Tere päevast, algab nädalat kokkuvõttev saade ja stuudios on toimetaja Hanne ohvet. Mis siis mahub aasta seitsmeteistkümnendasse nädalasse. Valitsusliidu laienemisest ei tulnud midagi välja järel. Mina sündis esmaspäeval koostööleping KMÜ ja rahvaerakonna vahel. Ent nädala lõppedes seadis Eesti Maarahva Erakonna peasekretär põllumajandusminister Andres Varik Toomas Hendrik Ilvese jätkamise välisministrina kahtluse alla, sest rahvaerakond hääletas kesknädalal keskkonnaminister Villu Reiljan line umbusaldamise poolt. Teisipäevased lehed tõid ära teate, et purjuspäi ja juhiloata tabati autoroolist seni kõige puhtamaks peetud poliitik Mõõdukate erakonna esimees ja ekspeaminister Andres Tarand. 3600 krooni trahvi maksis tarand küll ära, aga plekki oma mainelt enne valimisi ei õnnestu vist maha pesta. Valitsus kiitis teisipäeval heaks kaitseväeteenistuse seaduse. Mahukas ja väga põhjalik dokument võrdsustab teenimise kaitseväes tööga riigiametis ja selle seadusega pannakse aluskarjääri tegemise võimalustele kaitseväes. Teisipäeval selgus, et ka meie rahvusooperi Estonia juhide järgmiseks kolmeks aastaks napilt ühe enamhäälega säilitas koha Paul Himma ja jätkab ka Paul Mägi. Kolmapäeval esitasid 26 riigikogu liiget umbusaldusavalduse keskkonnaminister Villu Reiljani tegevuse suhtes. Ühinenud opositsioon oli valmis kahuritest turmtuld andma neljapäeva hommikusel istungil. Paraku avaldas peaminister nad üle ja tegi riigikogu juhatusele avalduse, milles palus umbusaldust käsitleda veel samal päeval. Ja just see otsustaski usaldushääletusega tuse. Reiljan jätkab keskkonnaministri ametikohal. Kesknädal üllatas veel teisegi uudisega. Ühispank neelab alla Tallinna Panga sellekohasele liitumispaberile pandi käed olla. Lõpliku otsuse annab aga 24. mail toimuv aktsionäride üldkoosolek. Riigikogu võttis 58 poolthäälega vastu prokuratuuriseaduse ja üks tüliõun oleks sellega jälle vähem. Ometi palus prokuröride juhatus reedel president Merile saadetud kirjas, et viimane uut seadust välja ei kuulutaks. See olevat vastuolus põhiseadusega, jahtis krimineerivat prokuröre läänemeremaade nõukogu, demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste volinikule. Espersen märkis pärast kohtumisi meie ministritega, et Eestil tuleb tagada info kättesaadavus seaduse tasandil ja et kaitseväes teenivad mehed peavad saama suhelda sõltumatu esindajaga et talle oma probleemidest rääkida. Venemaa sai reedel ligi kuuajase valitsuskriisi järel lõpuks peaministri. Riigiduuma tuli patiseisust president Jeltsiniga auga välja, kuulutades kolmanda hääletamise Sergei kirjanco kandidatuuri üle salajaseks. Aga nüüd siis kõigest pikemalt. Valitsusliitu ei õnnestunud peaminister Mart Siimanni sedapuhku laiendada, hoolimata pikkadest kõnelustest. Seepeale sündis aga koostööleping rahvaerakonnaga. Kohe pärast riigikogu juhatuse valimist tänavu märtsis asus peaminister küll koalitsiooni laiendamist ette valmistama kuid kas oli aeg halvasti valitud või polnud Reformierakond valmis? Hoolimata antud signaalist? Igatahes tulemusi neil kõnelustel ei olnud. Riskantne oli Savisaare kukutamise sidumine Toompeal toimuvaga ja tõsine signaal oli veel enne Tallinna volikogu umbusaldushääletust fraktsiooni Tallinn lõhenemine. Ehk hindasid mõned Koonderakonna poliitikud tõepoolest oma võimeid üle. Igatahes kindlat märki sellest, et Tallinna poliitilises maade jagamises midagi muutuks, veel ei ole. Kuigi enne linnapea Ivi Eenmaa rooma visiiti toimunud lõunasöögil Edgar savisaarega olevat paari abilinnapea kohta üht-teist ka otsustatud aga Toompeal sõlmiti esmaspäeval, siis suure hurraaga alanud valitsuskoalitsiooni laienemise läbirääkimiste lõpetuseks tagasihoidlik koostööleppe rahvaerakonnaga. Ennekõike lootis Mart Siimann sellega saada hääletamistel rahvaerakondlaste viis häält oma selja taha. Kuigi esimene valus kogemus tuli juba kolmapäeval, ent sellest edaspidi. Kõigepealt siis aga alla kirjutatud lepingust. Praegu kirjutasin mina nelja erakonna nimel, see on ühinenud valitsuskoalitsiooni alla koostööleppele rahvaerakonnaga ja meil on väga hea meel, et valitsuskoalitsioonil on nüüd koostööleppe järgi partner, kellega suhted me oleme ka paberil ja allkirjadega fikseerinud. See tähendab seda, et valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad konsulteerivad rahvaerakonna riigikogus esindatud liikmetega hääletusi riigikogus, mis sisuliselt tähendab seda, et olulistes küsimustes kokkuleppe saavutamisel on rahvaerakond võtnud endale ka konkreetse vastutuse teatud konkreetsetes küsimustes. Me ei räägi abstraktsest vastutusest, sest rahvaerakond ei tule valitsuskoalitsiooni. Kui vastutus on konkreetne. Nende kokkulepitud eelnõude ja otsuste puhul võtab rahvaerakond endale vastutuse. Nii saan mina sellest koostadetest. Aru. Tähendab seda, et rahvaerakonna esimees Toomas Hendrik Ilves on valitsuses jagab valitsusliikme vastutus, kuid kordan, valitsuskoalitsiooni antud lepingu järgi rahvaerakond ei kuulu ja me edaspidi konsulteerime nähtusi eelnõude suhtes seisukoha võtmist ja see ei puuduta mitte ainult neid eelnõusid ja otsuseid, mida valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad riigikogule esitavad, vaid see puudutab loomulikult ka neid eelnõusid, mida rahvaerakond riigikogus seadusandliku initsiatiivi korras esitab ka nende suhtes. Me konsulteerimine. Loomulikult lepime kokku selles, et me käitume viisakalt ja korrektselt üksteise suhtes, mida te olete teinud firmal paberit. No ma olen suhteliselt raske midagi lisada siia juurde, kuna härra peaminister on kõik juba ära lõppenud seal nii palju, et see on minu meelest täiesti tööturul normaalne leping, mida me oleme siin sõlminud ja ja ma usun, et need konsultatsioonid, mida me peame eelnõude puhul ja poliitika väljakujundamisel saavad olema väga vajalikud ja ma usun, et siin saab olema väga viljakas ajastu. Ja juba kesknädalal koostas rahvaerakond peaministrile kirja, milles palub paari päeva jooksul ametist vabastada riigi raha börsil pööritanud keskkonnaminister Villu Reiljani. Vastasel korral lubab Ilvese partei toetada riigikogus umbusalduse avaldamist Villu Reiljan yle Rahvaerakonna peasekretäri. Indrek Ranniku sõnul ei saavat ühegi poliitilise leppega seaduse rikkumise kinni mätsida. Rahvaerakonna arvates võiks uus keskkonnaminister tulla Eesti Maarahva erakonnast, kuhu kuulub ka Reiljan. Nõnda siis, kolmapäeva hommikul andis ühinenud opositsiooni nimel riigikogu juhatusele umbusaldusavalduse üle Reformierakonna fraktsiooni liige Feliks Undusk. Meile kommenteerib selle sisu aga Andres Taimla samast erakonnast. Selle otsuse, et avaldada umbusaldus Villu Reiljan langetas ühinenud opositsioon ja ühinenud opositsioon tegi ettepaneku rahvaerakonnale et nad toetaksid meie ettepanekud ja eile olid nad sellega ka nõus. Samasuguse ettepaneku tegime keskerakonnale ja ka nemad. Tuntud on. Täna, kui me kogusime allkirju, siis meil ootamatult rahvaerakond oli võtnud natuke teistsuguse otsuse, kuna nad olid esitanud härra Simonile ühe märgukirja ministri kohta ja nemad alla ei kirjutanud, nii et see sisaldab siis Reformierakonna, Isamaaliidu, erakonna ja Mõõdukate allkirju, on ka Keskerakonna esindajad. Kas te arvate, et Erakonna tagasi tõmbunud see üks põhjus võib olla alla kirjutatud koos selleta KMÜ, aga ma arvan, et, et see leping seda tingis, nad peavad käituma natukene korrektsemalt, kus tal võib lubada endale opositsioon, sest nad situatsioonist, mida on natuke raske määratleda. Aga ma arvan, et nad käituvad just nii, nagu tingis nende praegune situatsioon. Nad tegid märgukirja, millal nad ootavad vastust ja selle järgnenud langetatud otsusele. Mikspärast üldse otsustati keskkonnaministrile umbusaldust avaldada. Nagu teada, see on teine umbusaldusavaldus härra Reiljan 1996. aasta mais avaldatud all samamoodi umbusaldust põhjused on peaaegu sama tunda ennast ministeeriumi juhina nagu mõisnik, kes kõike otsustada tagantjärgi saada nõukojast, siis kooskõlastussee on temast stiil. Tänasele ministrile ei sobi enam sellised ebademokraatlikud juhtimisvõtted. Peale selle mitmed seadusega keelatud ettevõtmised nagu aha pööritamine nagu raha eraldamised, millele pärast otsitakse kooskõlas ja nii edasi opositsioon korda ministrit hoiatanud umbusaldus läbi ei läinud. Oleks tahtnud, lootab ministritel vastavad järeldused, seda teinud peaminister on ikka raskema sõja raskemas olukorras sisepoliitiline situatsioon teravdatud, millega ta pidi arvestama, kui tal ei õnnestunud viia lõpuni valitsuse laiendamist. Aga ma arvan, et ta leiab sellest oskusliku kompromissi poliitikuna siiski väljapääsu. Valitsus kogunes sedapuhku erakorralisele istungile ja otsustas, et seadusega antud õiguse järgi tuleb nõuda umbusaldus arutelu veel samal istungil. Seepärast ei jõudnud aruteluks Toompeale umbusaldajate poolne põhiettekandja Feliks Undusk. Tema asemel esinenud Jürgen Ligi ei vallanud aga materjali sedavõrd hästi ja oli Reiljani pooldajatele kergem vastane. Umbusalduse läbimine keeldas 51 riigikogu liikme poolt hääletamist kuid Isamaaliit, Mõõdukad ja Reformierakond ning lisandunud Rahvaerakond said kokku üksnes 32 häält. Vastu hääletasid KMÜ arengupartei, keskerakonna ja vene saadikud. Algul umbusalduse poolt andnud allkirja võtsid hiljem tagasi Arvo Haug, Olav Anton, Aino Runge kõik sisse Keskerakonnast. Ebameeldiva üllatusena hääletasid aga rahvaerakonna viis liiget umbusaldajate leeris, rikkudes seega koostöölepet KMÜ-ga. Kas taolisel umbusaldusel oli sel kombel üldse mingit mõtet ja oli see ehk läbikukkumine? No kõigepealt ma arvan, et ei kukkunud läbi see umbusaldusavaldus sellepärast et riigi kodanike ette sai püstitatud need küsimused, mis on olulised ja mis on olulised mitte ainult täna, vaid on ka olulised homme ja ülehomme ja need küsimused peavad olema poliitikutele väga üheselt arusaadav. Poliitikut, kes on teisel arusaamisel, ei peaks olema poliitikas. Umbusaldusavalduse poolt hääletas täpselt nii palju ja täpselt need jõud, kes 92. aastal võtsid vastutuse Eesti riigi edasiviimiseks ja võtsid selle vastutuse teadlikult ja tegid seda niimoodi, et me neid vilju tänaseni maitsema. Kas võib öelda, et umbusaldusavaldus esitati natukene kiirustades, sellepärast et täna õhtul sedapidi kaitsema inimene, kes ei olnud algselt ettekandjaks määratud ja kellel oli raskusi koalitsioonisaadikute küsimustele vastamisega õigeaegselt, oli see igal juhul esitatud, kui on tehtud sigadusi, nagu ütles Lauri Vahtre oma lõppsõnas siis ei saa jääd ootama, ootame teise päeva, kui ikka sul bet tänaval vastu tuleb ja selle vastu kõrv annab, siis tuleb kohe vastu anda, sa ei saa jääda ootama. Ja mis puudutab nüüd opositsioonipoolsed ettekandjad, siis tõesti oli meie jaoks natuke üllatav see, et valitsus nägi ette kohe täna õhtul veel selle umbusalduse läbi hääletamise. Ja seetõttu see ettekanne ja võib-olla natuke nõrgemaks, kui ta oleks olnud homme, kuid põhimõttelised küsimused sai püstitatud ja ma ei ole ausalt öelda hulk aega kuulnud sellist demagoogia ja ringkaitse tulevärk. Nagu toimus parlamendisaalis, ei küsitud ju tegelikult midagi muud, kui nimetage kuupäevi. Nimetage Läti numbreid, need ei olnud sisulised küsimused. Vaata isiklikul tasemel, et see on nagu vanaisa või vanaema laskmine kuskilt jahipüssist, kes ette ja ma usun, et see, kes seda umbusaldusavalduse käitub, kui sai jälgida sai ka sellest väga hästi aru. Kas opositsioon on arutanud ka seda, mida teha edasi? Kaks umbusaldusavaldust keskkonnaministrile on esitatud. Mis te arvate, kas tuleb ka kolmas? Positsioonid on ju käitumisvõimalusi mitmesuguseid ilmselt on võimalik ka mingi aja pärast uuesti umbusaldus esitada. Kuna kui inimene jätkab tegevust samal põhimõttel nagu siiani, siis need teod iseenesest põhjustavad uue umbusaldusavalduse. Oleme optimistlikud, et, et selle umbusaldusavalduse sõnum siiski jõudis ka koalitsiooni poolele. Keskkonnaministri enda selga tõusis pärast hääletamist küll tubli jõnksu sirgemaks ja väljendid muutusid sedavõrd agressiivsemaks. Kas on õige väita, et usaldus teile on tegelikult tõusnud nüüd? Ma arvan, kindlasti on tõusnud, sellepärast et see on ka kolm aastat tööd tehtud. Ma olen tõepoolest madalat profiili hoidnud ja vähem kakelnud vähem taidlusega tegelenud, kirjutanud suhteliselt vähe ja olen rohkem pühendunud tõepoolest vaja reformidele, metsa reformidele, keskkonnastrateegia, et selle tõepoolest keskkonna finantseerimisel, ilmselt on see söömishäireid, sedasama opositsiooni. Ja ei soovigi mind, usaldaks näiteks Siim Kallas või Feliks Undusk või töö on käinud ligi? See oleks küll väga halb kamp minu jaoks kunagi on see olnud, see enam ei kordu ja, ja ma tõesti tänan neid, kes, kes mind toetas, siis see tähendab, et nad on mu tööga rahul olnud ja tõepoolest ka ma ütlen ka kogu Eesti üldsusele. Minister Reiljan ei ole koguma tühiseid tegevuse ajal kunagi pidanud uurija juures viibima. Kuidas teie kommenteeriksite kõiki neid süüdistusi, mis teil esitati, et autode ostmisel on liiga palju kulutatud, et rikutud on paljusid kirjutamata seadus, et rikutud on avaliku õiguse printsiip, et mis ei ole otsesõnu lubatud, seda ka teha ei tohi ja see nimekiri oli päris pikk. Nimekiri oli pikk, kahjuks sisutu. Kui me räägime, miks autode ostmisest sellest konkurentsist, millest nad räägivad, siis seal olid tõepoolest komisjonil teatud juriidilised probleemid, kuna üks pooli esitas Väikselt vigase pakkumise, mida ta kirja veana pärast kvalifitseeris ja sellest tuli vaidlust, tegelikult on nende pakkume meeste sisu, see erinevaid ja igaüks dokumendi, vaata, see pole ministri asi, siin komisjoni asi. Ja mingisuguse 700000 kahju tegemist ei saa juttugi olla, seda alles menetletakse mus. Aga mis puutub nüüd kõigisse nendesse teistesse süüdistused, on absurdsed, need on absurdselt, on riigivara, ei ole kaotsi läinud ja tõepoolest teda Nokendaki umbusaldusest kõneles Siim Kallas. Kese räägib, et ta meeltesegaduses olla andnud allkirja 10 miljoni dollari puhtusele. No see on umbes 145 miljonit on opositsiooniliider, ta tahab valitsema hakata. Ma loodan siiski, et see hääletus teatud mõttes murdeline, siis ta näitas, et siiski on Riigikogus nende jõudude ülekaal, kes on veel võimelised ausalt mõtlema ja ausalt tunnistama, suurem ja ma olen väga tänulik rahvaerakonna saadikud. Nende erakonna esimees kirjutas alles sellel nädalal alla koostöölepingule valitsuskoalitsiooniga ja nüüd saadikuid siin täiskogu saalis hääletasid teile umbusaldusavaldus stamise poolt. Ilves ei ole tõsiseltvõetav poliitik, ta ei tunnegi Eesti asja ja hindab ennast selgelt üle. Vastulöök KMÜ ridadest ei jäänudki tulemata. Neljapäeval Tartus koos olnud Eesti Maarahva Erakonna volikogu jõudis seisukohale, et välisminister Toomas Hendrik Ilves ei sobi teps mitte valitsusse sest rahvaerakond ei pidanud sõlmitud koostööleppest kinni. Leidsime, et kui me pidasime vajalikuks koostööleppe sõlmida rahvaerakonnaga, siis me oleme arvamusel, et sellest ei ole kinni peetud, vaid seda on nagu rikutud ja see seab kahtluse alla neile sisulise koostöö võimalikkuse. Ja seoses sellega tegime koalitsioonipartneritele ettepaneku valitsuskoalitsioonile rahvaerakonna vahelise koostööleppe ülevaatamiseks ja samas peame ka siis küsitavaks Toomas Hendrik Ilvese jätkamist valitsusliikmena. Kuna tema poolt juhitav erakond on asunud, leiame ennast aktiivselt opositsiooni ja me ka formuleerisime siis ettepaneku peaminister Mart Siimanile kaaluda rahvaerakonna esimehe Toomas Hendrik Ilvese jätkamise võimalust valitsusse liikmena. Ent lisaks umbusaldamisel võeti Riigikogus kolmapäeval vastu ka prokuratuuriseadus. 58 poolthäält kogunud seadus peaks lahendama nüüd nii mõnegi pinge justiitsministeeriumi ja prokuratuuri vahel. Prokuratuuriseaduse juures murti küllaltki palju viike teemal, kas riigiprokuröri peaks ametisse nimetama justiitsminister või mõni laiem organ. Kuidas asjad siis lõpuks jäi liiga selle ümber Emurtudki piike, see oli justiitsministeerium või esialgne ettepanek, et prokuröri nimetab valitsus. Siin oli küsimus selles, et endise riigiprokuröri ametiaeg sai enne täis, kui see seadus sai vastu võetud, siis oli küsimus, kas, kas praegu kehtiv või enne kehtiva seaduse kohaselt justiitsminister peaks oma õigust kasutama nimetama uue riigiprokuröri, enne kui see uus seadus jõustub. Rääkisime sellest, et seni võib-olla kohusetäitja siis läbiva uue korra kohaselt nii nagu praegu ka juhtunud on. Küll oli piikide murdmine küll selles, et praeguse korra kohaselt ju riigiprokurör nimetas alamal seisvad prokurörid, nüüd on seekordne muutunud või muudetud vastavalt uuele täna vastu võetud seadusele, et atesteerimiskomisjoni ettepanekul justiitsminister nimetab prokurörid, kas prokuratuur jäi iseseisvaks? Lähtealus on selles, et prokurör peab olema iseseisev sõltumatu oma tegevuses. Ja kui üks inimene saab kontrollida tema tegevust ja seesama nimetab teda distsiplinaarkorras võib vabastada, siis prokurörid sõltuvad liiga palju kõrgemalseisvast. Prokurör riigiprokurör, kes praegu on asi ju selles, et justiitsminister, kes omab nimetamisõigust ja Markonnast karistamise õigus, ei saa kuidagimoodi sekkuda prokuröride sisuliste töösse ja nüüd ongi need kaks lahutatud, nii nagu kohtunike puhul kõrgem kohus vaatab asju sisuliselt läbi, aga kunagi kõrgem kohus ei nimeta madalamal seisvaid kohtunikke. Nüüd on siin samuti üks nimed ja teine kontrollib, sellega on tegelikult tagatud nüüd prokuröri sõltumatuse. Miks seda seadust üldse vaja oli? See seadus korrastab prokuratuuri Raldust ja sätestab prokuratuuri teenistuse. Ta on korrastava iseloomuga seadus, prokuratuuri reform. Ta on juba korra üheksanda aasta alguses läbi viidud ja me ei räägi siin iga viie aastaga suurest reformist. Kui siia juurde lisada veel kriminaal kohtumenetlusse seadustiku tehtavad parandused, mis täpsustavad prokuröride funktsioone siis see kolm valdkonda korraldusteenistusi jääb prokuröride pädevuse, see peaks kaasa aitama prokuratuuri tugevnemisel, õigemini põhiline rõhk siiski sellesse seaduses on prokuratuuri teenistusel sisseviijaks karjäär, süsteem ja sellega peaks olema antud motivatsioon inimestel, kes prokuratuuris juba töötavad seal ka pikka aega töötud. Reedel pöördusega prokuröride ühingu juhatus president Lennart Meri poole palvega mitte kuulutada välja uut prokuratuuriseadust sest see diskrimineerivad prokuröre ja olevat vastuolus põhiseadusega. Prokuratuuriseadus jõustub nimelt pärast seda, kui president on selle välja kuulutanud. Üks skandaalne seik seoses riigikogu ja selle liikmetega mahub veel lõppevasse nädalasse. Seni puhtaimaks poliitikuks peetud Mõõdukate esimees Andres Tarand tabati ööl vastu eelmist neljapäeva autoroolist purjuspäi ja ilma juhiloata. Joobeastmeks tuvastas Tallinna liikluspolitsei 0,8 promilli. Politsei määras Tarandile 3600 krooni trahvi. Just nii kalliks läks riigikogu liikme Lembit Arro sünnipäev siis Mõõdukate liidrile Andres Tarandile. Valitsuses oli teisipäeval kõige kaalukama teemana kõne all kaitseväeteenistuse seadus ja valitsus kiitis selle kahju. Seadus, mida koostati ja kirjutati seitse aastat, on mahukas ja peaks kaitseminister Andrus Öövel sõnul hõlmama kõiki probleeme. Kaitseväeteenistuse seaduse põhiideest kõneldes tõi Andrus Öövel välja selle, et kaitseväeteenistus on selle seaduse järgi riigiteenistuse üks alaliike. Ja see on, on printsiibi küsimus selles mõttes, et, et sellisel juhul me ehitame üles avatud kaitseväge, kaitseväge, kus ei ole olemas kinniseid ainult omavahel seotuid suhteid vaid kus kõik suhted on seotud tsiviilühiskonna. Sellest tulenevalt oleme me seadusesse kirjutanud närvisüsteemi kus on omavahel vastavusse viidud kaitseväelaste ametikohad avalikus teenistuses olevate riigiteenistujate ametikohtadega ja muudetud teenistusliigid võrreldavat. Eks me oleme seda meelt, et kaitseväeteenistus peabki olema väga detailselt reguleeritud ja peabki andma teenistuskäigu osas selge garantiid kaitseväelasele just nimelt seadusandluse tasandil, kus neid garantiisi muuta ei ole väga lihtne ja see tähendab seda suhteliselt püsivalt, kestavad. Läbiv põhimõte on seegi, et ühes seaduses reguleeritakse nii ajateenijat, telekui ka kaitseväe juhatajale laienevad teenistusnormid. See on tõepoolest ühine seadus. Kõigi kaitseväega seotud teoks. Kaitseväelaste sotsiaalsete garantiide kohta ütles minister Öövel, et need on 70 protsendi ulatuses töötasust olemas ja juba sellega on suur samm edasi astuda. Tuletagem siinkohal vaid meelde, et üsna kaua on politseinike sotsiaalsete garantiide üle vaieldud aga edasiminekut veel ei ole. Eesti kaitsevägi on tänaseks komplekteeritud 65 60 seitsmeprotsendiliselt isikkoosseisu poolest ja nõnda öelda tagalaks on ikka ja ainult koolitussüsteem. Järgmise sammuna näeb minister Öövel kaitseväeseaduse vastuvõtmist ja selle eesmärk on lähtuda samast põhimõttest et kaitseväge suudetaks näha riigi ühestruktuurina mitte niivõrd iseseisva struktuurina ehk riik riigis. Valitsus kiitis täna veel heaks Eesti ja Valgevene valitsuse kaubandus- ja majandusalase koostöö kokkuleppe eelnõu, mille tulemusena kaoksid Valgevene kehtestatud topelttollid Eesti kaupadele. Ja valitsus volitas kokkuleppele alla kirjutama majandusminister Jaak Leimann. Ja valitsus eraldas raha päästeametile hüvitamaks Arne Lokile TÖÖ katusega tekitatud kahju 96. 97. ja ka 98. aasta eest ning sotsiaalmaksu tasumiseks. Ja see summa on 460060 krooni. Nüüd aga pisut majandusest. Kolmapäeval andsid ühispank ja Tallinna pank teada oma liitumisest. Ehkki täna kirjutasid pankade juhatuste esimehed tallapankade liitumislepingule, ei tähenda see veel nende automaatset ühinemist. 24. mail peavad liitumislepingu heaks kiitma ühis- ja Tallinna Panga aktsionäride üldkoosolek. Ja seegi pole veel kõik. Küsisin Ühispanga juhatuse esimehelt Ain Hanschmidt-ilt, millal reaalselt võib öelda, et kaks panka on muutunud ühtseks pangaks. Kui oma kogemusest vaadata, siis esimese 10 panga ühendamisel, kui me väiksema panka ühendasime, siis see võttis aega circa kolm aastat. Nüüd kui Põhja-Eesti Pangaga toimus ühinemine, siis võttis poolteist aastat olime aktsionärid ja siis suutsime selle protsessi läbi viia kolme-nelja kuuga. Nüüd ma arvan, et kuna on Eesti TOP viies olevate pankade ühendamine, siis ma arvan, et see võtab aega vähemalt kuus-seitse kuud, et kõik need kultuurid need paika panna. Mis kasu saavad Tallinna panga juhatuse esimehe Rait Lukase arvates liitumisest kliendid ja aktsionärid? Satsionärit täiesti selgelt peaksid võitma, milleta ei ole seda mõtet ka teha selle pealt, et et aktsia hind peaks sellele kindlasti positiivselt reageerima. Organisatsioon muutub oluliselt tugevamaks, kaks töötajat kindlasti või iseenesest pärast ühinemist saavad töötama oluliselt tugevamas erujõulisemas organisatsioonis, seega tuleviku väljavaated, pikaajane perspektiiv, palju selgem ja kliendid kindlasti soovivad paremat teenindust, kvaliteetsemat teenindust ja seda võimalikult hea hinnaga. Kuhu hakkab uus pank pürgima, millist turgu vallutama Ain Hanschmidt. Me oleme juba formuleerinud oma eesmärgid, meie regioon on siis Sankt Peterburist kuni Vilniuseni ja Eestis me näeme, me turuosa võiks olla 30 kuni 35 protsenti ja pöörata rohkem tähelepanu kvaliteetsele, kliendi teenindamisele ja üldse ütleme, pangateenuste kvaliteedi tõstmisele Sankt Peterburist, nagu oli, me juba rääkisime, tahame omaette panka avada ja Lätis praegusel momendil on meil kahe panga peale kokku Saules pank kus me tahaksime siis strateegiat rakendada, mis meil siin Eestis oleme rakendanud. Erastamisagentuuri nõukogu tegi otsuse olümpia hotelli erastamise kohta ainult selle viisi üle pole veel täit selgust. Olümpia hotell kanti erastamisnimekirja, kuid otsustamata jäi erastamisviis. Nimelt jagunesid nõukogu hääled pooleks neli. Neli. Otsuse jaoks on aga vaja vähemalt viis poolthäält. Täna võidi tutvustada vaid variante, mille üle vaidlemisele hääled pooleks jagunesid. Üks projekt oli see, et olümpia tell erastatakse kirjalikul avalikul enampakkumisel kusjuures Erastamisagentuuri nõukogu kinnitaks alghinna. Teine variant nägi ette eelläbirääkimistega erastamist. Otsus jääb ootama järgmist koosolekut. Praegu ei olnud võimalik öelda veel ka alghinda. Selle määramiseks kavatseb Erastamisagentuur tellida mitu paralleelset hinnangut. Agentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul loodetakse sellega kuu aja jooksul hakkama saada ja siis esitatakse ettepanek agentuuri nõukogule. Teine teema oli Eesti gaasi riigile kuuluvad sead. Seni kuulus Gazpromile 30,64 protsenti aktsiatest, Rurgaasile 15,06 protsenti riigile 27 ja väikeaktsionäridele 27,3 protsenti. Tänase otsuse järgi saavad Gazprom ja Rurgaas proportsionaalselt juurde 17 protsenti aktsiatest. Otsus meie 17 protsenti aktsiatest oli juba varem tehtud ja riigile jääb alles 10 protsenti. Erastamisagentuur alustab nüüd läbirääkimisi nende müügi üle kolmandale strateegilisele investorile. Gazprom ja Rurgaasi kõrvalmeestel on siin eeliseid, tõdes Väino Sarnet. Me saame müüa kolmandal ainult juhul, kui teised strateegilised investorid ostueesõigusest loobuvad. Gazpromi nurgas on juba loobunud, aga ainult neste kasuks. Küsimuse peale nimetas Väino Sarnet veel üht huvilist nimelt Hamburgi elektrivõrgud. Kuid võib ka juhtuda nii, et peale neste keegi rohkem kõne alla ei tulegi. Kui Gazprom ja nurgas nõusolekut ei anna. Väino Sarnet. Kui on teisi pakkujaid, kes pakuvad paremaid tingimusi, siis on meil põhjust läbi rääkida Gazpromi ja roogasid ja nendega läbirääkimisi muidugi väga rasked. Seda peab tunnistama sellepärast, et nad on nii suured ja tähtsad. Kõik otsused tulevad nende käest väga pikaajalise viivitusega. Mõni sõna ka politseitöödest-tegemistest politseireform Tallinnas on ammu jutuks olnud ja kesknädalal sai see siis õigupoolest õige hoo sisse. Laagri asula keskuses avati esimene konstaablipunkt, seega tuleb politsei inimesele lähemale. Nõmme linnaosa vanem Verner Lootsmann. Me oleme pikka aega mõelnud, kuidas kõige paremini korraldada politsei tööd laagris nõmmel ja koos Tallinna politseiprefekti härra Paavo ja saue vallavanema Mati Tartuga me jõudsime sellisele kokkuleppele ja hea koostöö tulemusena tõepoolest seisame me täna siin ja avame esimese konstaablipunkti nõmmel. Ma nimetaks sellepärast nõmmel, sest meil oli arutelu ja me leidsime nõmmel peaks olema seitse konstaablipunkti ja see seitsmes või ka siis nüüd esimene oleks just nimelt laagris, aga kuna siin meie piirid ühtivad saue vallaga, siis leidsime, et kõige parem on, kui meil on siin ühine konstaablipunkt. Jah, Tallinna prefekt Helmut Paabo Nii kaugele saime tööruumi politseile ja need on muidugi meie ülesanne kindlustada, et alati oleks politsei rahvale kättesaadav ja ma loodan, et meie koostöö Harju prefektuuri ka hakkab paranema. Konstaablipunktis hakkavad tööle konstaabel Koit Kullerkann ja vanemkonstaabel jalu sarnower. Esimese päeva puhul saadi päris mitu asjalikku kingitust arvuti, fotoaparaat jah, raadio. Aga ruumide üle oli meestel siiski kõige parem meel. Jaanus Hannover. Seal on tingimused on ja kas teil on mingisugust kokkupuudet sellesama laagri alevikus inimestega siin selles mõttes? Tähendab, see on juba korraldada esimene reide täidetud tulemusena elanud, et noored on, ütleme niimoodi, kes armastavad koguneda kohtadesse edeva kontrollitud saavutusega jätame kalduslikkujad aasta eesmärgiks. Võib-olla see võib tõele taha üldse trenni teha, niimoodi nõmme poole laagri poole neid inimesi, kes ei askonna Harju pooled, siis neid püüame aidata, täiendada oma töö. Kui palju teil abipolitseinike oleksime kasutanud? Teiselt poolt on päeva kolm haru poolt on praegu meelde kaks, kes on osaliselt töö teinud juba tehnika ja transport ei kimbuta kõik selleks meil eraldades sõiduautode arv on Suzuki Vitara ja loodame, et ta leiab midagi abi politseinikutele. Konstaablipunkt avati täna ka männikul. Et Tallinna veelgi turvalisemaks muuta paigutab turvafirma ESS esimeseks maiks kesklinna üles videokaamerad, mille salvestatud pilt jõuab kesklinna politsei juhtimiskeskusesse. Kui taoline süsteem oleks üleval olnud, ei oleks neljapäeva varahommikul Tõnismäel seisva pronksmees mitte haakristiga ilustatud olnud ja kirjad sinna kõrvale ka sirgeldamata jäänud. Nii tõdes Tallinna politseiprefekt Helmut Paabo. Kaamera oleks nimelt salvestanud tegijad ja nood istuksid juba ammu politseis. Ja samal päeval see on siis kesknädalal, tehti teatavaks ka selle aasta esimese kvartali parim noor politseinik. Seekord oli laureaatide naabrefektuuridest üles seatud erakordselt palju tublisid noori politseiametnike. Võib-olla mõjus siin Eesti rahvusfondi otsus suurendada tänavusest aastast preemiasummat 8000 kroonini. Võib-olla on lihtsalt tublide inimeste osakaal suurenenud. Igatahes esitati komisjonile 18 kandidaadi nimed. Pärast pikka vaagimist jäi sõelale Pärnu prefektuuri välipolitseiosakonna vanemkonstaabel Priit Schvede. Viimaste õnnitledes ütles siseminister Olari Taal, et tema teab küll, kuidas Eesti saaks endale väga hea politsei. Tuleb lihtsalt igast tublist noorest laureaadid teha 100 koopiat. Ta lisas, et Eesti riik ja rahvas peavad uhked olema oma politsei üle, kes nii suures ala finantseerituses ometi nii tõhusalt töötab. Ent Eesti politsei paremad päevad on ees, kinnitas siseminister. Pärisin seejärel Olari Taalilt, et kas eelläbirääkimised valitsuses tuleva aasta riigieelarve üle annavad lootust ka politsei jaoks raha juurde saada. See ei ole teist võimalik gene, mis võiks olla see, mida te näete kõige tõsisema probleemina praegu lisaks rahale Eesti politsei, kaeva nemad tegelikult politseiteenistusse, vabadus on nagu valgus tunneli lõpus ja kui see saab vastu võetud, siis koos normaalse finantseerimisega lahendab tegelikult politsei arengus ka kõik ära. Ja kui on niisugused pisi, neid noori mehi veel, need on meil olemas nälja pärast, ma ei karda neelam veel olemas ja neid tuleb juurde. Olari Taal pani laureaatidele südamele, et nende töös on paraku määrav Aade ja usk. Ilma ei saa. Aga nüüd põgus jutuajamine värske peapreemia saanuga. Priit Schvede on Pärnu poiss ja tundus kohe esmapilgul väga tõsise ja napisõnalisena. Just niisugune asjalik ja konkreetne, peab istuks politseinik olemagi. Välja on selles teile määrata diabreemias need teie ja teie kolleegide tööd kokku kukkuda pooleks need linnameeskonnad ta ikka põhimõtteliselt seda tööd ei ole võimalik teha. Kas üldiselt Pärnu on rahulik? Ma arvan küll, võrdleme näiteks suvist Pärnut talvise Pärnu suvel. Sõiduki rahulolematu, jälle eriti juhtinud, erilist ei ole. Suvepealinn midagi hullu. Te olete lõpetanud Lydia Koidula nimelise Pärnu teise keskkooli ja väga hästi ja väga edukalt. Miks te valisite politseiniku ametit? Eestit külastas lõppeval nädalal läänemeremaade nõukogu, demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste volinik, kuulespersel kohtumised meie ministritega ja olulisemad teemad, tõi ta välja pressikonverentsil. Kuule Hesperson kohtus välisminister Toomas Hendrik Ilvese, kaitseminister Andrus Öövel, justiitsminister Paul Varul, hea minister Andra Veidemanni ka teemasid oli sedapuhku härra Esperseni sõnul kaks. Info kättesaadavus Eesti riigis ja sõjaväega seonduv temaatika. Eestis ei saa infot kätte veel mitte kõik, kellele see tarvilik oleks. Inimõiguste volinik kinnitas, et info kättesaadavus võiks olla üldise seadusega tagatud. Ajakirjanikud või kes iganes saaksid kätte vajaliku teabe ule Hespersel. Taolist seadust Eestis veel kahjuks ei ole, aga mulle öeldi, et siseministeerium selle probleemiga tegeleb. Esimene seaduseelnõu variant on valmis. Täieliku demokraatia saavutamiseks on seesugust reguleerimist vaja. Teise olulise teemana oli kohtumisel jutuks sõjaväeprobleemistik. Poolteist aastat tagasi lõpetas läänemeremaade nõukogu sellekohase uurimuse regiooni riikides. Selgus, et Eestis ei ole paljudki asjad lubatud kaebuste ja pretensioonide, ka ei või ajateenija pöörduda mitte sõltumatu vahendaja poole, vaid tohib seda teha üksnes oma otsesele ülemusest. Ohvitserile on ebarahuldav, kui tavakodanik või ajateenija ei tohi kaebust esitada näiteks kaitseministeeriumi peale. Nüüd pärast kohtumist kaitseminister Öövel. Ega sa ei ole Esper, sain kinnitust, et midagi on muutumas ja lisaks ohvitseridele vaat nüüd ka sõdurid oma demokraatlikke õigusi kaitsta inimõiguste volinikule Esperson nimetas kolme valdkonda, mis talle seekord eriti rõõmu tegid. Esmalt Eesti otsus kaotada riigis surmanuhtlus, mis on äärmiselt oluline otsus Eesti demokraatia ja Euroopa Liiduga ühinemist arvesse võttes. See ei ole loomulikult kerge protsess, kuid algus on tehtud, teiseks otsus sisse seada ombudsmani institutsioon. See tagaks väljundi kõigile inimestele, mitte ainult Eesti kodanikele. Taolist institutsiooni on kõigis riikides ja, ja enamikus on ombudsmani institutsioon tagatud ka põhiseadusega. Ja kolmandaks valitsuses veebruaris vastu võetud integratsiooniprogramm. See on tõepoolest heas tasakaalus ja tagab kõigile võrdse kaitse nii kodanikele kui mittekodanikele. Kellel ei ole kodakondsust, peavad end riigis sama turvaliselt tundma, kui kodanikud rõhutas ära Espelsel. Selle integratsiooniprogrammiga on Eesti end tõsiselt Euroopasse kinnitanud. Loomulikult nüüd peab kodakondsuseta inimeste hulk Eestis kahanema. Vägisi ei saa kedagi sundida kodakondsust võtma. Ometi tuleb täiustada keeleõpet ja luua soodsat õhkkonda. See kõik peakski muutma naturalisatsiooniprotsessi loomulikuks. Olespersen tõstatas ka küsimuse paga konventsioonist tulenevalt, mis annab õiguse ühendada perekonnad. Praegu üritatakse kvootidele viidates Eestis veel takistusi teha, et perekonnad saaksid koos elada. Läti ja Venemaa konflikti kohta ütles respersen, et Läti lihtsustades kodakondsuse taotlemist ja keeleseadust. Seega tegi omalt poolt kõik suhete parandamiseks. Sellest hoolimata on mitmed Vene Riigiduuma liikmed teinud väga jõhkraid avaldusi Läti iseseisvuse kohta. Ole Esperseni sõnul ei ole Venemaa majanduslikud sanktsioonid Läti suhtes küll kuidagi kohased. Võib-olla õnnestub selles osas midagi selgitada, kui hula Espersen sõidab tuleval nädalal Moskvasse. Kolm nädalat väldanud valitsuskriis Venemaal sai lahenduse reedel. Riigiduuma hääletas kolmandat korda president Boriss Jeltsini pakutud peaministrikandidaadi Sergei kirjenko üle ja seekord siis tulemuslikult. Kolmas ja otsustav hääletusvoor pidi Venemaal andma vastuse, kas pooled jäävad oma seisukohtade juurde, kas vastasseis jääb püsima ja tulevad erakorralised parlamendivalimised. Eelmisel nädalal näitas president Boriss Jeltsin, et tema oma positsiooni ei muuda. Ühest küljest ei mängida mingeid strateegilisi mänge, et esitab algul ühe, hiljem teise omale sobivama kandidatuuri. Teisest küljest püsib ta lõpuni oma valiku juures ja ei tee järeleandmisi Riigiduuma fraktsioonidele ning on valmis minema neile erakorralistele valimistele vastu. Fraktsioonidest jäid oma endisele seisukohale suurim fraktsioon, kommunistid samuti Grigori Javlinski juhitud Jabloko. Nagu oligi arvata, tulid seekord Kirilenko toetlejatelleeri üle liberaaldemokraadid eesotsas sirinovskiga. Selgemini väljendas enne hääletust oma toetust fraktsioon Meie kodu on Venemaa. Agraarpartei ja rahvavõimurühmitused teatasid seekord, et jätavad valiku oma liikmete südametunnistuse hooleks. See kõik tähendas, et Kirilenko kandidatuuri läbiminek on endiselt juuksekarva otsas ja kui kommunistide parteidistsipliin peab, võib see ka läbi kukkuda. Seetõttu oli väga oluline, kas hääletamine tuleb salajane või avalik kvality salajane hääletus ning see otsustas asja. Kirilenko vastu olnud fraktsioonid valisid erineva käitumistaktika, kes ei lasknud büllatani kasti, kes ei võtnud seda üldse välja. Seetõttu jäi tegelik vastuhäälte arv väikeseks, aga arvudest kohal olnud 398-st duumasaadikust võtsid küllatoni välja 315. Hääletamisel osales 276 Kirilenko poolt oli 251 häält, vastu 25 saadikut. Formaalselt võib öelda, et kes ei olnud poolt, oli vastu. Seega oli vastu 147 saadikut. Kuigi üldiselt ennustati, et Sergei Kirilenko kandidatuur läheb täna läbi, kujunes võid siiski üle kaalukamaks, kui esialgu arvata. Täna räägiti riigiduumas palju Venemaast ja vastutusest tema saatuse ees. Nii ka uus peaminister. Venemaa majanduse ees seisev tohutu hulk ülesandeid paneb meile suure vastutuse vastutuse Venemaa ja vastutuse inimeste ees õigustama seda mitte sõnade, vaid tegudega. Nii ütles Sergei Kirilenko ning veel. Hääletus näitab täiesti selgelt, et nii meile kui teile pole täna vaja suuri vapustusi. Nii meie kui teie vajame suurt Venemaad. Venemaa president Boriss Jeltsin kinnitas Sergei kirjanco täna Venemaa peaministriks. Salzburgis toimus aga Euroopa demokraatliku liidu parteijuhtide 18-st konverents. Sellega tähistati ühtlasi liidu kahekümnendat aastapäeva. Riigikogu aseesimees Tunne Kelam teeb kokkuvõtte konverentsil arutatust. Jaga sele resolutsioonist. Võeti vastu lõppdeklaratsioon ja seal rõhutatakse, et Euroopa demokraatlikku neoon, mis asutati 20 aastat tagasi, et ühendada konservatiivseid ja kristlik-demokraatlikke parte reisid on saavutanud väga suurt edu, kuna see ühendus aitas Tarjutani sotsialismi ja kommunismi ja valmistada pinda murranguks ka Ida-Euroopas. Ja kuna Sauli Niinistö, Soome praegune rahandusminister ja kogumuse esimees valiti EDU uueks esimeheks, siis soomlased meenutas, et ka seda, kui raske oli kogumust parteil 20 aastat tagasi saada üldse luba Soome presidendilt ja Soomes viibivalt KGB ülemuselt Vladimir vilt, et üldse olla koostöös Eedeeuuga, mida nimetati mustaks internatsionaaliks. Nüüd need asjad on muutunud tulnud ja olukorrad on läinud vastupidiseks. Nimelt praegu konservatiivsed kristlikud Demokraadid on Euroopa liidus suhteliselt vähemuses. Ja samal ajal Ida-Euroopas on just need parteid kolmandate valimiste tulemusena saavutanud üldiselt enamuse näiteks Leedus, samuti Poolas, Bulgaarias ja väga iseloomulik oli see, et siin oli tugev Ida-Euroopa maade esindus, Bulgaaria peaminister, Rumeenia parlamendi spiiker, kelle talurahvapartei võeti just teede ju WTO liikmeks aga samuti ka endiselt peaministreid. Aplaus härraberissa Albaaniast. Siin oli huvitavalt huvitav esindus Euroopa parlamendist. Euroopa Parlamendi välissuhete komisjoni esimees Tom Spencer, kellega meil oli väga põhjalik jutuajamine samuti Euroopa nõukogu suuremate gruppide esimehed, EPP ja Euroopa konservatiivide grupi esindajad ja samuti konservatiivsete parteide esindus Ameerikast, Kanadast ja isegi Namiibias. Ja võib-olla väga tähtis oli see ka, et konverents võttis vastu solidaarsusavaldus, et Valgevene ja Aserbaidžaaniga, kelle parteide esindajad samuti siin viibisid aga üks kõige olulisemaid küsimusi oli see, kuidas Euroopa kristlik, demokraatlikud ja konservatiivsed parteid võiksid ühineda üheks organisatsiooniks. Ja kompromissina uut esimeest Sauli Niinistö volitada pidama sellel teemal läbirääkimisi ja tegema oma läbirääkimiste aruanne selle aasta septembriks. Samuti on kavas juuni lõpul korraldada Viinis. See on Euroopa nõukogu algatusena juba kolme, mitte vasakpoolse poliitilise rühma ühisnõupidamine. Kuidas ühiselt vastu seista sotsialistlik kele ja kommunistlikele parte parteidele ja kuidas nad kolm rühma näevad oma edasist tulevikku 21. sajandi Euroopas. Ja üks väga oluline küsimus, mida siin tõsteti, oli naiste aktiivsem kaasatõmbamine poliitikast tippudesse näidanud konservatiivsetest parteides palju, aga nende osa juhtkonnas on üsnagi väheneb. Ja lõpuks ma eilsel diskussioonil esinesin eestipoolsel sõnavõtuga, kus juhtisin tähelepanu sellele, et konservatiivsete kristlike demokraatlike parteide probleemid idanema Euroopas kui ka Lääne-Euroopas on väga suurel määral tulenenud ka sellest et eurooplased ei ole suutnud anda, tähendab, et EDU ei ole suutnud anda selget ja korrektset poliitilis moraalset hinnangut kommunismipärandile natsismi pärandi, ka on asi väga selge, aga kui me läheme järgmisse aastatuhandesse ja tahame inimsusevastased kuriteod selja taha jätta, siis tuleb selgelt hinnata ka kommunismi pärandit. Ja just see ebamäärasus on võimalik võimaldanud endistele kommunistidele asuda vastupealetungile. See leidis toetust EDU kunud esimehelt Alois Mokilt endiselt Austria välisministrilt kes tegi ettepaneku, et käesoleval aastal Viinis kokku kutsuda kommunismipäranditeemaline rahvusvaheline konverents. Ta tegi ka mulle seal ettekandega esineda. Kultuurita ei saa lõppeval nädalal ootas oma saatust Rahvusooperi Estonia kollektiiv kes on need, kes asuvad teatri etteotsa järgmisel kolmel aastal. Üllatuskandidaat direktori kohale oli seni draamateatrit juhtinud Margus Allikmaa, kelle programm olevat olnud mõneti paremini radikaalsem kui Paul Himma oma. Nõnda tunnistas rahvusooperi nõukogu esimees Peeter Olesk. Rahvusooperi nõukogu otsustas salajase hääletuse teel, et rahvusooperi loominguliseks juhiks saab Paul Mägi kolmeks aastaks samal võtlusele otsustati, et rahvusooperis rektoriks saab Paul Himma samuti kolmeks aastaks. See kolm aastat on otsustatud lähtudes seadusest lähtudes ühtlasi ka eeskätt kunstilistest kaalutlustest. Ja ühtlasi tunnistan, et Margus Allikmaa mitmest seisu Vastroni otsuste kujundamisel väga palju kasu. Mille poolest Paul Himma kaalusele, Margus Allikmaa see kaal oli küllalt, lapp. Paul Himma poolt anti kuus Margus Allikmaa poolt. Sealsamas olid nõukogu liikmed seda meelt et mitmes punktis oli Margus Allikmaa kava selline. Ta tõotas rohkem radikaalseid muutusi ja oli nii-öelda intensiivsem. Ja meil ei olnud saladus, et teatri enda kollektiivi liikmed ei ole rahul ümber korralduste tempoga. See osa Polli Margus Allikmaa esituses selge piirilisem. Tõestab seda iseenesest lähtusime kõigepealt sellest, mis on teatris juba käsel ja mida on vaja jätkata. Küllalt paljud praktilised asjad on seotud ehitusega mis peavad olema lõpule viidud. Mida kauem teadsid, parandatakse seda halvemini ennast solist, et või ka külalised tunnevad. Ja muidugi oli määrav ka see, et Paul Himma on üks rahvusooperi seaduse kaasautoreid. Järelikult teab seda, on vaja teha selleks, et see seadus rakendata lõpuni ühtlasi anda ka muusikateatriinimene, mis on väga oluline. Sealsamas Estonias esietendus aga neljapäeval suursündmuseks peetav pise ooper Carmen. Ooperi muusikaline juht on Paul Mägi, lavastas külaline Belgiast Albert-André le röövkunstnik on Liina Keevallik ja kostüümikavandid tegi Audi Prantsusmaalt. Ooper, mis on Estonia laval kaheksandat korda, esitatakse meil esmakordselt prantsuse keeles. Siin oli keele õppimises suureks abiliseks prantsuse kultuurikeskus. Carmenit laulavad, Riina ei ränne ja külaline Venemaalt Irina Tontšenko. Don José rollis on meie Vello Jürna ja lätlane Juris aladins. Eskamiliot laulavad Aare Saal, Jassi Zahharov ning Mika Eelad, Nadia Kurem ning Valentiina taluma. Lavastuses teevad kaasa ka flamenkotantsijad ja eesti poistekoor Venno laulu juhatusel. Koostööst võõrakeelse lavastajaga rääkis Jassi Zahharov. Töötud oli hea, tüdrukule tuli siia, terve ooper oli tema kutsunud, olemas ja lausa, mis on stseenide kaupa paberil, ta teadis väga täpselt, mis ta tahtis ja muidugi mis oli väga hinnaline, ta rääkis ka sellest taustast härjavõitlustraditsioonidest, sellest rituaalist üldse, mis mehed, mis inimesed nad on ja muidugi see aitab palju kaasa. Carmeni kohta ütles Riina, ei, ränne läks vist muusikas on kõik tööl, ega ekstra midagi leida ei olegi vaja. Ma ei tahaks teha midagi kunstlikku, vähemalt ooperi muusikaline juht Paul Mägi lisas. Me usaldame meie lugupeetud külalisi ja oleme enda poolt püüdnud küll anda nüüd maksimaalselt kõik, et, et see õnnestuks sajaprotsendiliselt. Niisugune sai seitsmeteistkümnenda nädala kokkuvõte ja sellesse tegid kaastööd Uku Toom, Agu Uudelepp, Hillar Nahkmann, Riina Eentalu, Agera saate toimetas Anneoset operaatorina oli abiks Anne Kleinberg. Kuulmiseni.