Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku pühapäeva, neljanda märtsi. Olulisemad sündmused stuudios on Riina Eentalu. Venemaal oli presidendivalimiste päev, seed võidab, Vladimir Putin oli enne teada, kuid vaatlejad on leidnud ka seekord hulgaliselt rikkumisi. Külas hukkus rongikatastroofis 15 inimest. Ka Eesti president ja välisminister on saatnud Poola kolleegidele kaastundeavalduse. Ministeerium pakub Narvale asutada ühine sihtasutus, mis tegeleks ajalooliste piirikindlustuste korrashoiu ja taastamisega. Vere teatris on esietendus, lavale jõuab Gailiti isade maa, lavastaja on Margus Kasterpalu. Ja ilmast. Homme võib Eestis kohati lund sadada, puhub põhja- ja kirdetuul ja õhutemperatuur on miinus neli kuni pluss üks kraad. Tunni aja pärast suletakse Venemaa presidendivalimistel viimased jaoskonnad Kaliningradi oblastis. Samal ajal, kui valimisi on võitmas. Peaminister Vladimir Putin, rikuvad ka seekordseid valimisi. Võltsimiskahtlused. Ühele kahtlusele. Juhtumile sattus peale ka meie korrespondent Krister Paris. Need, kel pole võimalik või tahtmist hääletada, puhkpilliorkestri marsid. Helide saatel oma kodukoha jaoskonnas saavad võtta endale tõendi elukohaväliseks hääletamiseks. Mingil põhjusel lõppesid aga Moskva oblastist tõelite plangid otsa ja nende asemele hakati jagama lihtsalt paberist välja lõigatud lipikuid, mille kohta kuskile mingit jälge ei jää. No sominseriastmektonstu, mõni praktikas kõige huvitavam on seen mulle selget lubati sellega saarma hääletada, mis iganes jaoskonna. ET asendab ametlikku tõendit, rääkis üks meedia poole pöördunud noormees Grigori Jaanus. Võimalik, et tegemist on nii-öelda vene partakiga, kuigi kohalikud ajakirjanikud kardavad hullemat. Probleem on selles, et kuna nendel pole peal numbrit ja nende väljaandmist kuskile ei fikseerita, seda pole seaduse järgi lihtsalt võimalik teha, siis pole meil vähimatki aimu, kui palju neid välja antud ja kui palju inimesi nende järgi hääletas, rääkis kettaruum korrespondent Jekaterina binokuurova. Ja seadus absoluutselt sellist hääletamisvõimalust ette ei näe, kinnitab riigiduuma saadik Aleksandr Romonovitš. Pidin lihtsalt gripidimine. Elukohavälise hääletuse tõed on just nimelt elukohavälise hääletuse tõend, mingisugune õiend selle asemel ei kehti. Sel noormehel aga läks hääletamine paberilipaka arusele õnneks, kui paljudel ja võib-olla märksa pahatahtliku matel eesmärkidel võib vaid oletada. Aleksander küüner valimisvaatlusorganisatsioonist koolosse ütleb, et võimud kasutavadki otseste võltsingute asemel nüüd just pigem taolisi tehnoloogiaid. Kulgu hist upud Võsuganistlikum liistuskandaal kuna neil on kogemus suure hulga avalikes skandaalidega. Eelmise aasta sügisel õppis neid tehnoloogiat, püütakse rakendada avalikku arvamust võimalikult palju silmas pidades võimalikult mitte avalikult, et mitte lubada lekkeid ja nii edasi hääletamas käidud moskvalased suhtusid täna valimiste aususes mitmeti anoodi voolu kutsuda. Räsnendamast väga loodaks, et nad on ausad ja läbipaistvad, sest detsembrikuised valimised jätsid loomulikult iga inimese sisulisema jälje, ütles näiteks Tatjana. Dmitri aga oli skeptilisem. On palju kohti, kus põletaja need jäävad üks-ühele valimiskomisjoni liikmetega. Nii et selles ausalt öeldes oma riskid on. Keskvalimiskomisjoni hinnangul pole esialgsed teated rikkumistes kinnitust leidnud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Moskva. Riigikogu liikme Andres Herkeli valimiste vaatleja tähelepanekud Krasnodarist. Krasnodari ei ole Moskvat Moskvas, kus paljud inimesed ilmselt ootavad seda, mis toimub päeval pärast valimisi ja millised rahvakogunemised sellele järgnevad siis siis on küll palju rahulikum, isegi OSCE vaatlejad ütlesid, et valimiseelne kampaania oli väga unine ja arvestades seda üldist meeleolu, et kes võivad võimuvertikaali vastu protestida, siin kohapeal on, on kommunistid. Neil on nagu natukene natukene tundub olevat jõudu rohkem. Ja absoluutselt tänava peal käia, see ei ole üldse aru saada, et midagi toimub. Aga muidu vaatlejate töö on olnud rahulik. Jaa, absoluutselt rahulik, muidugi üks nähtus, mis on siin palju kõneainet pakkunud, on see, et üle Venemaa 94. 1000. valimisjaoskonnas on üleval kaks veebikaamerat ja kõike jälgida. Eks see selle kaudu tohutu suur investeering ja kui efektiivne see nüüd valimiste jälgimiseks see on iseküsimus ja kriitikud on öelnud, et noh, oleks võinud jätkuradid veel 2500 panna territoriaalsed komisjonidesse üles, kus siis tegelikult need andmed kõik kokku jooksevad ja kui räägitakse sellest hirmust, et kusagil midagi võltsitakse, siis võltsimise kohta ei ole kindlasti niimoodi päeval vaatleja läheb sisse kui nüüd kuidas keegi massiliselt kasti paneb. Mitteregistreeritud küll, et need, aga mis võib-olla selline kõige nähtamatum, see on see, kui hääli kokku loetakse, kui siis erinevate jaoskondade hääled veel territoriaalselt kokku kannaks. Poola lõunaosas põrkasid eile õhtul kokku kaks reisirongisurma sai vähemalt 15 ja vigastada 54 inimest, neist pea pooled on raskes seisundis. Õnnetuspaika külastanud peaminister Donald Tusk ütles, et see on Poola lähiajaloo traagilisem rongiõnnetus. Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja välisminister Urmas Paet on saatnud oma Poola kolleegidega kaastundeavalduse. Kultuuriministeerium pakub Narvale asutada ühine sihtasutus, tegeleks ajalooliste piirikindlustuste korrashoiu- ja taastamisega tulevikus kõik sellest areneda. Narva ajaloomälestiste rahvuspark jätkab Jüri Nikolajev. Ideed Narva volikogule selgitamas käinud kultuuriministri Rein Langi sõnul on Narva ajaloolised kindlustused läbi aegade olnud riikliku tähtsusega objektid. Praegu kuuluvad nad linnale, aga nende korrashoid ja taastamine ületavad linnavõimekuse piire. Rein Lang. Täiesti välistatud, et seda saaks teha Narva linn üksi või siis eesti riik üksi, selleks on meil ilmtingimata vaja järgmisest suurest finantsperspektiivi perioodist kasutada ka Euroopa liidu vahendeid. Sihtasutus on ministri hinnangul mälestiste haldamiseks ja arendamiseks ning eriti Euroopa Liidu vahendite kasutamiseks parim lahendus. Langi sõnul on heaks näiteks sihtasutus Virumaa muuseumid ja miks mitte ka Narvas minna sama teed. Riigil on huvi olemas, jätkab Rein Lang. Täna minu arvates tuleks Narva linna kuulsusrikkale ajaloole küll rõhuda, et see loob uusi huvitavaid ja paremaid töökohti ja et see aeg, et loota veel Narvas kunagi avatakse ketrusvabrik ja inimesed tööd saavad, on lootusetu. Seda ei tule kunagi. Nii et praegu võiks pigem kontsentreerida turismile ja loomemajandusele. Rahaliselt ei kaota Narva linn midagi, vastupidi, kultuuriministeerium lubab loodavat sihtasutust toetada vähemalt 100000 euroga aastas ja võtta oma kanda bastionite taastamiseks koostatavate välisabitaotluste omafinantseeringu Narva linnalt palutakse mitte vähendada linnuses asuva muuseumi ülalpidamiseks eraldatavaid vahendeid. Narva linnavalitsus on ettepanekuga päri, otsustab lõplikult linnavolikogu. Rein Langiga kohtumas käinud volinikud on ettevaatlikult optimistlikud. Volikogu aseesimees Larissa Oleenina. Küsimusi on palju, tarvis oleks veel mõelda ja volinik Vladimir galatšov. Suurepärane ettepanek, ajad muutuvad, riik pöörab end näoga Narva poole. Kultuuriminister Rein Lang on varem öelnud, et Narva võiks tekkida rahvuspark, mille alla kuuluksid peale linnuse ja bastionide veel ka Narva ajalooliselt kalmistud ja osa endisest vanalinnast. Alustame selle sihtasutusega maja üldse ei välistaks, et sellest kasvab välja rahvuspargi idee. Lõpuks minu unistus võiks olla see, et Narva ühel päeval näeb välja selline, nagu ta oli enne teist maailmasõda. Et see muidugi on väga keeruline, aga mitte võimatu. Narva linnavolikogu peaks riigiga ühise sihtasutuse loomise otsustama veel sel kevadel Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Rakvere teatrilavale jõudnud isade maa jutustab inimeste käitumisest piirsituatsioonis ja oma riigi rajamise ja kaotamise loo, vahendab Ago Gaškov. See on rügemendi uus, sai siis mõnikümmend härmatanud tuisk, mees, kes pole õiget seda veel näinudki. Ja püssi hoidnud käes vaid mõned üksikud päevas. Mõni koolipoiss, kes tulnud vabatahtlikult rindele, külmetab müüdava õhukesest kvaliteedist kingades. Iga vaenlase kauge kahurid kõminat peale tõmmates pead õlgade tegid. August Gailiti kaks romaani Isolde maa ja üle rahutu vee on Margus Kasterpalu dramatiseeringus lavastuse kaudu Rakvere teatri väikese saali lavale jõudnud luurega inimeste käitumisest piirsituatsioonis. Lavastaja ja dramaturg Margus Kasterpalu. Noh, Gailiti on minu, minu vana ja suur armastus, kalliti, väljenduslaad ja keel on nii huvitav ja mitte ainult tolles ajas, vaid, vaid ka praegu kõnelduna äärmiselt rikas ja see, mida te selle keelega väljendab mu meelest jätkuvasti aegadel oluline tema puhul, jah, saab vist rääkida kirjanikust, kelle tekstid lihtsalt kestavadki üle aja, et need kodumaasse suhtumise, Isamasse suhtumise, isade, maasse, suhtumise, selle kaotamise või mahajätmise sunduse puudu tekkinud valu ja mis kõik, see on ju praeguses ajas ka jätkuvasti ikka veel päevakorral, kahjuks need mõlemad kaks lugu on siis Eesti ajaloo pöördelistes hetkedest isade maa on siis vabadussõda ja rahutu veenan siis 44. aste. Kas ühte tükki on väga raske kokku panna tõeliselt suurt vitavalt rahvusajaloos ja siis totaalselt kaotus totaalselt häving? Me oleme lahendanud selle põhiliselt geoloogide kaudu nendesamade Gailiti juttude kaudu. Ja see teksti valimine on ka pigem nagu trupiga koos rühmatööna toimunud valisime tüübi omased, mis, mis siis kõnetasid näitlejaid ja mida ma siis vaatasin mingiks tervikuks kokku. Eks ta pisut tumedatooniline sai, aga, aga need probleemid ongi sellised neist kuidagi väga naerusuviselt või pealiskaudselt üle libiseda ei olegi vist isegi tänapäeval mõtet. Pärnus on vaadata Matti hiisi loodusfotode näitus jätkab Ester Vilgats. Matti Hi piltidel näeme uduvaludes metsa, näeme seda, kuidas loojuv päike on osa metsast roosakaks värvinud väga palju huvitavat, mida peab oskama märgata tänapäeval, kus peaaegu igaühel on väike seebikarp taskus ja igasugu fotokonkursse toimub palju, võib tunduda, et pildistamine polegi teab mis kunst. Matihisi loodusfotosid vaadates on aga selge, et tehniliselt üks asja ära õppida. Aga oskus pildistamisväärset näha on midagi sellist, mida kõigile kohe kindlasti antud ei ole. Aga kas see, kui peaaegu igaüks on fotograaf, seda kunagi väga auväärset ametit ei devalveeri? Küsin Mattisiisid. Ma ei usu ikkagi nägema sul see seebikarp olla dokumentalist, siin ei ole dokumentaalfotod kunst ei, ma ei ütle seda, ta kunst oleks, aga ta lihtsalt oma nägemine sellest asjast, oma vaatenurk. Sa näed seda teistmoodi natukene leiad seda, mida teised ei leia ja siin on väga palju selliseid kohti. Näiteks vaatad peale, mõni inimene läheb mööda sealt, ta ei tea seal midagi sellist on üldse. Matis reisil on töö ja hobi üheskoos. Ei, mul ongi niimoodi, et hobi ja töökäsikäes öeldakse, et see pidi õnn olema, ma ütlen, et see on vastupidi, see on õnnetusest. Sest ühte sa pead tegema testi seal tegemata jätta. Matti heisi loodusfotode näitus Pärnu uue kunsti muuseumis saab vaadata 23. märtsini. Ester Vilgats, Pärnu stuudio. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis võib kohati kerget lund sadada. Puhub põhja- ja kirdetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kuue kuni miinus 12 kraadini. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib kerget lund sadada. Puhub põhja- ja kirdetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme miinus neli kuni pluss üks kraad. Tegutsete Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.