Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 28.-st veebruarist minale Mall Mälberg. Täna otsisid kaitsepolitsei töötajad läbi riigikogu liikme Lauri Laasi eluruumid. Saadikule esitati kahtlustus Ivor Onksioni kihutamises Hannes Rummi e-kirjavahetuse omastamisele. Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp ütles meie uudistele, et tal pole praegu sellist tunnet, et kahtlusaluste ring veelgi laieneks. Tubakatooted on noortele kättesaadavad vaatamata müüjate õigusele küsida vanust tõendavat dokumenti. Andrus libanud Eesti tubakale alkoholikahjude vähendamise kojast leiab, et kõige lihtsam oleks teha dokumendi küsimine tubakatoodete ostul kohustuslikuks. Pea pool Eesti elanikest peab end liiga vanaks või haigeks, et ennast täiendada ehk osaleda elukestvas õppes. Tartus algas täna rahvusvaheline teaduskongress kultuuri mitme keelsusest semiootik Juri Lotmani 90.-le sünniaastapäevale pühendatud kongress. Tartusse mitmeid Lotmani sõpru, kolleege, õpilasi kokku üle 130 teadlase 21-st riigist. Meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev 2011. aasta uuriva ajakirjanduse preemia said Mihkel Kärmas ja Rasmus Cage. Nad pälvisid auhinna pealtnägijas ja rahvusringhäälinguuudistes ilmunud lugudega. Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube ning investorid esitasid oma elukohana Stelmachi kolleegide aadresse. Rahvusooper Estonia kammersaalis jõuab tänasest lavale sarja pööning. Tants. Viimane lavastus jumalate juures pärast maailmalavastus põhineb Doris Kareva tekstidel. ÜRO Inimõiguste nõukogu kogunes täna Pärsia lahe riikide ja Türgi palvel eriistungile, et arutada olukorda Süürias. ÜRO inimõiguste volinik ütles, et olukord Süürias nõuab humanitaar relvarahu kehtestamist, mille peale Süüria suursaadik tormas istungitesaalist välja. Saksamaa konstitutsioonikohus otsustas, et parlamendi erikomisjon, mis loodi selleks, et kiirendada võlakriisis olevate riikide aitamist, on põhiseadusevastane. Eeloleval ööl on meil pilves ilm, kohati lund, hommikuks sadu lakkab ja homme õhtul Pole võib taas sadama hakata. Öösel on õhutemperatuur nulli ja miinus kuue vahel, päeval miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Täna otsisid kaitsepolitsei töötajad läbi riigikogu liikme Lauri Laasi eluruumid. Saadikule esitati kahtlustus Ivor Onksioni kihutamises Hannes Rummi e-kirjavahetuse omastamisele. Kaitsepolitsei laiendas ühtlasi kahtlustust Gabriit Toobali suhtes. Teda kahtlustatakse sarnaselt laasiga eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises. Indrek Kiisler palus neid andmeid täpsustada. Juhtiva riigiprokuröri Heili sepal. Kahtlustuse sisuks on see, et nad kihutasid Ivor Onksioni sellele, et ta koguks andmeid Hannes Rummi ja temaga kirjavahetust pidanud inimeste sõnumite sisu kohta. Juhul, kui see kõik tõeks osutub, milline karistus tõotab? Põhimõtteliselt, eks see karistus on samasugune nagu niisama teo täide viia. Et eraviisilise jälitustegevuse eest on ette nähtud karistus, rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus ja paragrahv 156-st, siis rahaline karistus. Saate raadio kuulataks lahti rääkida, mis tähendab kihutamine eraviisilisele jälitustegevusele. Eraviisiline jälitustegevus, karistusseadustiku mõttes on siis selline jälitustoimingu olemusele sarnane tegu, mille paneb toime inimene, kes jälitusasutuse töötaja ja kes ei tee seda oma töö käigus, vaid teeb seda eraviisiliselt. Ja nüüd kihutamine on siis see, kui tekitatakse teises inimeses soov sellist tegu toime panna. Kas Lauri Laasi elukoht on läbi otsitud? Jah, Lauri Laasi ja elukoht on läbi otsitud. Keskerakond oma pressiteates ütleb, et tegemist on poliitilise rünnakuga. Seda väidet ei kuule me muidugi esimest korda, aga kõnealusel juhul on tegemist tõepoolest juba aega, menetlus olnud kuriteo uurimisega ja me teeme menetlustoiminguid tulenevalt sellest, kuidas meile on uurimise käigus asjaolud selgunud ja ainult menetluse vajadustest lähtudes, et siin ei ole tegemist mingisuguse poliitilise rünnakuga ja ammukski, mitte rünnakuga. Kesknädala vastusest ja ikkagi otsisime läbi Lauri Laasi kui isiku kodu. Kas kahtlusaluste ring võib laieneda? No seda näitab menetlus, et hetkel ei ole sellist tunnet Tubakatoodete müük on kontrolli alt väljas, näitab Faktum Ariko uuring. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Faktum ja Ariko poolt läbi viidud testostude uuringust selgub, et tubakatooted on noortele endiselt kättesaadavad ja vanast küsitakse vaid teatud juhtudel, räägib Faktum Ariko uuringute juht Kalev Petti. Kui me panime noored inimesed ostma sigaretti kaheksateistaastased, siis 35-l protsendil ostujuhtudest küsiti dokumenti ja ülejäänud kahel kolmandikul juhul ei küsitud, kõige harvem küsiti alla 20 protsendi juhtudest keskmise suurusega poodides. Ütleme niisugused väiksemad ja keskmised supermarketid hüpermarketites suurtes supermarketites, seal oli olukord natuke parem, bensiinijaamad seal varem ja spetsiaalsetes alkoholi ja tubaka Whoosisuseni parem. Eesti tubaka ja alkoholikahjude vähendamise koja juhatuse liige Andrus lipanud leiab, et kõige parem viis noorte hulgas suitsetamist vähendada oleks tubakatoodete müük vaid eripoodides kuid on ka lihtsamaid meetmeid. Andrus lipanud. Positiivne moment on selles, kui neid müügikohti oleks vähem. See tähendab võimaldab järele talvel paremini korraldada ja on palju tõhusam. Mina näen ühte väga lihtsat ja väga odavalt varianti. Tead seadusandluse muudatused, mis seisneb ainult ühe sõnamuutmises praegu tubakaseadus sätestab, et tubakatootemüüjal on õigus küsida vanust ei tee seda. Kui seal oleks, et tal on kohustus küsida vanust, oleks asi hoopis teise sisuga ja tegelikult vastutus peab olema aga ikkagi mittemüüjal vaid juhtkonnal. Kui tekib siis eksimus selles suhtes, kui on kohustus küsida ja selle vastu eksitakse, siis oleks ainus variant võtta ära ajutiselt tubakamüügi litsents. Tervise arengu instituudi ekspert Tiiu Härm leiab, et tubakatoodete tarbimist noorte hulgas on soodustanud ka uute tubakatoodete turuletulek. Asja suitsetamine kooli õpilaste keskel on väga palju jälgitav, seda jälgitakse koolis, eks ole, kooli territooriumil jälgib pohh, jälgib noorsoopolitsei, aga need suitsuvabad tubakatooted nagu sinus ehk põsktubakas või siis vesipiibud lubamine kuskilt seltskonnas väljaspool kooli, et see on nagu, vähem kontrollitav ja on levinud kah kooliõpilaste seas. Ekslik arvamus, et need ei ole tervisele nii kahjulikud, nagu on see sigaret otse, see ei ole õige. Statistika, mis seda kinnitab, on kurb. Igal aastal sureb tubakatoodete tarbimisest tingitud tervisekahjustustest see Eestis 3000 inimest. Eesti koostöökogu ning Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi eestvedamisel räägiti täna Tallinnas elukestvast õppest Margitta otsmaa võtab räägitu vakku. Eesti koostöökogu ja Tallinna Ülikooli sotsioloogid tuvastasid maakondade elukestvas õppes osalemise võimalikud eripärad ning Eestile omased ühisjooned. Eesti koostöö kogu juht Leelo Liive. Eesti riigis on kõige rohkem neid inimesi, kes vanuses 40 kuni 45 ütlevad, et nad on liiga vanad või liiga haiged selle jaoks, et üldse mingisuguses õppes enam osaleda. See protsent on 51, rääkimata sellest, et üle 55 aastastest oli see protsent peaaegu 80. Ilmselt ei ole meil siiski inimesed niivõrd vanad ja niivõrd haiged kuivõrd ühiskonna suhtumine on selline, mis paneb mõtlema, et aga võib-olla see ei ole minu jaoks. Oleme harjunud elukestvast õppest rääkima, nagu oleks millegi lisandus üks piir, mis peaks nihkuma, asub meie peades. Elukestev õpe on mõtteviis ja laiemas mõttes riigi ja rahva arenguressurss. Nii ütles Mati Heidmets. Tallinna Ülikooli sotsioloog Triin Roosalu sõnul jäi silma, et õppima motiveeris enamasti võimalus leida töö. Et Eestis seal üle neljakümneaastastest inimestest osaleb koolituses õppimises 12 protsenti inimestest ja samas Suurbritannias 40 protsenti ele 40 aastastest inimestest. Kui me seame eesmärgiks samale tasemele jõuda, siis meil tuleb väga selgelt mõelda, missugune see me kõrgharidussüsteem on, kui, kui paindlik on see juurdepääs kõrghariduse tasemele, et kas, kas peab igaüks tegema riiklikke eksameid ka siis, kui ta on 45 aastat vana või piisab sellest nagu osades riikides on, et kui inimene näitab üles oma huvi oma valmidust sisest süsteem usaldab teda, et tule ja proovi. Et õppimise eesmärk on, on ka lihtsalt hoida inimesi kaasas. Kõige tuntum ja laiem elukestva õppepakkuja on täiskasvanute gümnaasium, sinna minnakse peamiselt pooleli jäänud haridust lõpetama. Ellu Saar Tallinna Ülikooli Sotsiaaluuringute instituudist tõdes, et siingi on takistusi. Näiteks tavaline kuul on täiesti konveierilint ei sobi sugugi kõikidele ja siis need täiskasvanute gümnaasiumid peavad need õpilased last võtmenud. Nad teevad tõesti väga-väga suurt tööd. Noh, praegu on suur probleem ka muidugi täiskasvanute gümnaasiumitest välja langemas, keskmiselt on see 40 protsenti. Jätkame välisuudistega Liisu Lass ÜRO. Kus ta nõukogu kogunes täna Pärsia lahe riikide ja Türgi palvel eriistungile, et arutada olukorda Süürias. Süüria suursaadik ÜRO-s kutsus liikmesriike aga peatama ususõja õhutamist ja mässulistele relvade andmist. Tema hinnangul on ebaõiglased ühepoolsed sanktsioonid peatanud ligipääsu nii ravimitele kui kütusele ning suursaadik tormas see järelistungisaalist minema. ÜRO inimõiguste volinik Navy pillai ütles täna nõukogu kriisiistungil Genfis, et olukord Süürias on viimastel nädalatel kiiresti halvenenud ja ta nõuab viivitamatult humanist ja relvarahu kehtestamist. Volinik kutsus Süüriat lõpetama sõjategevust ning lubama riiki rahvusvahelisi vaatlejaid ja abiagentuure sisse piiratud Homsi linnast lahkusid täna Süüria Punase poolkuu abiorganisatsiooni peatsest kõnelused. Linna lõksu jäänud ajakirjanike evakueerimiseks nurjusid. Tuneesias teatas aga täna, et on valmis pakkuma Süüria liidrile Bashar al-Assadile ja tema perekonnale varjupaika. Valgevene keelab oma territooriumile siseneda Euroopa Liidu ametiisikuid, kes aitasid kaasa Minski suhte sanktsioonide kehtestamisele, teatas Valgevene välisministeerium. Valgevene esindaja Euroopa liidus ja Valgevene saadik Poolas kutsutakse Minskisse konsultatsioonidele. Ühtlasi soovitas Valgevene Euroopa Liidu esinduse juhil ja Poola saadikul Minskis naasta oma pealinna konsultatsioonideks edastamaks Valgevene kindla vastuseisu surveavaldustele ja sanktsioonidele. Ministeeriumi esindaja ütles, et juhul kui Euroopa Liit jätkab Valgevene survestamist, võetakse tarvitusele ka teisi meetmeid. Saksamaa konstitutsioonikohus otsustas, et Saksamaa parlamendi erikomisjon, mis loodi selleks, et kiirendada võlakriisis olevate riikide aitamisega seotud otsuste tegemist on suures osas põhiseadusevastane. Kohtuotsus tähendab, et võlakriisi lahendamiseks loodud fondi kasutamine otsustatakse nüüdsest kas alamkoja täiskogu istungil või 41 liikmelises eelarvekomisjonis. Kohtuotsus ei mõjuta eilset Bundestagi hääletust, millega kiideti heaks riigi osalus teises Kreeka päästepaketis, mille suurus on 130 miljardit eurot. Semiootik Juri Lotmani sünnist möödus täna 90 aastat, Tartu Ülikooli raamatukogus algas sel puhul ka rahvusvaheline kongress. Mirko ojakivi lugu. Täna hommikul jõudsid Tartusse üle maailma Lotmani koolkonda kuuluvad teadlased, Lotmani uurijad või lihtsalt suurmehe talendi austajad. Nad nendivad, et Lotmani köitnud teemad ja uurimissuunad on täna kas sama aktuaalsed kui Lotmani eluajal või isegi veelgi aktuaalsemad, räägib Lotmani õpilane, Tartu Ülikooli semiootika osakonna juhataja professor Kalevi kull. No kultuur on nii keeruline asi, et sellest aru saada maailma parimal võitjal peadel on, on raske ja jääb olema raskeks ja siin ikkagi see kultuuriteooria põhikultuurisemiootika, mille Lotman ja tema kolleegid on loonud seal, see on fantastiline alus. Uuritakse igal kontinendil praegu ja arendatakse edasi ja teiselt poolt muidugi teooria sügavusse, mis asi on üleüldse kommunikatsioon, kust üldse tähendused tulevad. Mehhanism ka selle mõistmiseks andis, andis Lotman pööraselt palju. Tema kommunikatsiooni mudel on praeguseni väga aktuaalne. Aluseks edasisel teadustööl selles vallas. Ülikooli vene kirjanduse professor Ljubov Kisel joova tunneb muret Lotmani pärandi säilimise ja säilitamise pärast ja seda ennekõike Eestis. Seda seetõttu, et Lotmani on endiselt mitmeid teoseid, mida on tõlgitud näiteks inglise keelde ent siiani mitte eesti keelde. Lotman niisugust suurmeest aitab ühes ühiskonnas, kes seal jooma sõnul elus hoida ja väärtustada see, kui tema teoseid inimesed loevad. Eestis oleks võinud veelgi rohkem tõlkida tema töid sellepärast, et neid on tegelikult mitusada ja mitte kõik, nad pole veel tõlgitud eesti keelde. Kui Lotmani sünnist möödub täna 90 aastat, siis tuleval sügisel möödub Lotmani surmast 20 aastat. Kisel joova sõnul pole siiani Lotmanist koostatud esindusliku ja usaldusväärset eluloo raamatut Gazeeviga vajavadki sel Iowa arvates lähikümnendil parandamist. Kuid need, kes Lotmani pärandi säilimise ja uurimisega tahavad lähemalt tutvust teha, siis täna ennelõunal avati Tartu Ülikooli raamatukogus näitus Lotmani koolkond tänapäeval. Näitus tutvustab selle koostaja Signe pahman. Näitusel Lotmani koolkond tänapäeval saab näha vene kirjanduse õppetooli ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna töid ja näitus on õnneks meil avatud kuu aega, nii et igaüks võib tulla kuni 28. märtsini ja tutvuda sellega ja varu, kui tõepoolest vähemalt tund. Mirko Ojakivi, Tartu. Bonnieri preemia sai rahvusringsaid rahvusringhäälingu ajakirjanikud Mihkel Kärmas ja Rasmus Cage. Autasu kätteandmise tseremoonialt jõudis äsja tagasi Margitta otsmaa. Meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev välja pandud preemia suurus on 40000 Rootsi krooni. Auhinna andis Tallinnas Rootsi saatkonnas toimunud vastuvõtul üle Bonnieri esindaja Hans-Jacob Bonnier, kelle sõnul on uuriv ajakirjandus kõige raskem žanr. Hea loo eeldus on suuresti õnnelik juhus. Sellega nõustuvad ka auhinnatud ajakirjanikud Rasmus Cage ja Mihkel Kärmas. Eks seda võib nimetada natuke sõnul. Või ütleme, tera leidmiseks suurest heinakuhjast, sest täitsa algas nõnda, et meie õuele tuli selline informatsioon või kohtuvaidlusega seotud materjal, mainis, rääkisid sellest äritülist, lugesime seda materjali, Haabeli uni hakkas peale tulema veel 17, vastus oli üks väike lõik, räägiti, et no ja siis ma ostsin oma äripartneritele Nikolai Stelmachi elamisloa, palju, palju nii-öelda musta tööd tuli teha. Nalja tuli see. Kui palju julgust nõudis selle asja nii-öelda avalikkuse ette toomine, see, mis sealt leheküljelt 17 oluliselt. Kas te mõtlesite põhjalikult läbi, et tõmbate, mõnede inimeste viha enda kaela? Ma ei saa küll öelda, et nüüd oleks väga suur ärevus põues olnud, et noh, me loomulikult aimasime ühel hetkel, kui me hakkasime aduma selle mastaapi ja seoseid nende erinevate nimekate inimestega, et küll see tekitab tähelepanu ja ka vastureaktsiooni vastu, parandaks näiteks, et a la meedia tsiteeritud õigesti või meili antud sõna selleks me olime valmis poliitiliseks kisaks, olime ka valmis kindlasti süüdistustega seda ala, et me oleme ära ostetud. See oli ettesöödetud FSB kaastöölised, FSB kaastöölised kõlas ka tõesti jah, et mingil määral oskasime seda oodata, aga mis erakordselt tähelepanu väärne on tõesti, et ikkagi see suur järel ka sellel lool oli, et see ei vaibunud maha. Tundsin kohe avaldada tänu tegelikult teistele meediaväljaannetele, kes kõik tegelikult väga tublisti kogused on lugu üleval, hoidsid ajakirjanikul sõltumata lipu värvist või sõltumatu kontorinimes on võimelised selle kokku lööma, midagi ühiselt ära tegema. Hea lugu hakkab elama täiesti omaette elu pärast seda, kui ta on ilmunud. Te olete jälginud seda, kas on nüüd teie jaoks tulnud veel omakorda midagi üllatavat? Kindlasti on väga palju küsimusi, ma arvan, et on hea, et, et see teema on natukene võib-olla pildilt maas ja uurimisel, organismid toimetavad, on ta siis kapo või parlamendi erikomisjon kindlasti, ma arvan, et siit veel tuleb, millest kirjutavad trükimeedia, kui miks mitte ei võiks sellest sündida sügiseks näiteks mõnda uut saart? Rahvusooper Estonia kammersaalis jõuab tänasest lavale sarja pööning tants, viimane lavastus jumalate juures pärast maailma Tõnu Karjatse teatris. Pööning tantsusarja viimane lavastus on kahe lavastajatöö Külli Roosna ja Kenneth flakan, rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafiat ning õpetajad, kes on koostööd teinud juba neli aastat. Pööning, tants seekordse sarja viimane etendus põhineb Doris Kareva kogulaja kuju. Selles on kasutatud luuletusi, kuid eelkõige on see lavastajatöötantsija võimalustega lavastuses üles astuvad noored tantsijad on kõik rahvusvahelise taustaga, klassikalise balletikooliga moderntantsulavastajale on see olnud väga huvitav töö materjal, räägib Külli Roosna. Tegelikult väga meelise täidab ta tantsijatega, kellel on väga tugev füüsiline baas, et nad on harjunud tegema treeningut oma keha eest hoolt kandma, neil on selles mõttes noh, intelligentne keha, kuigi ma sain aru, et paljud asjad, mida Meie teeme ja mida meie kasutame igapäevases treeningus, on nende jaoks ikkagi ka uued, et seega sinna tekkis ka selline kohanemisprotsess, et selle etenduse käigus nii mõnigi asi sai selgemaks. Ma loodan tantsijatele ka Estonias üle seitsme aasta taaskord esinev noor tantsija Andrus Laul nendib, et pööning tantsusari võiks jätkuda ja klassikalise kooliga tantsijal on see põnev väljakutse. Iga uuslavastus on põnev või siis peab iseenda jaoks põnevaks tegema, et oleks ka publikul nagu hea vaadata, et kui sa lihtsalt interpreteerib neid liigutusi, mis paragrahv selle eest, et siis võib-olla see ei ole nii huvitav vaatajaks, kui sa nagu. Aga kui sa teed enda jaoks selle asja oleks ja siis ta kindlasti on nad teistmoodi välja, aga noh, siin järgneb ning tantsuprojekt on tulemused, siis Oksanal on hea ideed oma maja, tantsijad lavastavad. Punning tants, sarja eestvedaja Oksana Tralla sõnul on sari oma publiku leidnud, selle jätkumine pole veel kindel. Et ikkagi viis etendust igast sarjast toimunud ja saal pole kunagi tühi olnud. Hetkel see kolmiksari lõpeb, aga eks näis, mis tulevik meile toob, et võib-olla tuleb pööning, tants kaks kunagi, aga seda otsustavad teatrijuhid eelkõige. Muidugi see oleks väga tore, sest praegu, kui asja alles läheb käima, siis on palju keerulisemad, mingisugused momendid, et nüüd see võiks minna palju libedamalt aga hetkel hea pööning, pausi ta analüüsida ja läbi mõelda, mis on olnud ja mis võiks tulla. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, Ida-Eestis sajab mitmel pool lund, hommikuks sadulaks hakkab tuul neli kuni 10 meetrit sekundis pöördub kõikjal loodesse. Õhutemperatuur on öösel null kuni miinus kuus kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, õhtupoolikul võib kohati veidi sadada. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme päeval miinus kahe ja pluss kahe vahel. Te kuulsite päevaga ja järjekorranumbriga 18566. Stuudios oli toimetaja Mall Mälberg. Kena õhtut.