Tere õhtust, stuudios on Vello Mikk. Tänase saate juhatas sisseansambel vanad sõbrad. Lauluga hiidlase kosjad. Nädal aega tagasi tähistas ansambel vanad sõbrad Mustpeade majas oma 40 viiendat sünnipäeva. Soliidne iga soliidne juubel ühe ansambli eluteel. Ja siis öeldi ka, et sellega tõmmatakse neid lauluaastatele kriips alla. On esinetud küll nüüd võib-olla ainult siis, kui väga vaja on. Ja seetõttu siis räägimegi punases keskel programmis ansamblist vanad sõbrad, ansambli asutajaliige Harri lausma. Kuidas aastate eest oli, kas laul tuli meestele kosja või kosisid mehed laulu? Ennem oli kõik juba laulsime ühes segakooris ja sealt tehti ansambel. Me olime kõik juba kooris laulja. Kes selle valiku tegi siis õrna Gerretz, tema kutsus ühesõnaga pääle proove, kuna tal ei ole, et Osid, teeme omale ka väikse ansambli. Ma olin kõik nõus, sellega. Kolmekesi oli papagoi Karla abi, Väino ja mina. See oli kevadel 1956 ETK Velli klubis tolleaegses ETK veli klubis Narva maanteel. Ja hästi vähe oli aega jäänud ülevaatusele, milline pidi toimuma Tartus. Aga sinna me sõitsimegi oma ühel oluliselt rohkem. Vändra metsas, Pärnumaa, mille me laulsime siis tolleaegses EPA aulas maha. Ja meie üllatuseks oli siis see, et need määrati lõppkontserdile olevat võitnud selle selle ülevaatuse konkursse nii-öelda. Lõppkontserdil laulsime oma Vändra metsas Pärnumaal läbi ühe korra oli väga suur Laos, rohkem palase meil ei olnud, siis kordasime teist korda veel sama laulu aplause, väga hea publik, ilmselt nõudes mingeid lisapalaga, meil lisapalas ei olnud, need, me laulsime kolmandat korda sama loo maha, sina said aru, et rohkem laule ei ole, sellega oli siis see debüüt nagu tehtud ja pärast seda tekkis siis selline mulje, et kui nii hästi läks, et siis võiks edasi veel laulda, et teeme siis edasi ja, ja nii see siis algus hakkaski peale saksa repertuaari omandamas lihas, muud konkursid, asjad ja siis läks, läks, läks nii, nagu ta on läinud ja esimesed paar aastat olite ilma nimetanud jah. Ja see nimi tuli palju aastaid hiljem, mille pani siis Hellel Talvik. Oli siis klaver, saadi Ilmar tallik, tema abikaasa tegi ettepaneku, et paneme selle nime, kuna me oleme vanad sõbrad, noh tükk aega laulnud juba siis ja tema oli siis selle nime autor Ellen Talvik. Harry lausa ole hea, nimeta neid ära, kes esimeses koosseisus laulsid esimeses koosluses laulsid, passides olid, oli Martin ja Väinova paritonis laulsime siis Leparvi ja mina teises tenoris oli Karel papp, oi jaa, oli kaim, Vaab kaks venda, esimest tenorit, laulis Toomla Hans ja Lembit leiunud. Ja Nendest on juba jah, suurem jagu maamehed, kõik need tenorid ja bassid ja seal lühikest aega laulis Martin, pärast seda tuli Kallas Kallaste, Rudolf ja ja siis seal väikesed ümberkorraldused toimusid ja üldse on seal väga palju läbi käinud. Ja veel üks huvitav, et ta on olnud mõnes mõttes taimelava, sest seal on väga palju tulnud kutselisi lauljaid, akadeemilise meeskoorem, mitu lauljat läinud. Ja Hompaja Veskus ja siis raadiokoore läks mitu lauljat Soomer ja ja sisse Meister, lembuts ja luuk ja ja nii on seal üsna paljud on sinna-tänna laenud pärast kutselistest lauljatas. Nojah, kuna siis olid juba meeskoli ansamblid, kvartetid, oktetid olid hästi populaarsed rahva hulgas ja ja kuna teie juhendajaks oli ka Werner Gerretz ja Ilmar Talvik, siis eks nemad püüdsid ka seda taset nagu kõrgemale viiakse. Ja meeskoorist oli meil Talvik, Gerretz ja ja siis ennelik samuti kõik olid meeskooris, nad olid kõik selle noh, piruka juures ja ja mis kõige parem oli see, et meil oli väga hea repertuaari saalses määranud, mis seal salata, väga palju nende laule laulsime. Ja pluss hääled pandi paika ja seda ka muidugi jah. Kas esinemisi oli, paljud on väga palju oli, ja samas käisid meiega siis kaasas veel sellised solistid nagu Harri vasar ja ja esinemisi oleks võinud olla, aga me ei jõudnud nii palju, sest me oleme ikkagi kõik töölised. Ega meil ei olnud, see ei olnud ju profid lauljad, aga riik oli tööliste talupoegade ikkesse oli küljed selle me sõitsime ka läbi Kaliningradist paikalini, riigi rahadega isegi Moskvasse, astusite, mis Moskva, see pole midagi, Mosmost. Oldofaest 10 päeva, teinekord nädal aega Leningradi samamoodi päris kongresside palees isegi laulsime. Seal sai palju kordi oldud, aga kui nii võtta, siis Taga-Kaukaasias Eesti kolhoosid ja need kõik läbi sõidetud, ega siis selle sõites ei maksnud. Sel ajal oli see, kui olid suuremad peod ja asjad, töö juures tehti kirjad, jooksis keskmine palk ja meie sõitsime. Mõningad nopped kroonikaraamatust ansamblis vanad sõbrad on aastate jooksul laulnud kokku 22 meest. Hääli on seadnud Aleksander Sarapu, Raimond talangu ja ansambli kunstilised juhid on olnud läbi aegade Verner Gerretz, Ilmar Talvik, Henn Eerik-Mare Kaasik, Ants Sööt ja Hans Hindpere. Klaveril on ansamblit saatnud Ellen Talvik, Ellis Lõoke, Igor Raju ja Arvo Pärt. Arvo Pärt oli just konservatooriumi üliõpilane, kui ta tuli meile mõneks ajaks klaverisaatjaks ja see oli mees, kes noote tarvitanud, aga tal ei olnud kavist, näitad, hakake midagi laulma küll ma saadan ühtelugu, ma tahan kindlasti. Meie laulsime, tema mängis, kõrvalhiir hüppas, kass kargas ja kõik läks nii ilusti kokku. Ja neid, kui Arvo Pärt on jõudnud, eks seal on hea, meenutades jah, muidu ta nähtama meie ansambli kasvandik, need ei ole lill, aga eks ta ikka meie pereliige olnud. Arvo Pärdi koostööst ansambliga vanad sõbrad meie fonoteegis jälgi ei ole, kuid ma pakun kuulata ansambli esituses Arvo Pärdi seatud Vändra polkat. Ja klaveril saadab toonane ansambli juhendaja Henn Eerik. Ja ja, ja, ja. Ja, ja, ja, ja elad ja. Taastada. Hans Hindpere, millal sina siis selle ansambli juhendamisele võtsid? Tähendab, tegelikult on nii, et ma olen kaks korda olnud. Kui ma olin 62 kuni 65, Ma olin vot siin raadiomajas oli ka televisioon, ma olin tele, teles töötasin ja ma tulin 65. Ja Mustpeade Maja direktor kreemjar kutsus mind pikale tänavale kunstiliseks juhiks ja ma olin üks aasta. Ma istusin seal küll sinna, aga muusikat ja midagi suurt teha ei olnud, aga paberi määri mulle mulle ei meeldinud ja läksin siis nagu nii-öelda vabaks kunstnikuks vormistanud. Mind võeti just siis erinevate liitu vastu ja mina ei tea, mis seal vanadel sõpradel siis juhtus. Aga ühel päeval, kas Talvik läks ära ja nad tegid mulle ettepaneku? Seal ma juhatasin naisocketti meloodia kupodelskele, laine kutselise ansamblis juhitav kutsuti mind sinna siis ma olin kaks kuni kolm aastat vanade sõpradega, kontsert oli nii palju nendel kui meloodiale tekkima osa koos, et ma ei jõudnud käia, siis ma olin vahepeal ära kuni 76. aastane ja siis nad tulid masinatega ja konjakita köise, kus võtsid mu kraest kinni ja siin ma nüüd nendega olen kantsed aga sellist ansamblit talist ja juhendada ja kui ansambel, siis see omakorda nõuab ka jälle väga tähelepanekud, tööd, suhtumist. Ma tegin vahest eksperimenti, ma mõned asjad, ütleme näiteks laulsime shop vääna tuur Poloneesi, vokalisin nii nagu ta laulsime seal vaagnale tehase mõõt, mõõkade, tantsu, mida õppisime poolteist aastat, see on soomes kübari kvartetis, vaata mis ma sain taldriku kaudu siia. Seda õppisime pööraselt. No muidugi, meil oli saade taga instrumentaalne aga kui me kontsert seal laulsime omavahele jääda, siis ikka paljudel suu lahti, et vaata, mis üks isetegevusakte laulab. Siis oli hea meel. Praegune vanade sõprade koosseis on siis Aivo õunapuu Lembit Lepik, Ilmar nukkaja, Paul palk, aga siin mitmel aastal lauldi ka kolmekesi, kes test siis? Kõige kauem on vanades sõprades vastu pidanud. Mina olen nüüd aasta kauem kui nukka Ilmar laulnud see tähendab, et 37 aastat. Ja kuidas ma sinna üldse sain sinna vanadesse sõpradesse. 60.-st aastast olin Tammani akordionistid orkestri kitarrimängija. Ja kuna Tammani orkester ja vanad sõbrad esinesid alati koos ja kontserdid olid koos siis ja juhtusin seal peale kontserti, kui me koju sõitsime, taga rohkem häält tegema laulu mõttes. Ja vanadel sõpradel oli momentias tarvis teist tenorit ja siis Ilmar Talvik tuligi nagu minu juurde jutuga, et kuule, leppikatega, sa ei tahaks tulla äkki laulma. Siis ma kaks aastat olin paralleelselt paralleelselt nii akordionist, orkestris, kitarrimängija kui ka vanades sõprades. Laulja, teine tänav. Aga kuna see läks muidugi väga raskeks, siis, sest leppikali terve õhtu läbi laval ja higi voolas ojadena. Siis Ma otsustasin, et, et jään vanadesse sõpradesse ja seal ma siis nüüd olengi. Ja ilma mina sattusin 65. aastal menulauluvend Harry rahvusmaa, olime mõnda aega kaaslased veteranidega on Harry siis rääkis, et ansamblis vabaneb kvartali kohtiat. Tule ja proovime ja. Ja nii sai mindud 65. aastal märtsis. Ilmar Talvik tegi väikse hääles ajada või niisuguse oli nagu konkursi moodi ka midagi. Aga ma ei teagi, et me Talvik, Ilmariga mõlemad Ilmarid nime kaevunud oleme, siis langes, tuli siis minu peale, sellest ajast olengi siis vanaste sõprade liige. Muidugi alguses oli raske. Kuna ansamblisse astusin Estonia kontserdi nii aega ainult vaevalt kuu ja kuu ajaga siis selle repertuaari omandama. Ligi 20 laulu sai eratunde tehtud Talviku juures kodus ja. Ma panen Harry juures, käisin harjutamas ja, ja kontserdiga sain enda meelest rahuldavalt maha. Laul ansamblis on 25 aastat, nii et omamoodi juubel. Vanadesse sõpradesse tulek juhtus niimoodi. Enne ma laulsin kiivrovi meesansamblis laudo veljed ja kui see laiali läks, siis siis nagu ei olnud midagi. Lembit Lepikuga sattusime ühes seltskonnas kokku, tema ütles, et kuule, et meil oleks vaja kolmandat passi, et võib juhtuda truu ruudi, kallaste hakkab ära minema. Ja leppisime siis kokku repertuaari. Mul läks kiiresti, sellepärast ma olen noh, eluaja laulnud ja kogemused olemas ja nii et ei olnud probleeme juba nädala või pooleteise pärast, ma juba võtsin osa. Ja Aivo, sina oled vahelduva eduga laul. Nüüd taas siis. Jah, ma tulin, tähendab ka nagu laulukooris, et ennem laulsin segakooris noorus ja siis veidi aega ansamblis kantus, kuna meesansambli vanad sõbrad oli 35. aastapäeva suhteliselt ja nad olid kolmekesi jäänud. Viis meest olid nagu manalateele läinud ja siis kutsuti Need. 91. aastal, kui toimus ja 35. aastapäeva kontsert, võtsin osa, siis ma aktiivselt tegutsenud nagu viis aastat 95.-ni. Vahepeal tekkis jälle paus ja siis nüüd kui Taima see niinimetatud lõpukontserdi lahkumiskontsert 45 aastat möödas ansamblis asutamisest, siis võtsin sellest osa ja nii et praegu nüüd näed, kuidas, mis edasi saab. Noh, 60.-te 70.-te aastate laulusõbrad mäletavad teid täiesti oktetin, aga millal siis ansambel kvartetti üles astuma jäi? No siis, kui ridamisi Me mehi läks Rahumäele Metsakalmistule pärnamäele ja see oligi siis aastaid tagasi hakkas 80.-te aastate lõpust peale kuidas tal rüüstas ära siis vahepeal Alustasime nii, et käisime kui Soomes sõprus Ansambel haiga, mehed kutsusid meid oma juubel ja siis oli 89. aastal, siis me tegime are lausma tuli Lembit leiud tulid juures meralisekste või, ja siis oli jälle neli. Siis laulsime neli või viis aastat nelja mehega. Minu jaoks. Sest kui meie me kolme mehega, siis ma pidin natukene jalutage madalamaks 100 neljahäälsed laulud pidin ümber seadma kolme hääldaks. Ja Lembit, kes laulis teist tenorit pidi õppima esimese tenori ja nüüd, kui Aivo tuli tagasi, Lembit osa laule õppima tagasi teise tenori häälega laulab esimestelt, kõlaks jälle nelja hääle lauljatestituuli jälle tõstsin kuskilt tooni pooleteise tunni võrra. Aga need mehed saavad hakkama. Algusaastatel juba ansambel hakkas esinema mitte ainult Eestis, vaid kaugemal, aga kui ta nüüd laseb silmade ees läbi oma laula, aastat, millised kohad kõige enam tulevad? Sõita tõesti palju olnud? Üks meeldejäävamaid sõit oli võib-olla Siberisse Baikali äärde. Läksime, see oli veel üks preemia sõitme, olime vist tulnud just üleliidulise taidlusfestivali laureaadiks ja vis samal aastal ka pärnaõie hoitaks. Ja ja siis oli meil see tähendab ühesõnaga priipääse Baikali äärde tõesti nagu meile preemia sõit, jäi võib-olla meelde just kõige eredamalt see, kui me olime õhtupäikese paistel järve ääres. Kalad vees jääkülmas vees ja laulsime seal laulu seal Siberis Baikali taga. See oli nagu niisugune unustamatu moment. Ja väga palju sõite olnud mujale usbeki kasahhi, siis gruusia dekaad, veini voolas ojadena ja laulu sai tehtud ka mehel moodi. Nii et kui me sealt ära tulime, siis me olime peaaegu ilma hääldeta. Kõik tuleb hästi meelde. Kasahhi alma taas Eesti kultuuripäevadel. Igal õhtul olid suured blanketid küll veinist kõige kangemate jookidega välja aga eks need lõpuks tüütavad ära ja ühel õhtul, kui seal bankett parajas hoos tegin Lembitu ettepanekut lähemalt sellelt juba tüütuks muutub. Laias laastus ligi ja kas ta tahtis suitsu, suitsu peale tuld, igatahes miilitsale kõksti vahel naise eemale aia, küll me hakkasime hotelli jalutama, see mõnisada meetrit veel venna. Ja millised käib meil kannul, käib järgi. Huvitav, me jõudsime hotelli trepi peale, siis miilits keeras ringi Campis tagasi. See oli tähelepanu meile. Ja mööda maad ringi sõites meie kontserdile ei olnud mitte üksi pealinnades provintsis. Siis miilitsakapten sõitis kogu aeg Volgaga meie väikse bussi ees ja nii et meil oli roheline, olgu siis bensiinijaamas või tänava ristmikul kus tahes. Väga huvitav moment oli Moldaavias, kui meid kutsuti Moldaavias siis sel ajal oli Gorbatšovi põhiseadus, olime seal nädal aega platsil koha peal. Ega me ei saanudki kusagilt, vist mitte suhugi, ise mõtlesime, et oleme siin keset viinamarju ja ja et noh, et kuidas me läheme siit nüüd ära ilma maitsmata. Ja eelviimasena õhtul oli meil üks kooli esinemine väljas trepil, rahvast oli palju ja koolide rektor peale sellega Kontsert läbi tuli meie juurde tänasele väga hea kontserdi eest ja ütles, et teate, et ma sain eelmine päev just Lenini ordeni. Et seda peaks nagu pühitsema, et kas ta ei ole nõus tulema, et ma garanteerin, et mitte midagi ei jõustu. Ja leppisime siis kokku, et tema sõitis oma musta Volgaga õhtul ees möödas ja ja, ja meie siis veinivaatide ja ja suupistetega ja pillidega siis mingisuguses vanas bussi loksus järgi 10 kilomeetrit linnast välja. Ühest tammesalus, kus siis ülevalt paistis alla Kišinjevi linn. Ja siis direktor ütles, on nüüd siit ei kosta küll see lauluhääl, et ta võttis siin hapralt teha, mida tahate. Lõke tehti maha ja läks siis meie lauludeks ja Moldaavia tantsudeks keda siis esitasid Moldaavia tüdrukud ja veinilähkrid, punnid keerati pealt ära ja läks märoliks Moldaavia moodi batuunistes mul meelde, kui me olime seal. Seal oli mingisugune mingisugune rahvaste sõpruse festival ja me sõitsime sinna, Schmidt oli vist viis ja, ja kõik tuli välja illust, rongkäik ära, läheme sinna vabaõhuestraadidele esinema. Ainuke asi, mida ei olnud klaverit, klaverit ei olnudki. No vot siis selle sain lahutusetatsioon koroonide kõik. Ja siis, kui meil tehti restoranis välja muidugi pen ütlemised šašlõkk oli haruldane ja kõrvallauas pruulipäraks läks, nagu öeldakse, eesti keeles kismaks. Selle peale öeldi nii, te olete külalised, ärge üldse sinna vaadake, ütlesime toosti, jälle võtsime ja sõime, see käis umbes paar minutit. Järsku oli vaikus, kõik viisid ära, kõik nõus, külalisi puudub ja ühte asja ma meenutan veel, et et vaat, meil olid väga head hääleseadet, kes pani tera hääleseadet, ma nimetaks küll, kui mul Gruusias ja kasahhi dekaadil käis üks hääleseadet kaasas oli Vaike Hindpere. Tähendab, minul Eestis olnud muidu vormistada see ilma rahata kultuuriministeeriumis mul võtke tuttavad töötasid, mis me teeme? Mõtlesin timmida hääleseadjaks särappu, Aleksander, olime hääleseadega, temale jälle meeskoori solist. Seal on alati meeskooriga ka dekaadil, aga teises kohas. Nii et niiviisi Raimond alanud on ka, eks ole? Ei olnud küll. Tänan, hääleseadja hääleseadet olid kõik väga head. Aastad on teid leidnud ja aastaid on kujundanud ka omaltniisugust traditsiooni, traditsioonid on, igal aastal saame kokku Hanso suvekodus Iisakus. Seal me siis teeme sauna ja Hans organiseerib meil seal siis vahest ka esinemisi, kas siis kohalikus kultuurimajas või Iisakus on muide väga-väga hea koduloomuuseum, soovitan kõigile minna vaatama, väga rikkalik. Ja selles muuseumis oleme laulnud selles muuseumis, me olime kandvad. Helend Peep, Helend Peebu juubeli 90 ja siis muidugi me saame kokku üksteise sünnipäevadel ja, ja, ja ka niisama siis salmistus, salmistus merele, pöörles Lembitu juures ja kas proovide arv on muutunud, võrreldes varasemate proovide arv on jäänud vähemaks, loomulikult proove on meil üldse olnud. Kui nüüd proovidest juttu on, siis kliendil on olnud 1944 proovi selle 45 aasta jooksul. Need on need puht prooja päevad, aga kui nüüd arvestada seda, et enne iga esinemist on ka lahtilaulmised ja laulude nii-öelda lihvimised no siis tuleb teist nii palju praktiliselt juurdlasest esinemisi olnud, on olnud momendil 1160 olid teil omad leivanumbrid, milliste lauludega publiku pihku vaid vanad sõbrad olid ikka tegelikult meil kogu aeg, kuna meie lipulaul siis oli sõnnikese sünnib päev, oli üks väga populaarne laul meie poolka. Kremlis Rex, hästi kuuma, kumma ja jah, Tuula lõõtspill. See oli meil vist üldse üks kõige rohkem kavas olnud laule. Me oleme kokkuvõtted nagu teinud ja teise koha sai siis vanad sõbrad, vanad sõbrad. Populaarsus oli ikkagi, piirdus rohkem Eestiga või saksa Ma ei tohtinud nimetada Altega Meraatanud, siis seal öeldi nii, et Altefräändel Eedeegaameraaden, aga muidu näiteks isegi soomes ei tunta seda laulu ja ütleme, Kaukaasia maade kõik seal oli, ma tuletan kohe mehed, unustasid ütlemata, et gruusiakeelne Jon koroo laul mis kõik kandis komitee mägedest alla, see Gruusia poiss, kes sõitis seal kuristiku äärelt, ta tuli alla, ta nuttis, ütles eestlased tuletele. Töid ja tegemisi on jätkunud ja nüüd ütlesite küll, et tõmbate joone alla, noh, loodame, et ikka mõnikord astet üles, kui te lasete silmade eest läbi neid oma need laulu aastaid ühiselt veedetud päevad ja kontserdid, esinemised, mis kõige enam meenub, hakkame. Mina olen ansamblis oma elust rohkem kui poole mööda saatnud ja need aastad on väga meeldivad olnud, see tähendab, ma olen oma elust poole andnud ansamblile. Ja see on hea, meenutas aiva. Mina tulin jah ansamblis ja küll sellise Eesti vabariigi nagu ülemineku perioodil ja suhted idanaabritega oled juba keerulised, aga no ma sattusin aega, kus olid siin tihedad sidemed meil nagu nende põhjanaabrite soomlastega, kus nagu igale eestlasele oma soomlasest sõber ja millal seal sõpruse ansambel haiga mehed kellega käisime üsna tihti läbi ja eriti meenub mulle veel nende juubelikontsert 94.-le aastal, kus nende ansamblist võtsid osa ka nende tööst. Aeg-ajalt Katrin-Helena Tanja, vot selliste korüfeede ka laulsin seal Finlandia talo laval ja. Lembit mina ei kujutaks. On pilti, et ilma ilmalaulmised, sest et see on nagu teine teine elu, mis annab nii rõõmu kui ja võib-olla üksjagu mõnikord kurtust, aga koos seltsis niiviisi üheskoos oleme nendest kõigist halbadest üle saanud ja meil jääb ikka päratult hea tunne. Kogu eluks et me oleme sellises toredas seltskonnas laulnud aul. Loomulikult kõige tähtsam see et aastate jooksul, nii palju, kui ma mäletan olen saanud tegeleda sellega, mis mulle meeldib, meeldib laulda ja, ja see on läinud läbi elu alates alates pisikesest poisist. See on tore, kui seltskond on tore ja meil on praegu väga, väga kena seltskond, nii et niisugune nõndanimetatud sõna kambai õmblus on täiesti olemas. Asutajaliige Harri lausuma. No kõigepealt olema eluaeg armastanud muusikata ja laulmine, see on siis sellest muusikast mulle üks suur hoobi, kuna ma mängisin ka kaheksa aastat viiulit. Alaulusega olen ma olnud nii käsikäes abielus öelda lausega siiamaani ja mis vanasõbrad on, siis on see nagu praegugi. Me oleme veel koos. Teatud puhkudel käin ikka, eks pool ja näeme ja rõõm näha neid ja minu meelest on üks asi see, et inimene, kui jääb üksikuks, siis ta on kadunud inimene. Aga kui sa liigud teiste hulgas, näed teisi ja saad teiste koos olla siis elu tundub kuidagi lihtsam ja kreeka rõõmsam. Hans Hindpere, eks see tore seltskond, laulmislust kokkusaamine on ka sind läbi aastate aidanud virgenoida. Seda küll, kui ma olin noorem, siis mind köitis naiste laul. Ma tegelesin nendega rohkem ja üldse tähendab see ansamblit. Ma ikkagi vahest olen imestunud, sellepärast et mõelge selle peale, et inimesed teevad tööd, peavad teenima, peavad kasvatama lapsi ja nüüd on nad vanaisad. Ja see ei ole alati niisama tulla proovile, sest aruharva oli, kui keegi üldse proovist puudus. Eriti kui me jääme juba nelja mehega või 30-ga, siis ei saanudki lõpliku, kedagi ei olnud siis lihtsalt helistati ja lükkasime proov edasi. Aga no natuke ma mõtlen nii et terve see meie Eesti raha rahvale on. Laul on olnud ju üldiselt mitte ainult kultuuriline nähtus, vaid ta on ka paljus vabanemine, eneseteostamine, oli ta siis pärisorjuse aeg või vabaksostmise aeg või oli ta meil romantism või vaba riigi tulek või nüüd laulev revolutsioon? Laul on ju kogu aeg olnud ja laul on see, mis, nagu öeldakse, müüb need dirigendid. Nii sümfoonia kui koori, dirigendid on ju kõik koorid festivalil suurem osa, mis toimuvad, pannakse meie poolt kinni ainult kassetid ja meie need juhid mõistavad meie ministrit, ma ei nimeta neid ei mõista. Miks siis me, meie tippjuhid lähevad ära jahvatama asemele Inglismaalt mõne juhi, maksame talle kolm korda rohkem palka kui meie enda omale matkasime, kuulge, see midagi ei klapi. Ja sellepärast Ma ütlen, et me laulus on ju see, kui me läheme, me oleme parteid miljon ühte partei Kle nagu linnavalitsus ega rebi oma, siis tuleb sama välja, et mina seda laulu ei laula ma seda partiide laulasena, mitte keri. Täna aga, aga vaata ikkagi, laula seepärast siis ei tuleks ju laulust üldse väljaku, siis tuleb väljakronoomi valm kvartett neutori poliitikaga mängu oma, küsin siis, kas te omal ajal keskkomitee pidudel laulsite? Me laulsime loovale režkovalisin ja ülem ülemnõukogu presiidiumis, aga mul oli tehtud kavalalt üks venekeelne popuri rindeteedel või mis, kus oli kõik sees tema lainet sellega läksime, ei ole vaja saata, valab sõbrad, siis valusad laulud, siis panin teist, nii et vastavalt vajadusele meil oli kohe rist läänega, läksime siis sinna, siis panime selle repertuaari, läksime sellega sinna, siis panime sellega. Tuleb välja, et te olete ikka lauluga prostitutsiooni ka teinud, aga mõõdukalt. Prostitutsioon on nii, vaata lause on nii nagu hea prostituut seda ja prantslane ütleb, see peab ikkagi kuulubki sinna hea kohvi juurde. Need on igatahes laulan, teid leidnud ja laulan kokku viinud ja ja täiesti ansambel, vanad sõbrad on õnnesärgis sündinud nii kaua vastu ta 40 viisa. Aga lõpetuseks ma ütlen ikkagi selle need sõnad ära, mida ma ütlen. Ja kui meil on kontserdid, siis ma meestele ei taha öelda. Aga ma olen palju surnud, uhke nende meeste üle. Nabomminud paljus rõõmustanud, kõige tähtsam see vahvad eesti mehed sellega kõik.