Tänases kiskja programmis jagab bioloog Georg aher oma reisimuljeid kosta rikast. Võib vist küll öelda, et te käisite õnnemaal valiti ju Kesk-Ameerika väike riik, Costa Rica 2009. aastal maailma kõige õnnelikumaks jaga kõige rohelisemaks maaks. Kui neid inimesi vaadata, keda me seal nägime ja kellega me suhtlesime ja siis võib öelda, et nad tundusid õnnelikud küll olevat. Ja meie giid, kohalik giid Marco, tema igatahes ütles, et et Costa Rica on heal järjel olev maaja ja on väga palju keskklassi neli kuni 50 protsenti ja nende keskklassi määratlus tähendab seda, et inimesel on kõik see, mis talle eluks vajalikud. Kui ma hakkan mõtlema, milles nii väga ikka vaja sooja kliimaga maal. Ilmselt tõesti nendel inimestel väga palju muresid ei ole ja sellepärast õnnelikud on ja kliima neil ju lausa suurepärane. Kas Costa Rica on olnud teie unistuste paik? Jah, see on olnud minu ammune unistus lapsepõlvest mulle selles üks selline raamat, mis eesti keeles ilmus sarjas maailm ja mõnda tuulepealne tee, selle kirjutas Roomäe tuurja Arczyk arv ja ta rääkis kilpkonnadest kilpkonnadele rännetest sees, kuidas ta siis käivitas kaitseprogrammi Kesk-Ameerikas, Kariibi mere ääres ja üks osa sellest oli siis ka Costa Rica, kus need kilpkonnad käisid munemas ja ja minu jaoks oli kuidagi sihuke müstiline kummaline paik ja, ja ausalt öeldes, ega ma päris hästi ei uskunud tol ajal, et kunagi sinna võimalik minna, aga ma lugesin seda raamatut õige mitu korda ja ja siis, kui need käimisvõimalused avaldusid, siis hakkasin ma nagu neid reisimarsruut enda jaoks paika panevad, kuhu minna ja mida teha ja, ja siis sinna listi sattus Costa Rica päris sellisele kõrgele kohale ja minu jaoks sellel põhjusel, et ta on niisugune väike ja hoomatuma suur osa maid on sellised, et kui sul on vähe aega, sa ei jõua seal väga palju näha, siis sa pead selle maa enda nagu ära tükeldama. Costa Rica on selline, et paarina seal, aga sa suudad seal noh, suure osa maast niimoodi läbi käia ja päris palju ka näha, võib öelda niimoodi, et sai nagu ristlõige tehtud sellest maast läänest itta, läänest itta ja Atlandi ookeani rannikul sai oldud, mägedes sai oldud ja, ja siis Vaikse ookeani rannikul sai oldud. Costa Rica on veidi suurem kui Eesti. Jah, natukene suuremaga oluliselt muidugi liikumine ei ole seal nii kiire kui Eestis, sellepärast et kui kaarti vaadata, siis kesket lähevad läbi koordileerid, päris kõrged mäed, kohati tõusevad tipud üle 3000 meetri. Vulkaaniline palju orgusid, nii et ta on selline lõhestunud ja teed lähevad tihtipeale serpentiini teda mäest üles-alla, nii et ütleme, 100 kilomeetri linnu lennuliseks läbimiseks kulub tihtipeale kolm tundi. Teekonnad on, on ikkagi aeganõudvad, aga, aga siiski mitte üle mõistuse. Seal on tohutu liikide mitmekesisus, tohutult putukaid, linde, roomajaid, tohutult kahepaikseid. Imetajate hulk ei ole seal väga muljetavaldav, aga neidki on rohkem kui, kui Eestis päris märkimisväärselt hästi metsanema, üle 30 protsendi on seal metsa, nii et loodus on igal pool. Ja viimasel 20-l aastal on see riik väga palju panustanud turismi arendamiseks teinud teid, kust pääseb selliste põnevate kohtade juurde, et tal on päris hea rahvusparkide süsteem. Ja kohapeal on olemas loodusgiidide seltskond, 3500 kuni 4000 pidi neid olema seal kes on ikka väga professionaalsed, tunnevad seda loodust ja oskad sulle paavstiga eluka kohta, kes seal ringi liigub, midagi öelda. Taimede kohta neilt väga palju teadmisi ei saa, sest taimeliike on väga palju seal paarkümmend 1000, noh, meil on siin tuhatkond liiki umbes. Nii et, et noh, see, see liikide arv on nii pöörane ja, ja need liigid praktiliselt iga paari sammu järel sul vahelduvad. Ja selle tõttu võib-olla neid taimi seal siis nii hästi tunta ka, eks, võib-olla nende ettevalmistus on suunatud rohkem sellistele objektidele, keri inimesed näevad ja kelle vastu rohkem huvi tuntakse, sest ega kõik ei ole nüüd väga süvendatud loodushuviga, et käiakse nagu muude huvidega seal. Aga teie olite puht loodushuvilised puht loodushuvilised, meid oli kokku kaheksa inimest. Eestist olite teie koos abikaasaga ja ülejäänud grupi liikmed olid siis Soomest. Ja panamas liitus meiega veel üks soome härrasmees, tema oli siis kiitke meile. Meile räägiti, et ta on väga hea Kesk-Ameerika linnustiku tundi, aga muud loomariiki tunnet ka väga põhjalikult. Kohapeal selgus, et Toomas, nii oli selle giidi nimi, tema teadmised olid igatahes kohe aukartust äratavalt suured. Ta tõesti oskas iga linnu kohta, kes häält tegi või kes kusagilt korraks paistis, oskas ta kohe eksimatult öelda, kes on paar korda vaatasin, kuidas nad selle kohaliku giidiga vaidlesid, võtsite oma määramisraamatut välja ja tulemuseks enamasti oli see, et Toomas ikkagi jäi peal. Loomi oli palju, alates putukatest, lõpetades siis imetajatega. Noh, muidugi on liike, keda sa kindlasti ei näe, sest nad on väga haruldased või öise eluviisiga, päeval nad ei tegutseja. Ja kuigi me tegime selle väikese ööretke ka, siis öösel ikkagi on väga raske. Pimedus on väga selline tugev ja Matthew sõna otseses mõttes taskulampidega käisime ja aga noh, ega see taskulambi valgusvihk ikkagi on suhteliselt kitsas ja veetsime seal öise retkega, ühe mao ja väga palju igasuguseid putukaid, kui me neid lehetorusid seal lahti kraapisime. Džunglis on kindlasti väga palju erinevaid hääli. Hääli oli seal kogu aeg, hääli oli seal vahetpidamata ja troopikahääled sellised pimedad meie lindude laulud on sihuksed, mahedad ja meloodiliselt ja need on siuksed, kyljetused ja hüüded ja sellised hästi terava hääled, mis sealt siis kostavad. Ja seal oli siis paar häält, mis, nagu mulle eriti meelde jäid, ööbisime sellistes made, nad ütlesid need hotellid, aga need olid siuksed, väiksed majakesed lihtsalt džunglisse ehitatud. Ja ööbisime siis nendes majakestes ja nendes väikeste seinte peal jooksid ringi Kekkod. Noh, neid oli seal küll toas küll õues, küll igal pool ja siis Need Kekkot tegid väga omapärast häält siukest järsku täkk, täkk, nagu linnud oleksid, alguses mõtlesingi, et tegemist on mingite lindudega, ma ei osanud kahtlustada ketse pisike, kusagil viie kuue sentimeetri pikkune või noh, mõned olid ka kusagil seitsme kaheksa sentimeetri pikkused Kekkod teevad siis sellist häält ja see hääl oli igatahes ääretult muljetavaldav. Ja näiteks me käisime üks õhtu söömas mingis sellises, ma ei tea, talirestoran, aga kas ta oli restoran või mis ta oli, uksi ega aknaid tal ei olnud, lihtsalt variaalune. Ja, ja seal siis terve sein oli Kekkosid täis erinevas suuruses, nad käisid, vaatasid köögis natuke ringi, kui seal süüa tehti, nad on ääretult kärmed. Kuidas seal sääskedega lood olid? Noh, näiteks hoiatati, et võtke sääsekreemi kaasa, et on hirmsasti sääski ja ega noh, ilmselt see sõltub ka sellest ajast, millal sa seal oled see praegune aeg on seal kuivaperiood vihma ja, ja noh, kui mind hammustas kaks sääsk või kolm selle kahe nädala jooksul, siis võib-olla oli see kõik see hammustus, et rohkem ma küll ei mäleta, seal võib küll igasugu tegelasi olla, kes sulle kaela sajavad ja kirjutati kahe diivalistest, kes munema, vot sulle naha peale tõugud ronivad naha alla ja, aga sellel perioodil igatahes midagi olnud. Praegu oli see kuivaperiood, aga, aga siis kui sajab, sajab ikkagi Eestist neli korda või isegi viis korda rohkem vihma aastas keskeltläbi. Noh, ma toon selle vihma kohta ühe näite, et ühel looduskaitse all seal, kus me käisime, seal on rahvusvaheline erinevate ülikoolide poolt loodud uurimiskeskus, kus siis on võimalik tulla nende ülikoolide inimestel teha oma uurimustööd seal vihmametsas ja siis minna jälle koju tagasi kirjutada, raske tulla sinna jälle tagasi, uurima seal neile ehitatud majad ja metsade tehtud isegi väikesed teekesed sisse, nii et on võimalik siis käia oma nende katseobjektide juures, seal oli igasuguseid pann, pott ja seadmeid rippumas igal pool. Marko ütleski, et praegu on hea meel käia Padajaga, vaadake siia metsa peale, seal oli kusagil minu peas kohal või natuke kõrgemal niuksed mudatriibud, et siin paar kuud tagasi õhtul oli kõik korras, hommikul tuli tööle, oli kaks meetrit vett metsa all ainuke liiklusvahend, siis oli paat. Aga muidu tavaliselt seal teede peal on võimalik sõita siis kas jalgratas taga või kõndida jala või kuidas keegi kasutas, isegi seal oli mingisugusele alale, kus need uurimiskatseid nagu rohkem tehakse, oli tehtud metsa betoonteed betoonpidi nagu kõige paremini vastu pidama sellistes tingimustes, et, et siis kui on tihti vaja nii, et inimene jõuab päevas joosta näiteks kolm korda katselapi juurde, kui sinna on kaks-kolm kilomeetrit maad, et see tuleb edasi-tagasi kuus kilomeetrit. Et siis on jalgrattasse ainuke pääsetee, sest nad vajasid sellistes vaatluskohtade juurde betoonteed. Aga muidu niuksed tavalised metsa rajakesed, kus on võimalik käia ka muidugi reegel. Nii seal kui igal pool mujal oli see, et aja pealt kõrvale ei tohi minna ja noh, mitte nagu meil, et sa tallad midagi ära vaid see on sinu enda elu tervise huvides, kuna Costa Ricas on hoomatavas koguses mürkmadusid ja, ja noh, ega keegi ei tea, kus nad parajasti on, et kui sa oled mujalt maalt tulnud totukene, kes ei oska vaadata, ei oska näha, siis on sul kindlam olla seal raja peal, et see on vähemalt kontrollitav, seal ei ole väga palju sihukest lehekõdu, aga midagi, mille alla maod ja skorpionid või siis ämblikud võivad peituda, kuidas te riides olite? T-särgis mütsiga ja sai ka Buttastes käidud. Säärikuid ei pidanudki jalga panema, kui me olime totu kui Eero looduskaitsealal, see on see kaitseala, kus Adžigar töötas ja kus on see suur kilpkonnarand ja seal oli vihmamets läheduses. Ja siis, kui me käisime seal, siis seal olid kohe saapad, kummisaapad, igavesed, rasked ja kobakad, nad ei läinud hästi jalga, ma ei tea, mismoodi need tehtud olid ja paksust kummist, seal kästi need jalga panna lastud üldse sinna metsa minna. Ja kõige ohtlikum asi, mis me seal nägime, oli jaaguari jäljed, kes oli öösel seal käinud, kas küla juures neid lehmi passimas midagi, need on ilusad, suured selged jäljed. Ma tegin paar pilti ka jaaguari jälgedest muidugi jaaguar magusam olnud, kui temast endast oleks pildi saanud, aga sai vähemalt jäljest ja panin sinna kõrvalisi üheeurose mündi ka seal naeruväärselt väikesed eurone müldsel jalajälje peal ikkagi. Ja ilmselt seal jaaguari puht kulinaarselt huvid seal ringi liikumiseks, sest seal jälje kõrval oli siis teine jälg, mis oli kohaliku meie metskitsest veidi suuremat hirve jälg, nii et ilmselt oli oma jäljega veidi seda jälge katnud, nii et ilmselt ta oli siis läinud saagijahile. Totu kui Eero looduskaitsealal seal ei, ei ole üldse teid, seal jõuad sa bussiga äärde ja siis laadid oma kolu kõik maha siis paatidesse ja paatidega viiakse sind sinna metsa metsas on siis selliseid ööbimiskohti erinevaid, seal sa saad paar-kolm päeva paigal olla, siis kogu liiklus toimub paatidega mööda jõgesid ja kanaleid, seal on siis viidad, kanal, see jah kanal teine, nii nagu meil on teeviidad, keerad paremale seal Häädemeeste peale või, või, või siis lähed Saugale või Pärnusse või, ja siis kanalite algusosas on siis viited, vot see on see kanal seal kanalite ääres tohutult pall, linde, haigud, meie hallhai Cru sugulane, aga see on siis ameerika hall haigur, siis oli hõbe haigur, kes on selline ilus valge, nende kuulsate sulgede omanik, neid oli seal hästi palju. Siis oli siidi haigurvel, sest hõbehaigust veidi pisem, sihukeste kollaste jalakestega väga sümpaatne tegelane ja sinihaigur veel neid haiglaid või seal igasuguseid, aga ühel reisil sattusime ajalehe tiiger hüüpide paarile, need suured tiiger hüübid, kui nad niimoodi noka püsti ajavad välja sirutas ta umbes meetri pikkune ja see paarik istus siis ühe sellise mahalangenud puutüve peal. Jõe ääres ja isasel olid sihuksed, kosjaplaanid, selle objektiivi ja ma olin sunnitud selle ära vahetama, sest me olime nii lähedal, ta ei mahtunud mulle kaadrisse. Ja siis me istusime ja vaatasime, suu ammuli, kuidas kaks tiiger rüüpisel oma pulmatralli pidasid. Pulmatrall oli siis väga omapärane, kõigepealt nad seisid niimoodi, külg külje kõrval, vaatasid ühte suunda siis keeras üks pea teisele poole, vaatasid täpselt, teine teises suunas siis järsku isane ajas pea püsti, seal oli puutüvi, mis ühes pool läks, ta toetas kaela sinna puutüve vastu, sirutas ennast pikalt pikalt välja nokaga. Jääb mulje, nagu kohe püüaks kiki varvale tõuste näidata, kui pikk kael, ilus kael tal on, tegi selliseid häälitsusi Muupu. Siis emane vaatas, et on tore küll ja tõstis omapead ka ülespoole noka püsti võrdlesid ja selgus, et tema nokk ei ulatu nii kaugele kui isasel. Siis nad jälle natuke noogutasid teineteisele, isa tegi jälle paar korda tüüp ja lasi selle pea allapoole. Siis seisid jälle mõnda aega seal, pildistasime, vaatasime neid ja, ja ma olin igatahes täiesti keeletu, sellepärast et ma olen Füübist mingi kahe kolme meetri kaugusel, tema peab pulmi, seal, mina plaksutab fotoaparaadiga, minu kõrval on veel paar inimest, kel fotoaparaadid lõksuvad ja Ta ei tee meist väljagi, meid polegi tema jaoks olemas üldse. Siis me nägime see väga ilusaid öö, haigruid, seal, nendega jälle vaatasime sõna otseses mõttes tõtma, tegin portreid Meie foto. Haigrust, kes vaatab sulle otse kaamerasse, siis keerab pea, tal on uhkes valge suletutt, peapealse suletutt, teeb sellise kauni kaare säästa, keerab pead ühele poole, keerab teise poole, poseeris, tee lausa poseeris ja, ja mitte ainult tema, seal oli neid poseerinud küll ja küll. Ühel teisel retkel sattusime Tarmo peal saarmas oli parajasti kala püüdmas, seal elab siis veidi teist liiki saarmas, kui meil siin ta on selline pika saba line Kesk Ameerika saarmas ja tema siis rahulikult solistas seal vees, noh, temast pilti saanud, seda lihtsalt Solverdas nii intensiivselt, et ja nii hämar oli, et selget pilti isand uduselt ta pildi peal mul on. Ja teda Me nägime mitmeid ja mitmeid kordi mitte ainult sedasama vaidlete saarmaid. Siis järgmine selline atraktsioon, kohe, täitsamehed, sellist atraktsioonide väljakut atraktsioon oli see, et järsku jäime seisma ja ja siis vaatasin, puu otsas ripub laiskloom kolmvarvas laiskloom, failaysik rippus seal ja siis hakkas nihelema. Marko ütles, et nüüd tal on vaja vist ära käia ja siis ta tuligi täiesti tuli puu otsast alla, see kestis oma 10 minutit, enne kui ta sealt 10 meetri kõrguselt alla laskus. Eks sisse läks WC'sse jah. Jälle läks sinna põõsastikku WCd. Nii et, et ma olen seda oma silmaga näinud, kuidas ta seda seda kõike teeb. Ja need laiskloomi tuli hiljem päris paljudes kohtades, et Ühes kohas öösel, kui ma tulin söömast tagasi taskulambiga näitasin teed ja siis oli ühe puu otsas laiskloom peast poolteist meetrit kõrgemal ja vaatab sulle siukse õrna naeratusega otsa, see oli kaks varvas, laisik, temal on sihuke seakärsa meenutav nina sihuke imearmas niiski nina, suured ümmargused silmad. Ta ei pilgutanud silmi, iga, ta vaatas niimoodi ja niimoodi omavahel tõtt vaadates, noh otseselt ma jooksen, don kaamera, et noh, ta nii aeglane loom, et ma jõuan kaamera ka tuua, aga siis mõtlesin, saadas pilti muidugi välklambiga ja kuidas välgutanud alles öösel silma, et see ei ole eetiline, jätsin öise pildi tegemata, aga siis hommikul ma tõusin jälle päikesetõusu ajal üles ja, ja läksin siis lonkima veel natukene. Selle isik oli ikka seal, no ta ei olnud päris sama koha peal teise puu otsa läinud viis meetrit eemal ja ta oli seal ja rippus ja siis ta tukkus siis ta ei nagu ei näidanud ennast, tähendab aga ta oli olemas ja, ja järgmisel päeval läksin uuesti teda, vaata, mis tal ikka seal veel olemas. Siis ta oli üles ärganud nii et ta oli juba niimoodi söömas ja siis me saime väga ilusti kontakti, ma seisin tema juures, pildistasin teda kaks 30 minutit rahulikult, tema sõi ja, ja siis vahepeal vaatas mind niimoodi veidi muigel näoga laisklooma nägu on veidi selline, muigab mulle isegi tundus, et, et oleks nagu sõber olnud, keda sa käid päeva järjest vaatamas. Ma ei tea, mis häält ta teeb, ta oli täiesti vait, aga ja mina ka ei rääkinud midagi, aga, aga meil oli igatahes kui silmside täiesti olemas. Milliste ahvidega te Costa Ricas kohtusite? Noh, seesama tortugero reisi ajal nägin ma ämmal ahve, Need on siis sellised pika sabalised, kelle saba viies käsi, sabaots on nahaga kaetud niimoodi, et ta võib riputada enda sabaga puu otsa ja nemad tulid jõe äärde minu jaoks täiesti tundmatu puu otsa sööma. Ja seal nad siis toimetasid päris pikalt. Nad ei teinud jällegi meist absoluutselt välja sõitjat tiikpuu peal üles-alla ja sai neid rahulikult vaadelda. Aga seal on ju igasuguseid ahve. Kõige muljetavaldavam oli, oli see, kui ühel hommikul ärkad üles ja vaatab Meyrafi karje ja see ei tule kusagilt kaugelt, vaid poole kilomeetri kauguselt metsast ja mõtled, et noh, kui seda nüüd näha ka saaks ja lähed siis oma onnist välja, jalutad ringi ja siis vaatad, ta istub seal puu otsas, nelja-viie meetri kõrgusel ja pärast ma rääkisin Markole või rahva niisugust? Jah, et aga ole ettevaatlik, mõtlesin, miks ettevaatlik. Et temast võib midagi pudeneda, laseb, laseb pähe ja ja siis mõtlesin, et oo, et see asi nii hull ei ole. Ja päev hiljem ma nägin uuesti ühes teises kohas rahvi jällegi käisin aparaadiga sabas saadadest ilusat pilti. Järsku käib siuke tume platsatus maapinnal ja see oli umbes meetri kaugusele, siis vaatasin, oli tekkinud selline umbes 15 sentimeetri läbimõõduga kakahunnik siin. Ja kui hirmsasti see haises ja siis ma sain sellest Marko hoiatusest aru küll. No palju on räägitud sellest, et ahvid käivad inimeste asju näppamas. Kas teil juhtus ka midagi? Ma nägin seda eelviimasel päeval olime ühes Vaikse ookeani laguuni seal oli neli viis meetrit randa, siis hakkas kohe mets ja siis tuli üks kari kaputsiin ahve ühelt inimeselt nad võtsid mingi asja ära, aga nad kontrollisid üle kõik prügikastid ja toimetasid seal väga rahulikult ringi ja ja siis kõndisid jälle minema. Ma nägin pealt varguse juhtu, aga selle varguse teostajaks ei olnud mitte kaputsiina pesukaru seal pesukaru pesakond ranna ääres ringi jalutamas ja Serkisin neil siis sabas vaatasid, mida nad teevad ja ja järsku oli keegi ujuma läinud, ei jätnud kilekotiga oma asjas heinariide peale, see pesukaru läks tõesti selle hambusse, siis läks väga võidukal ilme koos poegadega kohe metsa ära vaatama, mis tal siis ära näpata õnnestus, ma ei tea, mis seal koti sees oli, kas oli midagi söödad, vaid riided pandud või mis seal olid. Igatahes käis tekkida hopsti oli korraga rannal see kilekott hambus ja siis väga võidukal ilvel traavis ta selle koos poegadega metsa alla ja, ja seal on ka jälle väga karm süsteem, et radade pealt kõrvale minna ei tohi, nii et loomi häirida ei tohi. Kui oled jätnud asja hooletuse loomuse ära viinud, siis seal läinud looma oma ja sina teda jälitada ei tohi seal metsa all. Milliseid põnevaid linde rannaäärsetes paikades nägid? Seal vaikse ookeani poole Beatjal elavad pruunpelikanid, pruunpelikanid on siis meile tuttavate kas käharpea või roosa pelikanide sugulased, aga nemad püüavad siis kalateistmoodi, nemad ei uju niimoodi vee peal ja püüa siis pea vee alt seda kala, vaid nemad sukelduvad õhust. Ja see on ikka väga muljetavaldav vaatepilt, kui ta seal siis ülevalt alla sööstab kusagilt 20 meetri kõrguselt kalaparve sisse nagu vups ja vups ups tulevad taevast alla ja aga mis mulle kõige rohkem meeldis? Sääres on fregattlinnud, fregattlinnud, need on ikka tõeliselt uhked linnud, nagu ma olin neid varem näinud ainult filmides ja filmides on fregattlind suures plaanis ilusti näha, aga see, kui ta seal taevas liigub ilmata kordagi tiibu, liigutaks pikki vahemaid seal. Et see on väga majesteetlik lind ja väga-väga ilustan küll karm röövel, ta võtab teiste käest söögi ära ja on temaga teised linnud, vedas, aga, aga iseenesest on väga, väga ilus. Ja kui seal taevasse vaadates seal taevas näeb tegelikult alati tee, ükskõik millal ta sinna ei vaata tähtsa kontoreid. Et kaks põhilist liiki, mida seal näed, on kas siis kalkun, kondor, või siis teine, oli sihuke must kondor. Ja see kalku kondor on punase, peaaegu uskondron musta peaga ja see kalkun kondor on siis, kes vaata toidu üles leiab, temal on eriti hea haistmine. Ta leiab õhust ka haistmismeele abil põhjal olevad toidud üles ja teised siis jälgivad teda, et kuhu tema siis maandub, siis minnakse talle järele ja, ja noh, neid Condorid seal liikus taevas 20 küll paarikümne kaupa, kuidas kusagil ja kaks korda õnnestus näha ka suhteliselt haruldast kuninkondareid nendest suurem ja, ja kui tema, tema tuleb sinna kondarite parve sisse, et siis tema on see, kes esimesena sööb temale platsi puhtaks, teised saagi leidjad, vaatad nukra näoga pealt, kuidas temast kõhu täis ja ta on tõesti ilus lind, valge pea ja roosakas punane kaunistus seal pea ümbert väga ilus lindu. Kas te nägite neid kilpkonni, kellest juba lapsepõlves lugenud olite? Elusast peast ei näinud ranna peal nägin pesa ja nägin jälgi, ta oli öösel käinud munemuses, pesalohk oli seal ilusti näha, kus ta muneb, osale käinud ja jäljed, mis merre tagasi läksid. Ja siis nägin ühte pesa, mille pesukarud olid ilmselt lahti kaevanud ja pojad vedelesid siis seal ranna peal korjasid kui seal panin ühte hunnikusse, siis sai vist mingi 15 tükki, kuhu mälu mind ei peta ja need olid kõik niimoodi kõhu poolt, siis oli see pesu karunad tühjaks söönud. Tegin paar pilti nendest väikestest kilpkonnadest, kes siis olid hukka saanud. Ja siis jäin sinna veel millegipärast passi, ma isegi ei mäleta, miks ma seal olin. Igatahes mul oli kaamera käest ja siis tuli üks hall on, kes oli seitse, 80 sentimeetrit pikk, päris suur tegelane, tuli sinna päris minu juurde ja ja siis ta võttis need kilpkonnapojad järjest ja krõbistasid nad nii nagu sellised kuivanud krõbuskid, et alla ja siis vahepeal võttis sealt mingit rohelist taimesalatit ka peale ja siis jälle jätkas nende kilpkonnapojakestade söömist. Neid halle lee kohane näiteks harileegonna, neid oli päris palju seal igal pool lisaks sellele tavalisele energias on suurem tal on sellised kõrged harjad nagu oranžikas selja peal. Jälle, kui sa läksid metsa kuhugi, siis hommikuti nad olid roninud puu latva ennast soojendama ja, ja siis nad seal vedelesid üks kord kõndisime seal metsa all ja siis järsku käis hirmus pauk. Ehmatas ja siis toomas tegu on, kukkus alla, et nad pidid vahel saama seal puu otsas siis kuumarabanduse ja siis pudenevad sealt alla, ta ütles, et ükskord tal oli noh, see ei olnud küll Costa Ricas seal vist Ecuadoris. Et oli suisa meetri kaugusele prantsatanud vastu maad, ütles, et seega oli niisugune pauk, et kui see pähe ei tulnud, maha läinud, need on kusagil meetri pikkused, kaaluvad neli, viis kilo. Kujutage ette, kui sa siis 20 või 30 meetri kõrguselt alla prantsatab sulle pähe, näiteks me ei läinud teda nüüd otsima sinna metsa alla jälle, et kus ta seal on, aga aga noh, tõenäoliselt, ega ta seal ellu jää. Ja, ja need leegionid vahepeal olid kadumas, aga nüüd hakkab nende arvele taastumas, neid võis näha sõna otseses mõttes igal pool metsas ja ka teeäärtes vahel ja jõe ääres, siis kui me seal paadiga sõitsime, neid oli seal kõikvõimalikes kohtades puude otsas soojendamas või lihtsalt ringi kõndimas. Ja, ja need on taimtoidulised, nad söövad seal taimede seal siis neid taimelehti ja ja seedivad siis seal päikese käes neid ära söödud lehekesi, aga nad ei põlga aga jälle niisugust loomset toitu, kui see kätte satub. Samamoodi nagu need natuke väiksemad konid, kes kilpkonnapoegadega seal toimetasid. Te ütlesite, et elusaid kilpkonni ei näinud. Aga kuidas nende olukord sealkandis on, kas nendega on kõik korras? Nende saatus tundub olevat päris heades kätes, sellepärast et neid kaitstakse väga intensiivselt ja tasapisi hakkab nende arvukus tõusma. Ühelt poolt see, et rannaalasid valvatakse, siis pesitsusajal ei lasta inimesi sinna mune korjama, elastatist süüa teha, et see on keelatud juba aastaid, kuigi need munad pidid väga head olema ja ja tehakse väga häid toite, nendest praegu ahutakse teid inkubaatorites ka välja, kasvatatakse piisavalt suureks, et siis merre lasta, nii et tundub, et et rohekilpkonnade ja ka siis nahkkilpkonnade olukord on päris heal järjel praegusel hetkel, et neid kaitstakse ja ja Betail Costa Ricas, vaid tegelikult kogu sellel Kariibi mere rannikul ja kuni Brasiilia välja Brasiilias on ka päris hiiglaslikud alad võetud ju ju kaitse alla, kus kaitstakse rohenahkkilpkonn. Me käisime näiteks ka sellistes kohtades, mida kutsutakse pilvemetsadeks, need on kõrgel mägedes seal suhteliselt madal temperatuur kusagil 16 17 kraadi umbes ja seal siis sõna otseses mõttes sealt pilve sees, seal ei ole sellist kohta, kus rääkisid selgelt midagi seal rajal väärturi tehtud oru servale vaateplatvorm. Karmilt oli näha udu, ühel pool teed uppuja, teisel pool teed udu ja küsisin, kas Marco, võtan seal juba 20 aastat siukseid giiditööd teinud, oled sa kunagi näinud ka, et ükskord ta oligi midagi näinud, aga, aga üldiselt on seal udusel pilved kogu aeg ümberringi pilvemetsas pidime vaatama minema sellist ilusat lindu nagu hund veesal kutsusid kettsaaliks ka mõnes raamatus on ka selline nimi. Rahvusvaheliselt ongi, kes oli nime all hästi tuntud pilvemetsades pidi neid olema, läksime neid siis otsima, et pilti teha ja käisime ikka peaaegu terve päeva seal ringi, ei näinud mitte ühtegi, siis otsustasime, et lähme järgmine päev veel ja siis siis me leidsime, et päts oli algus. Me nägime teda hästi kaugelt, kusagilt meetri pealt. Aga siis ta tuli millegipärast meile lähemale ja, ja istus pea kohale vahel. Ja on ikka kaunis linn küll, eriti need saba pealt tulevad suured pikad suled, mida omal ajal indiaani pealikud oma ehetele kasutasid. Ja väga rahulik Lyndon, ta istus seal meie pea kohal 20 minutit küll, ta ei liigutanud ka ennast. Kahjuks ta istus just niimoodi noh, praktilist otsa üleval, et mingit ilusat pilti temast ei saanud. Aga noh, see tunne, et sa oled näinud elusat sihukest lindu, me olime juba eelmistel päevadel õige mitmeid Drogoneid näinud, eesti keeles on neile antud küll sihuke hirmus nimi, jära nokknokk on tal veidi sakiline küljendus, puuvilju ja aga muidu väga ilusad linnud, nad on siuksed ka sinakashallid, sinakasrohekad ja nende silmaümbrus on paljas. Aga tal on värviline rõngas, kas punane või must rõngas ümber silma ja üks emane Dragon, keda nägime, see oli kohe eriti kaunis, ta vaatas mulle otse kaamerasse ja, ja talalist linnu kohta hämmastavalt suured silmad. Ühel päeval vaatasime, sõitsime bussiga ja järsku pidas Marko kinni, siis läheb välja. Ja siis nägime, kuidas lendas üle rohe parade. Parv huvitab, arvas kuus tükki oli neid. Ja ütles, et me praegune TV3 protsenti haarade populatsioonist, Costa Ricas elamist rohehaaradest, need elab umbes 200, seal kuutame siis korraga räägivad, lendamas, lendasid ilusti üle pea, sellist vedamist ei ole tal olnud juba mitmeid aastaid ta neid näinud oleks ja paar päeva hiljem siis trehvasime ühele mereäärsele alale, kus puude otsas istus puna, haarasid 20 tükki ja logistasid seal sa võisid neid vaadata, kägistavad seal söövad vilju ja ja noh, suurepärane vaatepilt, istu või ilma söömata seal all ja ja lihtsalt vaata, kuidas need haarad seal tegutsevad. Linde oli palju, nende hulgas oli üks selline ka, keda, keda Toomase olen näinud. Tema oli üks metskonnas tavaline vutt ja ühel päeval me siis metsas hulkudes kuulsime. Kütt sihuke kummaline hääl, hästi, kõva, hästi kõlav. Ja Toomas ütles, et oi, et seal ta nii lähedal, et ootame ära, millal tuleb arvestada taskust välja vaip, voodi, kus kõik linnuhääled peal ja pani mängima, seda linnukese juurde meelitada, hakkaski tulema. Istusime seal vaikselt tükk aega ei midagi, et nad lähevad sinnapoole, et ma olen mänginud seal ja mina jäin kuidagi kokutama, kas hakkasime kaamerat kokku panema või midagi? Ja järsku tuleb vupsti võsast välja, see mutikene jookseb üle, tee kaob ja siis tuleb teine, kaob, tuleb kolmas ja siis koperdasin jälle kaamera kotist välja, vajutasin päästikule ka, nii nagu ma suutsin, sai paar pilti teha ja pärast siis, kui ma Nad vutitoitude t läinud kuus tükki oli lõpuks kokku, nii et ma nägin neid ära. Aga ma pilti saanud ühe pildi peal, udune metsaalune, roheline, niisugune virvendus ja teise peal on sihuke hall pirakas all, vasakus nurgas jälle roheline metsaalune. Ühel hommikul jälle elamus, ärkad hommikul sihuke hirmus Sirtsumine käib, ma ei saanud aru, mis asi see on, kõva asuke sirtsu, tõusin üles. Läksin veerand. Ma vaatan, et mis seal siis toimub, väljas istus seal veranda ees ühe lillekese peal kolibli ja tema siis märgistas oma territooriumide, laulsime seal chip, sirp aga hästi vali oli see tseptšilt, mida ta seal tegi. Ja siis, kui ta nägi seal mõnda test isast, siis ta ründas halastamatult, lendas kohe meetrilt sabas ja ajastad ärast oli jälle tagasi ja ta istus seal terve hommikuni, võtsin toast kaamera, istusin rõdu peale, siis me vaatasime tõtt. Mõõda pildistasin seal ja siis ta jälle tegid selt ja näitas mulle keelt, tal on imearmas peenike keelekene ja siis, kui ta tuli tagasi sealt teise koolibri taga, ajab noka küljest tillukene sulekene. Nii et ta ilmselt oli siis saanud teda nokaga puudutatud natukene igatahes Sulekale jäänud tal seal hea küll kesta, tegid seal flirt, aga võidurõõmsalt seal oli, president oli palju ja nad on tõesti ilusad ja kiired pisikesed on natuke suuremad kui meiegi maalsed, aga mõned on sellised metsvindi suurused või natukene väiksemad kui metsvindid, et neid on igasuguseid ja püksliik väga ilus oli siuke tumesinine ja see päikese käes raske ja tal oli juustuga valge saba ka veel ja neid oli päris palju seal ringi lendamas, siis siuksed rohekaid ja mõned siis olid seal rohkem metsa asja, mõned tulid sinna lagendiku peale ja ja mõnedes kohtades ei pandud neile siukseid söötmiskohti välja riputatud üles, siis plastmassist torukene seal all oli nagu taldrik augud sees ja sinna nad lendasid, söör, seal tihtipeale kaks 30 tükki neid söömast, kohalikud inimesed rääkisid, et see, kes sellist söötmiskohta peab, et sellel peab olema ikka palju raha ja tõsiselt palju suhkrut läheb, et kusagil mitusada kilo suhkrut kulub aastas nende koliblide söötmise peale. Nad on nagu mesilased. Nagu mesilased jah, ainult tolku ei ole teist nii palju mesilastelt, aga vaadata neid tõesti ilus erinevates kohtades aineid pildistatud ja Toomas ütles, et talle kohe ei meeldi need pildistamishullud, et vahel võid istuda mõne koliveri pärast, mitu tundi ühe koha peal kuhugi minna. Ei saa tegeleda, ise oli jälle väga linnufanaatik, ta ütles, et ta püüab kogu aeg meeles pidada, et muid Loovia olemas kaid, linnud, et muidu ta Taskooriumine linde näidata. Aga ta püüaks meelespidada, teised loomad on ka olemas. Kõige suuremad loomad, keda ma nägin imetajatest, olid Bekaarid, need on siis meie metsamoodi tegelased ja Neebeegaarid järsku ilmusid raja peale. Ei näinud karju, aga Marko rääkis, et, et need karjad võivad olla vahel kuni paarsada loomu ja nad söövad siis selliseid kõva kestaga vilju. Ja tegelikult see üxpekaari tegigi korralikku lärmi, sest need viljad, kui ta need katki hammustas, plaksusid nagu keegi sihukse tongi püstoliga metsa all teinud ja ütles, et vahel, kui kari on suur, et lärm kohe nii suur, et ei sa rääkida plõksuma, ta käib ümberringi kogu aeg. Et selle järgi tunneb ära selle peegaaride lähenemisega, et kui nad on suures karjas ja, ja nad on suhteliselt iseteadvad, et nad võivad olla ka ohtlikud, sest neil on päris muljetavaldavat kihvad ja loojad ka kallal tulla inimestele. Aga noh, need, keda meie nägime, olid ääretult rahumeelsed, nad ei teinud neist väljagi, et sai kusagil paarikümne meetri pealt neid rahulikult vaadata, temal läks oma teed tuhnis seal ja püüdis sealt lehtedelt midagi süüa leida ja tal polnud meist soojaga külm käsk krokodillid kohtasite seal jões krokodille ei näinud, seal ei olnud krokodill, seal kaimanid, krokodill, kaimani siuksed, pooleteise meetri pikkused, sõitsime paadiga peaaegu niimoodi nina vastu lina sõna otseses mõttes, nii et ma tegin tavaobjekti portreepilte ja, ja ta ainult niimoodi kannatlikult ootas, et kas ta nüüd ükskord ära lähedalt. Aga siis me nägime teravkoon krokodille, nad olid kusagil kolme meetri pikkused kolmeveed ja Edujat kindlasti ohtlikud olla, sest ma küsisid, et kas võib nendega samalt tasapinnalt pilti teha ja siis seda ei lubatud, et seal politseinik suisa pandud ette sinna raja peal. Need oli mingi paar-kolmkümmend tükki seal kalda peal. Jaa, lesisid seal ja siis tuli üks ilus oranž liblikas. Ja see oli sihuke noh, ütleme meie pääsusaba suurune või võib-olla natuke suurem, tema tuli siis selle krokodilli juurde ja see oli täiesti selline klassikaline kaunitari ja koletise pilt. Liblikas lendleb seal õrnalt selle passiivse krokodilli pea kohal istub talendid ja peale krokodill, noh, ta ei saa midagi teha ju. Liblikas istub seal siis siis täitsa püüdis sealt kas soola midagi süüa, natuke. Krokodill veidike liigutas beat, liblikas tõusis õhku, lendas tal jälle pea kohal, laskus silma peale krokodilli, pilgutas silma ja siis masina peale käis seal ümber, lendas seal krokodilli pea ümber. Nii et see oli jah, väga sihuke. Huvitav vaadata, kuidas kaks erinevat liiki omavahel püüad suhelda. Liblikas püüab kontakti luua krokodilli. Seal on ju väga palju imeilusaid, liblikaid. Ja sellised suured sinise läikiva tiivaga morfoliblikad, need jätsid ikka väga fantastilise mulje ja, ja ta on ikka nii suured tiiva siruulatusega, et ta lausa kuuled, paar korda lendas kõrvu äärast möödes, kuuled sa tiiva vihinat kohe kui ta tiivad laiali rajab, seal kusagil 15 sentimeetrit küll seal igal pool on kuivanud lehti maas. Lehtede vahetus ei ole mitte ainult sügisel sajab lehte all, pidevalt sajab puu otsast lehti all ja ta istub nende kuivanud lehtede peale täpselt kuivad Lehtma mitu korda niimoodi. Pildistasin neid ja siis Sumera korraks mujale ja ta on kadunud, sul seal ja teda lihtsalt ei ole enam. Otsin binokli vahel abiks, vaatasin binokliga, seal maapinnani tükkhaaval läbis, leiad jälle üles, siis siis saate teda jälle pildistama, hakkad ma siin, Eestis on liblikaid palju pildistanud, nendega saad rahulikult töötada, aga, aga seal on nad nii, et no nad lihtsalt ei püsi paigal, rohkem kui sekundi murdosa, sama hullud, kui kolibrid tegelikult. Selleks, et teda kätte saada, siis sa pead ikka tõesti ääretult kannatust üles näitama, et ta pildi peale saada. Mis, nagu kõige rohkem muljet avaldas, oli see, et et seda elu on nii palju. Ei ole niisugust hetke, et need ei ole mitte midagi, näiteks ühe raja pealt leidsime orhidee, orhideesid on 1200 liiki Costa Ricas nende rahvuslill orhidee agreitsimis, orhidee, ja kui ma püüdsin temast pilti teha, siis ma ei saanud temast pilti teha sellel lihtsal põhjusel, et ma ei näinud teda, ei näinud teda. Valusin, Sirjeleta paneks oma näppu sinna juurde, et ma näeksin, kus ta on. Sest orhidee oli umbes sentimeetri kõrgune või noh, poolteist võib-olla mitte rohkem. Ja, ja tal oli ilus valge õis, aga isegi hiljem foto pealt ei suudame seda õiteni näha. Ta on niivõrd tillukene aedades kasvatades orhideed, mille varre kõrgus on kusagil kaks jõule. Peetri ja kõige hämmastavad orhideed, mida mina nägin, olid ühel laavaväljal. Kui läksime üles vulkaani lähedusse siis seal oma väljal, kus suured kivi, känkarad, nii nagu meil need rändrahnud metsa all vahel on vaeva siis nurme peal. Sa oled siis vulkaani poolt välja heidetud, suured kivilahmakat seisid teede meres ja põldude peal ja metsa all. Ja, ja siis üks väli oli puhtalt lobakividega kaetud ja siis nende laavakivide vahelt, kusagilt või pealt, ma ei saanudki aru, kustkohast need tulid. Tulid imekaunid nagu liilia, varrega, suured valged, alguses vaatasingi, suured valged liiliad on seal juurde minnes selgus, et nad olid ilusad valged orhideed, teed minu jaoks, orhidee on alati kusagil puu küljes, epifüüsine kasvab, seal ta kasvas täitsa laavavälja peal ja, ja noh, neid kasvas tõesti sõna otseses mõttes igal pool. Tolmune teeserv on kaetud, kõik erinevad värvi orhideedega. Noh, need oli puulatvades, neid oli puutüvedel, vahel oli oma raskuse all mõni oks alla kukkunud, seal oksa küljes oli mitmeid orhideesid. Väetame, istutasime Toomasega ühe ilusti tagasi veel. Et noh, ta on ilusat, las ta kasvab seal jah, väga palju oli näha ja vaadata ja, ja ja mõtle, kui oleks veel Neid taimi kõiki tundnud, mis seal olid, noh, kasvõi tsükroopiad, siuksed, kummalised, pikka tüve ega meil Adwasandis kõht tuustakas suuri lehti. Mis on siis sellised, kes elavad koos sipelgate nende eest. Meid jälle hoiatati kohe, et ärge nii väga julmalt seal nendega ümber käige, et kui müksata te võite saada parve, sipelgaid, kurje sipelgaid, endale kael ja tõesti olime seal, koputasin puutüve peale, siis tuli üleval terve laviin sipelgaid kohe allapoole vaatama. Aga mis seal ilus puulehed olid, kõik terved, keegi ei olnud neid söönud, tähendab, sipelgad hoidsid selle puu teiste sööjate eest ära ja nad ei lase seal epifüütidelega ega muudel asjadel peal kasvanud, et need olid väga ilusad, terved ja ilma igasuguse Realis kasvu, toetab uut, ei lean ümber kedagi. Igal pool Kuusa nina pistad, keegi vaatab sulle sealt vastu, on mingi auk seal mingi ämblik sees ühe vana lagunud maja servast, ma leidsin suurepärase publiku. Ta oli oma võrgu keskele kudunud imelise pitsi sellist pitsi heegeldada. No ma kujutan ette, ei oska, väga palju inimesi, aga tema oli teinud oma võrgukeskus. Miks ta siukest asja teeb, ma ei tea. Muidu oli tavaline, ämblikuvõrku keskel oli tõesti heegeldatud pits. Ja noh, need suured karvased ämblikud talantlid, nende Urgemaid nägin, aga ühtegi kätte ei saanud. Me urgitsesime küll neid sealt. Nii ja naa, aga ei tulnud keegi välja. Krabid, kes seal metsa all ringi jalutavad teeäärsetes metsades, üks oli mingi maja juurest leidnud sigaretifiltrid ja siis väga elegantselt külg ees liikudes hoidis sõra vahel seda filtrit. Tundub, et see loodus on sealsetele inimestele kirus tähtis, kui sa vaatadreklaame siin meil Eestis, siis loodusobjekte seal praktiliselt reklaamide peal ei näe. Seal oli üks väike punane puukonn, niuke mürgine noolemürgi kon, kes elab Promeelejate sees. See oli ilmselt kõige Nägu, teine niisugune reklaam, kui nägu on ka väga ilus konn, punasilm, lehekonn, tema on siis sihuke punaste silmadega roheline ja siis sõrmeotsad on oranzid ja siis keha külje pealt on ta selline sinakas ja rohekat ja triipu ver. Tema on siis väga populaarne, tähendab postkaartidel särkidel plakatitel raamatute peal menüüde peal restoranis on neid konnakesi igal pool kasutatud reklaami nägudena. Ja noh, see tohutu loodusgiidide arv, see turism on ju põhiline elatusallikas ja Nizza, kes on ka palju valvureid ja jaa, ühega tekkis meil väike konflikt ka sellepärast, et ma nägin pesakonda, nina, karusid, ja siis kohe haarasin kaamera, tormasin talle metsa, särgid astus rajalt kõrvale ja mina ei tea, kust pagandade metsavaht tuli. Kohe oli ta mul turjast kinni ja raja peale tagasi ja juba trahvikviitungit välja taskust kraabivad, et et ei tohi käia, aga siis Marko tuli õnneks, seletas ära hullikal Eestist ja tema teab midagi ja, ja noh, siis lahenes konflikt ära, onu viibutas veel tükk aega, käpad ei tohi. Aga jah, Need ninakarud pildistamata, seekord. Kas teil on soov Costa Ricas tagasi minna? On aga ma praegu ei ole kindel, kas ma tahan kohe järgmise reisi teha Costa Ricas, mul on tekkinud üks teine unelmate maha sinna kõrvale tähendab homose õhutusele, kuhu ma võib-olla tahaks veel enne mind nagu uuesti Costa Ricas sõjaga, aga ma ei tea veel, kas see võimalikuks osutub. Sisemaal, Equador, seal on veel suuremad, need biotoopide erinevused, tähendab, seal on mererannik, seal on kõrged mäed, palju kõrgemad Costa Rica's, seal on ka kuivi alasid ja linnustiku liikide arv on umbes kaks korda suurem kui Costa Ricas, nii et ma veel ei tea. Praegu niuke kõhkluste kahtluste periood. Kuulsite keskel programmi stuudios olid Georg Aheri ja Marje Lenk.