Tere päevast, kell sai 12 ja 15 minutit, algab nädalat kokkuvõttev saade ja stuudios on toimetaja ohvet mis mahub aasta 52. nädalasse aega, mis õigupoolest peaks lõpetama kogu 97. aasta. Aga ometi läheb sellest kolm päeva edasi veel 53.-sse nädalasse. Ei olnud eriti sündmusterohke, küll aga oli see valmistamine aasta ehk oodatuim maks pühade ajaks jõuludeks ja jõulud sellele nädalale, nii ehk teisiti andsidki tehti mitmeid kokkuvõtteid, üritati kiiresti veel oma saavutusi esitada ja kesknädalast arvates saabus jõulurahu. Esmaspäeval tehti naaberriigis Leedus esimesi kokkuvõtteid nädalavahetusel toimunud presidendivalimistest. Nagu oodata oli, ei andnud esimene voor veel riigile presidenti. Sõelale jäid enim hääli saanud Arturas Paulauskas ja Valdas Adamkus. Teine voor on neljandal jaanuaril. Siseministeerium tegi esmaspäeval tõsise kokkuvõte kogu haldusalatööst ja üldjoontes võib aastaga rahul olla. Nõnda tõdesid nii siseminister kui ka ametite juhid. Esimest korda üle 50 aasta sai Eestis valmis spetsiaalselt prokuratuuri tarvis ehitatud maja ja see sündis Pärnus. Veel ühe näitajaga võiks eestilist Guinessi rekordite raamatusse pürgida. Erakordselt lühikese aja üheksa kuuga sai kirjastusest tea valmis ulatuslik viitekümmend, tuhandet märksõna sisaldav teaduse ja tehnika seletav sõnaraamat. Teisipäeval algas Venemaa asevälisministri Oleksandr Avdjevi visiit Eestisse. Ta kohtus nii peaministri, välisministri kui ka riigikogu aseesimehega. Av teie, meil oli kaasas välisminister Jevgeni Primakov, Vi ja peaminister Viktor Chanomordeni läkitus. Samuti kirjutas koos Toomas Hendrik Ilvesega alla välisministeeriumidevahelisele kokkuleppele. Valitsus arutas teiste küsimuste seas tõsisemalt pensionifondide seaduseelnõu ja rahandusminister Mart Opmanni kinnitusel käivitub kolmas sammas. Tuleva aasta esimesest juulist. Päeval jagas Eesti Kultuurkapital oma aastapreemiaid väga pidulikus õhkkonnas ja kontserdi saatel Niguliste kirikus. Suurema tööga said aasta lõpu eel toime ka ökoloogia instituudi teadurid. Valmis Eesti väikesaarte monograafia. Ja viimaks kolmapäev, mil Tallinna linnapea iidse tava järgi kuulutas raekoja aknalt välja jõulurahu ja kogu riik valmistus tähistama pühalik pidulikku jõuluaega. Nädala-paar viimast päeva ei andnud midagi märkimisväärset, sest ilmselt olid ametis vaid kõige hädapärasemate ametite esindajad. Ja nüüd siis kõigest pikemalt. Alustame tagasivaatega Leedu presidendivalimiste esimesele voorule, kolleeg Vallo kelmsaar. Sa olid Vilniuses kohapeale asja jälgimas ja missugused on sinu muljed? Protseduur käis nii nagu ikka tavaliselt valimisprotseduurid käivad, valimisjaoskonnad avatakse hommikul ja Leedus toimus see kell seitse hommikul. Linna peal liikudes jäi mulle küll selline mulje, et linn oli üpriski lage ja tühi ja kella üheksa 10 paiku hakkas rohkem rahvast siirduma kiriku poole, kui sinna valimisjaoskondade poole. See on vähemalt minu mulje Vilniuse kesklinnas liikudes. Pärastlõunal käisin ka mõnes valimisjaoskonnas vaatamas ja üldiselt rahvast oli seal küllaltki palju ja ka pärastlõunasel ajal oli pidev inimeste vool sinnani, et sellist tühja auku, kus kedagi ei oleks tulnud, ei tekkinud nendel momentidel mitte. Aga Leedus üldse valijaid kokku 2,58 miljonit ja minu meelest on märkimisväärne valimisaktiivsus, mida enne valimisi ennustati eska lõpuks sinna lähedale siiski mingil määral saavutati. Kui enne valimisi ennustati, et valimisaktiivsus võib tulla üle 80 protsendi siis lõpuks ja 71,54 protsenti, mis minu arvates siiski on väga hea ja väga suur tulemus ja leedulased ise pidasid seda ka heaks tulemuseks. Kui palju oli nüüd eelmisel õhtul, millal sa Vilniusse jõudsid näha seal niisugust aktiivsete valimiskampaaniat või oli selleks ajaks juba kogu aktiivne valimisele tegevus. Kas keelatud? Tänud eelmiseks õhtuks oli tegelikult valimiskampaania juba keelatud, sest valimiskampaania keelati alates 24 tundi enne valimiste algust. Siis ja kampaaniast oli näha nii palju, et olid väljas muidugi plakatid, mida ei olnud jõutud maha korjata. Ja kõige rohkem jäid mulle silma just välisleedulase Valdas Adamkus, plakatid oli ka teisi plakat rattaid, aga neid oli nagu tunduvalt vähem. Ja veel jäi mulle silma see, et ostes laupäevased venekeelset leedu ajalehed valimistele tähelepanu ei olnud rohkem pööratud kui ainult seda, kui oli seletatud, kui palju on leedus valijaskonda, millal valimisjaoskonnad avatakse. Niisugune üldinfo, nii et valimispropagandat kui sellist enam laupäevastes lehtedes midagi ei olnud. Küll oli minu meelest üks selline asi, mis küll otseselt valimistega kokku ei puutu. Kaudselt siiski nimelt pööratud tähelepanu seimi esimehe Vytautas Lans märgise autoavarii-le, seda, kas Lansbergis seal ka ise autos oli, ilmselt teda ei olnud, oma auto tegi avarii ja autojuht osutas süüdlaseks, aga valimiste perioodil ka niisugune info võib ju tegelikult ka kampaaniat mõjutada. Nii et otsest kampaaniat küll laupäevasel päeval enam märgata ei olnud. Kui mul võimalik saada mõningaid andmeid valimiskampaaniate kohta. Nimelt pidid Leedu presidendikandidaadid esitama esimesed andmed oma valimiskampaaniaks kasutatud raha kohta 10 päeva enne valimiste toimumist. Ja näiteks lõpuks valimiste esimeses voorus kõige rohkem hääli kogunud Arturas Paulauskas, endine Leedu peaprokurör oli selleks ajaks deklareerinud, et ta on kasutanud valimiskampaania läbiviimiseks miljon litti ja liti kurss on 1,6 Eesti krooni. See tähendab siis 3,6 miljonit Eesti krooni ühe mehe valimiskampaaniaks. Aga ma usun, et see ei olnud veel lõplik tulemustest lõplikult valimiskampaaniaks kulutatud raha kohta käivad andmed tuleb avaldada 25 päeva pärast valimisi. Kas jäi sulle mingi pilt silma ette, kes võis olla või eeldatavate prognooside järgi leedulaste lemmik? Numbriks eeldatavad prognoosid olid kõik olnud senimaani Arturas Paul oskase endise peaprokuröri kasuks ja talle ennustati 33,9 protsenti valijate häältest. Järgnesid välisleedulane Valdas Adamkus ja seimi esimees Vytautas Laansbergis. Ülejäänud neli kandidaati liitonis Andrew kattis ka siis Bobialis ja Rolandas paviljonis ning Rimatas jaapana olid kõik tunduvalt väiksema toetajaskonnaga ja lõplikud valimistulemusi tegelikult vastasid ka üldjoontes nendele ennustustele kusjuures minu jaoks kõige suurem üllatus oli see. Arturas Paulauskas kogus tegelikult palju rohkem hääli, kui tal oli eelnevalt ennustatud, kuigi tulemus siis kolme esimese osas järjestuse osas jäi samaks, aga häälte vahekord külmite samaks jäänud. Nagu ma juba ütlesin, lauskasele ennustati 33,9 protsenti toetust, aga lõplikult kokku 145,35 protsenti see tähendab, et üle ühed 11 protsendi rohkem mis on väga suur näitaja. Ja usun, et eeskätt seda mõjutas Leedu praeguse presidendi Algirdas Brazauskase tehtud avaldus. Brazauskas nimelt teatas, et tema kavatseb toetada just nimelt Paulauskas ja põhjendas seda sellega, et Leedu vajab noort verd. Leedu vajab uut meest, kes oleks kappart peitu, et mitte võim ei koonduks ühe kilpkonna või ühe erakonnaga Leedus. No siin tuleb meelde tuletada, et edu seimis kuulub võim siis Vytautas Lansbergise juhitavale Isamaaliidule ja nende koalitsioonipartneritele. Esimene voor, niisiis leedule presidenti veel ei andnud. Millal on teine voor ja kuidas sa seal käinuna ise arvad, kas Leedu saab noore ja asjaliku presidendi Arturas Paulauskas? Teine voor seaduse järgi toimub kaks nädalat pärast esimest vooru ja see tähendab siis, et see peaks olema neljandal jaanuaril. Aga seda, kes selle teise vooru võidab, on praegu väga raske ennustada. Minu arvates eeskätt sellepärast, et kui seesama eelnev küsitlus, mis viidi läbi umbes nädal enne valimisi andis küll üle Arturas Paulauskasega ja teise koha Valdas Adamkus ele siis nagu ma juba mainisin, Arturas Paulauskas kogus tunduvalt rohkem hääli. Sellel samal küsitlusel küsiti ka seda, missugused võiksid olla teise hääletusvooru tulemused, kui seal lähevad kokku teatud paarid. Adamkus, Paulauskas, nii nagu ta nüüd tõesti teises voorus välja kujuneb, andis eelistuse hoopiski konkusele 45 protsenti oleks toetanud teises voorus Adamkus. Jah, 41 protsenti Paulauskas, kes tegelikult esimese vooru võitis, aga minu arvates tuleks siin eeskätt meeles pidada seda, et need ennustused on tehtud enne seda, kui president Brazauskas oma eelistuse teatavaks tegi. Ja kuna Brazauskas on praegu Leedu vaieldamatult ka sotsioloogide arvates kõige popim klaarsem poliitik, siis ma usun, et see võib mõjutada kõige rohkem teise vooru tulemusi. Siin tahaksin veel seda ka meelde tuletada, et esimese vooru hääled see 11 protsenti rohkem. Paulauskas võrreldes ennustustega kogus oli siiski saadud ka küllalt suur osa nendest häältest just nimelt Adamkus arvel, sellepärast et teine kandidaat või õigemini, kes esimeses voorus kolmandaks jäi vitata Slansbergis kogus rohkem hääli kui talle ennustustes oli pakutud küll mitte väga palju, aga siiski protsendi jagu rohkem. Nii et kaotajaks just võib pidada Adamkus ta siis neid tagumise otsa mehi. Aga kuidas need hääled jaotuvad, teises? Ilmselt need, kes toetasid Lansbergist, ei hakka toetama Paulauskas, sest teatavasti president Algirdas Brazauskas on siiski vasakpoolse taustaga ja k lauskast kui Brazauskase soosikud peetakse mingil määral, kuigi ta on parteitu siiski Vasakpoolsete kandidaadiks loomulikult ei saa seda nüüd päris sõna-sõnalt võtta, sest ametliku kirjelduse või iseloomustuse kohaselt see nii ei ole. Seega siis Lansbergis kui parempoolne kandidaat tema hääled peaksid minema tankusele oletuste kohaselt ja need sõltub palju sellest, siis kuidas läheb nende tagumise osa, aga see, seda Dancuse ja Lansbergis hääled kokku liites ei anna veel niisugust tulemust, mis peaks võidu kindlalt tagama. Siin näiteks on ka teatanud Leedu sotsiaaldemokraadid, nende kandidaat valimistel oli edenes, Andrei kattis, et nemad toetavad Valdas Adamkus, aga arvan, et Andrew kattis kogus esimese suurus 5,72 protsenti ja kui need tõesti need hääled tulevad Adamkus toetuseks, siis võib tema võit valimiste teises voorus olla juba vägagi tõenäoline. Arvan ka seda, et kõik hääled ei jagune täpselt nii, nagu nad esimese suurus oli, ülejäänud kandidaatidele antud, see on ju loomulik, sellepärast et nii nagu meil ka samuti ka Leedus kindlasti ikkagi suurelt osalt ei ole tegemist veel mitte erakondade valimistega, vaid just nimelt isikuvalimistega ikkagi valijate seisukoha pealt lähtudes. Ja näiteks ei ole mingi üllatus, et Eesti puhul, kui toimusid valimised, siis inimesed ütlesid, et nad ei tea, keda valida, et see on hea mees või ilus mees, valima seda täpselt sama tendentsi oli ka Leedus ja seal kohalikes teleuudistest tuli see välja, kui inimeste käest küsiti. Vastused olid täpselt samasugused, ma ei tea, keda valida. Valima kedagi. Neljas jaanuar uue aasta esimene pühapäev peaks siis andma selgust, kellest saab Leedu uus president. Aasta lõpp kipub ikka kokkuvõtete tegemise aeg olema ja nii ka sel nädalal. Siseministeerium oli ajakirjanike ette toonud kõik oma haldusala ametite juhid, lisaks loomulikult minister ja kantsler. Siseminister Robert Lepikson võttis alustuseks kokku ministeeriumi Osab ja nentis kohe, et tuleva aasta riigi eelarve on siseministeeriumi jaoks üldjoontes hea. Täiendavalt saadi juurde 60 miljonit krooni, millest pool läheb politseinike palkadeks ja valitsus kiitis heaks ka tehnika ning vahendite liisimist. Tehingute suurendamise. Aegunud tehnika väljavahetamiseks saab päästeamet võimaluse muretseda kolm uut tõstukit. Lepikson tõdes, et seadus olmest seisab tuleval aastal ees politseiseaduse ja piirivalve seaduse uute redaktsioonide vastuvõtmine ning aasta lõpuks tuleb valmis kirjutada kodanikukaitseseadus. Järge ootab ja rahvastikuregistri seaduse loomine. Raskuspunkt langeb sel aastal ministri sõnul kodakondsus- ja migratsiooniametile, sest tuleb kinnitada ameti struktuur ja koosseis. Kuivõrd neile langeb rahvastikuregistri loomine, ka siseminister teeme enda struktuur muutus. Kantsleril on nüüd kolm asetäitjat ja ülalt alla struktuur on asendanud horisontaalse struktuuri allumisega. Just sama protsess on toimunud ka politseiametis. Tallinna politseiprefektuur saab ilmselt veel sel aastal oma uue korrastatud struktuuri ja põhimääruse. Ehk kinnitab ka Tallinna volikogu uue linna prefekti ametisse. Kokkuvõttes tõdes Robert Lepikson, et vaatamata kõigele süsteem toimib ja see on hea. Kantsler Vahur klaase nimetas mööduvat aastat hinnates esmaoluliseks ministeeriumi läbimurret välissuhtluses ja ennekõike Euroopa Liiduga. Varrukaid. Läbirääkimisi on peetud Saksamaa, Austria ja Prantsusmaaga. Politseiameti peadirektor Harry tuul pidas olulisemaks seda, et ametkond on loobunud virisevast ja teiste peale lootma. See ongi aga arengu eelduseks. Täna nimetas tuul ikka veel lahendamata kaitseliidu Jõelähtme kompaniist varastatud relvade asja. Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori Andres Kollist meelest olid olulisemad daatumid lõppeval aastal nii Soome ka viisavabaduse kehtestamine, punapasside tähtaja lõppemine ja illegaalide registreerimise algus aga Eesti passi taotlemise lihtsustamine esimesest detsembrist. Muret teeb, et Eestis on esimene poliitilise paguluse taotleja. Kaitsepolitseiameti peadirektor Jüri Pihl oli kõige sõna- õhtram ja oli lihtsalt rahul, et ametil on nüüd oma maja ja et on suudetud murda relvakaubanduse selgroog. Piirivalveameti peadirektori Tarmo kõutsi kinnitusel oli neilgi tööd küll aga just Põhjamaadega kehtestanud viisavabadusega seonduvalt ka valmistumisel eurokõnelusteks, mille eesmärgil käis meie piiri inspekteerimas hulgaliselt välisdelegatsioone ja lõpuks päästeameti peadirektori Harry heinahinnangud. Enim muret tõi talle Vihterpalu suvine tulekahju, aga suurt rõõmu tegi meie päästjate osalemine võistlustel Islandist. Aga valmis saavad ka uued ehitised. Pärnus avati pidulikult prokuröride oma maja. Maja projekteerisid ja sisekujunduse tegid arhitektid Edaja Jüri Soolep ehitajateks Harju Ehitus võtjana Pärnu firma Waldov. Maja avamisel lõikasid lindi läbi justiitsminister Paul Varul, riigiprokurör Indrek Meelak ja Pärnu prokurör oli Tartu. Kui tähtis on tänane sündmus Eesti jaga Pärnu juristidele. Eesti vabariigi justiitsminister Paul Varul. Kahtlemata väga tähtis, ega iga päev just ei juhtu seda, et õnnestub sellisel ilusal kujul korda tehtud ruum avada. Tõsi küll, viimaste aastate jooksul, igal aastal on mõni kohtuhoone saanud korda ja on valmis saanud ka mõned uued vanglakorpused, kuid muud prokuratuuri hoonet senini viimaste aastate jooksul vähemalt raamatu peole selles mõttes see on ikkagi vahe, päriselt on ajaloolased? Paul Varul lisas, et vastu võetud järgmise aasta riigieelarvest on eraldatud Pärnus Kuninga 22 justiitsministeeriumi halduses oleva hoone remondiks 10 miljonit krooni, kuhu peaks tulema Pärnu maakohtuhoonet. See peaks valmima lähima pooleteist aasta jooksul. Prokuratuuri uue hoone ehitus läks maksma 2,7 miljonit krooni. Riigiprokurör Indrek Meelak lisas, et see on viimase 50 aasta jooksul esimene prokuratuuriga ehitatud maja Eestis. Kirjastus TEA tutvustas esmaspäeval rahvus raamatukogus äsja ilmavalgust näinud teaduse ja tehnika seletavat sõnaraamatut. Tegemist on mahukaima ja aja kohaseima teadvus sõnaraamatuga, millesse on hõlmatud kõik peamised loodus- ja tehnikateaduste valdkonnad. Selle raamatu aluseks on maailma tuntumaid teatmeteoseid Larusse, Dictionary of Science and Technology. Mahukas teatmeteoses on enam kui 50000 märksõna koos inglise keelsete seletustega, aga ka 500 illustratsiooni ja iga artikli lõpus eestikeelset terminit. Raamatu tegemisest, tõlkimisest, toimetamisest ja kirjastamisest võttis TEA kirjastuse direktori Silva Toominga sõnul osa üle 100 tippteadlase ja asjatundja Eesti ülikoolidest, Teaduste Akadeemia instituutidest ja teistest asutustest. Ja raamat sai valmis väga lühikese aja üheksa kuuga. Akadeemik Viktor Masing. TEA kirjastuse poolt koordineeris tööd Ants Pihlak ja peatoimetajaks oli keelemees ja terminoloog Rein Kull. Temalt päris ongi, kui kiiresti peaks taolist sõnaraamatut uuendama. Raske oli küll kõigepealt sellepärast, et neid alasid oli palju ja teiseks muidugi ka selle tõttu, et aeg oli ikka hirmus lühike, ausalt öelda, ega mina ka ei oska, nii lühikese ajaga sõnaraamat valmis, rib saada, ühtlustada kõik need alad oleks olnud vaja hoopis rohkem aega peale selle õliga. Et sõnavara oli selline, et suuremate alade puhul näiteks ehitusvõi, akustika või isegi füüsika oli hulga termineid, selliseid, kus vasteid tähendab eriala inimesed, kes alguses tõlkisid, need ingliskeelset terminit toimetasid, jätsid lihtsalt teatud juhtudel vastet panemata ja siis lõpufaasis. Me pidime kiiruga ise mingid vastad leidma, selles mõttes oli raske küll. Ma loodan, et sellepärast ka ikkagi sõnaraamatu kvaliteet ei kannata, et see lõpp natuke kiireks läks, vähemalt on toimetajatel kätel ikka väga oluline abimees olemas. Ei kindlasti on ja selles mõttes ta on tähtis see, et ikka nii nii laia haardega toimetajad ja tõlkijad jälle ka teistel keelehuvilistel võimalik saada tänapäevane seis eesti terminoloogias üldse ja ma ütlen, et selles mõttes oli minul ka seda asja huvitav teha, et ma ütleksin üldiselt Eesti terminoloogia, olukord praegu on küllaltki hea ja tase ja kaunis tubli paljudel aladel. Larissat kajastab esiterminoloogia praegust seisu ja, ja selle tõttu minu meelest. Aga ta on ikkagi vajalik ja kasulik. Teatmeteose käsiraamat paljudele. Teaduse ja tehnika seletava sõnaraamatu tiraaž on ühtekokku 5000 eksemplari ja aasta lõpuni on selle kaheosalise sõnaraamatu hind 872 krooni. Pedagoogikaülikooli ökoloogia Instituut esitles teisipäeval ühte olulist monograafiat Eesti väikesaartest. See on ökoloogia instituudi traditsioon, et iga aasta lõpul tullakse välja laiema probleemikäsitlusega. Seda üksikartiklid ei võimalda, ütles direktor Jaan-Mati Punning. Seega on täna esitletud publikatsioone Eesti väikesaartest. Sarja viies. Väikesaarte uurimise võttis ökoloogia instituut üle Tallinna botaanikaaialt, kus selle tööga alustati. Tänaseks on siis 10 aastat kestnud ja paljude autorite uurimiste kaante vahel. Koostajad on Urve Ratas ja Eva Nilsson. Kõigepealt, mida uurijad lugesid Väikesaareks Urve ratas. Maailmas toodetakse väike saateks, mille pindala on olla 1000 ruutkilomeetri, nii et meil ei olegi rohkem siis suuri saari kui ainult Saaremaa. Ka meie võtsime Eesti väikesaarte puhul mõõduks 20 ruutkilomeetrit ja kui palju neid kokku lugeda annab. Lookmani saarte nimestiku andmeil on Eestilt 1521 saart. Kui me neli maha lahutame, siis jääb nüüd 1517 aga arvu ei saa niimoodi võtta, sellepärast et saarte arv oleneb väga palju veetasemest ja oleneb ka sellest, kuna meil on tegemist tõusvate rannikutega ja me teame, et veetasemeil kõigub suurtes piirides samuti ka olenevalt veetasemest võib üks saada kord olla poolsaar ja kõrgema veetasemega jälle eraldada saareks. Mis on Eesti väikesaarte omapära? Kõige rohkem meie saared sarnanevad oma geoloogilise ehituse poolest Rootsi suursaarte Ölandi ja Gotlandi ka, aga kuna klimaatilised tingimused on juba meie vahel natukene muutuma, vaat siis on meie saartel põhjahõngu rohkem kui neil. Eesti väikesaari on uuritud kahest aspektist maastikuliselt ja bioloogiliselt, ütles Eva Nilsson. Saared on tõeliselt võluvad, nad on huvitavad oma maastike poolest ja huvitavad Neil esinevate taimeliikide poolest. Kuna saared on tihti liikide leviku teel, siis esineb seal liike, mis on mandri on haruldased või ei esine üldse. Seal on huvitavad kooslusi. Kui mandril on kooslused vanad ja juba ammu välja kujunenud, siis saatel on nad noored hoopis teistsuguse ilmega ja nende koosluste arengu järgi. Seda arengut jälgides võib siis aru saada ka sellest, kuidas on meie maismaa kooslused kujunenud. Mida te tahate selle uurimusega meelde tuletada või? Rõhutada kõigepealt me tahame näidata tõesti, et meie väike Eestimaa on looduslikult hästi mitmekesine. Teiseks Sa oled kindlasti üks meie rahvusmaastikest, mis nõuab kaitset nii looduse kui ka inimest, tuleb kaitsta inimtegevus seal, et säiliksid need toredad poollooduslikud kooslused, mis kunagi paljudele looduskaitsealadele alguse panid. Välispoliitiliselt loetakse lõppevat aastat Eesti jaoks murranguliseks seal olla edukam kui ükski teine ja seda ennekõike lääne suunal. Poole pole need asjad sugugi nii kiiduväärt. Läbilöögivõimelisuse välispoliitikas ja Euroopa Liidu lävepakule astumine näitab, et Eesti areng on olnud õiges suunas. Ometi on just nüüd vaja hoopis tõsisemalt vaadata üle kogu edasine strateegia. Paraku Ma usun, et meie välispoliitika vaid läänepoliitikast ja idanaabriga ei soojene suhted kuigi hästi. Veel 96. aasta sügisel pärast Petroskoisse toimunud kohtumist oli põhjust loota, et Eesti-Vene piirivaidlus leiab peagi lahenduse. Siis nüüd oleme ikka samal kohal tagasi, kus kõneluste alguses. Võitlus käib iga rohututti ja mätta pärast ja Venemaa juhid on võtnud nõuks Eestit üsna pikka loa otsas jooksutada. Samal ajal näidates, kui suuremeelsed on nad nende suhtes, kes end kenasti üleval peavad. Näiteks passib siinkohal tuua leedu. Ka Venemaa asevälisministri Alexandra Avdiievi jõulueeli tehtud visiit oli pigem konstateerima kui tõsine katse olukorda muuta. Ainus valguskiir oli dokument, milles kahe riigi valitsustevahelise komisjoni Venemaa poolse kaasesimehe nimi. Reformile veel see asepeaministri oleksas soojevi nimi polegi ehk Eesti jaoks kõige hullem variant. Meie poolt on komisjoni esimeheks peaminister Mart Siimann kaasas ka välisminister Primakov, Vi ja peaminister seal Nomordeni läkitused. Ja ta allkirjastas meie Toomas Hendrik Ilvesega välisministeeriumidevahelise kokkuleppe. Seal Martini läkituses Siimanile seisab, et Venemaa peaministri arvates oleks piirilepingule võimalik alla kirjutada üsna pea. Ent ometi oleks sündinud piirileping vaid pool muna. Olulisem on selle ratifitseerimine nii riigiduumas kui ka Riigikogus. Ja ikkagi ei teata, et seal Martin oma läkituses, millal täpselt võidakse piirileping alla kirjutada. Aga nüüd helilõik ühe Stavideeri kohtumisest ja seda kommenteerib riigikogu aseesimees Tunne Kelam. Härra okeijevit huvitasid julgeoleku küsimused, ta nimetas president Jeltsini pakkumist vähendada Vene vägesid selles piirkonnas ja vastas küsimusele, kas tuleb ratifitseerida ka tuumapoolt eitavalt, et see ei olevat tuuma taga kinni. Ja põhiliselt huvitas teda Eesti seadusandlus ja Euroopa organisatsioonide hinnangud sellele seonduvalt kodakondsusküsimustega ja niinimetatud venekeelse vähemusega Eestis. Samuti tõstatas ta probleemi, et minevikku. Raskustes on vastutav totalit taarne süsteem mille ohvriteks on nii hästi eesti kui vene rahvas. Ma olen sellega täiesti nõus ja Ma tegin ettepaneku, et sellisel juhul oleks väga vajalik kanda täpsem hinnang sellele totalitaarsete süsteemile. Ja et me peaks arutama meie kõige põhilisemat vastuolude sõlmpunktis, on suhtumist 40. aasta sündmustesse. Sest nii hästi Euroopa Nõukogu, Euroopa parlament kui Euroopa demokraatlikud riigid on kinnitanud seda, et Eestis oli okupatsioon, seega mitte vabatahtlik Nõukogude liitu astumine. Kahjuks on siiamaani Venemaa seisukoht hoopis teisi teistsugune ja seda kinnitas jätkuvalt ka härra optieie. Isegi üllatavalt selgelt, väites, et Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane nii hästi juriidilises kui füüsilises mõttes. Ta vastutab kõigi nõukogude liidu poolt sõlmitud lepingute eest. Nagu ütles ka väga teravalt, et Eesti seadusandlus ei vastavat Euroopa normidele. Ja kui Eesti soovivad saada demokraatlikuks riigiks, siis tulevat tallu ka seadusandlust muuta. Minu seisukoht oli, et Eesti on demokraatlik riik, seda on selgelt kinnitanud nii hästi Euroopa nõukogu kui OSCE. Meie seadusandlus on kõige liberaalsemaid Euroopas ja ma avaldasin soovi, et kui Vene pool nii sügav vabalt jäägitult respekteerib Euroopa nõukogu ja teiste organisatsioonide arvamusi kodakondsusküsimustes siis oleks tervitatav, kui nad samuti respekteeriks nende arvamus 40. aasta otsuste suhtes. Me tõstatasime mõned väga olulised praktilised küsimused, nimelt eestlaste olukord Venemaal. Eesti keele õppimise võimalused on Eesti kodanike võimalused külastada oma kodumaad, kui nad elavad Venemaal. Siin on küsimus mitmemaksuga, mida neil tuleb tasuda väga ja oluliseks pidasime Eesti presidendi ametiraha tagastamist. Teatavasti on Venemaaga Euroopa nõukogule kohustunud tagastama kultuuriväärtused, mis kuuluvad teistele riikidele samuti viisade andmisest keeldumine mõningatele eestlastele poliitilistel põhjustel. Näiteks Arvo Walton, Andres heinapuu, endised riigikogu liikmed kes ei ole saanud piisasid, kui nad on tahtnud osa võtta Venemaal toimuvatest rahvusvahelistest üritustest. Kokkuvõttes nentisime, et arvamuste vahetus oli ka kuid avameelne ja et igal juhul on kasulik, seda jätkab ja ka siis, kui kohati seisukohad jäävad erinevateks. Sest meie probleemiks suurel määral siiski informatsioonivaegus juhtisime tähelepanuga kultuurialase koostöövajadusele, eriti ka sellele, et oleks soovitav, et Vene pool pööraks rohkem tähelepanu Vene kultuuri arendamisel Eestis. Valitsuse teisipäevasel istungil oli muuhulgas arutlusel pensionifondide seaduseelnõu Rahandusminister Mart Opmanni sõnul peaks selle seaduse vastuvõtmisega käivituma tulevikus pensionireformi kolmas sammas. Me läheme edasi tulenevalt kevadel heaks kiidetud pensionireformi kontseptsioonist kahe alternatiivse variandiga. Me moodustame pensioni investeerimisfonde. Tõsi lisaks kitsendustele, mis on juba investeerimisfondide töötamisel veel rida täiendavaid kitsendusi nii nende fondide kapitali adekvaatsuse kui ka fondivalitsejatele kehtestatud nõuete osas, noh näiteks kas või et neil peab olema kogemused ja positiivne kogemusest, vähemalt ühe aasta jooksul on suurendatud kapitalinõudeid fondi kapitalile. Teine me läheme edasi alternatiivselt ega kindlustuse variandise investeerimise variandis on põhiliselt märksa sõnade see, et pensionifond on lepinguline investeerimisfonde, see tähendab tema omanikeks on osakute omanikud. Osakud tekkivate sissemaksete järgselt ei ole võimalike lunastada osakuid vähem kui 100 aasta pärast ja on piirangud, kui need osakute lunastataks välja enne pensionile. Tammiste välja arvatud teatuda juhude, näiteks kui osakuomanik on surnud, pärjati haigus lunastada need osakud välja. Põhimõtteliselt on võimalik kogu sissemakse lunastada ka ühe korraga, kuigi seda ei pea tegema, eks peale pensionile jäämist, sissemaksjad ise on vabatahtlikud. Seaduse jõustumine on ette nähtud järgmise aasta esimesest juulist on võimalike maksta järgmisel aastal juba ka kogu 98. aasta eest. Sissemaksed on maksutulumaksuvabade on piiritletud ülemine piirsumma seal 15 protsenti brutopalgast või brutosissetulekutest, mida deklareeritakse siis riigi maksuametile võid maksta osadena, aga võib maksta ka korraga, sõltumata sellest, et seadus on plaanitud jõustada esimesest juulist. Sisuliselt võiks öelda, et selle seaduse vastuvõtmisega on käivitatud reaalselt pensioni kolmas sammas võib-olla küsimus veel selles, kes on need reaalsed sisse asjade kindlasti ma arvan, et järgmisel aastal, võib-olla ka lähemal paaril aastal on need need, kes saavad vähemalt keskmiste, ütleme siis Eesti keskmisest palgast, sissetulekust suuremat sissetulekut või ka tunduvalt suuremat sissetulekuta, kes on aktiivsemad. Kuid fakte on nii, et kui tuletada meelde suvel kasvõi maailmapanga eksperte siin Eestis kes ei näe reaalseid vahendeid nendele inimestele, kes on täna 40 aastat ja vanemad, kes põhiliselt peavad hoolitsema oma pensionipõlve eest ise ehk nende elatusallikat sisalduvad kas tänasesse elatuda kaasa või selle nendest vahenditest, mida suudetakse kuni pensionile jäämiseni akumuleerida on muidugi teatud lootuse stabilisatsioonireservi Lõvi kasutusele võtmiseks. Kui me need vahendid suudame päästa ja aastal 2001 näiteks käivitada teise samba siis see ligemale kaks miljardit krooni, mis ma tahan öelda väga optimistlik, elaga natukene üle realismi, optimistlikel eeldustel võiks tekkida ja mis annaks võimaluse saada siis läbi teise pensionisamba ka nendele inimestele täiendavat pensionilisa, kes täna on kuskil 50 55 aastat vanade, küll aga tahan öelda, et selle seaduse vastuvõtmisega kolmas sammas hakkab realiseeruma reaalselt. Keskfraktsiooni esitatud seaduseelnõuga, millega taheti muuta avaliku teenistuse seadust ja palgaseadust, valitsus ei nõustunud. Sisuliselt sätestaks keskfraktsiooni eelnõu kõigile riigilt sissetulekut saavatele isikutele kohustuse oma palga avalikustamiseks, ütles Mart Opmann. Nagu ütles õiguskantsler, et ta on vastuolus ka põhiseaduse paragrahvi 10 ja 11-ga ja mina isiklikult julgen väita, et ma näen siin pigem soovi tekitada valimiseelsel aastal poliitiliste väitluste ja surveta võrreldes näiteks neid elanikkonna gruppe, kellel on palka siis keskmise palga lähedal või alla keskmist palka nendega, kellel on näiteks üle keskmise palga. Ja sama päeva õhtul jagas Eesti Kultuurkapital Niguliste kirikus pidulikult oma aastapreemiaid. Aastapreemiatega tähistas Kultuurkapital ka oma kolmanda täistegevusaasta lõppu. Kuidas on edenetud, näitavad ehk arvud. Kui 1995. aastal jagas kapital toetusi 24 miljoni, 96. 48 miljoni, siis 97. aastal 67 miljoni krooni eest. Aasta eelarve näeb Kultuurkapitalile ette 84 miljonit krooni. Postitati 7147 taotlust. Rahuldada suudeti neist neli ja pool 1008 peapreemiat. 50000 krooni said dirigent Olari Elts, kunstikriitik Eha Komissarov, dramaturg Madis Kõiv, lavastaja Priit Pedajas ja näitetrupp kirjanik Kaplinski, arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas, dokumentalist Mark Soosaar, Otepää rahvateater ja Eesti spordiedendaja Arnold Green. Pluss sihtkapitali preemiad kokku 40 ringis. Väärib üle Eesti aitäh ütlemist selle eest, et iga seitsmes Otepääle näiteks olnud näitleja, et ta on tahtnud olla, räägivad Otepää teatri juhatuse esimees Aare Sepp ja kunstinõukogu esimees, ühtlasi Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali preemia laureaat Heino Mägi. Tartu on meil kaugele, Võru on kaugel, Valgan, kaugel otepää jääb nende vahepeale ja nagu sa ikka kaugele sõidab, parem tee siis juba ise ja see juba mobiliseeris rahvast juba möödunud sajandi lõpust seda teatrit tegema, sest meie teatrikunsti alged ka juba pärinevad möödunud sajandist ja nii on seda edasi kandunud tänapäevani. Kui õhtuti kokku tullakse, siis on näha inimestes tõesti väsimust, aga nad püüavad, nad pingutavad ja oleme siiani hakkama saanud ja ma usun, et ega see ei kao mitte kuskile. On ikka tundvad inimesed on hakanud peale nende seebikatega armastama teatrite, nad tulevad ikka välja nendele, kes on seltskond ja lõbustusaga. Ega see üks maaeluni rutiin. Ainult näitamegi muidugi võiks olla hoopiski rohkem, et oleks võimalik nende nende hulgast valida nii kutselistele, teatritele kui ka maalavadele. Kamaalavad üldiselt on hädas olnud ja pikki-pikki aastaid aastakümnetega. Selle katse valikuvõimalus on suhteliselt väike. Helikunsti sihtkapitali nõukogul polnud raskusi peapreemia laureaadi, ka dirigent Olari Elts enim seostatud nüüd ansambli juhina, kuid juhatanud erinevaid kollektiive ja pidevalt tulvil ideid. Kuigi noh, eelkõige on taastamissõlmedest tegemas nüüd ansambliga seoses ma pean ütlema, et noh, võib-olla isegi üle poole minu selle aastaga seotud ka muude tööde-tegemistega, siis mul on väga palju klassikalise muusika kontserte ja, ja see on ju minu tegelik eriala praegu ma hetkel lisaks suuna muusika minimalistliku suunale, millega me praegu tegeleme, tal on vägapalju dirigeerimisel Beethovenit ja ma loodan, et meil koostöö selles osas Pärnu linnaorkestri kui mitmete muude muusikakollektiivid aga ka jätkub ja ja sealt edasi minnes, siis tahaks kindlasti jõuda kunagi kaatrisse. Hilisromantilist suur teosteni võib olla. Töine pool nädalast saigi sellega läbi ja kõik valmistusid aasta kaunimataks pühadeks. Jõulud olid seekord tõepoolest valged ja see lisas ehk rõõmu juurdegi. Ikka mõeldud, et jõulupühad on endasse vaatamise aeg, mil tehakse kokkuvõtteid lõppevast ja seatakse uusi eesmärke. Küllap oli see tänavugi nii. Ent meie läheme nüüd meenutusega veel kord keske nädalasse, mil täpselt keskpäeval kuulutas Tallinna raekoja aknast jõulurahu välja linnapea Ivi Eenmaa. Iidse tava järgi kestab see vaikne aeg Kanuti päevani. 13. jaanuaril. Üle 350 aasta tagasi kõlasid siin väljakul järgmise käsusõnad mis jäävad korduma meie lastele ja lastelastele Eesti vabariigis, täna ja igavesti. Kuuluta jõulurahu kuninganna Kristiina sõnadega. Homme, kui see jumalale on meelepärane, jõuab kätte meie issanda ja lunastaja armurikas sünnipäev. Ja seepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu. Olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardumusega, jaga muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakalt kombel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikku seab ennast sellega raskendavad asja Olade kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seda igaühe kohta seadus ja korraldused ette on näinud. Ja lõpetuseks olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid, jõulupühi ja jõulurahu, mis kest terves riigis Kanuti päevani. 13. jaanuaril. Koolilastel on alanud talvine vaheaeg ja tudengid pingutavad, eksamid teha, kuid aasta lõpuni jääb tänasega veel vaid viis päeva. Niisugune sai 52. nädal. Viimaste päevade kokkuvõttele lisandub juba ka uue aasta esimeste päevade töid tegemisi. Sellesse saatesse tegid kaastööd Vallo Kelmsaar, Viktor Kaarne, Riina Eentalu ja Mati Kirotter. Saate toimetaja Sammeusvet ja operaatoritöö tegi Riina Cross kuulmiseni.