Tere päevast, kell sai 12 ja 15 minutit, algab nädalat kokkuvõttev saade. Stuudios on toimetaja Hanneuzet, mis mahub puhasta 48.-sse nädalasse aega, millest aasta lõpuni jääb veel vaid pisut üle viie nädala. Eelmisel nädalal lõppenud eelarvetülile oodati lahendust esmaspäeval, mil peaminister ja valitsusliidu esindajad kohtusid opositsiooniga. Viimase esindaja Nad teatasid, et on kompromissiks valmis, kuid sellest hoolimata ei tagane 200 miljoni krooni eraldamise nõudmisest õpetajate palkade tõusuks. Valitsus eesotsas rahandusministriga andis teada eelarve, projekt on lõhki ja vaimu võivad saada opositsioonierakonnad et ise oma eelarve kokku panna ja selle järgi valitseda. Nädala algusest peale oodati õpetajate kavandatavat hoiatusstreiki ja köeti sellest johtuvalt kirgi üles. Rahandusminister Mart Opmann käis välja idee, kust võiks raha juurde noppida omavalitsuste ja regionaalprogrammide arvelt. Päeval tegid ajaleht Äripäev ja Kaubandus-Tööstuskoda teatavaks 96. aasta majandusnäitajate põhjal. Reastatavate ettevõtete TOP 101.-ks tuli aktsiaselts Tallinna vesi. Teisipäeval väljasõiduistungil Rakveres tegi valitsus põhimõttelise otsuse pikendada EVP-de kehtivusaega, seega võib erastamisväärtpaberitega tehinguid sõlmida kahetuhandendate aasta esimese detsembrini. Kolmapäeval alustas peaminister Mart Siimann visiiti Taani kuningriigis ja suundus sealt edasi Fääri saartele. Peamine jututeema on Euroopa Liidu laienemise temaatika. Tollal selgusid ka Maalehe eduka talu konkursi võitjad. Järjekorras neljanda konkursi parima äriplaani autor on noor hiidlane William heinamaa, kes kasvatab oma talus mandriinimestele porgandeid ja viimaks neljapäev. Streigi ootuses tehti mitmeid prognoose, kui palju siis osavõtjaid ikkagi koguneb? TALO pressiesindaja Linnar Kaldma. Kokkuvõte kõlas neljapäeval nii ligi 16000 pedagoogi üle Eesti. Lisaks paljud toetuskirjad. Olulisim sõnum oli vast see, et õpetajad ei viska püssi põõsasse, lubavad ka ühe tõsise streigi maha pidada, kui valitsus nende nõudmisi ei rahulda. Ja neljapäeval algas rahvusraamatukogus kahjuks ulatuslik konverents pealkirjaga Eesti teel muutuvasse Euroopasse. Mis võib olla oluline murdepunkt enne tähtsaid otsuseid detsembrikuises Luksemburgis ja nüüd siis kõigest pikemalt arvata võibki, andis nädalale näo oodatav õpetajate tunnine hoiatusstreik. Aga ometi ei alustame ülevaadet sellest, vaid hoopis riigieelarve projektist. Tolle arutelu Riigikogus lõppes teadupärast ummikus, sestap kogunes esmaspäeval Toompeal koalitsioon aru pidama ühinenud opositsiooniga. Eelarvetüli on võtnud sedavõrd tõsise pöörde, et ähvardab paigalt nihutada ka valitsuse esimesena emotsiooni ajel tõdes seda ka peaminister Mart Siimann ise. Ometi tundub, et ei, koalitsioon, aga veel vähem opositsioon ole valmis erakorralisteks valimisteks. Nii hästi ei tunne end ükski erakond. Seega võti oleks aeg maha, et läbi katsuda kõik vähegi sobivad kompromissihakatised. Kas see kõik nendest opositsiooni võit on, selles, julgen täna veel kahelda, ehkki rahandusministeerium sai korralduse leida õpetajatele raha juurde. Aga jääb küsimus, kelle arvelt? Rahandusminister Mart Opmann pakkus kohe välja regionaalprogrammid. Isamaaliit on vihjanud ka põllumajandusministeeriumi 42 protsendilise eelarvekasvule tuleval aastal mis olevat üle igasuguse piiri. Kas nädala pärast esmaspäeva päeval jõutakse mõlemal poolel järeleandmisega ehk 100 miljoni kroonini? Seda järgmine nädal ehk näitabki. Aga nüüd sellest missise. Lõppeva nädala esimesel päeval Toompeal räägiti. Rahandusminister Mart Opmanni sõnul on ühinenud opositsiooni taotlus kirjutada tuleva aasta riigieelarvesse sisse 200 miljonit lisakrooni õpetajate palgatõusuks. Puhas populism. Ma ei näe siin üldse variante, minu jaoks on täiesti selge, et see 200 miljonit on võimalike korjata kokku ainult väga paljude erinevate kulude toetuste seal, kus, nagu ma ütlesin, regionaalpoliitilist toetust kohalikele oma suunatavate toetuste põllumajandustoetusi, mis iganes muude programmide vähendamise teede ja ma arvan, et peale seda tõenäoliselt tekib ka saalise, tundub olevat arutelu küsimuse ümber, sest realistlikult näen ma katteallikaid siiski on need paari-kolmekümne miljoni krooni ulatuses ja ma arvan, et see 200 miljonit on võimalik leida, kui me läheme otseselt valuutafondiga alla kirjutatud memorandum, trikk, mis sa teed, siis on see raha olemas, kui me ei lähe Muuta fondi memorandumi rikkumisele, mis tähendab, et me ei lähe käibemaksu ja tulumaksu rääkida kallale, siis seda raha ei ole, sellepärast et käibemaks, aktsiisid, üksikisiku ja ettevõtte tulumaks on siiski 92 protsenti kogu riigieelarve mahust. Me täna otsime tegelikult katteallikaid selle ülejäänud kaheksa protsendi hulgast, kuhu on juba riigilõivude juurde kirjutatud 80 miljonit krooni, mis minu arusaamise järgi on juba mõneti õhuiseloomuga. Opositsiooni esindaja, reformierakondlase Siim Kallase sõnul oli tänase kohtumise ainus kasu see, et valitsus andis opositsioonile üle oma põhiseisukohad eelarvevaidluses. Need olulised punktid kõige olulisematele sõnastas peaminister need, et on vaja kinni pidada rahvusvahelise valuutafondiga allakirjastatud memorandumi, sest et see on nende jaoks väga tähtis. Teine muidugi põhiküsimus, see 200 miljonit õpetajate palgaraha, milleks, nagu ei ole praegusel hetkel katet. Otsus on nüüd see, et me kaalume neid omavahel neid siis ettepanekuid ja siis valitsus teeb omapoolse ettepaneku selle 200 miljoni osas, kuna me algselt ütlesime põhimõtteliselt opositsioon ei saa oma hääletamist muuta, kui on see sissehääletatud, kui pannakse 100 200 miljonit lihtsalt maha hääletama selle, siis me loomulikult jääma oma seisukoha juurde ja kuna see on selles mõttes niisugune kriitiline küsimus, siis tegime niisuguse mõttekäigu, et, et võib-olla on valitsusel võimalik välja töötada omapoolne kompromissettepanek selles asjas. Haridustöötajate palgaraha tõstetakse aga kas vaadatakse ümber katteallikaid või tehakse mingisugune muu ettepanek ja selle ettepaneku lõplikuks käsitlemiseks ja, ja, ja tegemiseks on siis nüüd aeg nakas maha võetud või fikseeritud. Me saame järgmine kord kokku, järgmine esmaspäev, et nädal aega toimub siis nüüd meil omal sisemine arutelu nendest lähtekohtadest, mis me täna läbi arutasime ja ka valitsuskoalitsioon oma sees arutab, siis kas on võimalik kuskilt leida mingisugused reservid selleks, et selle 200, millele osas leida kompromiss, aga põhimõtteliselt on küsimus muidugi poliitilises otsuses. Kui see otsus tehakse, siis, siis palgarahaga leitakse ju arvestada tuleb et eelarvesumma on siiski küllalt suur ja, ja ka see 200 miljonit seal moodustab ainult mõne protsendi sellest. Millised siiski on opositsiooni arvates katteallikad 200 miljoni leidmiseks? Mõõdukas Andres Tarand. Otstarbekam raha kasutamine, mida on igal valitsusel oma ministeeriumitest raske välja pigistada, aga noh, keegi meist ei ole nii naiivne, et me ei teaks, et neid üldse ei ole. Nii koalitsioon kui ka opositsioon on oma sõnul häälestatud senise valitsuse jätkamisele. Kallase sõnul oleks uue valitsuse kokkupanemine võimalik, kuid praeguste jõuvahekordadega Riigikogus siiski keeruline. Isamaaliitlase Toivo Jürgensoni sõnul oleneb eelarve vastuvõtmine veel sel aastal valitsuse ettepanekutest õpetajate palgaraha leidmiseks. Kas summa on siis 200 miljonit või vähem, on juba edasiste läbirääkimiste teema. Rahvuskultuuri fond on aasta-aastalt jõudu kogunud ja üritanud oma väljaantavate stipendiumidega Eesti kultuuri toetada, selgitab Rahvuskultuuri Fondi esimees Eri Klas. Kui meil möödunud aastal neid taotlejaid oli 350, siis me ei võinud küll oodata täna vastane, vaata et oli see 150, Se küsitav number oli 23 miljonit, oli vägagi läbi arutletud ja tarku küsijaid ja kelle avaldasime, üritasime rahuldada, kuigi me olime varem mõelnud selle peale, et me toetame vähemaid. Aga selle eest täissummas saime me siiski rahuldada. Pea poolte küsitavad kaotasin, kuid mitte täissummas ja nii jagame seekord välja neli ja pool miljonit Eesti krooni on palju tähelepanu pööratud ka kõrgharidusele. Mine sel oma sponsor, see on Soome kultuurirahastu. Need haridusalased preemiad on jaotatud juba varem meie poolt kõrgkoolide vahel, kes ise määrasid, kellele kõige rohkem seda vaja. Samuti eelmistel aastatel oleme me ise genereerinud tänupreemiad ja need tänupreemiad on oma suuruselt nüüd 50000 Eesti krooni ja neid on kolm. Kuid olgu siis üllatuseks siis, kui me teatame, kellele me nende preemiat määrasime. Ja see saab toimuma 11. detsembril, kui jagame välja kõikidele taotlejatele rahuldatud stipendium. Ma ütleksin, et me toetame esimeses järjekorras pedagoogide toomist siia õpet välismaal ainult juhul, kui see on täiendõpe. Ei toeta ehitustegevust, ärilist tegevust. Kõike, mis on sellega seotud ja üritamine vaadata sellise laia spektriga, et, et kõik jaotatav raha ei oleks mitte Tallinna ja Tartu-keskne, vaid kataks kogu vabariigi. Ma loen seda suureks heategevuseks, et eesti kultuurijuht. Jaan Kross, Käbi Laretei, Ingo Normet, Ingrid Rüütel, Eino Tamberg, Rein Maran, Mati Unt, Jaan Tamm, Viive Tolli kingivad oma aja ja oma teadmised ja mitte üheks tunniks üheks päevaks, vaid see töö on pikaajaline. Rahvuskultuuri juhatus on peaaegu samas koosseisus töötanud juba seitse aastat ja nendest asjadest nagu tüli või erimeelsus. Taolisel tasemel võiski jutt olla, need on eriarvamused. Kuid Me tuleme ühe ja sama arvamuse juurde kokku. Teisipäev andis edukate ettevõtete TOP 100 ja sedapuhku on järg jõudnud edukate vee-ettevõtete kätte. Nagu tõdesid korraldajad kaubandus-tööstuskojast ja äripäevast. Aktsiaselts Tallinna vesi kogus kuue erineva hinnangukriteeriumi järgi koondarvestuses kõige rohkem 975 kohapunkti ning edestas teise koha võitnud Rakvere mööblitootjat aktsiaseltsi Mobel 55 punktiga. Edetabeli koostamisel reastasid kaubanduskoda ja Äripäev võtted kuues erinevas arvestuses realiseerimise netokäive, puhaskasum, rentaablus, käibe kasv, kasumi kasv ja rentaablusega. Möödunud aasta majandustulemuste põhjal mahtusid topsaja esikümnesse veel Eesti Telefon, Hansa Investments, Norma, Imavere, saeveski, Eesti Mobiiltelefon, Pakterminal, ES, Sadolini Famarat. Esiedetabelite koostamise idee üks autoreid, Riigikogu kantselei majandusnõunik Toivo Mängel kommenteeris Tallinna vee esikohta järgmiselt. Kui 92. aasta oli laevaremondiaasta, võitis Balti laevaremondi, kui edasi tulid nafta elu ja need kõik need aastad olid majanduslikus mõttes kuidagi niisuguste reljeefsed ja muljetavaldavad siis 96. aasta oma nii-öelda ettevalmistusega eelseisvateks käesoleval aasta kuumadeks sündmusteks oligi mõnes mõttes VA. Toivo Mängel kinnitas ka, et tere tabelite põhjal nii-öelda mikromajandust uurides on makromajandust. Ohtlike tendentside statistikale kinnitust saadud. 96. aasta võrreldes 200, küll, aga ka 95. ja neljandaga säilitas endiselt küllaltki kõrget kasvu teed. See oli esimene uudis. Teine uudis on see, et Eesti ettevõtete tulemlikkuse Haablus, kasumi suhe nii põhivaradesse kui käibesse see on olnud viimasel kolmel aastal. Juba langeb 96. aasta topi läinud ettevõtete majanduslikus struktuuris varasematel ase toimunud küllaltki kardinaalselt muutunud. Kui võisime 92., ühesõnaga kolmanda aasta alguses rääkida alguses metalli, hiljem puiduga tegelevate firmade võidukäigust edasi oli nagu kaubanduse ja kütusetõus, siis 96. aasta andis esimesi märke sellest, et Eesti on astunud tõesti niisugusesse lühiajalisse tarbimisparadiisi. Juba 96. aasta firmade majandusliku ja tegevusalade struktuuri alusel võib öelda, et nii 97. kui ka võib-olla edasi tuleva aasta algusperiood on nende Eesti firmade seisukohad, kes tegelevad otseselt inimestele teenuste pakkumisega. Tarbimise vahendamise kahtlemata edukas, aeglane. Teisipäeval pidas valitsus väljasõiduistungi Rakveres. Sellele eelnesid nagu ikka ennelõunal kohtumised Lääne-Viru maakonna eri paigus. Üks otsus, mida paljud inimesed ootasid ja lootsid ka sündis. Valitsus teeb ettepaneku pikendada erastamisväärtpaberite kehtivusaega kahe aasta võrra. Seega võib EVP-dega toimetada kuni 2000. aasta esimese detsembrini. Õigusvastaselt võõrandatud vara eest saab EVP-deskompensatsiooni maksta kuni 2000. aasta esimese septembrini. Praegu kehtiva seaduse järgi oleks EVP-dega saanud arveldada vaid 98. aasta esimese detsembrini. Rahandusminister Mart Opmanni arvates jõutakse erastamisega 90 protsendi ulatuses selleks ajaks ka lõpule. Valitsuse otsus peaks hingerahu tooma neile inimestele, kes pole seni oma EVP-arvetele kasutust leidnud. Valitsus ettepaneku peab aga heaks kiitma ka riigikogu. Kesknädalal alustas peaminister Mart Siimann visiiti Taani, kus peamine teema kohtumistel oli Euroopa Liidu laienemine. Edasi siirdus peaminister Fääri saartele. Kuigi on ju teada, et Taani toetab niinimetatud ühise stardipõhimõtted mis tähendab seda, et ei toeta Euroopa komisjoni soovitust alustada viie pluss ühe riigiga, mille hulgas on ka Eesti liitumisläbirääkimisi kuid uudsema Taani välisminister välja hukkunud idee, et enne, kui alustatakse liitumisläbirääkimisi, võiks umbes kaheksa kuu jooksul toimuda niinimetatud skriining periood, kus veel kord kõik kandidaatriikide valmisolek leiaks analüüsimist ja kontrollimist ja alles pärast sõda, siis selgitatakse välja, kes on need riigid, kellega on, võiks alustada liitumisläbirääkimisi kohe ja kes on need, kellega hiljem niisugune on uusid. Kuid igal juhul kinnitasid nii parlamendil komitee esimees kui peaminister, et Eestiga alustatakse liitumisläbirääkimisi sõltumata siis sellest, kas toimub Euroopaga Komisjoni soovituste järgi, mida kinnitatakse Luksemburgis, see tähendab, et Eesti kuulub selle kuue riigi viierlus ühe riigi hulka või pärast seda, kui on tehtud skriining või alustatakse kõigega läbirääkimisi ja siis vastavalt edenemisele jõutakse edasi, nii et üldine suhtumine oli positiivne. Kuigi jah, Taani seisukoht erineb teiste Euroopa liidu liikmesriikide seisukohast ning ka Saksamaa on teatanud, et seda uut ideed seda skriiningperioodi ei toeta. 22. ja 23. jaanuaril toimub Riias läänemeremaade nõukogu istungjärk ning me vaatasime ülem koos Taani peaministriga päevakorra ning need küsimused, need probleemid, millele võiks tähelepanu keskenduda ja meie vaated langesid täielikult ühte, need on, taandus koost infrastruktuuri arendamine koost koolituse hariduse vallas, sealhulgas ka euroga pakult teed, mis tegutseb ka edukalt Eestis. Keskkonnakaitse probleemid ja muud, kuid põhiline oli siiski nendel kohtumistel Euroopa Liidu laienemisprotsessile pühendatud, kui me rääkisime ka sellest, et juhul kui Luksemburgis lähtutakse Euroopa komisjoni soovitustest ja Eestiga alustatakse liitumisläbirääkimisi, milline võiks olla positiivne signaal Leedule ja Lätile? Sel juhtumil samuti me leppisime kokku, kui me telefonitsi suhtleme, etne Luxemburgis tehtavaid otsuseid, peame nõu, vahetame informatsiooni. Kolmapäeval tegid põllumajandusministeerium ja maalehte neljandat korda kokkuvõtte äriplaanide konkursist pealkirjaga edukas talu. Eesmärk on toetada aineliselt ja nõuga ennekõike neid, kellel on ideid ja pealehakkamist. Maalehe peatoimetaja Raul Kilgas ütles sissejuhatuseks, et seekordne konkurss oli edukam just talu konsulentidega koostöö poolest. Talupidajate Keskliidu esimees Kaul Nurm tõdes hea meelega, et Eestimaal on edukaid talusid ja sellest annab mitme aasta vältel tunnistust kaks korda aastas tehtav kogud. Kui palju on aga täna Eestimaal talusid ja edukaid talusid, sellel ei oskavat nurme sõnul keegi vastata. Parima äriplaani preemia ja 10000 krooni Ühispangalt sai Liiva talu peremees William heinamaa Hiiumaalt William heinamaalt päris ringi seejärel, millega ta oma talus seal suuremõisa ligidal tegeleb ja mis teda Hiiumaal kinni hoiab. Talu tegeleb juurviljakasvatusega põhiliselt porgandikasvatusega, söögi porgandikasvatamisega, Tallinna inimestele ka siia, ma olen visanud Mullerit porgandi Eestiga viis aastat on kasvanud hästi ja, ja Hiiumaal hoiab, et juured Hiiumaal, isa Hiiumaal, tema Hiiumaal polegi kuskile mujale minna. Kuidas saagid on olnud head? Sel aastal on hea eelmine aasta ikaldus veedetud täielikult praktiliselt ja vahelduvad metsloomalt kohutavalt palju kahju. Reiman, Donald tuleb põhiliselt mandrile, aga lähemegi ka väljaspool Eestit ei käi, väljaspool Eestit ei lähe veel, aga plaanid on, kas te jääte ainult pidurile kasvatuse juurde või on teil mõtet ka mingit profiili? Natukene vahet tahaks sortimenti laiendada, ütleme see poole pealt, tähendab õiguse juurviljast teha. No kuidas te toime tulete, kas ainult oma pere või, või on teil mingeid abijõudu ka ikka tööl seda? Sel aastal oli juurviljal 10 hektarit, aga järgmine aasta läheb vist 15 20 peet, porgand, kaalikas põhiliselt, kas see noormees, kes siin taga seisab, anne, pere, ainus laps või on neid veel nüüd on kolm tükki, kaks tüdrukut ja sead olid tema isaga kaasa? Ei vaata õige 20 aasta pärast ise osalema tulla. Seejärel sain jutule Eha Lepikuga Kuusemäe talust Harjumaal. Kaks niisugust täiesti mõeldamatu, et asja mustrõigas, mis on kibe ja kole ja hirmus ja sellest ta pakkis siirupit. Öelge, kuidas see võimalik, ja see siirup on muidu täiesti, kus ei ole üldse kibesiirup, on tegelikult pärit rahvameditsiinist, minu jaoks töötas välja tootmise tehnoloogia säilitamise tingimused. Tallinna toiduainete instituut viilutatakse õigemini rõigas ära ja pannakse ohtralt suhkrut peale ja, ja toiduainete instituut siis leidis, et kolm tundi on kõige optimaalsem aeg, mis ta peab seal Sukral seisma ja tegelikult osis siirup valmis, aga muidugi, et teda pikemat aega, mis pikemat aega. Meil on ta praegu kuuajalise säilimisega säilitada, siis nemad panid sinna juurde tärklisesiirupit. Säilivus läks palju paremaks. Öelge, kas äriplaanis on ka see olemas, kus ta seda sirpi purustama hakata peaks olema ikkagi apteekides ja loodustoodete kauplustes, sest ta ei ole ikka kaup, mida müüa tahad, solksu vett peale lapsed teevad morssi, heida selleks ei kõlba, ta on väga hea kolesterooli alandaja veres. Jaapanlased arvavad, et üks parimaid. Neljapäeval selgitas kodakondsus- ja migratsiooniamet, esimesest detsembrist jõustuvad passi saamise uut korda. Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori Andres kollisti sõnul on seni pööratud palju tähelepanu mittekodanikele ja nende probleemidele, Eesti kodanikud on aga teatud mõttes jäetud unarusse. Esimesest detsembrist muutub passi saamine inimese jaoks lihtsamaks, kinnitas Andres Kollist. Siiamaani käis see asi sedasi, et kõigepealt pidi inimene pöörduma oma taotlusega kohaliku omavalitsuse poole, täitma seal terve rea pabereid ja siis tulema ainetesse, kus veel täitma ühe avalduse. Nüüd peab siis inimene pöörduma ainult meie ametisse ja täitma seal avalduse ja põhiline raskuskontrolli tegemiseks ja selles selgitamiseks, kas passi saab välja anda või mitte, see tuleb teha äraametil, endal. Uudne on ka see, et alates esimesest detsembrist on passi võimalik taotleda ükskõik millisest kodakondsus- ja migratsiooniametiosakonnast. Peadirektori asetäitja Ene Rebane. Isegi pea pöörduma seljas meie alati osakonda, kus asub tema registreeritud elukoht, nüüd võtta ka faktilise elukohajärgsesse õilis praktilise töökohajärgsesse pöörduda. Mis puudutab need elukoha andmete passi märkimissiis meieni räägime elukoha andmed passi ainult sellisel juhul, kui isik seda soovid ja siis, kui tal on esitada tõend selle kohta, et tema elukoht on sellest kohast registreeritud. Kui isik ei ravi, võida eelideta, toll ei kanna, tähendab, et see koht jääb tühjaks. Kui inimesel tekib vajadus, siis ta pöördub ise kohaliku omavalitsuse pooleks, märgesin lisse kantaks. Aktsiooni võti on, selles inimesele läheb bürokraatia väiksemaks. Ameti vastutus jääb endiseks, see amet on sellest teadlik ja meie nii-öelda passi välja kandmine korrastub veelgi, sest lihtsalt meie andmebaasid ja asjad on siis nüüd niikaugele kosunud, et me oleme selleks aktsiooniks valmis. Neljapäeval, 27. novembril korraldasid õpetajad tunniajase hoiatusstreigi, mida sedapuhku oli hoolikamalt ette valmistatud kui möödunud aastast veebruari streiki. Osavõtjaid oli ligi 16000. Järgnevalt kimbuta sellest, kuidas streiki ja kära selle ümber näeb. Haridusminister Mait Klaassen. Kas ja kui palju nüüd streik mõjutab tulevast õpetajate palgakorraldust? Ka seda on täna vara öelda, sest et esmaspäeval alles koalitsioon ja opositsioon hakkavad järgmist vooru tõsisemalt läbi rääkima, kust saada vahendeid ja kassal vahendeid üldse kuskilt selles mahus saadaval, kui nõudmised esitatud oli. Põhimõtteliselt toimub praegu lahenduste otsimine nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poole peal ja praegu meie analüüsi tulemusena. Kuna tegelikult parandusettepanek puudutas ainult munitsipaal kooliõpetajate palgatõusu, siis koguni oli jäetud välja kõik muud koolid, tähendab kutsekoolid, erikoolid, internaatkoolid, ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ja nii edasi. See omakorda moodustab peaaegu sama suure teise summa mis oleks vaja ja eelarve sees teda mitte kuskilt ei leia, sest eelarve Kasikust jäi valitsusel jagada ainult 480 miljonit Eesti krooni, millest siis 135 miljonit läks palgavahenditeks 15 miljonit täiendõppeks. Kultuuritöötajate palgavahenditeks oli samuti 19 miljonit, nii oligi valdav osa praktiliselt sellest meil vabaks jäänud kallikust jagatud just nimelt haridus ja kultuuris. Nääriseega jääb võimalus üle otsida ainult siis kas teiste sektorite kasliku arvelt, kuid ka siis ei tuleks see summa välja. Ja järgmine lahendus on siis tegelikult sektoritevaheline ümberjagamine. Aga see sellest osast ma ei tahaks üldse mitte täna rääkida, sest siin peab olema poliitiline otsus, enne kui hakatakse üldse rääkima sektorite vahelist ümberjagamisest see tähendab, et me läheksime paasi kallale vaatluse alla. Loomulikult tulevad siin suuremad summad, eelkõige investeeringud siis toetused regionaalpoliitilistele programmidele, toetused aktsiisimaksu tagasimaksule ei ole aga minu teada sellist poliitilist jõudu, kes sooviks nendelt programmidelt ära võtta midagi. Samal ajal sisaldas aga ka parandusettepanek katteallikana kolme miljoni osas palgavahendite vähendamist põllumajanduslike tehnikumide osas, nii et siin on võimalik kaheselt natukene seda parandusettepanekut käsitleda. Olles nüüd läbirääkimistega TALO ja valitsusdelegatsiooni vahel need võimalused, mida valitsuskoalitsioon pakkus. Ja need nõudmised, mida TALO esitas, viisid selleni, et lahknevused olid nõnda suured, et TALO tegi ettepaneku katkestada läbirääkimised minna teiste vahendite kasutuselevõtule palgavõitluses ja see on viinud aga tegelikult mõnes mõttes absurdse olukorrani, kui valitsusliidu ja TALO vahel ei ole üldse lepingute, 98. aasta palgavahendit jagamise suhtes sõlmitud, mis võib viia tegelikult täiesti absurdse seisuni, kus valitsus ja riigikogu võivad palgavahendite arvestuse juures kasutada täiesti ettearvamatult suvalisi numbreid nii üles kui allapoole oletatavast palgatõusust, nii et mõnes mõttes on tekkinud väga problemaatiline olukord ja valitsusliit on muidugi nõus igal hetkel uuesti alustama, taluga läbirääkimised siiski kompromiss saavutada ja me pakume etaloniks isegi seda võimalust, mida me oleme algusest peale pakkunud, et see läbirääkimiste protsess oleks enam või vähem permanentne ja selle lõputu tulemusena näeks valitsuse ja TALO vaheline leping välja vähemasti ühes osas selline, mis viiks siis pikemas perspektiivis haritlaste ma mõtlen siinjuures mitte ainult õpetajaid, vaid ka teadustöötajad, kultuuritöötajad ja nii edasi viiks nende inimeste palga teatud võtete kasutamisel siis vabariigi keskmisele tasemele, kuigi nüüd ütleme vabariigi keskmist või riigi keskmist tulevikus tõenäosust olete Eestis kasutama ei hakata küll, aga see palgatase tõuseks sellisele tasemele, et oleks vähemasti inimväärne täna on aga tõesti peale seda südamest küll ütlema, reaalne õpetaja palk on ikkagi äärmiselt madal. Aga korraldajate poolelt vaadatuna oli pilt muidugi hoopis teine. TALO pressiesindaja Linnar Kaldma kui suur osa õpetajaid üle Eesti täna streikis? Üldarv, ütleme kella neljaks, saabunud andmete põhjal oli 15791 ja nende hulgas on siis 13129 haridustöötajat. Nendele andmetele me nüüd täna nüüd rohkem juurde liitmistehteid ei tee, aga homse päeva jooksul lisandub siia juba ainuüksi kas või teatrite osa, sellepärast et teatrite osalemine hoiatusstreigist on ju kella seitsme paiku õhtul, on päris palju üle 50 neid haridusasutusi, koole, kus ühel või teisel põhjusel polnud võimalik osaleda hoiatusstreigist. Nad tegid oma kollektiivi poolt, kirjutasid pöördumised, ka me ei ole neid arvestanud nüüd otseselt hoiatus streikis osalenud inimeste hulk. Mis te arvate, härra Kaldma, kas see tänane hoiatusstreik teenis nüüd igati oma eesmärki ja kas see tulemus, mida te tahate saavutada, on käegakatsutavalt lähemale tulnud? Tahan loota küll sellepärast, et ka täna nendele hoiatust riikidel ütlesid inimesed selgelt üle Eesti välja ka seda, et kui on vaja, siis paneme korraliku streigi püsti. TALO ja valitsuse vahel ei ole tulevaks aastaks mingit kokkulepet, see nii-öelda pilli lõhkiajamise taktika võib viia selleni, et jäädakse ilma sellestki, mis oli algselt planeeritud. Kuidas te seda kommenteerite? See on härra haridusministri suva oma arvamust avaldada, selge on see, et kui valitsus soovib, et 98. aastal oleks Eesti riigis tasakaal algtagatud töörahu, siis kindlasti valitsus üritab jõuda kokkuleppele, sest ma usun, et tänase hoiatusstreigi teine tulemus on ka see, et valitsusel hakkas nüüd nagu praktikas selgeks saama, mis tähendab see, kui on töörahu ja mis tähendab see, kui töörahu ei ole. Kas tal on valitsusega nõus läbirääkimiste laua taha istuma, kui te nüüd omavahel kokkuleppele peaksite jõudma, et läbirääkimised mingigi kokkuleppe saavutamiseks võiksid alata uuesti. Võin öelda seda, et kolmandal detsembril toimub juba meil läbirääkimiste voor, mille siis riiklik lepitaja on kokku kutsunud TALO mitte mingil juhul ei loobu läbirääkimistel osalemiseks. Öelge, kas TALO jääb endiselt selle seisukoha juurde, et vähemalt minimaalselt see 200 miljonit, millest on opositsiooni esindajad rääkinud pealt tuleva aasta riigieelarves jõudma või olete te nõus valitsusele ka nii-öelda poolele teele vastu minema ja natukene sellest summast alla tingima? See 200 miljonit nüüd puudutab ju ainult munitsipaal Paal koole, sest on küsimus ka kultuuritöötajate töötasude kasvus, on küsimus kõrghariduses nende töötasust minevate vahendite kasvust, see on kõik üks niisugune suur kompleks, aga noh, ei saa kunagi saavutada tulemust läbirääkimistel siis, kui üks pool on täiesti kindlalt ainult väga jäikade seisukohtadel ja teine samamoodi. Aga kompromiss saab tulla ikkagi siis, kui tänane päev seal on ka näidanud ja ka varasemad, need arutelud on näidanud seda, et need nõudmised on reaalsed, mida esitatakse need nõudmised, nende rahuldamine on vajalik, kui tuleb mõistlik kompromissettepanek, kui tuleb tõesti niisugune soov tahe valitsuse poole pealt et haritlaste töö tasustamise küsimustes saavutatakse mingisugune hariduse ja harituse väärtustamist võimaldav tulemus, siis miks mitte? Kui nüüd selgub nii, et omavahel ikkagi mingisugust tõsiseltvõetavat kompromissi ei leita, kuidas te plaanite siis edasi käituda, kas on kavas veel üks streik või missugused vahendid siis üle jäävad? Siis rakendub tegelikkuses ikkagi see töörahu katkemine hoiatusstreiki me oleksime saanud korraldada ka ilma töörahu katkemise ta, kui me ei saavuta kokkulepet, siis esimesest jaanuarist on töörahu tegelikult katkenud ja läheb juba niisuguste pikemaajaliste streikide teed. Kuidas rahandusministeeriumis asja tegelikult lahendada püütakse, seda selgitab eelarve osakonna juhataja Ants Liiver. Valitsus on eelarve kui terviku juba teinud ja esitanud riigikogule, et nüüd siin midagi leida, sest maksukoormust suurendada nagu ei ole plaanis, ega keegi soovigi kuludega kokkuhoiuga on küllalt valulik see protsess. Kui kevadel ministeeriumid esitasid oma taotlused 98. aasta errukulude kohta, siis need ületasid piirsummasid kusagil kolmandiku võrra. Valitsus, siis nagu septembriks sai ta tasa kaalusele terve nüüd veel täiendavat püüd leida kusagilt on küllaltki, küllaltki raske küsimuse teeb veel keerukamaks ka see, et ütleme, see õpetajate palk selle baaskuludesse sisse 10 kaheksandasse aastasse ja üheksaga üheksandaks aastaks, me peame selle peale ka mõtlema, siis võivad olla ka juba kate leidma. Kas nüüd majanduskas sellises tempos nüüd jätkub ja tulusi laekub, see on küllaltki keeruline küsimus juba niigi riigi valitsemisasutustes on palgad ja majanduskulud praktiliselt külmutada või tähendab noh, reaalkasv on madal, valamu inflatsioon järelikult noh, juba on nagu kokkuhoid sisse programmeeritud ainsana võib-olla noh, kus võib kõnelda, alla tulla mingit kulude kärpimise võib-olla, mis ei ole nii valulik, ütleme kui palgarahade vähendamine, noh ütleme investeeringud siis mitmesugused sellised, kas ettevõtlusega regionaalselt arenguprogrammid või see on täitsa juba noh, nagu poliitikute küsimus, et millise kasuks siis või kahjuks siis otsustada kaitsekulud ja sisekaitsekulud ütleme seda küll, tahaks nagu välja pakkuda, see on niigi pingeline, on selles liinis olukord võib-olla mingi osa EKRE, sest ega muidugi mitte tervikuna, sest kokku see on kusagil 70 miljonit, aga võib-olla mingi mingi summa võiks kõne alla tulla sealgi, mina näeks ainsa mana siin, võib-olla pole investeeringud läbi vaadata, kas midagi saab edasi lükata, mingid objektid või remondid võivad kõne alla tulla muidugi ka majandonalist kulud teatud osa kärpima, aga need on ka väga pingelised sessi võivad tekkida võlad ja me lihtsalt peame ütleme, alad või tegevusvaldkonnad välja pakkuma, kus nüüd poliitikud saaksid omavahel läbi rääkida, leida kompromiss. Hoolimata streigiga ehk juurde saadavast ühekordsest raha tõusust lõpeb kõik kevadel taas uue streigiga. Nii on arvatud, sest haridussüsteem on suletud ja väga vastu põhimõttelisele muudatustele. Reform hariduses pole käima läinudki, koole on liiga palju, õpetajaid samuti. Haridussüsteemis puudub maalne majandamine. Kui raha ei jätku tihti õppevahendite soetamiseks või õpetajale maksmiseks, priisatakse seda armutult hoopis muul otstarbel. Kurb aga tõsi, et nii suurt hulka pisikoole Eesti majandus ülal pidada ei jõua. See, et palka makstakse staaži ja töötundide järgi, tekitab vaid paigalseisu ja klammerdumist pensionäride külge. Palk peab sõltuma ikka vaid töö tulemuslikkusest. Ehk pole vaja noori hakkajaid mänedžeri koolist pika puuga eemale tõrjuda. Võib-olla tasuks mõnda nende ideed kaaluda. Õpetajate palga maksmise tantsu tantsides on täielikult unustatud kooli esmane ülesanne anda lastele haridus ja reformiga tuleb alustada, mida varem, seda parem. Neljapäeval ja reedel peeti Tallinnas ka üht suurt euroseminari. President Lennart Meri kinnitas konverentsi avades, et eurodebatt on Eestis veel suisa lapsekingades. Seda nii ei kui ka jaa ütlejate poolelt. Konverentsi avasõnad öelnud president Lennart Meri rõhutas, et praegu, vahetult enne Luxembourgi tippkohtumist on ees üks suuremaid murdepunkte Euroopa Liidu ajaloos. Kui euroliidu varasemad laienemised on olnud rohkem liidu siseasi, siis eelseisev laienemine on esimene, mida tuleb näha globaalsel taustal, ütles president. Globaalsete majandusväljakutsetega on seotud nii valmidus laienemiskulud kanda viga ülemine Ühisa, kuid ühtlasi on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kinnitanud, et Euroopa Liit on fundamentaalsemad. Kui ainult kaupade vaba liikumine või põllumajanduspoliitika. Eksistentsiaalne murde Euroopa liidus kogu Euroopas on nii ilmne. Saamiseks pöördutakse juba ka liikmekandidaatide poole küsides, millist Euroopa Liidu teie suud President avaldas lootust, et konverentsi pealkiri Eesti teel muutuvasse Euroopasse tähendab eeskätt Eesti muutumise vajaduse mõtestamist, sest eurodebatt Eestis on ühtviisi lapsekingades nii ei kui jaa ütlejate poolelt. Riigikogu esimees Toomas Savi pööras oma sõnavõtus tähelepanu Eesti ootustele. Eestile ei ole sugugi ükskõik, millisesse euroliitu taastub mitte ainult kandid, Balti riigid ei pea tegema kodus on see kohustus, on ka Euroopa Liidu lendan. Me jälgime väga tähelepanelikult arenguid, mis praegu toimuvad euroliidu sees. Me oleme huvitatud sellest, et Euroopa Liit oleks niisuguse Euroopa vendluse kalts kus ükski rahvas vaata oma selgelt omapära ja kõrgelt hinnatava individuaalsust. Nagu öeldud, peetakse taolist konverentsi Eestis juba neljandat korda, mille poolest seekordne konverents eelnevatest erinev. Riigikogu aseesimees ja ühtlasi ka Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam? Esimest korda me püüame ainult mitte vaadata iseennast, vaid vaadata Euroopat ka kuidas Euroopas toimuvad sisemised reformid, kuidas on seal näiteks regionaalpoliitika omavalitsuspoliitika. Ja pealkiri on sellepärast just Eesti teel muutuvasse Euroopasse, sest Euroopa paratamatult muutub ja muutub nimelt ka koos meie tulekuga sinna. Aga samm edasi oli see, et ei analüüsitud Eesti olukorda eraldi, vaid juba kontekstis Euroopa liidu sisemiste probleemidega. Võtmeküsimus ongi, kuidas kooskõlastada laienemine Euroopa Liidu põhiprintsiipidega. Europarlamendi liikme Hannes vabada sõnul on Eesti lähenenud laienemisprotsessile väga realistlikult ja kuigi Europarlament hääletab laienemist läbirääkimiste alustamise üle neljandal detsembril, ütles Hannes Sobada välja üldise seisukoha. Niisiis, läbirääkimistesse tuleks kaasata kõik kandidaatriigid, välja arvatud Slovakkia. Kuid intensiivseid läbirääkimisi tuleks alustada viis pluss üks riikide grupiga, nende seas siis ka Eestiga. Ja alustama peaks neid läbirääkimisi 98. aasta alguses. Millal läbirääkimised lõppeda võiksid, ei tea. Härrasvabada siiski nimetas vihjena aastaarve. Ühe variandi põhjal võiks esimene vastuvõturing lõppeda aastal 2005. Järgneb Aga ratifitseerimisringi ja see võtab ka aega. Mõistagi tähendab Euroopa Liiduga ühinemine loobumist osastama räänsusest, ütles Hannes vabada. Riigikogu aseesimees ja Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam nimetas seda investeerimiseks. Me räägime väga palju loovutamisest äraandmisest, tegelikult on küsimus investeerimises arukas inimene investeerib midagi väga olulist omakapitali, näiteks ka oma otsustusvabadust. Kui ta ja peab seda arukaks, ei, loodab sealt kapitali tagasi saada, näitas sedasama julgeolekut, majanduslikku arengut ja nii edasi. Eesti esindajate sõnul aitas konverents selgusele jõuda, mis suunas peab tööd tegema. Eestis on ettevalmistused seni käinud põhiliselt valitsusasutustele tasemel, kui vajadus on parlamendi ja valitsuse koostöö järele. Parlamente kontrollima valitsust ja olema dialoogis valitsusega. Tunne Kelami sõnul on see protsess Eestis kujunemas. Liia Hänni lisas. Rõhutati seda, et avalikkuse kaasamine, protsessi täielik teavitamine ja avameelne dialoog läbirääkimise kõigis faasides on äärmiselt vajalik sest lõppude lõpuks on rahvas see, kes langetab lõpulõpliku valiku. Kõne all oli ka see, kuidas peaks olema valitsuse ja parlamendi tööjaotus. Läbirääkimiste ajal ja kolleegide kogemus teistest riikidest on see, et parlament peab olema täielikult kaasatud. Nii et sellise lõpliku tee jaotuse kokkuleppimine on Eestis lähima aja küsimus. Niisugune sai 48. nädala ülevaade. Sellesse tegid kaastööd Vallo Kelmsaar, Riina Eentalu, Marit Pukk, Tanel Talve, operaator lihanner Einberg ja saate toimetaja Hanneusvet kuulmiseni.