Tere päevast, kell sai 12 ja 15 minutit, algab nädalat kokkuvõttev saade. Stuudios on toimetaja Anne osad mis mahub kaheksandasse nädalasse. Ehkki justiitsministri ja riigiprokuröri konflikt jääb eelmisesse nädalasse, on selle järelm lõppeva nädala esiteema. Vähemasti hoiavad seda esikülje teemana üleval meie päevalehed. Peaminister ei ole lasknud end provotseerida ja kinnitab, et justiitsministrite ametist vabastada pole mingit alust. Ehkki ühinenud opositsioon hõibutas sõrme, ei ole nemadki valitsusele umbusalduse avaldamisest otseselt huvitet. Konfliktidest hoolimata tehti lõppeval nädalal usinasti ettevalmistusi läheneva Eesti vabariigi 80. juubeli väärikaks tähistamiseks. Seda nii kodusel Eestimaal kui ka välismaal. Peaminister Mart Siimann avas Austrias uued saatkonna ruumid ja juubelikomisjon andis teada, missugused üritused 24. veebruaril kulmineeruvad. Riigikogu võttis kesknädalal vastu energiamajanduse pikaajalise arengukava ja selle põhjal võib ehk loota tarbijat hinnatõusus meelevalda nii kergesti lükata enam ei saa. Valitsus pidas väljasõiduistungit Pärnumaal ja lubab toetada sinna maile haigla ehitamist. Sisepoliitilisel maastikul toimus tilluke korrastumine maaliit ja Eesti Perede ja Pensionäride Erakond vormistasid oma ühise koostöö nüüd ka paberil. Eks peeti silmas ikka lähenevaid valimisi. Hoolimata segadusest otsustas Eesti ka pärast leedu äraütlemist osaleda Lissabonis maailmanäitusel. Ando Keskküla projekti järgi rajab Eesti oma paviljoni. Aga nüüd siis kõigest pikemalt. Kuigi tõde ja õigussüsteemi kriisiks tituleeritud justiitsministri ja riigiprokuröri konflikt puhkes eelmise nädala neljapäeval, jäi lõppevasse nädalasse veel küll, aga seda teemat nii rääkida kui kirjutada. Nagano olümpiamängudelt naasnud peaminister Mart Siimann teatas kohe esimese valuga, et tema usaldab Paul Varuli täiesti ja ei pea vajalikuks mitte kaaludagi võimaluste Varolit tagasi astuma sundida. Asjakäigule muretses ka president Lennart Meri, kes läinud nädala lõpul tahtis selgust saada kohtudes nii Varuli kui ka meelakuga. President ei üritanud pooli lepitada, sest see oleks vast võimatu. President tahtis probleemist ülevaadet saada. Intsident kahjustab riigi mainet. Varul ei saakski kiirelt tagasi astuda, see tähendaks, et ta võtaks omaks süüdistused. Seevastu on Varulil õigus ja miks mitte ka kohustus anda asjale ise kohtulik käik algustanda, sellega teinudki, tehes politseiametile avalduse, algatada kriminaalasi. Kapo teatas oluline, et ei saa tema avaldusega tegeleda, sest valveprokurör ja uurija olid juba varem tõestusmaterjalita puudumise tõttu antud juhtumi suhtes kahel korral kriminaalasja algatamisest keeldunud. Väidetava pistisepakkujana on välja käidud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kunagine dekaan, hilisem diplomaatia valitsusnõunik Rootsis tegutsev Heimar rahuma. Viimane ise eitab kõiki süüdistusi, ehkki ütleb, et süüdistusi kummutada, ei ole tal mingit võimalust. VEEL riigiprokurörina töötav Indrek Meelak jääb kindlalt oma ütluste juurde ja on veendunud, et talitas õigesti. Selle kohta, et ta pistise pakkumise katses justiitsministeeriumi kantslerile ega ka peaminister Mart Siimanni ei teatanud, ütleb Meelak, et sellest poleks abi olnud väidetava ringkaitse pärast. Rein Kaare tere kohtuasjas prokurörina tegutsev Marge Püssi on Postimehele öelnud, et aasta tagasi toimunud vestlusi Heimar Rahumaaga ei taha ta kommenteerida. Poiss lisas, et ta ei ole raha pakkumisega kunagi seostanud ei Paul Varulit egoga, Rein Kaareperekaitsjaid, Siimon Leninit ja Jüri Raidlat. Riigiprokurör Indrek Meelaku kahjuks räägivad. Mitmed tõsiasjad. Olles tegi teatavaks, et prokuratuur vajab edasiminekuks uut juhtkonda. Jäätmelakei jätka pärast kuueteistkümnendat märtsi sellel ametikohal. Parun tundis tõsist huvi, miks ikkagi uuriti ja menetleti Tartu kommertspangaga seotud kriminaalasja tervelt viis aastat. Kas prokuratuur ei oleks pidanud hoopis rohkem asjaga tegelema? Võib-olla oli tegemist saamatu uurimistööga? Kes ja kellele nelja silma all ütles ja kes kui palju valetab, polegi enam nii oluline, kuigi kahjustab loomulikult asjaosaliste mainet. Märksa tähtsam on see fakt, et Kaarepere kriminaalasja menetlemine iga hinna eest ikkagi jätkus. Just seda peaks uus ametisse asuv peaprokurör hoolega jälgima. Ebaeetiliseks tuleb pidada neid interpretatsioon, mida keegi suvalisel ajal kellelegi ütles ja kuidas neid enda kasuks tõlgendada ja siin hakkab määrama kiiruskes enne teist ajakirjanduse tänulikesse kätesse materjali lükata jõuab selle kontrollida, on olukord selle kujundada, on ka vastase maine ja katsus ahend varast puhtaks pesta. Aga nüüd pisut meiepoolset materjali. Sama teema jätkuks kesknädalaselt peaministri pressikonverentsilt ja tunni jagu hiljem tehtud ühinenud opositsiooni avalduse teavitamiselt. Peaminister kommenteeris esmalt riigiprokurör Indrek Meelaku artiklit Eesti Päevalehes. Siimanni kinnitusel ei olnud artiklis toodud väidetele ühtki tõestust ega fakte, mis rajaneksid dokumentidel. Küll on aga Meelak käsitlenud faktidel, mitte põhinevaid süüdistusi. Mart Siimann. See artikkel hämmastas mind. Riigiprokurör jurist kõrge ametiisik. Minu põhimõtete järgi ei tohiks niisuguse artikliga avalikkuse ees esineda. Küll aga on riigiprokuröril õigus ja kohustus faktide olemasolu korral pöörduda kas prokuratuuri või kaitsepolitseisse. Ja siis vastavalt ja puurijad. Kas alustavad kriminaalasja, kui on leidnud, et koos seisund olemas või keelduvad selle alustamisest, nagu me teame? Kaitsepolitsei ei pidanud vajalikuks kriminaalasja algatamist, kuna kriminaalkoosseisu ei olnud. Seetõttu ei näe ma mingit põhjust isegi seada küsimust justiitsministri vabastamise kohta. Küllaga. Taunin maa riigiprokuröri niisugust käitumist avalikkuse ees. Justiitsminister, kes nimetab ametisse riigiprokuröri, vabastab ta siis on teada, et 16. märtsil lõpevad riigiprokuröri härra melaku volitused ja justiitsminister on teatanud, et ta ei tee ettepanekud härra meelekule tema nimetamiseks riigiprokuröriks. Sellega on minu jaoks ka küsimuse teine pool langenud. Peaministri otsustavas tegutsemisest, mis tähendaks ennekõike justiitsministri ametist vabastamist lisas Mart Siimann, et ta ei saa sellest ei inimesena ega peaministrina aru. Inimesed ei saa õigusriigis vabastada vihjete ega kuulujuttude põhjal, millel puudub alustaoline käitumine, tooks kaasa alusetute süüdistuste laviini ja viiks meid tagasi ühiskonda, kus me kuidagi olla ei tahaks. Väidetavast altkäemaksupakkumisest informeeris kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl peaministrit alles pärast Indrek Meelak artiklit Päevalehes. Mis puutub uurijate väidetavast mõjutamisse Paul Varuli poolt, siis ei uurijatega prokurör ole kaitsepolitseisse sellekohaste kirjalike avaldustega pöördunud. Jüri Pihli teatel olevat sellest räägitud vaid jutu sees ja ta ei pidanud seepärast vajalikuks peaministrit sellest informeerida. Mart Siimann kinnitas, et ta ei loob oma juhtimise põhimõtetest ja ei saa vabastada ega ka hukka mõista ühtki inimest enne, kui selleks on mingit alust või tõestatud fakti. Ühinenud opositsioon võib ju valitsust umbusaldada, see on normaalne demokraatlik protseduur. Kuid peaminister kinnitas end, seda mitte kartvat ja see ei olegi tegur, mis sunniks põhimõtetest taganema ja ühinenud opositsioon istuski tubli tunni koos. Selle tulemusena sündis ühisavaldus, mida selgitab Reformierakonna liider Siim Kallas. Eesti riigi toimimise usaldusväärsus on sattunud kahtluse alla justiitsminister Paul Varul, riigiprokurör Indrek Meelak. Vastastikused süüdistused ja mitmed endiste õiguskaitsetöötajate viimase aja seisukohavõtud on tekitanud küsimuse, kas õiguskaitsesüsteem liblika õigusriigile omaselt seaduse ülimuslikkusest lähtuvalt võimalik kohtute, politsei ja teiste õiguskaitseorganite poliitiline manipuleerimine. Ühinenud opositsioon leiab, et vabariigi valitsus ja valitsusjuht peavad kiiremas kohas taastama täitevvõimu õiguskaitse usaldusväärsuse taastamiseks kui vastasseisu osapooli pole võimalik avastada, süüdistusest tulenenud ametist vabastada ja üks oluline asi, mis siin juurde tuli. Olukord on nimelt selline. Viiendaks märtsiks saab täis riigiprokuröri ametitähtaeg. Opositsioon leidis, et ei saaks pidada nagu normaalseks seda, et, et selle riigiprokuröri nimetab justiitsminister, et kindlasti vajaks laiemat poliitilist otsust valitsuse tasemel vähemalt ja miks ka mitte konsulteerides poliitiliste jõududega. Edaspidi riigiprokurör omaks teatud niisugust konsensuslikku või laiemat toetust vähemalt. Selgustega tõestust ei näi ühinenud opositsioonil rohkem olevat kui see, mida agarad päevalehtede ajakirjanikud on üles tähendada jõudnud. Vähemasti tunnistas seda Siim Kallas. Ta lisas, et aeg toob ehk täiendavat selgust. Arutlusel olevat olnud ka sõltumatu uurija ametikoha loomine. Just nii, nagu see on USA-s. Kas aga ühinenud opositsioon ongi huvitatud umbusalduse avaldamisest peaministrile? Reformierakonnale nüüd ei ole nüüd see küll selles suhtes mingit seisukohta praegu väljendanud, et et me just tõtaksime praegu peaministrile umbusaldust avaldama. Ühinenud opositsioonis on see küll kõne all olnud, kuid ongi sama seisukoht, et tuleb natukene oodata ja vaadata, mismoodi need asjad edasi lähevad. Uus prokuratuuriseaduseelnõu on läbinud Riigikogus kaks lugemist, peagi on käsil kolmas ja seejärel seaduseelnõu vastuvõtmine. Kui nüüd ühinenud opositsioon nõuab, et justiitsminister ei tohi järgmist peaprokuröri ametisse nimetada peaks seda tegema kas valitsus või veelgi laiem ring, siis kas ühinenud opositsioon omandanud teha ka prokuratuuriseaduseelnõusse sellesisulist parandust? No see asi väärib mõtlemist ja oli siin ka tõesti arutlusel, et, et mõned ametid on ju niiviisi ka määratud ametisse nende niisugune määramise profiil nagu öeldakse, on kõrgemal ütleme näiteks kaitsepolitsei ameti peadirektor ja ja võib-olla peaks ka riigiprokurör olema selles mõttes niisuguse vastava kõrgema profiiliga. Aga see ei tähenda seda, et me oleksime niisuguse nõukogude aegse prokuratuuri taastamise poolt, mis oleks mingisugune üle kõige ja tegelikult ka nõukogude ajal ta ju ei olnud üle kõige, vaid täitis väga selgelt poliitilisi käske seal ainult näilisus. Nii et see mudel, mis välja töötati ja, ja mis aluseks on selle prokuratuuri tööle, et ta on ikkagi üks täitevvõimu osa meie seda seisukohta ka jagama. Kui kaua kavatseb ühinenud opositsioon neid uusi tõendeid oodata, seda ei osanud Siim Kallas öelda kuid et eelseisvad valimised ei olevat teps mitte see tärmin. Konflikti Varuli ja meelaku vahel olid usinad päevalehtede kirjamehed kohe varmalt skandaaliks ja tõsiseks kriisiks nimetama. Vastulause esitas aga riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv. Tema eristas õigussüsteemi kriisi ja selle ametnike pädematuse. Daimar Liivi hinnangul oleks õigussüsteemi kriisiga tegemist juhul, kui Rein Kaarepere süüasja uurimine ja menetlemine oleks lõpetatud. Midagi niisugust aga ei olnud, pigem vastupidi järelikult andiga inimestes, mittesüsteemis inimestes, kellest üks kõige häbematu omal moel valetab, tehes seda avalikkuse ees ajalehe veergudel. Juba on päevalehe juhtkiri võtnud süüdistada peaminister Mart Siimanni, kes olevat valinud õigussüsteemi ravimiseks halvima viisi. Ehkki see olevat tüüpiline. Tsiteerides päevalehte, kui Siimann võtab Varuli oma kaitse alla, võtab ta endale vastutusega kõige järgneva eest. Kui mõni Varuli vastu esitatud väide leiab kinnitust, läheb löögi alla juba Siimann ise, tõdeb Päevaleht. Juhtkiri jätkab, juhtum ei ole mitte varu lihvaid valitsuse ja KMÜ koalitsiooni probleem. Nõnda suuri järeldusi saab siis teha lehte hästi müüvate esikülje lugu. Defabritseerimise tulemusena. Teemat pidevalt üleval hoides saab kindlasti mõne lugeja ja ehk ka aastatellimuse juurde. Sisepoliitilises elus on korrastamas maastik, koostöö tugevneb nüüdsest Maaliidu ja Eesti Perede ja Pensionäride Erakonna vahel. Öeldagu mida tahes, ikka on silmas peetud eelseisvaid valimisi. Alla kirjutatud leping sätestab suuna, kuhu erakondade koostöös peaks jõutama Pensionäride ja Perede Erakonna esinaine Mai Treial. Käesolev Eesti Maaliidu ning Pensionäride ja Perede Erakonna ostule leping sõlmitakse eesmärgiga jätkata tööd Eesti rahva heaoluks ja riigi eduks sellise sotsiaalse turumajanduse ellurakendamise teel, milles ühiskondlik progress ja majandusedu on tunnetatavad ühiskonnaliikmete isikliku elukvaliteeditõusuna. Leping seab eesmärgiks jäädvustada huvide kooskõlastamise mehhanism rahvusliku koguprodukti loomise maksukoormuse ja tulude ümberjaotamise vahel ehk siis saavutada kokkulepe väärtuste loojatega, nende ümberjaotamise mehhanismi üle. Meil on koostöölepingus sätestatud soov seada sisse sotsiaalne õiglus eri põlvkondade vahel. Töö tulemuste jaotamisel, elu jooksul tehtud igapäevase töö ja tuleviku nimel tehtava töö suhtes. Saavutada tasakaal maa ja linnakeskuse ja kaugemate regioonide, tööstuse ja teeninduse ja põllumajanduse vahel. Maaliidu esimees Arvo Sirendi. Iga inimene, kes Eesti ühiskonnas elab, peaks oma rahakotis ja oma elukvaliteedist tunnetama seda majanduslikku edu, mida saavutab riik. Nii et selles mõttes selline sotsiaalne turumajandus nagu puudutab kogu ühiskonda, ta ei vastanda ennast muidugi majandusedule, pigem on toetuseks, aga ta teeb selle majandusedule, annab niisuguse uue sotsiaalse mõõtme v6 sotsiaalse sisu me juba sellesse riigi arvesse. Planeerisime sisse maaelu toetuse, 200 miljonit, pluss veel aktsiisimaksud tagasi maksud. Nii et selle tulemusena me loodame, et majandus hakkab maal elavnema, teiselt poolt, et me oleme väga huvitatud sellest, et võimalikult palju inimesi tuleksid endaga toime kas või naturaalne majapidamise kaudu ja selleks on praegu loota, et lähitulevikus tuleb ka riigikogu menetlusse maaelu toetamise seadus. Erakonnad teevad ettepaneku vaadata läbi ja korrigeerida ka valitsuskoalitsioonilepingut. Edasise tegevuse määratlemiseks on kavas kutsuda kokku konverents, kus peaks vaadatama läbi eelmiste valimiste eel antud lubadused ja nende täitmine. Teisipäeval tegi valitsus dessandi Pärnumaale, sest lisaks skandaalidele tuleb ju igapäevast tööd ka teha. Päeva esimeses osas leidis aset valitsuse liikmete ringsõit mööda Pärnu Ma kusjuures igale ministrile tutvustati vastavate ministeeriumite seisukohalt olulisemaid objekte. Pärnu maakonna jaoks väga tähtsa uue haigla ehitust külastasid lisaks peaminister Mart Siimann eile ka sotsiaalminister Tiiu Aro, rahandusminister Mart Opmann ja majandusminister Leimann. Pärnu maavanema Toomas Kivimägi sõnul on palju probleeme seotud maapiirkonnas asuvate haridusobjektidega Mart Siimann ja haridusminister Mait. Taas külastasid koole, mille materiaaltehnilise baasi kiire arendamine on kõige aktuaalsem. Värske siseminister tutvus Pärnu politseiprefektuuri leemidega Pärnu poolelioleva häirekeskuse väljaehitamisega ning külastas ka Ikla piiripunktid. Ka kõik teised ministrid veetsid kell kolm alanud istungile eelnenud aja töiselt. Valitsuse istungil, mis toimus Pärnu maavalitsuses, arutati mootorsõidukimaksu seaduse advokatuuris. Ratase ja õigusteenuse seaduse eelnõu kinnitati riigivara erastamisprogramm käesolevaks aastaks. Arutluse all oli laeval reisijate nimekirja koostamise korra kinnitamine ning muud küsimused. Päevast teeb kokkuvõtte Eesti vabariigi peaminister Mart Siimann. Mina käisin kolmes vallas. Põhiliselt tutvusin koolimajade olukorraga ka samuti Varbla volikogu liikmed. Volikogu esimehe ja vallavanemaga kohtudes arutasime ka valla probleeme. Teede olukorda on kujunemas Eestis üheks valupunktiks meie valla tee ning rääkisime ka ettevõtluse arendamise võimalustest ning valitsuse võimalustest soodustada ja toetada ettevõtlust ainult keskustes, vaid ka ääremaadel ning päeva teine pool. Nii nagu ikka tavapärane valitsuse istung. Kuid kuna on tegemist väljasõiduistungiga, siis on mitte tavapärane see, et esimene päevakorrapunkt on pühendatud maakonnale ning Väga põhjaliku ülevaate Pärnumaa probleem medest ning valitsus oma protokollis otsusega ka mõningaid küsimusi püüdis lahendada. Avaldasime toetust Pärnu haigla ehituse jätkamiseks küll aga mitte konkreetselt ära, näidates neid finantseerida olemise allikaid. Lisaks. Loomulik, ja kuna ehitus on alustatud, siis ilmselt riigieelarveline finantseerimine jätkub ka järgmistel aastatel. Otsustasime, et haridusminister saab kahe nädala jooksul ettekandmine avariiohtlikust olukorrast, Kilingi-Nõmme keskkoolis ning kavandatavatest abinõudest. Me otsustasime kustutada Halinga valla laenu seoses valdade ühinemisega, siis lisaks kõik tavapärased päevakorrapunktid, mis iseloomustavad iga teisipäevast politseiistungit Hindadest on viimasel ajal palju räägitud, vee hind Tallinnas tõuseb suisa taevani, energia hinnatõus toob kaasa loomulikult ahelreaktsiooni. Kuidas aga tarbijat kaitsta, seda on kutsutud ja seatud tegema riigikogus kolmapäeval vastu võetud energiamajanduse pikaajaline arengukava. Kui on tegu kütuse- ja energiamajandusega, kerkib päevakorda hinna küsimus. Tarbija vaatab sellele kasvavale tendentsile ärevalt sest see vallandab ahelreaktsiooni ja kõik see väljendub hindades. Majanduskomisjoni aseesimees Rein Kask kui nüüd hinnata kogu seda arengukava selle hinnamuutuse seisukohalt mida me peaksime arvestama. Hinnamuutusele on muidugi mitu aspekti ja rõhutaks võib-olla kõigepealt ühte, et üks asi on paratamatus, meil on olnud ju see elektrienergia masuut ja nafta ja need on olnud kõik aastakümneid kunstlikult alla viidud, aga tegelikult on maailmahinnad on hoopis midagi muud ja ei ole midagi parata, me ei ela suletud süsteemis. Nii tahame või ei taha, aga on objektiivseid seaduspärasused, mis sunnivad selle hinna siiski minema sellele tasemele, mis ta on. Mina olen teistes riikides ja tarbija kohe ütleb niimoodi, et hinnad on meil küll tasemel, aga palgad ei ole, see on jumala õige. Ja loomulikult tuleb täna riigil püüda neid protsesse natukene pidurdada, vaos hoida ja seda on seni tehtud kas või sellise niinimetatud ristsubsideerimise abil. Kuna elektrienergia vaatamata sellele, et inimesed on pahased, et ta pidevalt tasapisi tõuseb, on ta ikkagi täna madalam kui näiteks tööstustarbijad ja tööstus. Täna maksab kinni kodutarbija elektrienergia kõige olulisem teine aspekt, ütleme kui elektrienergia hind tõuseb, siis on tema väga kokkuhoidlik, säästlik kasutamine. Välismaa eksperdid on käinud siin vaadanud, et kui meil üldse kusagilt midagi peaksime alustama, siis kindlasti kõigepealt säästlikust elektrienergiast. Kui rääkida erinevate poliitiliste jõudude seisukohast selle programmi kohta, siis on arvatud, et see on antud hetkel optimaalne variant, mida üldse oli võimalik riigikogus vastavalt. Jah, poliitilised ringkonnad või erakonnad on loomulikult ühed natukene toetanud, teised tugevasti kritiseerinud. Aga teisest küljest võtame asja reaalselt, täna me oskasime teha sellise arengukava, ma arvan, et ta on selline visioon. On küllaltki tõepärane visioon, mida me täna oskame etena samal ajal ta ei ole dogma. Ma pean silmas seda, et kord aastas tuleks energeetikakava võtta arutlusele kui olulise tähtsusega riigielu küsimus ja siis teda korrigeerida, vaadata, mida on tehtud, mis tegemata. Aga nüüd pidupäevast Eesti vabariik tähistab tuleval nädalal oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Selle tähe all on vahammu tegutsetud nii kodu- kui välismaal. Valitsuskomisjon esitas neljapäeval tegevuskava, mis loomulikult tipneb 24. veebruariüritustega. Valitsuskomisjon on pidanud vajalikuks rõhutada on Eesti vabariigi juubeliaasta ja seega toimuvad üritused mitte ainult 24. veebruaril aasta jooksul. Ka on lähtutud põhimõttest, et peo sündmused ei kuhjuks Tallinna, vaid osalised oleksid kõik maakonnad. Sellest lähtuvalt toetab valitsuskomisjoni ettepanekul rahaliselt viitkümmet ettevõtmist. Suuremate toetuste saajatena nimetas välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand olmejäälõhkuja Suur Tõll remonti piduliku aastapäeva, kontserdi ja presidendi vastuvõttu televisiooniülekandeid Estonia teatrist ja Ellerheina koori. Euroopa ringreisi täpsustab komisjoni liige Jüri Trei. Kuskil 700000 eraldati maakondadele noorteüritusteks, nüüd maakonnad kindlasti ise on otsinud ka võimalusi siis välisministeerium ise on rahastanud teatud projekte ja esinemine, mis on seotud nüüd välisesindustes meie vastuvõttude ja ja siis esinemistega. Nii et nagu haaratud on nii eestimaa maakonnad kui need välisesindused, kui ka muidugi need vituüritused, mis iga riik peab tegema, kui diplomaadid siia saabuvad, selleks pidupäevaks lood, pidulik vastuvõtt, pidulik kontsert ja nii edasi. Ja kuigi see on Eesti vabariigi juubeliaasta, koonduvad pidulikud sündmused ikka 24. veebruaril ja selle ümber. Nagu ikka, heisatakse 24. veebruari hommikul Toompeal pidulikult riigilipp. Toimub kaitsejõudude rivistus ja paraad, pidulik jumalateenistus Kaarli kirikus. Kaarli kirikus saab näha ajaloolist Eesti üliõpilaste seltsi sinimustvalget, millest saidki Eesti rahvusvärvid. Seda lippu saab kirikus näha kuni kella 15-ni. Kell 14 aga esineb Tallinnas Mustpeade majas Tallinna kammerkoor, kuhu sissepääs on vaba ja vaba sissepääs ka aastapäeva kontserdile Tallinna linnahallis. Ning mõistagi kuulub 24. veebruari juurde pidulik kontsert ja selle järele vabariigi presidendi ja proua Helle Meri vastuvõtt Estonia teatris. Päev Tallinnas lõpeb iseseisvuspäeva ilutulestikuga Toompeal kell 21 15. Aga nagu öeldud, ei pea aastapäeva meeleolu ainult Tallinnast otsima. Peaminister sõitis neljapäeval Austriasse avamaksjal Eesti saatkonna uusi tööruume. Saatkonna avamine lükkus küll reedele, ent olulised kohtumised leidsid aset mõlemal päeval. Täna toimus kohtumine Austria Vabariigi liidukantsleri Viktor kliimaga ka ja põhiteemaks, millest me rääkisime, oli Euroopa Liidu laienemine, Euroopa Liidu käimasolevad reformid, aga samuti ka kahepoolsed küsimused ning, ja ma tõstatasin viisavabaduse probleemi, milles Austria liidukantsler väga tähelepanelikult suhtlus, rääkisime ka majandusalasest koostööst. Kohtumine on oluline, arvestades ka seda, et Austria on alates esimesest juulist Euroopa Liidu eesistuja ja loomulikult tähtis ka Austriale, kuna Eesti on selle kuue riigi hulgas, kellega alustatakse liitumislaienemisläbirääkimisi. Ma esitasin Austria liidukantslerile küllakutse Eestit külastada ning lagutse võeti ka meie kohtumisel vastu või esialgselt oli plaanitud kohtumine umbes tunni. Lisaks siis tegelikult kohtumine kestis ligi kaks tundi. Sellele järgnes pressikonverents pressikonverentsil. Me tunnistasime mõlemad ka ajakirjanikele, et meie kohtumine läks korda. Hoonestus ning Me vastasime ajakirjanike arvukatele küsimustele. Minu visiidi esimesel päeval korraldas Austria liidukantsler õhtus söögi ning sellel õhtusöögil oli mul võimalus kohtuda Austria poliitikute kultuur ja teiste avaliku elu tegelastega. Õhtusöögile järgnes ooperiball ja pall on Austria valitsuse ametlik aasta ball ning sellel ballil kohtusin ka ausalt ja vabariigiliidu presidendi Toomas Klestiliga. Kui nüüd tulla korraks tagasi selle viisavabaduse juurde, siis kas oli jutuga mingitest terminitest? Nii konkreetseks me ei läinud küllaga, aga nagu ma ütlesin, härra kliima väga tähelepanelikult kuulas mind, ma informeerisin ka sellest kuidas on meie esimesest maist kehtestatud viisavabadus Põhjamaade, ka nende põhjamaadega, kellega meil varem seda viisavabadust kehtestanud. Millised on selle viisavabaduse konkreetsed tulemused ja liidukantsler ja väga rahul, et see usaldus, mida Põhjamaad viisavabaduse kehtimisega Eesti suhtes üles näitasid, et see usaldus on õigustanud ja neil ei ole tekkinud probleeme? Kas te olete juba avanud ka uue saatkonna? Ja ma ei. Et meie väga väikese koosseisuline suusa saatkond, kes esindab meid mitte ainult Austrias, vaid kokku viies riigis on väga tublilt tööd teinud ja nüüd saab ka märgatavalt paremad töötingimused selleks, et oma väga tõsiste vastutusrikast tegevust edukalt jätkata. Neljapäeval tutvustati majandusministeeriumis Eesti osalemist maikuus toimuval maailmanäitusel Expo Portugalis. Hea, et Eesti selle otsuse osaleda ikkagi tegi, ehkki pärast teatavakstegemist, et Euroopa Liidu läbirääkimistele kutsutakse esimeses järjekorras Balti riikidest vaid eesti sundis leedu katki jätma. Ehk oli see isegi hea, sest nüüd saame esineda ainult iseenda soovidest lähtudes. Lissaboni maailmanäituse EXPO 98 avatakse 22. mail osavõtjaid, see on 140 ja Eesti on nende seas oma paviljoni. Ka majandusminister Jaak Leimann sõnul on Eesti jaoks väga tähtis esineda Lissabonis edukalt sest see on regioon, kus Eestit veel kuigi hästi ei tunta ja Eestil on vaja seal positiivset tuntust koguda toetust ühinemisläbirääkimiste ajaks Euroopa Liiduga. Et balti ühispaviljoni mõttest Läti ja Leedu äralangemise tõttu asja ei saanud, jäi Eestil üle oma paviljon. See ajas pingeliseks ja korraldajad peavad oma kulusid koomale tõmbama, kuid teisest küljest võimaldab kindlasti efektiivsemalt realiseerida oma ideed. Esialgne eelarve on viis miljonit krooni, see on see, mis on olemas, ütles majandusministeeriumi kantsler Margus Leivo. Puudu on miljoni ringis. Raha tuleb riigieelarvest, kuid loodetakse ka erakapitaliabile ja valitsuse reservfond on veel reservis. Parima ekspositsiooni saamiseks korraldati konkurss, mille võitis kunstiakadeemia rektori Ando Keskküla juhitud töögrupp kuhu kuuluvad veel arhitektid Andres Lember ja Jüri Martson. EXPO 98 teema on meri, ookean ja Ando Keskküla sõnul on idee luua Eestist nappide vahenditega selge ja meeldejääv kujund kui mereriigist. Eesti paviljoni suurus on 600 ruutmeetrit. Ja kogu paviljon põhiekspositsiooni elemendiks on siin kosmosekaart Eestis laotatud siis klaaspõrandapinnale mõõdul üheksa korda üheksa meetrit koguneb omakorda moodulite. Kui külastaja ühele või teisele moodulile aku siis ekraanidele ilmuvad Eestis need videolõigud slaidid, mis seda kohta Eestist võiksid iseloomustada. Ja teiseks selliseks visuaalseks dominant näiteks oleksid ripp labi, see kujutab endast ühte suurt lainet, mis on kogu selle meie ekspositsioonipinna peal. Projekteeritakse ülevalt poolt kolme võimsa videoprojektoriga prioritiseeritakse videofilm, mis kujutab endast vee alt võtteid. Kuid inimene sattuda siis meie paviljoni, nagu ta oleks sattunud vee alla. Seega tahetakse vaataja aktiivselt mängu haarata, sest see võiks olla võimalus maailmanäituse meeletus möllus silma paista. Ka kasutab eesti kujundina jäätunud merd, mis seal maal peaks olema eksootika. Kuna teema on meri, siis palutakse nii Tallinnal, Pärnul, Haapsalul, Kuressaarel või teistel merelinnadel või maakondadel kaaluda võimalust osaleda ekspositsioonis. Tallinnaga juba läbirääkimised käivad, igal juhul tahetakse ekspositsioonis välja pakkuda Eesti tugevad küljed. Eesti pole veel kõrgtehnoloogiline riik, ütles Ando Keskküla kuid mängitakse maksimaalselt välja. See, mis on EXPO 98, algab 22. mail ja kestab sügiseni. Aja sisse jääb ka iga osaleja maa rahvuspäev ja Eesti päev on 18. august. Eesti riik peab kaheksakümnendat juubelit, aga ühel graafikul möödub 100 aastat sünnist. Eduard Wiiralti Eesti ühe tuntuma kunstniku sünnist saab 20. märtsil 100 aastat. Esindusliku näitusega Tallinnas rüütelkonna hoones ja Adamson-Ericu muuseumis algasid Wiiralti juubeliüritused. Maailmakodanik elanud ja loonud pikka aega Pariisis, kus puhkab kada põrm. Eesti kunstnik ja eestlasele tähtis tema pärandist annab aimu kasvõi see ainuüksi Eesti kunstimuuseumi graafika kogusandalt 3300 tööd. Sellele näitusele. Rüütelkonna hoones on Mai Levin valinud 250 tööd, graafika, joonistused, Estampid, skulptuurid, kuid selle eest ka Eestis. Seni eks planeerimata töid Stockholmi Eesti komitee ja Aluradeinantsi kogust. Selle kõik on näituseks kujundanud Toomas Rein. Raamatut, graafika on väljas Adamson Eriku muuseumis ja kuuendal märtsil avatakse Kristjan Raua Muuseumis näitus Wiiralti visanditest mis on omaette väga võluv lõik ta loometeelt. Igaüks avastab Wiiralti omamoodi, selleks pakub ta looming asendamatuid võimalusi. Kuid olgu siin lõik May leevenilt, kes on piiraldit paarkümmend aastat uurinud. Ma ise olen alati väga hinnanud tema vooruse tormi ja tungi aegu, millal oli väga produktiivne, mille fantaasia möllas, aga nüüd süvenedes olen ma hakanud kõrgemalt hindama tema realistlikku perioodi, see tõesti realism, see ei ole niisama natuurist nii-öelda mahajoonistamine, see on kujundi loomine ja hindama õppinud Wiiralti veel rohkem, sellepärast et tema kunstiga on võimalik pidada inimlikku dialoogi. See on tõesti kaasakiskuv jälgida seda tundlikku ja tarka inimeste arengust. Täna võis publik silmast silma näha ka kolme Wiiralti modelli Pirvet, Monikat ja astredit. Monica potsik meenuta siiralt, et kui inimest, kes tollal kaheksa-aastase lapse täielikult lummas kes suutis püsimatu lapse rahulikult istuma saada kui inimest, kellest haavas erakordset headust ja soojust. Wiiralt on maailmatase ülesanne, on ta uuesti Euroopa teadvusse viia, ütles kultuuriminister Jaak Allik. Ma arvan, et see näitus siin annab aluse uuele ringile vihaldi taastulekule, Euroopa kunstiteadvusse. Me loodame seda näitust eksponeerida veel käesoleval aastal Pariisis ja tahaks kindlasti loota, et lähima paari-kolme aasta jooksul juba selle uue kuu aja pärast valmiva kataloogiga veerandi kunst rändab Euroopa paljudes pealinnades jõuab taas Euroopa kultuuriteadvusse. Ja kataloog monograafia, mille koostab Mai Levin, saab loodetavasti valmis kunstniku 100.-ks sünniaastapäevaks. Niisugune sai kaheksas nädal. Sellesse tegid kaastööd Viktor Kaarneem, Marit Pukk, Gunnar Paal, Riina Eentalu ja Agu Uudelepp. Saate toimetas Anneusvet ja operaatoritöö tegi Hanne Reinberg kuulmiseni.