Ja luulesõber on pilte, mida ka parima fantaasia puhul näib ette manada. Pea võimatu. Eile saanuks 70 aastaseks Evald Hermaküla too möödunud aastasaja teise poole Eesti teatri päikesepoiss kes on eredalt meeles ka kinoekraanidelt ja raadioeetrist. Leidsin meie arhiivivaramust Vallo Kepi koostatud kava eesti luulest mille esitavad teevalt Hermaküla ja Kersti Kreismann. Helisalvestis pärineb aastast 1988. Meel, et sajab lund. Helk pehme, kumab silma. Nüüd tuleb pühapäev rõõmu valgushull juba ilma ja tasakustu meeleid. Teeemmuutlikva loo Use verpärane on minu vaik nädalu Lenk, põrand küüritud, laudadel linad valged ja talurahval rõõmust ülenenud palged. Toomad, igatsused, sõber, tule sisse. Ja ole vaikimine, see oli meie rõõmu sees. Pikk tänapäeva tee viid meeled, iludus, kus igavesed tuled, süttinud igaviku ees. Nii saame lumeigatsusest härdameele argipäeva künnimaade pääl ja langeb imeline valgus meie teele neist pikist pühapäevateedest seal. Tõuget mattis unustuseks udu. Nii kõik valgeks mõtteks tasa tihenes jääpüksi, härmas talupuud kui unistuste kodu. Siis kõik, kui vangis vajub salapalvesse ja roosa helk, kui ohver tõuseb lõunasse. Maa kaebab päike, kui nii läheb jälle ruttu. Armastuses pühendan ma oma valget nuttu. Läbi udu tõuseb siis, kui virvel päiksekuma et õhtu hõlma kustuda. Kui tervituste kuma. Mets mustab. Öine hämar on laotanud. Vaatab kaob ka NATO võtnud 11 hõlma on talveõhtuga. Vaatan aknast välja, kui rahul heinamaa. Kui pühaline vaikus on üle kaugema. Ei ole rõõm, ei valu, mis minu rinnassa. Nad võtnud 11 hõlma siin talveõhtuga. Päike juba looja, läinud eha valge kustub ka üks ja teine tähekele tõuseb üles hiilgama. Tähe hiilgus üle nõmme. Üksi. Puud on aga mõrsja siidis härmatise kaetud aas, sina vaimud all keisritäis. Rahu tunned hingessaa kurvu suva mureva pilgu heida. Astusime läbi lumepilves oli taevastume. Mis seal vastu paistva tööst. Need on kodumetsasalud metsa taga tuttavad talud, magus oli päevatööst. Hingas korra tuulehoog. Kuulge, mis öösest kaikus üles kohkus talve vaikus, rinnas kerkis hämar voog. Kel õhked, kelle nutt mitme kordne hädaga ja kostab üle kodurra ja seal tumemuinasjutt. Seda äkki jahmatas, luust ja lihast läbi lõikas keegi musta öösest, hõikas keegi naerma, pahvatas. Ära kaua kuula, mees. See on hädaohtlik lugu. Oled ise seda sugu, see on kodu meie ees. Laulad sa, emake, laulad seal nii pikalt otsata. See ujub kui kuldne lõng läbi öö, mind laiub kuulama. Lõng. Päeval linadest pool liiklejad rattud südame köik linad mulle olivad, valged kui päev. Nii läksid ketrama mu palged kui koit suvevalgel ööl ja süda kui õnnemaa. Ja siiski see ei nüüd hall, nõnda hall, kui tehtud takkudest võiks ümber köik köik veel kedrata, kord kuldmõtetel õlgadest. Vokvooriseptuuris otsata pikk õhtu, talvine nii endamisi tasa laulab. Okvoorise puunin. Ja läbi ujub, kui kullane-l on, võiks otsast alata. Hõbedalt särab kuu üleval aeglaselt, so loovad pilved. Tasa Holjutab tuul, oksinika leedit, Puur. Sügavas taevas põlevad, arvuta lekivad tähed kaugusest siit ja säält ei kõla ainustki häält. Eemal. Harva ta pikki jääd unnaleminevat mäed. Heledalt vilguvad kaugete külade hilisetuled, põigiti unelevat lummist ja kiirgavad maad. Kaugusest kostavad kajavas õhus koerade Haukked. Väsinud tumedalt teel heliseb kelluke reel. Tardunud süda vaikuses aegade kaduvust kõlab tornist löökidel Kumedel vaskynekkel. Hell vaikus helisemas ele maa. Mets magab lumevaibaga. Üks endus, üks leebus vaid ees, igavikku vaikib taid. Täis tähti, jumala lapsepõll. Täht, otsatuse mängupall, maadlen legi laskunud taevakummihing hardumuses, laanes, tumm. See kõik, see kõik veel sünnieos. Maailmal, looja meistriteos. Mäletad ingsada alleed, seda üksikut lumist teed? Kuused olid kui suhkru pääd, suhkru päial, sina näed. Kuused latvades kandsid, kuid lumi, linnud, painutit, puid, unen nägid Haadunest und. Langeden peksitiivugalond. Mäletad hing, seda alleed, seda üksikut lumist teed, kus meie jooksime kinni käest lume, lennatan alla mäest ühel ristil, kiskusid minu endaga mäletud Veersime alla, pääst võeti kinni kaelast ja käest. Hiljem leidsime metsa seest igalt poolt arma seest. Kuused olid kui suhkru pääd, suhkru päie sean sinal äärt. Metsist käib läbi, kui murru tuba, klaasi kili linna härmatis oksissetter pääsest surunud mõelad. Tervitab ladu, uskmeid, tähtede rõõmustilin tuiskavat külma ja tuul, nende helkivad sõelad. Vedavad hobused Rudinal, jookse regi jäätunud jala Sist kähedat, kostuvad juuksed, õhut, kõik hõbedast tähiga taevast segi, harguvad pähe meil kuu varjul lillakad, seoksed. Pastell-roheline läikiv jää paistel maastik sädeleb, kui suhkur tuules lumi. Talon keeb üles, kurjad tähinna, meil vajub üle pää ees metsamüürid lumes põlvini. Kui hirved. Suomen näis tuulehellad, kuid rinnus kumavad meil jõulukellad. Ja nende hääl käib taeva, Falphini. Tusk on suur mupo õues ränd Meet põleb seal kui pihulooja ise läheneb mulk, õues tähel lennuks rooni mammui. Ärka näidis Leosk, mu valgus lättest sära kõrgustesse. Aitav vii kaun, oota, mis kukkumas mu kätest sulle, sulle süttib seal. Marja. Nüüd, pane kõik küünlad põlema ja ära pimedusel seal aset anna, sa kes oled kurb või haige, sa looda, kannata ja usuvalu karik saab viimaks tühjaks. Igavest või kesta siin ükski oht ei õnn. Ning sagedast su valu. Mul õnnistuseks on su südames, nüüd pane kõik küünlad põlema ja ehi oma hinge. Sa taevarahuga. Aasta kauneima lõhtul. Mõte käib kaugeid kaotatuteid peatudes kõigel ju lapse east nähtul. Täna see jälle, kui aardeleid. Vaadates pühale puule otsin palvuses neid. Neid kedagigi ei kuule. Neid, keda keegi ei näe. Keegi ei keegi. Meile male heidan küünalde leegi. Taeval särasid tähed. Polnud kuud. Nii härmatis on, olid puud, oli külm. Oli vaikne, oli õhtu. Saab valge lumi, kuu, tee alles rajamatu all jalge ja pihku uue aasta käsipuu. Oh kuula, vaikus aja hinge tõmbus. Kui peatuks viivuks tunni keri jalg siis piiride varisevad, nagu embus su üle langeb, uue aasta alg. Jälle igaviku läve ette kõik möödunud silmapilgud maha panud. Mis kaotused käin läbi südametekasse, saabub varsti suurim vastu anud. Kui küsitelu kurgu kinni nööris kas läheb märki aeg? Kas andas kõik? Kui linn, onu, laul ses surma varjus sõõris, uus, kostab ootus. Iidne elu, hõik. Me ulmad avarduvad suurt ja uhket jah, midagi, mis mööduda ei või. Me ootame. Tund otsustav Mil puhked. Ka meile jumal vabaduse lõi. Halvim aeg on, langes südatalv kui vaikus, valged nõiakatted punub. Ja tühjavõitu nagu viljasalv. On ka mu kujutlus, kus juba unub kesksuveküllus. Laine laule puha. Kõik mu ümber kordad. Ükstapuha. Suurmeister loodus magab. Heldest käest ei toida enam keegi linnuparve. Pard härma nõelus astub üles mäest hall külma kubjas ürgAbduule sarve ja pillub kahjurõõmsalt pilve vakast. Jää, kildusid ja klerisevat pakast. Kõik lootus kaob ja tuli kustub leel. Just vastu talve vihasemat järku. Haugubu seljas käin ma tühjal teel. Ei kuskil kuskil elust ainsat märku. Ilm paugub vaid ja sammugeenihku, seal variseb üks lume tähtunud pihku. Ning laadis, kuidas liitub kant ja kant võib igavesi Peikli lööke tunda. See väikehelbeke on kindel pant, et meister valvab kuiskada, Talv ei unda. Ma tean. Ma tean, kootav hing ei närtsi vaid näeb kord suurt elunastavat märtsi. Te kuulsite Vallo Kepi koostatud kava luulet talvelugemiseks. Eesti autorite luulet esitasid Kersti Kreismann ja Evald Hermaküla. Saate helirežissöör oli Külliki Valdma helisalvestis aastast 1988.