Tere kuulama lastelugusid. Täna jõuab lõpule meie ringkäik Eesti Panga muuseumis. Koos reaalkooli kolmanda klassi õpilastega, uurime raha, ajalugu. Eelmine kord olime endises panga peasaalis ehk aadlisaalis. Vaatasime kullakangi ja vanu rahatähti, nüüd astume järgmisesse saali. Meie kiidan Liina Kulu oioi, see on nüüd hoopis teistmoodi pangasaal. Sambad on ikka uhked ja roomanikov. Kuulge, aga see on, mis näitab neid arve, kui masid koolis sõidame hommikuti, siis ma näen seda ja siis mul isa ütles mulle ükskord, mis selle nimi on, aga ma praegu enam ei mäleta selleni. Ütle mulle, kas sa tead, milleks seda kasutada võidakse, mida seal tegelikult näidatakse, kus siukseid asju päris palju näha on, hinnalangus. Et seal on näiteks oil ehk õli, siis seal on Gold tähendab Kulde ja siin midagi räägib ka eurodest. Minu jaoks tundub see nagu selline moekas pangasaal, kus üleval laua kohal on selline ümmargune ekraan, kus jooksevad mingisugused numbrid ja rahad ja et kas siin on midagi pistmist börsile. Täpselt nii, et kui me seda osa siia muuseumi ekspositsiooni kavandasime, et siis me tahtsimegi tegelikult muljet sellisest börsist. Ehk on olemas sellised kohad, kus kaubeldakse võlakirjadega ja aktsiatega ja igasuguste väärtpaberitega ja selleks, et kauplemine lihtsam on siis sellise suure tablool peal, sealsamas börsidel käibki info selle kohta, et mis asi, kui palju parajasti. Ta on, et nii on lihtsam jälgida, me nüüd tegime oma väikse börsiga siia. Nüüd Me oleme teiega meie euroosa juures, ehk siin me tahame tegelikult inimestele näidata seda kõike, mis seondub euroga. Kui ma teie käest küsiks, et miks euro hea on, kas keegi tahab vastata mulle? Sellepärast, et euroga saab paljudes Euroopa riikides maksta sisevanasti pidi nagu minema erinevatesse punktidesse raha vahetama, nagu kui meil on need euro, siis saab nagu kohe minna näiteks Itaaliasse ja siis sa ei pea seal erinevalt raha välja võtma, et sa saad kohe nagu minna enda rahaga maks ja sellepärast ka veel, et nagu euro väärtus suurem ja kui ai näiteks 100 krooni tahtsid osta mingit sajakroonist, ma ei oska öelda, mida näiteks okei, ma teen natuke nalja ja televiisori 100 ronimise me siis nüüd eurodega ei ole 100 eurot maksa, vaid nüüd maksab kuskile ainult mingi 50 või kuidagi niimoodi, et nüüd euro väärtus on suurem tänu sellele ka hinnad on natuke nagu niimoodi odavamad võrreldes selle kroonide ajaga. Päris terane tähelepanek, väga tublid, euro kõige igapäevasem asi, mida, nagu inimesed tunnevad, ongi see, et kui sa tahad kuhugile välisriiki reisida, kes kasutab, siis saab hakkama nagu oma riigi raha siis eurode vastu vahetama ja ei pea raha raiskama selle peale, sest see ju maksab kõik, eksju, et nüüd saad, lihtsalt võtad sellesama euro, mida, millega sa siin maksate, lähed maksad sellega ka, näiteks Soomes, kas keegi teatud, kui palju riike üldse Eurot kasutavad? 25 oled sa täitsa kindel? 27? Ma pakuks, et 29 26 19 tegelikult on ju selline lugu Opel liidus, kuhu siis Eestiga kuulub alates 2004.-st aastast on kokku 27 liikmesriiki, aga mitte kõik neist ei kasuta kas ei taha või ei saa eurot ehk kokku tegelikult kasutab eurot siis 17 liikmesriike testi oligi nüüd kõige viimane liikmesriik, kes 2011. aasta alguses euro kasutusele võttis. Kõige lõbusam lugu nende asjadega on see euro peaks olema nagu Euroopa raha on ju nii, aga omalajal, kui olid sellised lõbusad kirjud ajad ja osad riigid arvasid, et nad on nagu kõvad sõdijad ja käsitsi siis erinevaid maid vallutama, siis näiteks hispaanlased ja prantslased ja portugallased jõudsid väga erinevatesse kohtadesse nagu Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse koguni. Ja nüüd nendesamade Hispaania, Portugali ja Prantsusmaa asumaad kasutavad seda eurot sama moodi, et tegelikult eurot näiteks, kui sa lähed Kanaari saartele, siis sa saad seal euroga maksta, kuigi see ei ole üldse Euroopas. On ju nii? No muidugi samamoodi madeira saared ja näiteks Lõuna-Ameerikas on sellised kohad nagu kõvade luupe Jaaguajana, mis on prantsuse asuma, seal saab ka euroga makstud, kas niuke raha on ka olemas, millega saab ükskõik millises riigis maksta? Ei sellist päris ühist ühist raha ei ole, et euro selles mõttes ongi kõige parem variant, mis praegu üldse võtan. Ma tahtsin küsida, et kas seda on teada, et kes mõtles erinevaid rahatähed, Sa mõtled euro rahatähed? Näiteks sellega oli tegelikult selline lugu, et kui siin 1990.-te aastate lõpus hakati mõelda, et Euroopal võiks olla ühine raha, siis tehti selline konkurss, kuhu siis igaüks sai oma kavandeid saata ja siis selle konkursi võidutööna siis valmiski siis nii-öelda see eurokujundus, nagu ta praegu on. Mul on tegelikult hoopis üks küsimus. Nimelt, kui hästi te euromünte tunnete? Me oleme rääkinud üheksa nendest paberrahadest, aga tegelikult minust hoopis põnevamad asjad on mündid. Et kui ma teie käest küsin ühe mündi kohta, kas te oskate mulle öelda, mis riigi rahas on? Proovime väga hea tõmmata. Nii meil on siin selline pusle, kus tegelikult teisele poole keerata, siis te näete selle riigi euromünti, ehk siin on 17 erinevat euromünti näha ja lisaks on näha siis selle riigi kohta ka pindala igasugused sümbolid, nagu siis rahvusloom või rahvuslind vastavalt rahvustaim lipud ja siuksed asjad ka, et siit tasub neid ka vaadata, aga mina küsiks sellise mündi kohta, keegi teab, siin on peal mingisugune mees, kes ajab käsi laiali, selle mehe tegi Leonardo da Vinci. Väga õige, see on selline joonistus, me räägime siis tegelikult Itaalia euromündist takse, mille peal on joonistus, mille kohta öeldakse, et see on maailma kõige tuntum joonistus üldse. Sellel pildil on tegelikult täitsa omaette nimi. Seda kutsutakse vitroobiuse meheks ja selle Leonardo joonistas viis aastat enne seda, kui Kolumbus avastas Ameerika ehk siis aastal 1487 juba. Tegelikult joonistas ta selle jutu järgi, mille ta leidis ühest vanast raamatust, mille üks vana ja arhitehk eks troobias oli siis kirja pannud. Ja see peaks tegelikult näitama seda, millised on inimkeha ideaalsed proportsioonid. Ehk iseenesest, kui sa nagu seisad niiviisi, siis sinu pikkus pealaest jalatallani. Peaks olema sama palju kui käed laiali aetud, siis parema käe sõrmest vasakut, viimase sõlmeni siin on tegelikult igasuguseid muid mõõteid ka, mis peaks nagu kokku sobima ideaalse inimese puhul, kes tahab täitsa netist uurida seal täitsa põnev. Miks Nigajale eetiliseks kasutab jäärad, see tagumine osa teistsugune müntidega ongi selline lõbus lugu, et iga riik, kes siis võtab euro kasutusele, temal on antud valida, et milliste euromüntide tahab, et ainuke, mis peab olema, seal mindi esimesel poolel on need 12 tärnijas Euroopa kaart, eks ju. Ja nii ongi juhtunud, et sinna euromüntide peale on sattunud kuningaid ja on sattunud rahvussümboleid ja on sattunud heliloojaid igasuguseid põnevaid joonistusi ja muid asju ka. Ma korraks küsin seda, mis Eesti euromündi peale Eesti riik ja selle Eesti riigi kujundas, Lembit Lõhmus või kuidagi nii väga tublid, et tegelikult seal ongi Eesti kontuur peal, eks ju. Eesti mündid on ju selles suhtes sellised natuke teistmoodi, isegi et meie kõik mündid alates seal nendest ühes endistest kuni suurte kahe eurosteni näevad ühtemoodi välja, igal pool on siis Eesti kontuur peal. On ju Eesti ja Portugal ongi minu arust ainukesed riigid, kelle puhul kõik mündid on ühesugused. Ma tahtsin küsida, et umbkaudu mitu panka üldse maailmas kokku on. Nüüd ma jään jänni, ei oska sulle öelda, mina küsin hoopis teie käest, et mis te arvate, kui palju eurosid on maailmas praegu liikvel. Võib-olla mingi kolm triljonit? 40 triljonit 300 triljonit meil on need suurusjärgud miljonites reaalselt tegelikult on eurosid siis paberrahana käibel 690 miljardit ja pluss veel siis müntidena on ka 20 miljardit, et tegelikult see on ka päris suur hunnik. Kas te seda teate, kui palju on Euroopa liidus? Räägime siis nendest 27-st liikmesriigist, kes siis Euroopa liitu kuuluvad, Eesti kuulub ju ka, kui palju seal rahvast on? Mingi kolm miljardit, ärme nii palju, kui me oleme Euroopa liidus, on tegelikult, eks see 500 miljonit inimest umbes. Et kui sa tegelikult kogusele rahva, kes siin Eestis elab, korrutad kuskil 350-ga, siis sa saad terve selle portsu rahvast, kes Euroopa Liidu, selle, mis siin selle pusle, mis koosneb siis sellistest suurtest plastist kuubikute, mis sellega teha saab? Siin, kui sa nüüd nagu esimese muljena vaatad, siis tegelikult me tahtsime näidata seda, milline Eesti pangamaja väljend, aga pusle natuke sassi aetud, nii et siit tuleb natuke seda maja kohendada. Aga see pusle on siin sellepärast, et näidata Ta inimestele erinevaid euromünte, kuidas need välja näevad, natuke rohkem teada saada. Kes siis millised ja seal eestik loe, mis Eesti kohta kirjutatakse? Eesti kohta on kirjutatud kõik rahvusasjad Trucki lell, näiteks suitsupääsuke ja siis veel kirjutatud pindala pindala on mingi 45227 ruutkilomeetrit ja rahvaarv on 1,34 miljonit. Just nii, sõbrad me nüüd eurodesse rääkisime, eks ju, aga et natuke põhjendada seda, miks meie siin pangas just eurodest räägime, siis tegelikult räägimegi, sellepärast et Eesti pank siin Eestis vastutab selle eest, et need eurod siin Eestis käibel oleks. Mis tähendab seda, et me oleme osa sellest suuremast süsteemist, mida kutsutakse Euroopa keskpankade süsteemiks, ehk siis kõikide liikmesriikide keskpangad, kes eurot kasutavad, kuuluvad sinna süsteemi ja seal süsteemis, siis ühiselt otsustatakse, et kui palju parajasti eurosid käibele tuleb ja kuidas euroga nii toimetada, et see tugev ja väärtuslik oleks. Mis riigis on see keskpank siis nii-öelda sa mõtled seda, et millises riigis asub Euroopa Keskpank, Euroopa keskpank asub Saksamaal Frankfurdis Maini ääres aga Euroopa keskpangas samaväärsed partnerid on kõikide Sis eurot kasutavate riikide keskpangad, sealhulgas ka siis Eesti maak. Nii et seesama hoone, kus me oleme, me siin üks väga tähtis Me ise jah, ütleme siin, et me teostame rahapoliitikat, mis kõigil inimestel Alt ihukarvad püsti ajab, et mis mõttes, aga see ongi siis nii-öelda koostöö rahvusvahelise suuna peal, et tagada see, et riigis kasutatav vääring on stabiilne, rahapoliitika on usaldusväärne. Siin seina ääres vitriinides on siis igasuguste eurodega seonduvat informatsiooni, saab jälle ekraanidel nuppe vajutada ja vaadata, kuidas see keskpankade koostöö Euroopas toimib ja siis on rahatähti ja mingisugused imelikud lambid, kamis lambid. Need on. Lambid on selleks, et oleks võimalik paremini näha münte, mis siin näha on, nimelt meil on siin vitriinides väljas nii kõikide eurot kasutavate riikide euromündid, nagu ma ütlesin, et need on ju erineva kujundusega ja lisaks on siin võimalik vaadata sahtlites ka meenemünte, et võib juhtuda nii, et kui ta poes näiteks eurosid tagasi saata, siis te saate hoopis mitte päris selle käibe mündivaid sate hoopis meenemündi tagasi, aga need. Ja, ja need on hoopis erinevate kujundustega, et siin täitsa haruldane, need on haruldased, nüüd on väärtuslikud ja sellepärast tasubki müntidel täitsa silm peal hoida poes lihtsalt, et poes poeme haruldaselt. Selles mõttes võib õnneks minna. Aga lisaks ma kutsuks teid siia ka korra, Meil on põnevad ja nii me liikusime nüüd ühe ekraani ette, kuhu on kirjutatud finantsi süsteem. Me natuke tunneme vajadust siin Eesti pangas selle järgi ka, et rääkida inimestele seda, et mida me siin täpselt teeme, vaatame filmi ja siis räägime. Kuidas kõik algas? Läbi aegade oli inimestele majandustegevuse tulemusena tekkinud rohkem vara, kui nad hetkel vajasid. Jõukamad hakkasid oma kulda ja münte hoidma spetsiaalsetes kohtades, kus vara oli kindlamalt kaitstud kui koduseinte vahel. Täna tunneme neid asutusi pankadele. Pangatõendist sündis paber. Pangad võimaldasid arveldamist metallraha või väärismetalle kasutada. Pank kirjutas tõendi, et kaupmees on vastava koguse metallraha panka toodud. Pangatõendi alusel sai kaupmees teise linnapangast võtta välja samas vääringus rahva tõenditest tekkis paberraha, mis lihtsustab arveldamist ja tõhustada majanduselu. Küsiks teie käest sellist asja ka, et me oleme terve, peaaegu tund aega rääkinud siin rahadega seoses, et selles mõttes on ju täitsa tavapärane, et me siin pangas räägime rahadest. Aga ma küsiks seda ka, et milliseid panku te üldse teate, tuleb kellelegi mõni nimi pähe näiteks Swedbank, SEB ja Sampo pank, Krediidipank, LHV pank on ka siin, nimesid nüüd ikka tuleb, eks ju, ja Eestis tegutsevaid panku on päris palju, et need pangad, kellest teie rääkisite, neid kutsutakse kommertspankades ja kommertspankadega on selline lugu, et need on need pangad, kuhu te lähete, kui te tahate näiteks endale kontot või tahate laenu võtta või on teil mõni muud rahadega seotud murest, te lähete sinna kommertspankades, on see pankuste nüüd praegu olete Eesti pank, et see on natuke teistmoodi pank kui kommertspangad. Meie tegelikult valvame siin selle üle, esiteks, et euro oleks kasutusel ja euroga oleks kõik hästi, aga lisaks me valvame ka selle üle, et need kommertspangad, kes siis meie käest raha saavad, et nad selle rahaga ja ka ümber käiks ja oleks usaldusväärsete tublid. Nii et me oleme nii-öelda nagu ema nende jaoks natukene ma julgeks öelda. Sõbrad Me oleme teiega nüüd natuke rääkinud sellest, et kuidas rahaga ümber peab käima. See on tegelikult meie igaühe enda teha ka natuke, et et raha tunneks ennast turvalisena, kui ta meie käes on, et tasub oma rahaasjad ilusti üle vaadata, mitte kulutada rohkem, kui kui parajasti raha on ja lisaks siis rahaga ilusti hoida on ja üks küsimus veel, kui teil oleks miljon eurot, mis te teeks sellega, mina kasutaksin seda mõistlikult. Et esialgu ma ostaks kaks lego, mille ma ise olen ehitanud ja ülejäänu vaatakse, et kui peaks midagi tõeliselt head tulema ja kui perele midagi vä? Miljoni euroga? Ma ei tea, ostan isale kõige odavama auto. Ma kulutaks näiteks, et kui ma juba siis õpin näiteks ülikoolis, et siis ma kulutan endale õppimise tarvis palju ja siis, kui raha jääb, siis ma perele osta midagi ja siis võib-olla kui veel üle jääb, siis ma ostan endale ka natukene midagi. Ma arvan, et mina annaksin emale-isale, kuna nimed jäävad kõige paremini, mida rahaga teha, kui seda väga palju on. Mina ostaksin Villo. Kuulge, väga armsad mõtted selles mõttes võiks, igaüks ju käibki selle rahaga ümber nii nagu käib, aga alati tasub siis mõelda, et sellest rahast jätkuks ka pikemaks ajaks, kui ainult paariks nädalaks on ju. Te olete nüüd meie laheda laenamise säästmise mängu juurde sattunud, et eksponaatide juures saab siis ka ekraani pealt mängida sellist mängu. Missis Ma hakkasin mõtlema, et kas säästa või osta või säästa. Teostati Eesti Pangalt Muuseumis saime veel vaadata, kuidas kaardimakseinfo ja raha liigub, mängida raharetke mängu ja proovida masinat, raha paneb rattad käima. Minge ja proovige teiega. Saadet aitasid teha Liina Kulu, Martin raid, Mattias Külvi, Oskar Johannes, From Mihkel, Aare Mäe, Katariina põli Saar ja Sten-Markus Reintam. Toimetas Tiina Vilu, helirežissöör oli Maristomba. Lugusid saab järelkuulata vikerraadio kodulehelt lastelehelt meie oma.