Kaunist ja päikselist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele kaunis ja päikseline on ta tõepoolest vähemalt Tallinnas ja loodetavasti ka üle Eesti Rahva teenreid, siis alustavad oma jututundi Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevaleht, Urmet Kook ka Eesti rahvusringhääling, Aarne Rannamäe, samuti Eesti rahvusringhääling. Täna siin rahvateenrite stuudios ja ja loomulikult nagu uudistest kuulsite on kindlasti meie jutuaines täna väga palju ühe teema ümber. See nädal oli, oli selles mõttes nagu eriline, et toimus pikem ja põhjalikum ettevalmistus järgmiseks nädalaks, ehk siis kui kõik läheb nii, nagu meie ametiühingud planeerivad, siis tuleb järgmisel nädalal Eesti uue iseseisvusaja kõige võimsam ja mahukam ja osavõtu rohkem streik. Täna on siis õige aeg rääkida sellest, et kuidas me sellesse streiki suhtumine tähendab, põhimõtteliselt tuleb see õpetajate streigile ja kõik, mis sinna juurde lisandub paarkümmend elukutsete esindajad veel on siis nii-öelda toetusavaldus õpetajatele. Tegelikult ametiühingute esmaspäeval algav streik on seotud ka muude teemadega. See puudutab siis kõik need probleemid, mis on tekkinud suhetes valitsusega seoses töösuhetega. Et ametiühingutel on esmaspäeval algava streigi nagu põhjuse mitte ainult õpetajatele olla solidaarne, aga õpetajad on nii-öelda asja tuum ja üdi, mille ümber on siis seotud ja, ja nagu me teame, siis õpetajad ei streigi ka mitte ühtemoodi vaid põhimõtteliselt on koole, kus õpetajad streigivad, üks päev on koole, kus nad streigivad ja tunde ei anta kaks päeva ja on on mõned koolid, kus, kus tervelt kolm päeva jäävad tunnid ära. Jah, ja, ja kui me nüüd mõtleme sellele, et kuivõrd ulatuslik see streik saab olema, et muidugi ei saa välistada, et õpetajatel üritatakse veel viimasel hetkel midagi midagi nagu pakkuda Ma ma olen küll vahele seganud, ma arvan, et esmaspäeval või teisipäeval me kuuleme valitsuselt või valitsusest või, või haridusministrilt või haridusministeeriumis teadet selle kohta, et mis siis järgmisel aastal õpetajate palgatõusuga saab ja kui palju nad järgmisel aastal tõusevad ja ma olen enam kui kindel, et sa arvad või tead, ma arvan, et see juhtum. Me oleme kõik midagi kuulnud ja, aga ma arvan, see tuleb esmaspäeval ja teisipäeval. Jah, seda võib tõesti oodata, et ehk siis ehk siis näis, et mis siis saab ja kuidas siis vastatakse, aga kui me tervikuna vaatame tõesti seda, kui tohutult palju on neid inimesi mobiliseerunud, et mitte siis ainult õpetajad, vaid ka kõik need toetusstreigid, siin transporditöölised arstid, kes kõik toad vaata õpetajaid, siis mulle tegelikult tõesti tundub, et selle taga ei ole nüüd ainult see konkreetne õpetajat palganõudmine, et õpetajate palk on olnud ju väga väike, viimased millal ta viimati siin tõusis, et õli vist võib-olla üks viis aastat tagasi, et on olnud ju väga pikalt väga väike ja küsimus on, et miks just nüüd nagu leidus selline tohutu kriitiline mass inimesi ja miks just nüüd see rahulolematus niimoodi kasvas? Ja mul on tunne, et siin tegelikult on tõesti mingisugune taga on teatud mõttes no selline nagu laiem rahulolematus üldse olukorraga Eestis, et et ma arvan, et siin tööturu osapooled nendest rahulolematut näiteks ka sellega, et kuidas valitsus on suhtunud, et suhtunud siis töötajatesse töötukassa autonoomia kärpimise osas. Ma arvan, et siin selle taga on ka võib-olla ka see, et et et varasematel aastatel sai öelda inimestele kulge, et, et raha ei ole, mida te küsite, aga nüüd, kui Eesti on tõesti võtnud ka väga suured rahvusvahelised kohustused, et ma mõtlen näiteks siin pärast euroalaga ühinemist, kui me toetame siin Kreekat, panustame EFSFi ESMi, et neid, Juta, võib-olla inimesed ei võta enam nii tõsiselt, et näete, et ei saa öelda, et raha enam ei ole, et ei kõla enam võib-olla nii usaldusväärset inimest. No ja teine asi on see, et poliitikud ise, juust, valitsusliidu poliitikud kasutavad sellist retoorikat tõime edukalt kriisist välja, et andes mõista, et justkui kriis on läbi ja kõik läheb juba hästi. Et see ka kindlasti nagu tõstad neid ootusi kõrgematele palkadele ja nõnda edasi. Ja ma arvan, et õpetajate seas ilmselt on, on kõvasti pinged ikkagi tekitanud ka see, selline lõputu lakkamatu hariduse reformimine, et enim inimesed, inimesed tunnevad, et nende arvamus nagu piisavalt ei arvestata ja nüüd nad siis näitavad oma jõudu, küsides praegu palka. Kriitiline mass oli seal ilmselt väga õige termin, sest et ega siin ei ole ainult õpetajatega ega ega haridusega koolieluga tegemist, et ühed ei ole rahul ühe asjaga, teised ei ole rahul teise asjaga, inimesed on läinud, julgemaks. Ma ei tea, kas see näitab ka mingisugust kodanikuühiskonna niisugust kasvamist ja tugevnemist, aga, aga minu jaoks nagu samasse ritta lähevad need tudengite meeleavaldused raudteelaste ja üldse transporditöötajate võitlus, kollektiivlepingute, seda minu minu pärast, kas või püha võitlus, pühajärve kooliellujäämise nagu esimeses faasis peaaegu et võidetud ja ja, ja see on ka üks märk, et esimeses faasis võidetud ei ole. Esimese astme kohtu otsus tuleb just samal päeval, kui on õpetajate streigipäev. Jah, aga noh, positiivne märk on selleks, et, et, et et see jääb esialgu alles ja, ja nii edasi, et ta saab, inimesed on, ei, ei käitu enam nagu noh, võib-olla on see liiga kõvasti öeldud, aga ei käitu enam nagu lambakarjana, et küll on tore ja räägime ikka vaikselt edasi ja muudkui räägime ja räägime ja, ja tegelikult noh, võimulolijad teevad, teevad ikka nii nagu tahavad, suruvad läbi noh, lihtsalt teerullimeetodiga. Et selles mõttes on minu jaoks, on, on see kõik see, mis toimub, väga-väga sümpaatne, et noh, streik on äärmuslik nõudmise esitamise vorm. Võib olla on keegi filosoofilist, küsida, kas see on nagu kõige tulemuslikum? Kindlasti on see päris tulemuslik, et mida ta muud tegelikult saad teha. Nooredel. Neli aastat tagasi oli ka üldstreik ja selle järel minu meelest ei no see lagunes ära ja ega, ega ongi nii, et kui, kui ühiskond streikimisega väga ära harjunud, nagu me näeme ka mõnedes muudes Euroopa riikides, noh võta, vaatame, kas või Prantsusmaad või noh, Kreekas me ei hakka rääkimagi, et harjutakse ära ja ongi kõik, et streigi vastas on pisargaas ja linnade lammutamine ja lihtsalt mitte midagi muud. Aga Eestis on tegu ikkagi, kui ta nüüd läheb nii nagu ta on kavandatud ikkagi väga-väga uue kogemusega. Ja sellisel kujul, kus korraga ütleme 20000 inimest kõrghetkel ei, ei tööta ja avaldavad oma nõudmisi, siis noh, ma ütlen veel kord, et, et minu jaoks see, see asi on, on, on väga-väga sümpaatne. Ma ei jaga ka võib-olla seda, seda arvamust nagu siin mõned on öelnud, et minu arust ka sina, sina Urmet et see õpetajate palganõudmine ja 20 protsenti kirvega kõigile ja võib-olla see ei ole kõige kõige parem lahendus ja ilmselt ei olegi, aga, aga põhimõtteliselt inimestel on õigus tulla kapist välja selles kõige paremas mõttes ja öelda, et aitab, et siit edasi me ei ole enam nõus. Siin ütles, et õpetajad on väsinud sellest lõputust hariduse reformimisest, siis siis riskin olla väga ebapopulaarne. Ma arvan, et Eesti haridus vajab ikkagi üldharidusjust. Mingeid olemuslikke muutus, et kui me vaatame seda gümnaasiumit kõrvu vaatame õpilaste arvu, mida teeb meie rahvastik siis no andke andeks, et meil ei ole naftat maa, sest kuskilt võtta, et seda nii suurt gümnaasiumide võrku nagu üleval pidada, sest gümnaasiumid on kallid. Ma olen väga nõus sellega, et laps peab saama alus- ja põhihariduse kodu lähedalt, see on väga oluline. Well põhikoole peaks kindlasti jääma sama palju alles, kui on siiamaani või, või veelgi rohkem juurde, aga minu meelest on gümnaasiume Eestist arutult palju. Ma olen ise pärit maakohast ja ühest maagümnaasiumis käinud ja ma ütlen, et Läänemaa näitel ma võin öelda, et seal on arutult palju gümnaasiume, praegu enamik pooled neist on nende koolide edetabelite lõpus ja see probleem on selles, et nägin, ma, palju ei tehta koostööd, ei ole kvaliteetseid õpetajaid. Jah, aga Urmet, kui sa ütled, et gümnaasium on palju, siis võib-olla tõesti need on, on, on palju võita, et ilmselt ei ole, kõige elujõulisem ei pruugi olla kool, kus õpibki gümnaasiumis. Üheksa üheksat lehest pärale paralleeliks enamik enamikes ei olegi paralleel, vaid ongi kaheksa või üheksa last paljudes koolides. Aga ma looksin nagu illusioone selles mõttes, et kui me paneme nendes koolides gümnaasiumi ausalt kinni ja siis hakkab mingit massiivset kokkuhoidu andma, et koolimajad on ehitatud paljudele õpilastele, seal on suurvõimele, võimla tahab kütmist, seal on oht, et siis teatud õpetajad ei saa enam oma koormust täis, nad paremad õpetajad võivad ära minna. Vastupidi, parem on, lõpetavad alles te läksite nii-öelda kohe sisu kallale ja, ja see on väga õige, see on, see on probleemide iva, aga, aga õpetajat, eriti noort õpetajat, kes tuleb kõrgkoolist ja asub nii-öelda lapsi õpetama ja kui talle antakse 650 eurot palka 604 ja no päris algajale 604, aga ütleme, aasta pärast tõuseb natukene, et sealt lähevad maksud maha, siis noh, oleme ausad, ega, ega me ei saa aru, miks, miks nad lähevad sinna kooli ja miks nad lähevad sinna. Et tõesti, et, et ma arvan, et kõik inimesed võiksid olla huvitatud sellest, et õpetajateks läheksid ikkagi nagu kõige-kõige paremad ülikooli lõpetajad, mitte siis need, kes võib-olla teevad teda tõesti, ma ei tea, kas ei leia mõnda. Teie jutt on kõik väga tore. Ma lihtsalt nagu alati, paluksin nagu sellisel juhul kui sellisest konstruktiivseid nagu ettepanekuid, et et kui kõik tahavad raha juurde saada. Et kus, kus see nagu raha tuleb, kas nad siis võiks nagu ausalt välja öelda, et kas me tõstame siis maksukoormust? Nad võivad lihtsalt näidata, et nende jaoks on asi jõudnud olukorrani, mida nad enam ei saa taluda ja see on valitsuse valitsusparteide asi leida olukorrale lahendus, vaadata, et mis on Eesti prioriteedid. Et et õpetajad ei peagi ütlema seda, et kuskohast raha peab tulema, nemad ütlevad, et nemad ei ole rahul. Lõpmatuseni õpmatuse Urmet ei saa ju mõelda, et et minu, minu riik ja, ja mõtlen riigi peale ja ise ise veeretan viimast senti Endal peost suhu ja lapsele ja naisele ei ole midagi süüa anda ja, ja ma ei tea, mis, mis asjad jäävad tegemata ei saa lõpma, meil on ka korrutatud pidevalt. Kuulge, mõelge, mõelge riigi peale, meil ei ole raha, noh aga siis võtke see raha kuskilt, siis tehke ära, ärge ärge ajage ainult suuri sõnu suust välja. Nii nagu praegu valitsused, väärtustame haridust ja samas mitte midagi ette ei võta, reformi ennast ei ole. Et seda juttu, et raha ei ole, inimesed, ei usu enam, arvestades seda, mis arvestades seda tõesti, et kui vaadata, et mis rahad on mängus pärast euroalaga ühinemist teiste nii öelda riikidele garantiide andmisel, inimesed ei aktsepteeri seda juttu Ma hakkasin, pole kuskil olnud. Kõige mustema stsenaariumi järgi tuleb see rahaga välja maksta vähemalt osa sellest ja noh, täiesti, Võtame nüüd ette, et ütleme, et raha ei ole, raha ei ole, aga võtame see noor inimene, kes läheb kooli, kes saab palka 605 eurot, miinus tulumaks, sellest ei saa isegi mitte korterit üürida. Et see on, et kas me tõesti eeldame, et õpetajad peavad olema nagu need, kes on, on. Elavad ainult tänu sellele, et neil on võib-olla mees või naine, kes seal üleval. Saavad Eestis väga paljud paljud inimesed palka, et et saavad ka Tartu Ülikoolis nooremteadureid näiteks ja nõnda edasi, et tegelikult on neid inimesi, kes selle rahaga peavad, peavad nagu läbi saama, on väga erinevad. Ei no vaata, siin on ei, loomulikult on ja meie riik ongi põhimõtteliselt ju vaene, me ei ole mingisugune Soome ja Šveits. Aga, aga küsimus on nagu tegude sõnade lahknevused. Et kui räägitakse hariduse väärtustamisest, siis on see kompleksne küsimus. Ei, ma olen nõus, et see ei ole ainult õpetajate palgaküsimus. Aga siis võta midagi ette, sinu käes on ohjad. Kallis valitsus, eks ole, seesama koalitsioon on meid valitsenud juba juba, ma ei tea, mis ajast alates. Ja, ja tee siis midagi ära, aga ära räägi, et me väärtustame ära, kirjuta koalitsioonilepetes. Ta ütlesite mõlemad, et on väsinud lõpututest reformidest, haridusest. No teised järjest rohkem tuleks ära teha rohkem ja rohkem on neid jutte, kui, kui need reforme hariduses. Ega mis sa seal, ma saan aru, et sina nagu, nagu ei, ei toeta selles mõttes ühtse streikimist ja antud juhul õpetajate palgatõusu. Ei, ma toetan õpetajate palgad, seda ma arvan, et õpetajad peaksid saama rohkem palka, ma olen nõus sellega, aga ma arvan, et Eestis on väga palju gümnaasiume, mis ei vääri olla gümnaasiume ja Eestis on väga palju väga häid õpetajaid. On häid õpetajaid, on, aga on ka õpetajaid, kes võib-olla ei peaks koolis töötama. No selge see, et ma arvan, et selliseid inimesi on nagu igal elualal, kes võib-olla ei tule kõige paremini toime. Ja kui sa võtad sellest, et sa ütled, et gümnaasium, mis astmes on, et see ei anna midagi, kui gümnaasiumid ära kaotada, gümnaasiumiastmes on just niukseid erialaseid spetsiifilisi aineid palju rohkem kui põhikoolis algkoolis kuna, kuna see hariduse noh, nagu see puu muutub nagu laiemaks. Et seetõttu, kui meil on vähem gümnaasium, on kahtlemata, jääb ka üle nagu raha ja see toob kaasa selle, et osad õpetajad kaotavad oma töö. Aga ma olen küll veendunud selles, et kui see läbi õnnestub tõsta paremate õpetajate palka, siis ikkagi alles jäävad paremad. Mõni on mulle väga ebapopulaarse seisukohaga praegult, aga ei no ma nagu näen seda. Kohtan loogid, meie meedias on olnud, on igasuguseid seisukohti olnud ja õpetajatele on ka õpetajaid on ka harjutatud, et et mida te üldse tahate, teil on üldse kolm kuud suvel puhkust ja, ja see on suur lisaboonus ja, ja kõik muud asjad. Alati alati võid niimoodi rääkida, kui sa paned ennast ikkagi konkreetse õpetaja, kus sa paned kõrgkooli lõpetaja seisukohta ennast. Sa oled kolm aastat õppinud kõrgkoolis, sa läksid sinna, oletame 18 aastased 21 22 aasta vanuselt välja ja sa hakkad saama 604 eurot palka selle eest, et sa õpetad tulevast põlvkonda konkreetseid teadmisi ja inimesi mõtlema ja kasvatad nad inimesteks. No see on, see on siis sellisel juhul igasuguses leppes või lubadus, et me väärtustame haridust saanud lamba jutt? Ei ole, ei, ei, ei saa, ei saa väärtustada mitte mingisugust sellist asja 640 650 euro eest, isegi kui sa paned kohe praegu 20 protsenti otsa, see on niivõrd väikene palgatõus, et seda reaalses elus isegi ei tunne, võib olla, kui inimene tõesti saab 604 eurot praegu ja saab 20 protsenti juurde, et ehk ta korraks tunneb, et, et noh köis, kõri ümber ei ole nii tihedalt kinni, aga, aga, aga noh, kui me nagu reaalsummades vaatame, siis see on ikka naeruväärne palgatõus isegi, isegi sellisel juhul Ja et vaikiv nõusolek vist et kui sa, Urmet siin räägid, nendest ma nendest maagümnaasiumidest, mis tuleks, mis tuleks kinni panna, siis see on tõesti, et valitsus on seda ju ka kogu aeg ju rääkinud, et seda nagu peaks tegema. Aga noh, ma nagu ei Ma nagu ei arva, seda, peaks nüüd praegu see nii-öelda selle streigi kontekstis niimoodi välja tooma, et et veel kord nagu inimesi, inimesi nii-öelda nagu hirmutada, et näed, et streigiti küsite palka juurde, et varsti ad ja ta üldse ilma tööta, et need on nagu tegelikult natuke erinevad asjad. Ei, see on lihtsalt üks võimalus, kust saab tulla nagu raha juurde või noh, ütleme niimoodi, et jagada summa ümber nii, et ta töötavad, alles jäävad õpetajate palgad. Ja aga sellesama reformiga kaasnevad ka omakorda lisakulutused, et mind huvitab see, et, et kuidas need lapsed hakkavad siis sinna neid kooli saama, et kas neile tehakse õpilaskodud või ei tehta siin haridusministeeriumi haridusministeeriumist Kalle Küttis, rääkistin eelmise aasta lõpus ja tema arust peaks üldsegi olema mitte õpilaskodud, vaid võiks olla nendel õpilastel, igaühel mingisugune väike elamistoetus, milles nad ise siis otsiksid omale kuskilt üüripinna. Et see toob ju ka täiendavaid kulutusi. Pluss see, et ikkagi ma arvan, et, et lastele võib olla emotsionaalselt, on ikkagi parem, kui nad saavad ikkagi kasvada nagu kodus kuni gümnaasiumi lõpuni, et mitte ei pea kuskile linna, millega me omaette elama. Ma olen väidingi, et ma olengi rääkisingi gümnaasiumidest. Et sellega kaasneb ka ikkagi ka täiendavad kulud, kui nüüd riik tõesti otsustab Seda ütles ka, et, et laps võiks elada kodus gümnaasiumi lõpuni, et mitte kuskil õpilaskodus. Et ma nagu ei näe siin toodud massiivset kokku hoida, juhul kui riik ka soovib tõesti suhtuda sellesse vastutustundlikult, et mulle ka väga meeldib see jutt, mida räägib haridusministeerium tulevikus, olgu gümnaasiumid nagu pisikesed nagu pisikesed ülikoolid, kus on lastelt õudselt palju, kuid õpilastel, aga me ei saa nagu eeldada, et selle me peame nüüd välja, tema hakkas selle reformi eesmärk on tõsta hariduse kvaliteeti või hoida raha rahalised kokku ja kui me näeme, et selle eesmärk on tõsta hariduse kvaliteeti, me peame ikkagi vaatama, et oleks ka tagatud võrdsed võimalused ja nii edasi ja me ei saa nagu rääkida sellest reformist ainult kokkuhoiu kontekstis. No ja ma võtan need näited siin kunagi oli rahvaliidu selline tore esimees nagu Juhan Aare, kes käis ja tegi igasugused kalafilme, muid asju tuli, see filmist oli natuke aega üles oma kohtumisi kohalike rahvaliidu piirkondadega ja siis ta käis ühes maakonnas kohtumas kohalike rahvaliitlastega ja tegi ka sellest, et üles võtta ja pani selle ka veebivälja. Ja siis selle seal arutati, mis on kohalikud probleemid ja, ja siis need paar sellist kohalikku vees seal ikka teatasid, et kui oluline on ikka nende valda see gümnaasium alles jääks ja et muidugi maalt elu ära ja nõnda edasi. Aga siis ootamatult kogu selle jutu lõpus tuli välja, et nende endi lapsed, kes käis Kopli kunstigümnaasiumis, kes kesist vanalinna hariduskolleegiumis, et nad olid ise oma lapsed pannud juba Tallinnasse kooli, et tegelikult on noh, ütleme nii, et inimesed hääletavad jalgadega. Et, et väga paljud just nagu Nupukamad, aga ka need, need nendes peredes lapsedki, võimalused, vanemate võimalused lubavad, on juba lahkunud maalt ja käivadki suuremates maakonnakeskustes või juba Tallinnas koolis. Ja ka need, kelle võimalused võib-olla ei luba seda, kes ei saa oma last iga päev kooli sõidutada või või kes Et väga paljude, väga paljude poliitikutega, tähendab see sedapidi silmakirjalik. Nii või teisiti, me ei pea seda selle asja üle arutlema, jäädagi sinna, et et igal juhul on, on selge see, et õpetajate streik, olgu ta siis üks või kolm päeva, see toimub tähelepanu, kui sa ütlesid ulmet, et, et noh, mis muutus 2009 ja kui oli, see ei muutunudki midagi, aga aga tähelepanu oli nagu juhitud ja, ja kui see on niivõrd mastaapne, siis ei siis on on tähelepanu põhimõtteliselt noh, ilmselt see ajastus on praegusel hetkel just sellepärast, et sisuliselt pannakse järgmise aasta riigieelarvet praegult ministeeriumide vaidlustes rahandusministeeriumiga kokku, onju, et, et see, mis, kui ta sügisel jõuab Riigikogu laua peale, et see, millisel kujul ta sinna jõuab on paljuski praegusel kevadisel kevade alguse perioodil kokku pandud, et see ilmselt ongi nagu streik ongi suunatud nagu mõjutama seda, seda praegust eelarve protsessi. Ja aga ma pöörduks korra veel tagasi selle juurde, mida sa, Urmet enne rääkisid, ehk siis, et need nii kohalikud võimuesindajad, kes ütles, et kohapeal kool alles jääma, aga samas, kelle enda lapsed seal koolis ei käinud, et minu arvates oleks see ka väga traagiline, kui kui kohalikud poliitikud, kelle lapsed saavad käia kuskil mujal koolis, ütlevad, et ütleksid, et meil ei ole kooli vaja, et nad peavad mõtlema ka teistele inimestele, kellel võib-olla ei ole võimalust saata neid kuskile kaugele kooli, eks ole, aga samal ajal me ei näe ikkagi, et haridus. Samasse kohaliku kooli seda ka muidugi oleks võinud. Seal ei oleks sellepärast asi silmakirjalik. Aga aga me ei näe ikkagi praegu seda, et haridusministeerium oleks suutnud. Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Ei näe, et haridusministeerium oleks ikkagi esita esitlenud mingit kindlat kava, et kuidas ikkagi lapsed hakkaksid käima kus nad elada. Soomes. Asi korraldatud nii, et lastel tasuta sõit peaks olema kogu nagu ühistransport seal on. Esiteks on see ühistranspordivõrk on oluliselt paremini korraldatud kui meil. Seal on võimalik liikuda palju lihtsamini ühest punktist teise. Meil on niimoodi tihti, et õhtul läheb bussi, hommikul tuleb, et sa peaksid justkui maakonnakeskuses käia. Et, et seal on see võrk tihedam ja minu teada peaks olema tasuta sõit. Ja, ja kui ei ole isegi posti, siis ma olen aru saanud, et seal kohadisega makstakse takso kinni. Mulle meenub, et ma käisin kunagisel Saima järve ääres, kus räägiti, et seal mõni aeg tagasi olid lapsed läinud kooli niimoodi, et kes elasid väikse saare peale. Kõigepealt sõitis paadiga kaldale, ise omal käel lapse, siis võttis takso ta peale ja sõidutas siis jupp maad eemale kooli. Nonii lõpetajate streik tuleb, aga nende toetusstreikide suhtes ma nii väga kindel ei ole. Eile oli küll, ütleme päeva esimeses pooles kui vedurimehed ja raudteelaste ameti ringi ja transpordi ametiühing teadsid, et me kõik toetame, aga pärast hakkasid tulema juba vaikselt nii-öelda tagasitõmbamise teieta vajus ja öeldi, et ükski vagun ei veere siis seitsmendal jamps on siis kolmapäeval siis pärast hakata rääkima, et ei, et noh, meil ju kõik ei ole ametiühingu liikmed ja need, kes ikka nagu tahavad ja, ja, ja kui on võimalik struktuur ja kokku leppida, siis ikka veerevad küll ja pärast räägiti ka ja see oli juba täna hommikul võis lehest lugeda, et kui alguses räägiti, et Tallinna ühistransport seisab neljapäeval, no mis oleks juba väga kõva sõna, kui terve Tallinna ühistransport tõesti bussid, trammid, trollid seisaksid, siis nüüd nüüd on juba jutt jutt selline, et autobussikoondises ka ainult osa on ametiühingu liikmed, osa busse juba juba nagu vist kavandatakse liinidele minema. Et, et see ongi väga palju nagu Eesti häda, et suured plaanid tehakse, aga, aga siis hakkab vaikselt nagu ära vajuma. Ja kes teab, kui nüüd tehakse selline soodne pakkumine võib-olla haridustöötajatele? Kes teab, mis võib saada? Noh, võib-olla kõige rohkem see samane Sarne ütleski, et kuidas, kuidas nagu inimene, kes on nagu otseselt ise ei streigi nagu selle kaudu, nagu tunne saab, on kindlasti nagu see, et kas ühistransport neljapäeval Tallinnas, kus on kõige mastaapsemalt planeeritud, nagu töötab või mitte või mis määral töötab, kas ta saab hommikul tööle või õhtul töölt koju ja ja teine asi on see, et, et ma usun, et kui koolilapsed saavad koju jääda neil päevil kui õpetajad streigivad, on nende jaoks tubli boonused, et nad saavad üksi kodus hakkama, et tõsisem probleem on see see pigem neile lapsevanematele, kellel on väikesed lapsed ja kui lasteaiad otsustab tekkida. Neid, mida nad teevad, osalised teevad, lapsed on lasteaed, kus on, see osaliselt on, on, on lasteaeda, kus üldse ei räägi. Et see sõltub nagu väga palju nagu igas konkreetses lasteaiast, aga, aga neid lapsi üksi koju Eestist väljaspool me oleme ju tegelikult ju vist kõik kirunud ja olnud mingi väiksema või suurema streigi keskel, et häiriti lennujaamades eriti lennujaamades on kõige-kõige hullem olla ka linnas, kus on, kus on ühistranspordiosalised seisakud ja me oleme kõik seda kirunud ja samas hakanud mõtlema, et noh, et aga inimene oma õiguste eest võitlema, et mina, minu ebamugavused on nagu hetkeks või, või korraks. Aga ebamuused loomulikult ja noh, edu siis taksofirmadele, kui, kui tõsise Tallinna ühistranspordistreik tuleb, et nemad, nemad, nendel on ikka kuldaeg see, see 24 tundi või kaua see kestab. Jah, öösel kella kaheni hommikul hommikul neljast, järgmise päeva hommiku kella kaheni, nii et jah, on piisavalt piisavalt pikk aeg. No haridus noh, jätkamise hariduse teemal president lükkas tagasi kõrgharidusreformi lükkas tagasi Riigikokku ja, ja väga selge põhjendusega, et ei vasta põhiseadusele. See on jällegi niisugune mitmekihiline asi, otsus võis olla ja väga ühekihiline, et, et juriidiliselt tõesti põhjendatakse ära, et ei vasta põhiseadusele, aga aga samas ka ja eeskätt poliitikud on, on selle kohta öelnud opositsioonipoliitikud muidugi. Et nii nagu see seadus vastu võeti suurte meeleavalduste saatel kiirustades räpakalt juriidiliselt ebakorrektselt. Et ongi tore, et president selle selle sammu astus. No mina ei ole riigiõiguse ekspert, ma ei oska hinnata selle seaduse vastavust või mittevastavust põhiseadusele. Et me oleme sellest kõrgharidusreformist siin saates, kui ma olin samas saates Arnega jälist tuli, Peeter oli kolmas toona rääkinud, et toona tõin ma välja, noh, selle reformiga kaasnevad probleemid, mis mind häirivad. Noh, väga hea asi on see, et kõrgharidusse tuleb summa summarum raha tublisti juurde, vist oli seal mingi päris suur hulk raha juurde. Seda on tunnistanud ka näiteks eile tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik, et tegelikult see on väga positiivne. Nagu noh, need neid, neid probleeme, mille üle nagu noh, nagu oleks, oleks ainult nagu rohkem nagu arutada või mõelda, kas seda nii jäigalt tegema oleks pidanud, on noh, minu hinnangul on noh, et kasvõi see, et, et miks ikkagi see vajaduspõhised, õppetoetused samal ajal kõrgharidusreformiga ei tehtud. Need pidid, hakkame ühel ajal jah, aga seda pole. Aga seda ei ole, testime nad kooru ühel ajal seinas, on see ikkagi see see 30 ainepunkti nõue, et et et noh, mul on seal küll absurdse näite, et tudeng, kes teeb indele E 30 ainepunkti, ei pea maksma ühtegi senti. Aga tudeng, kes teeb 28 ainepunkti kõik hinnetele A tema, pean maksma. Et noh et see kumulatiivselt arvestatakse ka sel põhimõttel, et, et sa võid nagu esimesel esimesel semestril, sõbrad, see ainepunktide, noh, see see muudatus natuke parandati, rakendati seda, et see ainepunktide tähistegemist, et sa esimesel semestril pead nagu tegema seal täismahu, teisel semestril sa, sa võid teha vähem, kui sa esimesel semestril tegid rohkem, aga tegelikult oleks võinud kehtida mõlemat pidi. Et vaadata nagu aastases perspektiivis, et mitte mitte nagu ainult sellest, et sa oled esimesel rohkem tegema. Et noh, seal on nagu niukseid nüansse, mille üle nagu vaielda ja, ja, ja võib-olla hoopis see, et ka see, et, et kas ikkagi nii räigelt peab keelama õppepuhkuse ajal eksamite sooritamise ära või pigem oleks pidanud karmistama hoopis õppepuhkusel pääsemise korda, mis ma arvan, et oleks palju mõistlikum. Et noh, seal on neid otsi, millest, millest nagu, nagu peerida, aga noh, ütleme sellest põhiseadusele, vastavusest, minale, riigiõiguse ekspert, ma ei oska seda. No selleks, ma arvan, ei pea olema otseselt riigiõiguse eksperdid, põhiseaduses on ju kirjas, et et teadus ja kunstid ja nende õpetused on vabad, et ülikoolid on seaduse piires autonoomsed. Ja kui nüüd selle ülikooli seadusega, eks ole, keelatakse ära ülikoolidel endil iseendale nagu raha teenida, ehk siis Ta võtta õppemaksu ja samal ajal siis ülikoolide rahastamise üle hakkab hakkab siis nüüd otsustama puhtalt valitsus. Ta reaalselt piirab autonoomiat. Ja nende tingimustega, millega läbida täitmise, siis sõltub ülikooli riigieelarveline rahastamine, et, et see on nagu nagu üks üks sellest tüli allikast, mida siis president näeb selles selles tagasi lükatud seadusesse huvitav, mida, mida selle seadusega edasi nagu tehakse, ette võetakse, et mis riigikogul põhimõtteliselt on võimalik jõuda tagasi, lükata presidendile ja hakata pingpongi mängima ja lõpuks siis presidendil muud ei jäägi üle, kui, kui minna riigikohtusse mida ta võib ju teha, ega selles ei olegi midagi, midagi halba ega üleloomulikku, aga aga põhimõtteliselt on, on nii-öelda noh presidendi mänguväli. Et selle seadusega on tõesti nii, et piisab ainult sellest, et nii-öelda põhiseaduse mõttes oleks tagatud see ülikoolide autonoomia ehk siis ülikoolide raha üle otsustaks edasi siis mitte lihtsalt valitsus, vaid riigikogu sellest nagu piisab ilmselt, et nendele nendele kriitikapunktidele nagu vastata või need ära lahendada, aga samas noh, tõesti selle ülikoolireformiga on ju ka väga palju suuri teisi teemasid ja ka neid muidugi ei saa siin ei saa, ei saa president, president, et ette võtta ta minu jaoks on näiteks ka üks küsimus on see, et et kui ka see õppetoetuste süsteem peaks hakkama kehtima Mistrali siis kavas 2013. aasta nii-öelda uuest õppeaastast, et et siin tõesti eeldatakse, et hakkaksid saama õppetoetust, mis on vist vanas rahas, kui ma ei eksi, vist oli 2000 krooni. Mis Eures on 135 eurot vist seda hakkaks saama 20 protsenti tudengeid umbkaudu, et seni on saanud seda õppetoetust umbes 15 protsenti ja see on andnud 50 euro kanti. Aga seda hakkaksid saama siis need tõesti, kes elavad reaalselt alla vaesuspiiri. Samas mul vajadus piiri defineeritakse niimoodi, et sisse tuleb leibkonna liikme kohta on 280 eurot ja ma olen tõesti küsimus, et ütleme, kui kui kuskil ütleme, Tallinnas on üksikvanem üksikema, kes siis koolide näiteks Tartus oma poega või tütart ja ta teenib 570 eurot kuus, siis ei peeta enam õigustatuks seda, ta laps võiks saada õppetoetust, aga mul on tõesti küsimus, et kas selle rahaga suudab siis üleval pidada iseennast Tallinnas ja samas laskes õpib Tartus, et see on. Kui veel elukoht leida täpselt mis on kallim kui, kui, kui Tallinnas isegi kohati üürimine. Tartsionaadi üüriturg on tõesti sest turg on väiksem, just põhimõtteliselt tahtjaid rohkem. Ei, ma tean küll, et sa tahtsid rääkida korruptsioonivastasest seadusest, mis mis siis valitsuse heakskiidu pälvis ja, ja nüüd ootab menetlemist Riigikogus ja mis peaks siis seal järgmisest aastast kehtima hakkama? Esimese septembrini õige. Ehkki siin öeldakse nii-öelda pessimistid ütlevad, et hakkaks järgmisest aastast, et see tõesti tooks ja väga põhimõttelise muudatuse korruptsioonivastane seadus. Kui seni oli, on olnud ametiisikutel väga selge piirang osaleda ja äriühingute juhtimises juhatustes ja nõukogudes siis edaspidi oleks oleks nagu täiesti täiesti lubatud. Et see on kindlasti asi, mis vajab, vajaks väga-väga põhjalikku arutelu. No see loob sellise suurendab sellist ametnikku. Konfliktisituatsiooni tekkimise võimalust, et ehkki ehkki ma saan aru, et ma lugesin ka selle eelnõu läbi ja mõned kommentaarid ka sinna juurde, et, et ametnik peab alati nagu deklareerima selle kuskil isegi mingi register luuakse, kust nad võivad avalikult deklareerima oma need need huvid, et see on kõigile näha, see on kõigile teada, kus ta on. Ja, ja teisalt, kui selle ametniku otsene vahetu juht leiab, et see, et see töö läheb vastuollu nagu ametnik nagu eetika või kahjustab siis selle avaliku teenistuse mainet, siis tal on õigus nõuda, et see nagu, nagu lõppeks, aga aga vaat see nagu niisugune suhteliselt nagu hägune pilt minu meelest, et kuidas seda nagu defineerida, seda, millal ta nagu hakkab nagu avaliku teenistuse mainet nagu kahjustama. Et mis see, mis see siis nagu on, et selle võiks nagu ennem nagu kuidagi nagu täpsemalt nagu paika panna, et et kui, kui see nagu kehtima hakkab, et mina nagu päris nii, nii trostitutes värvides seda asja ei näe, nagu Ivar Tallo Päevalehe arvamusloos, et et mu meelest natukene konstruktiivsem kriitika sellele Asso Prii, Korruptsiooni ava Eesti ühingust, et et, et see, see, see jah, et suurendada seda ohtu ka teisalt ta paneb nagu kohustusi väga selgelt seda avalikustada need huvid, mis kellelgi on, mis võib-olla siiamaani nagu otseselt nagu välja ei tulnudki. Et see on kindlasti jällegi samm nagu positiivsuse puhul. Samas ma arvan, et see oli väga oluline, mille Ivar Tallo tõi välja, ehk siis see, et nii-öelda ettevõtja ja ametnik tegelikult tegutsevad lähtuvalt täiesti eri erinevast eetikast, erinevatest eesmärkidest, et ametnik peab mõtlema avalikule hüvele ja ettevõtte eesmärk on maksimeerida iseendaga. Põrkumine. Ja ta ei tohiks nagu selles selles seaduseelnõus ka, et need ei tohiks olla nagu ühe valdkonna nagu asjad tegevusele stiilis, et mida midagi Asso Prii välja ütles, tõi, et noh, stiilis, et et see võib olla nii, et kui sa töötad valla sotsiaalnõunikuna, et teha, teha endale väikeseks, mis nädalavahetustel korraldab vallas diskosid, on jah stiilis, et mitte hakata osutama mingeid teenuseid valla sotsiaalteenuseid kus, kus sa ise oled nagu selle valdkonna eest vastutav isik, et sellist konflikti ei tohiks nagu tekkida. Aga ma ütlen, et nagu Ivar Tallo nagu jutus, nagu nagu häiris või mis mind tema, sellist muidu nagu õigeid mõtteid natukene nagu natukene nagu varjutasid on see, et ta kasutas rääkides sellest, et kui ametnikel tekib võimalus ettevõtlusega tegeleda, sina nimetasid ettevõtjateks, tema nimetas neid ärritataks, et et ei ole päris nagu minu meelest kohane kasutada eraettevõtlusega tegelevate inimeste kohta nagu väljendit ärikas ärikale on väga negatiivne varjund, et see viitab justkui mingile susserdamise Sakerdamisele, et olgem siiski ausad, et ärimees ei ole enam aga ärida ei ole need, kes tegelevad ettevõtlusega, ärikad. Kas ma ütleks, et noh, nagu, et paljuski see, et need hüved, mida meie maksumaksjatena või ütleme, avalikus teenistuses, avalikus õiguslikus väljundis saame nagu kasutada on nendesamade ärikate poolt nagu loodud? Ärge ärge minge nii nagu Protaarseks, et hakata niimoodi vastandama. Lihtsalt väikene vaherepliik, et kui, kui te juhtusite vaatama kahekõne saadet Eesti Televisioonis, kus oli Urmas Sõõrumaa, siis mitu korda ta ennast parandas, keel komistas samale ärimees, ettevõtja, et isegi ärimees on, ei ole enam poliitiliselt korrektne. Raul Rebane. Ärimees lõhnab rohkem äike. Raul Rebane kunagi anud mitmel konverentsil minu meelest sellest rääkinud sellest sõnade tähendusest tähendab sõnade tähenduse muutumisest ajas, et ärimees oli temal üks nagu näiteid, et keegi ei taha enam ärimees öelda, veel vähem. No ma ei usu ausalt öeldes nüüd Ivar Tallo soovis kuidagi nii-öelda nagu ebameeldiva konnotatsiooniga sõna kasutada kõikide Eesti ettevõtjate kohta pigem pidasin, pole silmas, et on palju ettevõtjaid, palju ärimehi, kelle seas on ka ärikaid ja et, et võib siis tekkida tõesti olukord, kus siis mõned ametnikud pole hakkavad tekkima, hakkavad tegelema niisuguse noh, eetiliselt väga-väga küsitava tegevusega ta la kujutame ette nüüd maksuametnikku, kes samal ajal juhib firmat, mis pakub inimestele mingeid maksualaseid, konsultatsioone. Kas see seadus sellist kongit ei saagi tekkida, siis on see automaatselt juba see on keelatud? Ei saagi, no nii või teisiti küll, aga võib muidugi nõus olla, et see on väga tähtis seadus ja, ja on tähtis, et seda pärast nüüd valitsusest väljaminekut ja enne riigikokku sisenemist vastuvõtmist arutatakse põhjalikult, et see oleks nagu lai ühiskondlik diskussioon, sest et korruptsioon on asi, mis meil on nagu mentaalselt vastik põhimõtteliselt ühiskonnale. Ja sellest lähtuvalt siis peab see seadus olema väga hea ja välistama nii mõndagi asja, et et kui, kui mõne seaduse vead antakse nagu andeks või elu silub nad ära, siis seal see peab olema nüüd seadus, mis oleks, noh, ma ei taha öelda, et nagu täiuslik või ideaalne, sellist asja ilmselt pole olemaski, aga aga, aga põhimõtteliselt see on, see on asi, mille üle peab nagu pikemalt mõtlema. Sest noh, seda enam, et Eesti on tegelikult ju ikkagi noh, vaatamata sellele, mida me aeg-ajalt loeme uudistest ja vaatamata kogu sellele maade vahetusele ja muudele sellistele asjadele me oleme ikkagi silma paistnud, et nagu suhteliselt väikese korruptsioonitaseme poolest, et Eesti on tegelikult nagu pigem pigem pigem riik, kus korruptsioon on vähe ja me peaksime täiesti Korruptsiooni korruptsioon kui, kui selline olemasolev teine asi on tema tunnetamine ja eestlased ikka tunnetanud, et meil on seda ikka vähe. Ja selles mõttes me oleme nagu nagu tublid, aga, aga siis juhtumit, mis üksteise järel pidevalt välja tulevad kapo suurepärase töö tagajärjel seda, seda usku ikka kõigutamatu meest, siin on ilmselt nagu mitu tasandit, üks on see, selline, selline üldisem tasand, see, millest kirjutab ajakirjandus. Mis puudutab selliseid suuri tehinguid, millega meiesugustel tavainimestel pole mingit nagu noh, nagu reaalset kokkupuudet ja teine tasand on see, mida inimesed siis isiklikult tunnetavad, et kas nad peavad, ma ei tea, liikluspolitseile altkäemaksu maksma, kas sa küsid tema käest ja mitte kindlasti on seal eesti märksa väga suuri edusamme teinud süsteeme märksõnaga paremaks läinud. Et ei ole lihtlabast sihukest, mis oli nagu üheksakümnendatel, onju, et ületasid kiirust, siis oli sul 500 kroonine lubade juures ja andsid koos nendega ja oligi asi laheneb, et sellist asja enam ei ole või, või kui on, siis on seda väga väikesel määral. Et selles mõttes on see nii-öelda tavakodanik tasemel, on kindlasti seda korruptsiooni Eestis oluliselt vähendanud. Ja, ja see tähendab, tajuvad ka inimesed, kes on tulnud siia elama nii-öelda ütleme Lätist või Leedust, et ma rääkisin just ühe leedulanna, kes kolis Eestisse elama, kes ütles, et tema jaoks oligi nagu väga positiivne see, et kuivõrd lähe siin, et, et siin noh, tema ei ole kokku puutunud altkäemaksu nõudmisega korruptsiooniga, et ta hiljuti ei sai lapse ja ta rääkis, et ta, kui ta oli Eestist ei osta, üle on, siis ta uuris nii-öelda oma tuttavatelt, kas ja kui palju ta peab nüüd haiglas kellelegi altkäemaksu andma. Nädalal öeldi Tegite uurile lapiga vastu võetakse? Et ei munenud, kui vaatad, et noh, nagu, et Lätist tulevad inimesed ikkagi räägivad sellest väga palju sellest, et nemad räägivad liikluspolitseiga, et, et see on nagu ööpäev Eestis, aga seal on ka paranemise teel, et me teame kõike, oleme kuulnud hirmu ja õuduslugusid Läti politseis, kes on nagu välja pressib, aga, aga see olevat ka paremaks läinud. Isiklikult selline kokkupuude mul puudub, ma olen küll Läti teedel sõitnud, aga, aga, aga ei ole, ei ole välja pressitud, ei ole noh, just nagu alusetult kinnipeetud. Kuulge meditsiini peale natuke jutt läks siis ja meditsiin ja poliitika on teema, mida me tahta. Tahtsime täna natuke rohkem rääkida. Ehk siis aktuaalne kaamera eile pidas peaaegu terve päev tulutuid vestlusi sel teemal, et, et, et ikkagi teada saada, kuidas on lugupeetud kaitseministri Mart Laari tervis ja tagajärg oli ümmargune null. Ehk siis meile anti päeva lõpuks selliseid hägusaid lubadusi, et uue nädala alguses äkki, aga, aga kui me ei oleks nagu nagu kirjade ja muude vahenditega vastavaid instantse pommitanud siis me poleks ka seda lubadust saanud, ehk siis. Meil on kaitseminister väidetavalt ja väga kõrge riigitegelane, teenekas kahekordne peaminister ja nii edasi. On on haiglaravil ja, ja terve meie riik ja ühiskond ei tea, mis tegelikult temaga toimub, kui tõsine see seisukord on, öeldakse, et kõik on, kõik on nagu kontrolli all, samas haiguse paranemine ei lähe hästi. Mis seisus tegelikult inimene on ja, ja, ja öeldakse meile ka aeg, et, et noh, et pole ju häda, et kaitseministri kohuseid täidab teine minister ja, ja ongi kõik väga korras. Aga mulle tundub siiski, et, et meid sellised seletused praegu ei rahulda. Et kui ma 2006. aasta suvel veel Päevalehes, kus Külli Rinuga töötasin, siis oli toona Eesti ühiskonnas diskussioon tollase presidendi Arnold Rüütli tervisele ja ja kes selle üle, et kui palju kui palju väidetavalt peaksime teadma meie presidentide või presidendikandidaatide tervisest ja, ja toonama modelli siin Rein Taagepera Alt ühe artikli just sel teemal, et kuidas, kuidas see nagu mujal maailmas on ja, ja Rein Rein Taagepera kirjutise ees ka veel kes tahab järgi vaadates oli 18 august 2006 Eesti Päevalehes. Tema seisukoht oli liht, et, et inimene, kes on sellises siis ametikohal, kus tal valitud või Siis seda on nagu kohustus rääkida tema tervisest, kui see puudutab tema või tööl käimiste tööl, mitte käimist, et see ei pea sisaldama mingeid väga nagu delikaatseid täpseid andmeid, vaid vaid vaid see tuleks nagu ikkagi avalikkusele ära rääkides. See, see on nagu avaliku huvi objekt, et isegi kui omastele on see raske ja tegelikult tuleb see kasuks, kuna ta võtab maha kõikvõimalikke spekulatsioone selle teema ümber, et ei ole vaja anda ülitäpset haigusloo kirjeldust, vaid või mõistlik oleks siis mingi regulaarse intervalliga lihtsalt teavitada, kuidas on nagu seis, et see, see just tuleb, tegelikult tuleb sellele inimesele ja tema lähedastele endale kasuks kuna võtab maha asjatuid spekulatsioone, valeväiteid, mis iganes ja, ja samuti meedia tüütab sellisel puhul neid omakseid või, või lähedasi või lähedasi sõpru, poliitikuid nagu oluliselt vähem meedia ei tohiks üldse antud juhul omakseid nagu tüüdata, see läheb üle üle igasuguse piiri ja, ja sellepärast ongi. Sellepärast ongi küsimus selles, et, et see ei ole ka tegelikult ju see peaks olema nagu, nagu nagu riigi seisukohalt absoluutne, nagu nagu nõue, et me teame sellise inimese puhul ja nende hulka kuuluvad ilmselt kõik ministrid. President loomulikult riigikogu esimees ma ei tea, kui pikk see nimekiri peab olema, aga, aga kaitseminister NATO riigi kaitseminister, kuulub sinna vaieldamatult sellesse sellesse nimekirja. Me peame teadma, milline on see seis ja, ja kui kui, kui põrkame nüüd antud juhul nagu ametnike Subale, noh, olgu see siis kaitseministeerium, valitsuse pressibüroo või, või kes iganes, siis on see minu meelest täiesti lubamatu. Aga no ma ei tea, kui täpselt teada tahate, siis me teame, et tal on olnud insult, et tal on kopsupõletik, et mida siin nagunii täpselt noh, põhimõtteliselt on ju öeldud, mis tal on. No põhimõtteliselt ma ei tea mitte midagi. No ma arvan, et me tahame teada, kui, kui tõsine see on ja, ja, ja ka ja milline on võimalused, et inimene pöördub tagasi kas, kas töökohustuste juurde järelravile või, või ta ei pöördu enam tagasi. See on ju ülioluline teada, tähendab kui meil ei ole kaitseministri ametit vaja ja haridus ja teadusminister on, on suuteline seda ametikohta täitma, siis palun likvideerime ära selle ametikoha. Aga praegu on, on see asi, ütleme kaks või kolm nädalat vana, aga võib-olla läheb veel kaks või kolm kuud ja seda ametit ei olegi vaja, likvideerime ära, hoiame kokku. Ja et põhi ja seda enam ma rõhutan, et tegu on tegu, on Eesti Eesti oludes suure riigimehega. Ja kui kahekordse, aga teisest küljest jällegi ma saan ka aru, võib-olla inimestest, kes nagu mõtlevad just sellele privaatsuse küsimusele, ma toon näite, et olen vaadanud mõni mõningate niisuguste venekeelsete internetti taolides olevaid kommentaare Mart Laari terviseseisundi koht, et seal on ikka nagu väga õudseid väga hirmsaid asju. Ta räägib endale vastu. Ei haava see haava, need kommentaari lähedal. Need kommentaarid oleksid olemata, kui oleks ametlik teadaanne selle kohta. Kui arstid, muuseas, arstid olevat oleksid olemata olevat valmis rääkima sel teemal ja andma täiesti ammendava ammendava selgituse, mis, mis seisus inimene on. Arstid ei tohi seda teha. Aarne seal on nagu inimesed, kes inimesed, kes parastavad Mart Laari Haiderit. Kurjuse Me kurjuse õeluse vastu ei saa, ei saa mitte kunagi ja on need venekeelsed kommentaarid mütsi olemata või nad ei ole ju olemata, me räägime ikkagi nagu riigi riigi seisukohalt, mitte venekeelsetes kommentaaris kuskil delfis. Õelad üliõelad, ütleme nii, et täitsa minu arust teeb kohutavat, ei puutu üldse sellesse teemasse venekeelses Delfis ja mingil hetkel hakkas delfiinid modereerima, aga, aga siis olid tulemused võeti stiilis, mingi teine uudis, spordiuudise pandi seal all edasi. Ja, ja need kaks teemat tegelikult sisuliselt ei ole omavahel üldse seotud. Meie reed, meie ühiskond, meie inimesed, eriti kui Eesti vabariigi kodanikud tahavad teada, kuidas on kahekordse peaministri ja kaitseministri tervis ja nad ei saa mitte ühtegi vastutust. Ja ka sellised asjad nagu teevad nii-öelda paratamatult nagu omaks, kuidagi väga tundlikuks, väga sensitiivseksid. Mis mõttes, ma ei saa aru, see, see ei ole antud juhul proua Laari küsimus, see, see ei ole nagu tema tema otsustada. Vot sellest, ma nagu ei ole Aarne sellega päris nõus, see on kindlasti proua Laari küsimus, et proua Laari küsimuse on, ma ei tea, proua Savisaare siin proua Ansipi küsimus alati, et noh, mõned mõneti me ei saa nagu päris nagu seda inimlikku poolt ja lähedaste poolt ära unustada, mõjuda nii kõrge riigi juhtiv poliitik, kuid ma ei olegi, ma ei olegi selles mõttes nagu absoluutne, siis palun väga arstide konsiilium, kolleegium, raviarstid, kes iganes, ehk see haigla, kes seda ravib koostöös perekonnaga, teevad selliseid regulaarselt teateid. Ja see oleks, see oleks normaalne. Ma arvan, et see oleks demokraatlikus ühiskonnas absoluutselt normaalne. Ei, ei pea mingisuguseid üksikasju, millest, millest ütleme, tavaline inimene, meiesugune ei saagi aru, et mis need sõnad tähendavad. Ja aga ma kordaks ikkagi, et me teame, et tal on olnud insult, et tal on kopsupõletik. Näitiseerises, teises haigete puhul võib-olla arstikaani täpselt ei teagi, kuidas haigus nagu edasi kulgeb, et ei saagi nagu rääkida, et saab teha mingeid väga selgeid prognoose. Nüüd kahe kuu pärast on nende kindlasti tööpostil tagasi või kahe. Ta ei olegi varsti ülesanne öelda, et kahe kuu pärast on, on tööpostil tagasi, aga mis me vajame, ülevaade, annaks, vajab ülevaadet tema tervisest, seal, mis detailsusastmega siis sooviks teada, vererõhku? Vere. Oodake nüüd detaile, küsimus detaili nagu küsinud. Maalida peab olema. Tervis on avalik absoluutselt terve USA presidendi kohta, olgu tema nimi ja parteiline kuuluvus milline tahes. Me saame regulaarselt teateid, mis missugune tema tervislik seisund on. Täpselt sama, ma, ma eeldan ja ootan ka ka meie riigis. Ei, ei rohkem ega vähem. Aga me teame, et Mart Laaril on väga halb tervislik seisund on praegu, et no insult ja kopsupõletik kätes, mis on nagu täpselt tahad teadaarne. No ma räägin, et me ei aruta praegu detaili. Me räägime põhimõtteliselt, et, et me peame midagi teadma, miks siis pärast meie korduvaid järelepärimisi, näiteks kaitseministeerium on öelnud, et esmaspäeval midagi teatavad? Ei noh, mõnes mõttes on nagu ma saan aru, et tegelikult ju ju vahel on ka see, et öelda, et olukord ei ole muutunud, olukord on sama, on ka nagu piisab nagu nagu selgitas, et et teised võib-olla peaks jah, nagu sisse saabussimiseks rutiinse teavituskorra. No seda ma peangi silmas, et ega ei peagi rohkem midagi, just et mul on lihtsalt ka üks lähedane inimene täpselt sama. Ta on küll kahjuks nüüdsest meie hulgast lahkunud, sai vanainimene kes, kes, kes, kes sai insuldi ja kopsupõletikku ja ja noh, see selles mõttes ongi, et nagu küll on õigus, et sa ei teagi, kui kiiresti või aeglaselt sellest nagu paranemine läheb. See on kommunikeerimise küsimus, täpselt sama samuti nagu on kommunikeerimise küsimuse see vigastus, mis oli meie presidendile. Et kui, kui ikkagi juba meie haigekassa 22. novembril võttis vastu otsuse president vajab lõikust Soomes ja mitte Eestis. Ja me ei teadnud sellest vähimatki ja kui see lõikus pärast vabariigi aastapäeva ära tehti ja siis me Me saime hakad hakas, kui tuleb, on nihukesed vastuolulist informatsiooni, et miks, miks ikkagi Soomes, kas Eestis ei ole selliseid arste, kas kas sellist haigust ei saa, ei saa lõigata Eestis ja nii edasi, siis see kõik oleks pidanud olema enne, sest et küsimus on me, mitte mitte kelleski suvalises, vaid meie riigi peas. Noh, see uudis, mis on tänases Postimehes, mis nagu seletab üsnagi nagu palju seda asja lahti, kus räägib arst? Oleks võinud olla ju ennem jah, sest et kohe pärast lõikust. Me kuulsime mingist abstraktsest arstide konsiilium vist, kes oli öelnud, et kes oli soovitanud ilvesel, et seda, seda asja tuleb lõigata soomlast me oleks pidanud seda kuulma enne, mitte, mitte tagantjärgi. Ja see on minu arvates presidendi ja tema meeskonna tegemata töö või, või, või, või väär arusaamine, et need asjad käivad enne ja mitte pärast, et need asjad käivad nii ja mitte naapidi. Sest ma olen kuulnud, et nii mõnigi arst, kes selle asjaga tegeleb, on, on mõnedest sellistest avaldustest väga-väga solvatud. Et ta väidavad, et tegu on suhteliselt rutiinse tavalise operatsiooniga, mida oleks võinud teha teha Eestis, kui nad eksivad, siis ka see võimalus on ju alati olemas, aga, aga põhimõtteliselt selgitused peavad tulema enne ja mitte pärast, et meie president läheb kolm, neli korda kallimale operatsioonile mitte Eestisse mõnda Eesti haiglasse, vaid läheb Soome ja selle kõik selle summa täies ulatuses maksab välja Eesti maksumaksja ehk haigekassa. Need on, need on kommunikatsiooniküsimused ja, ja, ja need peaksid olema, ütleme, riigi mastaabis. Riik, mis on eksisteerinud 94 aastat ja, ja ütleme viimased 20 aastat pead peaksid olema nagu, nagu automaatselt paigas, mitte mitte ajakirjanikud ei pea, ei pea ise ise sukelduma ja otsima arste ja, ja ajama taga mingeid haiguslugusid. Selline minu väikene tagasihoidlik arvamus, aktuaalne kaamera tegeles sel nädalal ka veel kõvasti, Igor Taro küsimusega. Meil on kaks minutit, poolteist minutit saate lõpuni. Tahad survet selle kohta midagi öelda? Ei noh, see oli selline, noh, kuidas ma ütlen pauk luuavarrest või siis tiiger on ju käinud ju tegelikult Venemaal neid lugusid tegemas kümneid ja kümneid kordi ja, ja seni on, tal on läinud kõik ju valdavalt libedalt, välja arvatud siis aeg-ajalt olnud probleemid piiril, et et nüüd siis, kui ta käis. Ta tahtis, tahtis teha lihtsalt siukest väga tavalist lugu, mida arvavad ühes Venemaa äärenurgas inimesed presidendivalimistest korraldati siin aplawa seal, et et see oli nagu niisugune täiesti hämmastav ja muidugi. Et see ei olnud mingi selline noh, ütleme niimoodi, et kuskilt ülevalt poolt kuidagi nagu rünnak Eesti või Eesti ajakirjanduse vastu näitab see, et et piisas Eesti ajakirjandusel ja väga hästi tegutsenud Eesti kohalikul konsulil natukene omi hambaid näidata, kui, kui tõmmati ikka väga kiiresti nagu tagasi osa korraldusel ja samasugune analoogiline juhtum on prantsuse kirjanikuga, kes vist Vladimiri linnas võeti kinni ja saadeti riigist välja, pakutakse talle uuesti Vene viisat, nii et tundub, et vene kohalikud võimud on, on ikka tõest tõelises ärevuses valimistest, mis toimuvad siis olla. Ja ja on kohati püüavad olla pühamat, kui, kui paavst ise ja näidata üles aktiivsust, mida, mida tegelikult ei Moskva ega võimulolijad ei vaja, neilt ei oota ja, ja vastupidi, nad nad kardavad, et see üliaktiivsus võib hoopis vastupidist efekti anda. Täpselt selliseid nagu niukene jutt, Igor Torostja siduri lugu saab see, see lugu, mille pärast nagu siis nagu vene võimelised seal Pihkvas läksid endast välja, võib siis vaadata siis Aktuaalse kaamera nädalat ja siis jutt vaadata, milliste kohutavate asjadega hakkama said. Just, aga täna meie lõpetame, rahvateenrite sai täna siis Külli-Riin Tigasson, Urmet Kook, Aarne Rannamäe ja ilusat nädalavahetust.