Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 29.-st veebruarist stuudios toimetaja Janek Salme. Riigikontroll leidis, et riigimaanteede hoolduses on eriti talvel palju probleeme. Auditis nimetati puuduliku hooldus ühe põhjusena konkurentsi nõrgenemist teehooldusfirmade vahel. Maanteeamet teatas aga vastuseks, et riigimaanteede hooldus on tagatud vastavalt kehtivatele nõuetele. Homme tööd alustav Eesti teadusagentuur muudab teadusraha jagamise süsteemi. Teadusagentuuri juhi Volli Kalmu sõnul muutuvad toetused suuremaks, kuid nende arv väheneb. Euroopa keskpank paiskab turule suure hulga vaat laenuraha. Keskpank annab kommertspankadele teist korda kolmeaastast sooduslaenu, laenude kogumaht on ligi 530 miljardit eurot. Laenu saavad kõik taotluse esitanud 800 panka. Põhja-Korea nõus kehtestama moratooriumi tuumakatsetustel ning lubama riiki ka USA inspektorid. Vastutasuks antakse Põhja-Koreale toiduabi, teatas USA välisministeerium. Tartu maakohus mõistis kahele mehele Viljandi taksojuhi mõrvamise eest pikka vanglakaristuse. Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringu kohaselt toob kultuuri ja spordisündmustesse panustatud euro tagasi neli eurot. Probleem on aga majutuskohtade vähesus ja erinevate ürituste toimumine ühes piirkonnas samal ajal. Rõivatootja Baltika kavatseb sel aastal maha müüa oma kinnisvara. Müüki lähevad büroohooned ja maa Tallinnas aadressil veerenni 24. Baltika sai eelmise aasta neljandas kvartalis 1,88 miljonit eurot puhaskahjumit. Pärnumaal Häädemeeste vallas metsa poole koolis avati võimlahoone, mida oli oodatud juba aastakümneid. Vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, kohati tekib udu. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse, saartel paiguti null kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab veidi lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Riigikontrolli audit leidis, et riigimaanteede hoolduses on eriti talvel palju probleeme. Auditis nimetati puuduliku hoolduse ühe põhjusena konkurentsi nõrgenemist teehooldusfirmade vahel. Maanteeamet teatas aga vastuseks, et riigimaanteede hooldus on tagatud vastavalt kehtivatele nõuetele, jätkab Kai Vare. Riik kulutab riigimaanteede hooldamisele igal aastal ligikaudu 45 miljonit eurot, aga riigikontrolli hinnangul teehooldusega rahul olla ei saa. Auditijuhi Jaanus Kasendi sõnul on eriti palju probleeme talvel. Korraldasime kutseliste autojuhtide seas küsitluse, need on siis bussiettevõtet, veoautojuhid, päästeametnikud, kiirabi juhid ja nemadki olid üsna kurjad selle talvise olukorra suhtes isegi põhimaanteede osas. Maanteeameti peadirektori asetäitja Andrei Tõnts Stein ütles, et arvestada tuleb ka rahalisi võimalusi ja talveLiisaga suurte summadega saavutada suviseid teeolusid. Kui me täna võrdleme ennast nagu lähinaabritega, siis lätlastest oleme saanud 93 protsenti väiksemate vahenditega ja Soomest kahe kolmandiku rahaga hakkama, et, et noh, ma ütleks, vaadates ka liiklejate rahulolu uuringuid, siis riigimaanteede hooldetase on täiesti heal tasemel. Tihuldus töödeks sõlmit, maanteeamet lepingud erafirmadega, aga eri piirkondades on erinõuded selle kohta, missuguseid töid tuleb teha igapäevase hoolde käigus ja milliste eest on ettevõtte lõigus raha juurde küsida. Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo ütles. Eelmises auditis soovitati maanteeametil lepinguid ühtlustada. Riigikontroll leiab, et probleemideks peamisi põhjusi on konkurentsi puudumine teehoolduses. Tarmo Olgo hinnangul on just maanteeameti tegevust takistanud konkurentsi tekkimist. Jaanus Kasendi lisas, et alates 2006.-st aastast on kõigis teehooldepiirkondades sõlmitud uued lepingud, aga kõikjal jätkavad samad hooldajad, kes seni uusi tulijaid ligi ei lasta. Uute tulijate puhul otsitakse luubiga igasuguseid vigu. Markantne näide eest oli Viljandis seegi. Soome ettevõte esitas hanke pakkumise aga võrgu paari masina andmed olid läinud valesse lastesse. Tänu sellele, et maanteeamet ostasid testi kaks masinat oli vaja leheküljel näidatud maksab riik siis kuskil 800000 eurot rohkem. Andrei Tõnts Stein tuletas meelde, et maanteeamet peab eelkõige lähtuma riigihangete seadusest ja ettevõtted peavad ise tublimad olema. Me ei saa sinna ju panna selliseid väga lihtsaid kriteeriumeid, et iga külamees kahe traktoriga sinna kvalifitseeruks, et selle tõttu me oleme suhteliselt ranged oma nõudmistes olnud ja kindlasti kindlasti on see mõjutanud ka seda konkurentsi. Ka järelevalve ei toimi. Jaanus Kasendi sõnul on sanktsioonid lausa naeruväärsed. Üks markantne näide, kus 2,3 kilomeetrit teed oli päevi lahti ajamata, lunastas maanteeamet, otsustas, et see tohib ja summa oli 29 eurot. Andri Donsten kinnitas, et trahvimäärasid on juba suurendatud ja järelevalveametnike rotatsiooni rakendatud. Riigikontroll leiab, et võrreldes eelmise auditiga ei ole maanteeametis midagi paremaks läinud ja audiitorite hinnangul oleks aeg, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium olukorda sekkuks. Ministeerium me ise tunnetama, et on sellest probleemidest kuidagi nagu taandanud ennast, et tema ütleb, et ta on oma nõuded kehtestanud, jah, see, sellega tema roll piirdub. Samas kui olukord on ikka selline hull, nagu need on, meie arvates on, et siis ta käed rüpes nagu istuda ka ei tohiks. Täna oli Eesti Teadusfondi ja teaduskompetentsi nõukogu viimane tööpäev. Homme alustab tööd uus sihtasutus, mille nimi on Eesti teadusagentuur. Indrek Kiisler uuris, miks ümberkorraldus ette võeti. Eesti teadlaste igapäevaelu ei möödu ainult teadust tehes. Üsna suur osa oma ajast läheb ka mitmesuguste toetusprojektide kirjutamisele ja nende paberite ajamisele. Teadusagentuuri loomise üks eesmärk ongi vähendada bürokraatiat, kuid muud on vaja ka osaliselt teaduse rahastamise printsiipe, ütles agentuuri juht Volli Kalm. Me võime öelda, et me oleme osa teadusraha budistanud väga peenelt laiali, meil on tohutu hulk grante, meil on käigus praegu siiani toimunud teadusfondi ja teaduskompetentsi nõukogu peale kokku ligi 1000 kanti ligi 1000 rahaeraldist. Kõik on õnnelikud, kes raha saavad aga pärast saamist enamusele õnn lõpeb sellepärast, et seda raha on nii vähe, et tõsist teadust on sellega raske teha. Niisiis vähendatakse rahasaajate arvu, mida peavad aga peale hakkama need, kes rahast ilma jäävad. Küsisin seda teadus ja haridusministrilt, Jaak Aaviksoolt. No eks siin olnud kaks niisugust põhimõtet, esiteks teaduskollektiivis võiksid suuremad olla, ehk siis jagatakse ühele ülemusele rohkem ja siis tuleb alltöövõtjaks minna nii-öelda parema või edukama teadlase juurde. Teine on kindlasti ka seotud sellega, et kindlasti on kasvav viljakussaba teadusväljund, tuleb ka kohati väiksema arvu inimestega vara teha ja teadus ei ole ju teaduskraadiga inimeste jaoks kindlasti ainuke väljund. Ma arvan, et nii erasektoris kui ka riigisektoris on teaduskompetentsiga inimesi vaja. Ja paljud teadlased võiksid võtta ka rakenduslikke ülesandeid, mida rahastatakse läbi ettevõtluslepingute läbi EAS-i ja teiste praktilisema väljundiga. Instrument. Teadusagentuuril on ka mitmeid teisi ülesandeid, näiteks tuuakse selle tiiva alla sihtasutusest Archimedes teaduse populariseerimise osa. Kond see osa, mis seal on toimunud, on toimunud hästi. Kuigi mulle tundub nii-öelda teadlase poolt vaadates, et see on valdavalt olnud suletud noortele. Aga meil on vaja rohkem ühiskonnale, rahvalt, maksumaksjale, kelle raha eest tegelikult teadlaskonda elav ja tööd teeb, on vaja selgitada, mis on ikkagi selge väljund, kasu võib-olla mitte homme hommikul, aga äkki mõne aasta pärast näiteks. Euroopa keskpank annab kommertspankadele ja teist korda kolmeaastast sooduslaenu. Laenude kogumaht on ligi 530 miljardit eurot. Laenu saavad kõik taotluse esitanud 800 panka, jätkab Margitta otsmaa. Esmakordselt pakkus Euroopa keskpank laenuvõimalust möödunud aasta detsembris ja siis laenas 500 panka kokku 489 miljardit eurot ja raha kasutasid pangad eelkõige enda laenuvajaduste katteks. See aitas euroalal ära hoida tõsise likviidsuskriisi. Nii tunnistas panga juht Mario Draghi siis kui palju uut raha tegelikult lisandub, sõltub sellest, kui paljud pangad raha laenavad ja kuhu selle paigutavad. LHV panga analüütik Risto Swertliku sõnul tänane otsus suurt mõju veel avaldanud ei ole. See on osaliselt tingitud sellest, et see summa, mis on täna, siis välja laenati 530 miljardit, ligikaudu et ta oli enam-vähem ootustesse selles mõttes ta ei tekitanud turgudel väga kiirelt suurt reaktsiooni. Kuna teatud osa sellest rahast, mees, kes pangalt laenati, läheb olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks ja nii-öelda üle rullimiseks, siis siis reaalselt turgudele lisati tegelikult neto-s umbes 311 miljardit eurot. Iseasi nüüd on see, et, et kas see rahaga reaalselt majandusse jõuab või juhtus sama asi nagu eelmise ehk siis esimesele laenuprogrammiga. Ehk siis kus kommertspangad hoopis panevad tagasi selle keskpangahoiusele seisma. Tegelikult on ju turg suhteliselt lühikese ajaga väga suure rahaga üle ujutatud, et see detsembrikuine ja siis nüüd praegune makse. Ja absoluutselt, ja mitte ainult Euroopa keskpanga poolt, vaid kõikide peamiste keskpankade poolt, et siin viimase kolme kuu jooksul on umbes kaks triljonit USA dollarit tegelikult finantssüsteemi juurde lastud. Tänase päeva jooksul on mõned suuremad Euroopa pangad öelnud, et nemad seekordsed raha laenamise võimalust ei kasutanud. Varem on loobumisest teatanud ka Swedbank, olukord on aga kriitiline, ütles Sverlik. Keskpanga tänane laenuprogramm, sellega nad pigem üritavad leevendada kriisi või hoida ära kõige hullemat nii-öelda, et ei tekiks nii-öelda likviidsuslõksu. Et eesmärgid selle laenu programmil tegelikult on need, et nad soovivad näiteks Itaalia Hispaania võlakirjade intressimäärasid alla tuua, mis on õnnestunud tegelikult ka juba esimese laenuprogrammiga huvitavana, et kui esimese programmi raames kasutas umbes 530 panka, kes pangalaenu kraani, siis täna oli juba 800 panka, mis ühest küljest siis näitab seda, et, et olukord on endiselt kriitiline. Teisest küljest jällegi seda, et et rohkem pankasid nii-öelda tahavad enda olukord ka stabiliseerida. Täitsa nagu kõik selline kahe otsaga asi, et ja kuna turg ei näidanud ka mingit reaktsiooni, siis läheb veel natukene aega, et tänase programmi nii-öelda tulemusi hinnata. Euroalateemadel ka jätkame, välisuudised võtab kokku Indrek Kiisler. Soome parlament avaldas täna Kreeka uuele abipaketile toetust, vastu olid põlissoomlased ja Keskerakond. Paketi poolt hääletas 111 ja vastu oli 72 rahvasaadikut. Põlissoomlaste juht Timo Soini teatas, et Kreeka peab eurotsoonist lahkuma ning oma võlgu restruktureerimine. Rahandusminister Jutta Urbi lainen kaitses aga rahvasaadikute ees valitsuse seisukohti, märkides, et Kreeka teise abipaketi alternatiiviks oleks kaos kogu Euroopas. Eurotsoon nii riikide rahandusministrite eesistuja Jean-Claude Juncker sooviks Euroopa Komisjoni koosseisu valitaks volinik, kes hakkaks jälgima Kreeka reformide elluviimist, kirjutab Saksamaa ajaleht Divilt. Junckeri sõnul ei saa ka välistada, et Kreeka vajab veel ka kolmandat abipaketti. Mitmete riikide valitsused on aga teatanud, et kolmandat abipaketti nad enam toetada ei saa, sest avalik arvamus on lihtsalt kreeklaste suurema aitamise vastu. Põhja-Koreas. Mina olen nõus kehtestama moratooriumi tuumakatsetustel kaugmaarakettide välja tulistamisele tuumatöödele. Lisaks laseb kommunistlik riik USA ins sektoritele oma lubaduste täitmist kontrollida, teatas täna ootamatult USA välisministeerium. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul saab Põhja-Korea vastutasuks toiduabi. Washington on lubanud astuda teisigi samme kahepoolsete suhete parandamiseks. Põhja-Korea esindajad kinnitasid täna teadet tuumatööde ja raketikatsetuste peatamise kohta. Bonyangi Ta lubas Washington. Eelmisel nädalal Pekingis peetud kõnelustele on ta lisaks esialgsele 240000-le tonnile toiduabile täiendavat toiduabi. Tegemist on olulise läbimurdega Põhja-Korea suhetes muu maailmaga. Egiptuses on kinni peetud terrorivõrgustiku al-Qaeda liider Saifalladel. Egiptuse julgeolekuametnik teatel võeti mees kinni Kairo lennuväljal. Ta saabus Kairosse Pakistani lennukiga, mis oli teinud vahepeatumise Dubais. USA Föderaalne Juurdlusbüroo on välja pannud viis miljonit dollarit informatsiooni eest mis viiks selle mehe kinnivõtmiseni. Ühendriigid otsivad teda taga seoses 1998. aastal toimunud rünnakutega USA saatkondadele Tansaanias ja Keenias. Saifalla teel sai Al-Qaeda tegevjuhiks pärast Osama bin Ladeni surma. Tartu maakohus mõistis kahele mehele taksojuhi mõrvamise eest pikad vanglakaristused. Kohus mõistis 29 aastasele Viktor Kabanov üle 20 aasta pikkuse ning 25 aastasele Andrei Karanetsi 17 aasta pikkuse vanglakaristuse. Kohus mõistis meestele samad karistused, mida nõudis neile kohtuvaidluses Lõuna ringkonnaprokurör. Viljandi politsei sai mullu 24. aprillil teate, et samal õhtul Viljandi bussijaamas kaks meest takso peale võtnud taksojuht on kadunud koos sõidukiga. Päev hiljem leidsid politseinikud Viiratsi vallas vardja külas asuvast tiigist kadunud taksojuhi vägivallatundemärkidega surnukeha. Mõrvas kahtlustatud Kabanov ja Karanets põgenesid Eestist, nimine tabati mullu 28. aprillil Saksamaal. Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringu kohaselt toob iga kultuuri ja spordisündmustest panustatud euro tagasi neli eurot. Konjunktuuriinstituut uuris kokku 20 Eesti kultuuri ja spordisündmuse. Mõjupiirkondade majandusele jätkab Margitta otsmaa. Uuringus vaadeldi 20 ürituse tulusid, kulusid, kitsaskohti ja häid külgi, oli nii pikalt ajalise staažiga üritusi kui alles alustavaid, näiteks Saaremaa ooperi Tartu maraton, augustibluus või Põlva noorte jalgpalli turniir uuringu läbi viia. Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing lausus, et nii külastajad kui ligi 1000 ettevõtjad tunnistasid, et peale majandusliku mõju muudavad need üritused ka piirkonna atraktiivsemaks. Ja iga teine ettevõte sisuliselt 46 protsenti ütles, et tema käive suurenes sellel nädalal, kui üritus toimub. Müügitulu suurenes, kõige vähem muutus oli tööhõiveettevõtted, tegelikult peaksid need ajutise tööhõivega võib-olla julgemad olema, sest nendel kipu perioodidel selgelt kohalik teenindus. Vaat sellele nõudlusele alla ja ei suudeta pakkuda seda, mida oodatakse ja oodatakse väga, et need üritused ei katkenud. Tartu maraton ei kujuta regiooni ette, et seda ei toimubki Saaremaa ooperipäevade või Viljandi pärimusmuusika festival. Kokku külastas vaadeldud üritusi aasta jooksul 230000 inimest, suurim kulukülastajale on pilet või pass, seejärel söömine ja majutus. Just majutus on Josingu sõnul suur probleem. Esimene võimalus teha paremini koostööd antud religioon Nonii majutusettevõtete vahel, et pakuksid ka transporti, näiteks üritusel pakuti seid, pakett teenused Eestis ennast nähtavaks kõikjal ümbruskonnas tuleb ilmselt natukene rohkem panustada telliste keeltesse infrastruktuuri, kus, kus külastajad saavad ööbida Eestis praktiliselt pole üldse välja kujundatud kämpingute süsteem kehtib viibitakse regioonis, kui juba teine üritus korraldatakse 2,8 päeva, 1,5 ööd. Ja üks külastaja jättis siis regiooni läbi selle perioodi kaheksa 10 eurot. Ürituste korraldajad tulevad ots-otsaga kokku, keskmine tulu ja kulu jääb 200000 euro juurde. Suure osa tuludest annab piletimüük. Keskeltläbi võib siis öelda, et see on kuskil 600000 tuli regiooni sellist raha ja keskeltläbi siis üks euroomiga vandi üritusse tõi piirkonda tagasi neli eurot. Nii Marje Josing kui kultuuriminister Rein Lang tõdesid, et suurim probleem on mitme eriürituse korraldamine samal nädalavahetusel samas piirkonnas. Seda koordinatsiooni ja pagana vähe, mõned asjad tõepoolest täiendavad 11, aga mõned tapavad 11, et see võiks olla kohaliku omavalitsuse rida, mida me oleme väga palju kogenud, suurte asjade puhul ettevõtja koha peal, näiteks majutusettevõtja toitlustaja üritab maksimaalselt ära kasutada seda perioodi selleks, et viia hinnad püsti mitte ainult tavalisele külastajale vaipa korraldajale, et SEE nagu küll ei ole mingil juhul õige poliitika. Rõivatootja Baltika kavatseb sel aastal maha müüa oma kinnisvara. Müüki lähevad büroohooned ja maa Tallinnas aadressil veerenni 24 Baltika teatas Tallinna börsile. Müügist saadava summaga võtab ettevõte oma laenukohustust ning suurendab investeerimisvõimekust. Baltika sai eelmise aasta neljandas kvartalis 1,88 miljonit eurot puhaskahjumit. Baltika on kahjumis olnud nüüd juba 13 kvartalit järjest. Pärnumaal Häädemeeste vallast sai valmis metsapoole kooli võimlahoone, mida oli oodatud aastakümneid. Avamisel käis Ester Vilgats. Kui mingit paika üldse ääremaaks nimetada, siis metsapoole küla, Häädemeeste valla servas, paari-kolme kilomeetri kaugusel Läti piirist on seda kindlasti näiteks mobiililevi käiakse siin õues otsimas ja tihtipeale on see hoopis Lätti masti signaal. Investeering sellisesse paika on kindlasti regionaalpoliitika. Metsa poole on haridust antud 160 aastat. Nüüd valminud võimlahoonesse mahuvad veel tööõpetuse klassiruumid, kooli köök, arvutiklassi jõusaal, kooli raamatukogu ja algklasside klassiruumid. Üks, kaks miljonit eurot tuli Euroopa regionaalarengu fondist, valla omaosalus on 260000. Regionaalminister Siim Kiisler. Tahab vigu otsida, seika leiab alati aga tõesti seesama toetusprogramm, millest ka see koolimaja toetust sai. Sellest oleme viimase kolme-nelja aasta jooksul toetanud seitsekümmet kooli ja 55 lasteaeda ja just väljaspool suuremaid linnu, et see on tegelikult väga suur arv, inimestele meeldib rohkem kurta ja pikemalt rääkida sellest, mida ei ole. Ja kui siis ükskord on, siis meeldib veel avaldada kahtlust, et ei tea, kas oli ikka õige koht ja ei tea, kas on kestlik ja ja kas ikka tasus niimoodi teha. Põhikoolis on 51 õpilast, 10 aasta eest oli neid 146. Drastiline vähenemine siiski ei tähenda, et kool päris ära kaob, loodab vallavanem Urmas Aava. Kool jääb igal juhul kestma, täna on võib-olla küsimus selles, et kui palju neid õpilasi nüüd siin lähiaastatel on, aga ma usun, et see uus maja on piisav stiimul selleks, et neid lapsi siia rohkem tulek. Ma usun, et investeeringule õigesse kohta Metsapoole põhikooli direktor Esta Vesik tuli kooli tööle ligi 30 aasta eest. Ma tulin 1982 ja ma võin kinnitada, et võimla jutt oli juba siis juba enne seda, alati on midagi vahele tulnud, kes seda kasutavad, kasutavad siis meie oma kooliõpilased kindlasti kogu külarahvas, Ikla küla, Treimani küla ja kabli noored on ammu küsinud, millal valmis saab ja juba palutakse treeninguaegu. Minu mõte on selline, et kella Suveni on laste käsutuses ja siis vähemalt üheksani saavad tulla siis täiskasvanud, et oleks ka mingit muud tegevust maal peale televiisori vaatamise. Ester Vilgats, Pärnu stuudio. Ja nüüd ilmast. Öösel on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub lääne ja edelatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse, saartel paiguti null kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab veidi lörtsi ja vihma ning võib olla udu. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.