitamastest sa oled tema jaoks olemas, rohkem empaatiat, rohkem kaastunnet. Andres ja Siiri Sõnajalg ja suur aitäh teile meile täna külla tulemast ja olete valinud viimaseks looks loo pealkirjaga võõras mööduja. Võib-olla hästi kiirelt jõuate seda ka. Kirjeldada lase lugu räägibki. Minu õde laulab seda. Tema on ka selle laulu autor. Et see lugu räägib sellest, mida ma just mainisin, et mida ma ootaksin Eestimaast rohkem. Ja see on tema kogemus, see on tema isiklik kogemus, naeratus, mille ta sai tänavalt tol päeval, kui ta oli kurb ja väga nukker mingil põhjusel. Seda on vaja ja see kingib nii tohutult palju. Aitäh teile.