Kahte head raadiokuulajad, nädalavahetus taas käes, saade poolt ja vastu alustab. Saatejuht Urmas Vaino rõõmustab et taas on võimalik mõelda poolt ja vastu argumentidele järgmisele teemale ja räägime nüüd vaikselt niimoodi hoogu kogunud ideest, millest vist räägitud on ikka juba juppimat aega püstitada siis Vene presidendile Boriss Jeltsinile ausammas, mälestusmärk või miski, mis igatahes siis mehe olulisust Eesti rahva ajaloos rõhutaks ja sellel teemal on oma poolt ja vastumõtteid täna siis esitamas Igor Gräzin ja Henn Põlluaas. No Igor teel on, selles mõttes on natuke lihtsam, teie pikk karjäär poliitikas, eriti just Riigikogus on inimestel üldiselt teada, aga Henn Põlluaas, teie puhul tahaks öelda siis Eesti demokraatliku rahvuslike jõudude koostöökoja ja Tartu Rahu põlistamise seltsi juht on see kõik õige? Saue linnavolikogu liige ja kaitseliitlane veel peale selle? Just väga kena. Aga Igor Gräzin, te olete ise Boriss Jeltsin kohtunud, silmast silma temaga vestelnud, rääkinud. Mis siin nii väga vestled, üldiselt me ei vestelnud inimesega, kellega sa poolteist aastat järjest kolm korda nädalas tundide kaupa koos istunud, siis ei vestle tööd. Nii et me oleme ikka istunud ja olete istunud koos? Jah, jah, no kaks korda suuremas ruumis, kui see siin kolme-neljakesi oli ehk teisisõnu päris ruum ja mis töö see täpselt oli, aidake nüüd kuulajatele järgnevalt saba. No seal oli siis niimoodi, et eks ole, see oli NSV Liidu ülemnõu nii ja nii nagu Riigikogus, seal olid alalised komisjonid ja üks nendest komisjonidest oli ehituse ja arhitektuurikomisjon esimesele Jeltsin. Ja mina sattusin sinna komisjoni ütelda juhuslikult, nii, sest mina ei tea suurt midagi, ei arhitektuurist, ehitust ja teisigi asju, MRP, teise majandamise särgid, aga ühel hetkel tuli Jeltsini grupi poolt ise konide vaheline demokraatide grupp ja nii edasi. Tuli Balti saadikutele signaal, meil on teie meest vaja. Ja siis seal Siim Kallase kest, teised olides. Vot Gräzin ei ole üheski komisjonis, las tema läheb. Ja meie esimene kohtumine Jeltsiniga suures kongressi saalis oli see, ma ütlesin, et hoidku jumal seda maad ja riiki kui ehituse ja arhitektuuri hakkavad tegelema minusuguseid inimesi. Me teame, missuguseks riik, lõbus on ehitanud? Jah, aga Jeltsin siis pilgutas silma, ütles, et me ei tegele selles komisjonis ehitusega arhitektuuriga, ütleme Nõukogude õitsva korra õõnestamise oli see, millega ta tegelaseks tegeldi asja tegelikult muidugi ka, aga nendel koosolekutel ma väga palju ei käinud. Igor Gräzin, teie olite siis, järelikult ma julgen selle põhjal oletada üks, keda ei olnud vaja veenda, teie allkiri oli sellel paberil juba enne kui tekst kokku sai ja ükskõik mida Boriss Jeltsinile Eestis kavatsetakse püstitada teie seda toetada. Jah, loomulikult haige või isegi öelda, tähendab, millisel hetkel ma mõtlesin, et see ausammas, muide, ma tahaks täpsustada jutule ausambast, mina olen mõelnud ausammast muidugi, aga me oleme otsustanud mälestusmärki ja ma ei tea, milline see on, teatame ausamba jutu kõrval. Ma ütlen. Sündmused, mis minu jaoks Asjoni, kui Eesti vabariik annetas Maarjamaa Risti USA presidendile Gerald fordile siis ma sain aru, et vot nüüd on meie ajalootunnetus muutunud niivõrd globaalseks sigaduseks, et vähema kui mälestusmärgiga Jeltsinile me hakkama ei saa ja põhjus on väga lihtne. Esiteks, Gerald Fordi polnud keegi kunagi valinud presidendiks, ta lihtsalt kobatas sellele, kohaneb läbi konstitutsioonilist tekkide ja Gerald Ford kirjutas Helsingis alla, Helsingi lõppdokumendile öeldud piire ei muudeta. Eesti jääb NSV eks ja NSV Liit jääb elu lõpuni Eesti territooriumile all, päris nii see siiski ja pärast seda, eks seal olid, andsid need protokolli, me läheme detailidesse, aga põhimõte oli väga selge. Gerald Ford ütles, Eesti NSV ja Nõukogude kord jäävad siia. Tunnustati NSV Liidu välispiire, millel ei olnud üldse Eestiga pistmeski ja pärast tegid lääneriigid ju eraldi deklaratsiooni, milles nad kinnitasid, et balti riikide okupatsiooni ei tunnustanud ära, kuidas ta käsi on hoopis teine, kui nad teie minu südamesse ei siis te ka ei tea, mida ma mõtlesin ja ma ütlen veelkord mõtlesin, kuna see tundus mulle niivõrd globaalse ebaõiglusele ja kui hakkasin üldse vaatama, tähendab noh, milline on see meie ajalooline mälu ja kuidas hakkas tekkima, mida hiljem seda rohkem vabadusvõitlejaid ja pange tähele, mida aeg edasi, seda rohkem kangelasi. Ja kuna see hakkas minema, no niivõrd kreeni siis tol hetkel mina isiklikult mõtlesin küll, et Eesti peaks omaenese aja kui omaenese südametunnistuse nimel tunnust Jeltsin kuidagi teistmoodi laager kohasem ikkagi klatšida iga ka selline südametunnistus ka natukene. No absoluutselt sellepärast et tegemist ei olegi ikka mitte tunnetega emotsioonidega, vaid vaid me peame lähtuma tõsiasjadest ja faktidest sellest, kuidas Jeltsin, tema tegevus on mõjutanud Eestit, meie iseseisvust, meie jätkusuutlikkust ja just sellest lähtudes Tammemäe, vaatame, kas tema on vääriline isik selleks või mitte. Et kui me naljanurga seda kõike vaatame, siis miks mitte tore viinaninad ja kes toetas meid mingisugusel hetkel, kellest Youtube on täis kõikvõimalikke vahvaid videoid, kuidas ta täis. Aga räägime, räägime edasi. Siis me räägime ja nii edasi, no lõpetame, räägime tunnetest, eks, aga me rääkima tegelikult hoopis teistest asjadest, mitte. Aga räägime teistest asjadest sirgjooneliselt Henn Põlluaas selle vastu, just nii. Mis on need peamised argumendid tõesti Youtube'i võib-olla kõrvale jätta, sest Youtube on täis kõike, mida me tahame sealt leida. Seda ma tahangi öelda, et sellised asjad, Me peame kõrvale jätma. Lähtume sellest, et Jeltsin ei olnud demokraate kaega liberaalsete väärtuste eest võitleja. Absoluutselt. Tundus hetkeks selleks ajal, kui algas võimuvõitlus Kremlis, kui ta soovis saada NSV Liidu juhiks 89 90, see tal ei õnnestunud. Ja seepeale pidi ta võtma võimu Vene maali, asuma Nõukogude liidule lammutamise teele. See mulje on argument 90 protsenti nõus jah, ta ei olnud ei demokraat, järjekindel ega järjekindel libera. Sellega me oleme kokku leppinud, väga tore eluaeg, nii. Lugege minu emaga, ei, see on ju kirjas ja nii edasi just. Ja sellest lähtuvalt ta ei toetanud Eestit mitte mingisugustest demokraatia soovidest, mitte sümpaatiast meie iseseisvuse vastu, vaid puhtalt pragmaatilistel kaalutlustel selle pärast, et nii nagu meil oli vaja tema toetust enda iseseisvuspüüetele oli tema täpselt samamoodi vaja toetust meie poolt, siis ma küsin ainult vastu. Kas Vladimir Lenin, Lianov toetas Eesti iseseisvust lähtudes demokraatlikest liberaalsetest põhi, aga just nimelt püstitame siis teie arusaamade järgi ausambaga leni ilma, sellepärast tema tunnustas pehme rahu. Eesti vabariik, ma küsin seda, tähendab kas me räägime kõigest maailma majandus ja nii edasi, et kõik on temaga ja vaadake, kui palju me räägime selle ausambaid. Me räägime sellest, mis puudutab Eestist, teie tahate Vene tsaarile panna Eestisse ausammast, mitte mina, mis on mingisugune teiepoolne argument siis miks sa seda kangesti unustame, need tunded ära, emotsiooni, aga ärme unusta hetkeks emotsionaalse küsimusega, seal on see väga huvitav, et mille poolest Lenin erineks, kes tõesti lasi juhtuda sellel, eks ju, et kirjutati alla Tartu rahuleping, et üldse Eesti riik sai sündida Jeltsini lähedal peaks olema Lenini võib-olla mitte ausammas, aga mälestusmärk ka päris aus olla siis kui eestlastel oleks natukenegi julgust oma ajalukku vaadata, siis tegelikult see idee ei ole vale, aga arvestades seda, et Eesti ajalugu on selles küsimuses väga delikaatne, Eesti ajaloos unustatakse erasid põhjusse tegelik põhjus, miks Lenin Eestit tunnustas. Ei küsimus oli selles, et oli vaja kunstlikult luua puhverriik selleks, et välja kantida kuld ja nii edasi ja Eesti oli nüüd see kull ja äri ja transiidimaa seeli pangas, harju pangad, kogu see Laidoneri kampaania ja kogu see pull seid tegelikult Venemaa tunnustas Eestit selleks, et saada transiidikoht olukorras, kus majandusblokaadi ja ma ütleks, see episood on Eesti ajaloos selline kahemõtteline, tähendab, me tegelikult olime ju esimene ja ainus riik, kes tunnustas ühtegi kurjategijate grupi Venemaalt. Temal oli kolm enam-vähem seaduslikku tsaari esindavat valitsust ja vähemalt kakskis esitasid asutavat kogu. Ja ma arvan, et, et vot me ei ole sellest veel üle saanud tähendab meil ikkagi väga palju lugusid sellest siseses võitlus ja kuidas me seda soovib ja kuidas see nüüd on olnud, mingisuguse sellise oli see vabadusvõitluse tulemus ja nii edasi, et neid tõesti võitlesime välja endale selle rahvusvahelise see on meie teadvuse osad sellesse teadvuse osasse linn lihtsalt ei klapi. Aga mis puudutab Jeltsinit, siin siin joodik, vanem sigadusi, esiteks A ei olnud ja ma võin seda kinnitada. Napsi võttis. Teiseks, kui mitu päeva peaministrina oli kaine, Winston Churchill. Ma ei taha keegi valla ja teiseks minu arvates Eestis on see idee tükk aega üleval, muide mul ei oleks ka midagi, tegelikult lihtsalt ei ole eriti nutikas poliitik minutit saanud, aga noh, jumal sellega Jeltsini inimene, kelle minevikus oli asju, mida muidu ta ise karjäärikommunist mina olen tüüpilisemad, noh näiteks kas või see, mida ta kaheksas oli, Bathumi maja, buldooseriga mahalükkamine, see on mälestusmärk, kus tapeti tsaar Nikolai, teise pere on sellest on ka korduvalt rääkinud. Teiseks, ütleme tagantpoolt, ega Jeltsini ajaloolises hulka kuulub ju ka see mingil. Ma arvan, et kogu see Tšetšeenia luga hakkame sellest peale siis see, et aitas Putini võimule igas üldiselt muidugi ajalugu karistas teda seal. Aga no hea küll, jätame selle kõrvale. Minu arvata, Jeltsin on tervik, mitte ta ei saa võtta mingit viit minutit tema elu. Me võtame välja ainult need elulood ja need kaks kohta, kus ta oli oluline Eestile ja need on kaks episoodi, 13 jaanuar 91 ja 20 kuni 23, august 1991. Need ei, no need need kohad, kus Jeltsin tegelikult otsustas, ma saan muide väga hästi sinus Põlvas alusel kaitseliitlane, edasi, sa oled tegelikult võimetelt sünnilt Napolion, nõus, aga sul on kamatuleeribike põues, aga sul on kaks probleemi, esimene pigem on see, sa elad valel ajal ja teiseks, elad valel riigi abs on olemas väga palju inimesi, kelles on potentsiaal. Aga Jeltsini puhul juhtus nii, eks ole, Stefan Zweigi oled lugenud kindlasti Kružist ja materjale lahingutest ja Rusede Lillist ja nii edasi. Ühesõnaga noh, Stefan Zweigi, me teame kõik. Vot sealsetes haigi ütleb olulise hetke võtta, ajalugu kulgeb, kulgeb, kulgeb ja ühel hetkel kukub ajalukku inimese kätte või väga väheste inimeste kätte ajalugu selle koha peal. Väga eksid. Esiteks mina elan selles riigis, kus ma tahan elada oma elu lõpuni. Nõnda et minu lapsed ja lapselapsed elavad mina. Aga kas sa mäletad seda, kui mõned aastad tagasi Toompeal kohtusime, Sa ütlesid, et seda riiki maksimaalselt veel 10-ks aastaks. Esiteks meid oli seal õige mitu, mäletavad mina tahan, et riik kauem kestaks, aga lõpetame selle ära. Tuleme tagasi. Sinirolli ajal oleme Põlvas suhteliselt konkreetsed asjad, kalla näidati. Kas sa väidad, et Eesti suveräänsusega Euroopa liidus alles ei väida, nii, mida ma ütlesin, ma ütlesin seda, et suveräänsus mängitakse Euroopa liidu kätte? Ei, see jääb alles, pole sinusuguste naiivikute ära aitäh praegu all olev, vastupidi, sinusuguste kliinikute pärast me oleme seal. Olgem tagasi Jeltsini juurde, praegu ei tule mulle ära tule ütlema. Ütle mulle ükskord, kus ma olen Euroopa liidu poolt hääletanud üks kord, aga mida sa olen teinud selle vastu, seda sinu hääletamis ei võta ju täiesti puhtalt sellise reformierakondliku tsirkuse nad näidata, et meil on ka opositsioon teise seisuga olnud okei, lased, aga, aga tegelikult on see väga tore ja väga tervitatav, et sa julged teistmoodi hääletada, et selles suhtes ma sinu ees mütsi. Aga see viis minutit, see Stefan Zweigi viis minutit või see hetk, kus inimene peab tegema otsuseid ja te ei ole nõus sellega, et tema tehtud otsused siis Jeltsini tehtud otsused sellel hetkel Eesti iseseisvusele kasuks tulid? Kindlasti tulid kasuks, aga ja mitte absolutiseerida ega klorrifitseerida vaid esiteks, nagu ma ütlesin, need olid tingitud tema enda poliitilistest ja pragmaatilistest soovidest. Need olid talle hetkel lihtsalt kasulikud ja teine asi on see, et me ei saa eeldada seda, et Jeltsini sõnad siin, Tallinnas kui tema kutsus üles vägivalda lõpetama kutsus välismaale riike kaasa aitama sellele, et need oleks olnud nüüd need määravad kindlasti need aitasid kaasa, need olid meie jaoks väga olulised, aga tema sõnad ei peatanud ja väge miilitsajõude julgeolekujõude, vaid pigem olulisem oli see, et selleks ajaks olid toimunud, eks nagu sa tead, Tbilisi, Vilnius, Riia ja läänemaailm oli aetud jalgadele. No ausalt öeldes parlament, USA kõik riigid olid protesteerinud, ähvardasid lõpetada suhted Nõukogude Liiduga, kõik võimaliku rahalise ja tehnilise. Ära ära andma, lõpetan ära punane ja Gorbatšov, kes tahtis esineda demokraadina, kes tahtis mööda maailma ringi reisida, siis selleks ajaks oli olukord teistsugune ja ta enam ei saanud toetuda vägivallale, veri ei saanud enam Tallinnas voolata ja see oli see põhiselles mõttes. Vilnius oli Gorbatšovi lihtsalt nii-öelda mahamagamine, see olukord tegelikult ei olnud seda vaja. Te väidate seda, magan midagi maha, see oli Gorbatšovi otsese käsu tulemus, nii, aga lihtsalt olu, aga seal ei oleks andnud seda käsku, oleks kindlasti solidaarplaanis. Heitsin Jeltsini tõttu jäi Sanna jäänud Jeltsin oli üks põhjus, miks jäi andmata, aga mitte ainult. Nagu ma just ütlesin, oli see lääneriikide surve, et olukord oli selleks ajaks muutunud. Enam ei olnud võimalik Tallinnas verd valada, nii nagu mujal enam nii vabalt. No selle peale lääneosas ei makseks, nagu ta väga illusioone teha, tuletame siiski väga hästi meelde. Hardo Aasmäe, kindlasti tuleb siia saatesse, kunagi räägite sellest joonikeni Tbilisi veretööpakku veeredes. Kuidas lääs sellele reageeris, väga õige, mitte kui ta just täpselt sellepärast printsiip. Gorbatšov reageeris koheselt pärast Jeltsinit väga õige pärast Jeltsinit käes sai aru, ei oleks Jeltsinit olnud, oleks vana pull edasi käinud, sellepärast MUU Spilisi lääs ei reagi just. Muide tuleme tagasi veel ühe teisese juurde, tähendab, kui me räägime vot sellest üürikest ajahetkest siis üks väga oluline moment on veel see hetk, kui Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Jeltsinile isiklikud olnud kasu. Tal oli kaks varianti, kui Jeltsin oleks öelnud, et võtme demokratiseerimine ta oli just Gorbatšovi krimivangistusest ära toonud ja menüüd demokratiseerimine oleks Jeltsiniga loonud kogu läänemaailm. Sellepärast Gorbatšov päästetud, Jeltsin on demokraatia ja nii edasi, kusjuures seda rääkis Sahharov veel vahetult enne oma surma ja kes iganes, rääkisid Belov ja need kirjaningulustesse. Kiidan, kõik rääkisid tegelikult sellest, Nõukogude Liit jääb alles, demokraatlik tubli, korralik Nõukogude Liidu ja teil, eestlastel on tulles Nõukogude liidus väga hea olla. Ja kui nüüd tuli Jeltsin, Jeltsin oleks öelnud, et vot nii jääb ja demokratiseerimine A la Zahharov ja nii edasi. Jeltsinit oleks kogu lääs toetanud Jeltsiniga oli üks põhjus, miks ta ei saanud seda teha. Inimesena oli andnud Ahusena, oli 13. jaanuaril Eestile andnud, ausõna, seal oli valiku koht inimesena. Kusjuures Eesti iseseisvuse tunnustamine oli noh, tema seisukohalt mõnes mõttes ütleme niimoodi risky business ja igal juhul ma olen kindel, et sa selles kohas ei vaidle vastu, et Jeltsin oli kaks võimalust. Tunnustada või mitte tunnustada soodsalt, loomulik, langetas selle otsuse ja pärast mida tunnustasid Eestit USA, Saksamaa, Kuu aja pärast Soome ja nii edasi, ära unusta seda, et enne Jeltsini tunnustamist olid Eestit tunnustanud juba Island ja Leedu ja sugugi mitte esimene ei saatkonna Eestisse lõi ka Rootsi kuningaid. Venemaa esimene absoluutselt. Tunnustas tegelikult räägime sellest, et Nõukogude Liidu säilitamisega ei oleks tema saanud endale demokraadi nägu säilitada ega luua ja ei oleks ta saanud ka mingisuguseid selliseid tohutuid rahalisi süste Jabysi, nagu ta sai. Eesti tunnustamine avas talle tegelikult lääne rahakotirauad sõrmega väitma. Okei, ühesõnaga, kes siis tunnustasid Eestit enne Venemaad Island auks, meil on ka väljak ja ma ei ole ausammas. Mis sa parem sellele ausammas Islandile, Islandi, peaministrile või presidendile nii Island üks, Läti kaks, Leedu kolm ja Taani neli. Need neli riiki ei määranud Eesti iseseisvust. Iseseisvuse tunnustamise määras NATO juhtriik USA Lanale ausammas, kindlasti USA ei oleks mitte kunagi tunnustanud iseseisvat Eestit. Defactonge neile paarile, kui ei oleks olnud Jeltsini ja see on ajalooline, oleks hästi, et ei ole asendamatuid inimesi. Eesti oleks saanud oma iseseisvuse täpselt samamoodi, ilma Jeltsinit ta mingisuguses teises olukorras mingisuguses teises vormis, võib-olla natukene hiljem, aga see ei oleks jäänud saama. Vaata sinuni, on natuke hiljem ladna, tegelikult oleks olnud Tallinnas verevalamine ja siis sul on võib-olla õigus oleksingi, nii läige seda verevalamist ei olnud, nii oleks Eestis tapetud 10 15 inimest, tõepoolest. Paistab, minul on ükskõik mis, te ütlete, et see ei oma tähtsust. Nüüd saite. Kas Eesti oleks olnud Nõukogude Liidu koosseisus veel viis dire 10 aastat minu arvates see õnnetus, mis kaela saime, 90. Oled seltsi saanud oma soovid, siis me oleks jäänudki Nõukogude Liitu. Vaata, mis juhtus koheselt peale seda, kui Jeltsin sai võimule, kui Eesti sai iseseisvaks koguse, näiline sõbralikus kadus, Jeltsin pööras meile selja ja sellest ajast alates on Venemaa meie vastu varjamatult vaenulik. Venemaa eitas Eesti okupeerimist, annekteerimist, küüditamist. Stopp. Kuidas käis, Jeltsin ei palunud andeks Eestilt mitte iialgi selle eest. Küll aga palus Varssavis, Prahas, Ungaris oli nii ei mingit staapi ja totototototototototo, tead kuidas sellisele okupatsiooni mittetunnustamise ei tunnistanud Eesti okupeerimist. Nii, aga tahad öelda, tunnistas, aga absoluutselt oh ei, sugugi mitte. Mis sõnadega ta Ta süüdistas meid ju ajaloo võltsimises venelaste diskrimineerimisest 100. muus surma matus, ma ei lõpeta Sobuki, sa ise tahad musta valgeks väänata siin sa oled, 20 aastat hiljem, sa ei mäleta, kuidas ma mäletan väga hästi fakte, ma olen selle aja kohta kaks raamatut kirjutanud. Olgu kontroll kontruna näidanud NSV Liit ja saadikut. Regioonidegrupp, mille üks juht Jeltsin tunnustas okupatsiooni. Vähe sellest, ta mõistis selle hukka ja nüüd põlluaaskontrollküsimus, kuidas okupatsiooni nimetati, see on pakkumendis sees, kuna sa tead fakte ja see on rahvusvaheline Eesti NSV Liiduga, seal on see kirjas. Kuidas see kõlab, seal ei ole kirjas midagi, see on ainult niisugune ümmargune umbluu jutt ja täpselt muide ka niinimetatud MRP Molotov-Ribbentropi pakti hukkamõistmine ei mõistetud ju mitte seda, vaid mõisteti isikute, kelle tegevus tegelikult mitte riiklik, selleks, et meie jutt oleks kompetentne nimetaja kusagile eksamil. Ei, ma lihtsalt kontrollin, et kui palju sa tead, siis ma aitan sind edasi ja väga lahke jah, aga ma aitan ka, ehk teadsa räägime hoopis Jeltsini tegudest. Jeltsin keeldus välja viimast okupatsioonivägesid Eestist mitu aastat. Lõpuks viis, rikkudes ÜRO resolutsiooni, mis keelas igasuguste tingimuste esitamise viis nad välja tänu Merile, kes leppis kõikide nende tingimustega, mida Jeltsin esitas. Sõjaväepensionäride siiajätmine, Nende perekonnad, nendele sotsiaalsete poliitiliste tagatiste andmine nõuetest loobumine ja nii edasi. Kogu Lennart Meri suuruse juures. Kas sa tõesti usud, et kahepoolsed lepingud sõlmitakse ühe riigi poolt, et Lennart Meri tegi täpselt seda, mis lõpuks välja tuli, oli see siiski kahepoolne jutuajamine või oli see siiski kahepoolne kokkulepe? Muide sulle tähelepanu üheksale asjale, Nõukogude väed viidi välja muidu 93. aastal, millal nad viidi välja Saksa territooriumil. Väga õige, 96. võttis palju Role aeg, kulla mees. Elementaarne fakt on see, et nad ei viidud välja mitte 93, vaid augustis 94, et kui räägime siin mingisugustest teadmiste, just faktidest, nii üheksakümmet. 96 nonii nüüd, kui me siin Saksamaal vidinad enne meid välja, muuseas, mis jutt. Mis juht Eesti oli üks viimaseid kostriidi, vot see on nüüd küll kehval. Räägime nüüd siis nii, isegi sina oled valmis tunnistama, et Jeltsini osa oli väljapaist. Mängi Soonatoliit kahtlemata oli, see on väga lihtne küsimus, ütle palun, kas väljapaistvate inimeste mälestust tasub jäädvustada? Mina arvan, et tasub, tead sa, mina arvan seda, et me peame nende inimeste plussid ja miinused panema vaekausile ja kaaluma neid inimesi, südant, nende meelt, nende tahet, et misse kaalub. Kui Jeltsini puhul kaaluks üles siiras armastus Eesti ja meie iseseisvuse vastu siiras poolehoid meile, siis jah, aga kui me paneme kaalukausile toolile küüniliselt pragmaatikuga, kõik ülejäänud teod on niivõrd eestivaenulikud, et me lihtsalt ei saa Talle sammast püstitada, ärge püstitage, me teeme selle ise ära. Küsimus on, ma veel kord, kordan igaks juhuks, küsimus ei ole ju mitte ausammast, küsimus on mälestusmärgiga. Rõhutan, vahet ei ole sellega Paetile, mille vahel kas sa räägid mälestusmärgist või ausamba, selle ei ole arusaaja, ei ole ta isegi veel seda kindlaks teinud, sellepärast et te olete on rääkinud ja teise ringi, et see sõltub sellest, et kas te saate piisavalt raha kokku, millise toetuse saate, et vot, et kas ta püstitab suure või väikese või bareljeef või mis iganes, nii et räägime, aga edasi julgelt ausamba keeruta, teie rääkige, et ausammas sellisel kujul ei ole noh, nagu mõeldud, muide ütleme niimoodi, siin on 39 erinevate inimeste alla kirjutanud, siin on inimesed, kes olid tol korral EKP keskkomitee sekretär olnud, siin oli süüme vangi, Ahonen, Matti Päts, kadunud, presidendi järeltulija palju huvi, samas teada. Need algatajad sellepärast et ma arvan, et tegelikult enamik nendest inimestest ei ole põhjalikult järgi mõelnudki sellele asjale. Okei, kas me siis võime nüüd edasi öelda seda, et väljas päts, rahunen, rakk käo nihkes, ei anna endale aru, mida te teete. Kas me võime neile edastada selle sõnumi sinu nimel, et need inimesed ei anna endale aru, kui nad kirjutavad kuskile alla, on see nii, arvan küll, et ilmselt tuleks nendel siiski märksa rohkem mõtelda sellele üle nad alla kirjutavad, aga nagu ma küsisin, mõned tegelikult need muidugi mõtlevad, aga kes on tegelikult need algatajad, kes on see esimene aju, kellel välgatas ja kust tema selle idee sai? Vaata, huvitav on see, et igal pool räägitakse sellest suurest igast allakirjutanute, sest aga mitte keegi ei räägi selle, et kes oli see konkreetne isik, tead, kes seda algatas. Huvitav Kinst uurist, paha novot. Aga te teate, seda ei tea. Asi on selles, et noh, tegelikult rääkida seda mõtet on veeretatud. No ma ei tea, millal mul välgatas, aga ma ei teinud selle heaks mitte midagi. Muidugi tuli vahele hoopis teine idee, aga Põlvas luba ma tegelikult olen tahtnud ja tõeliselt muid ausammast hoopis Sergei Dovlatov kes oli hoopis niisugune, nii et see kadus ära. Aga seda, et Jeltsini kohta Eesti talus ei ole piisavalt tunnustatud seda ideed veeretatud ikka noh ja mitte 39 vahel vaid sajakonnavahendina Öelda, et tunnis loominguline ja, ja nii edasi ja nii edasi seda veeretatud iidamast-aadamast. Ja tegelikult lihtsalt ühel hetkel oli see kriitiline, kohtlesin moment, teised, okei, nüüd teeme ära ja sai muide väga ligikaudne number ei korjatud seal ei ole 50 allkirja, ei ole, 100 ei ole 40 vot juhtus, muide minul on üks niisugune mingisugune algne isegi kuskil 35, nii et neli veel juurde ja nii edasi, nii et see ei ole selles mõttes sihuke aktsioonid, vot see käib ja korjab allkirju. Ei tegelikult muide 31 laua tegelikult enne siia tulekut ma vaatasin, et kõik võimalik ajaleheartikleid ja televisioonijuppe ja ja vaatasin ka kommentaare nendele. Kui teil on 39 inimest, kes sellega nõustub, siis tegelikult see vastuseis sellele on ikkagi kümnetes kordades suurem. Kas sa tahad öelda seda, et sina oled liberaal ja demokraat? Ma arvan küll, jah, märksa rohkem kui Jeltsin ning igatahes muide Põlvas on võib-olla õigus, Sist Jeltsin ei olnud siis on kokku, ei. Aga aga Jeltsini negatiivsed iseloomujooned löövad põlluaasade nalja, tema ütleb seda, tema ütleb linn, nii 39, terve mõistuse juures olevad Eesti kodanikud ei tohi teha kodanikualgatuse korras erarahadega ühte mälestusse. Oi kui te panete selle oma aeda ülesse, tehke palju tahad, aga mitte Toompeale, mis on meie vabaduse kants, mis kui vaatame seda, siis peaaegu iga teise välismaaturismiteatmiku kaane peal on uhkelt Nevski katedraali sibulakuplid. Ja teie tahate sellele lisaks veel panna sinna Jeltsini ausammast, mis kuvandit te tahate Eestit luua? See esiteks me ei taha luua mitte mingisugust kuvandit, me tahame lihtsalt, et ajalooline mälu ei kaoks. Teine asi, Toompea, see on antud juhul sinu idee ausammas, au seda rääkinud, et Toompeal on ka sinu idee, aga nüüd, kas sa täpsustaksid seda? Vot kui ma näiteks loen karmuta Undevit või kasvõi minu pärast Tammsaaret ja nii edasi. Tähendab, kas sa mõtlesid seda tõsiselt? Et läbi ajaloo Toompea olnud Eesti vabaduse kants tähendab Jüriöö ülestõus? Mehed arvasid muide, vastupidi ta on seda praegu ja nad tahtsid ka seda ära võtta ju tol ajal, et teha sellest oma vabaduse kaitsmise, aga see peaks olema praegu peab ise sa ütlesid, et me ei ole suve, on see, et kuna me oleme Euroopa liidus nii, sellepärast räägime tinglikult ei ole asja, mis on nagu see, mida te nagu näete, mis on see, miks oleks seda ausammast, mälestusmärki, bareljeef, miks seda oleks vaja ja me hakkame rääkima Eesti iseseisvus Eesti riikluse ajaloost siis me võime nimetada kuskil noh, 78 nime, kes on väga olulised ja siin kaaluda üks on raskem, teine kergem, kolmas ja nii edasi. Ja peale selle ma arvan, et meil on sadakond inimest, kelle kohta mingi ajaloos juba noh, natuke laiema seal õpik. Jeltsin on üks nendest ja neid pole palju. Ma toon siia võib-olla veel palun hiljem juurde, kes olid need inimesed, kes otsustaval hetkel, kui saatus oli kaalukausil, kes oli sümboli inimene, kes selle kausi kallutas ühele poole, kas oleks tulnud vabadus ilma rahvarinded ta kindlasti mitte. Kas oleksid olnud ilma vene demokraatidega koomiline Athena, keegi teine, kas ta oleks ja küllap oleks Jeltsini keegi teine sellega, kas sellega ma olen nõus? Aga kuna kedagi teist ei olnud, aga oli Jeltsin, siis väärib kohta eesti aja. Venelastel on ilus vanasõna, et kui puid raiutakse, siis laastud lendavad ja meie kolm balti riigikest olimegi just Venemaa vaatevinklist Jeltsini vaatevinklist need laastud, mis lendasid pärast proovida neid lasta ju igatpidi tagasi saada. Mis on see halb signaal, mida nii nagu ma küsisin täpselt teisipidi Igor Gräzini käest, mis on see halb, mis juhtub, kui eesti püstitab Jeltsinile mälestusmärgi ausamba bareljeef? Vaata asi on selles, et seda bareljeef, sest ükskõik kui idealistlikel kaalutlustel seda ei püstitada, ei hakata vaatama lihtsalt kui ühte hetke Jeltsini elust, vaid teda vaadatakse tervikuna, see on sama, kui me püstitaksime siia Lenini ausamba või Hitleri pumba, kes väidetavalt olla 45. aastal Hjalmar Mäe mälestuste järgi tunnustanud Eesti iseseisvust, vaadatakse tema tegusid ja, ja kõike, mitte seda, et tema olla kunagi tunnustanud Eestit maailmale see ei loe ja täpselt samamoodi vaadatakse Jeltsinit, vaadatakse seda, et kui me püstitame vene nii-ütelda tsaarile ausamba, siis legaliseerime me sellega kõik eesti okupeerimise küüditamised, tšetšeeni sõja ja kõik tema Karaganovi doktriini, mille järgi Venemaa tegutseb ju siiamaani. Ühesõnaga Me annaks kõigele sellele justkui indulgentsi ja, ja see on see kõige hullem selle indulgentsi hoidmise ära hoida. Tähendab, ütleme niimoodi. Igaüks mõtleb Jeltšinist rikutuse piires. Tšetšeeni sõda ei ole rikutud, see on nagu konkreetne ja ikka sajad tuhanded inimesed tapeti tsiviilisikud. Lähme nüüd veel kord tagasi. Vaadake, küsimus on selles, et see on mälestus kahest episoodist Eesti ajaloos, mis määrasid Eesti tänapäeva. Ja see oli muide Jeltsin oleks olnud keegi teine väga võimalik, aga seda kedagi teist ei olnud, seda esiteks ja teiseks oleks olnud sama Gorbatšov või kes tahes, seal ei oleks Eesti iseseisvustulnud. Küll ta oleks Eesti täie niikuinii nii ehk teisiti saanud. 10 aastat tagasi kohtusime Gorbatšoviga Michiganis viimast korda. Ja Gorbatšov soigus veel Michigani ülikoolis, Putin toibub taevani, Putin oli tol korral muideks väike kari või kuskilt temast. Gorbatšovi pani ta võimule. Vaata sind lahkumine. Tähendab Gorbatšov oli tol korral president ja Gorbatšov veel 10 aastat tagasi Michigani ülikoolis soigus, et võtta perestroika lõpuni teha. Et oleks läinud, oleksite vot kus oleks perestroika edasi läinud ja vot see oligi see, mille vastu Jeltsin püsti tõusidugi tale lõhkus Nõukogude Liidu ära ja esimene samm, mis ta oli andnud ausõna, 13. jaanuaril 91, muide kui Jeltsin tuli siia ja siin oli väga ohtlik situatsioon ja ta riskis isiklikult oma eluga siis oli ju niimoodi. Ega Jeltsin ei saanud ju ametlikult midagi käskida, sellepärast olid Vene riigipea Venemaa iseseisvus, polnud keegi tunnustanud, ükski sõdur talle kusagil ei allunud, ta oli lihtsalt poliitikasse tulengi, ta tuli alla Jalta, tuli õigustki käskida, just jääm juhatajal ikkagi Gorbatšov, täpsemalt oled kuulatud, kui Gorbatšov oleks käsu andnud, oleks meil veri voolanud seent nii sinist sõltumata. Ja nüüd Jeltsin sisuliselt ainult parlamendi puutumatusega kaitstud, mitte rohkem, aga 191. aastal sellega palju ei maksnud. Jeltsin tuli Tallinnasse ja esitas Reaalse üleskutse kõikidele nõukogude armee sõduritele. Mures. Ta pöördus sealhulgas ka eraldi eriväelaste poole, kes kurtis Eestile ohtu ja ta pöördus koos balti riikide juhtidega ÜRO poole. Ja see oli tema moraalne panus, mida muut Jeltsini ajal tegi väljaspool mikrofoni, väljaspool seda deklaratsiooni ahjusid. Ta süüdistas eestlasi täpselt samamoodi ja hoiatas igasuguste diskrimineeri meeste eest, nõudis vene elanikele SIND kodakondsust, keeldus tunnustamast Tartu rahu, mida taheti panna sinna pöördumisse sisse. Nii et tegelikult ei olnud see sugugi mitte nii ühepoolne ja nii ilus ja pealekauba ega seda Eesti iseseisvust ja tunnustamist ja kõike seda ei allkirjastatud ega tehtud sugugi siin Eestis, vaid seda tähti pärast Moskvas ja Jeltsinil saatis allkiri ikka väga, väga raskelt kätte. Teate selle allkirja saamise kohta tegelikult ma räägin nüüd võõra loo edasi, on tegelikult üks väga huvitav episood ja see on muide, see mälestusmargiga seoses on see teema nagu korraks üles tulla. Kuidas eesti tunnustamine käis? Seda filmis Mark Soosaar, kusjuures tähendab sealsamas ruumista filmis nagu altpoolt üles vahetult enne rüütli sinna tulemist. Oli seal siis kohtusid pärast kogu seda augustiputši kohtusid siis Jeltsini tema vana sõber ja tuttav, kus music, mis disla Frostropovitš. Ja kui Boriss Jeltsin kokku said siis Jeltsin sellise ehtsa venelasena ja embas ja kallis Bowitsid patsutasid teineteisele õlale, sest noh, saad aru, ohtusid möödas, see oli vabanemine Rosbois Jeltsini edasi, neile ei istu sisse, Rüütel. Jeltsin astus nagu ühe sammu vastu ja kuidagi paniga kähku käed laiali. Ja vaatas Rüütli otse seltsi otsa ja nad mõlemad astusid ühe sammu teinud selle vastu ja kuulsid nagu riigipea riigipea mingisugust familiaarsed vaid täis lugupidamisega ja vaata, see oli nüüd see koht see, see, kus mul Põlva Sergei võimalik elada. Aga ühesõnaga, küsimine et minu jaoks minu jaoks on tegelikult võib-olla isegi ütleme visuaalse sümbolina vaata surumine selles, noh nagu midagi on, see olevat seimis venelased, ütleb panibratstvaias asfaya. Neeme ja noh, kõik need värgid. Ja seda enam, et vot siin Põlvas seltsi Miinotisi natuke kõike. Ei, mulle tundubki, et ta ei mäleta muid asju, ainult ilusaid mõtteid selles, selles liigutuses telliks midagi on. Kusjuures see oli ju ka veel selline tunnustamine. Eelnes igu natule USA ühte asja küsida, küsi, sa võid küsida, ma ei mõelnud sellele, eks me ju teame otseselt seda, et see Nõukogude Liidu lagunemine onju, osale venelastele ja, ja Putinile ja kremlile tohutult vastukarva, et Putin on nimetanud seda lausa 20. sajandi katastroofiks. Gorbatšov öelnud sedasama just Jeltsinit süüdistatakse ju tohutus korruptsioonis, oligarhia teket ja nii edasi ja, ja oli küll korruptsiooniskandaal selle kollase räägime, tähendab, oota, kas me räägime? Vabandust, jah, ma räägin, ikka, ütlesin, ühesõnaga see on nagu sellise kepi torkamine. Sellisesse sipelgapessa ma olen mõelnud selle üle, et suur osa nendest inimestest, kes teil seal nimekirjas on, on ju kogu aeg rääkinud sellisest tohutu alalhoidlikkust ja ettevaatlikkust poliitikast ja et Venemaad ei tohi ärritada ja nüüd äkki olete te kõik niivõrd julged ja torkate, selle keppisin 100 ajate sele sahistama minule isiklikult üks kõikeks, tead sa, aga mind paneb imestama see, et, et kuidas muide, tõsiselt, et neil on üks kodanikena, meil ei tohi millegi üle olla, aga muidugi küsimus on nagu tõsine, selles mõttes ma võib-olla niimoodi natuke sõnastan seda ümber, eks. Aga ega siis Jeltsini roll Venemaal ei ole ju ka praegu üheselt nii-öelda mõistetav ja ma arvan, need, kes on täna Putini vastu tänavatel põhjusel teisel või kolmandal ei saaks vist väga hästi aru, kui Eesti paneks järsku püsti ausamba Jeltsinile, kes tegelikult põlistas kõik see sellele, mis nõukogude liidus oli õudsat ja hoidis selle büsti Vene riigis. Eks see muidugi on teatav sensitiiv olemas, aga muidugi jälgivad ei ole ühe asjaga nõus, et Vene huvid ühes ja ma lihtsalt tuletan meelde näiteks noh ühesõnaga Põlvas, sul vähemalt see tuleb meelde, et ma esinesin ettepanekuga Eesti merepiir korda teha. Raamatu kirjutanud ja seid väga kiitnud tulgepärane tõbi või? Lähme nüüd edasi see, et Jeltsini mälestussamba reaktsioon Venemaal võib-olla kahe, kolme ja nelja mõtteline konfact lõppkokkuvõttes hakkame peale vasakult liberaalselt tiivalt purske, kes oli millal see, kes vaatasid selle asemel. Ma ei räägi Putinil hambast või hullem chinovskemades, tähendab, kellele Jeltsin Nokias lausus kogu õelust ja nii edasi ja nii edasi. Aga ma arvan, et meie 39 pluss inimest, meil on õigus oma nähud ja meil on väljendada peatavat Eesti mälu ja väga valikuline. Aga, aga ma arvan, et me oleme suurusjärgud, on enam-vähem õiged. Jeltsin teatud kriitilises situatsioonis oligi, tähendab see otsustav koht, millest ma räägin. Ja ega see ei tähenda ühtegi mälestussammast, ei püstitata ju kellelegi vastu. Ta on ikkagi millegi poolt ja see on tõsi. Aga ma tahan öelda, et aga sellisel juhul tšetšeeni genotsiidi, Eesti okupeerimise, kogu selle tänase Vene poliitika ja kõige selle poolt, seda peab ka mõtlema. Näe küll mõtlemisküsimus, mõnel Eesti suurkujule, meil ei ole ühelegi Eesti suurkujule püstitatud ausambaid tava ei hakka. Vähe hakkab jälle sinu käes on praegu eeter, kutsub üles, ütle kellele, kuhu võtad allkirjad ja pange edasi, saad aru, meil on missioon 39 inimest, kes olid Jeltsiniga seotud, ma rõhutan, seotud nii, ehk naa. Kas poliitikutena Eestis ühiskonna tegelastena loomi inimestena, nina seotud? Nonii, me leiame, et see on meie aukohus, esiteks jäädvustada inimese mälestus, mälestus on Eesti ajaloos selgelt alahinnatud, muide, Jeltsini pole mitte ühtegi märgikestiga uppuja päästmise medalid. Eesti pole Jeltsinile kunagi midagi antud. Ja nüüd on hilja, et me tahame tunnustusena ja teiseks me tahame, et meie ajaloolises mälus olengi naernud kunagi välja, kui Läti sama asja eest tahtis talle anda mingisuguse aja järgi, ma ei tea, mida teha välja, et oleks samamoodi naernud ka keegi välja, nii. Jah, ja Eestist, eks ole? Ei andnud jah, just nimelt. Aga muide Lennart Meri, autojuhtide Lennart Meri sekretär, mõlemad said vormide see, keda te armastate, temaga sai. Aga jätame selle kõrvale neile anda. Nüüd on hilja, ajalugu ja autasud on läinud nii, nagu nad läksid. Ma väidan Eesti ajaloos jõulud kaks episoodi, mis on seotud Jeltsini isikuga, need olid need kohakus, Jeltsimist asja tulenesid. See mälestus on tähtis, võltsimine muidugi ka ja tema perekonnale ja nii edasi, aga ma arvan, et see on tähtis meile enestele. Lihtsalt sellepärast, et nüüd 20 jääma inimesele. Jah, selles ma ei kahtle nii. Ja ma arvan, et see mälestus väärib väärikat jäädvustamist. Ja ausalt öeldes kõik see ülejäänud diskussioon juba seegi, muidu väärtuslik Jeltsin on osutanud Eestile näiteks kasvõi sellegi teene. Et need 39 inimest väga erinevad, on ühe asja eest väljas. Ja ta on puudutanud Eestile ka selle teene. Sellest rääkib samas teine ju meid väga teravalt lõhestab, eks. Tegelikult see on hoopistükkis karuteene maale. Kas te olete kunagi mõelnud ka või kas selles plaanis on ka kuidagi nagu see, et mis asi see siis ikkagi on, et kas märga ausammas ahval, mis asi? Ausammas kindlasti mitte, tähendab variandid on olnud üldiselt kõige rohkem, kasutan sõna Parillijas, aga tänapäeval tähendab ka väga erinevaid asju. Üldiselt selleks, et nüüd näed, eks ole, meil on siin juba vaidlemise koht, on juba lihtsalt see, et ma vot ei tohigi panna ja mis see teie asi on, et minge e39, kus kurat me ei luba ja kõik ja vot see on juba üks koht. Aga teine teema on ju näiteks ka siin kerkivad üles kunstilise lahenduse küsimused, arhitektuuri, asukohaküsimused ja nii edasi. Ma arvan, las need asjad jäävad ikkagi meie kunstnikele, arhitektidele ja linnaplaneerijad. Lahendused, kuidas teie enda vaimusilmas anneks, millisena te seda näete, näete te kusagil elusuuruses kujusa eemas, näete te kusagil sellist elusuurust tahvlit, millisena ta ise kas teie isiklikult nii-öelda oma nii-öelda vaimusilmas oma kujutluses ei oska öelda, tähendab sümbolina ma olen kogu aeg mõelnud selle käe peale, siis siis üldiselt portreesid mulle väga meeldib tegelikult nii palju. Kui ma olen näinud, on see samas Jekaterinburgis ja sellovskis näiteks. No eks ole väga kihvt ja ühtlasi ka sihuke bareljeef, neli meetrit kõrge. Kas see vaja Toompeale? Ma ütlen veelkord, jutt on mälestus märgist, mitte ausammast. Sa küsisid praegu, kuidas sa seda näen, tähendab portreesid nagu sinnapoole, aga kas ta peab olema see või teine tervis, ma jätan sellise kasvõi sellegipärast ütlemata. Inimesed, kes teavad, oskavad ja kes on ka siia alla kirjutanud arhitektid, skulptorid ja las mõtleb. See on küll väga õige mõtlema, see kõlab nii ilusasti, nii nagu mõtleme veel selle poolt ja vastu tahaks öelda seda, et ma ei taha, et selleks tuleb järgmine Vabadusrist madafi betoonplaadina, Käkker mina tahaks ütelda seda, et kui Igori oli nii palju tervet mõistust, et olla selle inetu käkerdis Kalevipoja vastu, mida taheti siia Tallinna lahte panna, siis peaks jätkuma seda tervet mõistust ka. Et mitte panna Jeltsinile mingisugust mälestusmärk. Ma luban seda, et see asi, mis Jeltsinile tuleb ja nii palju mul tervet mõistma ja loodan, et ei tule, et see tuleb ilus, väärikas annabki õue, siis mitte. Asemele erinevad. Henn Põlluaas. Gräzin oli tänase saate poolt ja vastukülaliselt, nagu te kuulete, samba teemadel, on Eestis rääkida rohkem kui veel. Ja mälestusmärgi pääses märkidesse kõikidest asja Vene tsaarile. Lõpeta ära. Kuuleme uuesti nädala pärast. Saadet toimetas maris Sander juhtis Urmas Vaino, ilusat nädalavahetust.