Tere päevast, algab nädalat kokkuvõttev saade ja stuudios on toimetaja Hanneusvet. Aasta 11 10.-sse nädalasse. Nädalat ilmestas vaieldamatult neljapäeval valitud riigikogu uus juhatus. Sellega tõestas parlament, et stabiilsusest on hetkel huvitatud kõik poliitilised jõud. Ja eelkokkulepped pidasid. Riigikogu juhatus jäi viimaseks sõnastaks paika just samas koosseisus. Riigikogu infotunnis vastanud justiitsminister Paul tuul kinnitas üsna üheselt, et kui keegi riigiprokuröril ja tema konfliktis valetab, siis on see Indrek Meelak. Järgmisel päeval vabastas Varul Meelak volituste lõppemise tõttu ja määras riigiprokuröri kohusetäitjaks Alar Kirsi. Londonis toimunud Euroopa konverents keskendus Euroopa Liidu laienemise temaatika kõrval tõsiselt ka Kosovo probleemile. Eestit võeti Londonis vägagi tõsiselt, kinnitasid võidu nii peaminister Mart Siimann kui ka välisminister Toomas Hendrik Ilves. Valitsuses otsustas jagada Eesti neljaks kaitseringkonnas ja ühtlustada kaitsealase õpetuse andmist helilooja ja muusikapropagandist selle sõna kõige paremas tähenduses. Ojakäär pidasid nädala keskel oma 70 viiendat sünnipäeva. Eesti Raadio andis sel puhul välja ka hoia käru laulude paremikku nii laserplaadil kui ka kassetil. Aga nüüd siis kõigest pikemalt. Lõppevad Salah esisündmus. Kodus oli vaieldamatult neljapäeval valitud riigikogu juhatus. Vaidlusi ja poleemikat oli palju, arvamustega suisa seinast seina. Oli neid, kes ennustasid, et kellegi huvides on kaardid sootuks segi lüüa. Oli neid, kes ennustasid tulist võitlust. Tegelikult läks kõik hoopis rahulikumalt ja üsna ootuspäraselt. Ja miks olekski pidanud veel vaid aasta töötagem riigikogu kihut juhatust valima hakkama? Seda enam, et senine juhatus oma tööga kenasti toime tuli. Aga läheme nüüd mõtetes neljapäeva ja neljapäeva hommikusse riigikogu suurde saali. Toomas Savi oli ainuke kandidaat riigikogu esimehe kohale. Tänastel valimistel. Kandidatuuri esitas Reformierakonna fraktsiooni poolt Siim Kallas. Hääletamisest võttis osa 93 riigikogu liiget. Toomas Savi valimise poolt hääletasid 63 riigikogu liiget, vastu 25. Kehtetud hääletussedeleid oli viis. Toomas Savi pidas lühikese kõne kohe pärast tagasivalimist. Kuulame, mida ta ütles. Riigikogu kaheksandal koosseisul on veel ees üks aastaring enne korralisi riigikogu valimisi. Üheksateistkümnes päeva pärast alustab Eesti ühinemisläbirääkimisi Euroopa Liiduga ja ehk seetõttu võiksime oma viimast tööaastat vaadelda ka euroaastane. Esiteks sellepärast paljude meie õigusaktide kooskõlastamise aspektist Euroopa Liidu omadega. Kuid see on meie eurotöö tehniline külg. Teiseks seetõttu, et tuleb suur hulk sisulist tööd teha ära väljaspool riigikogu täiskogu istungitesaali mitte sellepärast, et suhelda ainult Brüsselis, kuid veelgi enam siinsamas Eestis oma valijatega, sest kodanike teadmine, see on see, mis riiki suunab. Me peame seetõttu täna aga ka tulevikus olema selle tahte teenistuses. Seega valik on meil üks, tuleb rääkida rahvaga. Läänelik demokraatia toimib kooseetikaga, alalhoidlikkuse, abivalmiduse, aususe ja halastuse maailmas. Euroopasse mineja isikutunnistusega käib koos ka südametunnistus. Kui mõistame ja tegutseme kooskõlas nende põhimõtetega, siis mõistab meid ka rahvas. Riigikogu aseesimeeste kahele kohale esitati kolm kandidaati. Arvo Sirendi esitas Maaliidu nimel Hans Käärma, Toivo Jürgenson Isamaaliidu nimel, Tunne Kelami ja Rein Karemäe. Arengupartei nimel Krista Kilvet kandidatuuri ja hääletamise järel selgus, et Ants Käärma poolt oli oma hääle andnud 46, Tunne Kelami poolt 29 ja Krista Kilvet poolt kaheksa riigikogu liiget. 11 hääletussedelit tunnistas vabariigi valimiskomisjon. Aga kehtetuks. Iga valiti Ants Käärma riigikogu esimeheks, aseesimeheks ja teist korda Tunne Kelam on aseesimees. Kolmandat korda tagasi valitud juhatus andis täna kah esimese pressikonverentsi. Esimees Toomas Savi arvas alustuseks, et riigikogu juhatus püüab järelejäänud tööaasta jooksul võimalikult hästi oma tööd teha. Riigikogu on mitut puhku süüdistatud laiskuses, selgitab Tunne Kelam. Riigikogu saab töötada ka nii kiiresti ja nii tõhusalt, kui head on eelnõud, mis talle tulevad. Kuna eelnõude põhiliseks autoriks saab valitsus siis Euroopa komisjoni poolt on meil olnud teatud probleeme, et neid eelnõusid, mis puudutavad ka Euroopa Liidu seadusandluse ka kooskõlastamise, neid ei ole tulnud piisavas tempos Riigikokku jõudes. Kõik oleneb ikkagi eelnõu kvaliteedist. Riigikogu korraliste valimisteni jääb vaid napp aasta, kas riigikogu juhatus saax meilgi kombel vältida eeldatavat mudamaadlust? Toomas Savi? Juhatuse põhiülesandeks on organiseerida võimalikult paremal viisil kahtlemata riigikogu tööd, nii et see oleks võimalikult produktiivne. Kuid me ei saa ka kätt ette panna just selle aasta ühele väga oma selle iseloomujoonele, et see on valimiste eel naasta. Üritame kõike hoida parasjagu tasakaalus. Kui suur on tõenäosused, toimuvad erakorralised valimised Toomas Savi, Tunne Kelam ja Ants Käärma. Loomulikult ei ole see välistatud. Ka üks hea sümptom on juba täna see, et riigikogu juhatuse koosseis jäi endiseks, mis on üks stabiilsuse tundemärk, mida Eesti ja väga vajab ja ma usun, et see annab sellise esimese positiivse tõuke ka selleks, et me nagu väga ei prognoosiks erakorralisi valimisi. Peaks olema piisav lugupidamine rahva otsuse vasturahvastega otsuse neljaks aastaks ja kui poliitikud kiirustavad liialt, et seda otsust ümber muuta või, või provotseerida uut otsust, siis ei kõla kõige paremini. Tänased valimised näitasid, et Jaanusele, riigikogust ja poliitilistele jõududele näib olevat oluline stabiilsus. Ja see, et valimisteks saaks ka normaalselt ette valmistuda ja nimelt konstruktiivses vaimus. Hea oleks, kui valimiskampaania rõhuasetus oleks, mida keegi positiivset pakub, mida ta paremini püüab teha, kui see, et püütakse 11 maha teha. Ma usun, et riigikogul on nii paljud töötahet veel küll, et ta tahab aasta otsa tööd teha. Ja selle tõttu ma arvan ka, et erakorraliste valimiste tõenäosus on üsna väike. Arengupartei fraktsioon seadest riigikogu aseesimehe kohale kandidaadiks Krista Kilvet i. Veel enne hääletustulemuste selgumist ajasin juttu Tiit Made ja Krista Kilvet tihendaga. Meil on riigikogus olemas 11 naist ja nende esindajat on ignoreeritud juba pikemat aega ja kuna ülejäänud naiste esindajad lõid viimasel hetkel vedelaks, siis arenguparteis leidus seda meelekindlust ja tugevust näidata, et me oleme siiski võrdõiguslikkuse pooldaja. Krista Kilvet, kas neid oli raske nii-öelda ümber rääkida või, või teile ettepanek meeldivaks teha, kui sa oled juba poliitikast, siis on, siis on minu arvates demokraatia üks põhireegel on kokkulepe ja ma olen küll vahetevahel päris suurte raskustega, aga sellegipoolest alati aktsiat veerinud, enamuse soovi. Ja kui meie fraktsiooni liikmed kõik leidsid, et meie erakonnale on oluline olla otsustaja oma tegudes ise, mitte kuulaja, kuidas soovitakse meid näha siis kahtlemata. Ma aktsepteerin seda ja, ja usun ka sellesse, et see on õige samm. Kui nüüd juhtub nii, et ta siiski ei osutu valituks. Kas meelekibedus on väga suur? Absoluutselt mitte, ma ei olegi loogiliselt isegi üldse kunagi ennast kujutanud ette sellele toolile, see ei ole mitte saavutada koht hetkel, nii nagu me oleme ka seda põhjendanud, on see tõepoolest meie erakonna jaoks meie positsiooni näitamine. Kas riigikogu naisteühendus on ka tõsiselt teie selja taga, ma arvan, seda ei saa öelda seepärast, et nii tore, kui see ka ei ole, on riigikogu 11 naist, kõik, nii erinevad ja väga suured pärased ja väga tugevad isiksused. Nii et seda ei saa öelda, et riigikogu naised oleksid hääletanud minu poolt. Ma isegi ei usu seda ja, ja ma isegi ei looda seda sellepärast et siin maksab erakonna distsipliin, siin on tegelikult mängus teised tasandid kuigi ja jumala eest, tõsi see, et me mängime demokraatiat rohkem, kui me sellesse usume ja isegi reeglitest näeb ette seda, et kui on demokraatia, siis peaks olema esindatud nii palju kui võimalik eri kihte ja riigikogu juhatuses on kolm inimest, midagi peaks ja võiks sealt olla siiski naistele. Aga ometi nii ei läinud ja Krista Kilvet kogus kaheksa riigikogu liikme hääled, seekord siis ei enamat. Pärast riigikogu juhatuse lõplikku selgumist küsisin Eesti Maarahva Erakonna fraktsiooni esimehelt Tiit Tammsaarelt, kas tulemused olid head. Ütleme, et tänase päeva kohta rahuldavalt emal ei olnudki ambitsioone, sõna käime töötas ühtses meeskonnas, noh ütleme meeskonnas siis, kui mändmetsale sa oled nõus kandideerima, kas oleks läinud, kallid, aga siiski ma arvan, et ei oleks sõeluda arved Tarmo suhtes oleks ta tõenäolisus kohta jäänud, aga nüüd oleks tekkinud loomulikult hajumine, siis ütleme kolme kandidaadi, Killeti Kelami ja, ja nad metsa vahel tõenäoliselt. Härra, täpsemalt, mis te arvate, kas kokkulepped pidasid? Suures suures piires küll ütleks niimoodi, et lahe, kuidas öeldakse praegu siis back ütleme niimoodi, kontrollpakk vormi käes selles mõttes, et et noh, meie nagu toetasime savid ja siiski noh, peab peab nende auks andma, ütleme, et nad ilmselt ka toetasid Kärmat kui palju muidugi omaette küsimus, aga toetasid. Sest muidu sa usaldad. Kas esimese naisaseesimehe valimine? Veel kaugemale järgmine koosseis, ma usun, saab selle asjaga hakkama, oleks natuke asjaga hakanud ennem tegelema, opositsiooni poolt oli ju kandidaat olemas küll ka naiskandidaate, siis ma tean, Liia Hänni oli üks potentsiaalne, aga noh, üldiselt opositsioon ei saanud asjaga hakkama. Mõõdukate esindaja Eiki Nestor, miks te siis ei seadnud Liia Hännit aseesimehe kandidaadiks? No me oleme nagu eelmisel aastal võtsime endale niisuguse ülesande, et väga kena oleks, kui riigikogu juhatuse lauda kaunistas ka üks daam. Ja hinnates nende omi võimalusi ja püüdes ka auku pähe rääkida teistele riigikogu daamidel selgus, et see nagu ei õnnestumist. Sellel aastal oli poliitiline olukord selline, et Mõõdukad arutasid ja leidsid, et õigem oleks, kui jätkab sama juhatus. Me oleks Liia Hänni kandidatuuri üles seadnud juhul, kui selliseid poliitilisi kokkuleppeid teise töö oleks saavutanud. Nii et kui oleks neid kandidaate olnud veelgi rohkem, siis me arvame, et liiaini oleks olnud väga hea kandidaat sellele kohale. Aga, ja kuna siis need, kellel siin rohkem hääli on, jõudsid teistele järeldustele, siis oli täiesti selge, et pole mõtet oma kandidaati esitada, sest liht lihtsalt Liia Hänni on liiga hea kandidaat, et ainult kuus häält saada. Veel pisut riigikogu tööst esmaspäeval esines infotunnis justiitsminister Paul Varul aru pärit ja tema ja riigiprokurör Indrek Meelak konflikti kohta tolmu selle ümber on juba tükk aega keerutatud, paraku kasu ei paista veel kusagilt. Asi on selles, et ka prokuratuuri tegevuse eest vastutab justiitsminister Reinsalu pere asja uuriti mitu aastat enne kohtusse minekut. Tõepoolest, vestlesin alal Kirsikat, olla veendunud, kas asi on korralikult uuritud. Alar Kirs ütles, et on, asi, läks kohtusse ja kukkus kolinal läbi. Selgus, et osad olid hoopis esitamata hindamata. Ta ja ka prokuratuuri juhid ise on hiljem tunnistanud, et see oli otsene prokuratuuri ja uurimise süü. Nüüd esitan küsimuse, kas siis minister ei või siis aru pärida, kui selline asi on juhtunud, et kas järgmine kord on asi kindel? Tõepoolest, esitasin prokuratuuri Alar Kirsi sellise küsimuse, kõige piinlikum lugu oleks ikkagi prokuratuuri ja uurimise seisukohalt see, kui asi, mida viis aastat oli uuritud, oleks aegumise tõttu lõpetatud. Minu nõu oli, tehke kiire otsus. Kui ei ole võimalik kohtusse saata, tuleb lõpetada, kui on võimalik, vaata saada kiiresti kohtusse, edasi ei aegu. Nii et siit nüüd väita, et ma olen midagi ebaseaduslikku nõudnud ja kui kontekstist välja võtta ainult see nagu see lõpetamise külge kadendenstik, seda enam, et kui ma oleks tahtnud nüüd noh, ütleme seda asja Kaarepere huvides kuidagimoodi kinni mätsida, siis ma oleks pidanud ütlema alal Kirsile. Ärge kiirustage seoses nimetatud asjaga On tekkinud pingeline situatsioon, milles nõutakse teie väljavahetamist. Tagasiastumiskuidas, te ise suhtute sellesse. Kui riigikogu liikmed leiavad, et on põhjust ministrile umbusaldust avaldada, siis nad võivad seda teha, nii et minul kui ministril on siin võimalik suhtuda sellesse kui täiesti normaalses demokraatlikus nähtusse. Kui neist küsimus, kas ma peaksin ise tagasi astuma, siis siin maine põhjust selle kama siis tunnistaksin seda, et minister allušantaažile Paul Varul andis teisipäeva hommikul välja käskkirja, millega vabastas volituste lõppemise tulemusena riigiprokurör Indrek Meelakuametist ja kinnitas riigiprokuröri kohusetäitjaks Alar Kirsi. Viimane peab vankrit vedama kuni uue riigiprokuröri nimetamise. Ükskõik missugune instants seda siis ka teed. Olgu siinjuures lisada tõdet. Uus prokuratuuriseadus on riigikogu liikmete käes teisel lugemisel 18. märtsi istungil. Kas teadsite, Ethani liikusid kirjad Narvast jaanilinna läbi Helsingi ja seda põhjusel, et otse ei saanud, ei olnud lepingut, nüüd on see teisiti. Rahvusvaheline postivahetuspunkt, mis avati peapostkontoriruumes, hakkab teenindama samuti avatud uut postitrakti Narva-Jaanilinn Narva. Tegu on vana Eesti ja Venemaa vahelise posti marsruudi taasavamisega mis suleti 91. aastal, kuna postivahetus kahe riigi vahel langes pea nullilähedaseks ja oli majanduslikult ebarentaabel. Uus postitrakt annab võimaluse ökonoomsemaks ja kiiremaks postivahetuseks kahe riigi vahel, olles kasulik mõlema poole nii postisaajatele kui kas saatjatele. Tänasest päevast ei veeta enam posti Eestist Venemaale ja tagasi kolmandate riikide kaudu, vaid läbi Narva. Riigiettevõtte Eesti Post tootmisdirektor Heli Ots. Postikulgemine muutub kiiremaks ja lihtsamaks, lüheneb ju kulgemist, teed on otsepostivahetus, sest praeguseni oli meil võimalus oli võimalus oma transpordiga tegelikult posti Riia, mis kiirend oleks kulgenud, arvestades oma klientide soove, me saatsime selle läbi Moskva Moskva liinil ja läbi Helsingi Sankt-Peterburgi. Praegu on meil otsevahetus, tähendab ta lihtsustab ja kiirendab kahtlemata kulgemist just nimelt Sankt-Peterburi ja Eesti vahel, samuti ka Venemaa põhjaregioonide vahel. Uus Postitrakt, Narva-Jaanilinn Narva avati pikaajalistele rääkimiste tulemusena Eesti Posti ja vene postiadministratsiooni vahel. Läbirääkimiste protsessi oli kaasatud Venemaa välisministeerium ja koostööd tehti ka piiri ja tolliametiga. Muidugi, peamiseks uuenduse põhjuseks oli viimaste aastatega kasvanud postivahetus Eesti ja endise nõukogude liidu piirkondade vahel. Helju Ots. Ma arvan, et statistika ei paku huvi meie klientidele, aga ma võiksin öelda niimoodi, et kirju tuleb sealt poole võrra rohkem, aga postipakk ja läheb meil seitse korda rohkem. Ja meil on ka muidugi olemas rahakaardi vahetusrahakaarti läheb ka praegu meilt rohkem-Venemaale. Postivahetuspunkti avamisel mainis Narva linnapea Raivo Murd, et kuigi piirileping Eesti ja Venemaa vahel on veel sõlmimata, ei sega see koostööd kahe riigi ettevõtete vahel heledaks. Näiteks ongi uus postitrakt ehk veel üks samm kahe riigi lähenemise suunas. 11 laadi kokkulepe sõlmiti aga reedel ka nimelt oli Eestis külas Ukraina majandusministeeriumi delegatsioon eesotsas majandusminister Viktor Suzloviga. Ukrainlased tutvusid mitme Eesti ettevõttega, kohtusid Eesti majanduse juhtidega. Kahe maa majandusministrid kirjutasid alla ministeeriumide koostööleppele. Lepingus kohustuvad mõlemad pooled vahetama teavet õigusaktide kohta ja korraldama konsultatsioone ning arendama koostööd mõlemat riiki huvitavates valdkondades. Ukraina majandusminister märkis, et Eesti eksport Ukrainasse kasvas möödunud aastal 20 protsenti. Viktor Suzlovi sõnul nägi ta oma visiidi jooksul, et Eesti on valmis eksporti veelgi suurendama ja lisas, et ka Ukraina sooviks rohkem oma toodangut Eestisse tuua ja seda eelkõige masinaehituse vallas. Ukraina loodab parandada oma investeerimiskliimat ja on väga huvitatud koostööst ka Eesti pankadega. Majandusminister Jaak Leimann märkis, et meil kanda kinnitanud investorid on valmis koos Eestiga minema ka kolmandatesse riikidesse. Ukrainal on kahtlemata üks selline atraktiivne maa suhted Eestiga, Ukrainale ka tõenäoliselt üheks kanaliks saadan edukaid välisinvestoreid, sest Ukraina majandusele oluline Vabakaubandusleping on küll jõus juba 96. aasta kevadest, kuid probleeme on sertifikaatide vastastikuse tunnustamisega. Ukraina majandusminister ütles, et ka sertifikaate puudutab ette on olemas, kuid see saab toimima hakata vaid kahepoolselt. Majandusministrit kinnitasid, et ka seekordsel kohtumisel oli sertifikaatide probleem kõne all. Kavas on luua komitee, mis hakkaks eraldi tegelema vabakaubandusleppe reaalse rakendamisega. Loomulikult töötas lõppeval nädalal ka valitsus ja võttis vastu mitugi olulist otsust. Valitsuse otsusel moodustatakse Eestis neli kaitseringkonda põhja kaitseringkond hõlmab Tallinna-Harju ja Raplamaad, kirde kaitseringkond, ida ja Lääne-Virumaad, Järvamaad, Jõgevamaad, Lõuna kaitseringkond, Võru, Valga, Põlva ja Viljandimaad ning Lääne kaitseringkond Pärnu-lääne-Saare- ja Hiiumaad ringkondadel. Staabid tulevad Tallinna, Rakverre, Tartusse ja Pärnusse. Andrus Öövel sõnul on kaitseringkondade peamised ülesanded operatiivtaktika väljatöötamine ja administratiivne töö. Praeguste riigikaitse osakondade ülesanded tuleb pühendada sõjalise juhtimise ülesannetega. Põhja üksik-jalaväepataljonis baasil moodustatakse valitsuse otsusel suurtükiväegrupp. Uue väeosana luuakse aga luurepataljon. Teine valitsuses arutlusel olnud küsimus puudutas kaitseväe ühendatud õppeasutuste moodustamist. Uus kool tuleb Tartusse. Kaitseminister Andrus Öövel. Kaitseväe ühendatud õppeasutused hakkavad koosnema esimesel etapil, kõrgemast sõjakoolist, kõrgemas sõjakoolis on kaks astet, on keskaste, mis lisaks rühmaülema ettevalmistusele sõjaväelises mõttes annab rakendusliku kõrghariduse kolmeaastases tsüklis kõrgem aste, mis siis annab üldhariduslikus mõttes võimekuse sooritada bakalaureuse ja magistrikraadi eksamit ja sõjaväelises mõttes sõjalise keskhariduse. Õppetööga tahetakse algust teha käesoleva aasta esimesel septembril ning eesmärk on ainult üks, kinnitas Andrus Öövel. Kas see tähendab, õppeasutus on oma panuse teinud sellele, et Tartu ülikooli ja põllumajandusülikooli professorid saaksid oma teadmisi jagada ohvitseridele ja et koostöös kaitseväe ühendatud õppeasutuse ja Tartu ülikooliga suudaksime kuulutada tõepoolest selle eesmärgi, mille poole me oleme kogu aeg püüdnud ja see eesmärk on, et Eesti kaitseväeohvitser omaks sama head erialast ettevalmistust kui arstid, juristid, õpetajad või mis iganes muu eluala tegelased. Aga samas on maksta ka sama head üldhariduslikku ettevalmistust. Valitsus kinnitas ka tänavuse aasta tegevuskavas Eesti integreerimiseks Euroopa Liitu ning määras kindlaks eurointegratsiooniks ette nähtud raha jagunemise. Kokku on eraldatud 55 miljonit krooni, ütles eurointegratsioonibüroo juhataja Hendrik Hololei. Aga raha puhul ikka oli taotlus oluliselt rohkem, kui selleks ette nähtud 55 miljonit on ja et ega sihukest printsiip, et 75 protsenti rahast otsustati praegu ära jagada, jättes siis 10 protsenti niisugusse üldisse reservi ja 15 protsenti jagamiseks peale seda, kui on selgunud esimese poolaasta raha kasutamise tulemused, et kuivõrd sihtotstarbeliselt seda kasutatud. Ja nädala kaalukaim sündmus, millel meie jaoks kaalu, toimus Londonis, kus Europa konverentsil kuulsid nii peaminister Mart Siimann kui ka välisminister Toomas Hendrik Ilves kõrvu paitavaid sõnu võrdsest partnerist Eestist. Paljud osalejad rõhutasid seda, et seekordne konverents ajalooline ajalooline selles mõttes, et osalesid nii liikmesriigid kui ka kõik need, kes olid liitumisele kutsutud ja kes ei ole ka veel liitumisele kutsutud tõsteti esile mitmeid probleeme, käsitleti mitmeid küsimusi. Mida peate Eesti jaoks kõige olulisemaks? Peaminister Mart Siimann. Selle Euroopa konverentsi omapärale oligi selles, et siin arutada küsimusi, mis ei olnud kasulikult ühele või teisele liikmesriigile või mis ei olnud kasulikult Euroopa Liidu liikmesriikidele, vaid arutati Euroopa probleeme. Ning ka see sõnavara kasutati. Erines sellest, mida kasutati enne Luksemburgi. Enne Luksemburgi räägiti sportlikus terminoloogias. Ühisstart, regatt, staadion, võistlus, konkurents, sest siin kasutati kujundit. Roopa perekond tähendab lahendatiivi või antiimpulsse Euroopa probleemide lahendamiseks vahet tegemata, kes on Euroopa liidus, kellega alustatakse liitumisläbirääkimisi või kes osaleb laienemisprotsessi seal minu arvates kõige tähtsam. Lõppdokumendis oli märgitud ka mitmeid niisuguseid punkte, mida kohtumistel käsitleti. Eeskätt pean siin silmas organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust, terrorismivastast võitlust, narkomaania ja narkokaubanduse levikuvastast võitlust. Kas siin nüüd konkreetsemalt ka mingisuguseid tegevusplaane ette nähti või kooskõlastati? Tõepoolest. Meil on siin keskenduti kahele põhiprobleemile, see on kuritegevuse vastane võitlus ja keskkonnakaitse. Nii niisugustel konverentsidel tavaliselt väga konkreetseid probleeme ei lahendata. Seekord siiski võeti vastu otsus, et saada täpsem ülevaade, mis kahjuks seni puudub. On Euroopas olukord kuritegevusega ning millised peaksid olema konkreetsed tõhusad meetmed selle vastu võitlemiseks. Otsustati, et moodustatakse mitte tipp-poliitikutest grupp või paneel. Vaideet, riigid saadavad oma spetsialistid, asjatundjad neid nii kiiresti kui võimalik. Selline ülevaade ja ka järeldused, ettepanekud tehakse seal, selline konkreetne tulemus, mida ei olnud võib-olla enne konverentsi plaaniski teha, aga see idee sündis konverentsi käigus, kuid Eesti jaoks minu arvates kõige olulisem järeldus on see mitteformaalne suhtumine Eestisse. See nõustus see huvi Eesti vastu, olgu see siis kuninganna poolt või, või praeguse eesistuja Suurbritannia peaministri poolt või nende diplomaatide, nende välisministrite peaministri poolt, kellega mina suhtlemine, kellega suhtes. Välisminister Toomas Hendrik Ilves, et Eestit toetatakse, otsustatakse ja meilt oodatakse edu. See on väga selgesti tunda ja ainult tugevamalt tunda seda, mida me oleme juba mõnda aega tunnetanud, et meiega arvestatakse. Meiega arvestatakse kui tulevased liikmed ja on selline tõsisem suhtumine Eestisse, kui näiteks aasta tagasi. Londonis lõppenud Euroopa konverentsil oli sedapuhku üsna tõsiselt kõne all ka välispoliitika ja Vallo kelmsaar. Oskad sa öelda, missugused teemad olid ennekõike käsitletud? No tegelikult nii nagu pärast konverentsi lõppu ütlesid meie peaminister Mart Siimann ja välisminister Toomas Hendrik Ilves käsitleti rentsil otseselt ainult ühte niisugust välispoliitilist teemat, kuigi tegelikult ju kõik, millest konverentsil räägiti, on mingil määral välispoliitika, kaasa arvatud Euroopa Liidu laienemine. Aga siis käsitleti ainult ühte teemat ja see on praeguse hetke kõige valusam ja teravam küsimus, see on see, mis on seotud Kosovoga ja Kosovo suhtes võeti vastu ka ühine lõppdokument printsil osalenud riikide poolt ja nagu siis juba öeldud, oli neid 26, kohalik press on siin nimetanud peateemana, domineeris Türgi ja Küpros Sis omad poolt. Võime öelda, et Türgi ja Küprose küsimusi puudutati küll ja eeskätt siis Euroopa Liidu laienemisega seoses kuid seda tehti ainult pressiga konverentsidel ja intervjuudes ja näiteks pressikonverentsidel oli just nimelt Türgi ja Küprose probleemid ühed kõige enam küsitumad asjad ja loomulikult ka nendele siis vastati näiteks küsiti briti delegatsiooni pressikonverentsil, mis saab edasi, kuidas edasi selle poolt vastas Suurbritannia esindaja ja et Küpros on tervik ja on tehtud ettepanekuid, et Küprose türgi tegelikult tuleks nimetada esindaja, kes hakkaks siis Euroopa Liidu laienemisläbirääkimistel osalema. Teatavasti Küprose saar on jagunenud kaheks ja üks osa on kuulutanud ennast iseseisvaks niinimetatud Põhja-Küprose vabariik, mis on siis ainult tihedate sidemetest Türgiga ja mida ükski teine riik ei tunnusta. Aga nagu öeldud, siis konverentsil need Türgi ja Küprose küsimused päevakorda ei jõudnud. Nii väitsid meie kohal olnud ministrid. Äratada ma neil oli see kogume. Pärmi puhul olla ainult sellele küsimusele niivõrd põletid mul nüüd aktuaalne. Et seal hilinemine läks nii eetikakriisi võimalus mära poolt. Eesti seisukohalt me oleme juba aidanud. Olen ka Blairi poolt pakutud õhtusöök. Kuninganna, lõunasöök. Niisuguste kohtumiste puhul, kui on koos 26 valitsusjuhid ja riigipead ei saa kõigega suheldes ikkagi tekivad. Tekib väike grupp või tekib vahetu selline bilateraalne kontakt ja mul on, ma ei mäleta, et minu kontaktid olid, olid põnevad. Enne õhtusööki eile toni pläri juures vestlesime 10 minutit, veerand tundi ma täpselt ei oska aega mõõta. Temaga kahekesi, tema huvi Eesti vastu oli, oli väga suur ja taas korda tahtsin talle kutse pärast eesistumise. Mitteformaalselt küll kutsus mind Londonisse. Oli kohtumine Sloveenia peaministri ja välisministriga, osalesime koos Toomas Hendrik Ilvesega. Me arutasime neid ühiseid probleeme, mis on seotud liitumisläbirääkimiste algusega ning leppisime kokku, et me oleme tihedas kontaktis, vahetame informatsiooni suhtlema. Diplomaadid käivad külas välismeestelt, vist leppisid kokku visiitide suhtes ja jällegi Taarka peaministri vastastikused kutsel. Kuningliku perekonnaga oli vestlus ja, ja eriti meeldiv oli siin ennast tunda Eesti esindajana pärast Lennart Meri Londoni-visiiti. Neid kuninganna tuletas meelde meie presidenti temaga kohtumisi. Oluline on, kellega satud lõunalauas kõrvuti istuma või õhtusöögi ajal. Minul oli võimalus aga juttu Luksemburgil peaministriga kui Europarlamendi presidendiga tänasel lõunas kuni kalikul lõunasöögil või kuninganna poolt pakutud lõunasöögil. See oli. Õhtul oli Tony Blair juures minu naabriteks Tšehhi peaminister ja Ungari peaminister. Nii et niisuguseid kontakte oli palju, kuid põhilised ja veidi pikemad kui tavalised põgusad vestlused olid just nimelt nende peaministrite riigipeadega, loomulikult ka Soome kolleegidega, kes istusid konverentsil meie kõrval. Nii peaminister Paavo Lipponen kui. Otseselt konverentsiga aga lihtsalt, et ei ole vähemalt Eesti ilma enim vaadatud uudisteprogrammis valimisvõimalus Eestit tutvustada Viperi Eesti seisukohti, mis oli päris mõnu nägemisvaikselt meie viimane seal ikka põld lai inimesele kolu, oli orjaildi arenenud balti koostööd selles mõttes, et selgeks teha komplekti läinud püüavad siin niimoodi, et kasutada ära seda, et me oleme hästi kursis selle olukorraga seletada, et Läti on, liikus, austatakse inimõigusi. Süüdistusi, mis on tehtud, on alusetud ja ma rääkisin seda. Seda kummaline ja kõigi Euroopa Liidu liikmesriigi kvaliteeti. Paljud osalejad rõhutasid seda, et seekordne konverents oli ajalooline seal on selles mõttes, et osalesid nii liikmesriigid kui ka kõik need, kes olid liitumisele kutsutud ja kes ei ole ka veel liitumisele kutsutud. Tõsteti esile mitmeid probleeme, käsitleti mitmeid küsimusi. Mida peate Eesti jaoks kõige olulisemaks? Peaminister Mart Siimann. Selle Euroopa konverentsi omapäraks oligi selles, et siin arvate küsimusi, mis ei olnud kasulikud ühele või teisele liikmesriigile või ei olnud kasulikud Euroopa Liidu liikmesriikidele, vaid arutate Euroopaga oleme. Ning ka see sõnavara, mida kasutati, erines sellest, mida kasutati enne Luksemburgi, kui enne Luksemburgi räägiti. Sportlikus terminoloogias ühisstart, regatt, staadion, võistlus, konkurents, sest siin kasutati kujundit Euroopa perekond tähendab, lahendati või anti Euroopa probleemide lahendamiseks vahet tegemata, kes on Euroopa liidus kellega alustatakse liitumisläbirääkimisi või kes osalevad laienemisprotsessis seal minu arvates kõige tähtsam. Lõppdokumendis oli märgitud mitmeid niisuguseid valupunkte, mida kohtumistel käsitleti. Eeskätt pean siin silmas organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust, terrorismivastast võitlust, narkomaania ja narkokaubanduse levikuvastast võitlust. Kas siin nüüd konkreetsemalt ka mingisuguseid tegevusplaane ette nähti või kooskõlastati? Tõepoolest. Meil on siin keskenduti kahele põhiprobleemile, see on kuritegevuse vastane võitlus ja keskkonnakaitse. Niikuiniisugustel konverentsidel tavaliselt väga konkreetseid probleeme ei lahendata. Seekord siiski võeti vastu otsus, et vaata, täpsem ülevaade, mis kahjuks seni puudub on Euroopas olukord kuritegevusega ning millised peaksid olema konkreetsed tõhusad meetmed selle vastu võitlemiseks. Otsustati, et moodustatakse mitte tipp-poliitikutest grupp või paneel, vaid et riigid võtavad oma spetsialistid oma asjatundjad neid nii kiiresti kui võimalik. Selline ülevaade, järeldused ja ettepanekud tehakse seal konkreetne tulemus, mida ei olnud võib-olla enne konverentsi plaaniski teha, aga see idee sündis konverentsi käigus. Välispoliitilistes küsimustes käsitleti siin mitmeid probleeme, eeskätt Kosovo sündmusi, mingil määral ka Türgi ja Küprose seonduvat. Kosovo suhtes võeti vastu ka ühine otsus või lõppdokument. Kuidas te kommenteerite neid? Välisminister Toomas Hendrik Ilves. See esimene ja põhiline sõnum siin oli, oli Euroopa Liidu ja assotsieerunud liikmete üleskutse anda suuremat autonoomiat Kosovo-le ja ühtlasi väljendada meie rahulolematus senise tegevusega Serbia. Kuid Eesti jaoks minu arvates kõige olulisem järeldus on see mitteformaalne suhtumine Eestisse. See nõustus see huvi Eesti vastu, olgu see siis kuninganna poolt või, või praeguse eesistujamaa Suurbritannia peaministri poolt või nende diplomaatide, nende välisministrite peaministri poolt, kellega mina suhtlesin, kellega suhtles välisminister Toomas Hendrik Ilves, et Eestit toetatakse, tunnustatakse ja meilt oodatakse edu. On väga selgesti tunda ja aina tugevamalt tunda seda, mida me oleme juba mõnda aega tunnetanud, et meiega arvestatakse. Meiega arvestatakse kui tulevased liikmed ja on selline tõsisem suhtumine Eestisse, kui näiteks aasta tagasi. Lõppeval nädalal pidas oma 70 viiendat sünnipäeva helilooja ja muusikaajakirjanik Valter Ojakäär. Valter Ojakäär, helilooja, muusik, muusikaloolane kirja ja raadiomees jumala on andnud andeid ja me kõik oleme sellest osa saanud. Valter Ojakääru meelest on uudishimu see, mis asjad liikuma ja inimesed tegema saab. Uudishimu annab meile kätte selle teabe, mis meie ümber sünnib ja teisest küljest ka, kui midagi eriti huvitavat saab teada, midagi väga meeldib, siis tahad seda teistega jagada ja näiteks need raadiosaated, teadlemise raamat, mis mul praegu käsil on, see on ikka sellest ajendatud ka, et miks ma jätan seda nüüd ainult enda teada, et võib olla veel keegi, kes selle vastu huvi tunneb ja ma tahaks seda välja ütelda. Tuletame ka meelde, mis asi see praegu pooleli on? Pooleli on mul Eesti levimuusika ajalugu kuni 40. aastani esimene köide ja maadlen temaga siin ja levimuusika on ju alati olnud niisugune muusikaliik, millest ei ole näiteks muusikaleht omal ajal ilmus kolmekümnendatel aastatel seal väga harva kirjutati sellest kergemast poolest ja selle tõttu on seda nyyd ütelda trükis ja nagu raskem leida kui süvamuusika kohta. Kui ta praegu on, ütlete põhiliselt raamat pooleli, istute kirjutuslaua taga, aga kas sealt kõrvalt muusikaline teos ka veel helisema hakkab? Ma olen viimased 10 15 aastat või isegi paarkümmend aastat rohkem kirjutanud teatritele ja täna just üks kolleeg küsib, et kas sa ei taha hakata operetti kirjutama, et Ardi Liives jälle on üks käsikiri jäänud järele, mis ei ole veel nagu muusikasse saanud ja eks ta ahvatlev on, aga noh kõike korraga ei saa teha. Valter Ojakäär leiab muusikasõnade seest. No laulud tulevad mul ikka alati testist luule kujunditest hakkavad sündima muusika kujundid ja ma olen ikka püüdnud ja valida niiskust, natuke kõrgemat sõna, mitte niisuguste igapäevast. Pilliga vahel proovite veel. Ei ei, seda küll mitte, sest 70. aastal ma tulin estraadiorkestrist ära ja viimati vist mängisin, KuMul oli 70. sünnipäev, siis Pärnus riskeerisin minna lavale ja mängida seal paar lugu, klarneti ja sopransaksofoni ka, aga noh, see on nii, see on rohkem nagu naljategemine. Täna võis näha, kui palju on Valter Ojakääru sõpru ja austajaid glooria seal olemine päris kitsas, aga heatujuline. Selle plaadiga märgib Eesti Raadio Valter Ojakääru 70 viiendat sünnipäeva. See on pisike tänu selle eest, mida Valter Ojakäär Eesti raadiole on andnud. Anerm. Haruldaselt laia silmaringiga inimene, kes teab kõigest väga palju ja tema saated on alati väga sellised infotihe. Alati on nendel saadadel laiem taust, mis aitab paralleele tõmmata ajastute vahele kunstiliikide vahele stiilide vahele. Ja ma usun, et Valter Ojakäär härra harinud Eesti rahvast rohkem kui keegi teine ja Walther on alati kambas happega, ta tahab midagi uuenduslikku, midagi uut ja huvitavat ja, ja sellepärast on, need laulud on saanud uue kuue ja paljud esitajaid noorest. Sel plaadil on Ojakääru tuntud laulud uues seades ja uues esituses. Noorima esitajaid on Liisi Koikson. Kuidas võtab nii noor laulja vastu need aastaid tagasi kirjutatud laulud? Mulle isiklikult küll meeldivad, sest nad on küllaltki erinevad ja minu üks lemmiklaul on tihemetsa Tiinat. Mulle meeldis, seda esitas Eesti raadio meeskvartett ja see oli mu lemmiklaul ja mulle sobivad. Aga plaadil on kõrvuti rock hotell ja rumal noorkuu Kare Kauks ja Liisi Koikson ja paljud teised tähed. Valter Ojakäär on öelnud, et oma laulude muusika leiab ta sõnade seest ja sagedasti ka leelo tungla sõnade seest. Kas ojakäär on sealt õige muusika üles leidnud? Kui ma kuulsin olematut laulu esimest korda, ma teadsin, iga sõna ju sellest, aga ausalt öeldes ma hakkasin nutma, lakkuma, seda kuulda, sest ta oli teinud sellest hoopis midagi, midagi niisugust väga traagilist, ülevat ja samal ajal noh, niisugust lihtsalt k ja Ma arvan, et siiani on see niisugune, et mul tuli kananahk ihule. Hando Runnel on öelnud, et küsiti, et mis tunne oli, kui oma luuletust kuuled viisistatuna ja ta on öelnud, et sama tunne nagu oleks tütre mehele andnud. Aga arvan, et iga luuletaja, kelle sõnadele on Valter Oja ker teinud iga luuletaja, tunneb, et need tütred on küll õigesti mehele läinud. Niisugune sai 11. nädala kokkuvõte ja saate toimetas. Anne ohvet operaator oli annereinberg kuulmiseni.