Midagi siis teeme ühe pildi, tulge. Koguperefilm, mida kuulata. Teine kuulamist. Laborandi less palun kogunev kus ema on oma selge tähele barokk. Nardoderne supp, modell ei mõjutab jah, no nii, tema tähelepanu. Tere, head perepildi kuulajad. Tänane saade on pereotsimisest ja loomisest. Milline on ühe mehe teekond õige kaaslase leidmisel, uurib Andres Noormets. Sissejuhatuse teeb kiigelaulukuuik lauluga jahikoera armulg. Nii on kena laupäeva pärastlõuna ja aeg on september, just see aeg, mis eelneb nendele septembrini vapustustele, millest need saab siis 10 aastat täis ja tundub, et oleks hea rääkida mõnest niisugusest asjast, mis võib-olla traditsioonilist perekonnaelu võib olla otseses mõttes isegi ei puuduta. Aga kuna me kõik oleme niisugused sotsioon, hobused, loomad ja perekonna loomisele eelneb ka niisugune aeg, kus inimene tahab seda luua, vaid püüdleb selle poole mingil kombel või vähemalt mõtleb sellest siis ma arvan, et on teinekord huvitav rääkida inimestega, kes asuvadki mingisuguses taolises eelperioodis. Olen saanud endale siia ühe kohvikulaua taha ühe niisuguse mehe, kes on parimas eas ja kes ei ole veel oma perekonda loonud. Ma tahangi teada, sa oled ikka ka väga lähedal Jeesuse jale. Miks ei ole sul oma perekond? Eks ma olen seda enda käest küsinud, miks mul ei ole oma perekonda. Päris pikka aega oli niimoodi, et mulle tundus. Tundus, et selleks ei ole õige aeg. Kuskil kolmandas staadiumis, ma arvan siis periood, kus mulle tundus, et see on, see on ainukene asi, mida mul vaja läheb, praktiliselt kõik hästi oleks jutumärgid, võib-olla siin ümber siis ei avanenud, sest mitte mingit võimalust. Ja nüüd mulle tundub hetkel seda on väga oluline mainida, et praegu olen ma hetkes, kus ma teen kõik selleks, et see võiks juhtuda. Aga seda on väga keeruline öelda, miks seda ei ole, loomulikult ma olen sellega tegelenud kogu aeg kõrvalt, et mitte, ärkan hommikul üles, ärkan selle peale mõtlema. No mul on üldse selline omadused füüsilist tööd tehes või millegi füüsilisega tegeleda, sest mul kogu aeg mõte töötab, nii et ma ei saa aru nendest inimestest, kes ütlevad, et lähevad nendeks maale puid lõhkuma ja saavad mõtted vabaks lasta, tegelevad ainult sellega, on absoluutselt vastupidi. Ma tahan, mõeldes mõnen maale, hakkan puid lõhkuma või kartuleid võtma või ükskõik mida. Ma ei taha öelda, et ma olen selle teemaga kogu aeg tegelenud, aga loomulikult on kuskil olemas. Miks ei ole? Aga ma ei tea, ma ei tea, miks ei ole. See elu, mis on sul elada. Selles otsingulises perioodis on juba suhteliselt pikk ja ilmselt on selles otsingulises perioodis olnud ka neid praegu, kus sul on tunne, et need asjad on lahendatud, on mul õigus, see tähendab, et sa hakkab kohe lekkima. Jah, ma ei tea, kas nüüd klassikaline selline protestantlik peremudel ema, isa ja kohe lapsed ja oma maja ja kodu ja nii edasi, nii edasi. Aga On olnud momente, kus ma olen mõelnud, et see kõik võiks juhtuda ja Ma ei, ma ei tea, miks see nii on, aga see on läinud kuidagi hoopis teistpidi, et seda ei ole ikkagi juhtunud. See on selles teises perioodis olnud selles esimeses perioodis oli aeg, kus, kus oli inimesi, kes ütlesid, hakkame seda tegema ja minule ei tundunud see õige aeg. Selles teises perioodis raekojas mõtlesin, läksin inimese juuretisele, hakkame seda tegema. Sellel inimesel või neile inimestele ei sobinud see, et väga kummaline. Kas sa suudad kuidagi määratleda, kui palju sul on olnud siis neid pealehakkamise või keeldumise variante. Selleks pidanud ikka. Otsingumootori käima panema aga umbes kolm kuni neli varianti meelde, kus, kus on nii või naa olnud seal kuidagi jube romantiline ettekujutus, et või, no ma ei tea, ma ei ole seda kunagi teinud, ma ei ole laskunud põlvele ja võtnud sõrmust välja nagu Hollywoodi filmis. Mulle on alati tundunud see kuidagi jube šeff, täitsa lähed, ütled, et põhimõtteliselt, et I would do Teiki how mõnda children nagu üks minu lemmikmuusikuid, lauljaid ja heliloojaid Jarvis kokker on kunagi öelnud. Aga on, laulusõnad on sellised, põhimõtteliselt see, see mõte sellest on mulle tundunud alati jube sümpaatne, aga noh, ütleme ausalt siis et selleks ei ole olnud julgust, lihtsalt seda niimoodi ettevõtte alguses on ilmselt niimoodi, et kui sa oled noorem, siis sa ei mõtle selle peale, et need asjad toimuvad enesest. Aga ühel momendil hakkab inimene seal ilmselt kuidagi programmeeritud, et hakkab kalendrit vaatama. Ja tundub, et, et on vaja midagi teha, on vaja midagi ette võtta. Kuidagi jookseb eest ära, elu läheb mööda ja armastanud nagu polnudki, eks ole, et noh, kusjuures koputab kuskil noh, seal on loomulikult ka nii-öelda ühiskondlikud surved. Minul on väga toredad vanemad, mul vanad vanemad, ma võin eksida, aga isa oli 40, kui ta naismu ema 10 aastat vanusevahet isa oli päris küps mees, kui ta, kui ta võttis naise oma esimese naise ja, ja nad olid veel 10 aastat ilma lasteta ka ja vanemate poolt ei ole kunagi, ma tean analoogsest olukorras olevaid inimesi nagu mina, kellele kuidagi avaldatakse survet, nii naisi kui mehi, tean selliseid, mul vanemad vaikivalt, sa saad aru ju, kui sa näed, et näiteks õde järjekordselt reeturlikult rasestub ja ja pere kasvab ja, ja lapselapsed on jälle olemas ja ta ei ole kunagi mulle öelnud, et nüüd poiss on aeg, aga ümberringi sa näed seda, noh, kuuled neid täädade ja määde juttusid, et lastest ja nii edasi, nii edasi ja et noh, loomulikult survestab, survestab, kui sa näed inimesi enda ümber kilesse, poleks iialgi oodanud, et nad nad sellise asjaga hakkama saavad ja neil on see siis loomulikult sa hakkad mõtlema, miks, kuidas, mismoodi, kas nad ajutiselt ka mingisugust ühiskondlikku survet. Et kui sa oled juba ikkagi üle 30-ni, oled poissmees ja pole oma seksuaalset orientatsiooni määratlenud kuhugi väljaspoole traditsioonilist perekonda, et siis on niisugune surve olemas, et miks sa selline oled, miks sa niimoodi otsustamatult siin siin elad ja oled sa võid ju põhimõtteliselt öelda, et ei, ma ei lase sellel kuidagi mõjutada ja tegelikult võitled ka selle vastu, et noh, mis see nende asi on, aga midagi ei ole teha. Me oleme sotsiaalsed olendid. Me oleme ühiskonnas läbime üksteisega ja need, need signaalid kuidagi jõuavad varem või hiljem sinuni. Nad viivad nii-öelda Greenimisele mõtlemised, sa tegelikult ikkagi tegeled vaevade lastele, miks ei ole? Ma tahtsin selle sõna kohta enne, mõtlesin juba, et see poissmees on olemas poissmees ja absoluutselt ja vanatüdruk. Täna mõtlesin selle peale selle sõna poissmehe peale, kusjuures see on natukene seotud ka ilmselt minu juhtumiga. Et poismees on justkui mees, kes on jäänud poisiks või noh, kuivõrd ma olen selle teemaga tegelenud, siis, siis ma olen mitu korda öelnud, et mul on aeg-ajalt olnud käsi kas teine teismeliseiga või või isegi kolmas teismeliseiga siin vahepeal või küsib, miks see nii on, eks ole, ja siis sa avastad, minu juhtumi puhul oli ka see, et kohe põhimõtteline keskkooli lõpus leidsid endale tütarlapse, kes kellega ma mõtlesin, et hetkel õue minna ja minna, kesta ja kesta ja kesta. Kõik algas jube ruttu, üldse ma ei tea, ma olen selle põlvkonna esindaja, kellele kõik pidi jube kiiresti käima, sellised nõukogude aja lapsed, viimasel lõpulapsed, kes, kes pidid kõik need reformid kuidagi läbi tegema ja meil oli jube kiire, et lõpetasid 18-ni kahtlaselt keskkooliteest seal läbi kümneid haridusreforme, eks ole, ja siis kohe kõrgkooli 20 aastaselt kõrgkool lõpetatud kohe tööle ja et me oleme pead jooksma või mingit aega tasa tegema. Nii läks ta nagu ikka suhte mõttes, et nõmme tõesti mõni keskkooli lõpus oli mul konkreetselt olemas oma inimene ja kestis meil natuke problemaatiline ka, loomulikult hakkasid kohe küsima. Kuule, et äkki on siin elus veel võimalus ikkagi, et noh, võib-olla sai Nipernaadit ecemoorika liiga palju loetud, aga aga noh, põhimõtteliselt siis ma kujutasin endale ette mingisuguse veidra fantaasia, kuidas ma mäletan, see praegu isegi piinlik öelda, et mida harvem tuled, seda armsam oled noh, umbes nii, et las ma aeglane ümber maailma. Ja lõpuks jõuan, ikkasime sinu juurde sinna sadamasse, sinna oma Katariina e juurde umbes midagi taolist, eks. Sinu jutust tuleb välja, et see esimene tüdruk ei elanud sulistada lähedal. Ta elas kaugele. Kas kaugel tähendab seda, et ta elas teises linnas või elasta teises riigis selles teises riigis. Ja ma nüüdseks olen sellest aru saanud, et ma ei soovita mitte kellelegi visiitabielu? Ma olen aru saanud, et kui sa ei suuda oma kõige suurema igatsuse hetkel läbi, tähendab tehniliselt seda maad, mis sind sellest inimesest lahutab, kelle, keda sa igatsed siis ära parem tead oma sellist suhet. Et see on päris jube, aga teise koha pealt tuli, see andis mulle nagu mingisuguse vabaduse või või ta kasvatas minna üksikuks või Ta kasvatas mind, ma arvan, et seal, selles selles esimeses suhtes nagu paljude asjade puhul on päris palju kogu selle teema mõttes peidus. Ja veider, et seda siiamaani meil mingisuguseid kajasi tuleb selle kohta noh, minu enda seest ka, et et ühel hetkel ma olin nii harjunud üksinda ja mulle tundus, et kõik võimalused on ikka veel olemas, aga no see on, tuleb see video orvud out ju põhimõtte sisse või kuidagi kuse kuulses iiri popansambli laulus iiri klassikud öelnud. Et ei, sa ei saa olla koos, sest et sa oled individuaalne arened omaette kuidagi. Sa ei saa olla ka ilma, sest siis sa oled maailmas täitsa üksinda ja see on kuidagi jätkunud jube pikalt, jätkuvalt seesama põhimõttena kolid inimesi, kui sa mõistad, et kõik võiks alati keegi nõuaselt isegi lapsi või noh, noormees väga sageli ma olen aru saanud, ei taha lapsi, mina kaasa arvatud tol ajal Sa tulid kokku ja, ja põhimõtteliselt ostatega ühisvoodi ja kõik on nagu hästi hakati koos nõusid pesema, siis saad aru mingi 10 päeva pärast, et see on täiesti vale. Ma lõhun seda mingit oma asja, ma ise ei ole õige see etanya, too see siis selle ühe juhtumi puhul on ka selle peale väga-väga palju. Lihtsalt kolisime lahku tagasi, me elasime nii idiootne, kui see tundub. Me elasime ühes linnas visiitabielu. Õhtuti pärast tööd töötlesime veel koos ka me küsisime, kas me lähme sinu juurde, täna me lähme minu juurde ööbima. Noh, väga veider ja siis toimis, siis on kõik hästi. Aga ühe katuse all noh, põhimõtteliselt noh, pesu ühte kappi panna oli mingisugune niisugune imelik asi on justkui tungid liiga sügavale minu territooriumile. Mis sa arvad, kas on sinu olemusest lähtuv või see oli ka sinu porteri olemusesse niisugune noh, üksiolemise tahtmine sees, see oli minu viga või noh, ma ei tea, kas viga või mitte, aga noh, see oli minu asi ja mul oli vaja staksitest, temal ei olnud temal väga hästi olnud, seal tema tuli, kolis minu juurde, noh ma olin lubanud seda kõike tulema tegelikult sel hetkel, kui ma olin seda lubanud, hakkasime küsima, et kas sa ei lase praegu läbi ühte saatuslikku viga? Ma tean, see kõlab hästi absurdse, nagu kuidagi väga suur vastuolu on selle teisega. Nii oligi. Ma pean tunnistama, ausalt, see on umbes niimoodi, et midagi valides peatse kõikidest teistest valikutest loobuma. Ja sa tundsid, et sa aktiivselt seda ei taha. Noh kuidas see asi siis lõpuks lahenes. Nii laheneski Me elasimegi kahes kohas põhimõtteliselt see päris ei ole, nii et ära jäta oma juukse Harryga minus esiku peegli ette. Päris nii ei olnud, loomulikult noh, me elasime koos kehvistes jupp aega. Niuke veider kooselu vorm oli, kuidas ta siis päris laiali see asi vajus. Nutu kvartali, minust vanem, siis ma arvasin, et et tema soov on ikkagi saada need lapsed ja elada seda elu seal ta nägi ka, et ega ma ei olnud see isane või siis ma ei olnud see loom, et meil oli jube palju vestlusi nendel teemadel, kuni ma ühel hetkel saime lihtsalt aru, et siin on kasulikum minna oma teid pidi ta nyyd laheneski ratsionaal otsese vestluse tulemusena saime aru, et see meie aja üht asjana, kui sa ütled, et oli, oli niisuguseid vestlusi ja neid oli palju, et mida siis niisugustes vestlustes räägitakse, püütakse kuidagi mingisugust tulevikku modelleerida või püütakse kuidagi lahendada olemasolevat olukorda või või mida siis räägitakse. See mälu on hästi valiv, aga kui ma meenutan, ma arvan, tõstsime, püüdsime kuidagi nagu jõudes, milline sina oled, milline mina olen, mis meie ühised punktid, mille poolest me teineteisest erinev, ei tähenda seda, et me selles ajas ja hetkes ei võiks 11 armastada või, või meil oleks seda tõmmet või noh, need asjad olid kõik olemas, aga me saime nagu ratsanik ausalt arvu, et koos me seda laeva ei juhi me meil ühest baasist mida on ka juhtunud, et noh, lükkame need probleemid kuskile edasi. Ühesõnaga lähme parem magama sisuliselt homme siis varem või hiljem tuleb nendele uuesti üles mingi, eks võimendub kuidagi. Ja naljakas, et seda on veel juhtunud, et see nii-öelda see soov, et kõik oleks nüüd hästi, on olnud nii suur, et ma olen nagu pimesi teinud mingeid otsuseid, täiesti, et hakkame nüüd. Ja kui sellise noh tegelikult tehes inimesele, kelle poole mõni olen pöördunud väga haiget, sest ühel hetkel ma lihtsalt saan aru, et see ei ole Tanja doose, siis needsamad probleemid, majan, täiesti vale inimesega, täiesti valet asja, selle inimesele häda, mitte midagi, lihtsalt ei ole minu inimene, ma olen lihtsalt ennatlikult teinud mingi otsuse. Ja siis on jälle nii-öelda kõik võimendab ühel hetkel on mõttekam ära lõpetades teha klingat või küsimus ei ole suhte leidmises ikka suhte lõpetamisest. Esimene tekitab muidugi loomulikult rohkem positiivset energiat, aga ma olen aru saanud, et ma olen nii karastunud. Noh, vaata kui sa ütled niimoodi muidugi võrdleva ja ütleme niimoodi, eks, aga ausõna, ma olen aru saanud, et ma olen nii karastunud kogemusel, nii pikk vä. Et laialiminek ei tekita liigseid probleeme. Uba suhte hoidmisest, kuidas seda hoida kõige raskem ja kõige kõige raskem asi? See on kunst, mulle tundub Meie vaataja saab valmis Kuna on niimoodi olnud, et sul on see hoidmine mitmeid kordi orden mingil põhjusel ebaõnnestunud kassa, siis oled seda omaette kuidagi analüüsinud, oskad sa kirjeldada, miks need asjad ebaõnnestuvad, võib-olla kellelgi on sellest abi? Annaks, et oleks, aga nad on nii erinevad, selle üldistus on keeruline. Noh, siin on see samase mingisugune täiesti seletamatu vida orvud, aut ju sündroom. Mul on välja mõeldud need nimed enam-vähem. Sest ma olen tegelenud, et ma kirjutan nendest asjadest on seesama, et tehes ühe otsuse, lõikad sa nagu mingid asjad, ära mingid oma asjad ära. Noh, üks asi on see pikamaa suhe või long distance. Lihtsalt hoolimata kõikidest tänapäeva infotehnoloogilistest võimalustest ja aadress seal mingisugust chat ruumist ja lõpetades Skype'iga või telefoniga või on ikkagi inimesed on võimelised lahku kasvama, hoolimata sellest, nad kulutavad aega Skype is ma ei tea, võib-olla 24-st tunnist 18 ikkagi kasvavad lahku. On nendesse varianti, et võlad armukamis kõige paremsõnana, noh, selles mõttes, et sa käid kellegiga seksimas, ta tuleb sulle külla, sa seksid temaga, te lähete laiali, kumbki ei nõua mitte midagi. Ja veider on ta selles mõttes, et nad kui ühelt poolt tekib nagu mingi soov seda teha või noh, mõelda, et me võiksime ju koos, eks ju, ka ei pea ainult mingisugune nädalavahetuseti kokku saama ja esmaspäeval ei tunnegi praktiliselt 11, eks. Et siis tekivad mingisugune esteetiline nagu mingi puhtuse kartus, et kas see on nüüd see õige või noh, tegelikult me ju tunnistame üksteisele, et me saame kokku ainult ühel konkreetsel põhjusel hommikul ei taha nähagi, teist võib-olla noh, taha taluda keetnud need näited on palju. Aga mis praegu üles tuli, see üheöösuhteteema, ma saan aru, et sa oled sellega ka päris hästi tuttav. Miks inimesed niisuguseid asju otsivad või mida see kompenseerib? Küllap on erinevaid, ühe noh, mõni mõnel on lihtsalt vaja oma seksuaalne laenguga ära laadida, eks ju. Aga ma arvan, et mina olen üldiselt otsinud leevendust üksindusele taas uskumist, sellesse, et ma olen võimeline. Ma olen noh, mitte mitte võimeline seksuaalaktiga hakkama saama, vaid tähendab permanentne suhteks kuldset, plussav, kaine, terve ja igasuguste pingevaba seksuaalelu seal, super asi selle juures. Igavene igatpidi, tuleb plusse ta taha panna. Ja tegelikult ka natuke on see olnud mingisugune nii-öelda sotsiaalne, et ma ärkan hommikul üles, tuleb minu uksest välja kla vaadake ka seda, ma väga ausõna, see käib nende asjade juurde, mulle tundub. On erinevaid näiteid, eks ju. Mul on mitmesuguseid näiteid olnud, lihtsalt keegi ei teagi, mitte midagi, et me käisime kuskil ära, aga teine variant on noh, nii-öelda eksponeerida seda. Vaata, milline mees, mina olen tegeleda reputatsiooniga, sellel mehel on palju naisi. Näiteks miks on oled kõva mees, kas mingisugune taktika selleks, et endale püsipartnerit leida? Oh, ma ei ole ei noh, selles mõttes, et tekitada nagu vastaspooles seda muljet, et kui mina nüüd selle mehe ära ohjanet vaid panen, täitsa läheks hästi, ma ei, ma ei tea. Mõtteliselt on teada, justkui, et naisi erutab selline paheline ja, ja püüdmatu ja nüüd ma ala mingi Don Jon või seda tüüpi mees, et aga ma ei tea, nendest ma ei usu sellesse, aga ma sellepärast küll ei ole teinud. Kättemaks on ka muidugi üks võimalus, eks ju, et sa saad kellelegi sellega sellega kätte maksta. Ma ei tea, kas ma seda kunagi nii teinud olen, ma ei ole vist teinud põhiliselt ma ei pea ennast heaks inimeseks. Aga kui me nüüd tuleme tagasi selle juurde, et kuskil taustal on ikkagi soov leida kedagi, kes oleks see õige ja päris sa tunned, et tõepoolest, et, et aeg tiksub, sinu kasukesed sopp, sa pead jõudma üheks momendiks, pead nagu seal ära jõudma. Teha sellepärast et ühel momendil võivad olla mingisugused õiged ajad mööda lastud. Et kuidas sa siis tegutseb või mida sa oled teinud, et need asjad lõpuks sinu kasuks tööle läheksid? Noh, antud hetkel ma saan aru, et meil mitte midagi teinud, selleks ma ei ole hetkel, ma ei ole mitte midagi teinud ja mul asjad hästi tähendab paaniline tegutsemine ei ole ka minu arust heana, ma olen seda ka teinud. Mul on väga kahju nende inimeste ees, kelle, kelle pärast ma olen sedasi käitunud, nad ei ole mitte milleski süüdi olnud, aga see on lihtsalt minu mingisugune paanikat, mingid asjad liiguvad nii kiiresti mööda ja mul on vaja kinni haarata ja mul on vaja saada ja samas mõistes, et see ei ole tegelikult see, mida mul vaja on või noh, see, see ei ole see õige asi, praegu on kogu aeg, mu üks õpetaja rääkis sellest, et tuleb juhus ära tabada, ma ei ole päris hästi sellest aru saanud, olen palju mõelnud sellepärase juhuse tabamise peale, Nad tulevad sinu juurde. Püüa kinni, kui suudad, ekse, see on vist ikka pigem see, et tuleb juhuseks valmis olla, jah, noh, näete, kuidagi sinu ees on haarada või noh, aga mulle tundub, et, et tegelikult ei peagi midagi tegema. Aga noh, samas sa pead siis arvestama faktiga, et aeg kaob. Hetkel ma saan nii-öelda. Aga on võimalik, muidugi, räägin lihtsalt, mis on võimalused, on võimalik minna ööklubisse. Variant, mida ma tean, on naisterahvaste puhul, kuidas nad põhimõtteliselt n uude kohta tööle tulekut jagasid ära Dodo järgi, tundmata neid inimesi, et sina saad selle, sina saad selle ja sina saad selleks või mina saan selle hoolimata sellest, kas nendel meesterahvastel olid oma abikaasad või tüdruksõbrad või ja kusjuures kõige naljakam on see, et nad said ka need põhimõtteliselt seal väga süstemaatiline töö selles suunas, aga noh, on üks variant, kuidas ma isegi Tealmikudes sõbrad organismi tseerisid ühele inimesele, kes oli ka pikka aega üksik nii-öelda pimekohtingu või ma ei tea, kas praegu enam koos on, seda ma ei oska öeldagi, kas tulemus oli, oli laps. Selline variant on ka olemas, kui sa oled oma otsirännakutel või tegeled sellega paarilist leida. Kas sa oled siis endale ette kujutanud, missugune ta peaks olema, kas see on seotud sellega, kes on sul ennem olnud või sa oled mõelnud välja mingisugused iseloomujooned või omadused, mida sa kindlasti oma tulevasest naisest näha tahaksid? Ma pean ütlema seda, et, et nende naised, kellega ma olen suhtes olnud, need on väga erinevad olnud, selles mõttes ma ei ole mingisugust ühte kindlat suunda. Ja mulle meeldivad blondid rinnakad. Ma ei tea, natuke melanhoolselt tütar lapsendas iseloomu poolest, seda ma küll taga ja laen on väga erinevad inimesed olnud küll, aga ma pean tunnistama, sest needsamad nendes eelnevates suhetes on mulle seda öeldud, et tegelikult sa ajad seda ühte taga. See üks etalon on olemas minevikust, ma pean teda ilmselt tunnistama, noh. Hämmastav, kui visalt püsima jäi, vastatakse, et ma olen iseseisvat elu elanud ikkagi juba aastaid ja aastaid ja aastaid ja aastaid, eks tõesti, ta jäi, jäi püsima. Nende asjadega on ka jälle nii et eks need minevikku mingid helesinised mälestused iki on visad kustuma, kui need on ikkagi jube head olnud või noh, tegelikult ikkagi üritad seda kuidagi taas korrata, väga sageli mingit sarnast seisundit kuidagi uuesti leida. Mis iseenesest ei ole ju nagu paha asi, kui sa oled ennast tõesti ennast hästi tundnud ennast, miks siis seda nii-öelda nende rii meikida. Aga ohud on minu meelest see, et sa pead küsima enda käest, et kas sa teed nagu see teid nagu copy meist põhimõtteliselt üritad sedasama asja ajada või seal nõustunud nagu uue süsteemiga, mis tekitab sulle sedasama tunne, mul oli väga keeruline endale seda sellist asja selgeks teha. Noh, midagi ei ole teha mingeid minevikus kogetud või tuntud nagu momendid või hetked. Atmosfäärid on lihtsalt nii armsad ja nii ilusad olnud sinu jaoks ja mida aeg edasi, seda ilusamaks lähevad inimene millegipärast üritab seda taas produtseerida. Aga mitte midagi halba ei ole sarnaseid tunde tagaajamises. Sa pead nende käest küsima, kas teine seda tahab, sisulised ostad oma uuele partnerile samu riideid, mida sa endine naine kandis või see on täiesti vale, mul võttis aega sellest aru saada, noh, ma ei olegi nii radikaalselt ma ei ole käitunud, aga uus on parem. Ma saan aru, et tihtipeale ongi takistuseks partneri leidmisel, c et mida vanem sa oled, et tihti on ka see vis ilmselt seotud sellega, et mida haritum sa oled, sa hakkad oma peas ette kujutama mingisugust ideaali, mis on lõpuks nii täiuslikuks lihvitud, et päriselus vastet ei leidugi? Võib tõsi olla, jälle ma olin jälle astel nagu plokkinud seda, et ei ole nii, ei ole nii, ei ole nii. Aga tegelikult noh, võib tõsi olla ja ma olen väga õnnelik, et sellist 100 protsenti nii ei ole, aga, aga noh, tõesti, kusjuures siin on üks asi, mis ma tahtsin rääkida, võib-olla see natuke seondub sellega ka minu meele järele on väga keeruline olla. Ma küsin enne nimetasin, et ma olen hea inimene, aga tegelikult ma võin ikkagi väga sitt inimene, kaalusid, päise loomuga see tähendab, et mitte ainult minu partnerid on inimesed, kes inimesed suudavad mulle väga närvidele käia, lihtsalt füüsiliselt aktiivselt närvidele käia. Kes ei käi närvidele, see on kohe minu inimene, see on neid ongi jumal laadal ka sõprade ja, ja mingisuguste tuttavate puhul, mõne inimesega saad kokku, ta ei käi sulle närvidele. Ja veregrupist võib rääkida. Aga siis on juba tegelikult need Bortnerit. Mul on natuke kahju öelda seda, kui mu ma mõtlen, et seda kuidagi kuulevad, aga tegelikult ei ole tahtnud kellelegi haiget teha. Meelega, meelega. Enamus minu partnerid on mulle närvidele käinud, see ei ole midagi, mille üle uhke olla, seal on mingisugune destruktiivne siis kuskilt sügavalt seest tulev asi, mis hirmutab sind ennast, mis teeb su jube õnnetuks. Kui sa tunned, et see on tulnud nõutuks, teeb kurvaks. Ja sinna mitte midagi teha, siis sa teed head nägu, aga sa saad aru, et see on ka vale kuseda teab nägu. Mul on au ja rõõm olnud niisuguste inimestega koos olla, kes on alati tajunud seda või tundnud seda või küsinud, mis see on, mis sind vaevab või mis viga on, näevad seda isegi kuitahes hästi, ma olen seda püüdnud varjata. Kui see hetk on kätte jõudnud või või siis on tekkinud sisse, siis sa hakkad kohe päästma, tegema kohe päästeoperatsiooniga mõtlema, nii pole midagi. See viga ei ole tegelikult see viga üldse ületatav, aga tegelikult sa saad aru, vot see lõhud iseennast kusagil peame otsa vaatama paktile või noh, tõele või seda, mida sa tunned või mõtled. Et kui sa hakkad mingit muud asja mängima, siis on see veel hullem. Ühesõnaga ma kirjeldasin mingisugust tunnet, mis tuleb selle kuskilt väga sügavast seest, millel ei ole nagu lätetega algustega põhja, lihtsalt on nii. Ja ma ei tea, võib-olla muidugi aastatega on pehme, kuidagi noorealise eriti tugev, aga vaat siis ei ole küll mitte midagi teha ja seda on ka olnud. Kui see inimene käis närvidele, see inimene ei taha sind, on saanud nagu aru siis muutub asi eksistents alistlikuks. Seda aega on, et see on päris, see lihtsalt ei mõista lapse agana, teine inimene tunneb neid asju. Tähendab, tahad öelda, et maha jätta on lihtsam kui olla maha jäetud. Aga nagu ma ütlesin, juba enne alustamine ja lõpetamine ei ole probleem. Probleem on hoidmine kõige raskem asi, palju sa tajud või näed enda ümber päevaselt inimesi, kellel on sinuga sarnased probleemid kreemid või, või kes on sarnases elujärgus? Ma ei ole nendel teemadel vestelnud, aga ma pean ütlema, et üldiselt minu ümber inimestel ei ole neid probleeme olla. Pigemini mõnenike inimesi ma suhtlen nagu, kuigi nende asjadega rahulolevate inimestega või, või ei räägi nendel teemadel, ma näen, et ta põhimõtteliselt võiks olla nagu samas situatsioonis, kus mina. Aga me ei räägi nendel teemadel. Kas oskaksid nendel teemadel rääkida, kui keegi, inimene, sõber, tuttav tuleb sinu juurde sarnase teemaga, kas oleks üldse midagi sellist, mis sind huvitaks, mille sa üldse jutuks võtaks, teeme selliste meesteklubi? Ei, lihtsalt ma mõtlen seda, et mulle tundub, et meil siin ümbruses on väga palju niisuguseid teemasid, mis on väga olemas, aga mis on varjatud sellepärast et inimesed ei taha neid välja tuua ja ma isegi ei teaks, kas neid peaks välja tooma. Vot seda, sellesama küsimus tekib mul ka, et ega siis selle intervjuu andmine võttis mul aega, ma teadnud, Andres pöördus minu poole, eks ju. Aga et selleks, et ma olen valmis seda rääkima, see võttis aega. Minu mul on üks asi on, minu saladuste limiit on täis, ma pean neid hoidma, neid, mis mul on, ma ei ütle, et see on, on keeruline, aga aeg-ajalt ikka keeled on kuidagi pinnal või tulevad välja ja siis mõtled, et ma ei tohi sellest kunagi rääkida ja teiste inimeste elude vastu võtnud ma päris selline vendale osa ei ole vahet, ma oli aeg, kus ma seda tegin, aga mul see on, võib-olla tuleb see jälle, kui keegi minu poole pöörduks, ütleks, et kuule, mul on sarnased probleemid, et kas me räägime sellel teemal, sest see oleneb väga sellest inimesest, kes see on. Ma arvan, et igaühega mõnedel teemadel ikkagi rääkida ei taha. Noh, ma loodan, et see saade või meie jutuajamine siis äkki aitab innustamise. Sest mul on tunne, et see samm Statistika ja jutt sellest, et Eesti iive on madal seisab suures osas ka niisuguste meeste taga, nagu sina võimalik. Võimalik oli sünnipäev hiljuti ja siis mu üks väga hea sõber helistas mulle, rääkisime tühjast tähjast nagu ikka sünnipäev, palju õnne edasi, aga siis ta teades ka seda, et tema uus kaaslane ja temal ootavad last ja ma pean ütlema, et nad 10 aastat tagasi oleks kõlanud nagu, et mu sõber on katku nakatunud. Praegu on juba umbes selline, et natuke katkemine tajun muutumisega, midagi ei ole teha, me võime siin noorena nii-öelda olla nii Rebeliku tahes öelda, et ma olen ainult mina ja indiviidi, las ma arenen ja kasvuhoone, aga mingi hetk, noh, see on nii määratud, ilmselt seal ei ole midagi teha. See on looduse vastu, ilmselt ei saa ikkagi, või kui loodus teeb kuidagi teistmoodi inimesel noh, kuigi noh, ma tean, et ju ka geipaarid ja lõppkokkuvõttes soovivad ju mingisugust tulemust oma armastusele. Oma oma hea koosolemise tahavad mingisugust eesmärki saadet määratleda. Ma tean inimesi, kes ei taha lapsi saada ja ei taha perekonda ja, või noh, vähemalt nii nad väidavad, ega keegi ju sisemisse ei näeks, et aga see on ka täiesti okei, minu meelest tahaks küsida, et kas sul on olemas oma mingisugune unistus või ettekujutus sellest, missugust perekonda luua tahad või missugune sa oled 10 aasta pärast? Ma pean, ütleme, nende ettekujutused olid vähemalt tugevamad kui praegu. Ma olen näinud, et need asjad ei lähe nii nagu sa. Iseenesest me võime öelda, veepõhine maailm, et põhimõtteliselt võimalik saavutada kõik, mida, mis eesmärgil sead. Ja Marwan praktilistes küsimustes. On ju võimalik isegi saavutada, aga emotsionaalsest küljest mõeldamatu sa ei, sa ei, sa ei saa saavutada, sa ei saa kokku leppida, et ma olen 10 aasta pärast õnnelik? Ei ole võimalik. Ma arvan, et see ei ole võimalik. Õnn kui noh, see ei ole otsene teemaga, mingis mõttes ta sellega liitub Lepo Sumera sentents seal minu meelest, et, et tema ei ole 24 has 365 päeva õnnelik. Adrame õnne momendid, kus on nii totaalne, see on nii totaalne, nutad, jääd seisma ja nutad vaatsete, nutad. Vaatasin öösel laulanenutan need ära kaovad, siis on halvasti, kui nii kaua kui neid on, on kõik hästi. Tulevikuunistused on seotud nende momentidega, et isegi kui selle mingisuguse mingisuguse pildi, mis mul olemas on, loomiseks 99 protsenti, on sellest raske töö ja vaev, eks, et siis kui see üks on seal olemas, siis, siis on põhimõtteliselt hästi, siis on seal kõik väärt olnud, seda noh, ma ei tea, kõlab juba suurelt ja vähemalt selline mõte mul praegu siin 10. septembril on. Kui me juttu hakkasime rääkima, siis ma ei mäleta, kas sa ütlesid otse või kumasse kuskilt läbi. Sa oled praegu ühes uues alguses mis võib-olla viib su lõpuks ometi randa? Ma saan aru, et sa sellest väga rääkida ei taha, sellepärast et asju ei saada ära sõnuda, aga on see mingisugune taoline nagu alguse tunne, mis seob sind selle teemaga kuidagi teistmoodi. Vaata, ma tulin su juurde ja ütlesin, võime seda intervjuud teha, siis oli lõpp. Kuigi ma tegelikult ei teadnud, et see oli juba uus algus. Aga ma tulin sulle rääkima, et üks asi lõppes, ma võin sellest nüüd rääkida, et mis me siin ikka venitama, et faktidel no vaatame faktidele otsa. Eksid. Jah, aga ma ei, ma isegi ei ole nagu ma ei koputaja, ei sülita ja üle õla ja mööda lauda ja redeli alt lähen ka normaalselt läbi. Aga et selles mõttes noh, ei ole mõtet rääkida millestki, mis, mis on tekkinud või et noh, eks me siis analüüsime seda gümnaasforst järgmise perepildis, aga et kõik väga head eeldused on olemas. Et võiks midagi tekkida. See on väga-väga hea tunne, on seal, aga midagi olla tekkinud? Selles mõttes mingisugune õnnehetk on kuskil olnud, mis annab sulle palju lootust. Küsimused, vestlus sees? Tahaks lõpetuseks küsida midagi niisugust, et noh, arvates et siiski on olemas neid inimesi, kes on olnud või on praegu sarnastes situatsioonides nagu sina või on neid inimesi, kes on mingisugust otsust noh, risti seal, kus valik on see, et ma olen üksinda ja olen sedasi hoopis parem ja tugevam. Mida sa ütleksid neile midagi niisugust, mis sulle tundub nendes teemades oluline? Kõige lihtsam oleks öelda, et ei, kindlasti on maailmas siin oleks keegi olemas, aga ma päriselt ei välistaks varianti, et ei ole maailmas, kellega ma ausalt ausalt, ma ütleksin ka nii. Aga need noh üks asi veel elada elu teiste inimeste näidete najal on üks jube asi. See on see, et Andrese Eve elavad nii ilusasti, ma tahan ka samasugust elu saada, see on väga libe tee, võrdlemine, kogu aeg, võrdlemine, kogu aeg võrdlemine, teeme seda paratamatult, aga seda peab püüdma vältida, kuidagi proovida elada nii nagu seal filmis, nii nagu selles laulus. Need on väga libedad teed. Aga mina lootus on muidugi alati olemas, vastasel juhul ei ole üldsegi mõtet. Muidugi on aitäh sulle. Saate tegid Andres Noormets, Tiina Vilu ja Maristombach kirjutage meile tere, pilt, et ERR kuulmiseni Ükskord viibin. Siin.