Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 27. veebruari Päevakaja stuudios toimetaja. Klient talub. President Toomas Hendrik Ilves jättis välja kuulutamata ülikooliseaduse ja teiste seaduste muudatused, sest leiab, et ülikooli rahastamise tingimused ning üliõpilaste õigused ja kohustused peavad seaduses kirjas olema, mitte valitsuse otsustada jääma. Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas klaasi hinnangul saab aga valitsuse otsusega seda paindlikumalt lahendada kui seadusega. Venemaa esimese telekanali teatel läks Vene ja Ukraina eriteenistustel õnneks hoida ära atentaat peaminister Vladimir Putinile. Paljud küsivad aga, miks tuldi niisuguse teatega välja just nädal enne valimisi. Eesti Energia käive ja kasum kasvasid möödunud aastal. Jõuliselt suurendati investeeringuid. Väga oluliseks peetakse maakaablite rajamist, et tormid vähem elektrikatkestusi põhjustaksid. Haritud muuseumipedagoogid annavad Eesti muuseumide toimetulekusse suure panuse ja nende tööd tuleks rohkem väärtustada. Rohkem noori tooks muuseumisse aga see, kui koolid saaksid rohkem muuseumides käia. Selleks peaks jaguma toetuse andma ka haridusministeerium, leidsid muuseumipedagoogid täna Tallinnast. Euroopa Liidu riikide välisministrid toetasid tänasel kohtumisel Brüsselis kandidaatriigi staatuse andmist Serbiale. Euroopa keskpank ei ole täna avaldatud andmete kohaselt teist nädalat järjest riikide võlakirju ostnud. Kokku on Euroopa keskpangariikide võlakirju järelturult ostnud 219 miljardi euro eest ja ilmast. Sajab Eestis lund ja tuiskab, puhub lõunatuul, õhtul hakkab Läänerannikul tuul puhuma loodest ja õhutemperatuur on homme null kuni miinus kuus kraadi. President Toomas Hendrik Ilves jättis välja kuulutamata ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooliseaduse ja teiste seaduste muudatused, sest leiab, et need on põhiseadusega vastuolus. Kai Vare käsitleb teemat. President Toomas Hendrik Ilves avaldas tunnustust haridus ja teadusminister Jeremy juhtimisel kõrghariduse reformimisega tehtud tööle, kuid nentis samas, et mõned sätted ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses ei ole põhiseadusega kooskõlas. President leiab, et ülikooli rahastamise tingimused ja üliõpilaste õigused ja kohustused peavad seaduses kirjas olema, seda ei saa jätta valitsuse otsustada. Ilves tuletab meelde, et põhiseaduse järgi on ülikoolid seaduses ettenähtud piirides autonoomselt. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo hinnangul kasvabki selle seaduseelnõuga ülikoolide autonoomia olulistes küsimustes. Ülikoolide rahastamise sõltuvusse seadmist õppetöö tulemustest saab vaevalt pidada põhiseadusega vastuolus olevaks, märkis Aaviksoo. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas avaldas rahulolu, et president ei teinud kõrgharidusreformi suhtes ühtki olemuslikku märkust, mis tähendab, et riigipea toetab plaanitud muudatusi. Klaas kinnitas, et kultuurikomisjon on edasisteks aruteludeks valmis. See, millele president viitab, oma otsuses on valikute küsimus. Kas me reguleerime seaduses väga täpselt tulemuslepingut indikaatorit. Praegu on Haridus-Teadusministeerium eelnõu algataja-na kui ka parlament olnud seda meelt, et seadus võiks olla üldisem ja valitsuse määruses peab olema siis täpsemalt need teemad fikseeritud valitsuse määrused, et on kiiremini muudetavad, kui, kui elu seda nõuab. Seadused on jäigemad, aga see on alati valiku küsimus. Tallinna tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ütles, et presidendi otsus vajab tõsist analüüsi. Samas tunnistas Keevallik, et pigem toetab arutelu jätkumist, sest ta ülikoolide rektorid oleksid soovinud nii mõnelgi puhul teistsugust lahendust kui praegune seadus ette näeb. Ja üks kõige olulisem moment on see, et seda seadusemuudatust tuleks vaadata koos õppetoetuste seadusega, mis, mis nüüd võib siis teoks saada ka. Aga see punkt, millele president eraldi tähelepanu juhtis, et ülikoolide rahastamist ei saa jätta ikkagi otsustada valitsusele, vaid selle peab kinnitama riigikogu. Kas te selle punktiga olete nõus? No seda peab veel ka minu arust analüüsima praegult otsustab seda ministrit, see on kooskõlas nüüd selle seadusega, mis vastu võeti, Riigikogus hakkab seda tegema valitsus, kuidas ta viiakse riigikogu tasemele ja, ja mis, mis alusel hakatakse siis tulemuslepinguid sõlmima, see on kõik praegu veel lahtine küsimus ei saa nii-öelda lõpuni formalism keeridega ülikoolidele raha eraldamist. See on ikkagi minu arvates läbirääkimise küsimus. Tehnikaülikooli üliõpilaskonna juhatuse esimees Tauri Gerson ütles, et tudengid on presidendi otsusega rahul. Me oleme juba eelnevalt toonud välja need kitsaskohti, mis antud seadust nendes kätkeb, on räägitud, küllalt, tegemist on põhiseadust puudutavate juriidiliste küsimustega, tegelikult juriidiliste küsimuste taga seisvate sisulised küsimused. President on välja toonud selle, et akadeemilise puhkuse all õppimine võiks olla keelatud, siis oleme ka meie algusest peale rääkinud. Tähendab arvutile edasi ja loodame, tuleb veidikene laiem kaasamine, lisaks sellele, et meid kuulatakse, et neid kuulda võetaks. Urmas Klaas ütles, et kultuurikomisjon hakkab olukord arutama juba oma järgmisel istungil. Tema usub, et kompromiss leitakse, sest seadus peaks kehtima hakkama alles järgmisel aastal ja sinnamaani on aega. Perekonna teatel ei ole Põhja-Eesti regionaalhaiglas viibiva Mart Laari seisund viimastel päevadel paranenud. Kaitseministri taastumist aeglustab kopsupõletik ja ta vajab jätkuvalt intensiivravikaitseminister. Mark Laar viidi haiglasse 18. veebruaril, kui teda tabas kõrgvererõhutõvest tingitud insult. Kuna Mart Laar Ta peab jätkuvalt haiglaravil ja rahulikul režiimil olema, täidab vastavalt vabariigi valitsuse Ministrite asendamise korrale kaitseministri kohuseid haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Jätkame sõnumitega välismaalt, Janek Salme. Euroopa keskpank ei ole täna avaldatud andmete kohaselt teist nädalat järjest riikide võlakirju ostnud. Keskpank alustas riikide võlakirjade ajutist tõstmist 2010. aastal, et aidata raskustes riikide võlakirjaintresse alla tuua. Kokku on Euroopa keskpank riikide võlakirju järelturult ostnud 200 19 miljardi euro eest. Kuu lõpus annab Euroopa keskpank kommertspankadele ka teistkordselt kolmeaastast sooduslaenu. Euroopa keskpanga president Mario Draghi on öelnud, et kui pangad kasutasid esimest sooduslaenu suures osas võlakirjade ostmiseks, siis loodetavasti kasutada saavad nad teist laenu rohkem edasilaenamiseks, mis aitaks reaalmajandust elavdada. Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli sõnul ei anna Kreeka teine abiprogrammiks kindlat garantiid, et Kreeka saab oma kriisiga hakkama. Merkel rääkis sellest Bundestagis enne Kreeka toetuspaketi hääletamist. Merkel rõhutas, et Kreekal on käia pikk tee, mis ei ole ohuvaba. Ta soovitas parlamendiliikmetel abipaketti toetada, kuna Saksamaa huvides on Kreeka olukorra stabiliseerimine. Euroopa Liidu riikide välisministrid toetasid tänasel kohtumisel Brüsselis kandidaatriigi staatuse andmist Serbiale. Prantsuse välisminister Alan JB ütles, et otsus annab Serbiale julgust edasi liikumiseks Euroopa Liidu suunal ning teha on veel palju. Rootsi välisministri Carl pilti sõnul on Serbia kõik kandidaadiks saamise tingimused täitnud. Lõplik otsus Serbiale nimetamise kohta kandidaatriigiks tehakse sel nädalal Euroopa Liidu tippkohtumisel. Süüria uus põhiseadus sai pühapäevasel rahvahääletusel ametlikel andmetel 89 protsendi hääletanute toetuse. Rahvahääletusel osales 57,4 protsenti hääleõiguslikest. Uue põhiseaduse koostas president Bashar al-Assadi poolt kokku kutsutud komisjon. Uue põhiseaduse kohaselt on vabadus püha õigus ning rahvast valitseb rahvas. Mitmeparteisüsteemis, mis tugineb islamiseadustele. Uuest põhiseadusest, on kadunud paragrahv, mille kohaselt oli Assadile Erakond pood, riigi ja ühiskonna juht. Süüria opositsioon on pidanud uut põhiseadust ebapiisavaks ning kutsus eelnevalt ka inimesi rahvahääletusel mitte osalema. Venemaa esimese telekanali teatel läks Vene ja Ukraina eriteenistustel õnneks hoida ära atentaat peaminister Vladimir Putinile. Väidetavalt pidid terroristid korraldama tšetšeeni iseseisvuslaste juhidoku humaarovi käsul Moskvas rea terroriakte ja see järeldama Ma ka Putini. Paljud küsivad, aga miks tuldi niisuguse teatega välja just nädal enne valimisi? Krister Pariselt, Moskvast kuuleme pikemalt. Ilmselt jõudnuks terroristid märksa kaugemale, kuid jaanuari algul toimus ühes Odessa korteris plahvatus, milles hukkus Venemaa kodanik Ruslan modaaljev. Kasahhi kodakondsusega Ilja Biancin viidi vigastustega haiglasse. Kui algselt veidi plahvatuse süüdlaseks vigaseid gaasiseadmeid, siis juba paar päeva hiljem kontakteeruda Ukraina eriteenistused Vene FSB-ga korteris olnud lõhkematerjal ja videod Putini Eskordist viitasid otseselt terrorismile. Veebruari algul saadi Odessas kätega väidetav kolmas kaasosaline Adam Osmaajev. Vene riikliku televisiooni piltidel on ta näha algul veriseks pekstuna, hiljem aga üleni briljantrohelisega kaetuna ja tugevates mähistas kätega ülekuulamisel, kus ta räägib oma plaanidest. Pidime tulema Moskvasse ning proovima tappa peaminister Putini linapojast läinud tapma, aga hukkunu oli ilmselt valmis saama suitsiidiründajaks. Tähtaeg oli pärast presidendivalimisi. Samuti on näha fragment varem viga saanud Pilsajev ülekuulamisest. Nad ütlesid, et kõigepealt lähete Odessasse õppida, kuidas valmistada pomme. Aga pärast Moskvas korraldati versioone majanduslikel objektidel, aga edasi proovita tappa Putinit käsu andja olla olnud tšetšeeni iseseisvuslaste juht Toguumaarov. Väidetavalt leidsid Vene sapöörid üles ka juba Moskvasse peidetud plastiklõhkeaine ning tegid selle kahjutuks. Aprillis. Ratsid sõnu piisa, plahvatused, lasta õhku veoauto, kirjeldas teemineerija Pervõi kanali korrespondendi le. Väidetavalt on Putin pääsenud oma ametiaja jooksul juba 10. tapmiskatsest. Nii mõnigi juhib aga tähelepanu teada anda ajastusele. Jõulu Tim. Moore juurele see avaldus tehti nimelt täna, 27. veebruaril kahandab loomulikult selle informatsiooni usaldusväärsust ja politiseeritud kommenteerisid Riigiduuma julgeoleku komitee aseesimees gümnaadikud kohvi. Selles vallas on vaja rääkida, kas jaanuaris, kui kõik sündis või siis pärast valimiskampaania selles, et ta on täna üks Putini staabi valimiseelseid trikke, mul suuri kahtlusi pole, kreml terrorigava nurjamis kinnitab, ent muid kommentaare ei jaga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris. Moskva. Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand avaldas täna Tallinna sotsiaal- õe sõjakonfliktis elu kaotanud tsiviilisikute mälestuseks toimunud konverentsil lootust, et Aserbaidžaani ja Armeenia rahvas jõuavad ühel hetkel leppimiseni. Tarand usub, et Eestis elab fail. Aserbaidžaan ja Armeenia inimestel on head eeldused omavahel asju arutada, ka valusaid asju ja pakkuda välja sedagi, mis viiks sõbraliku lahenduseni. Täna mälestati 1992. aastal Mägi-Karabahhia otsial sõjakonfliktis elu kaotanud sadu tsiviilisikuid. Konverentsil loeteete president ent Arnold Rüütli sõnavõtja esines riigikogu liige Andres Herkel. Eesti energia tegi kokkuvõtte 2011. aasta majandustulemustest. Kohal käis Kai Vare. 2011. aastal kasvas Eesti Energia käive kaheksa ja ärikasum 13 protsenti, jõuliselt kasvatati investeeringuid, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Suuremaid plekkide teataja detailsemalt umbes õlitehas jaotusvõrk, uue elektrijaama ehitustuulikud, aga see on selgelt kõige suurem muutus, kui me vaatame Eesti Energia majandustulemusi. Jõuline investeeringute kasv. Liivia tõi eraldi esile jaotusvõrgu investeeringud. Kolme aasta jooksul meil on plaanis üks nendest 300 miljonit eurot et see on senisest kaks korda suurema investeeringu tasajaotusvõrku ja loomulikult noh, võtmesõna juhatuse või investeeringute puhul on madalad ja paneme ka loomulikult jätkuvalt õhuvaateid, mis on isoleeritud vahekohtadesse, kus on maa väga raskesti öelda tüütav või kraadina tehtama, aga eelmine aasta panime ligi 1000 kilomeetrit. See on siis noh, tegelikult ka see pikaajaline vastus kuidas tormide mõju elektrivarustusele, seda loomulikult see ei käi üleöö, kuid selge investeeringute prioriteet jaoks lõbus, meil on kaabel. Eelmisel aastal tuli esimest korda üle poole käibest avatud turult. Ärikasum kasvas jõudsalt tänu põlevkiviõli müügile vabaturult. Õli hind oli maailmaturul väga hea, selgitas Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. Tema luges innukalt ette, kui palju riik Eesti energiast kasu saab. Möödunud aastal maksin eestile dividende 56 miljonit eurot, lisaks ka veel tulumaksust ja 15 miljonit eurot, et summa, mida siis me staadionil oli 70 miljonit eurot, sel aastal me tänaste parimate teadmiste järgi vähenes dividendisumma juba 65 miljonit eurot seitsmest miljonist eurost tulumaks otsa. Ja kui me vaatame nüüd seda pilti veel suuremana kogu keskkonnaressursitasu tööjõumaks aktsiisimaksja, mida kõike siis Eesti energia täna maksab, siis 10 aasta jooksul on see summa on juba 1,2 miljardit. Lõviosa sellest on küll läinud juba viimasel viiel aastal. Eesti Energia juhtide sõnul mõjutab viimasel ajal Eesti energia tootmist mitte niivõrd kodumaine tarbimine, kuivõrd elektri hind vabaturul. Samas tunnistas Liivet elektrituru lõplik avanemine järgmisel aastal ei pruugi majandustulemustele sugugi positiivset mõju avaldada. Ettevõtte majandustulemus muutub vähem ennustatavaks. Praegu on Eesti Energiaturuosa Balti maade elektriturul 24 protsenti ja seda loodetakse kasvatada kolmandikuni. Muuseumipedagoogid arutasid täna Tallinnas muuseumiharidusega seonduvat ja Liisu Lass käis kuulamas. Üheks märksõnaks, mille ümber muuseumide tegevus tänapäeval koondub, on Eesti muuseuminõukogu hariduskomisjoni esinaise Merike Langi sõnul teenimine. Sa ei tähenda ainult rahalist teenimist, vaid ka ühiskonna laiemat harimist. Põhiliseks väljakutseks muuseumidel on tema sõnul aga see, kuidas kriisidega hakkama saada. Kui meil ei ole oodata enam selliseid perioodilisi tõusu ja langusi, vaid meil on kogu aeg mingisugune eriolukord, siis muuseumit lihtsalt ei saa rääkida sellest, et, et me ootame, et kuskilt rahalaevad tulevad, vaid on aktiivselt tegutseda ja olla atraktiivne ja külastajaid ligitõmbav. Muidugi paljud muuseumid seda juba on ja, ja meil on siin ju palju häid näiteid siiski, aga muuseumipedagoogide tööd tuleb ka rohkem väärtustada. Kas muuseumis pakutav on rahvale piisavalt hästi arusaadav, sõltubki suuresti muuseumipedagoogide tööst keskureerivad näituse ja valmistavad etteprogramme, mis külastajaid muuseumidesse tooks. Kuigi viimastel aastatel on muuseumi Eesti Rahva Muuseumi giidi ja metoodiku virve tuubeli sõnul panustanud väga palju täiskasvanute muuseumisse toomisse oleks koolilaste kaasamisel vaja koostööd haridusministeeriumiga. Ehkki muuseumite tegelikult pakuvad ju koolidele võimaluse teatud teemasid muuseumides läbida ja, ja see on just selleks väga hea, et, et lapsed puutuvad kokku vahetute esemetega ja ja näevad ja kogevad, praegu on ikkagi probleemiks, et üle Eesti kõik koolide juua kõikidesse muuseumidesse ja samuti ka näiteks noh, ainetundides alati ei saa minna muuseumisse, kuna tund kestab, 40 süttib muuseum asub kaugel. Lahendusena võiks virva tuubele sõnul nii muuseumid kui haridusministeerium ühiselt mõelda näiteks sellele, et rahastada koolidele muuseumides käimist. Samuti võiks kaaluda koolides spetsiaalsete muuseumipäevade sisseviimist, sest koolitatud inimesed on tema sõnul muuseumides selleks juba olemas. Ja ilmast. Eeloleval ööl on sajuta Ta ilm, tuul hakkab puhuma lõunast kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Hommikul tugevneb rannikul seitsme kuni 12, puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kuus kuni miinus 12 kraadi. Homme päeval sajab lund ja tuiskab, puhub lõunatuul kaheksa kuni 13, rannikualadel puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb veidi, hakkab läänerannikul puhuma loodest. Õhutempera rattur on homme null kuni miinus kuus kraadi, õhtul saartel kuni pluss kaks kraadi. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.