Tere, teatrisõbrad, pidu nädalasse mahtus sedakorda ainult üks esietendus, mille valmimise viimast faasi võitegi kuulata just tänases teatrisaates. Kuid vabariigi aastapäeva eel üle antud riiklike teenetemärkide kavaleride seas oli nagu ikka ka häid näitlejaid. Sedakorda Tõnu Oja ja Laine Mägi Eesti draamateatrist. Mina nutsin natukene kohe lihtsalt see oli selline emotsionaalne väljendus. Muidugi ma olen rõõmus, aga muidugi tunnen, et see on nii suur vastutus. Et ma ei tea, kuidas ma selle vastutusega nüüd hakkama saan. Mingi asi pidi olema, mis vääris sellist tähelepanu. Ja, ja küllap see ongi nii, et ega see ei olegi see mingisugune, et see on nüüd see üks punkt, et see on nüüd sellepärast. Aga eks ma olen nüüd siin ilmas elanud ka ja miks vahel üht-teist teinud ka ja küllap see kõik kokku nagu resümeeris. Nii kirjeldas Laine Mägi oma mõtteid ETV kahekõne saates. 12-st teatrisaade on alanud ja mina olen Meelis Kompus. Siis suvine õrnus Lõi helkimaal lahtede vee kui Sevast Pärnust. Mil kutsusid kaugele teed, Mil kutsusid kaugele teed, jäi saatma Mil kõikjal. Kajaga ruutu. Taas ületab kõrgus. Ja suvi on säravas öös uuesti Pärnu. Tõll igatsus tagasi nüüd igas suunas tagasi, nüüd käin jälle alleeli. Bussiga. Ehk siis siia ma ootangi silmas, et päikese hõikest Veel heledam tundub siin. Eesti vabariigi sünnilinna Pärnu Endla teatris kulges lõppev nädal just sellistes taktides. Eile õhtul esietendunud Pieter kilteri noorte muusikalile Boyden käivad teatris draamalavastuse sinikad, proovid ja Endla teater elab üldse praegu erilisel ajal sest pärast eilset tseremooniat võite kõik Endla teatrit nimetada julgelt sihtasutuseks. Iseasi, kui palju see teatri igapäevaelus muudab. Liiatigi on enda maja juba ammu korda tehtud. Aga kõike seda oli hea võimalus lähemalt uurida. Teatrijuhi Ain Roost jänese käest. See on saanud teatud kriitika osaliseks ju, et Eesti riigis pannakse kultuuri raha väga palju betooni sisse. Aga ma arvan, et ega nüüd lausa põndakul, kui ilus ilm on sellest tegemisest üksinda, on natuke nagu vähe, peavad olema ikkagi korralikud kontserdi teatrisaalid, kultuurimajad, muuseumid töötajatele suurt ei muutu mitte miskit, Ki küll, aga võib-olla organisatsioonile, sest siin on nagu kaks külge, üks on see, et juhtimise struktuur muutub natukene. Meie asutajateks on peale Eesti riigiga veel Pärnu linn ja Paikuse vald. Täna on Pärnu linna territooriumil riigiasutus, kes on nagu eebenipuust torn, eks ole, et otseselt linn ei saa nagu kaasa rääkida. Aga, aga nüüd on see kaasarääkimine ja see kaasamine nagu lähemale, ma arvan, et siin on mõlemale poolele kasulik nii Pärnu linnale kui ka teatrile, et me muutume üksteisele ka juriidiliselt lähemale tulnud. Aga teine on ka kindlasti see, et kindlasti on tarvis ka neidsamu olemasolevaid ruume remontida, neid korras hoida. Me teenime ise oma tulu, mis täna on meil pool sellest summast, mida me riigilt saame. Et nüüd on eraõigusliku sihtasutusena võimalus kasutada oma vara, kas siis point varana, et veel laenu võtta juurde, kui midagi on tarvis teha? Meie eesmärk? No ei ole laenusid võtta juurde ja, ja kindlasti see võimalus lisarahade hankimiseks Euroopa rahaturul Teatrist lahkunud pealavastaja Tiit palu ütles üsna kriitiliselt oma intervjuus, mis ilmus Postimehes. Et võib-olla peaks rohkem, kas see maja olema avatud või teatrimajad väiksemates linnades võiksidki olla lausa kultuurimajades, et kuivõrd olete nõus sellega Endla teatriga näitel? Ma arvan, et tegelikult, eks me oleme ka juba avatud, et selle oma ütlemisega Tiit võib-olla on nagu lahtisest uksest sisse murdnud. Tegelikult Endla teatris on juba aastaid toimib meie jätsklubi. Me oleme väärtfilme hakanud näitama ja me rendime seda maja ka välja ja meie kogukond ümber Pärnu inimesed tood erinevad asutused, organisatsioonid, meie maja erinevate sündmuste tähtpäevade tähistamiseks, Majas toimuvad konverentsid ja vastavalt sellele, kuidas nõudluse võimaluste need vahekorrad on. Siis oli seal ligi 600 kohta ikkagi, et nagu te kõnnite siin majas ringi mõtlete, vahel selle peale, et oleks hea, kui see maja oleks natukene väiksem. Pigem ma mõtlen sellele, kuidas teha selliseid häid lugusid, mis tooksid täis saalid ka tihti, tänasel päeval on see, kus meil on mitte see 573 inimest, mis suures saalis on kohtade arv. Paneme sinna 130 140 juurde, mis on väikeses saalis, et ei ole harvad õhtut, kus meie majas on 700 inimest. Et ma olen ikka öelnud, et kõige kallim külastaja on meil see, kes läheb teatri uksest mööda, kes ei tule, siis me oleme teinud investeeringuid. Me oleme teinud suurepärase lavastusega, marsib siit teatrist mööda ja ta ei tule sisse. See inimene läheb meile kõige kallimaks maksma. Kunstilise juhi kohusetäitja, praegu Triinu ojaloo, kes on olnud Endla teatri dramaturg Triinu kui palju aastaid? Ja praegu siis Tiit palu justkui kohusetäitja tipp, palun teatrist lahkunud kunstilise juhi kohusetäitja. Kuidas sa tunned ennast nendes kahes rollis sona tagala. Kaklevad omavahel, kuna ma seda kahteralli olen täitnud üsna lühikest aega, siis praegu see väljendub eeskätt selles, et väga palju vähem on vaba aega ja väga palju rohkem muret on kõigil oleks tööd ja et kõigil oleks hästi, et oleks piisavalt huvitavaid välja seid huvitavat repertuaari, et sellised muredit mitte sellised, võib-olla personaalselt kellelegi muredit. See võib ikkagi üsna raske olla, astuda kellelegi kingadesse tegelikult peaaegu üleöö, nagu see sinuga juhtus, Tiit palu lahkus teatrist ja noh, loogiline olijad, dramaturg peab seda tööd jätkama. Jah, kuna ma olin Tiiduga koos seda pikalt teinud, et ikka omavahel pidasime nõu ja koostada repertuaari ja asja, mõtlesime siin päris üleöö, see ei olnud, et mul ikkagi mõned kuud oli aega selle mõttega harjuda ja ilmselt seisaks tervikuna olema nüüd nii pikka aega, et siin ka mingisugust raputavast muudatusest saaksin rääkima hakata, et praegu ma näengi enda ülesannete eeskätt sellise tasakaalus tähena just lähtuda nendest inimestest, kes meil on, ja kutsuda neile huvitavaid rahastajaid siia ja otsida huvitavaid materjale. Ma olen. Peab kõikide näitlejatega personaalselt rääkinud, tahtnudki rääkida, et kuulda, kuidas nad ennast tunnevad ja mis nemad sellest mõtlevad. Ja siis sealt on tulnud väga palju huvitavaid ideid ja mõtteid, minu jaoks täiesti isegi ka igasuguseid projekti ja lavastuse ideid, keda võiks kutsuda ja kõike seda, et ma olen need kõik endale kirja pannud ja loomulikult ei saa olla selles mõttes demokraatiat, et igaüks ütleb, et mis tuleb nüüd või või kes teeb seda või teist. Keegi peab neid valikuid tegema ja lahkuma nagu tervikust ja vaatama, kuidas see tervik välja näeb, aga minu arust ikkagi head ideed, kõik nendega tasub arvestada. Ja neid võiks kuulda võtta küll. No ma mõtlengi, et teater on ikkagi selline loominguline kooslus, siin on inimesed, kes on isiksused ja selline väike surin või särin peab alati teatris valitsema, et need on see tarkus, et kuidas seda mitte keemistemperatuurini lasta. Jah, see on küll, et, aga see ongi minu arust, et mis sa ütlesid, väga õiget kollektiivne see tähendabki seda pidevat suhtlust on vaja kokku hoida ja peab olema selline õhkkond, et julgetakse tulla siis ka rääkida muredest või rõõmudest või millest iganes, et et ei tekiks sellist olukorda, kus kellelgi on võib-olla mingisugune probleem kell või isegi võib-olla mitte personaalsetega mõne lavastusega seoses. Ja siis keegi mõtleb, et ma ei taha teisele mingit jama tekitada või ei taha öelda või ei taha enda pärast öelda. Ja mis tegelikult kaasa mingi suurema laviini pärast, et peab olema selline õhkkond, kus tullakse kohe, lahendatakse ära näiteks asja rahulikult, et mulle tundub, et praegu on meil selline olukord, on. Nagu kui sa need ülesanded Tiit palult üle võtsid, siis oli õhkkond väga palju erinev sellest, milline ta on nüüd praegu, mõni kuu hiljem. Noh, igasugune lahkumine toob teatud mõttes kaasa muudatusi ja, ja eks ikka pingeid loomulikult ka, et selles mõttes ma arvan küll, et see õhkkond on praegu muutunud, aga see kindlasti üks põhjus on ka selles, et praegu on lihtsalt väga-väga palju tööd inimestel, mis tähendab seda, et kui inimestel on väga palju, et siis nad ei tegele igasuguste lisa täpselt ja kuskil puhkeruumides ja tegeletakse võib-olla oma tööga, et selles mõttes on kindlasti praegu see aeg, kus see õhkkond on väga töine, lähme edasi. Räägime sellest võimendist veel natukene ikkagi, et noh, miks on veel vaja sellist lugu peale selle, et ta teatrile ülivajaliku publiku saali Noh, mida mina nägin, selles materjalis oli just see, et üks selline väga väga kummaline ajastu muusikas, need bändid pandi kokku kõik niimoodi, et tegemist ei olnud isegi tihti võib-olla ainult muusikaliste kaalutlustel kokku tulnud kollektiiviga vaidlejaid otsitigi puhtalt toodeti sellist nii-öelda produkti, mis oleksid Algne toodetesse siis ära pakendada ja nagu maha müüa. Et mõnes mõttes see näitab ka selliseid nagu show business i telgitaguseid ja kaudselt ka võib-olla ja meie kõigi seda teist poolt, et kuidas tuleb luua, pakendada, eks ideaalne toode siis maha müüa, aga seal taga on ju ometi inimesed, seal taga on suhted ja, ja mis sellest kõigest saab. Ja võib-olla eristab teda, on see, et seal sai seal päris palju valikuid ja tavaliselt muusikalid hästi ikkagi reglementeeritud. Selle puhul autor ka ise ütlesite, valige ise, mis teile sobib, kuidas teile selle loo seisukohalt tundub, et mulle meeldis valikute vabadusi, aga siis käis ja ikkagi võib olla teistmoodi lugu siis nagu sellisest teeks seal nagu ikkagi on natuke sellist eneseirooniat ka sees, mulle tundub Näitleja Indrek Taalmaa, sinul on selles bändis üks kandvamaid rolle. Ja mina loon selle bändi, eks ole, et ehk siis mängin mänedžeri karmikäelist. Eks noori oskamatuid, andekaid inimesi tuleb kuidagi ohjes hoida. No ma ei tea, kas sellise karakteri või isiku eest, keda sul mängida tuleb, selliseid noori staarihakatis hoiataksid või pigem las lähevad kaasa. Vaadake, mis juhtub, ma arvan ikka, et vaata, kui noored ise ei oska organiseeruda või teha, siis loomulikult on vaja sellist inimest, kes neid ohjab ja kes neid müütab või avalikkuse ette toob, et see on, see on paratamatu, ma arvan, et nii Eestis kui mujal maailmas, eks see nii käibki, et väga vähesed ma arvan, kes on ise kohe alguses nii nutikad, et suudavad nagu mänedžeri kuidagi vot sulle automaatselt külge, et ega nendest nii lihtsalt lahti ei saa. Karmaalne ikkagi. Ma arvan küll, et on jah, eriti kui arvestada popmuusikat Eestis ka siis see on ju võitlev turg, eks ole, et riik ei maksa siin midagi peale nagu teatrile või, või nii, eks ole, vaid toetab kuidagi, kes ikka peale. Kuidas sa ise suhtud sellesse, et endale võtnud sellise suurem muusikali peaaegu et juba esimesed kriitikanooled on ka lennanud teatri pooled Ene Mihkelsoni ei tulnud, tuli muusikal Boyban. Oh, minu arvates on see kõik rumal. Me teame, et muusikal on lihtsalt üks žanr, eks ole, ja et me peame arvestama kõikide maitsetega, siin ma olen Vanemuises teinud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi verevendade sõja viiuldaja katusele, et jaa, Pipi Pikksukk linnahallis, nii et mul nagu kogemus selles vallas olemas ja mina ei halvusta seda absoluutselt üldse või ei, madal muusikaližanr on olgem ausad, üks kõige raskemaid žanre üldse, kus näitleja peab valdama nii tantsuoskust, lauluoskust kui draamas, kus üheaegselt see seab ka lavastajatele ja kõikidele teistele suuremaid nõudmisi, tegelikult. Lavastaja Andres Dvinjaninov, kuidas siis loovisik leiab sellise tasakaalu endas, et ta iseendaga ei lähe vastuollu, aga ikkagi kõik asjad saaksid tehtud. Kuidas enda jaoks selgeks mõtled need asjad minu jaoks need selgeks mõeldud. Ehk teisisõnu. Mulle meeldib hea muusikal, halb muusikale ei meeldi, mõnele ei meeldi lihtsalt muusikal üleüldse muusikat, et see on tema probleem, see ei ole minu probleem, kui on halvasti tehtud muusikal. Loomulikult olen ma selliseid ka näinud Londonis ja kellelegi jaoks on ka, oli ka Triis linnahallis väga halb. Teen seda, mis ma tahan ja see materjal ise. Dramaturgia on väga sisukas. Mõtleme siin täna emi Vainhausi peale, mõtleme siin väga paljude teiste peale, kelle jaoks see sära ja kuulsus ja klants nii võlts ära siis tühjus on viinud nad siiski kurvastuseks hoopis meie hulgast minema. Et need sellel teel on nagu palju ohte sel teel on kaotusi ja võite. No aga ikkagi on niimoodi, et tuleb justkui nagu õigustada oma loomingut. Kas vajab kunst, olgu see lavastus mis tahes kunstivorm, siis vaata nagu õigustust või? No tegelikult ju ei vaja, kui tükk on valmis ja inimene on saalis ja ta leiab selle õigustuse. Seal ongi see vastus, kui ta ei leia seda, miks ma pidin tulema seda vaatama siis ei ole mõtet tagantjärele hakata õigustama, ma tegin seda selle ja sellepärast kui ma mõtlen omatehtud kaks suve tagasi Emajõe suveteatris Tammsaare põrgupõhja uue vanapagana peale või. Kas või sellesama viimase tango peale, mis Indrek Hirvematerjalina lausa parima näitekirjandusena on Kultuurkapitali nominent sellel aastal siis võin ma öelda, et ma olen mitmekülgne. 500 kui bändiliikmetest kaks Sten Karpov ja Koit Toome, on see show business i maailm siis ka päriselt nii karm, nagu selles lavastuses välja tuleb. Noh muidugi see võimendatud ja kokku pressitud kogu see stoori ja võetud nagu erinevatest bändidest kirjutan ma võib-olla lugusid ja üldse suu business ist ja aga tegelikult küll ka proovidega alustasime seda teksti matult esimest korda omasime ja lugesime läbi, siis minul tuligi oma elust isegi väga palju selliseid pildikesi silme ette. Ka minul on kunagi niimoodi. Mul on selline olukord endal olnud või vähemalt 70 protsenti on täiesti reaalne ja ma arvan ka Eestis võib-olla isegi niimoodi sellist manageri nagu tool oled sa kunagi kohanud olen absoluutselt, see on kõige ehedam muusika. Kas on mõnikord ohtlik ka, kui elus selliseid inimesi kohtuvad, just nagu loovad inimesed, mõtlen näiteks tenn, kogenud tullakse, teatrimaailmast. Ei ole tegelikult, see on ju ikkagi see, et mis on sinu eesmärk, kui sa mainstreami tahad seda taga ajad, siis show business ja need kurjad mänedžer, et nii-öelda käivad ju asja juurde. Aga kuidas sul tasakaalu ikkagi leida? Eelmises saates rääkisime Kärt domingaga ja ta ütles mulle kõrva selline lause, et see teie asju selleks, et edu saavutada, vaid selleks, et sa ei saa neid tegemata jätta. Tegelikult jah, poisid lõpuks tahavad ikkagi seda iseendaks jäämist, nad nõuavad seda nüüd sealt mänedžer pilt välja. Ega see valutult ei lähe mulle endale isiklikult, kogemused ju praktiliselt puuduvad, et olen ainult teatris töötanud ja aga müüja, eks ole, et iga inimesega pileteid animasalongis ikka jälle balansseerimine seal selles mõttes muidugi, et ega kui sa üks teater ühes väikses linnas, siis sa pead olema kõigi meele järgi leidma selle kuldse kesktee Kuldse kesktee just nimelt pakkuma meelelahutust kõigile ja igale maitsele. Nende elu kontrollima, teda olemegi seal tegid oma tööd. Ma olen Mõnikord natukene mõlemad head kuulajad, on mul hea meel tegelikult võib-olla isegi paljudele teist tutvustada. Pärnu Endla näitlejannad Liis Laigna. Liis kui palju neid rolle sul selles muusikaliselt on, oled sa kokku lugenud, mitu kostüümivahetust on? Ma olen panntari siis ma olen režissöör, siis ma olen jälle fänn. Need jube riiete vahetamine käib teises vaatuses, ma lähen korra reporteri, siis ma olen jälle lõpus fänn. Vaata, sa oled sa oled nupud nagu endale üles leidnud, kuidas ühelt rallilt teisele kiiresti lülitada. See käib niimoodi. Kuidas see käib? Klikiga, see käib, ma panen kostüümi selga, kõrgete kontsadega tuleb kohe teine kehahoiak, eks krindev omade paneb näiteks tukka režissööri, nagu ma olen fännina, siis juuksed läevad sassi, hästi, niisugune karm, eks ju, ja niimoodi elada. Selles oli ka esimene kord, kui sa oled pidanud ühe ja selle sama lavastuse raames vahetama kostüümi, näiteks ballettmeistrid on seal kokku viis rolli jutustaja arst, baleriin, ballettmeister, seal on täiesti kohutav. Minul on selle väga hea tükk ja ei, mulle meeldib seda õudselt teha, aga mul on alati selline stress peal, sest et mina ja Kaili Viidas tee alguses vedama seda etendust ja siis ma tean, et kohe-kohe tulevad meeletud kostüümivahetused siis tuleb jälle mingisugune arst olla, siis tuleb jälle mingi meeletu meelelahutaja olla, akordioni ka, eks siis jälle olen täiesti krampis selles etenduses teistel. Aga noh, seda nii mõnus teha iga ballettmeistrietenduse alguses ma olen täiesti narrisliku esikal. Aga kuidas on esitatud neist, on kas donersus praegu huvitav boy bändiga on see teema, et ma absoluutselt ei pabista? Saalis olnud, vaadanud, kuidas nagu kõik töötavad ja teevad ja minu meelest seal siis tuleb väga lahe asi. Kuhu see teema, need laulud, minu jaoks on see täielik nostalgia, ma olin viiendas klassis, kui sai poistega ümber kinni tantsitud nende lugude järgi. Ma ei tea, kas sa jälgisid või aastalõpuküsitlus. Helen Kelleri roll imetegijast sai naisnäitlejate arvestuses kaheksanda koha. Oh, ma nägin pärast seda tulemust, oi kui tore ja meeldiv üllatas olla seal väga suurte nimede seas. Katariina Unt oli sinu ees ja täpselt, et ma olen väga meelitatud, aitäh, kes minu poolt hääletasid siis või? Ma olen väga tänulik. Nad võisid olla ju, kes õudselt seda imetegijat vaatamas käia, ma arvan küll jah, et Pärnu publik on pigem see, kes on nagu käinud, vaata, mine sa tea, võib-olla on käidud mujalt ka. Ma just mõtlen seda, et kas näitlejale on tähtis, kasvõi sinu näite puhul palju figureerida kuskil seriaalides ja reklaamides ja televisioonis, et selleks, et silma jääda. Isegi imelik asi nagu ette, mina näiteks tunnen küll, et ma tahaks õudselt paha kaasase, see annab mulle palju julgust näiteks teha mingis seriaalis kaasa, et ma olen näiteks selle üle küll väga õnnelik, et ma siin kodu keset linna kaasa teha. Okei, noh, see seriaalseriaaliks, eks ju. Minu jaoks oli see väga oluline periood. Ma ei tea, kas peaks igal pool vaegolema niimoodi, mina olen pigem selline, et kui mingi ajakirjanik ühendust võtab, siis ma pigem ei, ma ei taha, mul ei ole seda vaja. Aga kui tuleb mingi seriaali pakkumine, siis ma ikka alati kaalun, kõigepealt mõtlen. Siis ma võtan selle vastu. Pärnust ikka välja saab ja ma mõtlengi, et näitlejate suhtumised on ka sellised noh, erinevad, et mõned põhimõtteliselt ei võta selliseid asju vastased, näitleja ei tohi ennast killustada, ta peab olema puhastavat tegema kus sina selle piiri enda jooksule tõmmanud. Vaat ma ei tea, et kui nüüd näitleja pühendab oma teatrile, eks ju, ja ta ongi siin teatris ja ta ei tee mitte midagi muud väljaspool imelistest, sellised uued kogemused ja natuke ärakäimised annavadki näitlejale palju juurde. Et minu meelest on vaja ära käia olgu see siis ma ei tea, reklaam on see seriaal, on siin mingi reis? Mis sa sellest telekelleri rollist räägivad, et see oli selline ilus üllatus, et kui me neid hääli kokku lugesime, siis Liis Laigna nii võimas tulek esikümnesse just ühe rulliga, mida pakute ja et see näitab seda, et tegelikult inimesed leiavad hea näitlejaga teatrist üles hea rolli. Ju see siis nii on. Sellel kellerit on ka raskemaid, on küll ja kurt inimene, paljud on küsinud, kas sa kasutad hädzeeveevee. Kuidas sa teed, aga tegelikult ma olen endale teinud nii keeruliselt, ma pingutan oma silmi. Ma ütlen, et seal pärast väljatulek on raske, ma lähen sisse, niimoodi etendas, said Ma olen viies Krimmi, siis ma tunnen alati varem kohale. Mul tuleb meeletu hunnik lokirulle, ma jaksaks peadki üleval hoida, siis ma hakkan võimlema. Aga enne ma käin füsioterapeudi juures ära, sest et mul on õlavigastus sellest etendusest. Mis juhtus. 15 oktoober imedega etenduse ajal käis õlg välja need kõõluse rebend ja ma lähen operatsioonile. Ots. Kunst nõuab ohvreid. Aga oma tehnikasporti ja hoian ennast vormis ja mulle meeldib. Ühesõnaga, ma pean kõvasti soojaks tegema. Võtan läbi kõik stseenid, eks ju, räägime Triin Lepiku vennale, seal on üks oluline lauas stseen, kus me seal sõna otseses mõttes kakleme. Selle räägime alati läbi Edeme läbi ja peab väga väga seisa. Me käisime Tallinna Heleni koolis, mismoodi peaks lahenema, võitis käituma, eks ju. Mina sain palju, jälgisin hästi palju pingsat. Kullipilguga, on üks selline rull, mille mängimis ootad? Jah, kindlasti ei vägevalt vastutus, väga suur vastutus ja näha vaeva. Mis loll, ütle, kas Pärnus on ka vägev olla? Pärnu endas on ikka, siin on väga toredad kolleegid. Väga vahva teater. Pärnu natuke ütle mulle see linn natuke käib närvidele, et seal on lihtsalt nii igav vahepeal. Omamoodi ju koju tagasi tulnud pärast õpinguid Viljandis, et sa oled tegelikult ju Pärnumaalt Kilingi-Nõmmel ja maatüdruk ja natuke suuremas linnaski Kilingi-Nõmme. Kujutate ennast ette mõnes suures Tallinna teatris ka tulevikus? Ikka võetan. Sain jälle tulevikuteemad vahele, mina ei tea, ja vahel ju räägitakse sellest, et selliseid väiketeatrid võiksid olla head hüppelauad. Noortel näitlejatel sa esimesed kogemused saavad, esimesed rollid lähevad siis minna ja põrutada? Ei, mul on küll vahepeal selline tunne, olen aus, et tahaks nagu, võib-olla Tallinnasse ei näe ja kunagi ei tea ju, mis elu toob. Poole kesta so massi Palliga. Soode pole aga veel kaugeltki lõppenud, sest on ka teile anda mõningad teatri soovitused. Pille-Riin Purje, meie hea kolleeg ja teatrikriitik on käinud, et ka viimase paari nädala jooksul usinasti jälle uuslavastusi vaatamas. Neid on olnud üsna ridamisi. Terve Villerin tundub sulle ka nii, et kui kolm õde lavale tuleb, siis sellest ei saa mööda minna, nii et sellest ei räägiks. No eks ikka jah ja mitte ainult kolm õde, ilmselt see põhimärksõna on ikkagi Tšehhov klassika ja see konkreetne autor kindlasti on olulised ja oluline on, et neid aeg-ajalt mängib, lisaks tulevad ju peale uued põlvkonnad, kes tahavad avastada seda maailma ja siis need, kellel on mälus, lööb igasugused slepid, tahavad jälle võrreldaja kõrvutada, mis on muidugi natuke ohtlik. No mina ei taha sind kusagile põlvkonda nüüd lükata, aga ikkagi aasta oli 72, kui tuli Shapiro lavastus välja, millest tänini palju räägitakse ja sinna vahele mahtunud veel kaks Draamateatris välja tulnud kolm õde ka lavakunstikoolis on seda tehtud ja lõiguti ja et kui palju eri versioone sinu mälus üldse on. Kolmest õest. Ma nüüd kokku neid ei lugenud. Aga nüüd ikka on jah, siin kavalehel. Ma vaatan, Shapiro lavastus siis, kui Komissarov 13. lennuga Ugalas tegi seda, olen näinud 16. lennuga Pedajase lavastust, Mikiveri lavastust, Sagadis tammearu lavastust Ugalas, minu meelest olen näinud ka neid krosiuse kolm õde, nii et neid ikka on jah. Hendrik toompere lavastaja ütleb, et seekordne kolm õde tuleb teistsugusena kui varem. Nüüd on sul hea öelda, kas oli teistmoodi. Oli ikka, seal oli ilmselt sees mingi ajatunnetus minu meelest aja pidetus või niisugune katkemise oht või tunne, seda võib kahtepidi võtma. Et ka see, et need suhted tegelaste vahel olid niisugused pidetud või kuidagi täpselt ei saanud aru, et millal keegi nüüd keda armastab, vihkab, et äkki see oli isegi ka inimeste sees mingi noh, see praeguse aja fragmentaarsused, et tunded ei ole ehk nii intensiivsed või nii tõlgendatavad, kui ütleme tõesti selles kõige eredamalt meelde jäänud Shapiro lavastuses. Aga minu jaoks oli see küllaltki lootusetu tooniga lavastus, see finaal, kus kolm õde niimoodi koos pisarais sõna otseses mõttes seal laval on. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et kas ei räägita seal ka kuidagi näitleja elukutsest või näitleja positsioonis, seal on see tekst, et aeg läheb, meid unustatakse ja see oli minu jaoks väga huvitav. Ja tõepoolest finaal kuidagi kirgastas või, või tõusis eredalt üles, seal oli veel huvitavaid kujundeid, aga minu jaoks jah, ei olnud nagu seda pidevust, aga võib-olla see ei olnudki eesmärk päris. Ma kuulasin Kuku raadiosaadete publiku märk, kus siis lavastaja Hendrik Toompere rääkis ka oma mõtteid Kristel Kossar-ile antud intervjuus ja tema ütleb, et ta ei ole ühtegi kolme varianti ise näinud, küll mänginud ühes sellessamas siis 13. lennuvariandis, aga teda ei kammitsenud need eelmised, võib-olla ka siis publiku niimoodi ühismällu jäänud tõlgendused. Aga see on väga kummaline, kui ta ütleb, et ei ole näinud, sest minu jaoks oli seal üks koht, kus ma mõtlesin, et ta tsiteerib Shapiro lavastust täiesti teadlikult versinini Massa lahkumineku. See kuulus Ita Everi, Mikk Mikiveri stseen. Tšehhovi ongi iseloomulik see, et see elu kõige argisem banaalsus saab järsku mingi traagika külge ja siis jällegi võib minna järgmise lausega banaalsuse tagasi, et ma arvan, et seda elu imelikku kulgemist ja elu nukrust ja seda on ikkagi täiesti hästi tabatud. Ja no see jaguneb ka võib-olla nii, et mõnede rollidega saab rohkem hullata, sest noh, näiteks kõige selgemini loetav tegelaskuju minu jaoks oli Mait Malmsteni see vend Andrei. Kui nüüd mõelda, et tema on ka mänginud hoopis versiininit oma diplomilavastuses, siis see oli ikkagi päris põnev metamorfoos, et ta nüüd mängis seda kõige rohkem argipäevale alla vanduvad ja niisugust tüsenenud, nagu ta tekstis ütleb ja seda ta tõesti oli ja väga argist inimest, aga samas oli tema puhul ka kõige täpsemalt tunda see, mis teda häirib ja mis talle ei meeldi ja millega ta püüab kohaneda ja ei saa põgeneda, nii et et oli igasuguseid meeleolusid ja oli tsikkel ja, ja detaile erinevatest aegadest, samas siis olid väga ilusad ja elegantsed, mereväelaste mundrid sõjaväelastel seljas. Tampere jällegi ütleb, et ta seda aega nii väga ei tahaks seal isegi rõhutada, et kuigi me võime mõelda Paldiski sõjaväe lahkumisest ja kõigest, lugeda välja neid vihjeid, et see ei ole tegelikult oluline ja tähtis, on Tšehhov. Jah, kuigi seal on ka üks niisugune videopildirida tänapäeva Moskvast, nii et ta nagu ikkagi mängib selle ajaga sinna ja tänna natukene ja põnev on see Toompere on ju lavastanud ridamisi klassikat, et istun veel viimaseid etendusi kavas, Kirsiaed, mis seal kohe varsti ja, ja seal kõrval siis võlanõudjad, Veneetsia kaupmees. Et jälgida seda, kuidas ta nende suurte klassikutega mängib, on ju omaette täiesti paelub, kas sulle sobib? Mängib vot sellega on kuidagi vahelduvalt, et et ma nüüd nendest nimetatutest sellist suurt kirgastumist ei ole saanud, aga noh, mul on ka tunne, et see võib-olla ei olegi eesmärk ja samas olen ma saanud sealt väga uhkeid välgatus, dusi, rolle, momente. Aga ma ei ole päris kindel, kas ta on nüüd päris minu hingelavastaja. Draama festivalil oli kirsiaed ka ja rollidesse juba natuke rääkisid Mait Malmsten, aga ikkagi Fersiinin, Jan Uuspõld, Massa, Merle Palmiste, Kirsiaias jällegi reanjovskaja. Sa oled nõus selle rollijaotusega. Ei, ega ma sellele vastu küll ei vaidle, see ongi ju väga põnev ja, ja prognoosimatu, et kuidas, kuidas need rollid jaotatakse näiteks Tseebutöökinit Raimo Pass mängib ja temas oli ka väga huvitavat minnalaskmist või elusolemist ja elus rutiini kandumist sellises kummalises tasakaalus või tasakaalutuse. Ja 18 veel ei ole ka rääkinud üks nendest Marta Laan ja teine Kersti Heinloo veel. Olgana siis Kersti Heinloo. Marta Laan, Irinana oli vastu minu jaoks ikkagi kõige huvitavam nendest tõdedest. Ja Kersti Heinloo suhtes, jällegi oskan ma kõige vähem öelda millegipärast, eks. Olga roll ongi niisugune kõige keerulisem võib-olla nendest, et tal justkui see oma lugu on kõige peidetum. Aga ilmselt ikkagi on oluline ka neid kolme õde ja kuidagi koosmõjus vaadata. Ja veel kord ma tulen tagasi selle jõulise finaali juurde, et seal nad olid kõik nagu üks tervik või ühe teema kolm tahku. Võib-olla on ohtlik, kui kellelgi sees on liiga tugev kujutlus tšehhist, aga alati on ohtlik teatrisse mingi oma pisu hännaga minna ja seal isegi mingis mõttes lubavad. Meid kriitikutele koolitati nii, et ei tohi minna oma tõlgendusega, vaid vaadata ikka seda, mis, mida näidatakse avatud meeltega. Ja kindlasti saab seal tabatud Ma arvan, et seesama kogemus avastada midagi uut ja tulla tagasi võib-olla unustate juurde, tuleb ka Rakvere teatris lüüriline komöödia, armastus tööpostil peale kirjutatud. Emil praginski Tarja seanovi näidendi ja filmistsenaariumi koosmõju, aga eks ta tuttav on vähemalt keskealistele või ma ei tea kuhumaani siis selle filmiga, kus Alissa Preindlikki Andrei Mjakov mängivad Ja Venemaal on ka sellest kultusfilmis tehtud, et ma olen kuulnud uus versioon, kus siis Ljudmilla ei ole enam statistikaameti juhataja, vaid ärihai. Mida teeb Rakvere, kas nad jäävad truuks sellele algversioonile või pakutakse ka jälle mingi oma liin? Rakvere jääb truuks algversioonile ja see on minu meelest väga sümpaatne. Et nad mängivad justkui selle nostalgia peale, aga samas Kerge väikese distantsiga, mis on ka paratamatu ja mis on hästi meeldiv. See on niisugune pehmelt humoorikas lavastus ja seal tõesti on võimalus ära tunda siis seda aega, kes kui palju mäletab, et see hästi naljakas, et kes hakkab naerma seal mingi oma aja suitsu priima peale näiteks või või kellele ütleb see midagi, et poes oli lõunavaheaeg ja kellele see tundub täiesti arusaamatu, et kuidas sai olla kaupluses lõunavaheaeg, samal ajal kui tööl, et tuleb joosta keset tööpäeva poodi, enne kui lõunavaheaeg peale hakkab või noh, defitsiit ja kõik need teevad. Aga ikkagi on see niisugune inimsuhete lugu ja armastus tööpostil on selles suhtes väga õige pealkiri. Ikkagi sellesse aega tagasiminek nagu sa ütled, et teatud distantsiga, aga samas on jäädud truuks ka sellele algsele materjalile mida see aeg meile praegu siis õpetab või annab või miks just selles kontekstis neid inimsuhteid peaks vaatama või? Või rohkem või? Ma ei tea jah, kas kõike tohib ära rääkida, aga mul on tunne, et lavastaja Peeter Tammearu on olnud ka väga selge mõte või sõnum just tänasesse aega, miks see tehtud on? Muidugi on väga palju absurdset sellest tolleaegses riigikorras ja kas või suhetes töökohal, aga samas on seal mingi Hoopis teistmoodi suhtlemine, see võib jah minna teise äärmusesse nagu seal kõik teavad kõigist kõike. Aga äkki nüüd on nii, et me ei tea sedagi, mis, eks ole meie kõrvalkabinetis inimene tunneb või teeb, et see on meie äärmusel natuke teine ja seal, kui seal suheldakse kirja teel kiri, mis on kirjutatud käsitsi siis praeguse elektroonilise suhtlemisega võrreldes. Et seal on mingi niisugune soojus või mingi üksteise hoidmine, mis minu meelest ongi selle lavastuse põhisõnum ja millele võiks mõelda. Et kas ei teki mingit ohtu, et me tänapäeval 11 hoopis silmist kaotame. Aga näitlejatööd siin on praegu Tiina Mälberg ja Vello väli. Jah, need näitlejatööd on kindlasti selle lavastuse kõige suurem trump. Noh, see ongi rohkem kahe inimese lugu, kuigi kõik kõrvalrollid on ka stiilsed ja täpsed ja jaakpausi kostüümid annavad igasuguseid vahvaid ajastu märke juurde. Aga just seesama Stiviseeritus või teatud naivism, millest ma rääkisin ja siis samasse lüüriline komöödiat Kalürism, et seal nendes mõlemas rollis väga täpselt olemas, et nad nagu kese huumoriga vaatavad 11 kõrvalt ja ja mul on tunne, et seda huumorit on isegi natuke rohkem kui filmis, kus need konfliktid läksid justkui ikkagi teravamaks nende kahe peategelase vahel. Et siin on kogu aeg mingi väike muie ja need mõlemad inimesed on huumorimeelega inimesed, need tegelased siis, keda mängitakse, noh, järelikult ka täitma. Ja Tiina Mälbergile, minu meelest ei olegi tükk aega olnud niisugust mahedama helistikuga, kus ta saab nii turismi kui koomikat hästi sujuvalt kokku panna ja see sobib talle väga hästi. Ja Vello Välil on Lihtsalt erakordselt hea aeg, tal on väga palju tööd olnud ja iga kord uudsete väljendusvahenditega, kusjuures need ei jää siis ainult väliseks, vaid seal on ka selline sisemine ümberkehastumine, et tal on väga palju komöödia, värve, tundlikke, huvitavaid, et ma arvan küll, et see võiks olla niisugune palsam hingele. See armastus tööpostil. Jah, et võrrelda võib-olla siis ka oma töökollektiivi selle kunagise statistika valitsusega. Viska mitte Jõgeva kultuurikeskuses on muide selle järgmine etendus, 29. veebruaril ja kolm õde mängitakse Draamateatris jällegi muide järgmisena neljandal märtsil. Pille-Riin aitäh jälle soovitamast. Aitäh kutsumast. Ja selline sai teatrisaade sellel pühadenädalal. Homme on jälle argipäev. Eesti teatriliidu juhatus otsustas, et pedagoogide toetuseks korraldatakse seitsmendast üheksanda märtsini toetusstreike ka teatrites. Kas etendused jäävad neil päevil ära või avaldatakse õpetajatele toetust muul moel, seda otsustavad iga teatriametiühinguorganisatsioonid ise. Ugalas näiteks on otsad veel lahtised, kinnitas teatrijuht Hillar Sein. Hetkel ei ole minuni jõudnud ühtegi avaldust toetusstreigi korraldamise kohta. Ma olen majas rääkinud näitlejate usaldusisiku ja teatriliidu volikogu liikmega ja inimesed praegu mõtlevad ja arutavad, kas teater ühineb selle toetusstreigiga või mitte. Meil on seitsmenda märtsiga see omapärane lugu, et meil on sellel päeval kaks noort etendust nimelt muusikal Inetu. Ma olen päris veendunud, et meie etendust ära jätta, sest see oleks kõige halvem variant nii õpetajatele kui teatrile. Võimalikke muutusi mängukavades tasub aga igaks 100-ks juhuks silmas pidada. Selle soovitusega täna lõpetamegi ja kuulame teatri saates jälle kahe nädala pärast. Saate pani kokku Meelis Kompus.