Tere tänases keelesaates tutvustame konkursi keeletegu 2012 kandidaate ja saatesse palusime keeleteo korraldaja haridus ja teadusministeeriumi nõuniku Jüri Valge, tere päevast. Tere, kui võib siis kohe kaks, kaks täpsustust, mina olen üks korraldaja. Korraldajad on hästi palju ja teine asi. Me räägime siiski keeleteost 2011, Paekumas helistame möödunud aasta keeletegu. 2012. aastal. Rutasin pisut ajast. Ja aga see on igati asja ette ja küll 12. aasta keeletegu tuleb ka kunagi kaalumisele. Nii mina olen siis saatejuht Piret Kriivan ja alustame ikkagi kõigepealt sellest, et mis see keeletegu on, kuidas seda konkursi korraldatakse ja kes otsustada saavad. Keeletegu on eesti keele heaks ja edendamiseks tehtav tegu. Missugune see väga täpselt on, see määratletud ei ole, aga keele kasutamine, keeleuurimine, propageerimine mida tahes ja süsteem on niisugune, et see võistlus kuulutatakse välja aasta lõpus. Iga inimene võib neid kandidaate keeleteole koos tegijaga välja pakkuda, selle valib emakeele seltsi juhatus Nende hulgast niisugused teod, mis siis konkreetselt avaldatakse ajakirjanduses ja pannakse hääletamisele ja otsustamisele, kui mõni tegu välja jääb, ega see ei tähenda, et see aga ta lihtsalt ei klapi hästi selle keeleteo konkursiga on näiteks ma ei tea, kas kirjanduse võistlus või kuhugi mujale kuulub nii ja kui nad on siis välja pandud, siis toimub asi kahes niiskuses harus. Peaauhinna määravad 1990 esimesed aastajärgsed, Eesti haridus- ja kultuuriministrid arutavad otsustavad üksmeeles, otsused on üksmeelsed. Ja see, kuidas nad seda teevad, hääletamist ei toimuvaid asja arutatakse, analüüsitakse, jõutaks sellele ühele tulemusele. Teine siis suund on rahva hääle. Jaa. Kuidas sellest osa võtta, infot saab emakeele seltsi kodulehelt ja info on olemas ka haridus ja teadusministeeriumi kodulehel ja see on lihtsalt niimoodi, et igaüks tähendab, arvuti registreerib ja missugune keeletegu rohkem hääli saab, see ongi selle võitja. Ja loomulikult, mida rohkem hääletajaid, seda tõesem tulemus tuleb või kas neid ka mitu korda. Süsteem on see, et igaüks võib hääletada kasvõi kõikide tegude poolt, aga sellel ei ole mõtet, sest see ei muuda tegude omavahelist asetust. Mis on keelatud, on ühe teo eest, mitu korda hääletamine seda teha ei võiks. 2006.-st aastast alates valitakse keeletegu praegu. Kuues aasta jooksul siis vist niimoodi olla. Kuidas need eelnevad valimised on läinud, kas ministrid on pidanud palju vaidlema või arutama? Ministrid vaidlevad ja arutavad alati ja oma teod. Sellel aastal kestis arutelu üle kahe tunni ja ka teised aastad pole erandid olnud, alati see on ikka üksmeelele ei jõutud. Ja huvitav on see, et kuigi lähtutakse võib-olla erinevatest alustest siis mõned korrad on ka ministrite arvamus ja rahva arvamus täiesti kokku langenud. Ja mis puutub ministrit, kuidas sa siis see, et just niisugune seltskond on valima palutud? Selle mõte on näidata ikka eesti keelepoliitika stabiilsust, kuna ministrid kuuluvad ju erinevatesse erakondadesse ja see, et nad keelest ühtemoodi arvavad ühisele seisukohale jõuavad. Tuletame võib-olla mõned laureaadid meelde, kes on pälvinud keeleteo auhinna. Ilmselt ei saa neid kuidagi järjestada, nad on kõik väärt seda preemiat. Isegi need on väärt, kes preemiat ei saanud, sellepärast et preemiaid on ju, ütleme peaauhind ja rahvaauhind ja viimastel aastatel on ka esile tõstetud mitmeid ja võtakse sellel aastal ka. Aga võib mainida, kui siin tagasi vaadata, kõige paremini meeles muidugi möödunud aasta möödunud aastal langes ka ministrite ja rahva arvamus. Ja see oli siis nägemispuudega inimeste abivahendid, noh, need on äärmiselt vajalikud asjad ja kuna meie hulgas on ikkagi palju neid, kellel nägemisega raskusi on, siis on see väga tänuväärt tegevus ja seda hinnati vastavalt päris algusesse minna. Siis on siin üpris sümboolsaid asju, ma kahte tükki nimetaksin, mis tõesti ei tähenda, et teised vähem väärt olid. Oli siis õpilaste korraldatud kampaania Roon eesti koolile, nii, mitmed eesti koolid tegid niisuguse üleskutse, õpilased annaksid igaüks krooni ja see läheks keeletoetamise fondi ja nendega hiljem ühines ka mitukümmend kooli veel ja ühineb järjest veel. Ühesõnaga see seltskond on avatud. Praegu peaks olema üle 50 kooli, kes on sellega liitunud, et see üleskutse sai esimese auhinna ja see pole lõppenud protsess, see kestab edasi, seda tähendab noh, kas seda õpilaste üleskutset nüüd keegi mäletab, seda ei oska öelda, aga see protsess kestab kindlasti edasi ja nende siis kogutud vahendid läksid Wiedemanni fondi ja see ootab toetamist alati ja kestab kindlasti edasi. Ja teine siis esimesest aastast pärit on lavastus keeleuuenduse lõpmatu kurv. Kui Anu lamp lavastas keeleuuenduse teemalise tükki toetudes lõuan Talle Johannes Aavikule, mida oli ka väga huvitav vaadata selles mõttes, et need inimesed, kes eriti keele vastu huvi ei tunne ei läinud saalist, Tra vaid vaatas, istusid kaks vaatust lõpuni ja aplodeerisite olid silmnähtavalt asjast huvitatud, järelikult keelest saab huvitavalt rääkida. Tänavu teatri etendust kandidaatide nimekirjas ei ole, aga on väga palju erinevaid. Erinevaid nähtusi, on üritusi, on uusi, raamatuid, on ajakiri, on infotehnoloogia vallas innovaatilisi asju on lõimumisi, on esivanematega pärandi hoidmist, et väga-väga mitmekesine on see nimekiri. Jah, nii on, eks ole alati nii olnud kokku nende aastate jooksul on esitatud umbes 70 kandidaat, esimese nelja aasta kohta on tehtud ka ajakirjas oma keel. Väike väike ülevaade, mismoodi need teemade vahel on jaotunud. Aga sellel aastal on neid sõelale jäänud ja hääletusele pandud kokku üheksa ja need täpsemalt teemante nimetasite tõesti ära. Võib-olla alustame kohe esimesest seda tutvustamise vooru. Jah ega ma seda nüüd päris peast, et ei kanna ja sellel järjekord on just niisugune, nagu nad meile esitati ja enne, kui need siis ühekaupa väga lühidalt iseloomustada. Üks järeldus, millele analüüsivad ja selle asjaga tegelejad on jõudnud, on see, et natukene ilmselt peame tuleval aastal muutma selle konkursi statuut. Nimelt praegu on nii, et mõned keeleteod esitatakse ja emakeele seltsi juhatus vaatab, missuguseid sobivad, nii emakeele seltsi juhatusele peaks andma õiguse panna mõni sobiv keeletegu juurde, sellepärast et paratamatult kõiki ei esitatud. Aga silmaga on näha, et kõiki häid siin nimekirjas praegu ei ole. No tõesti, emakeele selts võiks, tal võiks olla see õigus esitada ise. Ma arvan ise ise samuti Nonii, aga kui nüüd konkreetsem olla, siis samas järjekorras esimene tegu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlge eesti keelde. Grammatika ilmus poolteist sajandit tagasi. Laias laastus see on niisugune grammatika, mis tollal viis eesti keele nii-öelda maailma kaardile saksakeelne. Ja loomulikult ta ei olnudki kirjutatud eesti publiku jaoks, sest meil ei olnud ju eriti keeleteadlasi ja ei olnud ka väga palju, kes niisugust teksti lugeda oleks osanud, ega ta tänapäeval ka laiale publikule suunatud ei ole, aga siis see, kes eesti keele arenemise ja kirjakeele kujunemisega tegeleb, sellele on ta kahtlemata Ta väga toekas abivahend ja mingis mõttes ka auvõla siis likvideerimine Wiedemanni ees, et selle rahva keeles, kelle keeles ta kirjutatud oli, on nüüd säramat olemas. See on ilmselt üks väga suur suur töö tegelikult tõlkida. See on suur töö, see algas juba väga mitu aastat tagasi, pidi kiiremini valmis saama. Aga nii tõlkijale Heli Laanekasele toimetajale Ellen niidul ei ole mitte midagi ette heita, et see töö nii kaua kestis. See on kujuteldamatult raske ülesanne ja nagu kõik spetsialistid, kes seda raamatut vaadanud ja lugenud, on mulle öelnud, on see töö hästi tehtud. Teine eestikeskne raamatumess minevikust tänapäeva ja suhteliselt siis lähi, lähiminevikku või lähitänapäeva. Sellest on kirjutatud, kirjutatud palju kõrge kultuurilised tähtsusega üritus, kõrge poliitilised tähtsusega üritus. Ja eks niisugust eestlaste kultuurilist eneseteadvust kahtlemata toetab ja mitte ainult seda, vaid ilmselt soodustab ka tõlketegevust, nii eestiteoste tõlkimist siis teistesse keeltesse. Muidugi, kuna Helsingis toimus soome keelde, aga miks mitte ka vastupidist protsessi nende kontaktide kaudu, mis sellel messil tekst. Kolmas ajakiri National Geographic eesti keeles üpris suure märgilise tähendusega asi ka neid keeli maailma 6000 või umbes 6000 keele hulgas väga palju ei ole, kus, millesse olemas on teil üle 30 keele peaks, peaks olema. Rohkem kui 120 aastase traditsiooniga ajakirja eesti keeles ilmuma hakkamine on kahtlemata väga suur-suur sündmus. Niisiis loodusehuvilistele kui ka eesti keelele, sellepärast et Need numbrid, mis siiamaani ilmunud on, on heas eesti keeles kirjutatud ja see ei ole mitte ainult eesti keele heakasutusega, ei ole siin tegemist, vaid mingis mõttes on siin ka eesti keele arendamisega tegemist, sellepärast et nende mõistete tõlkimiseks tuleb ka sobivaid väljendusvahendeid leida. Ja see aitab sellele kindlasti kõvasti kaasa. See on väga oluline märk, kes selles mõttes, et kõik kolib internetti ja kõik, no mitte kõik ütleme, et väga paljuski niisugune spetsiifiline teave on inglise keeles kättesaadav, aga nüüd on ikkagi ajakiri ja paberkandjal ja eesti keeles. No see, et asi internet kolib, ei pruugi üldse tähendada seda, et eesti keeles kättesaadav ei oleks nii ja eks paljud asjad ka eestikeelsena internetti jõuavad ja noh, me jõuame ka nende tegude kirjelduse juures sellesama teema juurde välja, mis näitab, et internet ja eesti keel on päris head sõbrad. Neli, neljas. Neljas ja eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost, maa ja ilm ja selle teo tegijaks on Narva koorikool. Sealtkandist oli repertuaari selgeks teinuid ja laulupeole tulnuid muidugi palju rohkem. Aga see kool on esitanud sellepärast, et niisugune kontsentratsioon oli seal kõige suurem. Sealt oli koguni kuus koori ja ettepanek tegemisel eriti silmas seda, et need koorid et lapsed ja nende juhid, õpetajad, dirigendid, pidid ületama õige mitmeid niisuguseid takistusi või raskusi, mida teistel laulupeole tulijatel ei olnud. No kõigepealt võõra keele hääldama õppiminegi. Nii et see laul sobiks teiste lauljate omadega kokku siis kõikide tekstide tõlkimine ja sellest arusaamine sellest ilma mõtted ei ole ju võimalik hästi-hästi laulda ja ekskultuuri konteksti või kultuuriruumi erinevuski õppida mingisugust eestikeelset laulu? No ma ei tea, Tallinnas Viljandis, Tartus, Võrus on tükk maad teistsuguse tähendusega kui teha sedasama asja asja Narvas. Ja kindlasti on seegi oluline, et need lapsed, kes noh, küllalt sageli on Narvast väljasõit, kasvõi sellest rääkides harjunud ütlema, et me sõidame nüüd Eestimaale. Et nad tõesti siia Eestimaale sattusid ja olid eesti keeleruumis ja, ja tulid siin toime. Loodetavasti läksid rajada muljet. Ilus näide lõimumisest. Seda kahtlemata. Ja nüüd olemegi jõudnud infotehnoloogia juurde. Aitäh jah, elektrooniline õigekirja käsiraamat, sonar, professor Martin Ehalal on kõige suuremad teened selle siis ettevõtmise juures. Haridus-Teadusministeeriumil natukene Meie abiga on sellele reklaami tehtud ja siis meid ei huvita muidugi, kuidas selle firma või selle ettevõtmise finantsiline pool välja näeb, meid huvitab see, et eesti keel ja korrektne eesti keel jõuaks võimalikult paljude inimesteni jõuaks võimalikult mugavamaks, et ja noh, harjumuspärasemat tänapäevasemad teed mööda ja ma tean seda, et mõni päev tagasi oli umbes 4600 inimest kasutajat laadinud selle programmi oma nutitelefoni laadinud tasuta. Ja see allalaadimisvõimalus on lahti kuni aasta lõpuni. Tere tulemast kõik sonarid kasutama, nutitelefon peab olema, nutitelefon, peab olema noh ilmselt siis nutitelefon, ütleme niimoodi, kõige kallim nutitelefon kindlasti. Nii et saab ka natukene natukene tagasihoidlikuma mudeliga hakkama ja selle siis asja niisugune huvitav külg ja erinevus teistest keele käsiraamatutesse abivahenditest on see, et kui mujal tavaliselt lähtutakse keelest tuurist, mille on siis kirja pannud keele spetsialistid ja mida tavaline inimene ei pruugi teada ja ei teagi siis see lähtub reetselt keele kasutajast, kellel tekib mingisugune probleem, ta ei pruugi üldse grammatilistest kategooriatest palju teada, aga selle oma probleemi kaudu jõuab ja siis nii reeglini kui ka siis sobiva lahenduseni, mida ta saab oma keelekasutuses siis kasu. Nonii nii, et kui 14. märtsil on emakeelepäeval vikerraadio etteütlus, siis saab sealt kohe krõbistada, kui enne on natukene eeltööd tehtud. Tähendab ma tean seda, et ütluse korraldamise taga on ka Martin Ehala aga ma ei tea tõesti, missugused on need etteütluse reeglid, kas seal neid nutitelefone kasutada võib või mitte, on võimalik, on siiski, et see tempo on seal nii kõrge, et midagi otsida, see on raske. Sest noh, võistlusel pole mõtet, kui kui maksimaalse tulemuse saavad sajad osavõtjad. Eesmärk on loomulikult sajad kaasa tõmmata, aga lisaks sellele, kas üks või kui palju neid võitjaid välja selgitab. Aga sõnarist saab enne siis uurida ja loomulikult ette valmistada ette ütluseks oblik. Nii kuues kandidaat, nii. Teeme järjekorras kuues siis kirjutatud tekstis on esimesed kaks sõna kursiivis, mis näitavad, et need kirjakeele sõnad ei ole, ülejäänud on meie, see on siis võro keelepesa käivitamine ja arendamine. See on niisugune, kuidas öelda, meetod, mille abil vähe kasutatud keeli või vähekasutatud murdeid ürit võtaks siis ühelt põlvkonnalt teisele edasi anda ja niimoodi ikkagi säilib. Ja nüüd võru murdega on samasugune asi ja Võru Instituudiga seotud aktiivsed inimesed on leidnud oma ideedele ideele, mis on pärit, olid need maoorid või kelle juures seda kasutati, leidnud pooldajaid ka Eestis ja nüüd möödunud aastal siis tehti niisugune keelepesa, mis tähendab seda, et lasteaedades viies lasteaias üks päev nädalas suheldakse lastega ainult Võru murdes ja lisaks sellele on ka üks lasteaed, kus siis viis päeva nädalas suheldakse lastega Võru murdes ja eeldusel, et nendel lastel on või saab kirjakeel eesti kirjakeel selgeks ja eeldused selleks on olemas, sest meie keeleruum, raadio, televisioon, ajakirjanduskooliõpikut ja nii edasi on ju kirjakeelne. Siis need inimesed on kahtlemata Ta rikkamad, kes oskavad murret kui need inimesed, kes ühtegi murret ei oska. Nii ja selles mõttes meie juurte säilitamise mõttes ja ja selles mõttes, et sellel kohalikul inimesel Võrumaal on midagi niisugust, mida põhja poolt tulijal ei ole. See on väga-väga hea ilusetamine. Siin ja jõuame järjega jälle nutitelefonide juurde. Nii jõuame. Nii see on. Ja siin on tõesti kahe kahe uurija Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljurannatöö, mida on tehtud tehnikaülikooli küberneetika instituudis. Selle töö tulemusena on pakutud möödunud aasta keele teoks kolm niisugust teooria rakendust. Nende rakendused, uste nimed on, mõnele on esimene teiseks arvuta ja kolmandaks on diktofon. Rakendus kõnele tähendab seda, et selle selle abil saab dikteerida e-kirju, saab dikteerida mitmeid dokumente. Ühesõnaga me räägime mikrofoni ja siis vastavate programmide ja masinate abil. Sellest suulisest jutust tekib siis kõikides androidi rakendustes, tekib tekst, teine rakendusarvud ta siis oskab, oskab arvutada, oskab ka reageerida. Tema käest võib küsida, kui palju on mingisuguse kahe arvu summa ja ta ütleb selle summa ja see teisendab ka mõõta. Mõõtühikuid näiteks võib teisendada miilid kilomeetriteks, kilomeetrit miilideks, kõike seda saab teha suuliselt ja siis sealt ekraanilt lugeda. Ja kolmas rakendus, diktofon on siis niisugune asi, mille abil saab näiteks vabaneda koosolekul protokollijast. Ta kuulab ja tekitab räägi kõnest kirjaliku teksti. Muidugi noh, selles tekstis on pisikesi niisugusi vigu, süsteem areneb nii, aga see on sellest tekstist korraliku teksti tegemine on kahtlemata võimalik ja ilmselt et tükk maad kiirem, kui kirjutada lindi pealt mingisugust juttu nii-öelda käsitsi ümber tudengitel kindlasti meeldima näiteks ja siin on veel üks meeldiv asi nimelt selle süsteemiga on võimalik siis märksõnade järgi salvestusest otsida tuntud-teatud kohti, kui näiteks raadiosaates mingisugusest teemast on jutt näiteks praegu räägime nutitelefonist siis öeldes sõna nutitelefone, tehes veel mingisuguseid operatsioone sinna juurde, on võimalik mõne aja pärast kuulda seda kohta vestlusest või koosoleku protokollist, kust sellest nutitelefonist juttu oli. Nii et niisugused päris suured. Nonii kaheksa on leksikon, majandusarvestus ja rahandus, tegija on professor Jaan Alver ja see nüüd on niisugune töö, mis kestis kindlasti rohkem kui üks aasta, aga möödunud aastal ühe aasta, aga möödunud aastal sai see töö valmis ja siin on väga palju majandusteaduslikke termineid. Neid on siis niisugused vaata artiklid, mis näitavad mõistete kujunemist, nende tekkimist ja arengut. Ja huvitav on see, et siin on 350 niisugustki eestikeelset oskussõna, mis tänapäevases kasutuses väga sagedased ei ole. Aga kui lugeda pool sajandit tagasi kirja pandud tekste, siis seal nad esinevad ja kui nende tähendus on kuidagi tuhmunud, siis on selle raamatu abil võimalik nende tähendust teada saada ja tekstist teksti mõista. Et seegi on väärt tegu ja loomulikult ka see selle juures, et on juurde pandud inglisekeelsed vasted nendel igal juhul see ületada tähendab kindlasti majandusarvestuse ja rahanduse piirid ületab ka eesti keelepiirid, vaid tegemist on teatud mõttes kultuurilise nähtusega. Ja lõpuks jõuame hoopis Austraaliasse. Nii jõuame tõesti Austraaliasse ja Tiiu on salasooni. Kes selle teo tegija oli? Tiiu Salasoost rääkides nii palju seda tegu esitades on välja toodud üks ja see viimane aasta 2011. aasta tema tegevusest nende asjadega on ta tegelenud praktiliselt terve, terve elu. Ja mida ta möödunud aastal tegi, oli siis see, et ja otsis üle Austraalia, mis on väga suur suur maa manner kui need inimesed, kes võiksid eesti keelt õpetada, kuna nende hulgas professionaale oli vähe siis korraldas ta neile Skype'i eesti keele kursuse ja korraldas ka õppepäeva Sydneys ning kutsus ka ellu eesti laste niisuguse mängurühma. Ja see on üpris aktuaalne teema, sellepärast et Austraalia on väga populaarne Eestis ja sinna on sõitnud nii. Ma ei tea akadeemilisel puhkusel olijaid, kes kavatsevad aasta või pooleteise pärast tagasi tulla Eestisse, aga sinna on läinud ka siis pikemate seal viibimise plaanidega inimesi ja kui neil lapsed sünnivad, siis on tõesti igati hea ja vajalik, et nad nii-öelda oma juuri ja, ja seda keelt, mida nende, no vähemalt üks asi vanem rääkis, et nad seda seal ära ei unustaks ja seda tööd on Tiiu Salasoo tõesti hästi teinud. Tõesti väga eripalgeline kandidaatide nimekiri, kui nende žürii seda vaatab ja arutleb, siis nemad ilmselt lähtuvad sellest seisukohast, mis on Eesti kultuuri ja ühiskonna seisukohast kõige olulisem. Aga kui nüüd kuulaja tahab hääletada, siis ta ei peaks vist pelgama seda, et ta ei suuda otsustada, et kuulaja otsus on võib-olla subjektiivselt. Noh, kuulaja on, on vaba inimene ja hääletab selle poolt, mis talle kõige rohkem meeldib. Aga nagu ma alguses ütlesin, kuulaja võib, kui ta ei suuda valida seda ühte ja, ja nii-öelda kõige paremat tema meelest välja, siis ta võidab hääletada ka kahe ja kolme ja nelja poolt ei ole mingit probleemi. Ütlesin veel kõikide poolt hääletada ei ole mõtet, sellepärast et see on sama hea kui mitte hääletada, sellepärast et eesmärk on ikkagi selgitada üks parim välja. Aga kuidas hääletada ja kui kaua võib? Nii lõpp on, lõpp on lihtsam. Hääletada võib 70. märtsi kella 24 null nullini. Ja hääletada võib kolmel moel. Võib panna kirja postkasti, kirjutada sinna peole haridus teadusministeeriumi aadressil Tartu Muuga 18 ja serva peale keeletegu ja siis läheb see kiri kohale võib hääle toda e-kirjaga. Aga kõige lihtsam on hääletada ikkagi nii, et haridus teadusministeeriumi kodulehel on siis vastav hääletamise formaat olemas. Lihtsalt teha linnuke kasti ja hääletamine on toimunud. Aga kõikide nende hääletamiste puhul on siis oluline see, et hääletaja ka oma kontaktandmed sinna kirjutanud näiteks. Ja seda on vaja lihtsalt selle jaoks, et vältida mitmekordset ühe keeleteo eest hääletamist ja kuna nagunii tuleb sellele kodulehele minna selleks, et neid keeletegude kirjeldusi seal põhjalikumalt lugeda, kui mina siin rääkisin, siis loomulikult kõige lihtsam ja mugavam on seda viimast versiooni võimalust kasutada, et lugeda need teod läbi ja kui kerida, siis seda teksti seal edasi siis jõuab hääletaja varsti nende kastikesse juurde, kuhu ta võib teha linnukese ja kastikeste all või oli see üleval, siis on need kohad, kuhu saab kirjutada oma kontaktandmed ja lõpus on hääleta või korras või midagi niisugust. Ja sellega ongi, hääletamine toimub. Ja võitja tehakse siis teatavaks 14. märtsil emakeelepäeval ja Haapsalus. Võitja tehakse tõesti teatavaks 14. märtsil Haapsalus Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumis ja noh, õigem on vist öelda isegi võitjaad sellepärast et siis nii see ministrite valitud auhind kui ka rahva valitud keeletegu tehakse seal teatavaks ja ja tõenäoliselt siis tõstetakse esile või tunnustatakse näite, kus neid veel ja rõhutan veel, et kaotajaid selles võistluses ei ole, ka need on võitjad tegelikult, kes üldse siia siia konkursile niimoodi lõppvooru välja jõudsid? Ja head kuulajad, iga hääl loeb. Absoluutselt. Aitäh Jüri Valge ja, ja jõudu keeleteo korraldamisel. Aitäh ja head hääletamist. Ja viite, kus netis hääletada, leiate ka keelesaate kodulehelt vikerraadiost saadete kataloogist. Saadet saab ka üle kuulata, sealtsamast, kui te veel otsustada ei suutnud. Kordussaate järel neljapäeva südaööl enam hääletada ei saa. Saate toimetaja Piret Kriivan. Head aega.