Tere õhtust. Peagi saab üks aastaring läbi. Mida ta tõi, mida meisse jättis. Nüüd on aeg kokkuvõtete tegemiseks. Aastaring, eluring, kui erinevad nad meile ja Meyson. Meenub paari aasta tagune kena suvepäev Võru lähedal Palometsa külas. Istusime väikese järvesilma ääres. Perepoeg Indrek tõmbas lõõtsa ja isa oli silmnähtavalt õnnelik. Pillimäng läheb edasi. Rahvatarkus ütleb, et kõik elupäevade idee sulle, pai. Tänavu olin taas samas paigas sama ilus suvepäev. Kuid vahepealsetes aastatesse oli mahtunud palju valu, kannatusi, traagikat. Ent pillimäng, laul aitasid mõõnast üle saada, meenutab Ennu Mäesaar. See algas jah, 1999. Aprillikuus, kui aeti auto garaažist ära. Siis läks mõni kuu mööda, 19, juuli kell viis hommikul helistab mulle telefoni korrapidaja. Vaatasin juba, et see asi ei ole õige, et nii vara tavaliselt keegi ülese Subaiga surut. Sündmuskohal oli veel soe. Surnukuur. Selle mõtlesin ära. Siis september, siis tuli puusaoperatsioon Tartus siis 2000 aasta jaanuaris. Mind vallandati üheksandal jaanuaril. 26 jaanuar põles maha suvila. Tõenäoliselt pensile minekut ärritajaid läbi oli, Valgas oli maailma motokrossietapp, teise pojapojale motokrossil seisan, sõidan ja tunnen, et ma ei kanna enam, kukkusin kokku seal. Nii palju suvel, et midagi juhtunud, ütlesi, pojad, ravimeid Võrru või Valka võime Tartusse Travis Tartu kiirabisse osta, tablettideta pole häda midagi, elab ületab tablette süüa ja mõnevõrra hulluarsti juurde. Tavaliselt ei pääse kuhugi, siis läks Tartu eraarsti juurde saatekirja kuu aega siis Rae tänava psühhohaiglas. Peale kuu tuli välja, oli Haapsalu keel midagi talkohoolite, midagi estonian, siis toibusin ära. Siis vaatasin seda Need, kaks korstnad püsti. Mõtlesin, mis sellega pihta hakata. Alles võttas 11 käega kõigele. Nii villand oli, eluisu nii läbi. Siis hakkasin tasapisi ehitama seal väga ettevõtte aktsiatest, Kurmik, väga tore töömehed, väga tore. Ta leppisin kokku ja viie kuuga oli mul uus hoone olemas. Ja nüüd tegelen põhiliselt turistide majutusega. Ja kes kes soovivad seda kohta, siis on Võrumaa. Võru vald Palometsa küla võrust üheksa kilomeetrit keskväljakult minu ukse eeskilomeetrit. Väga palju päev möödub, ei taha mängida. Kurb on see asi, peab tuju olema ja vahepeal sundi. Esinemine aga üldiselt ei taha mängida, aga muusikal on siiski selline jõud, mis aitab muret eemale ajada. Kahtlemata. See on selge. Ammu öeldud, et muusikalil nagu arstirohi mõjub positiivselt ainult positiivselt. Ja sinu noorema pojamäng on kõlanud ka vikerraadios ja nagu sa rääkisid, läks ta liiklusõnnetuse tõttu manalasse. Aga see pillimängija pilli armastanud ikka sinult pärit, eks ole. Terve minupoolses suguvõsas nänni pilliamina Indreku emapoolses mängis ema ja mängis tema vanaisaga, mängib pilli, aga, aga noh, see ütleme tema suunamine ja tema ergutamine ja ässitamiseks selle asja kallale, see tuli jah, minu poolt. Ja õnneks või ma ei tea, kuidas öeldakse, saatuse märgiks sai ikka enne indeksist väikene heli jälkama. See oli vist küll saatuse saatuse käskis aprillikuus ja ma ütlesin, et võimalik on kultuurimaja seal keldris on üks meedia heliplaate küll, nagu öeldakse käte vahel, mitte stuudios, aga seda käis sinna ma kuu aega külges igal õhtul mitu korda peale mängida ja lõpuks tasasel plaadikese valmis. Ikka lasi piduda seda mängida. Ja kui oli avarii, siis rajal kaks plaati, üks Mati Nuude plaat ja teine teeb oma plaat. Peale avariid oli Mati Nuude, plaat oli purunenud, Temase ainukene plaat, ainuke eksemplar oli alles sellesse helgatud kopeedia sõpradele antud ja need saab nüüd kuulata, kuulata, nutta. Eks need pisarad, kui vara ja elu läheb edasi, nagu sa rääkisid, on see puhkebaas väga toredasti korda tehtud ja mulle meeldib see teesijate alla tulla on lihtne, aga üles pääsevad väga vähesed. Ülesuvele probleem üles, millega talvel on tõesti hoogu ei võta küljes, ei lähe. Kallehnike päris tugev, sest ma ei oska kallad ütelda. Kruusaga 20 kraadi küll. Ja väikejärvesilm järv on jah täpselt öelda, siis 0,49 hektarit on järves kalad, ka Koger Systems kevadise linaskit, paar hauge on seal, kes hoiab korda siin. Kogu aeg ülemeelikuks, ei muutuks. Rõõmusta eni. Suudelda sinu silmi. Nii soni noore. No see aeg ei löö Heige r gi la armadu toonüürige. Lõid? La Harr madu, Soonüürige. Mei armu kaunis Eva. Ammu on ju ta minu armsam saaga ela. Seeneüksinda roosi. Hige r-la arva Soonüüri roosi, no see üüreid ERR. Armaadu toonüürid. Mida see puhkebaase puhkekodu veel pakuks? Tema eesmärk on mitte niivõrd mingi joomapidude korraldamine, vaid just, et inimene tuleb privaatsesse kohta ja puhkab siin 20 kohta on võimalik. Nii, Yesse tulevad toidud kaasa ja puhkavad sinkas peredega üksi. Ja meeleolu aitab luua nii sinu pilgu, igav su poja plaat, eks ole. Nojah, tavaliselt ongi nii, et kuulatakse ära seda mehhaanilist muusikat ja siis ikka tahetakse, et lasen seda originaali ka siis panen kõigepealt poja plaadi, siis pääle selle kuulas, muidugi tahad tütrega mängida, aga võtad ikka pilli kätte, teed oma lookas käraja rahvana hanel. Vello ta ei. Kuule nii, r m, vaba Mei siis tuulel ma. Me ju näeme, ei. Sees ka veel siin. Me oleme nagu rändajad. Ja. Loosisi kohtu. Vaikseks ja Leedu. Viime neile viimast orga v? Mind. Ja eluõnne loo ela ujume ja vaimadu. Ris loova meedee suunagi vaenud. Voolumäeni. Me oleme nagu rändajad liinil võib-olla lahku viimeid. Ma tahaksin vaid suur ja. Loosi. No see pill on päris uus ja värske, nagu sa ütlesid, on see toodud. Vanast nüüd igast kapsapoest lõõtspill. Aga nüüd ei sa isegi oblastikeskusest pilli ja see pillandatud tehasest Vologda oblastist ja tema järjekorra number 10 et ta läbi mitme vahendaja läbi internetiaadressi ja säält tartlane tellis mulle ja siis lõpus tõrjus mu kätevurri jääd Raul piline taga. Ana õnne. Armastuse tasapind. Ei julgenud hallimuid, armastan sind. Aga õnnele edukus ta armastust ei hallanud, Asprin. Ta ei julgenud see all nagu isa armastab. Aga siis saatuse Esson elu kaugele ahju lahku mestun. Vahe veel suudlesin siin aga õnne, edukus muus. Armastavast ei lasering, ei ole julgenud. Alleni armastan. Oulu Ella Olaxensu koju saabun maasi, kahjuks ununenud na kahjuks on ununenud v ei mäleta? Sul on üks hea mõte, et võiks ju teha kas mingi fondi või mingi toetuse raha noortele andekatele lõõtsamängijatele. See mõte mul tõesti mõlkus enne ehitust ja, aga näiteks fondi asutamis nõutakse visuaalkapitalile kusagil 1000 krooni kuni 200000 krooni sõjalist põld. Aga siis ma nüüd võrus, sel aastal juba panin välja oma Indreku linnas eripreemia parimale noormängijale ja see aasta oli 500, järgmine Stamadest. Proovin veel. Ja aega, võib-olla see algul see raha suurus ei olegi määrav, aga lihtsalt see toetus ja arusaam sellest asjast. Asi tõesti rahas asi just tähelepanu, et inimene, tema annettide, tema kunsti hinnatakse. Aga väga lähedal on enama. Jagama hakata ja peenemad üledalvakate. Mu lauatalongid. Postvaidlema. Ivo käest küsitakse, et viimase pilli mõist mängi. Iva ütles, et võib-olla mõistavale pruun vene variant sul raha amm, IBU aastat on küllaga odavam. Me. Laabuks. No ma. Olen oma. Erilise väävli kurvalt arm pühamu. Veidra tuule. Looleeningi ära. Sergei Jessenini on kirjutanud, järgnevad luuleread. Kui oma keerdu, veab sind elu mitme kihtne ka siis, kui oled kurb ka raskes kaotustes käia naerul näoga ja näida lihtne. See ongi suurim kunst all taevalaotuse. Nii et kui juhtute suvel või ka talvel võru kanti ära palumetsa külas turismitalus mida peab Enno Mäesalu, te leiate sealt mõnusa õhkkonna ja toreda atmosfääri. Nii huvitav kui oled, et talvel on kogu aeg mu suusatad siin sketeuron ligidal, Rõuge-Haanja suusaradade tehakse valmis. Et ma kardan, et järgmine talv on mul siin pidevalt kliente. Ta. Ei küpseta. Raba. See toob ju niimoodi? Ei, karjatas neid rahadega, on kokkuhoidlik ja giid. Rahadega on vaba valik ja keegi. Kord linna läks ta. Hoidma jäigi. Koopasse taas. Värvitud. Lipp Põltsamaa veini. Müüv rahva tervis mööda. Viimase laulu teksti autor on Kalju Lepik Vello Mikk, selle külaline on taas Villu Kangur, paljude laulutekstide autor. Popansambli liikmed kirjutavad ka sageli ise tekste, mõtet on seal vähe, rohkem rõhutakse nii-öelda räigele sõnumile. Ma olen ka väga räige sõnumiga lugusid üritanud kirjutada, aga aga noh, see oleneb ikkagi peaasjalikult loost. Ma olen enamuse oma lugusid kirjutanud puhtalt ikka muusika peale. Sellepärast, aga see on väga tähtis see et see asi sünniks nii-öelda koostöös ja elu on näidanud, et kui ma kirjutan teksti, millele kirjutatakse muusika hiljem, siis on need asjad ka enamalt jaolt aia taha läinud, nii et et ilmselt see sõnum ei sõltu niivõrd minust, kui see sõltub ikkagi heliloojast. On sul välja kujunenud ka nende aastate jooksul noh, need autorid, heliloojad, kellega sul kõige enam istub koos, kellega see mõtteväli vist kattub, see on ka väga oluline. No enamasti ma olen tegelikult Ki kirjutanud laulutekste oma sõpradele, nii et paratamatult nendega see mõtteväli kattub. On muidugi Äärmise erandeid, kellega see väga kattub, nii et meil ei olegi pikemalt pikemalt nagu teineteisega rääkida, vaja mõelda vaid ainult mõned märksõnad ja kuidagi kõik sujub iseenesest. Ma igatsen tegelikult neid aegu korduvalt tagasi, kus Mczigi omal ajal koostööd tegime ja ma olen sest tegelikult suur võlglane, sest nüüd tuli välja Mäksitiividki ja ta palus mul ka sinna kirjutada, mõned kui nad aga Aga kuna oli nii kohutavalt kiire ja ma olen kohutavalt laisk inimene, siis siis ei tulnud sellest asjast midagi välja, aga, aga temaga on küll olnud selline koostöö, millele pikemalt tegelikult rääkida vaja, piisab üksikutest märksõnadest. Kas ei tee vahel ka meele kurvaks, et helilooja nimi tuuakse ikka esile, laulja tuuakse esile aga sõnade autor jääb kuhugi tahaplaanile. Loomulikult, kui ilmub heliplaat, veli, kandja või mingi salvestus, siis on kõik autorid sinna peale märgitud, aga reakontserdis öeldakse ikka helilooja Nimix. No ma ei tea, ma olen sellega leppinud, ise ma olen selle ameti valinud ja eks õnnestub ju ennast upitada kõikvõimalikul muul viisil, nii et ma ei, ma ei tea, ma ei kirjuta ühtegi laulu teksti, sellepärast et nüüd saaks kuidagi ennast tagant suskida, pigem on see lihtsalt nii-öelda vaimne rahuldus, et ma saan kuidagi oma sõpradele vastu tulla ja ja selle töö ära teha, aga, aga viimasel ajal kahjuks jah, on, on olnud selliseid pikemaid ajalisemaid töid nagu muusikali tõlked ja nii edasi, nii et et selliseid üksikuid laule ma olen suhteliselt vähe nagu viimasel ajal kirjutanud. Aga ma loodan, et see aeg üks kord veel tuleb, kus ma, kus ma selle juurde tagasi pöörata? Samas on paljud tekstid seotud sulga lavastustega ja üks toredamaid asju, mis vist on kuulajatel ka meeldiv, on see karupoeg Puhhi luks. Jah, see oli üks lõpmata tore aeg, kui me tänu raadikuga seda koos kirjutasime ja, ja minu meelest on seal selliseid lugusid, mida ma tahaks aeg-ajalt isegi kullata, aga kahjuks see plaat on mul kodust kusagile rändama läinud, nii et ma ei, ma ei suuda seda üles leida. Karupoeg Puhh armastas met, kuidas sinu suhe mees, seal? Minu suhe mees on väga hea. Kui mesi mulle kätte satub, siis pole mul selle vastu midagi. Ma armastan väga magusad, nii et kui ta mulle kätte satub, on see üpris pea otsas. Villu Kangur, sa oled hea naljasoonega, sa armastad toredat seltskonda. Sa armastad mett, nagu sa rääkisid, aga armastad ka sooja, sest aasta lõppu sa veedad mitte Eestis, vaid soojal maal. Nojah, see on nüüd omaette küsimus, mu abikaasa tegi mulle lihtsalt sünnipäeva kingituse ja mul ei jää muud üle kui oma kompsud kokku pakkida ja soojale maale sõita. Tegelikult ma soovitaks sellist sünnipäeva kingitust kõikidele, sest siit külmast hallist eestist tasub mõneks ajaks ära sõita. Ja kui teil ei ole sellist abikaasat nii nagu mul, kes sellise kingituse teeb, siis ma soovitan kõigile, tehke iseendale see kingitus ja sõitke palun mõneks ajaks ära, siis teil õnnestub aasta läbi ilmselt olla märksa puhasum ja värskem inimene.