Tere päevast Vikerraadiokuulajatele algab nädala sündmuste ülevaate, saade esimene nädal, stuudios on Uku toom. Tegelikult oli ju mööduv nii selle 1998. aasta esimene nädal kuid ta oli ka 1997. aasta 53. nädal ja tänane saade koosnebki justkui kahest osast. Esiteks heidame veelkord pilgu möödunud aastasse ja kuulame ja mõned ülevaated, põhiliselt need, mis ajapuudusel jäid välja 31. detsembri päevakajast või olid seal rängalt lühendatult. Ning teiseks, peatume tõesti mööduva nädala sündmustel, aga õnneks ei olnud kuigi palju. Õnneks seetõttu, et kui aastavahetuse nädalal midagi erilist juhtub, siis ei ole see eriline sündmus reeglina meeldivate killast. Aga alustame veel kord siis tagasivaatega möödunud aastale. Las kõigepealt teeb seda president Lennart Meri mõtteid tema uusaastakõnest. Kuidas näeb välja muretsev Eesti, seda tunneb igaüks oma rahakotist. Missugune nägu on muretult Eestil, seda leiate seltskonnakroonikast. Aga kuidas saate kontrollida, kas on olemas väsinud Eesti, siis ärge kartke ennast peeglist vaadata, et te ju ei taha näha sead seda, kes te tegelikult olla ei taha ega tohigi. Me ei väsinud ära okupatsioonides, seda vähem tohime väsida omaenese kehtestatud ise seisuses, mille nimel on ju nii palju juurde õppida. Lõppeva aasta avas ukse läbirääkimisteks tulla Euroopa Liitu osanikuks. See on suur ja ma ütleksin, kestev tunnustus meie põhiseaduslikule riigi korral. Aga me ei saa seda tunnustust nagu aumärki rinda panna. Me peame selle tööle rakendama nii et me ei käiks Euroopas nagu külas vaid oleksime osa Euroopast. Ma pean silmas uue aastatuhande Euroopat. Niisiis on meiegi kohustus mõelda sellele missugusena tahame näha Eestit vastavalt 2005 olles eestlane olla ühtaegu eurooplane. See ei tähenda enese kaotamist ega ühtesulamist vaid tasakaalu saavutamist. Ja lisan nüüd, et poliitika apteegi kaalusid võib ka üksainus Eesti või Läti või Leedu suurune liivatera tasakaalus hoida või ka tasakaalust välja viia. Selline tasakaal aitab vältida ühinenud Euroopat taandamist etniliste getode reaks või püstakud riviks paneelriikides. Meil on omad võlad, mis lähevad uude aastasse kahjux, pension, tervis. Eesti noor pere, halduskorraldus ja ennekõike haridussüsteem. Puuduliku haridussüsteemiga ei suudame kustutada ei esimest ega teist ega kolmandat ega neljandat võlga. Haridust on oskus ja oskus on haridus. Niisiis kõnelen haritud eestlase vajalikkusest inimesest, kes võib küll hüpata nagu tiiger, aga väldib tiir ühiskonna kujunemist. Seepärast ei maksa imestada, kui sotsiaalsed probleemid kujunevad järgmistel aastatel Eesti vabariigipäevaküsimusteks. Riik on ju inimeste ja maailma tasakaalustaja sundkõigile kes me jätkame juurde tuleme. Ilusat uut aastat. Väsimatus Eestis, siit Paslepa tinaselt pilvepiirilt. Soovin teile päikesepaistelist aastat, kallis eesti rahvas. Me oleme sandimateski oludes toime tulnud, ammugi siis nüüd. President ise oli sellel aastavahetusel nädalas aktiivne. Ta kuulutas välja mitmed seadused, aga ka mitte kõik, mida oleks võinud. Näiteks jättis ta välja kuulutamata keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse, mille leidis põhiseadusega vastuolus olevaks. Nagu eelnevaltki kuulsite, peetakse kõige olulisemaks sündmuseks Eesti jaoks otsust kaasata meid ühinemisläbirääkimistele Euroopa Liiduga. Eesti saadik Brüsselis Euroopa Liidu juures Klaid kull. Praegu meie põhiline ülesanne olekski säilitada see dünaamika, mis on olnud ettevalmistusel Euroopa Liiduga ühinemiseks, need sammud, mida me oleme ka võtnud ja mida on valitsus planeerinud pikema aja peale võrrelda ka täiesti lahus Euroopa liiduga mehaanilises liitumisest, nad on äärmiselt olulised meie endi siseolukorra parandamiseks ja veerumiseks selle keskkonnaga, kus me asume. Kõik need sammud, mis me oleme ette võtnud, tegelikult ongi suunatud sellele, et toimiks võimalikult parem majanduskliima ettevõtjatele. Aga konkreetselt muidugi on ka alustanud juba valitsus ettevalmistusi liitumisläbirääkimisteks, mis ei saa olema kerge sellepärast et nad on niivõrd mitmekihilised ja need sammud, mis praegu on ette võetud valitsuses igatahes annavad julgust, et Me oleme aprilliks valmis istuma laua taha, et alustada siis seda sõelumist ja vaadata, mis on meie olukord konkreetselt juba liitumisläbirääkimised on ühelt poolt Euroopa liidu kui organisatsiooni kui institutsiooniga samas 15 liikmesmaaga, kes sinna kuuluvad. Rahvusvahelises elus ja eriti julgeolekuliselt on tähtis Eesti härra märkimine Madridi NATO tippkohtumise lõppdokumendis. Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik. Omamoodi ime on see, et üsnagi magedast situatsioonist on Eesti ja teised Balti riigid suutnud ennast siiski välja rabeleda ja ka NATOs saada riikideks, kelle saamine kunagi NATO täisliikmeks on tõenäoline ja keda toetavad mitte ainult nende lähimad naabrid Nato liikmed, Taani, Island, Norra, vaid ka sellised olulised riigid nagu näiteks Ameerika Ühendriigid. Venemaaga piirilepingut alla ei kirjutatud, kuid riigikogu väliskomisjoni esimehe Heino Tamme arvates meie suhted paranesid. Mingisugune vene positsiooni seisukohtade muutus siiski suhtumises Eestisse käimas ja nähtavasti siin üheks mõjuriks oli see, et selgesõnaliselt kuulutati ikkagi suvel välja, et Eesti võib saada esimeste hulgas Euroopa Liidu laienemisläbirääkimistele. Ja nüüd Luksemburgis leidis seega kinnitust. Ma arvan, et Venemaa on mõneti muutnud pragmaatilisemaks oma suhtumist Eestisse. Eeldades, et suure tõenäosusega saab Eestist Euroopa Liidu liikmesmaa. Ja siis tuleb Venemaal Eestiga suhteid ajada juba kui Euroopa Liidu liikmesmaaga. Ja on selles suunas pragmaatilisemaid arenguid. Ja seda on näha ka Venemaa uue suursaadikuga rähk Luhovi suhtumisest ja aktiivsusest siin. Maa peal. Ta igal juhul kasutab hoopis paindlikumat terminali energiat ja kahtlemata ei tulene see saadiku isiksusest, vaid ma olen täiesti veendunud, see on Venemaa ametlik poliitika. Nii palju nüüd lühidalt välispoliitikast. Pikemad lood 97. aasta kohta on täna kultuurist keskkonnakaitse, põllumajandus-regionaal-ja, siseministeeriumi tegevusmailt ja alustame kultuurist. Riina Eentalu ülevaade. Igaühel on kahtlemata oma kultuurikogemus sellest mitmekesisest valikust, mida aasta pakkus ja meil on olnud, millest valida ka asjatundjatel, alustama sellest, kas teil on oma raamatuelamus sellest aastast üks, kellelt ma seda kindlasti küsida võin kolleeg marita. Tema on kursis nii huvi kui ka töö pärast. Niisiis missugune oli tema lugemiselamus? Artur Alliksaare luulekogu tema luule väärib seda, et Eesti rahvas seda tunneks luuletundlikkust, lugejaskonnast ja teda ei ole nii palju ju välja antud ja nüüd, kui ma selle Ilmamaa välja antud ja Urmas Tõnissoni koostatud ja Arne Merilai poolt kommenteeritud ilusa soliidse raamatu kätte võtta, see on peaaegu kogutud teosed, jõuan siis viimase luuletuseni sinna paigutatud, see kuulus võib-olla alliksaare loomingust kõige rohkem tuntud luuletus aeg. Ja olen seda viimast salmi, et ei ole kaduvaid kõdu, vaid aegu. Alles jääb hetk, milles viibime praegu. Hetk, mis on tekkinud, enam ei haju. Kui seda jäävust ka meeled ei taju. Arvukad raadiojaamad teevad aastalõpu edetabeleid, kus maailma eelistatum, uudis, meelelahutusvälja sõelutakse. Jätame selle siin kõrvale ja meenutame tõsise muusika aastat Eestis. Igal juhul on Igor Karsnek üks, kel sellest ülevaade on. Suurematest projektidest muidugi ei saagi mööda vaadata nüüd festivalis nii ja minu arust väga oluline on see, kuivõrd hästi näitasid ennast sellel festivalil meie eesti heliloojad Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür tegelikult lavamuusikast näiteks Lepo Sumera ooper Olivia meistriklass, aga näiteks sellesamase nüüd festivali raames, no ei ole võimalik mööda vaadata sellisest tippinterpreedi ist nagu Paul Giger. Viiuldaja näitas sellist enneolematut mängutehnikat ja enneolematut mõtlemist. Võlu isegi ma ei osanud kõige julgemad fantaasias oletadagi. Tundub, et aasta 1997 oli eriti edukas loomingulises mõttes Erkki-Sven Tüürile, kelle kolmandat sümfooniat võis kevadel kuulata hiljem siis ka tšellokontserti ja tegelikult Erkki-Sven Tüüri loomingu vastuvõtmine Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. See on ülim edu. Meeldejääv kontsert oli Olari Eltsi eestvedamisel toimunud nüüd Ensemble poolt Steve Reichi siit ida ja muidugi rõõm, aga et huvi oli niivõrd suur, et see kontsert sõna otses mõttes mitu päeva varem välja müüdud. See näitab, et on tekkinud huvi nüüdismuusika vastu, tähendab, nüüdismuusika on varjust väljunud. Kunstikriitik Reet Varblane väliskolm tema meelest olulist kunstisündmust lõppevast aastast Saaremaa biennaali säärase kaasaegse kunsti Eesti keskuse aastanäituse interstandindaks ja osavõtt Veneetsia biennaal-ist. Saaremaa biennaal eelkõige seetõttu, et ta tegeles niisuguse olulise teemaga nagu invasioon eelkõige selles tähenduses, mis on meie enda sees ja mida me tavaliselt kipume ära unustama ja mis tegelikult ise praeguses elus on väga oluline interstandingut eelkõige selle konverentsi osa tõttu, eelkõige selle tõttu, et interstanding mõtestas valku, nõnda, mis järjest teravamalt jääb siis inimese ja ühiskonna vahele Sonsis, meedia ja meedia, niisugune ääretult salakaval roll mängida nii traditsiooniliste valdkondadesse kui ka tegelikult meie igapäevaellu. Kolmas suursündmus, mis on ka ikkagi vähemalt meie jaoks seotud tulevikuga, on kindlasti Veneetsia biennaal. Veneetsia biennaalil olime müüd esimest korda riiklikult esindatud meie väikse maa jaoks on Veneetsia biennaal väga oluline platvorm, kust me saame ikkagi ennast maksma panna? Sel aastal võttis riigikogu vastu rahvusooperi seaduse ja see idee mõlkus Estonia teatri direktoril Paul Himma meeles juba kolm aastat tagasi, kui ta Estoniasse läks. Nüüd on seadus olemas ja rahvusooperis tegutsemise nimel ka tööd tehtud sest rahvusooperi staatus pole vaid sildivahetus. Rahvusooperite või kuninglikud ooperite, kuidas ta mingis riigis on sätestatud. Üks roll on tõepoolest selle riigi muusikateatritulemuste pakkumine ja tutvustamine välistama ja mitte ainult välismaal, vaid ka kodumaal välismaalastele, sest järjest rohkem on meie publiku hulgas välismaalasi. Järjest rohkem leiavad siia teed ka spetsiaalsed turismigrupid niinimetatud ooperiturism, kes on enda jaoks avastanud ühe uuema ja uue teatri Euroopa kultuurikaardil. Ja tõepoolest, see turistide voog on järjest suurenemas ja see on üks rahvusooperidimensioon ja nendele inimestele on võrdlusvõimalused käes teiste Euroopa ja maailma ooperimajadega, see tähendab seda, et me ei saa enam siin põlve otsas nii-öelda teha enam ühtegi lavastust. Ja selles rahvusooperite reas on ju Estonia ikka ka juba märk maas. Märk on maas, sest oleks liiga uhkustav, kui öelda, et me oleme nüüd suisa seal ukse vahelt sees ja istume tugitoolis, aga ma ütleksin niimoodi, et Euroopa ooperimajad on meid märganud ja selle tunnustuseks oli tõesti see, et siis eurolüürika esimene kongress valis Estonia teatri oma juhatuse üheks üheksast liikmest. Küllap on kõik märganud, et filme Eestis just palju ei valmi kuid neid, mida tehakse, näitavad, et andekad filmi tegijad pole kuhugi kadunud. Filman vaid kallis valdkond. Ent nüüd on loodud ka filmi sihtasutus, ehk aitab see pingeid leevendada. Ta lootis ka kultuuriminister Jaak Allik, kui tulevale aastale mõtles. Kuidas aga on põhjust hinnata ministeeriumi tööd lõppeval aastal? No see aasta oli üsna murranguline seadusloome osas, sel aastal seevastu võetud muuseumiseadus, etendusasutuste seadus, andsime parlamenti ka spordiseaduse rahvusooperi seaduse vastu Tase pornograafia, alaealiste seas leviku piiranguseadus, nii et ministeeriumi seadusloometegevus on olnud üsna aktiivne, ma arvan, et see loob nii kauaaegse aluse teatud protsesside normeerimiseks. Ja ka Kultuurkapitali nõukogu esimehena võib minister Allik olla rahul. Kultuurkapital on toimima hakanud ja pakkumas stabiilsust loometööle. Neli ja pool 1000 taotlust rahuldati sel aastal 68 miljoni krooni ulatuses. See on muidugi väga hea ja järgmise aasta eelarves on see summa, mis on juba 84 miljonit, mis lubas, on väga kiire. Ka minister ei aja näpuga ainult raha järge ja seaduste järgi, et mis endale hinge jäi, sellest aastast eesti kultuurist. No kõigepealt mitmed, mitte ainult Eesti kultuur, vaid need külalist, kontsertid, mis siin toimunud on, BBC sümfooniaorkester manud säragava e-Mike lisaks on, nad on siiski olnud maailma tippsündmused ja on tore, et nad olid Eestis, et me tõestasime, et me oleme võimelised vastu võtma ja nautima ja ka rahastama sellisel tasemel esinejaid. Aga nüüd kui Eesti enda juurde tulla, teater, väga meeldiv, Schopeeru Kolmekrossiooper, linnateatris minu jaoks on see selle aasta kõige olulisem teatrisündmus teistest kunstialadest kolareisse nüüd ansambel, minu meelest on tekkinud Eestis kollektiiv, mis on Hortus musicus, Kaljuste kammerkoori seal maailma tipptasemele tõusmas ja sellest sellest noorest mehest ma loodan küll väga palju ja ma olen kindel, et tuleb suur rahvusvaheline nimi, rahastanud Eesti Raadio ja ma loodan, et need kuuldused, mis minuni on jõudnud, et eesti raadio lõpetab lepingu nüüd ansambli Olarilsiga vaadatakse siiski veel aastavahetusel ümber. Jätkame siseminister Robert Lepiksoni vaatega möödunud aastasse. Siseministeerium näeb oma rolli põhiliselt järgnevates küsimustes kõigepealt valitsemisala puudutava seaduseloome tagamine, teiseks eelarve protsess ja vahendite tagamine tööks, struktuuridele, ministeeriumi kompetentsi kuuluvate struktuuride paikapanemine, vastutus ja hoolitsus selle eest, et nad saaks tõepoolest igal pool ka olema. Kui tekivad sellised poliitilist laadi küsimused, siis on ministeerium küsimus neid lahendada olemas seaduseloome sättinud omale siin üheks tähtsaks küsimuseks. Tänase seisuga on siseministeeriumis aastal kolm seadusemuudatust vastu võetud kaks seadust, siis riigisaladuse lõhkematerjali seadus. Riigikogu menetluses on tuletõrje- ja päästeseaduse muutmise täiendamise seaduses. Praktiliselt on uus seadus, kahe kolmandiku osas on ta muutunud, palju kära on toimunud ümber, politseiteenistuse seaduseelnõud on ikkagi õnnelikud. Luses vabariigi valitsuse menetluses on relvaseaduse eelnõu väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduseelnõu. Meil on kolm eelnõud justiitsministeeriumil kooskõlastamisel, see on eradetektiivinduse seadus, turvateenistuse seadus, kirikute ja koguduste seadus ja järgmiseks aastaks planeerime kahte põhilist sellist seaduseelnõud. Üks on politseiseadus oma uues redaktsioonis, ümber tuleb kirjutada piirivalve seaduse uues redaktsioonis. Aasta lõpuks loodame ka valmis teha kodanikukaitseseaduse ja loomulikult rahvastikuregistri seadus, milleks täna on töögrupp moodustatud riigi ela tore on vastu võetud riigieelarve peaksime pidama küll suhteliselt edukaks siseministeeriumi jaoks. Rahandusministeeriumi projekti järgi saime täiendavalt 60 miljonit, millest pool läks politsei palgatõusuks, ülejäänu jagunes teiste ametite vahel ja samuti on valitsus annab meile võimaluse liising tehingute kaudu muretseda vajalikke vahendeid. Kõige tähtsam nendest sõrmejälgede identifitseerimise süsteem, see leping tootjaga on alla kirjutatud. No ma võiksin öelda niipalju, et tuletõrje päästeametil on planeeritud sealt nendest summadest kolm tõstukit, ilma milleta ei ole kõrghoonete juures võimalik teha päästetöid. Kui me räägime sellistest struktuurimuudatustest, siis ma võib-olla ütleksin kohe, et järgmise aasta põhiline raskuspunkt on kodakondsus- ja migratsiooniamet, nende struktuuri ümberkujundamine nende uue põhimõttele määruse kinnitamine, sest kodakondsus-migratsiooniamet on see, kes peaks hakkama siseministeeriumi valitsemisalas tegelema rahvastikuregistriprobleemidega. Me oleme üritanud siin ka mingil moel olla rahvusvaheline. Ehk teisisõnu, me oleme üritanud teha leppeid oma kolleegidega teistest riikidest, selleks et oma tööd siin Eestis ja rahvusvaheliselt parandada. Ühena põhilisteks nimetatakse just nimelt mõned nädalad tagasi siin Moskvas allakirjutatud kokkulepet Vene Föderatsiooni ja Eesti vabariigi siseministeeriumide vahel. Edasi keskkonnaminister Villu Reiljani ülevaade 97.-st aastast. Kuidas ütelda, need 97. aasta on olnud väga viljakas ja ilmselt on ta olnud tükimat parem, kui ma julgesin loota. Vürst, seitsmendas aastas jääb keskkonnastrateegia kiitmine Riigikogus suur rahvuslik kokkulepe, millele saab palju aastaid põhineda, mitte vähema tähtsusega ei ole tegelenud metsapoliitika kokkuleppimine, see väga, väga keeruline, väga erinevate huvigruppide põld on tänaseks poliitiliselt kokku lepitud ja ma usun, 50 aasta pärast tuletatakse seda kokkulepet meelde, siis oli see riigikogus targad inimesed ja tegid tegid rahvale targa otsuse. Järelevalve seadus ei ole vähem tähtis see baas, millele saab asja üle eeliseid, kõiki väiksemaid asju peale selle on väga hea ja olnud keskkonnainvesteeringute puhul me oleme veekaitses üksinda üle 400 miljoni pannud. Me oleme väga palju saanud tegeleda maa rahvusparkide materiaalse baasiga, ehitanud välja kaasaegseid keskusi. Keskkonnateenistuste maja naissaarele, sisuliselt viib keskkond elu gaasi ja, ja sinna tuleb ka Karula juurde, sinna tuleb loomulikult loona juurde sinna tulev Lahemaa Palmse palmimaja talveaed. Nii et ma ütleks, et me saime selgelt rohkem teha, kui ma, kui me lootsime puudu on Eesti riigis see arusaamine, et krisse rahastajad peavad maksma ja see keskkond on tegelikult väga kallis. Meie energeetikasektoris reaalselt tegelikult maksukes ei maksa ja kui neil tuleb üks miljon kolmest miljonist veranda, siis tõuseb juba kaunistus tõsine kisa, eks ole, tegelikult peame oma suhtumist muutma, sellepärast et me võime olla väga suunati illusionistid ja ilosoofilia uskujad ja ja ka keskkonda ei ole võimalik Euroopasse viilu nahata, meil on väga palju teha, sõnum on väga suur investeering, see on võib-olla üks asi reformi osas me ei suutnud nii palju volitada, kui me tahtsime, kuigi ma vorm ise oli sellel aastal mahutiva kvaliteedil täiesti uus ja 92, kolm neli viis kuus andis sama palju kui 97 üksinda astronoom sea ja ma ütleks, et me oleme kõikides tahkudest asja edasi ajanud. Paraku on Eesti keskkonnaministeerium väga laia haardega väga laia ampluaaga ja seal tekib ministri puhul see küsimus, et et pidevalt on endal hirm, et ma ei suuda süveneda igasse küsimusi eraldi ja ja siis hakkab niisugune Umbuskenda vastu kollitama. Tekki ei otsusta täpselt, loomulikult tuleb usaldada spetsialiste, ma olen harjunud spetsialiste usaldama ja mul on väga hea meeskond, kogenud meeskond ja on ka noori peale tulemas, need ma 97 seda. Mul on hea meel, et ma olen saanud teha. Ja kui ma homme lõpetaks, siis mul oleks ikkagi hea meel. Ja meie seekordset aasta ülevaadete lõpuks Agu Uudelepa vaade Eesti möödunud aasta põllumajandus- ja regionaalpoliitikale. Põllumajanduses jääb lõppevat aastat iseloomustama see, et valitsus pöörab põllumeeste toetamisele senisest hoopis rohkem tähelepanu. Piima ja lihatootjatele hakatakse maksma otsetoetusi, selleks on järgmise aasta riigieelarves ette nähtud 190 miljonit krooni. Sellele lisandub veel 10 miljonit maade lupjamiseks. Riigieelarvega võib põllumajandusministeerium rahul olla, sest raha saadi rohkemgi, kui eelarve projektis ette oli nähtud. Täiustati ka põllumajandust reguleerivat seadusandlikku baasi. Vastu on võetud väetiseseaduseelnõu heakskiidetud mahepõllumajanduse seadus. Parandatud on tõuarendusseadust. Valitsus soovis riigikogule üle anda ka maaelu arengu seaduse, kuid sellega on meil tööd valmis saatjaga. Majanduse pikaajaline säästev strateegia. Meeli hoidis lõppeval aastal ärevil ka tollitariifide kehtestamine, kuid need lahingud jätkuvad. Järgmisel aastal tagasi vaadates võib aga nentida, et aasta oli põllumeestele edukam kui eelnevad, arvab põllumajandusminister Andres Varik. Üldiselt mõnes mõttes, see on siiski produktiivsus tõusuteel ja ka suurel seal on peatunud just loomade veiste arvu vähenemine. Samuti on Clintut maad rohkem. Kas see näitab, et selline pessimism neist on üle saadud? Põllumajanduse juures on loomulik siirduda sellega tihedalt seotud valdkonna regionaalse arengu juurde. Tagasivaate teeb regionaalminister Peep Aru. Tehtud sai. Päris palju nüüd kõige tähtsamatena nimetaks esimesi meelde tulevaid asju. Kõigepealt see, et vabariigi valitsus kulutas oma tegevuse prioriteediks regionaalse arengu ja vastavalt sellele siis me ka püüdsime käituda ja lugemid ilmselt kõige selgemini väljenduvad siis riigikogu poolt tehtud otsustes. Kõigepealt riigikogu kinnitas tulumaksuseaduse muudatuse seaduse, millega siis anti võimalus Eestimaale ja eestimaal investeerijatele. Et teatud Eesti maapiirkondades siis on maksustatavast tulust tehtavad investeeringud tulumaksuvabad ja see hakkab kehtima esimesest jaanuarist 98. Ja tänaseks on selge ka see, et seda eelist saavad kasutada praktiliselt kõik Eesti maapiirkonnad, välja arvatud siis Tallinn ja Tallinna lähiümbrus. Teine selline hea meel on, et 90-ga kaheksanda aasta eelarvesse suurenesid oluliselt regionaal arenguks ja maamajanduse arendamiseks mõeldud summad. Eelkõige see kajastub siis regionaalpoliitilistele rammidele olevate summade näol. Tuletan meelde, et esimesest jaanuarist hakkab või lisandub üks regionaalse arenguprogrammis, on nimelt Kagu-Eesti programm lisaks olemasolevates olevatele. Samas selline meeldiv moment on. Esimesest juunist hakkas tööle Eesti regionaalarengu sihtasutus asutus siis milline tegeleb eelkõige regionaalarenguliste rahade siis sihtotstarbelise kasutamise probleemidega, samuti nende rahade kasutamise kontrolliprobleemidega ja ta on ideoloogiline keskus ettevõtluse tugisüsteemide siis arendamiseks Eestimaal teatavasti ettevõtlusselline pool, mis loob alust ja raha selleks, et saaks riik kvaliteetselt oma ülesandeid täita. Ma arvan, et sellega peaks võib-olla piirduma meeldivaid asju. Kindlasti veel. Aga need on võib-olla kõik kolm kõige tähtsamat. Ma ei jätnud mitte juhuslikult regionaalpoliitikat nende ülevaadete lõppu, sest just suuresti selle teema alla kuulub ka tülimis taas nädala alul. Avalikkuse ette tõusis tüli maavanemate ja valitsusringkondade vahel, ajendiks Põlva maavanema Kalev kreegipuu lahkumisavaldus. Rahulolematuse peapõhjuseks toob kreegipuu kehva tulemuse aasta riigieelarve, põhiliselt raha jagamise põhimõtted otse regioonidesse ja kohalike omavalitsuste kaudu. Riigikogu eelarve jagamise mooduseid on ka varem kritiseeritud ja seda ikka omavalitsuste esindajate poolt. Pärisime seekord arvamust Viljandimaavanemalt Helir-Valdor Seeder Ililt, kes nüüd koordineerib maavanemate tegevust ja riigikogu rahanduskomisjoni esimehelt Olev rajult. Telefoniintervjuud tegi Marit Pukk. Nii et kuulame neid ja et Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder Probleem on laiem ja puudutab kõiki Eesti maakondi Riigikogus. Niimoodi ükshaaval sisse hääletatud parandusettepanekud ei ole süsteemsed ja nad lõhuvad tegelikult tervikut ja raskendavad Eesti riigis. Ma ütleksin regionaalpoliitika aluste ja põhimõtete väljatöötamist ja samuti invest keerimis poliitika aluste ja põhimõtete väljatöötamist. Ühest küljest on ju väga hea, et täiendav raha tuli juurde investeeringuteks väljaspool Tallinnat, suuresti aga teisest küljest. Regionaalpoliitika ja investeerimispoliitika vajavad kokkuleppeid väga mitmete osapoolte vahel. Ministeeriumid, ametkonnad, maavalitsused, omavalitsused, omavalitsuste liidud ja selleni, mõnel on tegelikult juba mitu aastat tööd tehtud, et välja selgitada igas maakonnas need prioriteedid, mis on kõige vajalikumad lähiaastatel kas siis ehitada, rekonstrueerida, remontida, kuhu tuleks ühes või teises piirkonnas investeerida, on kohalike omavalitsustega peetud läbirääkimisi, sõlmitud protokolle, millised saavad olema investeeringute rahade jaotuse alused ja põhimõtted. Ja meil näiteks Viljandimaal on ka kokku lepitud, et seda tehakse piirkonniti üks piirkond võib-olla ühel aastal loobub teise kasuks teatud summadest mingi suurem objekt oleks võimalik ära teha, et järgnevatel aastatel, et see raha suunata teise piirkonda ja see on aastatepikkune töö. Ja kujutate nüüd ette, kui Riigikogus lihtsalt otsustatakse ühel aastal, et vot teatud hulk raha läheb nüüd sellele objektile või kolmandale objektile teadmata kõiki neid prioriteete, teadmata neid kokkuleppeid ja see teeb tegelikult suuresti ka mõttetuks selle eelneva töö, mis on siin tehtud omavalitsustega maavalitsustega, kus on peetud läbirääkimisi ja teeb väga ebastabiilseks ja heitlikuks ja ebakindlaks üldse need raha jaotamise põhimõtted. Sest me ei tea kunagi, millisele objektile järgmine aasta raha eraldatakse ja kui palju eraldatakse ja millist objekti jälle Me uuesti alustame ja milline objekt jääb rahastamata, jääb pooleli. Nii et ma leian, et see ei ole päriselt õige, et riigikogu üksikobjekti sisse hääletab riigikogu paika paneme ikkagi proportsioonid. Kui palju rahasumma summarum läheb ühte või teise sektorisse, kui palju haridus, kui palju investeeringuteks, kui palju regionaalpoliitikas raha suunatakse väljaspool Tallinnat, aga üksikobjekte niimoodi ei peaks küll hääletama. Teine, mis ma siia juurde tahan öelda, et võta nüüd Eestimaa kaart lahti ja vaadata, kuidas raha jagunes. Väga palju on räägitud Kagu-Eesti raskest olukorrast. Kagu-Eestis Põlva maakonda ei läinud üldse samal ajal Järvamaa sai üle 11 miljoni krooni, mis on peaaegu kahe aasta tripi raha üldse, Järvamaa, mis on tulnud maakondlikuks jaotuseks ja kuidas me nüüd siis järgmine aasta jätkame seda riiklike investeeringute programmi, mis on aastaid kestnud, kas me võtame nüüd seda siis arvesse või võta, eelnevad kokkulepped ei ole seda ette näinud. Kogu süsteem on jällegi paigast ära. Ja Viljandimaa kohta ma võin küll öelda, et Viljandimaalt läks kolm objekti sisse, ühest küljest jällegi väga hea, et need objektid sisse läksid, kuid ma pean ütlema, et ükski nendest objektidest ei olnud Viljandimaal omavalitsustega läbirääkimistel prioriteetide eesotsas. Kui oleks raha tulnud nüüd üldiste regionaalpoliitiliste rahade sees, siis oleks ta läinud ilmselt Eestile objektid. Ma arvan, et riigikogu käituks ja saadikud käituksid riigi mehelikumalt, kui nad püüaks vastu võtta, kui nad peavad väga oluliseks näiteks investeerimispoliitikat või regionaalpoliitikat võtku kasvõi vastu regionaalpoliitika seadus. Võtku vastu investeerimist poliitika põhimõtted riigikogu tasandil, kus antakse teatud juhtnöörid täitevvõimule edasiseks tegutsemiseks. Ma leian, et nii on õigem või võtku vastu kas või riigieelarve koostamise puhul täpsemad mängureeglid vastu. Kuidas saab parandusettepanekuid teha, kuidas saab neid sisse hääletada, millisel puhul ja nii edasi? Ning nüüd rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju seisukoht No eks see asi on kahe teraga mõõk. Ühelt poolt ei ole tõesti loomulik, et riigikogu tegeleb sellega, et selle kooli katusele 200000 ja selle kooli katusele 190000. Ega selliseid, sest summade jagamisest midagi head ei tule, sest ega riigikogu ei ole ju ehitusinsener, et oskab nii täpselt öelda. Ja eks enam-vähem läheb niimoodi, et need muudatusettepanekuid, mida seal tehakse sadade kaupa riigieelarvele, need lähevad kolmeks. Üks on lihtsalt selleks, et noh, teha enda erakonna valimispropagandat sõnaga, näidata, et näete, kui head me oleme ja tehakse põhiliselt siis muidugi neid objekte vastav erakonna parteirakuke olemas. Teine portsjoneid tohutust karjast muudatusettepanekutest, mis liigub, olid just eriti see aasta sellised, et prooviti kiusata teist poolt ja kolmas osa ja ettepanekutest ma ei oskagi öelda, no kuidas me seda kolmandat võtaks, olid niukesed, kus tõesti oli taga puhas valimiseelne propaganda. Ja nüüd ma ei pea normaalseks seda, et eelarve on, mis ta siis oli üks, kaks, kolm, neli korda kallis ja kõige vähem muudatusettepanekuid oli ümmarguselt 100. Kõige rohkem oli pea 300. Mitte seetõttu, et eelarve projekt oleks vale või vigane olnud, aga lihtsalt poliitikud on poliitikud, poliitikud ja põhitegevus tundub olevat kemplemine. Aga nii Eestis rataste järgi ta praegu on ja praeguste seaduste järgi ei ole midagi muuta. Nüüd maailmas on see asi lahendatud kolmel moel. No ütleme nisukest, kus iga Parlamendi liige teeb seal kümnete kaupa ettepanekuid, vahel läbi kopeeri. Sellist süsteemi ma ei teagi. Enamikul juhtudel on parlamendil kaks võimalust, esimene võimalus on niisugune, et kas parlament hääletab järve poolt või vastu. Vastu, tähendab, kas valitsuse kukkumist võimul, mõnel pool ka uusi valimisi. Teine võimalus, mis võib-olla Eestile rohkem istuks, on nisuke variant, et parlamendiliikmed võivad muudatusettepanekuid teha. Siis lähevad nad sellisel juhul, kui valitsus toetab ühesõnaga valitsusel pukis, tema vastutab, tema käest nõutakse aru, aga mitte nii, et iga parlamendi liige teeb omad ettepanekud ja pärast valitsus siis selle järgi elama ja tegema ka tööd ka sellisel juhul, kui need ettepanekud on risti vastu sellele poliitikale mida valitsus tahab ajada või noh, ka siis, kui nad on õnnestunud või täitsa utoopilised. Muide, viimane kord oli küllaltki palju nisukesi utoopilisi ettepanekuid, mõni nendest tehtud vaatlikult valitsuse kiusamiseks, mõni mõni, ma ei oskagi öelda, mul on tunne, et mõne utoopilise ettepaneku puhul see autoris, kus, mis lahenduseks saab olla, no praeguste seaduste järgi on kõik täpselt nii, nagu ta on, ja nukuna järgmine eelarve koostamine tuleb vahetult enne valimisi, siis võib arvata, et propagandamasin läheb seal veel suuremate tuuridega tööle. Ja üha vähemaks jääb majandusliku Reaalse analüüsi osa. Võib-olla siiski õnnestub enne järgmist sügist olukord muuta. Praegu on riigikogus menetluses eelarve koostamise seadus. See on siis see seadus, mis määrab ära, millistele. Aga ta peab olema esitatud ja kuidas toimub arve menetlemine. Sellele seadusele on praegu tehtud muudatusettepanekuid. Just nisukesed Madis, et isegi kuni täiesti ja keelata riigikogu liikmetel muudatusettepanekute tegemise võimalus. Ma ei usu, et ta nüüd täiesti see keeld läbi läheb, eriti enne valimisi, kui kõik tahavad endale omada niisugust head propagandashow võimalust. Aga ehk õnnestub selle seadusega tõesti seda asja natuke reglementeerida. Et riigikogu komisjon ei peaks istuma ööd ja päevad koos arutama ettepanekuid kuuendat korda, ühte sama ja saalis hääletatakse neid läbi ja lihtsalt asi muutuks ikkagi tõesti selliseks, et proovitakse seda Eesti riigi käsutuses olevat küllaltki nappi raha kulutada siis nii, et oleks kulutatud nii nagu tõesti midagi ka tuleb. Raha on alati olnud oluline teema ja pole mingit põhjust arvata, et temast või tema puudumisest saabunud aastal vähem räägitakse. Elektri hind tõusis, vee hind tõusis, kütuseaktsiis suurenes, transport kallineb. Loomulikult läheb nüüd liikuma kõik esimene pääsuke on Eesti Post. Alates 19.-st jaanuarist läheb kirja saatmine 30 senti kallimaks. Jääb Ta, millal ja kui palju tõusevad hinnad, mujal. Aga saade varsti läbi, see pole veel rääkinudki sellest olulisest, mida otsustas käesoleval nädalal valitsus. Niisiis teisipäevane valitsuse istung, Erik Zabeli ülevaade on samast päevast. Üks ägedamaid arutelusid oli valitsuse tänasel istungil riigilt palka saavate inimeste järgmise aasta töötasu küsimuses. Peamine probleem on selles, kui suure osa töötasust peaks moodustama astmepalk ja kui palju saadakse lisatasusid. Rahandusminister Mart Opmanni sõnul oli algselt kavas astmepalga osatähtsust suurendada kuni 90 protsendini, kuid täna otsustati, et senist korda oluliselt ei muudeta. Sisuliselt järgmisel aastal me jätkame enam-vähem välja kujunenud palgaskeemidega ja see väike palgatõus, mis riigiametnike järgmisel aastal ees ootab see sisuliselt suundub ikkagi lisatasudes. Valitsus määratles täna piirkonnad, kus ettevõtluses kasutatavate seadmete paigalduseks tehtud kulutused arvatakse maha maksustatavast tulust. Ja nii edasi see kõik kohalikud omavalitsusüksuste välja arvatud Harju maakonnas Tallinna linn, saue linn, Keila linn, Harku vald, saue vald, Saku vald, Rae vald, Jõelähtme vald ja Viimsi vald. Neete investeeringute tulumaksust vabastamine kõikides ülejäänud piirkondades. Alates esimesest jaanuarist 98 toimib. Põhimõtteliselt kiitis valitsus täna heaks dokumendi, kus määratakse kindlaks Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad. Dokumendis nähakse muu hulgas ette, et mitte-eestlaste integratsioon hakkab olema kodakondsus- ja migratsiooniameti üks uus põhifunktsioon. Minister Andra Veidemann tõstis esile ka mõned põhiseisukohad Eesti integratsioonipoliitikast. Me oleme seisukohal, et selle põhiraskus peab olema suunatud lastele ja noortele. Sihiks on need, mitte Eesti põhikooli lõpetanud noor inimene valdaks vabalt eesti keelt, mis omakorda loob eeldused sellele, et ta võiks ilma täiendavate eksamiteta saada soovi korral eesti kodanikuks. Järgmise aasta alguses on valitsusel kavas asutada rahvusvähemuste integratsiooni sihtasutus. Tänasel istungil kiideti heaks ka õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustusi käsitlev määrus. See reglementeerib kõigi õppurite sõidusoodustused. Seni oli erinevaid dokumente viis näiteks riigikoolide osa, sätestas valitsused. Ühiselamutes elavatel õpilastel kompenseeritakse neli korda kuus kooli ja kojusõit täies ulatuses. IGA PÄEV. Kooli sõitvatel lastel kompenseeritakse täielikult kuni 16 kilomeetri kaugusele minek. Haridusministeeriumi osakonna juhataja Toivo Siku sõnul on kutseõppeasutustes kahene jaotus. Nüüd erialad, kus õppurid õppivad põhihariduse baasil kompenseeritakse kuus-kaks edasi-tagasi sõitu, plus, riigipühad ja koolivaheaegadel minek 100 protsendi ulatuses. Nendel erialadel, kus õpe toimub keskhariduse baasil on kompensatsiooni suuruseks kuni neli korda kuus 50 protsendi ulatuses. Edasi-tagasi sõit võrdsustusid tegelikult rakenduskõrgkoolide ülikoolide ja keskhariduse baasil õppivate kutseõppeasutuste õpilaste soodustused sest ka rakenduskõrgkoolides avalik-õiguslikes ülikoolides on võimalik, et kompenseeritakse sõit 50 protsendi ulatuses kuni neli korda kuus. Ning nüüd lõpuks üks kõige enam tallinlasi ja Tallinna linnavalitsust huvitav palju räägitud teema firmast Ostragaard ja nendelt tellitud uurimusest rahvusvähemuste kohta. Teema on taas päevakorral seoses ekspertgruppidega positiivse hinnanguga uuringule. Kuulake Riina Eentalu intervjuud, uuringu tellija, aselinnapea Peeter Kreitzberg iga ja tema esimene küsimus oli, millega eksperdid siis rahul ei ole? Ekspress Grupp põhimõtteliselt ei olnud rahul sellega, et tekst, mida meile aruande sildi all esitati, ei vastanud endiselt täies ulatuses nendele ülesannetele, mida töövõtja endale sõlmitud lepingu kaudu võttis. Terve rida asju, mis oleks aruande pidanud olema, oli väidetavalt mustandis olemas, aga ei leidnud taastust. Samuti ei olnud rahul allikmaterjalide valikuga ja miks just käsitleti, analüüsiti välja valitud töid, jäi meile vastustest ebaselgeks, nii nagu seegi miks osteti demograafiline analüüs, mis kajastas 89. aasta prognoosi 97. seda kohta, nii et terve rida selliseid niisuguseid teaduslikke puudujääke pluss siis sisulised puudujäägid mis kajastuvad selles, et ei uuritud seda, mida linnavalitsus tellis. Kas ekspertgrupp leidis, et need inimesed, kes töö oli võtnud, on teaduslikult valmis niisugust asja üldse tegemata? Siin olid eksperdid erinevalt. On olemas ära ruutsoo, oli üsna kategooriline tegemist teadusega siis särab lasteni minu ja tammaru arvamused olid mõõdukamad. Me arvame, et see seltskond on võimeline tööd tegema, ainult et nad peavad muidugi natuke rohkem vaeva nägema ja ilmselt ka rohkem aega selleks omama. Nii et tegijates sellist täielikku kahtlust siiski ei olnud. Mis nüüd edasi, mis ekspertgrupp ette paneb? Ekspertgrupp paneb ette katkestada leping, osta kaardiga ja mitte finantseerida seda uuringut ennem, kui on tehtud teise etapi töö ka. Ja parandatud esimese etapi vead siis juba finantseerida need tulemuste alusel ja mitte Ena mustaga kaardi, vaid konkreetset uurimisrühma taolist laadi uuringuid on Tallinnale äärmiselt vajame, ei tunne neid protsesse, mis toimuvad praegu muulaste hulgas ja samal ajal Euroopasse integreerumise taustal on see äärmiselt vajalik, teada meil seda tööd võib taastada, uuri vahetult uurimisrühm, sest osta ka ta on praegu vahet vahendusfirma ainult ostaga, aga ta on palganud endale sotsioloogid ja matemaatikud tööle seda tegema juristid, aga me ei taha vahetalitajad enam. Ja kui me edasi teeme, siis juba vahetult uurimisrühmaga. Kui palju selle peale praegu on juba raha kulunud? Nende andmete järgi on praegu üle 90000 krooni kulunud. Kui palju linnavalitsus on neile üle? Linnavalitsus on üle kandnud 117000 Kuidas hinnati, tähendab, ma saan aru ka, et hinnati, et seda raha pole otstarbekalt. Aga mis puudutab seda küsimust, siis siin me jõudsime arusaamisele, et rahakasutus on siiski parem, kui meile algul seda seletati, me küsisime eelarve kulutused, artiklid kõik üle ja siin härra prostele oli arvamusel, et nii väikese töötasuga on väga raske isegi sellist tööd teha. Töötasuks on kulutatud 20000 krooni, praegu. Nii palju mõnedest sündmustest mööduval nädalal muidugi juhtus isegi sellel sündmustevaesel perioodil palju rohkem. Kindlasti oli paljude arvates nädala kõige olulisem sündmus Kristiina šmiguni rangluumurd mis ajab musta masendusse Nagano olümpiamängude ootajad. Arst ja ei oska siin midagi öelda, aga on selge, et isegi kui kõik paraneb, jätkub spekulatsioone. Aga mis oleks olnud, kui luumurdu poleks olnud tükiks ajaks? Aga tänaseks me lõpetame, see oli 97. aasta viimase ja 98. aasta esimese nädala sündmuste ülevaade. Mahtus siis kah tagasivaade möödunud aastasse. Stuudios oli Uku toom head päeva kõigile.