Taas on põhjust rääkida Eesti kunstiakadeemiast, kuna neljapäeval sai akadeemia lõpuks linnalt kätte ehitusloa. Tõsi küll, luba on tingimuslik, eeldab kokkulepet naabritega või siis sundvalduse seadmist riigi poolt. Ja samuti on ehituseks vaja sihtasutuse Archimedes käest tagasi vaielda. Ehitusele rahastus. Stuudios on Eesti kunstiakadeemia rektor Signe Kivi Ekat esindav vandeadvokaat Jaanus Nõgisto ning Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd. Tere kõigile. Tere. Tere. Ja meil on ühendus Tartu stuudioga, sealt osaleb saates haridus ja teadusministeeriumi osakonna juhataja Mart Laidmets. Tere. Tere. Mina olen saatejuht Arp Müller. Alustame sellest, milline on hetkeseis EKA uue hoone rajamise protsessis. Signe Kivi. Tere päevast, hetkeseis on just selline, nagu te saate alguses ütlesite. Me oleme üheksandal jaanuaril saanud Tallinna linnaplaneerimise ametist uue õppehoone ehitusloa. Samal ajal oleme saanud 11. jaanuaril sellel aastal sihtasutusest Archimedes, kuidas see otsuse, mis ütleb, et meie taotlus peaaegu aasta tagasi 13 jaanuar 2011. Et selle muutmine, mida me mida me palusime ja alustasime läbirääkimisi juba sellel aastal suvel. Et see jääb rahuldamata ja veel, et me peaksime kandma summa kaks miljonit 255000 eurot tagasi 90 päeva jooksul. Nii et meil ei ole jäänud muud üle kui väga põhjalikult nõu pidada nii oma nõukogu kui kuratooriumiga. Ja me oleme esitanud 10. veebruaril põhjalikku vaide sellele otsusele. Tänane seis on ka see, et 25. jaanuaril alustas haridus- ja teadusministeerium riiklikku järelevalvet Eesti kunstiakadeemia suhtes ja meile on esitatud kolm pakett päringuid aastast 1996. Nii et selles mõttes on seis väga töine. Me peame vaatama tagasi kaugesse minevikku. Aga me tahame loomulikult edasi minna uue õppehoone ehitusega ja ja oleme tänasel päeval. Selle pole liikunud. Hendrik mänd, miks Tallinna linn otsustas siiski ehitusloa väljastada? Noh, kahtlemata oli selle aluseks kehtiv detailplaneering. Detailplaneeringus oli siis säte, et ehitusluba maapealsete hoonemahtude ehitamiseks on võimalik väljastada peale seda, kui on saavutatud kokkulepe piirinaabritega või kui riik on asunud sundvõõrandama siis vastavaid kinnistuid või kinnistu osasid, millel isolatsioon, väheneb alla standardis toodud normatiivid. Kuni viimase hetkeni me püüdsime linnaosa vanema eestvedamisel Miia pooled kokku ja saavutada kokkulepe aga kuna on selge, et seda kokkulepet ei sünni vähemalt lähemas tulevikus, siis linn kaalus asjaolusid ja leidis, et et kuna tõepoolest see detailplaneeringu säte puudutab just nimelt hoone maapealset mahtu, eelkõige et siis on võimalik, kui ehitusluba sellise sättega väljastada, sest et maa-aluste ehituskonstruktsioonide rajamine võtab piisavalt kaua aega, et, et selle aja jooksul on võimalik veel astuda samme kas kokkuleppe saavutamiseks naabritega või riigil viia lõpuni siis sundvalduse seadmise toiminguid Ma suhtlesin täna ka siis ühe EKA naabri esindajaga, Ester Palmi esindajaga Andre Krossiga, kes paraku intervjuud ei andnud, aga vastas küsimustele meili teel. Tsiteerin. On selge, et Tallinna eesmärk ehitusloa väljastamisel ei ole ehitamiseks loa andmine, vaid isikute survestamine, kellest sõltub EKA uue õppehoone ehitamine. Jor rahastamine väljastatud ehitusluba ei vasta kehtiva detailplaneeringu tingimustele, mistõttu on selle vaidlustamine proua ester palli poolt võimalik. Otsus selle kohta tehakse lähinädalate jooksul. Minu andmetel on ehitusloa vaidlustamise otsuse juba langetanud. Korteriühistu Gonsiori kaheksa tsitaadi lõpp tahabki kommenteerida. Ja ma tahan kommenteerida, et tõepoolest me oleme väga põhjalikus ja, ja pikas kohtuvaidluste protsessis lisaks kõikidele muudele probleemidele. Nimelt on meil seoses detailplaneeringuga siis mitmed vaided, mida halduskohus on jätnud rahuldamata, ma mõtlen siin esialgset õiguskaitset. Samuti on vaidlustatud seina ehitusluba neli kaebust kohtule ja halduskohus ja ringkonnakohus on jätnud esialgse õiguskaitse singa rahuldamata ehk luba kehtib edasi. Ringkonnakohtu otsus peaks veel ühe kaebuse osas tulema sel nädalal ja nagu me praegu kuulsime, siis on tulemas uusi vaidlustusi. Et see on muidugi väga kurb, sest ma kinnitan teile, et Eesti kunstiakadeemia omalt poolt alates 2009.-st aastast on pidanud väga tihedaid läbi kemisi proua Palmiga on toimunud 12 protokollitult kohtumist, nendest kaheksa kohtumist minu enda juuresolekul. Oleme saatnud 10 kirja konkreetsete ettepanekutega. On toimunud kuus avalikku tutvustust. Mis puudutab nii EKA uut õppehoonet, nii selle ehitamise turvalisust, sulundseina rajamist ja nii edasi. Ja kui ma tulen nüüd sundvalduse seadmise juurde siis tõepoolest, Tallinna linn siin juba 10. novembril kolmepoolsel kohtumisel. Tegelikult jõuliselt soovis, et ministeerium teeks omapoolseid samme. Sest nemad tunnistasid, et meile tundub, et läbirääkimised ei pruugi lõppeda. Tulemusliku tehti läbirääkimiste ruumi jääb ju alati. Ja viimane kohtumine 30. jaanuaril Tallinna Kesklinna valitsuses. Protokoll ütleb, et proua palm tegelikult soovibki sundvaldust ja ma tahan öelda, et see oli minu jaoks väga ootamatu avaldus kuivõrd see ja seab kahtluse alla kogu selle pensiivse töö- ja rahumeelsed ja, ja väga konstruktiivsed ja sõbralikud läbirääkimised, mis meil aeg-ajalt ikkagi proua Palmiga olid, nii et tänaseks on ju see olukord fikseeritud ja ka riik on sellele reageerinud, ehk eelmisel nädalal on siis saadetud sundvalduse seadmine kooskõlastusringile. Et nii palju võib-olla siis sellest taustast, keerukatest, läbirääkimistest ja vaidlustest, mida EKA ja ma arvan ka linn on tegelikult soovinud lahendada kohtuväliselt rahulike arutelude käigus, aga me oleme kogu aeg nõus seda ka edaspidi tegema. Aitäh, niisiis, Eka igatpidi läheb protsessiga edasi. Aga milline on praegu haridusministeeriumi positsioon, kas tuleks jätkata praegust protsessi kunstiakadeemia hoone praegusel kujul rajamist senisele krundile? Mart Laidmets? No ühelt poolt jagame me kindlasti kunstiakadeemia ja Tallinna linnavalitsuse rõõmu, et on see algusprotsessile suudetud nüüd paika panna ehk ehitusluba mingisugusel kujul on väljastatud, jääks ka meie peame muidugi tutvuma nüüd meile reedel esitatud vaide sisuga sihtasutuse Archimedes otsuse üle kuid ütleme nii, et see protsess, mis on seotud elamis või ehitusloa väljastamisega ja on juba pikemat aega kestnud andmeid kindlasti veidi murelikuks ja nõutuks teinud ja kui avalike ülikoolide igapäevajuhtimisse reeglina Haridus-Teadusministeerium sekkub võimalikult vähe, siis on meilegi pandud õigus ja kohustus teostada ka riiklikku järelevalvet, kas kõik on toimunud õiguspäraselt? Ja seda oleme me sunnitud ka praegu tegema, kuna see uue hoone ehitamise protsess on tõesti käinud juba üheksakümnendad teisest poolest ja eks meie ühine eesmärk on see, et teist sama palju ei veel edasi ei käiks. Aga, aga ütleme, see elamisvõi ehitusloa väljastamine on ainult ainult üks, üks väike etapp kogu sellest protsessist, kus on lõpuks vaja aga see maja valmis ehitada, leida selleks vajalikud ressursid ning lõpuks on ju vaja seda hoonet ka ülal hoida. Ehk meie jaoks on võib-olla küsimusi selle protsessi käigus tekkinud hetkel rohkem, kui me oleme saanud vastuseid selle ühe konkreetse küsimuse lahendamisel. Millised need küsimused siis veel on, palun laiendage. No sellesama ehitusloa küsimusega tegelemise käigus uurisime me juba ennetavalt seda, et kas ikkagi projekt on finantsiliselt jätkusuutlik, Click ja kooli esindajad saatsid meile kirja, et juhul kui ta kallineb üle teatud protsendi, mis selgub alles sel hetkel, kui ka ehitushange on läbi viidud võib juhtuda, et siiski ka see väga palju vähendatud ja muudetud esialgse projektiga võrreldes. Ehitusprojekt ei saa realiseeruda, mis muudab aina murelikumaks meid selles osas, miks oli see tähtaeg neljas detsember seatud just nimelt seetõttu, et me saaksime vajadusel neid vahendeid ümber planeerida ja ega siin midagi muud ei ole, kui me umbes sama suure üliõpilaste arvuga Tartu Ülikooli Narva kolledži juhtumit käsitleme, mis eelmisel struktuuri vahel site perioodil jäi ka rahastamata just seldatule luba õigeks ajaks välist väljastatud, siis hetkel järgmisel perioodil saadi kõik paberid asjad korda ja ja ka finantsplaan ning see maja peaks juba sügisel avatav. Nii et meie, meie kõige suurem mure on see, et vaatamata kõigile suurtele jõupingutustele, mis osapooled teevad, ilmneb neid takistusi veel ja veel ja me ei jõua selle protsessiga ikkagi lõpp-punkti, et me tahaksime olla lõplikult kindlad selles mis ja kuidas protsess jõuaks nii õnnelikult lõpule, et kunstiakadeemia vajadus oleks kaetud, aga samas oleks kaetud ka reaalsete võimalustega. Rektor Signe Kivi, milline on siis EKA finantsvõimekus, kas te olete võimelised, kui te ka Archimedes sealt raha tagasi saate ikkagi selle hoone valmis ehitama ja ka ülal pidama? Te mõtlete, et kui me Arcimedeselt siiski saame nüüd selle, nende nende poolt tehtud otsuse muutmise otsuse ja Tänaste kalkulatsioonide põhjal oleme me kindlad, et Euroopa Liidu tõukefondide toetuse ja omafinantseeringuga saame me selle maja ehitatud. Tõsi, nii eelarve kui ajagraafik on äärmiselt pingelised ja iga öelda kaotatud päevaga lähevad nad ju veel pingelisemaks. Aga ma tahan öelda seda, et ka ka alles kaks nädalat tagasi on nii haridusminister kui peaminister öelnud ja seda ega ekale nii-öelda eraldatud raha uue õppehoone ehituseks ei ole kuskile kadunud. Ometigi seda pärast 11. jaanuari Archimedese otsust, nii et siin oskab kindlasti Mart Laidmets öelda, et kuidas, kuidas on võimalik juriidiline sasipundar lahendada, me oleks hea meelega mitte fokusseerinud ennast vaide esitamisele. Aga koostöös koostöös kõigi osapooltega ja rahulikult edasi minna on minu meelest praegu täna kõige õigem, sest oleme ju korduvalt ka rääkinud ja, ja eksperdid on öelnud, et et uue protsessi alustamine isegi siis, kui me peaksime minema mujale, saaksime maa tasuta on läheks veel kallimaks. Nii et Ma ei väida sugugi, et meil ei ole probleeme aga me oleme avatud haridusministeeriumi järel päringutele. Mart Laidmets on ju tegelikult üks kõige rohkem informeeritud inimene Eesti vabariigis selles osas, mis toimub kõrghariduses ja ülikoolides olnud pikka aega ka rektorite nõukogu tegevsekretär, nii et nii Eesti kunstiakadeemia eelmiste rektorite plaanid kui ka see tegevus, mida me saime nüüd alustada 2008. aastal, kui vabariigi valitsus eraldas meile Euroopa Liidu tõukefondide toetuse 2008. aastal ja see toimus detsembris. Nii et ütleme aga selle välja, et me oleme sisuliselt saanud uue õppehoone ehitusprotsessiga tegeleda. 2009 2010 ja 2011 ja 2011 võttis sihtasutus Archimedes vastu meie projekti, eraldas meile sihtotstarbelised summad, möödub aasta, meie olukord on tegelikult paranenud, meil on jäänud paljudest vaidlus Aluda alustest naabritest ainult üks. Meil on korduvalt kinnitatud Tallinna linna poolt, et me saame ehitusloa, mille me oleme nüüd saanud ja nüüd võetakse meelse toetluse ära, et kahtlemata see on, see on hetkel keeruline olukord. Aga Ma kordan veel kord rahulikult, sihikindlalt edasi minnes saaksime kenasti jätkata, jõuaksime majaga valmis, selleks on mul olemas Eesti ehitusettevõtjate liidu kiri 10.-st veebruarist mis kinnitab, et hindame kasutusloa saamist augustis 2015, reaalseks aitäh. Aga nüüd siis sihtasutus Archimedes peab otsustama, kas siis nii-öelda anda raha tagasi siis Eesti kunstiakadeemiale, kuidas otsus sünnib, Mart Laidmets. Tähendab, sihtasutus Archimedes, otsuse on vaidlustanud praegu kunstiakadeemia esitanud selle haridus teadusministeeriumile. Ja juhul, kui Haridus-Teadusministeerium leiab, et see on õigustatud, peab sihtasutus Archimedes oma otsuse ümber vaadata. No millal haridus ja teadusministeerium oma otsuse teeb? No meie teeme selle kindlasti võimalikult ruttu, kuigi way on tõesti nagu ka rektor Signe Kivi ütles väga mahukas ja selle koostamiseks on kindlasti palju ressursse kulutatud. Nii et me proovime omalt poolt ka võimalikult põhjalikult, aga samas ka võimalikult kiiresti sellega tutvuda. Tähendab see päevi või tähendab see nädalaid või kuid. Ega see tähendab pigem eksame päevi. Kuigi põhjalikult ja kvaliteetselt töötamiseks on ehk vaja pigem rääkida nädalat, nädalast aga, aga, aga samas ega no probleemid, mis oli kino, ei ole uued. Ja eks me saame ju, miks me oleme nendel teemadel ka praegu vahepeal nii riikliku järelevalve kui ka sellesama Archimedese otsuse valgusel rääkinud, nii et meie üritame kõiki otsuseid teha tagalas kvaliteeti võimalikult kiiresti, et oleks selge, kuidas tõesti selle küsimuse edasi minna. Kuigi kunstiakadeemia jah ju praegu ka oma rendipindadel kenasti hakkama saab, siis on selge, et peab olema see perspektiiv ja teadmine millal ja milline siis uus peahoone ikkagi tuleks. Erilist optimismimaa haridusministeeriumi esindaja sõnavõtust välja ei loe. Signe Kivi, kuidas teile tundub, kas kas ministeeriumi toetus sellele projektile on olemas või kuidas te tunnetate üldse praegust situatsiooni? Aitäh kõigepealt, ma pean ütlema, et kunstiakadeemia ei ole väga palju ressurssi kulutanud vaide esitamisele vaid me oleme pannud kokku juristide meeskonna, meil on ekas oma jurist ja meid aitavad ka Nordeuse ja Glikmani bürood ja seda tasuta. Nii et kui me räägime ressursist, siis see on põhiliselt ressurss. Aga minu meelest ütles Mart Laidmets väga kenasti, et EKA tegutseb praegu kliendipindadel, see on tõsi. Me saame hakkama, meil toimub näiteks praegu üliõpilaste vastuvõtt. Eelmine aasta oli esimene pilootprojekt, kus me võtsin üliõpilasi vastu juba kevadtalvel ja kuna see osutus edukaks, siis me teeme seda ka nüüd ja palju suuremas mahus, nii et peaaegu kõikidele meie õppekavadele toimub hetkel vastuvõtt kuni märtsi alguseni. Ja seda just nimelt sellepärast, et et viia ennast nii-öelda samasse ajakavasse, mis on Euroopa kõrgkoolid, kunstikõrgkoolid, tegutseme rahvusvahelisel turul. Teiseks, et noored saaksid rahulikult oma ülesandeid lahendada kodus, kasutada selleks ka abivahendeid. Me oleme põhjalikult muutnud oma sisseastumiseksamit, et niisugust stiili ja raamistiku. Ja kolmandaks ka sellepärast, et tänastel noortel on päris varakult selge oma erialavalik. Ja tõepoolest, et, et nii meil kui ka meie õppejõududel oleks suvi vaba. Aga rendipindadel toimetamine tähendab lihtsalt tõesti seda, et ta on küllalt kulukas ehk omanite laenan muusikutel siin viimastel päevadel kasutatud sõnadega ja siis, et miks me peaksime Vanemuise kannet laenama, kui see kannel võiks meil endal olla, et ma, ma mõtlen siin viimastel päevadel kerkinud muusikamaja probleemi? Mina ei, ei kuulnud küll Mart Laidmetsa jutus niisugust kahtlust, me mõlemad osapooled. Ja ma tahan teile kinnitada, et täna ei ole ju erimeelsus mitte ministri kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmetsa rektor Signe Kivi vahel, vaid on institutsioonide vahel haridusministeerium, kes kes ilmselgelt peab tänases Eestis lahendama väga paljusid probleeme, mis puudutavad ka neid. Nii gümnaasiumide võrgu korrastamine, nii kõrgharidusreform ja Eesti kunstiakadeemia on sellest ainult üks pool. Ja, ja seega tõepoolest oleme tänulikud ministeeriumi ametnikele, kellega suhtlus on olnud väga-väga tihe ja, ja ma usun, et, et kui me vaatame üle oma plaanid, oma rahalised ressursid ja kui me tõsiselt võtame ette ka ühe võimaluse, mida me täna oleme võib-olla vähe kasutanud aga me kavatseme tõsiselt tegeleda sellega, et leida oma uuele projektile alternatiivseid rahastamisallikaid. Just nimelt 2008. aastal on minister Tõnis Lukas ühes oma kirjas mis puudutas just uue õppehoone ehitust soovinud kaaluda nii projekti muutmist, mida me oleme teinud vastavalt nüüd muutunud ajale ja võimalustele ja koostöös arhitektidega, aga ta ütleb ka selgelt muid rahastamisallikaid, meie eelarve, ma kordan veel on küllalt pingeline, kuid ma usun, et meie ühine eesmärk saada Eestisse kvaliteetne õppekeskkond kunstihariduse omandamisel üks on, on sedavõrd väärtuslik ja vajalik, et et me oleme nõus selle nimel pingutama ja edasi minema. Täna kahjuks jah, me peame veel hästi palju andma selgitusi ja, ja vastava järelpärimistele, aga kui see on vajalik nii-öelda kahtluste hajutamiseks ja murelikkuse vähendamiseks, siis, siis loomulikult me teeme seda. Aitäh tuleks veel kord selle sundvalduse juurde. Mart Laidmets, palun kirjeldage sundvalduse seadmisega kaasnevaid detaile. Milline see protsess nüüd lähipäevadel on ja kas ja millal võiks jõuda valitsused? Aitäh no siin on ka selline küsimus, et algselt oli ju meil juttu sundvõõrandamisest, mis oleks antud olukorras ka veidi keeruliselt, ei räägi tegelikult ainult paarist korterist, vaid üks maja, mis kuulub tervenisti ühele Eesti vabariigi kodanikule. Kes, kes on siis selle kõik senised nii-öelda otsused, mis ei ole nendega kooskõlastanud, vaidlustanud selle kõrvale, siis see kogu ulatuses siis sundvõõrandada tuli tõesti ideed seada sundvaldus, ehk ehk mis puudutaks siis neid kahte korterit, kus otseselt on insolatsiooni küsimus. Ja, ja aga samas on see sundvalduse seadmine, uus protsess mitte ainult haridus teadusministeeriumi ametnikele, vaid seda on tõesti vist ühe korra ainult kasutatud vist ühe raudteelõigu puhul, millest taheti viadukt üle panna, kulgema ja siis seati sellele vastav otsus paika, et see ikkagi võib üle selle koha minna. Täpselt sellisel kujul pole seda realiseeritud ja, ja nüüd on ta läinud kooskõlastamisringile, ootame justiits- ja rahandusministeeriumi seisukohti ja seejärel saab ta minna valitsuse istungile umbes kuu aja jooksul, kui ta ka suuri probleeme ei ole tekkimas eelnõu kooskõlastusringil. Ja seejärel on ka seda võimalik vaidlustada ühe kuu jooksul. Kui see otsus on nagu juhtunud lõplikult, siis toimub hindamine erakorraline ja kokkuleppemenetluses, siis püütakse leida õiglane hind. Ja kui selles ei jõuta kokkuleppele, siis lõpliku hinna määrab maavanem oma otsusega. Ja sundvaldus siis seadmine lõpeb kande tegemisega kinnistusraamat. Nii et see võtab kõik oma aja kindlasti. Ja eks me püüame siin niivõrd olla abiks, kui vähegi võimalik, on selle protsessi juures. Ja, ja ega siis selge on see, et asspuutuvatel ju kodanikel on õigus seda ka vaidlustada, et ega see ka tingimuslik nii-öelda ehitusloa andmine nüüd meie jaoks lõplikku selgust ei toonud ja nagu ma ütlesin, see on tõesti selle pika protsessi üks esimesi etappe, et selle maja ehitamise juurde jõuda. Ester palmi esindaja Andri Krass on teada andnud, tsiteerin. Mis puutub sundvaldusesse, siis on vähetõenäoline, et see aitab Ecol soovitud ajaks eesmärgini jõuda kuna selle seadmisega ei nõustu proua Ester Palm. Vabatahtlikult kindlasti. Sealjuures tuleb kohtus kõigepealt selgeks vaielda küsimus, kas sundvalduse seadmise alused on antud juhul üldse täidetud. Tsitaadi lõpp. Jaana Nõgisto, millele te tuginete sundvalduse seadmisele? Jah, tähendab sundvalduse seadmine põhimõtteliselt ei ole nagu EKA otsustada, et siin on, siin on vaja vabariigi valitsuse otsustust ja põhilist otsustust selle kohta millised Ta nendest asjassepuutuvatest huvides Ta on ülekaalukamad, ehk siis meil on linnaplaneerimise olukorras tihtipeale ju huvita vastukäivad olla eraomanike erinevaid huve, mis, mille vahel tuleb tasakaalustada, on ka avalike eraisikute kuva mille vahel tuleb tasakaalustada ja kõik need huvid ei pruugi olla võrdselt kaitstud kaitsmisväärsust, kaitsmisväärsed, et nagu ka kohtud ja riigikohus on öelnud ka omandiõigus ei ole absoluutne. Antud juhul vabariigi valitsuse otsus selle koha pealt peab tegema põhimõttelise otsustuse, siis kelle huvid antud juhul on tähtsamaks. Ja ma tahaksin siin viidata sellele, et test Ester Palmi kaitstavad huvid puudutavad tegelikult temal tekkivat kahju kinnisvara väärtuse vähenemisest mis on rahaliselt hüvitada need see kahju, mis avalikule huvile riigile ja linnale ütleme, ruumilise planeerimise seisukohalt tekib, mis tekib ekale nende kulutuste kasutuks muutumise näol. Need huvid olla rahaliselt hindamatud ja ka need huvid, need Eka huvid, mis on antud juhul rahaliselt hinnatava tekstidesse, kahjumisse, sekale tekib seitsme miljoni euro näol, mis on juba sellesse projekti investeeritud. Et see igal juhul ületab kordades ja kordades Ester Palmile võimalikult tekkivat kahju. Ma lisaksin siia veel kord selle protokollitud arvamuse, mille juures oli ka Andry Krass. 30. jaanuaril 2012, kus Ester Palm ütles sõnaselgelt, et ta soovibki sundvalduse seadmist, nii et praegu teie poolt ette loetud, meil tuli mulle üllatusena, see on kolmepoolne kohtumine, see on, see on protokollitud. Et me näeme siin selgelt niisugust kõikide sammude Küsimuse alla seadmist ja, ja absoluutselt hinnates iga kodaniku õigust oma õigusi kaitsta. Paraku selle pika protsessi tulemusena ma näen, et tegelikult millegipärast mulle täiesti arusaamatutel põhjustel ei soovita mitte ühegi ettepanekuga nõustuda, vaid pigem ennast vastandada ja kaevata. Aga võib-olla tuleksime tõepoolest ikkagi hoone ja kõige sellega seonduva juurde. Tegelikult peaks ajaloost ikkagi rääkima, rääkima need põhiasjad üle. Miks valiti arhitektuurikonkursil välja selline lahendus, mis on tekitanud nõnda palju vaidlusi kohtus käimist? Miks valiti välja projekt, mis ei vastanud konkursi ajal kehtinud detailplaneeringule. Linna peaarhitekt Hendrik Mänd, teie olete kaasrilliga. Olin žürii liige ja, ja võin seda protsessi meenutades öelda seda, et, et tõepoolest ühtede alustingimustena võistluse juures oli ka ruumiline kirjeldus kehtivast detailplaneeringust. Tuletame korraks piltlikult ette, mida ta endast kujutas, siis ta kujutas tegelikult ühte kuuekorruselist hoone mahtu Gonsiori laikmaa tänavanurgal ja ühte üheksakorruselist hoonet too, mis oli pandud otse vastu Stu, nii Gonsiori kaheksa kui, kui Tartu maantee seitse krundi hoonete otsasein, kus on aknad. Ehk siis võib väita seda, et tollal kehtinud detailplaneering kujutas oma linna ruumilises lahenduses märksa suuremat riivet naaberkrundi valdajate õigustele ja Mobistasin vahele jällegi ma küsisin ester palmi esindaja käest, et kas oleksite nõus, kui EKA hoone rajataks eelmise detailplaneeringu järgi üheksakorruselisena ning müürides kinni osa naaberkinnistut aknaid ja ta on vastanud proua ester. Palmil ei ole midagi selle vastu, kui EKA uus hoone ehitataks temale kuuluva hoone otsaseina vastu ja olevad aknad müüritakse kinni. Nojah, ma jätkan siit, et, et tõenäoliselt, et tõepoolest on seda praegusel hetkel hea väita, aga kui me räägime sellest, mis on meil hetkel probleemiks ja probleeme meil on kaks, üks siis mis puudutab insolatsiooni vähenemist siis naaberhoonete ja teine, mis puudutab võimalikku negatiivset mõju, mis tuleneb siis otseselt ehitamisest naabrite hoonete ehituskonstruktsioonidele siis mõlemal juhul vanaplaneering oli oluliselt halvem, halvem kui siis praegu täna kehtiv detailplaneering. Nii et, et see on ka üks põhjus, miks juba võistluse ette valmistamas faasis sai öeldud. Vanast planeeringust kinnipidamine ei ole kohustuslik, see info oleks kõigile võistlusel osalejatele välja. Ja selles seetõttu ei olnud ka žürii seotud tegelikult selle vana detailplaneeringuga otseselt rohkem kui et et žüriil oli teadmine selles osas, et kui leitakse selline linnaehituslikult kvaliteetne võistlustöö, mis vastab kõigile võistlustingimustele ja vastab ka kehtivale detailplaneeringule, siis tõenäoliselt selle realiseerimine oleks ajaliselt kiirem kui, kui uue planeeringu koostamine. Aga arvestades neid probleeme, mis naaberkruntidel üles kerkisid, võib täna väita, et see eeldus ei oleks vett pidanud, sellepärast et kõik need vaidlused siis ehituslubade üle igas etapis põhimõtteliselt praegusel hetkel kohtus vaidlustatud oleksid. Ka vana planeeringu puhul toimub täpselt samamoodi. Praegu ma võib-olla kui te lubate, lisaksin seda, et paljudel minu kohtumistel proua ester Palmiga on tõepoolest tulnud jutuks see, mis Tallinnas on toimunud. Kuidas on ehitatud proua ester, palm on tegelikult olnud, et päris mures meie meie linna pärast ja nende tühjade aukude pärast ja kõrghoonete pärast. Aga Ta on alati kinnitanud ka seda, tehti jah, talle oleks meeldinud eelmise detailplaneeringu järgi ehitus rohkem oleks ta kindlasti oma õiguste eest ka siis võidelnud ja, ja noh, ma arvan, et, et meil täna ja minul eelkõige tasub seda väidet väga tõsiselt võtta. Ja samas on see muidugi tagantjärgi tarkus oletus, aga vaadates praegust protsessi ma pigem arvan, et see oleks nii, teine asi. Tõepoolest, Ester Palm on öelnud, et hästi, et ehitage selle projekti järgi, ta ei ole sugugi Eesti kunstiakadeemia vastu, ma siiralt usun seda. Aga ehitage ta 25 meetrit kaugemale. Ja mina rektorina olen öelnud, et teate tõepoolest ka minul ei ole ju Ülikoolijuhina oluline ühel hetkel mul ei ole enam oluline Tallinna linn, avatud väljak ja kõik nii edasi. Mul on oluline, et me saaksime hakata kooli ehitama, aga paraku ei ole see võimalik. Esiteks ei ole see võimalik, sellepärast et linnavolikogu poolt vastuvõetud detailplaneering on seadus ja see määrab väga täpselt hoone asukoha, kõrguse, kauguse olemasolevatest majadest ja nii edasi ja teiseks, isegi kui me jätame kõik kõrvale nagu muinasjutus nägu ütleme, et ma saaksin võtta kuldkalakese, siis seesama projekt, mida me oleme väga palju avalikkusele tutvustanud 25 meetrit eemal ei kaotaks neid probleeme, mille pärast me praegu Ester Palmiga vaidleme ja mille kohta me ei ole suutnud kokkuleppe. Ja see on seesama. Valgustingimusi täna saadetud meilis ester palmi esindaja on öelnud nõnda, tsiteerin, proua Ester Palm on nõus insolatsiooni vähenemisega alla normi, kui EKA uus õppehoone asub krundi teises otsas. Tsitaadi lõpp. No võib-olla Endrik Mänd nüüd vastaks, siis me oleme seda teemat hästi palju käsitlenud ja selgitanud Nii palju, kui me oleme seda arutanud, siis proua palm on väljendanud selles osas seisukohta et tema peamiseks mureks on ikkagi see, mis puudutab siis hoone rajamisel tekkiva vibratsiooniga ja sellega seoses võimalike kahjudega tema hoone konstruktsioonidele. Ja samas on seda ehitustehniliselt hinnatud ja kõige ohtlikum tegevus. Tõepoolest, selle hoone rajamise juures on sulundseina paika vibreerimine mis võib tekitada naaberhoonetele kõige tõenäolisemalt kahjusid. Ja sellest lähtuvalt peab ütlema seda, et arvestades, et millised on need mahud, mis jäävad hoone alla, milline on hoone maa-alune ulatus siis sulundseinte asukoht ei sõltu too tegelikult sellest kuhu kohta rajatakse maapealne hoone maht. Täna lähevad sulundseinad ju välja praktiliselt laikmaa tänavani, enamus krundist on maa-alusel maaalusel tasandil hoonestatud ja, ja seetõttu tegelikult selle hoone nihutamine ei omaks seda ehitustehnilist mõju mida võib-olla proua palm ootab, et, et see hoone nihutamine kaasa tooks küll ta toob kaasa märksa teistsuguseid probleeme, mis puudutavad juba avalikku linnaruumi linnatänavat üleüldse ja, ja ja, ja noh, selles suhtes Ma pistaks siia vahele, miks on sinna linnaruumi sinnapaika üldse seda väljakut vaja. Arhitekt Ignar Fjuk käsitles seda teemat kuku raadio keskpäevatunnis ja tema leidis, et see suund, mis praeguseni detailplaneeringuga võeti ei talu tema arvates mingit kriitikat. See väljak on plaanitud avanema põhja poole, see on täiesti avatud põhjatuultele. Seega pole suuremal osal päevadest meie kliimas seal inimesel üle paari minuti võimalik viibida. Üheski tsiviliseeritud Põhjala riigis ei avata väljakuid põhja poole. Nõnda leidis Ignar Fjuk keskpäevatunnis. Aitäh Ma kõigepealt täpsustaksin veel sulundseinaga seonduvat ja nimelt et seda on meil vaja ja ka sellel põhjusel, et lõpetada arheoloogilised väljakaevamised, mitte ainult oma uue õppehoone ehitamiseks Vaidet lõpetada arheoloogilised väljakaevamised. Me oleme kohustatud seda tegema. Nüüd, mis puudutab ühte või teist väljaütlemist, siis on, on raske kõike kommenteerida. Ma olen pigem üllatunud, sest Eesti kunstiakadeemia kuratooriumi endine esimees Ignar Fjuk on siiani avaldanud igati toetust meie meie pürgimistele ja, ja, ja seda seisukohta ma ei. Ma ei kuulnud. Aga Indrek Mänd, kas see väljak on avatud põhjatuultele? Ma ise ei ole kompassiga käinud, seal ja mõõtnud, aga te olete seda analüüsinud, kas seal on võimalik viibida? Noh, hea kolleeg Ignavile vastates võib-olla, et, Selle loogika ja selle loogika järgi on terve Tallinna linn avatud põhjatuultele ja ükski mõistlik inimene ei teeks linna selle koha peale võib-olla. Jah, kui me vaatame seda niimoodi, et kustpoolt sulgeb siis uus hoone, selle väljaku või see hoone, mis väljaku tekitab hoone paigutamine, siis tõepoolest võib öelda, et seal väljaväljak jääb sinna põhja, läänekaarde kuhugi. Aga kui me võtame teda Tallinna linna kontekstis tegemist on ühe väljakuga, mis on ikkagi neljast küljest suletud praktiliselt nii et, et me ei saa rääkida ühtegi ilmakaare poole avanemisest väga selgelt teistpidi võttes, et, et mis see linn on üks klassikaline linn koosnebki tegelikult väljakutes tänavatest ja nende vahele paigutatud hoone kvartalites loob teatud rütmi linnaehituses, nii nagu arhitektuuris tervikuna on oma senine muusikaline rütm põhimõtet selliselt, mida tuleb jälgida. Ja ma olen siiamaani veendunud, et üks suurimaid linnaehituslikke vigu, mis viimase 20 aasta jooksul tehtud on, on see, et linna peaväljak, milleks kahtlemata Viru väljaku oli, kaotati ära. Ja see väljak, mis nüüd kooli ette võiks tulla kah vaata, ei asenda tegelikult seda, seda Viru väljakut oma endisel kujul aga kompenseerib natuke seda linnaehitusliku olukorda. Ja kui me nüüd toome ühe sellise olulise telje sisse, tegelikult mida juba noh, otsiti siin 80.-te keskpaigas või 70.-te keskpaigas, õieti juba et kuidasmoodi avaneb Tallinna linn merele põhimõtteliselt Viru väljakult, et nii on pandud Viru hotell ja, ja linnahall ühele teljele, kus pidi tulema suur jalakäijate promenaad läbimurdena siis ka täna on see suund on tegelikult oluline. Linnavalitsuse uus hoone tuleb, et mere äärde sadama läbi Rotermanni kvartali, Maakri kvartali kui peamise ärikvartaliga, see side on väga oluline eriti jalakäijate suhtes ja selles suhtes on laikmaa tänaval tegelikult üks oluline potentsiaal lühendava tänavana ja selles rütmis on tegelikult selle väljaku asukoht linnaehituslikult loogiline ja, ja hästi paigutatud. Ja, ja kui siin oli enne küsimus selle võistlustöö kohta, siis ikkagi just nimelt see linnaehituslik lahendus. Põhimõtteliselt oli üks väga oluline kriteerium, miks selline töö välja valiti. Žürii oli selles suhtes suhteliselt üksmeelne, aga loomulikult nii palju, kui on inimesi ja nende hulgas nii palju, kui on, aga arhitekt on kindlasti erinevaid arvamusi ja kui on kuumad teemad, siis paljud inimesed tunnevad kindlasti, et nad peavad oma arvamuse selles küsimuses välja. Tulevikus on autod plaanitud suunata maa alla, seal jah. No see on väga pikk perspektiiv, millest on räägitud, et tõepoolest Estonia puiestee, Gonsiori, et, et seal võiks ju tegelikult autoliiklus ühel hetkel maa alla minna ja ja avada siis maapealse ikkagi just jalakäijatele on räägitud sellest laikmaa tänav võiks olla jalakäijate tänav, tervenisti isegi lift 11 programmis siin mis kultuuripealinna raames tehti, sooviti paariks kuuks sellist pilootprojekti ühe ettepanekuga teostada, seda aga, aga seoses ühistranspordiga, mis täna laikmaa tänaval on, ei osutunud kahjuks võimalikuks neid jah, neid mõtteid on. Kui ma tohin rääkida väljakust, siis räägime ikkagi väljakust, mis on Eesti kunstiakadeemia Me ees ja, ja sinna on ette nähtud nii konteinerhaljastus, nii mööbel, kus saab istuda, astuda võib-olla erinevad sportimisvõimalused. Aeg-ajalt tulevad sinna kindlasti ajutised paviljonid, erinevate näitustega suured skulptuurid. See ei saa kindlasti olema niisugune tühi ja, ja tuuline ja kõle koht. Mina ise tahaksin, et sinna tuleksid tagasi tädid, kes müüvad, müüvad oma aiast nopitud lilli. Neid kohti on Tallinnas nii väheks jäänud. Nii et nii et meil mõtteid on ja loomulikult me kuulame kõik eriarvamused ja, ja saame sellest ainult ideid juurde. Et, et kogu seda kalla temaatikat võiks vaadata. Ta ka selle pilgu läbi, et Eesti kunstiakadeemias on 1245 üliõpilast ja mitte ainult nemad, vaid kindlasti koostöös kõigi teiste ülikoolidega, et see, see on ju niisugune potentsiaal, mis, mis toob linnaelu ja teeb sellest sellest kohast elava koha, me, me ei oska täna kõiki neid tegevusi ja suundumusi ette näha. Aga olgem positiivsed. Neid arvamusi ja kommentaare tõepoolest on lehtedes viimastel kuudel nädalatel hästi palju olnud. Kuidas kommenteerida näiteks Hardo Aasmäe väiteid, sest need olid siis seitsmenda veebruari Postimehes, kus ta süüdistab ekad et uuest hoonest on tehtud äriprojekt, et kaks parkimiskorrust on EKA koosseisust raha eest hääletult lahkumas kui Raasmäe tsitaati kasutada ja siis meile täpset tsitaati, aga ta viitab, et et ka ülemistel korrustel hakatakse äri tegema. Suur aitäh. Ma tegelikult ei sooviks kommentaari erida, härra Aasma eelmise linnapea vastuolulist ja ma ütleksin isegi valeinformatsiooni täis artikleid, aga inimesed loevad ja tahavad vastuseid saada ja ma loodan, et et ta, võib-olla mõnes järgmises artiklis leiab endas julgust kumust kummutada need süüdistused. Ja pigem võiksid kõik, kes tahavad sisuliselt asjadest aru saada. Lugeda Raivo gootovi artiklit Eesti päevalehest või Toomas Paaveri artikleid postimehest või kasvõi Hendrik sinu artiklit sirbist. Sina oled meiega väga palju seotud ja võib-olla mõeldakse, et noh, et, et, et see ei ole täis tõde, aga nii Raivo kootav, Toomas Paaver on arhitektid. Jah, nad on Eesti kunstiakadeemia lõpetanud, kuid nad selle käesoleva protsessiga ei ole absoluutselt seotud, ei ole viibinud ühelgi meie koosolekul nõupidamisel. Ja ometi, kui ma lugesin neid artikleid, siis ma mõtlesin, et näed, nii oleks pidanud ma ise seda probleemi selgitama, et tihti on ka tõesti, niiet et kõrvaltvaataja oskab raskeid probleeme väga selgelt nii lahti joonistada, nagu seda on tehtud ühes artiklis. Võrreldud erinevaid detailplaneeringuid, kui ka selgitada Aga ikkagi need keldripinnad tuleb üle rääkida, kas on mingisuguseid ärilised lepingut tehtud, on mingisugused kohustused kunstiakadeemia poolt võetud sinna parkimisettevõtete või muude äriühingutega? Ma vastan sellele, et on sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll ja seda teemat on pikalt arutatud nõukogus saadud ka aktsept just nimelt selleks, et ehitada Ta ta võimalusel välja vähemalt üks parkimiskorrus ja kaasates siis nii-öelda muid rahastamisallikaid, seesama teema, millel ma enne peatusin. Haridusminister Lukase soovitus. Tänaseks on nõukogu arvestades et see on tekitanud kummalist vastuseisu selle teema peatanud me katsume edasi minna ilma selleta, aga see ei tähenda. Nõukogu on samas andnud rektoraadile ja uue maja ehitamise töögrupile kõik volitused pidada erinevaid läbirääkimisi kaasrahastuse saamiseks siia tuua, loomulikult need enne otsustamist nõukogu ette, aga ma palun, et Yana seda teemat kommenteeriks. Ta kõigepealt üks põhimõtteline märkus selle kohta Ta nähtud on justkui mingisugust tonti avaliku ja erasektori partnerluses, mis on suisa imelik, sellepärast et avaliku ja erasektori koostöös ehitatakse igal pool Euroopas maanteid, tunneleid, sildu ja nii edasi. Aga see selleks, et mis puudutab ekal väidetavalt justkui olemasolevad mingisuguseid salakokkuleppeid, siis see on täiesti alusetu. Et selgituseks kõigile, kes seda ei tea, siis kõik kokkulepped, mis võivad üldse kinnisvara puudutada. Ta kajastuvad kinnistusraamatus. Kui neid kokkuleppeid seal kinnistusraamatus ei kajastu, siis neid kokkuleppeid ei ole. Et EKA alla on olnud tõepoolest läbirääkimised. Ta aga seda pigem ikkagi erinevate koostöövõimaluste uurimiseks ja, ja kindlakstegemiseks ja, ja neid läbirääkimisi on protokollitud, mingisuguseid siduvaid lepinguid, mis tooksid kaasa õigusi ja kohustusi osapooltele ei ole. Ma hüppaks veel korra selle sundvalduse juurde, miks ei algatatud sundvalduse rakendamise menetlust juba varem, miks ei lahendatud kogu seda naabritega seonduvat probleemistikku juba mõne aasta eest oleks saanud ennetada seda Archimedese rahastamise peatamise otsust. Ma ootan tegelikult, et võib-olla Mart Laidmets täiendaks minu vastust. Aga ka mina pean õigeks, et kõigepealt püütakse leida vaidluses kokkuleppe ja meil tõesti oli kuni kuni viimase hetkeni siiski tunne, et see kokkulepe sünnib ja see juhtus just pärast igakordset kohtumist ester Palmiga, kui me saime temaga rääkida. Leidsime mingisuguse uue võimaluse. Ta mõtles järgi, aga siis jälle tema läbirääkimised omakorda oma esindajaga tõid jälle, tõid jälle mingisugused uued probleemid ja ma tahan öelda, et me tõepoolest selle aasta varakevadel saime aru, et, et see võib saada takistuseks ja see oli just põhjus, miks me augusti lõpus pöördusime Archimedese ja ministeeriumi poole, meil oli kolmepoolne kokkusaamine, me rääkisime kogu protsessi käigus nii, nii, nii eelarvest, nii läbirääkimistest kui võimalikust siis veel sundvõõrandamisest. Ja, ja see oli meie poolt esimene samm, et augustist kuni nüüd Archimedese otsuseni on muidugi päris pikka-pikka aeg käinud ja mulle tundub ka, et, et me oleme veidi aega kaotanud, aga, aga kogu selles protsessis on veel üks teema, kus me tegime ministeeriumiga väga tihedat koostööd. Ja see oli 2008. aasta hilissuvel ja sügisel. See oli pärast sest vabariigi valitsuse otsust, mis jättis tegelikult Eesti kunstiakadeemia ja, ja Tallinna Ülikooli balti filmi meediakooli nii-öelda Euroopa Liidu tõukefondide rahastusest ilma. Ja seejärel alustas haridusministeeriumis tööd niisugune rühma EKA ja Tallinna Ülikooli inimeste kaasabil. Ja ülesanne oli siis tegelikult leida võimalus tuua balti filmi- ja meediakool sellesse samasse uude õppehoonesse. Ja me olime igati kaasa aitamas sellele protsessile, tegime oma projekti ümber, tegime avaliku arutelu mõlema kooli üliõpilaste osavõtul, ma tahan seda öelda lihtsalt sellepärast, et, et ka need kuud ka see panustamine on tegelikult läinud meie poolt nagu tühja. Täna mul on muidugi väga hea meel, et balti filmi- ja meediakolle ennast ehitab ja varsti avab. Aga vaadake, selles kolmeaastases protsessis on olnud väga palju asju, kus me oleme läinud täiesti nii-öelda uuele suunale püüdnud teha koostööd, see on jäänud nagu kõrvale. Ja eelkõige seetõttu ei tahaks ära saada karistada selle sihtasutus Archimedese otsusega, mis, mis pöörab ümber ja ainult aasta hiljem kogu selle kolmeaastase pingutuse. Aga ma saan aru, et jutt oli veel kord sundvaldusest ja miks sellega alustatud varem ja ja ma arvan, et Mart Laidmets oskab täiesti täiendada. Küsisime Tartust, no kui me võtame selle kolmeaastase perspektiiviga toimunut planeerimise, siis tõesti sundvalduse teema ilmus ka sundvõõrandamise teema esialgselt küll alles eelmine aasta ikka ja haridus teadusministeeriumi vahelisse kõnepruuki ehk noh, meie jaoks on ka selle projektijuhtimise osa solvunud, vahel üsna ootamatuid ja mitte eriti tavapäraseid võib-olla lahendusi pakutud ja, ja nii mõnigi asi on ka meie laua peale jõudnud võib-olla liiga hilja. Ning see, et see sundvaldussaks nüüd kvaliteetselt seatud jõudis ta alles jah, lõpuks eelmine nädal välja, kuid kui ka, ega me ei saanud ka seda varem tegema hakata, kuna selleks oli vaja kunstiakadeemia kindlat soovi ja tahtmist, aga see teema kahjuks jah, päris alguses ei tulnud, sest nagu ma aru sain, siis ega ka naabritel oli ju ka alguses vaja uue olukorraga kohaneda, sest sest kui kunstiakadeemia oma uue maja otsustas, siis ta täpselt sinna ehitada, siis oli ju ka üks oluline aspekt, mis üks CV alusel koht valiti peale selle, et on olnud kunstiakadeemia kodupaik, see oli olemas detailplaneering, nii et seda teadvustati juba tol ajal, et et see on oluline, eriti niivõrd kiire graafikus ja ega ma ka tänasest vestlusest, kus ma saan aru vaatamata eri osapoolte vahepeal saavutatud või mitte saavutatud kokkulepetele eriti selgust ei saanud, pigem on asjad ikkagi iga päevaga muutumas veidikene segasemaks. Kuidas siis ikkagi see ehitamise protsess oleks võimalik lähiajal alustada, kas selleks on piisavad vahendid planeeritud, nii et nii et eks me ürita, ütleme ka tutvuda? Kindlasti see ei ole küll kõrghariduse osakonna asi, sest me tahaksime rohkem tegeleda kõrghariduse juhtimise ja vähem selliste asutuste igapäevajuhtimise küsimustega. Aga eks vastavad spetsialistid ka selle vaide läbi, vaatavad ja saame ehk rohkem selgust, kuidas siis on täpselt planeeritud protsessid ja kas kõik on oma kohustused õigeaegselt alati täita. See ei kõlanud jah, ma kuule, saade läheneb lõpule, siis on aeg hakata asju otsi kokku tõmbama. No sellest Mart Laidmetsa jutust küll optimistlikke noote ei kõlanud. Kas haridus ja teadusministeeriumi arvates Peaks Eka liikuma edasi hoopis plaaniga B näiteks Kotze puu tänaval või Estonia puiesteel, Mart Laidmets? Ei, ma ei saa seda kindlasti öelda. Ma võin öelda, et see oleks mingi kindel, mina olen tegelikult ka juba sügisel, kui oli näha seda probleemide kuhjumist, seal pikendamist, öeldud siis pigem küsinud, et kas kooli näeks võimalust siiski ümber vaadata, see vääga kiire ajagraafik ja ka väga piiratud ressursid, mis meil seal praegu kasutusel on ja teha midagi analoogilist, nagu nägi Tartu ülikool oma Narva kolledži eelmisel perioodil. Meie oleme valmis kõikideks võimalikeks lahendusteks, aga need peavad olema meie jaoks vettpidavad, sellepärast et tegelikult on ju algsete. Plaanide kohaselt pidi valmima maja juba sel aastal, kui Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn, ehk eelmine aasta. Ja selleks ajaks selleks lisaks ei olnud ju valitsus meile raha eraldanud, et Mart, et ma olen täiesti nõus, et minu meelest peab ka kõrgharidusosakond tegelema sisulise tööga. Eesti kunstiakadeemia tahab tegeleda ka tegelikult sisulise tööga ja see on just see, miks projektijuhtimine on seni olnud meie õlul ilma lisaressursse kaasamata. Ja sellest hetkest, kui on ehitusluba ja meil on olemas, nagu sa ka ise ütlesid, vettpidavad kokkulepped ja ühine arusaam läheb projekti peale. Mehitatud meeskond. Ma tegin väikese kalkulatsiooni, et kui me oleks selle kolme aasta jooksul ka meeskonna professionaalse meeskonna peale kulutanud, mis tegelikult oleks olnud õigem sihtasutus Archimedes küsiks meilt palju suurema numbri tagasi, nii et igal igal asjal on oma põhjus ja mina loodan ka, et, et mõlemad osapooled saavad ühel hetkel sisuline sisuliste küsimustega edasi tegeleda. Aitäh sulle. Lõpuküsimus kui uut hoonet lähiaastail ei ehitata, kas eksisteerib oht EKA kui kõrgkooli lagunemiseks ja erialade jagamiseks teiste kõrgkoolide vahel, professor Signe Kivi? Kui te minu käest küsite, siis loomulikult mitte. Ja Mart Laidmets No me oleme pigem seda näinud, et ka mõned koolid, kes on praegu raskustesse sattunud või sattumas nende puhul pigem teised koolid ei ole väga huvitatud enam sellisest institutsionaalsest ülevõtmisest või liitmisest, vaid igaüks proovib ikkagi oma tugevustele keskenduda. Ja meie näeme seda loomulikult, et avalik-õigusliku ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes peaks sel juhul selle ideega välja tulema ja või siis kokkulepetest Eesti avalike ülikoolidega ka meie seda esimest sammu küll praegu ei hakkaks tegema, nagu ma olen öelnud, kunstiakadeemia saab praegu suurepäraselt. Aeg on otsas. Tänan tulemast stuudiosse rektor Signe Kivi vandeadvokaat Diana Nõgisto, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ning haridus ja teadusministeeriumi osakonna juhataja Mart Laidmets. Saadet juhtis Arp Müller.