Tere, kas autoriõiguste kaitse oma senises vormis on oma aja ära elanud ja ei sobi enam 21. sajandi digitaalse eluviisi juurde. Selline küsimuse püstitus on taas muutunud väga aktuaalseks seoses ACTA teemaga. Ka meie kultuuriminister Rein Lang kutsus üheksanda veebruari valitsuse pressikonverentsil üles diskuteerima kui suures mahus peaksid autoriõigused olema ajas ja ruumis kaitstud ja kuhu on tõmmatud piir isikliku kasutamise ja avaliku kasutamise vahele. Palun siia stuudiosse Eesti Autorite Ühingu tegevjuhi Kalev rattuse, Tartu Ülikooli õppejõu ning justiitsministeeriumi juures asuva autoriõiguse komisjoni liikme Aleksei Kelli Ansambli son, bassimängija ja paljude lugude autori Danel Pandre ja filmirežissööri Artur Talviku. Tere kõigile. Mina olen saatejuht Arp Müller ja saada võtab ka kuulajate kommentaare nii vikerraadio kodulehel kui ka vikerraadio Facebooki leheküljel. On teil aimu, kui suur on illegaalse muusika tarbimise osakaal Eestis kogu muusika tarbimisest kui palju inimesi, selle asemel, et osta poest plaat või DVD osta internetist legaalselt MP3 tõmbavad netist faile tasuta, on autorite ühingul mingisugust aimu sellest. Mingit uuringut ei ole tellida Emorist. Minu arust see lähtepunkt on juba vale, et seda ei saa võrdsustada seda, kui palju sealt nüüd alla laaditakse, sellega, et need kindlasti, kes alla laadivad, võrdub, et nemad läheksid kindlasti poodi, ostaksid et DVD või CD, et, et see, see on, see on täiesti vale, et et see on ka see, mille vastu Aityundsin jooniti, kui ta hakkas, eks ole, lugu haaval müüma. Ei müünud enam plaadi haavalvaid lugu haaval, et ei saanud enam plaate müüa, et see, see on uus lähenemine. Mida Danel Pandre arvab, ma arvan seda, et seda koguhulka nagu kuidagi ära kaardistada on suhteliselt võimatu ja selles mõttes ma olen nagu nõus, tuleb selge vahe teha, et nagu vargusel ja oma tarbeks kasutamisel, et need on kaks eri asja, on ju, et ma usun, et selline nii-öelda ebalegaalne tõmbamine, et seda on nagu palju jah. Aga kust seda piiri üldse tõmmata, mis on vargus ja mis on oma tarbeks selline täiesti mõistetav ja lubatud kasutamine. Kui ma tõmban, lähtume tavakasutaja seisukohast, kui ma tõmban internetist ühe MP3 faili alla, ma ei tea, kas mul on selleks õigus. Otsinguga otsisin loo autorit. Loo pealkirja ja ansambli nime järgi leidsin, tõmbasin olla. Kas ma olen nüüd seaduserikkuja gala protus? Tegelikult jälle läheme terminitest täpsemaks varguseks ei sa ju nimetada tegelikult sellepärast, et noh, kui poest varastanud plaadi, siis ma olen varas. Aga kui ma ütleme internetis kasutanud muusikat, siis ega ma tegelikult ju noh, kuidas öelda ei varasta midagi füüsiliselt. Küsimus on ju selles, et mida tegelikult internetis näiteks ostetaksegi ostetakse, koopiad, ostetakse litsentsi ehk õigus kasutada seda muusikat ja tegelikult on teema selles, et tegelikult ostetakse või saadakse siis õigusmuusikat kasutada, ehk saadakse nii-öelda litsents. See on nagu pigem see teema, nii et olgem nüüd teri mehitatakse täpsemalt. Jah, ja, ja ütleme, see kopeerimine on ju olnud ka sellest ajast, kui tulid, ma tea, lintmakid näiteks, eks ole, et kui lasti plaat välja, siis kodus sõbra poisile laenasid plaati, kes tõmbas selle loo lintmaki peale, eks ole, et see oli nagu lubatud kopeerimine ja seda on nagu ühiskond aktsepteerinud. Aga ikkagi tagasi küsimuse juurde, kui ma tõmban netist ühe faili, kas siis ma olen mingit seadust rikkunud, kas mind saab kuidagi karistada või, või saab karistada ainult inimest, kes on selle faili näiteks kusagile keskkonda üles pannud ja müüb sinna juurde reklaami? Aleksejevile? No kui ma vaatan autoliiklusseadust, siis autoriõigusseadus on nagu selline põhimõte, et enda tarbeks tohib teha koopiat, eks ole. Et seal seaduse juures nagu täpsustus. Et millisest allikast või kuidas, et noh, selline üldine põhimõte on kirjas, et enda jaoks tohib teha vaata nagu teiste riikide regulatsioon ja teooriat siis seal on öeldud, et kui ta on nagu illegaalsetest allikast pärit, eks ole, siin illegaalse allika mõiste tuuakse sisse, ma arvan, et mingis mõttes on ka meil kehtib aga nüüd kui ootan tavatarbija seisukohast sest noh, kui kuigi me autoriõigust mingil määral ikkagi tunnen, olen kokku puutunud, vaatan internetist seal mingit Youtube'i või kust, kust mina nagu pean teadma, kas ta nüüd legaalne või mittelegaalne ja mitteteadmist ei saa tugevdada inimese kahjuks. Et eraldi küsimus on, kui on, see asi on täiesti nagu ilmne, eks ole, et, et noh, et ma, ma ei tea, mingi uus Microsofti asi tuleb välja, nad müüvad ja siis ma teen, ma ei teadnud, et aga, aga niikaua, kui on nagu ebaselgus, siis ma arvan, et seda lihtsalt nagu noh, inimese inimese kasuks tuleb tõlgendada, et ega siin nagu muud muud varianti ei ole. Karistusõiguslikust asjast ei saa nagu üldsegi juttu olla, eks ole, kui ta ei tea, eks ole, et no üleslaadimisannab natuke, võib-olla nagu teine aga selles mõttes nagu isiklikuks tarbeks. Kui isik ei tea, siis ma arvan, et, et see on kooskõlas eesti autoriga seadusega. Kuidas on muusika esitamisega, kui ma korraldan oma sünnipäeva ja mängin seal plaadi pealt muusikat, siis sellega on kõik korras. Aga kui näiteks on juba kooli kokkutulek? 15 aastat on möödunud lennu lõpetamisest, inimesed tulevad kokku kõigi ei mäletagi, kas, kui ma seal mängin plaadi pealt muusikat ette siis see asi enam ei ole. Okei, või kuidas sellega on? Kalev ratas, teie tegelete selle teemaga? No tegelikult jah, tegeleme muidugi, aga küsimus ongi selles, et kus maale, seda autoriga seadust nagu juuksekarva lõhki ajada, sellepärast et autol on seal selline pehme seadus. Paljuski täidetakse ära, noh, kuidas öelda nüüd siukse üldlevinud praktikaga ja sellise asjaga, mida võib-olla nimetataksegi mingites ühiskondades kokku lepitakse. Ma arvan, et kui tuleb klass, kui teeb mingi klassikokkutulekul, ma arvan, et mitte keegi, mitte ükski autor ei tule selle kohta ka õiendama. Aga samas näiteks oma praktikast ma tean, et kui näiteks teeb heli on näiteks oma suvepäevad, kus on mingi 2000 inimest näiteks koos, eks sa oled ise on tulnud meie juurdlevad. Kuulge, me tahame seal muusikat mängida, tahaksin teda litsentsiga, nähakse. Sa üldse nagu selle kasutamise koha pealt ja kui ma olen üliõpilastele rääkinud, et, et ma ütlen, et tema nagu selles mõttes seaduses kirjas reegel, aga et, et mida lähemal äritegevusele, seda suurem tõenäosus, et on vaja nagu nõusolekuid, et, et mida kaugem ta äritegevust on, et isegi kui ta on nii-öelda hallis alas, ma kujutan ette, et seda aktsepteeritakse nagu rohkem, et see oleks nagu selline piirjoon. Jah, et kui sa klassikokkutulekule pileteid müüdi, eks ole, klass kujuneb nagu väga suureks poed, siis sa juba rikult seda. Ja tegelikult võib alati tuua selliseid nii-öelda Lippmaa näiteid on, aga näiteks kui ma lähen mööda tänavat, vilistan lugu, eks ole, ja see on juhuslikult. Ansamblites on lugu, et kas naga sani liikmed, kes on selle loo autorid, võivad mind kohtusse kaevata, praktikas on see ju täiesti sihuke nonsense'i absurdne näide. Vilistaja nüüd samal ajal näiteks jäätist. Ikka ei muutu sellest midagi oma äri eduks. Samas kui ta kuulab jällegi raadiot, eks ole see jäätisemüüja siis ta juba. Huvitav, kes see on siis, kes nagu jälitama hakkab selle pärast vastutusele. Autoriühingu neid silte ukse peale, et neid nii-öelda Kallid raadiokuulajad pange tähele, Artur jõudis Delfi kommentaaride tasemele. Teeme selgeks, kes Eestis üldse tasu koguvad, muusika puhul on Eesti Autorite ühing on fonogrammitootjate liit ja on esitajate liitühing. Jah, see on muusika, nii, aga selgitage, miks neid kolm peab olema ja millega nad tegelevad. Sellepärast on kõik esindavad erinevaid õiguste omajaid. Autorite ühing esindab neidki muusika kirjutanud ehk autorid, on nad siis kirjutanud viisi või sõnad või arranžeerinud mingit teost või on nad selle muusika siis kirjastanud? Fonogrammitootjad on need, kes hindavad siis jälle neid fonogrammitootjaid ehk produtsente. Esitajad on need, kes siis seda kirjutatud teost esitavad. Paneb ühe lause peale mitmeid-mitmeid esitajaid. Ja kes kleepsuga näppaja ukse peale see on autorite ühing seal. See oleme meie muidugi ka, aga minu meelest paneb vist fonogrammid, et asi on selles fonogrammitootjate ühing, esitajate liit on omavahel kokku leppinud, mis valdkonnas keegi midagi esindab. Tanalisinaadist, kas fonogrammiühingu juhatus ka, eks ole, paremini kumb neid esindab, poed ja on selliseid avaliku kasutamise kohad olnud siis juuksurid või mis iganes, noh, need sõlmivad minuga ühe kaelukas fonogrammi emma-kummaga. Seal on ütleme, toodete teenuse pakkujaid on nagu väga täpselt. Täna ei avatud, nii et ja vahe on muidugi vahel selles, et autorile kuuluvad nii-öelda noh, õigused ainuõigused lubada ja keelata ehk siukest lössi Vrait aga esitajale sellisel puhul tavalised kuuluvalt programmi nõuetele õigus saada kompensatsioonitasu selle eest, et nende esitust ja siis seda toodangut kasutatakse. Ma salvestasin enne saadet ka paar lühiusutlust mõne eesti autoriga ja kuulame esimest neist. Soliis alias Jarek Kasar, kuidas sina suhtud sellesse, kui sinu loomingut netist alla laetakse, MP3-failidena ilma sentigi maksmata selle asemel, et minna näiteks poodi ja ja osta sinu plaat. Ma olen ise oma laulud ülesse pannud, siis on okei kui kui ma ei ole pannud ja see on kuskil, keegi teine on seda teinud siis ega tegelikult noh, eks ta sinna läheb, et muusikast ei maksta, muusika kuulamise eest ei maksta. Kui kontsertide keegi niimoodi salaja sisse rooma kuskilt kangi alt, siis siis on võib-olla, siis on see nagu natukene imelik, aga ma arvan, et netist muusika tõmbamine ma seda asja kontrollida, ma arvan. Peaasi, et keegi kuulatakse, ega see ei olegi tähtis sellest igat senti saada. Aga sinu arvates, milline võiks olla autoriõiguste tulevik? Ma arvan, et leitakse mingisugune moodus, kuidas seda kõike kontrollida. Mingisugune selline valutu moodus sealt kindlasti mitte mitte hästi vägivaldsete, mitte niimoodi, et et netist ühel hetkel ei saa enam muusikat tõmmata, et mis, mis siin salata isegi tõmba muusikat, sest väga palju muusikat. Et ma vist pean seda kuskilt tõmbama, plaadi tellimine on võimekatele väga palju, plaat ei ole enam saadagi ja nii edasi ja nii edasi. Aga kust peaks tulema siis heliloojate sissetulek, kui nad tulevikus võib-olla nii palju ei, teine autoritasudelt kui seni? Heliloojad ei tohi olla sissetulekut. Tegelikult ma arvan, et heliloojad, keegi tellib mingisuguse teose, tavaliselt on ellujatele juba kõik ette ettemakstud, vähemalt nii ma olen asjast aru saanud, aga minu sisse tuleb minu kui laulukirjutaja sissetulek on ikkagi see, et ma ise esitada oma loomingut kontserti. Et see on, see on nagu põhiline. Aga noh, ma ütlen, et keegi peab leidma mingisuguse valutu moodus. Et kuidas, kuidas kõigil hea oleks. Mis internet sinu jaoks siis on, kas internet on sinu jaoks oma loomingu tutvustamise kanal või? Minu muusika internetis ma ei, ma ei tea, palju seal on seal. Youtube'is on mingid lood üleval, aga seal nagu okei. Ma ei muretse selle asja pärast, ma võib-olla natuke loll siis, et ma ei oska muretseda asjade pärast, aga minu meelest on tore, vähemalt inimesed kuulavad, et, et ei ole tähtsustatud selles, nagu. Ma ei oska öelda, ma ütlen, mina ei muretse, kui, kui ma saan vähe või on veel vähem raha, et see, see minu jaoks ei ole olulist vahet. Põhiline sissetulek kunagi plaadimüügist, vaid ikkagi kontsertitel. Kontserdite külastused on minu tuluallikas. Aitäh Chaliis. Jarek Kasar. Nende mõtete eest. Ja jätkame juttu stuudiost. Mis saab siis, kui tõepoolest ei ole mõnda plaati või filmi enam saadaval. Kalev ratast tahtis kohe lisada. Ma tahtsin lisada seda, et praegu on Euroopa liidus töö päris mitme direktiivi kalal käimas. Jaa, praegu näiteks olemas valmis tekst niinimetatud orbteoste direktiivi kohta ehk nende teoste kohta, millel autorid ei ole, ei ole ka teada või ei ole võimalik leida või ei ole pärijat leida. Aga on olemas täiesti uus initsiatiiv, see on nimelt nimetatud autov kummers teosed ja need teosed, mille, mille see kommertskasutus on tegelikult juba nagu mööda läinud, see käib nii filmide, raamatute, ajaleheartiklite kui ka muusikateoste kohta ja seal tahetakse tekitada mingi selline uus uus uus võimalus, ühesõnaga, ehk nagu laiendada siis sellist nii-öelda vaba kasutust. Et anda võimalus siis neid nii-öelda riiulil või kuskil taga tagatoas seisvaid asju ka kasutada, et inimesed pääseksid neile ligi, võib-olla Aleksei oskab selle kohta isegi paremini. Et asi võib muutuda vabamaks või Noh, tähendab, et siin me jõuame selle küsimuse juurde tagasi, et mis sellest autoriõigusest saab, et kas ta nüüd ära elanud, et, et kas ta on nüüd 16.-st sajandist ja kus ta nüüd on, et ma ei arvata. Ta on nagu ära elanud, ma ei ütle, et mingisuguseid muutusi ei tule, aga noh, ma arvan, et intellektuaalse omandisüsteem on üks osa kapitalistlikus süsteemist. No ma ei ütle, et see kapitalistlik süsteem on hea, aga mõtlen, et et kui me oleme kokku leppinud, et inimene teeb tööd, siis ta võib nautida oma töö vilju. Nii, seal on üks, üks osa sellest süsteemist. Nii. Ja nüüd hakkame eristama, ütlema, et kui sa nagu vaimne tööd, siis ei tohi nagu nautida oma töö vilju, siis see ei ole nagu põhjendatud. Aga no loomulikult igasuguseid teosed, mis seal on kättesaadavad, siis siis siin ei ole ju küsimus noh, nii-öelda varaliste huvide kaitses seesamamoodi. Vaatame seda orbteoste initsiatiivi, et, et lahendada, arvad, et see nõusoleku küsimused, et, et ei ole vaja nõusolekut küsida autorilt, kui teda ei ole kätte saada võimalik siis tegelikult, ega sellise mast digitaliseerimise tingimustes ei ole sellest ORC teostusest kasu ka vaata mida raamatukogud teevad, et, et ta jõua iga pildi kohta iga asja kohta küsida, et, et loomulikult peavad olema siin sellised paindlikumad lähenemised, et mõnda asja tuleb nagu teha, teha rohkem kättesaadavamaks. Ja tegelikult päris palju on probleeme tekitanud see, mida, mida me nimetame Berni konventsioonis, kaotate igasugused formaalsused ära. Olukord, ma kujutan ette, oleks palju lihtsam. See on lihtsalt üks idee. Kui autoriõigust tuleks registreerida, siis siis suur hulk asju jääks kaitse alt välja. Et registreeritakse ära see, mis oleks nagu väärtuslik. Ja loomulikult ka selline kaitsetähtaja mõningane lühendamine, et nad võtavad need autori oleks huvid kaitstud. On ikka kaitstud pärast avaldamist 70 aasta jooksul. Tähendab nüansid nüüd, eks ole, aga tegelikult on ju põhiteema läheb ikkagi sinnakanti, kus on vaja otsustada, kas autoril on ainuõigus lubada või keelata oma teose kasutust või mitte. Kui öeldakse, et ei või, siis järelikult tuleb piirata tema õigusi. Tavaliselt on niimoodi, et kui piiratakse mingeid õigusi, teise käega, riik kohustub millegagi kompenseerima seda piiramist, aga ma ei ole nüüd kindel, et näiteks nii väike ja suhteliselt vaene ja kokkuhoidlik riik nagu Eesti saaks kuidagi kompenseerida seda, et see peaks ikkagi jääma kasutajate kraesse. Ühesõnaga ilmselt kõik laua ümber olevat teavad väljendit Creative Commons, et see selline liikuma ja ütleme, Ameerikas on juba olemas, et sa annan täna osaliselt oma õigused, eks ole, vaid loob nii-öelda mitte ool Raitsvesed, vaid samblaid reservid, eks ole, ja ma tahtsin öelda selle Euroopa kohtu, et Euroopa peab tegema vahet ka Euroopal ja Ameerikal, et Euroopa paneb väga palju raha siis avaliku raha näiteks filmitööstusse, et kui seal, kui te võtate Eesti filmide eelarved, siis suure tõenäosusega 70 protsenti Eesti filmide eelarvetest on avaliku rahaga kaetud ja, ja, ja see, et Eesti filmiprodutsent ostab nii-öelda, teeb nii-öelda Bay auti, kuigi see, mis ei ole Eesti seadustega lubatud. Aga no põhimõtteliselt ostad kõik õigused ülesse. Ja, ja nüüd see, see periood siis räägitakse sellest, et kui sul on avaliku rahaga nii palju kaetud, et siis see nii-öelda kasu teenimise periood võiks olla lühikene nagu noh, näiteks viis aastat, et sul on õigusi, sa saad neid õiguse kinni hoida viis aastat, seda ta sisuliselt muutub vabavaraks. Ehk et kui me vaatame silmi, siis üheks üle 90 protsendi tuludest tuleb juba esimese aasta jooksul, ehk et need diilid, kõik need, need nii-öelda investeeringu tagasiteenimise võimalused tehakse esimese aasta jooksul ja kui see on siis veel nii-öelda natukene natukene rohkem ajaga kaetud, siis tegelikult võiks ta vabalt olla vabavara. No võiks nagu selle Creative Commonsi teema juurde täpsustuseks öelda, et, et iseenesest on autoritele pakutakse võimalust, kui sa tahad nagu vabaks anda, siis annad, et keegi jõuga ei hakka teostama. Aga no muidugi tihti tihti taru, mis, mis asi see Creative Commons täpselt tunnet, et on üks Tartu Ülikooli juhtum, kus teadlased tegid mingisugused õppe videosid, panid Creative Commons, sina andsin nagu oleksid kõik õigused ära ka kommertskasutuses tõlkeõigused ja mis siis juhtus, juhtus see, et, et need rootsi, rootslased tahtsid öelda, tõlkida, teha lahendatud ja, ja müüja, eks ole, seda nii. Ja peeti, peeti läbirääkimisi, aga siis selgus, et Tartu Ülikooli, kontrollige neid, eks ole, et, et noh et, et ma ei ütle, et, et see Creative Commons nagu halb on, aga tuleb lihtsalt läbi mõelda, et et üks asi on nii-öelda ühiskonnale tasuta kättesaadavaks teha. Teine asi, kui sa annad ka oma kommertsõigused Nüüd me oleme väga detaili läinud, aga tuleme jälle tavakuulajale lähemale. Kuulavad ansamblit son ansambli The Sun jaoks, kas muusika tegemine, kui üks laul on valmis saanud? Kas see muusika tegemine on looming või see on töö, kas see son tegijad, laulukirjutajad, te ootate ka hiljem, te saaksite nende lugude esitamise eest kraavides kõlamise eest Nende internetist alla laadinud. Säästate rahamaksete sotsiaalmaksu ei maksta sotsiaalmaksu, oli küsimus keerukaks küsimuseks. Jah, kõikidele küsimustele on vastus ja et on nii töö, kui on looming ja sotsiaalmaksu, maksame lisaks Mikkelseni muudele seadusega ettenähtud maksud ära. Et jah, me jõuame tegelikult sellesse punkti, et ikkagi, et täpselt, et autosid on vaba voli ja see peab ka jääma edaspidi otsustada, mida ta millegagi teeb, onju aina enam tegelikult jällegi rääkida ajale, jalgujäämisest või millest iganes, olime, jõuame ikkagi selleni, et kui rääkida spetsiifiliselt muusikast salvestatud muusika muutub aina enam elava muusika emotsiooniks on ja kust nagu see teenimisvõimalus paratamatult Lotte Meediumite kaudu on vähenenud ja väheneb veelgi, onju. Aga sellegipoolest on ju, ei pea oma autorina interpreedid, kelle on igatahes ettevõtjana õigeks nagu seda, et kui, kui autusi või siis fonogrammi tootja otsus on see, et, et teosed ei kuulu nii-öelda vabaks kasutamiseks, siis järelikult olles liitunud, ütleme, kollektiivse esindajatega organisatsioonidega, nagu fonogrammitootjate ühingu, autorite ühingu esitajate liit on ja kes siis nagu seda järgivad nii ringhäälingus kui kui ka mujal, onju, et ühesõnaga me jõuame nagu selleni, et kui keegi otsustab, et, et ta teeb nagu ühekordse ostu, et ta ostab dessandi või kelle iganes plaadi laadib selle üles, ütleb, et võtke kõik on ju, et seda nagu ei saa aktsepteerida, kui, kui selle õiguste valdajaid pole nagu selle seda nõusolekut andnud, läks segaseks, ühesõnaga. See jutt, aga see selles mõttes vanasti. Ilmselt sa oled ka ise seda teinud, saan mingi bändi plaadi kuskilt ja lintmakiga selle ümber lindistanud oma sõbra plaadi, eks ole, mina kindlasti olen seda teinud ja et, et siis kas see sõber on siis jällegi kuri kurjategija või et kui sa ikkagi nagu seda nagunii-öelda mittekommertssekul eesmärgil tarvitad, siis peaks olema lubatud, on, on ka selline, ütleme, see ei ole ainult minu seisukoht, on maailmas üsna laialt levinud seisu. No see mõtlemise koht selles mõttes jah, tuleb nagu ühe teise poolega nõustuda sõbras kurjategijad teha nagu pigem nagu meelevaldne, keeruline, teisest küljest nagu õhutada, nagu mitte ostmisele või, või, või teadlik nagu kasu saamise tõkestamine on ju, et noh, see nagu minu meelest asja nagu teine poolel. Siis hüppan tagasi veel kord natuke varasema jutu juurde, et see mitte ostmise jutt on, ongi eriti oluline, et tegelikult on ka see värk, et et kui siin toodi näiteks seda Lotte filmi näiteks oksaga seoses esile, siis Lotte filmi sa täna internetist osta ei saa. Aga me ei saa, sellepärast saad andeks sellega Berliini festivalil enne festivali, nad ei saanud seda kuskile välja panna lasta, see on lihtsalt seotuse levi levi reeglitega, festivali reeglitega, see ei ole üldse kohalegi kohalikul turul, sa saad kõike seda teha. Saad küll lähevast asja nende käest küsinud, nende käest küsinud minu käest, ma olen produtsent. Meil on Heiki Ernitsaga ka üks lõik, kuulame selle ära, kui juba loto peale jutt läks. Eesti Ekspress on kirjeldanud, kuidas Heiki Ernitsa ja Janno Põldma Lotte filme internetist varastatakse. Ekspress on välja toonud filmi kuukivi saladus on ebaseaduslikult kuu aja jooksul alla laetud 2738 kordamis rahasteks lausa 27830 eurot. Kui võtta näiteks DVD, maksab umbes 10 eurot ja poest ostetakse muidugi selle võrra lotte-filme vähem ja maga ise tippisin Google'i otsingusse sisse kuukivi saladus ja download ja tuigi lausa mitmeid internetilehekülgi, mis väidetavalt tasuta Ta pakkusid nii-öelda frii taun lõudi sellele filmile. Heiki Ernits, kui teie seda näete, siis milliseid tundeid see teis tekitab? Mul tegi meele kurvaks, sest sellepärast, et kui mina oma väikeste kätega kirjutasin sinna filmi ette, et seda filmi ei tohi kopeerida seda nagu jäetakse, nagu tähelepanuta ikka kopeeritakse, tehakse. Siin on väga palju kommentaare sel teemal, et noh, et filmima ei kaota, eks ole. Et see raha on nagu näiline noh, et tegelikult võib-olla nii palju ostetakse, eks ole, aga ikkagi ikkagi on see nagu fakt, et oled sa ikka, kas teda ostetakse või mitte, see mind ei huvitagi, mind näiteks ei huvita see, et ta oleks tasuta kättesaadav inimestele. Selles mõttes, et et ma olen neli aastat siin, tegime filmi suure seltskonnaga ja see on üks, üks toode, et millegipärast netikommentaatorid ja internetiinimesed arvavad, et et meie rahutus on sama, mis info see on nagu peavad olema ka sedasama moodi inimesel vabalt kättesaadav, eks ole, protesteerivad selle vastu, et nagu hakatakse info kätte saadavust nagu, nagu piirama. Aga meie lahutus on tavaline toode. Kuule, inimesed. Mida te arvate nendest kommentaatoritest Ta heidetest mõned ju leiavad, et ise olete süüdi, miks te ei müü ise oma filme internetis, et inimene saaks seaduslikult internetist osta või siis laenutada mingi tasu eest ja, ja seaduslikult alla laadida Teie filmi? Väidetakse, et tänapäeval inimene ei ole enam harjunud minema kusagile poodi ostma plastmassist ketast ja ta on lausa sunnitud internetis seda alla laadima. Kuidas ma saan selles süüdi olla, kui ma olen asja niimoodi planeerinud, et ma ei pane seda niimoodi üles internetti, et minu eesmärk ongi müüa poes näiteks seda lihtsalt ütleme näiteks jäigalt niimoodi. Et lähme olles niuke rumal inimene ja, ja, ja ma võin seda poes, eks ole, ja, ja siis, kui ma nüüd ei müü seda näiteks. Siis võib seda vabalt ikkagi võtta, nagu, et noh, et see on nagu see koht, kus ikkagi kõik käivad ostmas, eks ole, võtmas, et see, kui seal teda pole, siis nagu noh siis olen ma ise süüdi, saab, võtavad selle, et ma olen endale kapsa põllu kuskile teinud, eks ole, siis, ja aeg-ajalt viin poodi, aga üks päev viitsi poodi viia, end müüa, siis võib tulla, võta põllu pealt, kapten näiteks või. Päris hea võrdlus, aga suur tänu nende mõtete eest. Heiki Ernits ja, ja soovime jätkuvat. Loome Hinduja kuulajad. Ärge varastage eesti autorite loomingut. Jätkame juttu stuudiost. Artur Talvik tahtis kohe siin vastu vaidlema hakata juba kõlanud lõigujale. Ei, no mis ma vastu vaidlen, ma tahan tulla tagasi selle eelneva teema juurde, et peab, peab tegema vahet kasvõi, ütleme rokkmuusika ja, ja tuuritööstuse vahel, et väga paljud kultuurivaldkonnad on avaliku rahaga kinni makstud, need ka samad filmid ka, mida mina teen, nendes on ka sees väga palju avalikku raha ja ütleme, et ka need autorid on väga hästi makstud ka Ernits on nelja aasta jooksul korraliku palga peal olnud, eks ole, mida ei saa jällegi muusikute kohta öelnud, muusik peab tegema vahepeal käima, kuskil mängimas, et ennast elusalt. Et siin on nagu, vahel see ei häiri, kuid detsembrikuumust kusagilt saab vabalt päikest alla laadida. Detsembrikuumus mul on kodus isegi kaks hiina piraatkoopiat detsembrikuumust ei saanud vabalt alla laadida sellel perioodil, kui ta oli kinos, see kino ongi kinofilmi näitamine ongi kõige suurem tagasi teenimisvõimalus, sellepärast ollakse kõige rohkem närvis, et, et just selle kino näitamise Vabakoopia üles tuleb edasi sel ajal juba juba on nagu teleõigused ja muu, et seal seal nagu väga suurt vahet ei ole ja DVD müük, kallid sõbrad, on eilne päev, see on, see on eilne päev, et selle peale ei tasuks üldse nagu enam tsiteeri täpselt samamoodi on nagu maailmafilmidega, et kui, kui, kui, kui, kui suured korporatsioonid avavad seal kuskil Ameerikas ma ei tea mingeid Netflix või sarnaseid netivaatamise värke, kus sa saad väga odavalt vaadata filme ja kusjuures on selle puhul on nagu kõik need autorid häpid jaa, jaa, kaitstud, eks ole, võib-olla ei ole häpid, need suurkorporatsioonid ja nii edasi, et siis siis meie regioonides on see tihtipeale ei ole lihtsalt kättesaadav. Kalev ratas ära, nad on väga häpid, sellepärast et tavaliselt on need kõik need legaalsed teenusepakkujad olnud siis allalaadimiseks, rannad ainult nii-öelda vaatamiseks ja kuulamiseks. Need on tegelikult saanud oma õigused just nende samade korporatsioonide korporatsioonid annavad ju neid suurima heameelega, tegelikult. Ei saa osta, siis ütle mulle sellepärast, et nad ei ole tulnud, ma küsin su käest, ütle lennu oli just siin jutt enne stuudiosse tulekut, mis arvad mitmes maas praegu näiteks ütleme, Spotify toimib? Väga vähe, nii mitu aastat turunud Nad on kuus aastat ja 13. turul ja kui me eeldame, nad ühesõnaga tulevad 1,3 miljoni eestlase pärast ummisjalu siia ukse taha trügima, ruumi seal on, miks nad ei ole isee harrast, et nad võivad võtta ka nii-öelda Euroopa turgu, 500 palun ja ühesõnaga, meil on lepingud laua peal ootamas. Ootame pikisilmi. Ma olen isiklikult Spotify inimestega rääkinud viimati eelmisel sügisel. Tulge palun, poisina ütleme, et me pole veel jõudnud, siis ongi, et ei ole nagu mõtet. 100 siis ameeriklased ärgu tulgu vehkima. Actaga, et kirjutage alla ja käituge vanaaegselt, vaid andku võimalus nendel uutel tehnoloogiat. Uutel levitamis võimalustel uutele Ameerika on just see turg, kus praegu on digitaalne kasutus, on ammu juba ületanud selle nii-öelda vana füüsilise koopia, Ameerika on see turg, aga miks nad meid piiravad, aga miks nad ei tule väljapoole ja ma tahangi öelda, et mille pärast see ACTA on Euroopa liidus, on siis aktuaalne, ongi see, et Euroopa Liit, vana selline maanurk nii-öelda tunneb, et ühesõnaga nemad on tahaplaanile trükitud, et nemad tahaks ka olla tegijad. Ta peaks aitama kaasa selleks, et Euroopa Liit muutuks ka nii-öelda konkurentsivõimelised. Ja muide see on teema, mis puudutab nüüd silme, eks ole, siis on, just, ei ole huvitav see tartar, olles ise nagu filmitootja, ei tea, mis tegelikult Euroopa filmimaastikul toimub, sellepärast sea väidab Europa nii-öelda roheline paber, mis puudutab, eks ole, seda filmi tootmist ongi just nimelt selle teema, ainult kuidas tegelikult saada rohkem kaitset, kuidas oleks võimalik öelda, aga neid Euroopa maksumaksja rahaga, mis tõesti Euroopas on õige jooksjana korter, ütleb kuidas saaks neid levitada digitaalselt paremini kui praegu. Aga kuidas samal ajal tagada ka nende tootjate ehk nii-öelda investeerijad õiguste ja huvide kaitse? No aga mis ma, mida ma teistmoodi rääkisin, sa ütled, et maksumaksja raha eest tehtud, et see peaks olema lühendatud ja nii edasi nad vastupidi Kaire peaks suurem kui, nagu kaitset sellel sellel lühikesel perioodil, mil sul on võimalus neid igasuguseid investeeringuid talasid. Oota, ja siis muutub ta vabavara, see on sellel filmitootjate teema, sõbrad, filmitootjad Euroopas räägivad täpselt vastupidist juttu. Mul oleks Arturile konkreetne küsimus, seesama detsembrikuumus, sain ma õigesti aru, et te seda ei ole võimalik praegu legaalselt internetist osta, laadida. Legaalselt ei ole, aga miks, miks võib-olla ma tahaks olla ainult minu arust ei ole isegi keskkonda sellist nii. Mingisuguse, aga see on nagu professionaalne keskkond, mis ei ole mis ei ole nii-öelda laiatarbekasutamiseks, et seal nagu proffide kasutada Nii, aga ma tahaksin kuuleka kodanikuna sulle raha maksta, tahaksin seda filmi osta, netis saad teha seda nii-öelda vio DNA küll. Sest eks ole aga, aga sellist. Netipõhist veod seal sellistes teda. Nii, aga hästi palju ongi see õigustus Netibiraatlusele netist alla tõmbame selle põhiline sellele, et, et me ei saa legaalselt kusagilt kätte, aga miks me ei saa legaalselt kätte siis. Ma ei tea, noh, see on nagu levitaja küsimus, et see on nagu levitaja istub vana ärimudeli peale, mis on DVD, mina ei ole levitaja, mina olen tootja, kes annab need õigused levitajale üle, eks ole, kes, kes müüb levitaja lõigus. Oskavad teises stuudios levitatud olen täiesti huvitatud sellest levitamisest, lihtsalt ongi see teema, et igale poole ja nii kiiresti kui tahaks, ei jõua, me oleme harjunud sellega, et kohe ja täna nagu tuli, see tuleb ühel päeval, lihtsalt veel ei ole jõutud. Ma arvan, et see on nagu põhjus, sest näiteks eesti muusikaga ma arvan, siin ei ole probleemi. Ma usun, nii, tootjad esitavad kui ka meie alati nõus igaühele, kes tuleb uksest sisse, me oleme näiteks nõus kohe lepingu alla kirjutama. Palun laske käia, toimetega poisid öelnud, et ma arvan, et asi ei ole mitte selles vanas ärimudelis keegi Jaan praegusele vana ärimudeli Karali tegelikult ei ripu ju. Kõik saavad aru, et see raha on läinud. Noh, kõik me oleme näinud suurtes linnades, näiteks Ameerikas, eks ole, kus on öösi megastaaride asemel hoopis teised poed, neid poodisid istuma, võib-olla mingi vari jäänud seinapäeva ei olnud, noh, keegi enam selle peale oma äri üles ei ehita. Aga see nii-öelda ajaline pikkus on ikkagi ärimudeli kinni hoidmine ehk ehk kui sul on ikkagi õigus 70 aastat peale autori surma neid nii-öelda õiguse kinni hoida, eks ole, siis see on ennekõike nende korporatsioonide kaitseks. Kes on need õiged üleöökoer seintel, kõik tahaksid ju pakkuda seda? Nonii, see on, aga see on totter. Arvan, et see on nagu arusaamad Artoriks, mäletad seda vana malli, kui oli niimoodi, tuli ekse usas kinosse, siis tuli Euroopas mingi pool aastat hiljem, eks ole siis ühesõnaga meil aasta hiljem anti välja, eks ole, mingisugune VHS kassett. Aasta hiljem jõuliseks, et Heleni hoidmine praeguseni enam ei ole, tegelikult näiteks tuleb välja avatar, siis ta jookseb kõigis maailma riikides korraga. Tiividiis tänu mõne kuu pärast, tänu arvutikopeerimise võimalus, Haapsalu, tänu sellele on kõik see kiiremini. Aga tänu sellele vanalt mailis kinni nad ei istu. Praegu lõikaks teie diskussiooni siinkohal pooleks, küsiks hoopis Aleksei Kelli käest, et kas meil siin Eestis üldse on mõtet mingit oma uut õiguste teemalist arutelu arendada. Kas sa üldse maailmas kedagi huvitab, autoriõigused määratakse ikkagi ära suurtel turgudel Ameerika Ühendriikides, kus on Hollywood. No ma arvan, et, et on ikka, et üks kõige-kõige esimene tähtis asi on see, et see aitaks meil kujundada väljapoole seisukohta, kui meil seespool ei ole nagu riigisillalt ei ole ühtset seisukohta, siis kuidas me saame oma seisukohta väljapoolkaitset. Taseme kuulsime praegu siin laua ümber väga elavalt, et meil riigi sees ei ole ühtset seisukohta, kus Eesti seisukoht üldse Te olete kodanikud, riigi seisukoht ju kujunebki kodanike seisukohtades on meil 1,3 miljonit seisu. Nii, aga kus see Eesti seisukoht kujuneb? Seda diskussioonis kujuneb, et ikka nagu saab kujuneda sealt, et minu arust on see akt äärmiselt positiivne asi. Enemagdat erilist diskussiooni tegelikult ei olnudki, et, et on äärmiselt positiivne roll on tõstnud, et küsimused üles ja ma arvan, et, et siit on ainult võimalik võita, et esialgu võib-olla osalevad diskussioonis ka selliseid, kes suurt midagi nagu ei tea, aga lõpuks ikkagi jääb järgi, kes on huvitatud, kes saavad aru, kes oskavad panustada ja ma arvan, et selle pinnalt võimalik edasi minna, sest paljud asjad tegelikult, ega nad ei ole kivisse raiutud. Nad ei ole mingisugused kuidagi jumala poolt ette antud nagu autoriõiguse kaitsta. Aeg nagu autoriõiguse alla paneb, kui need igasugused need arvutiprogrammid, et see kõik võib muutuda. Ma arvan, et Eestil peaks olema väga selge seisukoht Euroopa Liidu tasandil rahvusvahelisel tasandil. Et, et loomulikult me saame ka siseriiklikult ühtteist ära teha kuidagi normistiku paremaks. Aga ma arvan, et, et eelkõige meil peaks olema väga selge visioon ja seda visiooniga kaitsta. Praegu ju kõik otsivad, et ega muudes riikides ka. Hiljuti liikus just autoriõiguste valdkond Kultuuriministeeriumi justiitsministeeriumi juurde. Kas see asi diskussioon, seal on käivitunud see autoriõiguse asjatundjate komisjon, kas see on nüüd koos käinud peale seda? No paar korda on kusjuures Kaleva seenest kõige vanem liige või või ma ei tea, kas seal annan veel veel staažikamad. Kes seal komisjonis üldse arutavad, kas sinna näiteks ka kuulub muusika, tarbijate esindajaid? Näiteks ma ei tea, ma liialt püüan vastata, sugulasKalev räägib sinna juurde, et mina hakkasin selles komisjonis käima, vist oli 2009, kui tõsteti päevakorda autoriõiguse seaduse väljatöötamine, et, et, et väga palju, muidugi meil siin liikumisruumi ei ole, siis nagu ettekirjutatud Euroopa Liidu õigusega. Ja, ja sellest ma ei tea, kuivõrd seal varem oli diskussioon, aga loomulikult on, on pidevalt korral see, et, et see autoriõiguse komisjonis on kaasatud õigust oma aiad. Ja, ja mis see põhjus on, ma kujutan ette, on see, et, et väga raske on leida tegelikult tarbija esindajaid. Et, et see ei ole lihtne ülesanne, et Kalev kindlasti ka mäletad, me oleme arutanud, keda kutsuda kooli linkimise Töökrõpse kutsume Peeter mõttes küla. Kutsusime Kai Härmand oli kohtunik, käis mõned korrad eraõiguse poole pealt, et probleem, ma näen, et, et, et ei ole nagu väga konkreetseid isikuid, keda kaasata. Sest nood diskussioon saab toimuda. Kui osapooled räägivad ühte keelt. Et nojah siis nende korporatsioonide poolt või ütleme, õiguste nii-öelda kokkuostjate ettevõtete poolt produtsente ettevõtete poolt on lubistide grupid olemas, eks ole, aga peapoolt ei ole ja tegelikult see probleem ongi tarbijapoolne, et et tarbija tahaks saada kõike seda kätte võimalikult odavalt, et kui, kui tootja tuleb turule, siis vaadake, mis toimus teeveedeedega, eks ole, kui tulid turule teeveedeede hinnad, olid täiesti haiged, et kui, kui nüüd tekkis võimalus seda kuskilt, et nii-öelda vabalt kopeerida, siis langesid, saadi DVD-de hinnata lasta poole odavamaks, isegi kolm korda odavam. Anname Kalev Ratasele. Teeme töödest rääkida küll, aga tahaks öelda seda, et see, kui vaadata autoriga seadusesse, seal on täpselt kirjas, milleks autoriõiguse asjatundjate komisjon koos on ja ma rõhutan, ta pealkirjas on sisu, võib öelda, et autoriõiguse asjatundjate komisjonile andma teatavaid seisukohti pidi olema vahendajaks ja nii edasi edasi. Et see ei ole nagu tarbijakaitsesõnaga mingisugune moodustis, see on hoopis teiste teiste ülesannetega. Aga. Ahah, ma ütlen ühe asja veel vahel ära, et oleks kuulajalgi arusaadav, mina olen täiesti oktaneutraalne, ausalt öeldes, sellepärast et on teda või ei ole, ma arvan, see ei ole üldse teema. Ja vot siin ma tahaksingi olla nõus, Peeter Metsküla, kellega ma mitmes asjas, mis tema sõnavõtus oli reedel kirjas ja ma ei ole nõus, aga üks asi on küll õige, et tegelikult mängige jaksa, tase on, mäng on juba tegeleda hoopis kõrgema mäng käib tegelikult juba nii-öelda Euroopa Liidu ja Eesti enda autoriõigusseaduse ümber. Ta on selline noh, kuidas nüüd öelda ahvi sabadele, pigem vabandage väljendust, aga need, kes on alles nii-öelda puu otsast alla, tuldi püksid jalga saama. Nende jaoks on ACTA oluline meie jaoks. Noh tore, kui on, sest tegelikult siin on nagu kaks aspekti, on see rahvusvaheline inversioon, eks ole, kas meie, Eesti riigina tahame olla ka selles seltskonnas takto on meile sobiv või me ei taha olla. Aga teine asi on see, mis sakslast nagu edasi saab ja, ja ühesõnaga, mis me oma riigis siin teeme. Ja see on palju olulisem tähtsam ja tuleb vaadata selle peale, et see regulatsioon, mis paika saab nagu pandud, eks ole, et see oleks selline noh, mõistlik ja normaalne on, et ühelt poolt vaadatakse autorite õigus kasutada õigus, see tasakaal peaks olema nagu ühiskonnas saavutada, aga seda ei saavuta meile ACTA ja kas seda Ahtot on või ei ole, see, see ei ole nagu isegi teemgi. Ikkagi Akto tõstatas diskussiooni ja tänu agdale oled ka sina valmis diskuteerima, et ma arvan, et, On väga palju. Ma alati olen nõus diskuteerima. Nii Aleksei Kelli käest tahaksin ma küsida, kas on tõsi, et tegelikult on Eestis autoriõigust puudutavad seadused märksa rangemad, kui ACTA ette näeb ja, ja Eestis vist lausa aastani 2007 oli igasugune autoriõiguste rikkumine karmilt kriminaalselt karistatav. Et, et see ACTA diskussiooni juures on jah, tõesti on huvitav see, et analüüsitaks Akdataga ei vaata nagu Eesti seaduseid, et et ma olen sarnaselt kalevile, ma olen nii-öelda ACTA neutraalne, mul on sellest takistada, palun. Kas sa võetakse, ei võeta, et tõesti, see diskussioon käib millegi muu ümber juba, mitte mitte seal ACTA ümber, et et, et ma ei näe, et alati on muidugi küsimus, kuidas seda rakendama tõlgendama hakatakse. No võib öelda ka põhiseadust kuritarvitada, et autor, autor on kaitstud ja nüüd peab hakkama ISP-de tegevust jälgima tulenevad põhiseadust alati jub laiendavalt tõlgendada. Aga jah, et, et muidugi iseasi, kui me tuleme nüüd selle karistusõigusliku aspekti juurde. Et see 2007. aastani kehtinud, siis ma ei ole kindel muidugi, et seda väga palju nagu rakendada. Et, et aga, aga sisuliselt oli jah selline olukord, kus, kus iga iga asi nagu kriminaliseeritud, aga üks asi on nagu selline akti tasand. Õigustasand ja teine asi on nagu, mis reaalselt nagu toimub, et, et noh, on ikkagi seal lugesin õigusega rakendaja on vahel. Aga no ma arvan, et, et ka praegu on võimalik Eesti Eesti õigust natuke paindlikumaks teha isegi nendes kehtivate raamide piires. Kas saab mingisuguseid näiteid tuua ka? Et, et ühe, ühe ühe. Ma võin tuua näite näiteks üks asi, mille ümber fakto puhul on palju räägitud, on see, et kas need internetiteenuse pakkuja Iieszteed peavad hakkama nüüd jälgima seda internetigraafikut, eks ole, ja kas neile kohustuseks pannakse? Selleks polegi vaja tegelikult mingit eriseadust, näiteks praegu toimib. Ma tean, et aetakse jooks, on Eesti Autorite Ühing, Eesti autoriõiguste kaitse organisatsioon, Eesti autoriõiguste kaitse organisatsioon, mis ei puutu meie ühingusse. Nendel on näiteks kokkulepped olemas meie nii-öelda selle teenusepakkujatega. Ja kui autoriõiguste kaitse organisatsioon ütleb, et näed, minu poole, pöördus autor see ja see näitas Danel Pandre, et seal on mingisugune võimelisus rikku fail üleval, võtke sära, siis Eerik ei lähe seda kuskilt ise arvutist maha, viskan tema pöördukesel teenuse, pakkuge, terva, ütleb ahah, selge. Me teeme selle ära ja see on paljudes riikides, ei ole päris nii, et see on jälle selle autoriõiguste kaitseorganisatsiooni liige olema, siis nad hakkavad sinu jaoks üldse autoriõiguste kaitseorganisatsiooni, pole liikmeid, ta on ühesõnaga, ega anti Bayra nina, padi. Nende nina. Nende poolt poole pöördunud, et kuulge, et vaadake, et kas detsembrikuumust saab kuskile siis nad ütlesid, et aga sa pole meie lepinguline partner, et see on, see on väga tihti nende esindusorganisatsioonidega just niimoodi, et nad esindavad teatud korporatsioone ja kõik see muu ei huvitagi. Aga kas selles on ka oma loogika, ma ei oskanud seal autoriõiguskaitseorganid on üks Eesti Autorite ühing on tõesti niimoodi, kuidas me saaksimegi minna näiteks esindama Aleksei keelid, kui ta ei ole meie liia näiteks, ühesõnaga, ta ei ole meid selleks volitanud. No mai tea, vennad Johansoni, Ants Johanson, Jaak Johanson ei ole nii et noh, see ongi niimoodi vabatahtlikul alusel ei ole niimoodi, et on riigides loodud mingi pool, mille alla kõik käivad sundkorras ei ole, see on vabatahtlik valik, kas sa oled liige selles klubis või ei ole? Tegelikult ta aknast ei tahaks üldse eriti palju rääkida, sest liiga palju räägime tänases saates tahaks just nimelt autoriõigustele rohkem keskenduda. Aga selle oksa taustal ongi räägitud, et või tehtud ka ettepanekuid, et Eesti võiks nüüd hakata eestkõnelejaks või hakata Ta tutvustama laias maailmas võimaliku reformi autoriõiguste valdkonnas, hakata Euroopa liidus seda asja ajama endale sellist edumeelset nime loom, aga Artur Talvik, mis vormis see võiks olla või, või mille poolt teie siis olete? No ma olen mitu korda rääkinud seda, et mina olen näiteks selle poolt, et vaadata seda autoritasu, et kas autor on mingites sfäärides kindlasti juba ette kinni makstud või ütleme, et oleme öelda by aud tehtud ja mis, mis annaks tõesti nagu täiesti legaalse võimaluse siis mingi aja tagant mingi produkt teha nii-öelda Baraks teine asi kindlasti meie poolt. Ma olen ja mille poolt ka ütleme, siin Euroopas ja, ja maailmas aina rohkem räägitakse, on, on ikkagi see õiguste pikkus. Et selle lühendamine ja, ja, ja seal ühendamine kohe jõuliselt, et see oleks selline positiivne näide, mismoodi võiks, võiks hakata samm-sammult edasi minema, aga seal on palju teemasid. Ja kui võtta tänane autorikaitse seadust, siis seal seal see tundubki, on natukene niimoodi, et tuleb mingi uus asi, siis on seadusesse jälle muutus tehtud, et ta nagu ligadi-logadi, et ta ei ole nagu ta ei ole nagu tervikul, et nagu tajutav asi, et Artur. See on näha kõneleja juriistvad jurist teab kohe seda asja ära öelda, et et kõigepealt tavaliselt on niimoodi toimub mingisugune ühiskondliku suhte tekkimine, muutus areng ja siis hakatakse sedavõrd seaduste järgi lohistama, see paraku niimoodi on. Väga vähe on neid maid ja nii suuri visionääre, nagu meil mõned on, kes oskaksid mingit sündmust väga täpselt ette planeerida ja teha ja nagu seadus juba ette ennem kui ühesõnaga ühiskondlik suhe on selleks vajaduse tekitanud. Aleksei Kelli, aga iba teie jutust tuli ka välja, kas ma sain õigesti aru, et Eesti seni ikkagi ei ole väga aktiivne oma seisukohtade esitaja olnud? Eesti pigem nõustub sellega, mida teised Euroopa Liidu riigid välja pakuvad. Kui te olete Akto aknast ei tohtinud muidugi rääkida kudeakte diskussioone, olete kuulanud, siis siis nad millist, millist seisukohta nagu riik on nii väga jõuliselt esindanud, et milline see kontseptsioon on, et pigem noh, et muidugi ma nende argumentidega enam-vähem nõus, et ta ei ole nagu tähtis, aga ma arvan, et ju väga põhjalikult ei ole ikkagi, et et. Autoriõiguste valdkonnas samamoodi ei ole. No ma arvan selle autoriõigusega, et miks, miks ta nii-öelda seene see seadus selline on, nagu ta on, ma arvan, et lihtsalt neid direktiive on järjest sisse viidud suhteliselt praktilistel põhjustel, et ega keegi meelega ei ole südamed segaseks püüdnud ajada vaid sisse viidud. Kas Eestil on oma autoriõiguste teemaline lobi Brüsselis just nimelt nende direktiivide koostamisel? Aga seda, seda talismani valitsusametnik nagu vastamatud etnomalane mingisugune formaalselt kindlasti on, aga sisuliselt, et, et, et selleks, et kuidagi lobida, peab olema selge nägemus, et noored ennem seda selget nägemust ei saagi suunata. Ja ka seniste nägemust ei ole. On mingisugune nägemus on, aga ma ei ole kindel, et ta on väga-väga põhjalikult läbi analüüsitud, nägemust. Aga teie arvates, kes ja kus, siis peaks seda arutama ja läbi analüüsima. No nüüd on praegu selline ühiskondlik pinnas on loodud seoses ACTA-ga on ka inimesed hakanud huvi tundma rohkem selle autoriõiguse ja kogu selle tausta vastu. Inimesed on aktiviseerunud. On ka inimesi, kes juriidiliselt teavad teemast kas või Karmen Turk, ACTA teemal on siin sõna võtnud, kellel on juriidiline haridus, kas nüüd võiks olla ka aeg, et tekkida mingisugune foorum diskussiooniks? Loodetavasti tikiti mingisugune oleks, foorum on tekkinud, eks need foorumid on ka varem olnud igasuguseid, et nad põhinevat oleks nagu jätkusuutlik. Et huvi ei kaotatakse, et tahad lihtsalt saksa praegu on kaks, kaks teemat, Eesti meedia, Soldon akt ajakava ei anna, et, et noh, et, et võib-olla et sakslased kaotab kõvasti Aktuaalse, siis unustatakse ära, et, et ma arvan ikkagi, sellega tuleks süsteemselt tegeleda, sest siin on mitmeid küsimusi, mis ka Eestit riivavad. Nagu see teadmistepõhine majandusselge on see, et, et me ei tule aga välja midagi targemaid asju ei hakka tegema. On sellised huvid, selge on ka see, et me ei saa autoriõigust vastel ära anda, et laev üles kõigile tasuta, et tuleb mingi tasakaal ja noh, et et ma arvan, jõulisemalt tuleb ka loomulikult kaasata neid erinevaid huvigruppe. Aga mõned peavad nagu ise ka kuidagi organiseerumat, et ei ole mõtet ju kaasatud. Tahtes selts riigi tasandil ta näidanud ka see ju eks ole, kuidas solgutakse autoriõiguse nii-öelda temaatikat ühest ministeeriumist teise, eks ole, tegelikult head mitte keegi ausalt öeldes, et et võetakse äkki ühel päeval valitsuse kabinetiistungi vastu, otseselt visatakse autoriõigused pesukultuuriministeeriumist justiitsministeeriumis, ilma et oleks mingit ülemineku perioodil ilma, et oleks leitud mingeid sobivaid inimesi, kes selle asjaga oleks süvenenult tegelenud või midagi, no lihtsalt Richtietumistega näitabki suhtumist. Et järelikult sinu küsimusele oli vastus olemas, et riik ei ole tegelikult seda endale teadvustanud. Riiki väga see tegelikult ei huvita, kõik ujuvad kuidas, kuidas ise saavad. Aga On see, kuid tegelikult läheb otsuste tegemine, poliitika läheb tänavale, läheme jälle barrikaadidele. Sihuke deja vu tunne on jälle 1009 17 on tagasi, eks ole. Et võtame rikastelt ära korporatsioonile rikkadekse jagama, vaestele, noh, ma ei tea, ma olen ära näinud. See on ees, on ülemaailmne teema, et kui me vaatame täna, mis üldse toimub ka igasugusel foonil nagu okupa Wall Street ja nii edasi, eks ole, siis siis see teema on laiem kui ainult autoriõigused, vaid see on nagu üleüldine teema, et rikkus koguneb liiga väiksesse liiga väikse. Aga annaks jumal, et ei oleks jälle see teema, et et 50 aastat nagu purustatakse ja siis 50 aasta pärast hakatakse jälle uuesti üles ehitama, seda heited. Ikkagi visati laps kogemata koos pesuveega välja. See aga ka selles mõttes ei, ei tohi ka vastupidi, ei tohi ka arengut pidurdada, igasugused seadused. Nii patendiseadus kui areng, autorikaitse seadus ei tohi üldist arengut pidur jumala, no see peaks olema kõikide asjade areng ja veel hullem kui, kui sest autoriõiguse seadust hakatakse kasutama repressiivvahendina ehk et nagu tuuakse nine eleven'it, eks ole, ja turvalisust ettekäändeks igasuguse seadusandluse õiguste asendamiseks. Nii ei tohiks, mitte kunagi ei toimu, aga, aga pigem on see huvitav tendents. Ad Artur ütles, et see pidurdab, eks ole. Nii naljakas lugeda Actaseda preambulat, preambulit ja sissejuhatus, kus öeldakse, et see on just mõeldud saaktange mõeldud selleks, et innovatsiooni arengut seda edendada. Ma ei tea, kas poliitikud kõik valetavad. Enamik preambula aidanud erinevaid võib-olla et ega noh, tähendab, et, et printsiibis on muidugi öelda, et ta ei peaks pidurdama, et edasi arendama. Tihti heidetakse autoriõigusele ette ka, et masina varasem, hilisem looming tugineb varasemale siste tuletatud teostajale, innovatiivsete teoste loomine peaks oma lihtsustatud, aga noh, ma ütlen, et, et siin on nagu praktiliselt seda kuidagi vormi mingisugust normi kirjutama, siis on küllalt keeruline. Sest kas, kas meie eesmärk on nüüd edendada sellist loomingut, et võtan kellelegi kuulsa mingisuguse laulus on mingisuguse muusikapala panen sinna kolmandajärgulised pildid juurde, ütlen, et tirivatiivne Theo, sinul peaks endal nagu, et et pigem peaks seadus ju edendama sellist, mis on täiesti uus kvaliteet, mitte ei ole teise teise isiku kuidagi loomingu ärakasutamine, eks ole, selle loomisel ja. Pealt kehvale filmile hea muusika alla, siis film läheb paremaks, eks ole. Toodetena tiitritega koos reegli lõbusinkida. Aga tegelikult ma ei saa ka aru, ega ei peaks olema, et meil peaks olema mingi 10 leedi Kaagad taganud, ka see ei huvita mitte kedagi. Tegelikult ma arvan. Nii, et ongi ikkagi nagu Aleksei õieti tegelikult peaks autoriõiguse andma võimaluse tulla järjest uutel-uutel poistel tüdrukutel peal kell on midagi öelda ja kes tõesti tahaksid seda teha? Mitte niimoodi, miteerin täielikult jälle, ma olen uus. Aga vaadake, teist ma ühest küljest kopeerimine siiski arendab nii-öelda keskpärast, aga ei tohiks, autorikaitse seadus ei tohiks genereerida keskpära. Ainult kunstiakadeemias ekskursiooni järgi vanu genereerima tippe, eks ole. Diskussioon on läinud väga põnevaks, aga aeg paraku on otsas, ma ootan vikerraadio kodulehel, saate foorumis on ka inimesed arvamust avaldamas. Võite ka peale saadet veel jätkata, vikerraadio Facebooki leheküljel aga aga saadaks eetris ette, nähtud aeg on ümber. Stuudios olid Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Kalev ratast Tartu Ülikooli õppejõud, justiitsministeeriumi juures asuva autoriõiguse komisjoni liige Aleksei Kelli, ansambli season passimängija Danel Pandre ning filmirežissöör Artur Talvik. Ja juttu juhtis Arp Müller. Diskussioon loodetavasti autoriõiguste teemal jätkub teisteski saadete seast. Kanalites.