Tere õhtust, kell sai kuus eetris viienda märtsi Päevakaja stuudios. Toimetaja Riina Eentalu algas üle-eestiline streigilaine. Ametiühingute keskliidu hinnangul peaksid koos streigiga algama ka mitmepoolsed läbirääkimised, seda nii õpetajate palga kui ka kollektiivlepingu seaduse ja töötuskindlustuse ülem. Narva streikisid täna bussijuhid. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles riigikogus arupärimisele vastates, et Eesti kunstiakadeemia uus maja selle ajaga selle projekti alusel sellesse kohta On ebatõenäoline. Riigikogu kultuurikomisjon ei otsustanud täna, kuidas presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kõrgharidusreformi seadusega edasi käitutakse. Riigikogu väliskomisjoni liikmete hinnangul ei too Vladimir Putini saamine Venemaa presidendiks kaasa olulisi muutusi Eesti-Vene suhetes. Võib aga eeldada, et Venemaal ei vaibu võimude vastased. Protestid. Moskvas Puškini väljakul on algamas opositsiooni suur meeleavaldus, kus avaldavad meelt need, kes pole rahul eilsete presidendivalimiste tulemustega. Kreeka pealinna Ateena lähistel uppus kütusetanker, mille pardal oli üle 2000 tonni kütust. Ka laevakapten uppus aluselt esialgu kütust ei leki. Ja ilmast. Homme võib Ida-Eestis veidi lund sadada. Puhub põhja- ja kirdetuul ja õhutemperatuur on homme null kuni miinus viis kraadi. Täna algas üle-eestiline streigilaineharipunkti, jõuab see kolmapäeval, kui toimub haridustöötajate suur meeleavaldus. Siis on suletud koolid ja lasteaiad. Toetusstreikide tõttu võib tekkida probleeme ka bussi või rongiliikluses. Margitta otsmaa jätkab seda teemat. Alanud streigilaine väljendab ühiskonna üldist rahulolematust valitsuse poliitikaga. Tööandjate keskliidu juhi Tarmo kriisi sõnul kannatavad selles aga eraettevõtted, kui lapsevanemad ei saa neil päevil tööle tulla. Tööandjad on selle streigi puhul kolmas osapool ega saa ka midagi ette võtta, tõdes kriis. Sest et see tähendab ühel või teisel juhul lepinguliste kohustuste rikkumist kui tõenäoliselt materiaalset kahju, mida need ettevõtted kannavad, et transpordifirmad, kellel on kohustus, et tagada transpordi kättesaadavus, seda ei suuda tagada, pigem istun mõnes mõttes nagu avaliku sektori sees lahvatanud probleemiga, ühest küljest on siis tüli algatajaks õpetajad, teisalt on nüüd laua peale pandud ka sisse nii-öelda kolm nõudmist ametiühingute keskliidu poolt ja siin on küll küsimus, et kuidas nüüd üks tavaline ettevõtja saab seda olukorda mõjutada. Kriisi sõnul peavad ametiühingud täpselt jälgima, et asi oleks seaduslik. Kahju kannatavad ettevõtted võivad hiljem välja tulla kahjunõuetega. Samuti ei ole kriisi sõnul praegu seadustes selgelt kirjas töörahu mõiste. Ettevõtjad, kes sõlmivad ametiühingutega kollektiivlepinguid ja seal on tihtipeale sellised sõnastused sees, et ametiühing ohustab säilitama töörahu, arvavad, et, et see töörahu on absoluutne töötajad. Selle lepingu kehtivusajal ei tohi tegelikult töölt puududa, see võib kokkuvõttes kahjustada seal dialoogi laiemalt, sest et ettevõtjad kaotavad usalduse kollektiivlepingute vastu. Töörahu on majanduslikult kasulikum kui kollektiivsed aktsioonid, mille tagajärgi on võimatu ette näha. Ametiühingud esitasid valitsusele saadetud streigiteates ka nõude alustada viivitamatult läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepe, mis lahendab töötukassale reservidega seotud probleemid ning sätestab seaduses töötuskindlustuse eelarve tasakaalu põhimõte. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga. Kui aktsioonid on alanud, peaks algama ka läbirääkimised. Ja loomulikult, ka ametiühingute poolt ei ole selle streigilaine eesmärk võimalikult suurt kahju tekitada, vaid juhtida ikkagi tähelepanu sellele, et see poliitika, mida aetakse, need sammud, mida valitsuskoalitsioon võtab ei ole korrektsed ja, ja nad on sellisel kujul lubamatud. Riigikogu õiguskomisjoni sotsiaaldemokraatidest liikmed Andres Anvelt ja Neeme Suur tegid täna komisjoni istungil ettepaneku võtta tagasi kaks õiguskomisjoni algatatud eelnõu kollektiivlepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõud, mis halvendavad selgelt töötajate tagatisi. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Võtame niigi keerulisel ajal ühiskonnas pingeid, sellega minu meelest maha tehtavad muudatused on läbi arutamata ja ausalt öeldes ka ebamõistlikud. Ettepanek õiguskomisjoni toetust täna ei leidnud, kuidas peaks edasi minema? Kui suhtumine ühiskonnas jääbki selliseks Pontu moodi olemiseks, mida me laupäeva õhtul nägime, et siis olukord ei parane, aga kui inimestesse hakatakse suhtuma kui inimestesse, siis liigub ühiskond edasi. Ametiühingute keskliidu algatatud streigilainega ühinesid täna ka Narvat ja Narva-Jõesuud ühendavat bussiliini opereerima eraettevõtte töötajad, kes ametiühingusse ei kuulu, teatas ametiühingute keskliit. Narvas hõlmas streik umbes kahtkümmet, bussiliini streigiti kella kaheksast kella üheni. Jüri Nikolajev küsitles streikijaid ja neid, kes bussiga sõita tahtsid. Narva bussijuhte streikimisel nõustumas käinud transpordi ametiühinguorg sekretäri Aleksander Martin enko sõnul õnnestus streik täielikult. Tehke ennast 100 protsenti, kõik läks plaanipäraselt, võttis osa 22 bussijuhte, kes täielikult katavad kõik marsruudil Narva ja maakonnaliinidel. Narva avalikel bussiliinidel ei sõitnud bussid täna kella kaheksast hommikul kuni kella 13-ni aktsiaselts Narva Bussiveod. Streiki ei kommenteeri. Aleksander Martin enko sõnul streikijatele tööandjaga probleeme ei olnud. Mõistlikult ei saa öelda, tühje, toetab seda streigi, aga tema ei ole sekkunud ja kõik läks seaduste järgi ja selle eest me täname, et tööandja, et streik ei ole suunatud tema vastu ja suhtles ka mõistlikult. Millist kasu tänane streik tõi, Aleksander Martin enko? Ta ei tea, aga kindlasti see on just esimene samm. Esimene osa meie suurest reisivahendit, mis terve nädala me näeme Eestis. Martin enko sõnul said teiste Eesti linnade bussijuhid Narva streigi õnnestumisest hindu järgnevatest ametiühingu vaktsioonidest osa võtta. Narva elanikud, kes täna viieks tunniks bussiletajaid eriti õnnelikud, aga ei olnud. Paljud bussipeatustesse tulnud inimesed ei teadnudki, et bussimõtet oodata. Pilves suitsu, võtsid esimest korda kuulen, nüüd peab jala minema punased ja sealt siis Authomsliku tõmbavad tõlgenduses jätkuvat ühtsust. Võsu miks peavad tuhanded inimesed kannatama vähese arvu bussijuhtide pärast, vas lahendavad oma probleeme muul moel. Naiegi Ta Noosnaootši, ta jäi pandi. No kui seda just nii väga vaja on, siis toetan streikijaid Jendumistu Ani jäetud säärasesse senini. Ega nad hea elu pärast ei streigi, arvan, et neil on väikesed palgad nagu Narvas ikka. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Nädala lõpus valmiva auditi kohaselt on Eesti kunstiakadeemia oma uue maja paktiga seoses ületanud eelarvega ettenähtud vahendite mahtu ning akadeemiat stab ees püsiv maksevõimetus, rääkis haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Riigikogus arupärimisele vastates. Eesti kunstiakadeemia, nii lühiajalist kui ka pikaajalist maksevõimelisust nähakse Aaviksoo sõnul äärmiselt madalana ja tema tegevuse jätkamine on mõeldav täiendava finantseerimise kaudu. Aaviksoo ütles, et olukord on murettekitav. Need signaalid saime kaudsetele andmetele. Varem on kahetsusväärsel moel tõeks osutunud. Ministri sõnul peavad nii kunstiakadeemia finantsjätkusuutlikkuse audit kui ka kunstiakadeemia tegevuse õiguspärasuse järelevalve valmima nädala lõpuks. Minister Aaviksoo. Aga tõsiasi on see, et see maja seal aga selle projekti alusel sinna kohta kahetsusväärselt ebatõenäoline. Ja vastutustundlik otsus peab olema ka selles mõttes vastutustundlik, et tulemuste eest vastutaks nii Eesti kunstiakadeemias kui ka haridusministeeriumide sihtasutuses Archimedes. Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna kõrgharidust reformivad seadust, mille president välja kuulutamata jättis. Uku Toom jätkab. Täna olid kultuurikomisjoni istungil kohal nii presidendi kantselei esindajad kui haridusminister, mida otsustati kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas. Komisjon täna otsustas veel aja maha võtta ning analüüsi aruteluga jätkata. Ta ning põhiseaduskomisjon arutas oma küsimuste teisipäeval ja kolmapäeval koguneb veel kord kultuurikomisjonid oma istungil siis lõplik otsus langetada neljapäeval on uuesti arutamine riigikogu täiskogus. Sealt tuleb kindlasti otsus. Ma isiklikult usun, et kom, aga mis on võimalik, et kokku viia senine, nii seaduseandja, riigikogu tahe, vabariigi valitsuse seisukohad kui ka presidendi ettepanekud? Keskerakondlasest Kultuurikomisjoni liige Aadu Must, kes seaduse lõpphääletusel selle poolt ei hääletanud, on asjade käiguga üldiselt rahul. Vastuolu põhiseadusega toodi välja minu arust vastutustundlikult ja nähtavasti presidendi presidendi kantselei ülesanne on vältida, noh nüüd ma ütlen küll akadeemilise inimesele sobimatu terminiga ülesanne jama, mitte keegi kunagi ei rõõmusta selle üle, kui on tegemist sealse praagiga ja riigikogu ülesanne on see praak nii hästi kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik parandada seadus uuesti. Riigikokku jõudmine on toonud kaasa uue aktiivsuse huvitatud pooltelt. Täna esitas oma uued ettepanekud Eesti üliõpilaskondade liit. Kas on oodata, et lisaks presidendi poolt välja toodud põhjendustele hakatakse seadust muutma ka laiemalt? Urmas Klaas. Täna kultuurikomisjon ikkagi, ega põhiseaduskomisjon homme arutavad kõrgharidusreformi eelnõud nende punktide raamis, mis president meile edastas. Kui nüüd riigikogu neljapäeval otsustab, et seda seadust hakatakse uuesti menetlema, menetlus avatakse siis loomulikult on kõigil võimalus esitada muudatusettepanekuid nagu mis tahes teise seaduse menetlemise käigus. Aadu Must on siin mõnevõrra skeptilisem. Ma ei usu, et arutatud parandusettepanekud prooviksid seadusesse jõuda. Riigikogu väliskomisjoni liikmete hinnangul ei too Vladimir Putini saamine Venemaa presidendiks kaasa olulisi muutusi Eesti-Vene suhetes, jätkab Janek Salme. Väliskomisjoni esimehe, Isamaa ja Res Publica Liidu liikme Marko Mihkelsoni sõnul ootab Putinit Venemaa presidendi ameti sees palju lahendamata küsimusi. Mihkelsoni sõnul võib eeldada, et protestid Venemaal ei vaibu. Ennekõike ikkagi seesama väga jõuliselt ärganud keskklass ja tema mured, et kindlasti võib eeldada, et see protestiliikumine, mis siin on viimastel kuudel näha olnud. Ta ei vaibu, sest et need probleemid ja ja põhjused, miks need on demonstratsiooni tädile kutsunud, neil on palju sügavamad Väliskomisjoni liikme, sotsiaaldemokraat Sven Mikseri sõnul on selge, et kremlisse naasev Putin poliitilise persooni nagu ilmselt väga palju muutuda ei kavatse. Samal ajal on avalikkuse toetust alla kindlasti allakäigu trepil ja avalikkuse surve selleks, et Venemaa poliitiline juhtkond oma omani muudaks, tuntavam kui kunagi varem. Putinil on kindlasti kaks varianti, üks on üritada ennast kehtestada jõupositsioonilt, mis on talle loomupäraselt kindlasti omasem. Teine variant on üritada kuidagi positiivselt vastata avalikkuse ootustele ja üritada siis oma. Ja vot selle ametiajal varasemat stiili muuta, olla avatum, kaasavam ja, ja opositsiooni kuulavam iseäranis tõenäoliseks seda just hinnata ei saa. Venemaal valimisi vaadelnud väliskomisjoni liikme, reformierakondlase Margus Hansoni sõnul võib Venemaa retoorika välissuhtluses muutuda jõulisemaks. Võrreldes Medvedjeviga on Putini vaieldamatult jõulisem isiksus ja selliseid jõulisemaid väljaütlemisi ka ka välissuhtluses. Kindlasti tuleb. Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul Putini naasmine kremlisse Eesti-Vene suhetesse Venemaa poolelt ilmselt olulisi muutusi kaasa ei too. Väliskomisjoni aseesimees, keskerakondlane Enn Eesmaa leidis aga ETV saates Terevisioon, et Eestil on siiski mingil määral kindlam teada, et Venemaal jätkub seesama liin, mida on aetud üle 10 aasta. Selline prognoositav enam-vähem prognoositav tulevik on eriti naaberriigi jaoks kindlasti turvalisem kui selline liider. Ja Venemaal on presidendil ju väga suur ja tõsine võim, kelle kohta tegelikult ei tea. Nii et selles mõttes. Ma arvan, et tegelikult noh, Eestil on mingil määral kindlam ja turvalisem teada, et jätkub seesama liin, mida on tegelikult Venemaal olnud juba üle 10 aasta. Hansoni sõnul peaks Eesti välispoliitikas jätkama sama joont, mis seni ning otsima Venemaaga. Koosta võimalusi nendes valdkondades, kus see võimalikuks osutub. President Toomas Hendrik Ilves saatis täna kirja Vladimir Putinile, milles õnnitles teda Venemaa Föderatsiooni presidendiks valimise puhul. Aga kui eile kogunesid Moskvas maneeži väljakule Vladimir Putini toetajad, siis täna korraldab opositsioon oma meeleavalduse. Puškini väljakul jätkab Margitta otsmaa. Venemaa presidendivalimiste kandidaat Gennadi Zjuganov teatas, et neid valimisi ei saa pidada ausateks ja tema tulemusi ei tunnista. Süganovi usaldusisik Igor Makarovi sõnul on nende vaatlejad tuvastanud tuhandeid rikkumisi, mis valimiste ajal toimusid. Selle taga seisab suure osa Venemaarahva meeleheide olukorra pärast, mis on kujunenud pärast praeguse võimupartei 12 aastast valitsemist. Nende lubadusi ei ole põhjust enam uskuda, see on tupikolukord. Need loosungid on mõistetavad väga paljudele, kes nende valimistega järjekordselt petta said, nii ütles süganovi usaldusisik. Makarov nõutakse õiglust, kavas ei ole korraldada massirahutusi, mingeid oraalse stsenaariume ette ei nähta, minnakse nõudma oma õiget valimistulemust, rõhutas Makarov agentuuridega. Teadete kohaselt on avaliku korra turvamiseks linnas rakendatud 12000 politseinikku ja siseväelast. Ja nüüd peaks Margitta otsmaal olema ühendus Krister Parisega, kes on teel meeleavaldust jälgima. Puškini väljakule on täna kavandatud suur opositsiooni miiting, et Krister, sa oled nüüd jõudnud sinna sinna lähedale. Rahvas on täiesti kohal, praegusel hetkel juba praktiliselt väljaku täis, võib-olla paarkümmend 1000 inimest kindlasti ja tõesti, neid tuleb juurde ja tuleks võib-olla rohkem, kui nad siia lähemale pääseksid. Ümber liiklingu on pandud tohutu suured politseijõud, selts, hõõg, suhteliselt niimodi heidutavalt ka Tverskajal pidi olema, ma ise ei näe teda pandud autode ette, samuti rüpes reas täis pargitud autosid. Hinga, koon, teisedki suubuvad tänavad. Näen ja kuulen kõnesid, kus öeldakse, et Putin pole Legibki president rabasse tibutab valgeid ja oranž ja jaga puit värvi lippe ja rõkkab kaasa lüüa. Ja võimud on valmis sellepärast et igatahes mingisugune rühmitus on teatanud, et nad kavatsevad õhtul kell 10 teha ümber kremli nii-öelda taas valge riiki, nagu nad tegid ümber sadu vaja ja võimud on teatanud, et seda ei luba. Ta plussa sealsamas Kremli juures maneeži praegu kogunenud umbes 10000 Putini toetajat, mis tähendab, et see oleks koheselt potentsiaalne konfliktide allikaks. Ja edasi veel sõnumeid välismaalt. Indrek Kiisler. Kreeka pealinnast Ateenast läänes läks täna põhja tanker üle 2000 tonni nafta diislikütusega ning uppus ka laevakapten, teatas sealne rannavalve. Ülejäänud 10 meeskonnaliiget suudeti päästa, naftareostust ei ole seni tekkinud. 28 aastase kapteni surnukeha leidis rannavalve juba üles. Üks nime kandval tankeril oli 1800 tonni toornaftat ja 235 tonni diislikütust. Ühe allika teatel võis tanker uppuda vana laevavrakki ka kokkupõrkumise tagajärjel. Afganistanis hukkus enesetapurünnakus Kabulis põhja pool asuvale USA Bagrammi sõja baasile. Kaks rahulikku elanikku. Vastutusele rünnaku eest võttis Taliban, kellede teatel oli tegemist kättemaksuga koraanide põletamise eest baasis veebruarikuus. Pommid Eestiga enesetapuvõitleja astus veoautost välja, õhkis end Bagrammi lennuvälja lähedal. Plahvatuses sai surma kaks ja vigastada neli tsiviilisikut, teatas kohalik kuberner. USA sõdureid kannatanute seas ei ole. Islandi pealinnas Reykjavikis algas täna kohtuprotsess. Ekspeaministri Geir haarde üle süüdistatakse 2008. aastal riiki tabanud finantskriisile soodsate olude tekitamises. Erikomisjon selgitas 2010. aastal välja, et haarde ja veel mitu kõrgetasemelist ametniku varjasid riigi tegelikku finantsseisu. 60 aastane ekspeaminister ise on protsessi nimetanud farsiks. Leidis, et temast tahetakse teha patuoinas. Samas on ta valmis kohtuga koostööd tegema ning oma süütust tõestama. Island sattus 2008. aastal panganduskrahhi tõttu pankroti äärele ning seda õnnestus vältida vaid tänu rahvusvahelisele abile. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis võib veidi lund sadada. Puhub põhja- ja kirdetuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel miinus seitse kuni miinus 12, kohati miinus 15 kraadi. Homme päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis võib veidi lund sadada. Puhub põhja- ja kirdetuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme null kuni miinus viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.