Tänase päeva tee jutud said salvestatud kevadel saatekülalist, küsitles Peeter Hein. Head kuulajad. Tänan, Toivo. Nüüdseks Andres Tarand, tere tulemast. Ma ei pea siin mitte mingeid tiitleid lugema, sest igaüks teab nimetada Andres Tarandi asju selg. Ütle, kas sinu vanemad oleks kujutanud ette nende pojast. Saab Andres Tarand, keda me praegu tunneme aadrist, Tarantino. No natukene vara ära selles mõttes, et Isamaa korraks vaenud haista mingeid muutusi, 87, aga ta oli üsna kehvas seisus. Nii et ma arvan, et ega seda tol ajal meile kellelegi pähe ei tulnud, sellena aset leiab nii kähku. Me arvasime ju alati, et küll see kokku kukub, aga et me ilmselt seda ei näe. Nii oli. Et ma ei usu, et nad eriti oskasid, seal näitab asju kõiki ette näha ka. Aga kuidas seal tuli, et nagu ma aru saan või tean, sinu kodu oli ikkagi hoopis midagi muud ja isa kirjutas ja, ja sina läksid geograafiasse. Vot see oligi nii, et isa oli sealt Siberi kandis tagasi, kui ma olin parasjagu 16 ja poetas mulle lauale väärtuslikumat kirjandus ilmselt oli märganud, et ma ei ole väga palju tahes lugenud ja tekitas minus drastiliselt filoloogia huvi. Ja siis oli mul see esimene tõsine võitlus pärast keskkooli lõpetamist sel suvel, et mis ma nüüd valinika ja isa ilmselt oleks hea meelega näinud seda, aga ma kalkuleerisin ka neid võimalusi, mis hoomani taarias tol ajal olid ja mulle tundus tol ajal millegipärast, et siis loodusteadused on neutraalsemad, et siis ma ei lange niisuguse no mingil määral ahistamise alla, et näha seda vabadust mõeldes, ma ei ole pärast seda kahetsenud midagi, aga ilmselt teistes oludes teistel aegadel võib-olla oleks teistsugune lahendus tulnud kodumuidugi mingil määral mõjutas sellel inimesel lähedasemat asjade poole, aga lõppude lõpuks ei ole ka loodusinimesest kaugel. Kuidas sina suhtusid sellesse noorpõlves, kui isa, noh ütleme ise kannatas ju selle tõttu, mis ta kirjutas ja mis ta tegi. See oli niimoodi, et. Et ma mäletan väga hästi, kui tema vangi läks ja saaks mul paar nädalat, nagu ma aru sain, tähendab ja siis ükskord maal vanaema juures mul tuli äkki see on niisugune, selgus, et nad kohe ei tule ja ei tulegi, sest lapsele on 10 aastat mänginud määratu aeg ja see tegi õige kurvaks, aga noh, hiljem oli seda rõõmsam taaskohtumine, paljudel see võimalus jäi ära ja siis oli seal laekuni. Ma olin veel ikkagi juba ka nooremapoolne tudeng, kui selline isa vaimustus oli väga suur ja no ilmselt oli vaja siis imeda temast välja seda puudujääki, mis oli olnud. Kas ülikooli ajal see ei mõjutanud kuidagi ehk see päritolu? See on üks asi, mis mulle ei ole endalegi päris selge olnud, aga nüüd hiljem ma arvan, et esimesele kursusele tulles ma olin mete kartlik selles mõttes, et ma oleks just inimesi või teisi otseselt kartnud, mingit hirmu tundnud, aga mo suhtlemine ei olnud päris paarist, kuigi ma ise niimoodi defineerinud, et ma olen kuidagi põlatud või represseeritud, nagu öeldaks siis ameti kuskil mingi niuke tunne pidi varitsema, sest et ma ei saanud ennast kohe lahti, selleks läks aega ülikoolis, kus ma muutusin nii-öelda veidi seltskondlikuks. Oled sa hiljem ka need isad hunnikud vaadanud? Ma olen vaadanud, aga see on tohutu paksud seal terve ajaloomuuseumiprotsess, mis on mitmes paksus köites ja nagu ma tegin ainult nii palju kindlaks, et oli 80 ülekuulamist, isal otse ja kaks nendest on protokollitud need selles mõttes, sest mu huvi rauges, tähendab protokollid, need, kus ta kõik oma kõik lollused omaks võttis ja mis öeldi. Nii et selles mõttes neid häid uurimise ja kohtufilme ja kirjandus selle alas sugugi ei peegelda. See tolleaegne protokoll Suhteliselt neutraalne alaga, et selles mõttes ülikooli ajal tõenäoliselt erilisi probleeme ei tekkinud. Eks ma ise neid muidugi mõned ju ikka tekitasin nagu narmad härrasta on. Kõik ei taha korralikult, aga tõepoolest ma ei käinud näiteks ühelgi paraadil ja neid aeg-ajalt aeti tagalale sihukesi olemas, aga mul oli ilmselt väga kena kursusevanem, minul küll pahandusi ei olnud. Ja peale selle prodek kaane all ei tundnud mu onu isa venda, siis võib-olla see ka midagi aitas. Igatahes ma ei saa öelda, et ma ülikoolis oleks, kui mingil moel tagakiusamise alla langenud. Tol ajal veel juhtus, et ei võetud vastu näiteks mõnda ja nii, aga ei ma linnas. Õnneseen, selles mõttes. Sellele vihjasid geograafia, on sul hinges siiamaani, eks ole, kas sa nakatusid sellesse tõesti ülikooli ajal siis või sa ütlesid enne, kaalusid tselluloosi ja loodusteaduste vahel. Jah, ega mul ikkagi ausalt öelda, koolis oli mul nii, et peale vene keele, mis oli muidugi natuke tatravõitu, lapsik protest, siis ma seda ei õppinud ja see oli isegi ükskord tornis seal kaks. Teised olid võrdselt niisugused, et noh, kuidas näkkas, aga üldiselt päris head hinded. Ja selle poolest mul nagu nihukest väga selget lemmikala üldse ei olnud, geograafia, ajalugu need olid küll võib-olla pisut huvitavamaks, sest nad rääkisid natuke laiemast maailmast ka. Aga seda rägak kriipsukene võimalik öelda, et samal ajal ma arvasin, et ma armastan matemaatikat, kuigi ma ei olnud nii läbi ja nagu mu pinginaaber ja ülikooli valik tuli ikkagi natukene vast ka juhuslikult, aga siis juhtus nii, et tol ajal sel aastal, kui me läksime, oli Pikkolhoosi sügis ja siis sel ajal tuli kolhoosi üks õppejõud, kes käskis kolmeks hargnemine toimus enne, kui me midagi nuusutada saanud, mida ma õppida ka meie kolhoosis täisvitsaga seal põrgatades Torisse otsustada, pärase hääletan kodudesse, õppejõud tuppa, Tallinna põelasena pärast tööd nagu põrsad, siis ma valisin klimatoloog ja nüüd on see mulle palju nalja teinud, sest et mul ei olnud halli aimu selliseks popule väärseks asjaks muutuda. Hiljem nagu ta nüüd all, et ega ka praeguses töökohas ei lähe peaaegu päeva, kui keegi näiteks selle, mis kliimamuutus tähendab. Aga teadlasena on see siiamaani hinges Indias ka seda võrra, et mul ilusti lõpetamata, mul see töö jäi mõnevõrra poolele, kui tuli laulma hakata sülle revolutsiooni laane pealkirja all ja, ja selles mõttes on hetkel nagu viimane peaaegu et see on päris mahukas töö, ma olen paremad tükid sellest muidugi ära kirjutanud ja saatvat ajakirjadele, nagu see käib, aga kogu see ajalooline materjal, mis oli vene ajal täiesti võimalik korjata, sest mul oli abiks pensionäre ka oma ema, kellel ei olnud nagu parasjagu enam muud teha ja praegu sellist pikka arhiivi istumist ja suhteliselt väikest saaki nagu nõuab, kellelgi pole palju aega peale mõne ajaloolase teha, vast et igatahes jäädi noori värvata ja ma ei usu, et saab, aga kuna see materjal on koos, siis oleks nagu ikka minu, kui selle initsiaator seal kokku aja ja asi see siis viia sellisesse vormi, Karu saavad, ootad sa nüüd seda pensionipõlve ehk et siis on täiesti Vaba? Pisut liigutan praegu aga muidugi proovides kõik, kes teavad, et lennujaamades on hea istuda muidu aga et ega seal väga kaua nad tööd ei tee, tüütab ära. Selles mõttes päris hästi ei saa teha, aga midagi sellist, mis noh, kontrollida, ütleme teksti selliseid asju saab küll nii et ma natuke liigutan, aga see on noh, võib-olla ka nii, et endale muljet luua, et ma ikkagi ei ole päris maha jätnud ja jaja. Aga ütlen, mööda minnes, mis sellest kliimast siis nüüd saab, tegelikult need lähevad soojaks ja tuleb uus jääaeg ja nii edasi. Kellad ja igasugu huvitavaid niukesi, vasturääkijaid ja kõigeta tekkisid nad Ameerika nafta ja monopolide kinni maksnud tult sest neil ei ole olnud kasulik sellist. Ärge põletage sütt ja naftat CO kahte tuleb ja nüüd on Eestis ka mõned siin teinud väikesi soolosid, aga ennustada keegi ei oska kahjuks pikema aja peale, aga see, mis me teame mõõtmistest umbes 19. sajandi keskpaigust tõepoolest praegu pidevalt tõuseb temperatuur, sademeid tuleb mõne koha peal juurde ja mõne koha peal jääb järjest kuivemaks. Need asjad on nagu kindlad, siis teiseks on täitsa kindel isegi Nobeli preemia välja antud rootslastele, kes üle 100 aasta tagasi selle CO2 mõju selgeks tegi. Ja kolmandaks on mõõdetud esimeseks Mauna loa, mis on kolme ja poole 1000 meetrine mägi Havai saartel. Selle otsa tegid ameeriklased pärast teist maailmasõda kohe observatooriumi. Ja seda on mõõdetud nüüd siis ka 50 aastat ja natuke peale seda CO2 sisaldus atmosfääris tõuseb need kolme asja kokkupaneku pealt on väga tõenäone, nagu on viisakas vaja öelda, mitte kindel, aga väga tõenäoline, teenim tegevuse ehk siis energeetika, mis paiskab CO2 atmosfääriga, tõstab makrode päratuur. Aga muidugi, kui nõutakse ja eriti majandustegelased, aga andke siis ennustus, siis tuleb öelda selliselt, et millal majandusteadlased on osanud majanduskrahh näiteks ennustab, tulevad alati hästi, äkki ootamatult, nii et ennustamisega on inimkonnal suurenes kui seal tõsi, klimatoloogid, kuigi mudelid on tänapäeval niisugused paremad, siis ometi mitte nii headelt ennustada saaks. Jah, aga sulle isiklikku arvamust selles küsimuses, ärme räägime nüüd lobaalselt, ärme räägime teaduslikult, mis sa ise arvad? No ma ise arvan ka seda, et ikkagi esimene artikkel sellest, et see nii toda oli 1957 Rootsi ühes teaduslikus ajakirjas ja meie läksime ülikooli mäletatavasti 58. Nii et terve see teadlik aeg on minusse küll tunginud. See mõte, et see võib olla õige, et tol ajal ei olnud selles asjas ka niimoodi, et ollakse Nõukogude liidus olnud tsensori all, oli teadlasi, kes ka seda toetasid, nii et neid sai kergemini kätte ja ma usun, et tasub ikkagi ettevaatlik olla. Aga räägime nüüd sinu elus edasi, kuidas sinna botaanikaaeda sattusid? No see oli minu abikaasat, teeme sellepärast, et mind võeti Vene kroonusse ja mina olin seal alguses mitte väga rahul, aga hiljem vaatasin, et kuidas kiiremini ärasa. Kaks aastat oli see meie ülikooli aja järel ja siis hakkas üks Tartu õppejõud otsima, aspirant helistas minu lapsel tol ajal nimetati siis seda, kes hakkaks kraadi kaitsma, botaanikaaed oli suhteliselt noorasutusena, tahtsid paanika peale taimede kogumise siis veel sinna luua Niukest ökoloogia Nokia poolt ja siis kõiki sugusust, keskkonna asju ajab ja see hakkas suhteliselt iseseisvalt seal arenema ja siis oli mõeldud mulle selline koht, aga kuna ma sain selle trikiga, et siia eksamitele tulla kuu aega varem sõjalisest ära kallatud, tähtis aeg tallel, siis olin ma kohe nõus, et ma võin minna aspirandiks proovem, aga ise mul nisukesi mõtteid ei olnud, ma olin ikka nagu meesisik, on tavaliselt noor veel pärast ülikooliga hulk aastaid, tõsiselt mõtled asjade peale ja sellepärast ma võin öelda, et see oli siis tolle õppejõu ja minu abikaasa kokkuleppe minu selja taga ehk üle pea. Aga sobis 25 aastat vä? Jah, sopis? Jah, ja täiesti hea töökoht tale, kuigi kõige kuidas öelda, siis viletsam kolmes kategoorias, Koreas olid instituudid tol ajal ja botaanikaaial oli kolmas järk, mis tähendas, et palgad olid väiksemad, aga selle eest oli seal metsa taga Pirita jõekäärus hulka rahulikuna, kui siin keskel linna. Noh, niisugune ilus ümbrus ka, mida ikkagi ju mingil määral hariti pätsu vähemalt majandusele lähemat krunti, see oli, õitses ja, ja siis võis seal jalutada, süda täis, läks jällegi peale, nii et see oli väga hea ja palju lükkasid iseseisvalt aega. See oli täiesti, et see plaanimajandus seal ikkagi jällegi hästi uhke nendega tutvusin, mina tegin küll vähemalt nii, eks teisiti teetiga, aga see, mis mul oli valmis oma nii-öelda huvid ikkagi selle, ma kirjutasin plaan, et ma teen selle siis üks aasta hiljem täidan ja siis seitse plaan alati kindlalt täidetav. Aga samal ajal ma sain oma huvialasid jätkata ja nad ei olnud ju alati väga kindlad ja loomulikult tuli teha seal igasugu koosolekuid, elase trall käis ikka eksega. Töö oli ka, aga see põhi liin toimus minu enda äranägemisele selles mõttes vaevalt et neid töökohti nüüd liiga palju oli, kus nii vabalt sai alla, aga see oligi kompensatsioon, ütleme selle eest, et aeg-ajalt kutsuti partei lahti selle koosolekule ka, kuna ma juba sektori juhatakse. Ja see oli mulle suur niukene rabandus hiigla toredad mehed ja naised, kelle igaväärsuse hommikustajatele Neid jutte ajada siis äkki tõmbasid pulga alla neelanud hakata ajama süüdimatult lolli juttu. Et niuksed üldiselt pääsesid. Aga paar nakkust eredat mälestust on? Ühekaupa on kõik inimesed, eks ole, aga kui istuvad mingisuguse koosoleku laua taha, siis on hoopis. Muude sest kuskilt arvatakse töötlejate esitada. Aga kuidas see tuli siis, et sa sealt nii mõnusast, vaiksest, miljööst ja kohast hakkest ühiskonna asjade vastu huvi tundma. Noh, seal see tulek oli ka niimoodi, et meil rahase muutus täiesti niimoodi äkki väga elavaks ja see toimus 88. aasta suvel, ma arvan, põhiliselt ja siis olid need öised laulupeod Tallinnas ja noh, enne oli ette valmistanud palju ja nii edasi neid sündmusi ja hetki, mis muutsid meeleolusid ja siis hakati rahvarinnet laama ja mina tosin selles isegi ma arvan, et Edgar Savisaar saabus botaanikaaeda ja seal me midagi siis rääkisime, et need rakukesi või kuidas neid nimetatigi, mida loodi ja ma hakkasin siis botaanikaaias seda, too ajama kõigil botaanika kõrvale ja ja meilgi pärast selgus, et inimesed võtsid sellest naguniisuguse signaali, et nüüd siis oli üks lõik kaekult direktoreid valiti instituutides, mitte ei vaadatud nende pädevust. Rahvas valis. Ja siis hääletasid need mind selle peale direktoriks. Ja see oli muidugi mõnevõrra mulle küll üllatav, aga seal oli ka lühike aeg ja see käis kõik selle laulva revolutsiooni sees juba. Ühesõnaga, ma tegin siis natukene loomulikult seda direktorit. 1989 hakkas juba varisema ilmselgelt iga päevaga kõik hinnad muutusid ja kõik see ja siis oli otsustatud ka, et tehakse see viimane ülemnõukogu. Ma ei tea, kas ta kohe alguses oli selge, et viimane on vaevalt aga neid mõjunest ja sinna minek, siis olin ma nagu juba suuremalt jaolt ära botaanikaaiast, kuigi ma jätkasin seal vaikselt nikerdamist nii palju kui aega, sahin ikka üks, viis, kuus aastat veel. Mul on see tuba praegu peaaegu alles. Enamasti on need asjad ära toodud, nii et ta oli selles mõttes sujuv, aga poliitika on muidugi selline värk, mis neelab sind märkamatult selles mõttes, et alati all ümberhuvilisi, kes ütlevad, et ole veel tee veel. Et seda ma ei näinud alguses ette, ma arvasin, et mulle aitab, kui see signaal, et üleminek, see teravam aeg, et kujutasin ette, et seal on kõik, kes midagi vähegi oskavad, peavad siis kaasa aitama. Aga sealt hakkas a kui ka siis asi isevoolu minema, mida ma ei osanud jälle ette näha ja mis öelda, et teatud ajani oli seal ju võib-olla olla vajalik ja ei olnud ka vastumeelne, aga sellel siin on meil ma enam nõkse entusiasmiga jälle silma paistnud, sellepärast et kõik kulub. Ja meie parlamendi käitumine minu arvates isegi muutus mõnevõrra oodatud Dust viletsamaks. Sest et kui tunnetati vabadust, siis Pulpsusid esile vanad halvad kombed, sest alguses kardeti neid, et need pidid kõik teistsugused oleme, aga see oli väga vägisi ilmselt. Ja selles mõttes on jälle teekäija parlament oma väärikuse taastaks või tähendab, et hakkaks väärikamaks, kuna parlamendil on oma ülesanded ka omavalitsuse vastu. Nad ei ole ainult käsutäitjad, vaid peavad passima peale, et valitsus täidaks reegleid. Aga meil on nagu praegu võetakse liiga tihti rivis, öeldakse valitsuse poolt, mida tuleb teha seal rutiinis käib nii, tõesti, valitsus valmistab ette, aga no see on ment küllaltki tüüdanud, võiks öelda. Tuleb välja, et sa oled ikka üks rahutu hing, tegelikult oli hea mugav koht ju seal botaanikaaias ja, ja ma arvan, et see oleks võinud praegugi seal olla. Jah, see oleks olnud kuigi siin vahepeal nad kippusid varisema, sellised teadusasutused ja üks häda, et noori on vähe juurde tulnud, on siiamaale tunnetatav. Botaanikaaias paistab, kui mõned aeg-ajalt käin, et seda ei ole, neid aedniku tüüpi inimesi on ikka võtta, kellel on see hobi ja töö kokku saada, on üks õnn inimesel mul pole halli aimu, kuidas nende palkade skaala praegu olla, aga nad on Tallinna linna asutus, nüüd akadeemia andis nad ära, aga see tõsine noorte puudus on rohkem nendes fundamentaalteaduse või niukse, päris teaduse mitte rakenduste juures puudus. Võib-olla oleks seal ka roheliseks läinud, Nad koondasid väga palju, aga nagu leedus, läks botaanikaaed vastu taevast energiapuudusel kasvuhooned, külmusid seal 90 või ma ei mäleta täpselt aastat päris ära, et meil ikkagi õnnestus ta tervelt välja tuua. No energia on üldse üks niisugune teema, mis on sulle ilmselt hingelähedane. No ma olen seda üritanud siin ajada ja kujuta nüüd ette, et 15 aastat läheb aega ja praegu on juba enam-vähem pilt niisugune, nagu ma kunagi lootsin, aga see võtab aega, sest põlevkivi on meil selline kütus, millega olid meie energeetikud harjunud ja see niukene kitsas ring omavahel julgustades 11. Nad ei tahtnud kuidagi oma vaatepunkte korrigeerida ja see on kõikjal, kus jõuad monopoli. Sarnased ettevõtted ega neid ei kõiguta detailiga ministergi mitte rääkimates kõrvalt. Õiendajad. Kui ma ütlesin, et sa oled rahutu hing, siis tõesti ma mõtlesin, et sa oled selle ja teise ja kolmanda asjaga, kuni kella keeramiseni oled sa sõdinud ja võidelnud ja tegutsenud. Ja ma usun, et teatud määral on mul ka Te mängitud neid võimalusi ja et oleks olnud rumal ilmselt tagasi lükata, sel juhul ma ei olnud neid ise just hirmsasti rajanud, aga ma olen sattunud mitmesugustele niuksed teie otsa peale. Ja kellakeeramine. Tõesti, see oli üks vana, 80.-te aastate algus poolest, kui ma selle püüdsin akadeemias ette kanda, aga tookord lihtsalt kloostanud bussi hilinemise tõttu ma ei jõudnud Akadeemia üldkogule, rääkisin Juhan Viiding olla seda, et mul on niuke asi, et tahaks moskva ajast lahti saada. Ja nõva haaras selle lännalt. Luuletaja näed Moskva aeg muidugi selline või ja siis läks kolm-neli aastat, ma ei mäleta täpselt ja siis juba 87 vestma kantsildasis akadeemias etena, järgmine aasta oleks juba olnud, aga ikka see võttis aega, aga siis oli, et ja noh, see uue aja seeme oli kuskil sees ja, ja selles mõttes, sest see ei olnud mingi niisugune väga vaevarikas, aga mingil määral seda sümboolset tähendust taibatega keskkomitees, kuid seal oli ka pooldajaid juba. Mis sind motiveeris Antarktikasse minema? Lõppude lõpuks, see ei ole ju üldse botaanikaaiaga võrrelda. Tuli Enn Kreem uksest sisse ja ütles, et kas sa ei taha minna temal juba olnud. Ja muidugi Charles Villmann, nali, sellena sarmann, näe kuju, kelle vastu isegi Vene kindralid ei saanud, kuidas oleksime pidanud saama, ma läksin. Aga kui mulle kohta oli tehtud, tähendab see kohategemine ja see oli ikka aasta töö. Seal käis kaks korda kõik kontrollist läbi ja tervis ja ja paberit ka. Aga. Siis, kui see asi oli korra saali muidugi nagu siin vene elus oli kõik sabad olid säästud, siis seda suurem rõõm oli hetkel, kui seal kalamarja või mida siis sööma said hakata teistele ka näidata, nii-öelda seal Antarktika ka veel välismaaga selle kadalipu läbi käinud. Ja, aga muidugi meie laeval näiteks seal ikkagi politruk, kes kogu passis ja siis lubati alguses haavriskus prantslast, teadlaste rühm tuli peale seal saatemaale ja mina olin veel nii loll, et ma uskusin, et saamegi, muidugi ei saanud, prantslased tulid peale lastud kuskile. Vaatasin päävatsele haamrit neljade miili kauguselt. Aga kui sõitma hakkasid? Sul ei olnud mingit kõhedusttunnet, et ikkagi Antarktika. Ei kõhedas pannud sel ajal ma ei küll ei, see aga ei kartnud, aga seal mitmed kogemused, nad ei olnud mul ükski niisugune eluohtlik, aga siiski sellised, mis sunnivad sügavasti kummardama loodusejõudude, see on, ma arvan, üks niisugune koolitus, mis linnainimestel tihti puudu jääb ja siis nad lähevad, ei oska kuskile alla ja ei saa aru. Et, et ei, nii, nii palju seda muljeid küll jah. Noh, seal juba juba on selle võrra kõva tuul, Eestis näeb ju ka, kui kõige kõvemad tormid on, aga isegi üks niuke üllatus oli mulle, et ma kraadiklaas jäi seal onni trepi peal kahe meetri pääse, hall sealt kõrgelt alla poole meetri kõrguselt tuli tuule lihtsalt võttis mind, paiskas sealt selili ja siis sa tead, et ei ole midagi kinni ja eks ole vaid tuleb ühe käega kinni hoida, teisega gradi pulka, seal rihtida. No need on ja muidugi need sorte tuiskudega eksimisvõimalused ja need olid kõik niisugused asjad, aga, aga ma ütlen, et ma nii noor ei olnud enam, et ma oleks läinud vihuti vastu instruktsioon. Aga kuidas on elada niimoodi väikse kamba meestega ühes väikses ruumis või ütleme, ma ei tea, kuidas seda nimetada, õnn, nagu sa ütlesid. Jah, need on nüüd muidugi kogu aeg arenenud ja paremad ja see mugavus olevat nüüd juba ühesõnaga kõrgel. Tol ajal oli niimoodi, et maja oli vaiade pääl ja siis toad olid väikesed, aga aga noh, mul oli kahe mehe tubamis olengi töölt kahe koiku eestneusamalai vahe niisugune, aga me käisime kordamööda valves kahe peale oli see meteoroloogia ja et ta oli nagu üksinda sinu päralt tegelikult. Ja mis seal majas oli natuke naljakas, et võdises kogu aeg tuule käes, metallvaiad ennast äkki niukene vibreerimine, aga vaiade peal ta oli sellepärast et muidu nad mattusid lumme. Siis kui vaiadega on tõstetud, siis puhub selle lume sealt alt läbi jää. Ja, ja muidugi oli see täpselt nagu pool aastat oli huvitav uus, kõik naad nagu kogetsel midagi ja näed ja ja teine pool nagu sõjaväes, et enamus mehi tõmbas, aga kalendris kuub risti pääle loeti päevil. Aga seal oli ka, kes olid juba viis, kardaan, sihukesine puuteprofid. Kuidas pere suhtus sellesse, et et isa teeb niukse, rumalus? No vot, lastel ei olnud veel sõnavara nii rikas tol ajal, aga aga eks siis raadiogrammi talites saali telegrammi üks liike ainult raadio teel kanti siin Antarktikas. Need olid suhteliselt la tsenseeritud, ütleme üks radist oli siis, kes vaatasid seal midagi välja ei lobised, mida ma ei ole siiamaani aru saanud, mida seal küll lobiseda oleks olnud, aga lase valvsus ikkagi käis nõukogude inimese kannul. Ja mul oli ka üks pahandus, ma saatsin Eesti raadiole sõnumeid ja noh, kuna seal midagi praktiliselt ei sünni, siis juba kolmanda sõnum ajal tekkis nagu materjali puudused. Millest veel siis hakkasin luuletama tähistaevast, nimetasin seal mitmeid tähekujusid, mis on seda testida ja siis pead seal seal päradist, seal see pool päeva uuris-puuris ja ma nägin ta näost ära vajunud ja siis saatis alama minu juurde küsima, et mida ma mõtlen ja minema sifreerimata. Mis seal on, mõte õieti on ja no ega ta ei hakanudki uskuma, et seal natukene ilutsevad stiilis kirjutatud Eesti raadiole, kuidas Antarktikas on, aga sellele alamale poisile ma tegin selgeks ja midagi suuremat sellest ei tulnud, aga teadagi sihukesed asjad ajasid mullale diaajavad siiamaale hinge täis. Loll olla. Nüüd taga järgi, kuidas sa hindad seda etappi oma elus, seda Antarktika, Antarktika ja ma arvan, et kõik niisugused rahutu iseloomuga poeglapsed, kui nad veel ei ole väga vanad, siis nad võiksid seal ära käia, korra tähendab mitte ma ei mõtle niimoodi, et hakkaks massiliselt saatma, kellel see huvi on ja praegu Eestis õnneks on. Mitu valitsust on käitunud mõnevõrra koonerlikult, rääkides ühe suupoolega, kui palju meil raha on, ei raatsi nad Antarktika jaoks siiski raha anda. Ja ma olen ka pingutanud, et neid ümber veenda, aga ei ole õnnestunud. Need Mart Saarso on ajanud siin aastaid juba ja kõik plaanid on väga head ja odavat ja me oleme selle lepinguosalised ja kuna Eestis on traditsioon, ütleme siis ikkagi selle mandri avastaja Bellingshauseni. Kas me võime ju ühe baltisakslasest vene ohvitseri võtta ka omaks praegusel ajal ja niisukestele 20 30 vahel? Meestele on sealolek ja teatud töö igatepidi mõistlik, sest ei ole mingi maailma avastamine, aga ta on seal Antarktikas tehtud, mida mujal on ammu tehtud ja siis ta on ikkagi väärt, et teha. Ja siis saab olla ka kohe rahvusvahelises koostöös, mis on teaduses hirmus tähtis ja mida me omal ajal saime puudulikult. Me küll mõtlesime, et poliitikast ei räägi, aga, aga sinu puhul peab natuke siiski, ma ei taha praegust poliitikat, aga kui seal on peaminister olid, kas sul oli nüüd siis on tunne, et see on nagu karjääri tipp või kõrgemal. Tead, nüüd ütleme niimoodi, et ma ei olnud küll mingil moel ette näinud, et ma sinna lühikeseks ajaks sattunud peaministriks aga ma andsin endale täiesti aru sellest, et selline kaugenemine oma tavalisest tasandist, kui ta pikka aega kestab, siis ta võõrutab inimest, ma kardan, mul oli õnneks lühike, ma loodan, et ma väga ei võõrdunud, aga ma selle tundega juba läksin sinna, aga muidugi olulisem on see, et seal ei ole mõtet, et või aega eriti filosofeerida, selles mõttes meil oli ikkagi Eesti riigis kõik asjad loodud, aga niisugune nõunikud, hunnik ja nagu praegu on puudus, nii et selles mõttes tuli isemast rohkem teha. Ja ei oska ka esialgu ratsionaalselt, võib-olla kõiki ja siis see aeg kulub üpris Nevad. Muidugi on nagu irvitamine siin igal maal öeldud, et see saanud abilised, kes otsivad sulle tööd, kui sul jalad ei hakkaks neid väga palju segama. Et ma takkajärgi ütleks, ainult teha nii, et see on 40.-st eluaastast, mõni ka 30 viieselt, kuidas, ütleme Njaadi 55-ni on see iga, kus on seda lahe teha, hiljem ta muutub kurnavaks ja varem ilmselt ei ole must ja seda on ka vaja. Väga vanad peaministrid on mõnes riigis olnud, aga nad on ilmselt suuremad riigid ja kus on siis need järgmised tasemed, kõik varustatud Parema kaadriga väikerahval ei ole see võimalik lihtsalt, sest igal elualal on vaja häid. Ja nii nad hajuvad. Kõik, mis sa oled elus teinud, sa oled olnud kaua aega ikkagi praktiliselt ütleme, pereelust eemale, kui sa oled poliitikas ja kui sa oled peaminister, kas sa siis eriti palju laste kasvatamisega tegeleda ei saa? No need lapsed olid juba siis selleks ajaks enam-vähem kaela kandnamas ja aga see oligi õnnetud. Aga et nüüd, kui me ise tagasi mõtleme, siis paljud seisukohad ja vahetult lapsepõlvest kaasa, ainult et sa ei oska neid veel formuleerida, enne kui sa oled järele mõelnud ja ütleme, üliõpilasena oled juba nii tark, et veidike Igalühel vaielda oma maailmavaate tõekspidamiste üle. Et hiljem neid võib lihvida, aga ega neid ei muuda eriti kuigi alla näiliseid, niukse muutujaid, neid pintsaku pööre osas on ju ka olemas tüüp, aga võib-olla siis see on põhimõtteliselt võiks öelda. Vaata teda, aga ma ei ole kunagi arvanud teatud kasvatus, mäletadel võiks olla üks ja ainult üks tulemus minu meelest see on märksa keerulisem asi, et ükskord mõjub hoov ühel päeval rohkem kui iso juttuaalse, teinekord vastupidi, et kas need pahandused, mis Indrek tarandil tarandil on olnud avalikult teada, need on isast pärit? Mingil moel võiks öelda küll jah, sest ega mu kooliballi õpetajatele kerge ei olnud, mul pole nagu väga viga. Iga aasta mõnikord ehmatati siiski, et ma ikkagi kartsin neid, karmimaid karistasid küll, aga noh, kuskilt 20 viieselt ma küll ei ole uskunud, et ma enam midagi seal käin kasvatanud. See on ikka nende omad tehtud, kui seal nisugune kasvatamatus geen kuskile sõita, kui ta üles, aga mina teda ei tea, noh, mingit aktiivsust nad näitavad ja eks neid nihukesi ebasobivaid väljendeid tuleb noorelt ette, kui nad ka kõlama pannakse, see õpitakse tasapisi ära. Ma usun, et see ei tähenda aga muidugi niisugust poliitilist laadi paanlased ja need toimuvad juba kindlad suunitlusega. See on kampade mäng, et ikka tahetakse, et oleks meiesugune, kui ei ole, siis ei kõlba. Aga sinul ei ole nende pahanduste pärast pahandust olnud, Hei, Ale pärast kooli ma käisin siia kooli iga aasta ka ikka midagi, aga seal oli tõkatega koomiline, sellepärast et räägiti sageli niukestest asjadest, mis noh, keegi ei uskunud, aga pidi ju rääkima. Ja siis siis tuli jälle vastajal vastata noogutamisest aga arvasid enam-vähem, ega siis ikkagi koolide seal ikka õpetajaid, kellel oli jälle head tahet ja, ja noh, kõik nagu ikka, mitmekesine elu. Aga ma ei hakka praegu jutustama. Kaarel käis ka samba juures, sest nad klassifitseerida automaatidega ja tema, kes samas ja võeti kohe tabati teolt, et meil oli juba siis kogemusi sellega Oled sa kunagi olnud ka elusrikas või vaene? No ma olen üldiselt ütleme siis, kui oli küüditamine ja siis oli ikka väga vaene aeg, et sellest ajast ma mäletan mitte nälga ühelgi jõul, aga tühja kõhtu küll ja siis ta tasapisi hakkas paranema ja näiteks tollel ajal paistis Russtšovi sula ja kui põrandaleib välja tuli, see oli kõva edasiminek, kõik on suhteline. Ja nii on see jätkunud niimoodi, et ma ütleks nii, et kui inimene on noor ja terve ja igatepidi saab nalja, siis ei ole tal seda mammonat short vaja, vanemast peast ei sega see natukene. Nagu kompenseerib siis seda. Kui sa praegu võtad terve oma elu siia maanduse perioodi mis sa sealt esile tõstaksid? Ma olen mõtelnud 10 aastakute kaupa on päris hea jagada, see ei ole muidugi täpne, aga et nad on olnud suuresti erinevad köik mis selles sellist püsivat, et need on, mängis nooruses kujunenud hoiakud, mida sa ei ole vahetanud, eks ole, elus, aga muu, see ümbruskond, ma ütleks, et enne ma ei ole väga põdenud muutusi, kui nüüd parlamenti minnes, siis mul oli suhteliselt, ma ei olnud sellega rehkendanud ja nähtavasti kohanemise võime on vähenenud kõvasti, lalin ikkagi suhteliselt suures leilis või segaduses isegi väiksed nihukesed närvipõletikud selgelt äkki seda ilmselt tants stressist, sest et kui sa ei ole valmis ja üldse mõelnud ja siis niukene hiigelmachina hakkab pea kohal kohisemal, siis muidugi võtab natukene nagu olen nüüd õiges kohas ja mis ma sellest kõigest aru saada. Aga kui ütleme, koridorid selgeks said, siis hakkas kergem ära ei eksinud ja ega sealgi midagi üleloomulikku pole, aga just see suuruse mastaap on niuke, mida Eestis ei saagi olla ja nende trikkide selgeks peamine, kuidas üldse ennast kuuldavaks teha, on märksa keerulisem. Eestis saab palju rääkida ja ei teata, palju takistusi. Sa võid koridorides igaühega rääkida, seal seitse sadat inimest tundma õppida ja ma usun, et mul viie aastaga see küll ei õnnest süstemaatiliselt sellega ei tähenda käega, et selline koridori ju toimub, aga mitte sellises mõõdus ei ole tal tähtsust nagu Eestis kus kõik näppe pidi nagu omad nägupidi teada ja teretuttavad, aga no läbikäimine on jälle väga viisakas, nagu me teame, see pindmine kiht on nii, et ei teki raskusi kellelgi rusikat taskus ei ole. Selle poolest on meeldiv. Kuidas elu-olu seal Brüsselis on? Üldiselt enamusel on võetud siis üürikorter, tõrgus käiakse magamas ja muud need päevad, kuna on neli päeva nädalas, siis need on pikad. Lõunatund on püha toiming, kaks tundi päevas lõunat, umbes kaheksast üheksast kaheksa üheksani seal päev, aga vahel on kaks tund, lõuna sisustatakse ka lobisemisega sageli, seda on liiga palju minu jaoks, mina ei jaksa nii palju süüa, nagu nad söövad. Ja siis Strasbourgi nädal on veelgi pikem, kuna siis on plenaaristung Kossöörid, võetakse siis kõik asjad lõpuni viia lõpuhääletamisega ja seal dieetidega tekivad niuksed. Viimase hetke tõrked Ena nagu poliitikas ikka, et keegi teeb veel käiku, et äkki läheb läbi ja prae, kuna selle Euroopa Parlamendi tagan riigid dieeti, kui viimasel hetkel on midagi valitsev Mäelest viltu läinud, siis nad panevad oma parlamendisaadikud veenavad muidugi, et tehke nüüd veel, niisiis tekib segadusi sellesse, kust tuleb osaliselt, aga muidu Strasbourg on jälle hästi niisugune kena proportsioonis kaunis linn, et prantslaste maitse on minu arvates hea, nad ei lase pilvelõhkujaid iga nurga peale ehitada ja need kaks, et ta on olnud nii saksa kui prantsuse arhitektuur huvitaval kombel seal olnud kokku sulanud, et, et ei ole niuksed kontrasti nagu näiteks Kaliningradi Königsbergi endises linnas, nii et rahul haldav igatepidi ja kuna seal lennukisõitu enne nimetasid, siis sellel on häda, et nad näiteks alles nüüd, kui siin tulin, teated lennujaamas, et Skandinaavia lennuliin Al streikima hakanud tõotab see lihtsalt ja see on nende õigus, vihane pole olla kellelegi peale. Aga siis sa saad nätsutada terve pikkade sabade ja üks tasuta õhtusöök on kompensatsiooniks, aga seal see võitlemine on kahe-kolmetunnine saba. Nii et, et siis on natukene iseendast kahju, aga kõik inimesed seisavad talitsetult ja loomulikult nii tulebki teha, sest see veel puuduks seal kraaklema hakata. Et niukesed, viperused on tänapäevase lendamine, kõik siiani pingeline lennujaamad ju üks on õhustajaine horisondil kolmas parasjagu maandub ja üldse või kui aknast vaatad, vahel imetleda, et kuidas ikkagi nii ilmselt toimib kokku ja aga see on hästi ära õpitud, aga ikka viperusi toimub. Sa oled ikka sisse elanud praegu sinna, milles ei ole jah, teeb muid raskusi kui see, et lihtsalt nende lobitegijad ja ma nagu ei vaja nagu näiteks tuumalobi käib iga natukese kui head on tuumajaama, et ma olen aru saanud, mida nemad mõtlevad. Aga viisakus ei luba neid alati vastu võtmata jätta, et, et nad on selleks sinna Brüsselisse palgatud. Aga see ei ole mitte tuumana kõikide tööstusliitude ja mul on niisugune komisjon, kus nad ikka käivad ja mõned on siukesed kasulikud osutunud, et on mul õnnestunud ka Eestisse vahendada päris huvitavaid ettevõtteid, mis on tulnud, üks on näiteks haiglate jäätmetest, isolatsioonimaterjali tegemine, midagi fantaasiale. Arvad sa, et sa oled nüüd kõik saavutanud? No ei ole, vaata, eks ma ütlesin, et see oma oma töö kokkuvõtmine, Hanna, aga üksnes niukene kivikene südame pealt peaks peaks ja naa plaane on inimesel ikka alati rohkem, kui ta neid teha jõuab, eks siis paistab. Enne ei tasu hakata nii väga k kiitlema, et ma teen veel seda, seda ja kolmanda. Aga kui nüüd pakutakse võimalust või tekib võimalus jääda edasi Brüsselisse, siis sa jääd veel. Ei, seda, seda ma kindlasti ei tee, sest seda saab ainult tuut valimiste kaudu ja kui sinna kandideerima ei lähe, mida ma olen juba otsustanud, siis sinna Siis sa saad rahulikult oma tööga tegeleda. Nii, ma loodan. Ja ütlen, et kokkuvõttes kas see, mis seal kõik oled oma elus saavutanud ja teinud, on see olnud vedamine või on see olnud niisugune sihikindel töö? Ei, ma arvan, et mul on ikka vedanud ka, aga ütleb mäed, minu niukseid, tüüpilise geograafia huvide pool, mis on suhteliselt laiali geograafid ei saa kontsentreeruda eriti, eks ole, ühele kitsale ja siis on see iseloomus ka nagu Viktor Masing, selline tubli professor Tartu ülikoolist omalajal nimetasid generalistid, eks, et kes nihukesi üldistusi ja otsivad just laiemalt, et, et ma usun, et kui midagi, siis ma olen seda tüüpi, see on nüüd endade, et nendele uutele aladele sattumine ei võta kohe siis jalust maha. Aga mulle nad tegelikult just see pool meeldib ja see oma töö nii-öelda see ajalooline kliima on ka just et seal on vaja mitmelt poolt, selles mõttes, et on nagu huvitav, tundub, aga et kõik need, millest me siin täna rääkisime, need on mulle ikkagi ettesöödetud, suurelt jaolt siis on selgunud, kas ma olen hakkama saanud või kui hästi, aga mitte nii et ma läksin noorest peast kohe mõelnud, et no pagan, näed, kui ma need peaministriks ei saa, siis käis ka neile. Seda ma lõdvalust pähe tulnud. Elus peabki vedama aeg-ajalt saatjateta toidetud, aga igalühel esindajatega, et jah, et osaliselt ajalugu lihtsalt ajad jõudsid nii kaugele, aga siis nagu Antarktika, et oli Eestis selline mees nagu Charles Villmann, kes suutis eestlased rääkida sinna ja nii edasi. Need ei ole, kuidas mina neid sain ette valmistanud, lihtsalt olid tublid mehed olemas. Kui sa räägid, et niisugust küllalt väsitavat lennud, väsitav töö, üldiselt pikad päevad ja niimoodi kuidas tervis vastu peab? No Watega siin nüüd pensionärid ju teavad, et selles eas midagi ikka juba häda peab olema. Ei ole ainult hambad. Nii et mul oli jõustuks lendamisele vastunäidustatud asi kõrvadel lapsest peast väga haiged olnud või põletikulised lennukis tekivad need üle ja alarõhud ja siis oled paar päeva kurdi võitu ja õlise linerise aga Tartu too professorite abil talvemustele saanud, aga see oli suhteliselt tüütu, aga noh, nagu iga töö juures on ebameeldivusi, nii ma võisin öelda, et see on siis minul need üks nendest, et ma olen ka märganud väikestel lastel imikutel, keda tänapäeval palju kaasa tassitakse, et neil on paljudel ilmselt seesama asi, et see kanal sisekõrva ei tööta veel ja siis nad nutavad üsna koledasti, aga nende vanemad võib-olla ei tea. Mina teadsin. Nagu me kõik teame või tähendab, kogu Eesti avalikkus teab Andres Tarandit kui sirgeseljalised saledat meest, kellel on ilusad juuksed peas ja mõnus hääl. No vaat selle ühe asja, nüüd on maril minu aabits ka, seal on teine mõte, ta nimetab mind viimasel ajal paksuks, pool kilo oled juurde võtnud? Ikka pisukest rohkemgi, aga muidugi ka istuv eluviis oluliselt ei soosi kõhenemist ja suitsetamise ma jätsin ka juba mõnda aega tagasi maha. Kõik tegid? Jah, ei, mul on endal ka väga hea meel, et see oli nii lihtne, et ma pidin minema kümnetunnisele lennureisile Siietesse Kopenhaagenist ja eelmine päev tuli mõte, et kui mamme istun 10 tundi ilma suitsuta, siis võiksin ma seda ju praegu alustada. Et see oli väga hästi mõeldud. Ma enne olen niukseid ka, ega see nüüd nii kange vend ma ka ei olnud, et kohe esimese katsega. Kena suur tänu, et sa leidsid mahti tulla päevade saatesse ja edu sulle, aitäh. Teie külaliseks oli täna Andres Tarand.