Taas head raadiokuulajad, laupäev taas käes kell on saanud 12, mis tähendab siis seda, et uue poolt ja vastuteema ettevõtmise aeg on kätte jõudnud. Minu nimi on Urmas Vaino ja tänane saade on taas selline, mille all selles on loodetavasti raadiokuulajal üsna keeruline positsiooni võtta ja loodetavasti saab seepeale väitluse ärakuulamist olema pisut lihtsam. Me räägime täna hommikul päeval, kuidas keegi siis aastal tärganud sookvootidest ja saates on külas Marianne Mikko ja Rait Maruste mõlemad parlamendi liikmed, sotsiaaldemokraatide hulgast teine Reformierakonnast. Marianne, kui vaadata rahvusringhäälingu juhatust ja kui mu mälu mind ei peta on juhatuses viis liiget, kellest üks on naine. Kui vaadata euroopalikku lähenemist ja näiteks vaadata norra kontekstis oleks see nii-öelda olukord, mida peaks klattima sookvootide kaudu. Ma arvan küll täiesti selgelt ja kui vaadata ka, kui palju töötab ajakirjanike hulgas naisi, siis minu meelest on see enam-vähem pooleks, palju on naisajakirjanikke, nii et see oleks täiesti õigustatud, et juhatuses oleks juhtide hulgas ja siis ka paremini makstud, need inimesed on paremini makstud, nende hulgas naisi, et pilt oleks nii-öelda ühiskonnale lähemale. Kas see punkt peaks olema eraldi kirjutatud sisse siis rahvusringhäälingut puudutavasse seadusesse või see peaks olema mingine, üldine seadus, millel on rahvusringhäälingut käsitlev seadus, peaks vastama, mis ütleks, kuidas peab olema proportsioon Ringhäälingu juhatuses. Vaatame, mis hakkab juhtuma Euroopa komisjoni poolt antavast suunisest, sest et mul on keeruline ütelda kindlasti Rait Maruste on selles vallas taren, et kuidas peaks olema nii-öelda seaduslikkus oleks tagatud seaduses kirjas, see peaks ju olema. Räägime nüüd kvoodisüsteemist kui sellisest sõna otseses mõttes, et me läheme selle peale siis jah, selline asi peaks olema kirjas mustvalgel ja kvoodisüsteemi tegelikult toodud absoluutselt, ma olen lausa nii-öelda selle kvoodisüsteemi suur promoda. Rait Maruste, mis sellises olukorras saab, kas saab asju on rahvusringhäälingu juhatuses lahendada ühe seadusega ja nõuda, et seal oleks rohkem naisi, kui seal praegu näiteks on? Ma ei hakka kohe ja praegu rahvusringhäälingu asju lahatud arendama, sest seal olid näitena ma saan aru, eks ole. See on provokatsioon, provokatsioon, seal on kaks osa, kõigepealt üks on siis avalik-õiguslikud institutsioonid, kellele saab suuremaid ettekirjutuse teha ja teine on siis eraõiguslikud süsteemid, kellel saab vähem ettekirjutusi teha. Bootidel on ka kaks tähendust, üks on Bootmida. Kehtestatakse seaduse jõuga, mis on täitmiseks kohustuslikud. Teine on boot kui soovitud eesmärgiseade, et teatud ametikohtade komplekteerimisel. Me peame silmas, et sood oleks võrdväärselt esindatud. Ühiskond koosneb kahest soo poolest. Ja et oleks mõlemal võrdne juurdepääs ja esindatus siis kõrgemates juhtimisorganites. Ega see areng on toimunud ju pikkamööda. Kui mina läksin 98. aastal Strasbourg Euroopa Inimõiguste kohtusse nii siis seal oli 42-st kohtunikust 41 mees, üks naine. Nüüd on tasapisi see muutunud, seal on praegu neid kusagil 15 17 päeva, täpset numbrit ei tea, aga ma ütlen, et see areng oli ikkagi suhteliselt pika aja jooksul ja suhteliselt viimases perioodis, et on tekkinud, et et pööratakse tähelepanu sellele, et sood oleks võrdsel määral. See on nagu tarvinistlik mudeli, eks ju, et ahvist saab kunagi inimene, naine kunagi pääseb nõukogusse. Võib ka niimoodi värvikalt väljendada, jah. Marianne Mikko, kas on siis nii, et aeg selle lõhe kinni kasvatab, mis ühiskonnas eksisteerib? Ma arvan, et aeg võib anda küll arutlust väga pikas perspektiivis muudes valdkondades kui sellesse, et otsustamisprotsessis toimuks iseregulatsioon, sest et me oleme hästi tubli riik ja väike, imetlusväärne e-riik ja nõnda üks, mille puhul me täiesti selgelt ei ole imetlusväärne, on see, kuidas me kohtleme mõlemat sugu, ehk teisisõnu, kuidas me kohtleme seda nõrgemat poolt ehk naissugu ja, ja see on hästi ebaväärikas ja, ja alandav nendele naistele, kes on käinud koolitarkust taga nõudmas, kes on kõrgemini haritud selles ühiskonnas, kui vaadata statistikat kui mehed. Mis aga puudutab seda, et et Rait Maruste siin meenutas, kui ta oli Euroopa kohta kohtunik, siis ma kui tohib, meenutan seda, kui ma olin Euroopa Parlamendi saadik ja tunnistama, et minu kogemus nüüd, tulles Euroopast Eesti poliitikasse, on suhteliselt teistmoodi, sellepärast et Euroopa Parlamendis tollel hetkel 2004 oli üks kolmandik naisi, aga Eesti riigikogus on permanentselt see 20 protsenti ehk iga viies on naine ja pange tähele, ma tundsin end algul siin Riigikogus Toompeal olles suhteliselt ebamugavalt liiga palju oli teistsugu, ehk et ma olin harjunud hoopis teistmoodi poliitiliste debattide, aga kus alatasa sai omavahel ja midagi teha suguõed või suguvennad, vaata et üksteisele otsa leiavad toetust, on teatud asju, kus, kus tõepoolest me oleme naised. Me oleme mehed ja, ja minu meelest rait ka sina oled ise öelnud, et et see oli ju päris hirmuäratav, kui sa märkasid, et sinu põhiseaduskomisjonis on kõik mehed, mitte ühtegi naist. Jah, kõige tekivad tagasiside sellele, et mina räägin siin endaga nimeliana ja hakkasin erakonna positsioone esindama või seletama tõepoolest meiega valitsus on ju ainult üks naine ja, ja parlamendis on siin üks viiendik ainult ja nii edasi, nii et, et me valimised siis on, iga hääl maksab võrdselt, on ta mees või naine, aga kui läheb kõrgemate ametikohtade täitmiseks, siis millegipärast naised kaovad sealt ära. Ma ei usu seda, et seal teadlik poliitika, see on välja kujunenud aastat kümnete, isegi sadade jooksul teatud soorollide täitmine, teatud praktika, teatud eelarvamused ja neid ei muuda, lihtsalt kogu aeg võtame vastu. Siin praegu oletame õiguslikult siduva soov poodi ja meil lähemate probleem lahendatud nii lihtsalt kergelt see siiski ei lähe. Et see on pikalt tavaline selline haridust, kasvatuspraktika, eeskujude seadele, rollimudelite väljakujundamine. Noh, hakkame kasvõi näiteks ka poliitiliste kohtade täitmisest peale hakkab tegelikult partei nimekirjade koostamisest. See hakkab parteikoosolekust peale toimuvad õhtul, kui naine aeg-ajalt tunneb kohustust ikkagi vaadata, mis tema laps teeb ja mehel sellel hetkel see üldse meelde võib-olla ei tule. Aga kui me tuleme jälle tagasi seal soorollide juurde, siis sõna ühiskonnas sisse kasvanud, see naine tegeleb lastega köögis, eks ole, mehed ajavad asju. Aga see ei ole nüüd naiste süü, nende meeste süü, kes lasevad sellele koosolekule õhtul sellel ajal toimuda. Võimalik küll, aga ilmselt on ka naised natukene sellega leppinud aegade jooksul ja, ja ma ütlen, et see ei ole niimoodi plõks on tehtud järgmisel päeval. Vaidlen vastu raid, vaidlen vastu ja vaidlen vastu mulle tuttava riigiga ja see on Belgia, Belgia, see oli veel aastal 1996 ainult 10 protsenti isegi 9,6 protsenti Parlamendis naisi. Nad võtsid vastu jõulise kvoodisüsteemi ja praeguseks on Belgia parlamendis üks kolmandik naisi. Nii et kui me räägime kiirest edasiminekust, siis aeg-ajalt tähendab just see, et me kehtestame mingi jõulise võte toob hea resultaadi ja sa ise oled ju seda meelt küll, et kui pooled on mehed, pooled on naised, naised on haritumad. Statistiliselt, kui mehed siin, siis on ülimalt ebavõrdne, ebaõiglane, et naised ei näe oma esindatust Riigikogus. Minul ei ole selle vastu keegi midagi, ärge arvake nüüd mina, mingisugune tohutu naistevastane eluaeg meeldinud naistega koos töötada, paremini hakkama saanud. Et teile ei meeldi sookvoodid, mida Marianne tahab kehtestada. Ma ei usu. Siduvatesse seadus jõuga kehtestatud sookvootidest täna, et ma usun sellesse, et see protsess on aeganõudev ja pikale ja peaks olema soovituslikud kvoodid mitmesuguseid ametikohtade täitmisel ja võimalik, et mõnes positsioonis avalikus sektoris võib siis lõpuks kehtestada siduvad koodid lausa. Aga ma ei usu sellesse. Täna kehtestame plõks seaduse ja homme on kõik asjad korras, sellesse majja. Sellest ei olegi jutt, jutt on sellest, et 1996 ja aastal 2012 ehk siis palun väga 16 aastat hiljem on resultaat olemas. Kas sa pead ikka jälgivad sedasama teadust kogu aeg. Tähendab see, mis, mida ma ütelda tahan, et mis juhtub, tavaliselt on see, et kui ühiskond, kui inimesed hakkavad märkama, et otsuse langetad, sealhulgas olgu siis need ministrid, olgu need tippjuhid ettevõtluse või rahvasaadikud parlamendis, et kui on märgata nii-öelda visuaalselt juba, et ei ole ainult pintsakud, vaid on ka kleidid ja kostüümid, siis hakkab alateadlikult see pilt hakkab elama oma elu. See hakkab meedias elama oma elu, et ei küsita ekspertnõu ainult meest ekspertide käest, vaid ka naiste käes. Ja selle tulemus on see, et inimesed harjuvad aga et võrdselt on esindatud nii mehed kui naised. See küsimus on selline, et, et need tasahilju, kuid natuke kiirendatud korras, püüame soorolle ja stereotüüpe. Sellega ma nõus, vaadake ise ka vaatan meie meediat mainstream meedias ja ka vaatame eriti veel kollase meedia poole, siis sealse niukene tibindus ja mingisuguse naiste eksponeerimine, ärakasutamine, see on üsna laialt levinud ja sealt fikseerivad teatud soorollid ja teatud stereotüübid ja see on noh, mitte ainult niimoodi, et ta siis nüüd on kõige kõrgemal valitsuse tasandil hakkama midagi muutma. Vajalik ma ei eita seda, käigud aga tuleb mentaliteeti muuta ka meedias ja igapäevases elus. Kas ei lähe nagu füsioloogilise mentaliteedi nagu muutmiseks selle pärast, mis siin teha, eks vanad sokukesed tunnevad noorte hirvekeste vaatamisest lihtsalt rohkem rõõmu kui vastupidi. Nojah, ega siis loodust ei saa ka päris maha salata, aga ma ei ole nõus sellega, et naiste mõistus oleks mingit moosi vähem arenenud ja naised sotsiaalselt ei oleks küpsemad ja samavõrdväärsed oma ühiskondlikku elu asjade üle otsustamisele ja, ja nende lahendamisel. Andke taevas, mina seda muideks ka ei väitnud, et see praegu, eks ju. Aga kuidas ma sellega ikkagi on, eks ju, see pilt meedias, me ei saa ju, et kas me saame seal ka seadusega siis seda asja nagu muuta, et, et naiste puhul tuleb võrdselt näidata nii tema ilu kui ka tema mõistust. Lihtsalt ilu müüb rohkem, see lööb see ajalehe esikülg, kus on peal ilus naine rõhutatuna, sest mõistust on sinna väga raske trükkida, eks ju. See lihtsalt neid paremini. Ma ei oska öelda, kes, kellele, mida need valijale see, kes lõppude lõpuks ka mingi stabiilse leebia müüka leedega müüb jõhkralt. Tähendab, ma tahan ütelda seda, et üks näide, mille puhul kuidas me harjume midagi vastu võtma ja, ja mis juhtub siis, kui olukord muutub ja ma toon norra näitan, sest Norra on täna, ma kujutan ette kvootide kontekstis vägagi tähtis riik meile. Norras juhtusin rääkima ühe noore parlamendisaadikuga mees parlamendisaadikuga, kes tunnistas mulle, et ta oli täiesti šokeeritud poisina, kui ühel hetkel ei olnud peaminister enam naine. Ta oli küsinud oma ema-isa käest, kas peaminister, võib-olla ka mees, ta nägi kogu aeg väikese tatakana telekast seda, et, et see naine, kes nii-öelda langetab otsuseid ja ütleb tähtsaid sõnu. Nii et nüüd ma tahangi öelda, et võib-olla oleks meil aeg visualiseerida seda, et mis võiks hakata juhtuma ka meil siin kui me teeksime noh, nii-öelda väga otsustavaid pöördeid, kui me võtaksime kas või vabandust, väga jõuvõtetega siiski vastuseisukoha, et me tahame näha otsustajate hulgast mehi ja naisi. Mis valdkonnas jõuvõte peaks kõige esimesena toimima? Seega ma arvan, et see võiks olla ikkagi toimunud poliitikas, sellepärast et, et siin me oleme poliitikud, me saaksime ka nii-öelda natukene nagu sellele kaasa aidata, et seadused oleksid kahe soo näoga ja mitte ainult mehe näoga. Ma olen siiralt nagu kommunist, kommunist, kas põhiline, kuna seal ka mõni kõnekäänd mina ka mitte. Aga kas põhimõtteliselt, kas te tõesti kujutate ette, et valimistel ongi öeldud, et esimesest nimekirja otsas 20 võrdselt üle ühe peab olema mees ja peab olema esindatud naljakas? Loomulikult tähendab see, selline on olemas Prantsusmaal selline on olemas Kreekas täiesti põhiseadusega sätestatud. See ei ole esimene, kaks on tähtis, üks peab olema ühest soost, teineteisest soost ja see on nüüd nii-öelda valiku koht, aga lähevad liiduliselt jah, üle üha tõmm lugu, lukk või öeldakse tihti tihti nii ongi ja tähendab näiteks Belgias on siis nii, et kui enam seda üle ühe ei ole, siis jäävad kohad täitmata. See on see küsimus, et mehi ei saaks nagu rohkem. Et ehk siis nimekiri lõpeb selle koha peal, kus lõpeb viimane naine, ehk siis keti nõrkuse otsustab ära nii-öelda naiste arv ja naiste. See tähendab seda, et parteid peavad väga selgelt tegelema mõlemate parteisõdurite, kui soovite öelda kasvatamisega mitte ainult sõdurid, kes on nii-öelda ühest soost. Kui sotsiaaldemokraadid tulevad sellise plaaniga Riigikokku hääletate poolt vaid manustada Ma oleksin võib-olla natukene ettevaatlikum seaduse tasemel kohe seda reguleerima hakkama, aga ma kindlasti peaksin. Ühiskondliku leppe sihtasutus selle küsimusega küll ei peaks tegelema või äkki? Me peaksime sellesse jõudma kokkuleppele erakondade sees, et me tõepoolest koostamine ja valimisnimekirjad niimoodi, et mõlemad sood oleks võrdselt esindatud seal ja see on jube suur ja väga oluline samm, et kui valimisteks läheb, eks ole, oleks mõlemad suupooled seal esindatud ja igal valijal oleks siis õigus valida, keda ta seal siis õigeks peab. Nii et see oleks üsna suur läbimurre juba sealt edasi, järgmised etapid oleks siis juba eks ole, ametikohtade täitmise vastavalt sellele Jah, ma olen nõus, Rait Maruste ka selles mõttes, et esimene samm peaks olema parteidesiseselt või ütleme, üleparteiline seisukoha võtmine nimetame siis kirjutamata seadus, aga et kõik seda järgivad, sest vaadake üks, mis on väga kole müüt, mis mulle sugugi ei meeldi, on see, et vaatan esimest kümmet, näen seal ühte naist, räägib mulle naine. See naine on ka sportlane või laulja, vabandust, kedagi silmas. Ma ei taha teda poliitikasse valida, sellepärast ma ei tea, kui tugevda poliitikuna. Tõepoolest tema valik. Naisena on see üks naine, meeste valik seevastu on üheksa mehe hulgast leida meelepärane ja ta leiab üheksa hulgas endale meelepärase. Ma tahan öelda, et siia selle 10 hulka on juba sisse nii-öelda kirjutatud väga selge ebaõiglus. Kui nad muutuvad viis ja viis on, on lihtsam mõlemal Su kukkuda. Kui väga jõulise kvoodi kehtestamisega kohe, kui ühiskond ei ole nagu jõudnud aega küpseda ja areneda, seal on see oht, eel, mida mul Strasbourgis seal ka arutati, on see, et kui me paneme jõuliselt sinna naised, võtame kusagil, ütleme eikusagilt ja paneme kohe kusagile nimekirja esimesse otsa sisse siis tekib see oht tahtnud jah, sellepärast seal, et on naine, ta peab seal olema. Oodakedamise naiste jutt, mitte minu jutt. Ma lihtsalt heegeldan seda, et vältida afekti ka, et noh sisemiselt küpseme tulema. Kui me jõuliselt talitame, siis võib tekkida selline fenomen ka. Rait, aga see küsimus on ju minu seisu. No hetkel oli see Rait Maruste suu läbi öeldud sinu seisukoht, ma mõtlen seda, et kunagi ei teki küsimust, et kas mees on piisavalt professionaalne, kas ta piisavalt oskab keeli, kas ta piisavalt on poliitiliselt Ta nii-öelda päde sinna üldiselt ei ole mina naispoliitikuna selliseid diskussioone kuulnud, võib-olla on need toimunud noh, nii-öelda meeste vahel juba kõik ära nii-öelda näideldud, aga ma märkan hoopis ühte teist trendi, et sõbrad omavahel tugivad 11 ja ma märkan, et üks sõpruskond on väga hästi positsioneerinud ja mis puudutab seda nii-öelda. Ma ei taha olla kvoodi naine, see on väga ilus müüt, mis tegelikult toetab meeste domineerivat jõudu jätkuvalt. Sest et ütelda, et, et kuule, et sa oled ainult siin seetõttu täitsa noh, nii-öelda klassifitseeruvad kvoodi tõttu on mõneti alandav, aga teisest küljest, kui sa vaatame asja nagu mündi teist poolt lugedes kõik õunad kokku, leian, et see meespoliitik võrreldes minuga on tõepoolest vähem haritud, oskab vähem keeli, vähem üldistab siis ma ju ometigi annan rahvale selle terekäe, et otsus, mille langetab nüüd see seelik, selle asemel pintsak, olen ma ju ometigi teinud õige otsuse, tähendab et mehel ei ole alandav olles vähem professionaalne, võtta see koht naised, vaatame seda nagu sedagi, kas, kas see ei ole võimalik. Mees ei tunne mingit saladust, et näiteks olles väga heas kohas esimese 10 hulgas, vaatan, mitu häält on saanud vähem kui see, kes on seal kusagil ütleme, 15. olnud, aga ta on läinud siis seetõttu, et sõbrad on talle sellise toreda koha nii-öelda planeerinud. Kuisele. Vabandust, sina said seal 2500, hääldad. Ma olin nimekirjas päris päris Et ma ütlen, ma lihtsalt püüan öelda, et esimeses, 10. kas mees või naine, aga sellelt 10 puhul on võimalik sisse trügida riigikogusse suhteliselt väheste häältega. Mõelgem Marianne Mikko, kas praeguses parlamendis on ka mingi naisteühendus olemas? Meil on hästi riigikogu naisteühendus on, kuhu võivad kuuluda ainult naised. Kui Rait Maruste tahaks seda, ei saa sinna kuuluda. Ma ei ole statuut, ei näinud sellisel kombel, et üks välistaks teise, ma arvan, et Rait Maruste saaks kuuluda. Et kas iseenesest sellise sellise ühenduse tegemine, ma saan küll aru, et õigel eesmärgil, aga soolise tunnuse nii-öelda alusel ühe rühma kokkupanemine mitte maailmavaatelise, mitte mingite veendumuste kohaselt üks see ei ole iseenesest natukene just sedasama probleemi süvendab seda rõhutav ja allajooni, mille vastu te olete kätte, meil on seal nii palju toetusgruppe, kõik võimalik, ma tahan öelda, et ärge pange seda tähele. Me tegelemegi Ma tahangi öelda seda, aga mis on nagu suurem minu mure, see ühendus ei kohusta millekski, millest mina oleksin huvitatud, oleksin huvitatud ühest komisjonist, mille nimi oleks soolise võrdõiguslikkuse komisjon, samamoodi nagu meil kapo komisjon, meil on neid erikomisjon, miks vaata seadusandlust, soo aspektist ja analüüsida ja vot sellised komisjoni, mis on nii-öelda poliitika tegemine, vot sellise komisjoni loomise poolt olema küll. Urmas markeeris üsna ilusti ära tegelikult, et need soo mingisugused eelarvamused ei istunud meeste peas istuvad naiste peas, kuna see noh, ütleme soopõhine mingisugune parlamendigrupi moodustamine on üks näide sellest. Võimalik tõepoolest, et nad on tundnud ennast noh, selge, vähemusena edasi vajaks nagu kaitsta. Aga siiski samal ajal tunduks ju väga naljakas, kui ma jõuaksin ka mingi meesteühendusele. Ja aga teid on ju 81 ja meid on 20, tähendab, loomulikult tunneme. Ütleme, et ei jõua 50 50 peale. Ma arvan, et ei ole absoluutselt, küll, aga, ja, ja kindlasti tähendab, ma olen täiesti veendunud, et aga sellel ajal on meil olemas soolise võrdõiguslikkuse komisjoni, mis ei ole erikomisjoni staatuses, vaid päris komisjon, sest et kui vaadata Skandinaaviamaade tähendab selliste valitsemise struktuure, siis küll on olemas soolise võrdõiguslikkuse ministeerium, küll on olemas töögrupid, ametid, tähendab, kus selle teemaga tegeletakse täiesti asjalikult. Minule ei meeldi Eesti ühiskonnas see, et see sooline võrdõiguslikkus on ikka veel tasemel, mis on ilkumine, ta vähem ilkumine kui 10 aastat tagasi meiega viisas. Oma kolleegide seas saate ka ikkagi peksa. Marianne, olete saanud siin viimastel? Teate, ma olen riigikaitsekomisjon, mind peksta väga keeruline, sest kogu mu meeskond, mu komisjoni, kõik ülejäänud. No ma võtan riigikogu, ma mõtlen riigikogus 101 inimesega koos ühes saalis, seal seal ilkumine käib juba sama muuga. Panin tähele, et Jubame talitsema natukene rohkem oma suud. Ma arvan, et koosseis, koosseisud on see asi läinud paremaks, et ei ole populaarne avalikult macho mees küll, aga kui vaadata tagasi neid stenogramme, kui võeti soolise võrdõiguslikkuse seadus vastu, kui neid stenogramme, mis olid aastast 2004, hakata vaatama ja lugeda ja veel hullem tõlkida need inglise, prantsuse ja saksa keelde, siis ma arvan, et Euroopa liidu juhtivad liikmesriigid arvavad, et nad on vastu võtnud barbarid sest see kannate trükkimist. Mis puudutab seda suulise võrdlikutega asja, ma ei tea, kas seal seda vaja nüüd parlamendikomisjon ja tegelikult on meil olemas ja soolise võrdõiguslikkuse volinik, kes on vähem ehitatud ja tegelikult tema asukoht seal sotsiaalministeeriumi juures on natukene küsitava väärtusega, et võimalik, et ta tuleks üle viia näiteks õiguskantsleri ametkonda, kus kapaksid See ei ole, see ei tohiks olla sotsiaalne, nii-öelda küsimus, tegeleda sooküsimustega see natukene vaadates, millega sotsiaalministeerium üldiselt tegeleda. Teema nagu otse ei kuulu sinna ja tegelikult õige koht oleks tal õiguskantsleri ametkonna, sest õiguskantsleril on see põhiseaduse printsiipe võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimise asjade järgimine niikuinii seal. Ka meie keel on täis mitmesuguseid sootunnuste laus lähtuvaid pöördub nagu riigikogu esimees. Ergma on riigikogu juhataja ja ometi on tema ametinimetus riigikogu esimees ja siis tekib seal kohal üsna naljakas seda olukorda, kui me pöördume seal üksteise poole, aga see on põhiseaduses kirjas. See on väga laiapõhjaline ja juurdunud probleem ja minul ei oleks midagi selle vastu, kui vähemalt oma põhiseadus läbi roobitseksime. Koristaks sedalaadi asjad sealt ära, mis on ajaloost pärit. No ma muidugi ei tahaks mindaks keele kallale, näiteks sõnameeskond on lihtsalt tõesti raske öelda meeskond selle kohta, kus on nagu ainult või pooled näiteks naised, eks ju, aga tulla sõna Katiimsele asemel on olemas ka võistkond. Ma arvan, et see ei ole nagu, võib-olla siin meie saate peaeesmärk hakata lingvistikaga tegelema, aga küll võiks keele ja Kirjanduse instituut välja kuulutada teatud konkursi, kus on sellised sood, sõnade Võrtsistamise konkurss, ei, mitte sõnade võrdsustamise, aga tähendab, et kuidas võib tunda end naine, kes on rollis esimees, tähendab, et seletada, miks me tahaksime alternatiivi, kui see vähegi on võimalik ja toon näite näiteks inglise keeles, k aastasadu ja tuhandeid olnud noh, nii-öelda see väga mehele suur viide mänginud, eks ju. Mis jutustab inimkonnast seni ja sõnalt Tšermann on muutunud nüüd vastavalt sellele, kui sa oled naine, siis ei ütle keegi, sulle, näen vaid nad pigem nüüd oled sa oled. Sa oled siis nii-öelda proua tool ja see on muutunud nagu väga neutraalseks kuse intikeerida, et kui ma olen naine, siis minu poole pöördutakse noh, nii-öelda, et ma olen just nagu sõna on mees. Me rääkisime ära selle asjale lihtsama külje, sellepärast et ma tahan näha ühte erakonda, kui ta ei ole just üliradikaalne äärmuslik erakond, mida Eestis ju tegelikult ei ole hetkel suurel poliitilisel maastikul hästi nähtaval positsioonil. Kes julgeks hakata vastu sellele, et mehed ja naised on võrdsed. Aga räägime nüüd natukene äriettevõtetes, sest tegelikult Euroopas on juttu olnud siin mitte niivõrd erakondadest, mitte niivõrd parteidest lahendatud ainult Läti, Eesti ja Bulgaaria pale lahendanud nii, see on hea repliik siia juurde, aga jutt käib börsiettevõtetest ja sellest me, see on hoopis teine tasand juba meie enda taju jaoks, kuidas börsiettevõtetes tuleks reguleerida 40 50 või 60, kui palju neid naisi peaks olema nõukogudes juhatada? Tähendab, see kriitiline piir alati öeldakse, kui me räägime sugudest 30 protsenti alla selle siis nagu teistsugu pole olemas, see on läbiuuringuteni viimased aastakümned, see 30 protsenti, see, mida norralased välja pakkusid aastal 2006 oli 40 protsenti mitte vähem kui 40 protsenti Emmaste kummast soost, aga kui põhilised börsiettevõtete ja üldse äriettevõtete juhtkonnad on sellised mehelikult, siis kahtlemata tähendas see 40 protsenti naisi. Ja mis on juhtunud Norras, mida norrakad ise ütlevad ja mida analüüsid ka näitavad, on see, et ettevõtted on muutunud konkurentsivõimelisemaks, on innovatiivsemad ja töökultuur, see õhustik, mille ikkagi see juhtkond ju määrav on muutunud sõbralikumaks. Ehk teisisõnu norrakad nimetavad seda võiduks. Alates 2006.-st kuuendast aastast nafta tipphinnaajastul. Norra ühiskond on muutunud väga palju edukam. Just ja see tähendab seda, et nad saavad tegelikult mõtiskleda, kuidas muuta veelgi oma ühiskondlikku olemist turvalisemaks ja õnnelik. No teine elanud seda konksu alla, millele ma viitasin praegu arvestada, kuidas me sellega hakkama saame, kuidas me teeme Eestis niimoodi, et börsiettevõttes Baltika Meelis Milder kõrval oleks nii palju, ma ei tea, võib-olla seal ka on seda kontrollinud praegu siin niimoodi käigu pealt või siis mõnes teises kolmandas ja neljandas börsiettevõttes oleks just nii palju naisi. Juhatuse nõgus. Mina nendesse protsentides väga ei usu, vahel võib-olla ka üks naine 10 hulgas piisavalt stabiliseeriv ja kontrolliv faktor. Õige on kindlasti see, et naised oma juba bioloogilise päritolu tõttu on alalhoidlikumad ja püüdvat tasakaalu ja, ja järele mõtlikust sisse tuua. Ja seetõttu, kui, kui meil on ühiskonnas Minski kriitiliste probleemide lahendamine, siis mees on selline risk otsiv ja edasitungi element ja kui naise on, sealjuures räägitakse läbi ka teise poole võimalikud riskid ja võimalikud arengud. Kui see otsus, mida kujundatakse, on ta siis börsiettevõte või, või ühiskonna juhtimisel poliitikat, need on rohkem tasakaalus. Kas soostampne jutt, mida praegu Rait Maruste räägime, et naised, alalhoidlikumad, mehed, oh võitlejad, rohkem. Ma võin ütelda ainult seda, et mina olen kasvanud koos poistega üles, ma olen nendega koos puu otsas roninud, nendega koos võidujalgrattaga sõitnud ja ma olin selle kamba juht, ehk teisisõnu, mul on nagu keeruline May identifitseerivad selle ala hoidlikkuse ja kõige sellega, mis just nagu klassikaliselt on. Ma julgen väita, et 21. sajandil meie noored naised, need, kes nii-öelda on hariduses, on siin või kusagil rajada ka ei klassifitseeru päriselt selle nii-öelda mudeli alla. Üldiselt jah, võib ütelda, et kui naine, kui sünnita ja, ja ta peab mõtlema nagu ühe põlvkonna ette Laps ei, ma tahan küsida, Rait Maruste tal kohtuasi ei oota nüüd seetõttu ees, et ta niimoodi hindas mehi selliseks selliseks ja absoluutselt minu meelest on Rait Maruste väga sümpaatne härrasminu arust ka nii, kuulame seda lauset edasi, palun vabandust. Ma olen ka oma varasemas elus tegelenud psühholoogiaga ja uurinud psühholoogia ajalugu ja inimestel sihuke soolisse loogia erinevust ja keegi seda siia maal vaidlustanud ei ole, et olevat soolised erinevused inimeste psühholoogias ja mis tulenevad pikast-pikast-pikast geneesi. Oled sa selle juurde tagasi lihtsalt et kui on ikkagi ühiskond koosneb kahest sugu, sellest siis nende mõlema osalemine juhtimisotsustuste tegemisel elu osa üldse või konfliktide lahendamisel annab tasakaalustatuma otsuse. Ja kui nüüd see on juhtunud, siis on ühiskonnal olla ka üks põhjus vähem olla, olla rahulolematu või kriitiline nende tehtud otsuste suhtes. Oleme kõik mõlemad pooled olime seal, me otsustasime koos ära. Nii et ma usun, et noh, see on lihtsalt arengu küsimus ja see oleks vajalik, et me jõuame nii kaugele. Aga ikkagi, samas on ju selge, justkui te ütlete, et mehed on riskivõrdsemad ja naised tasakaalustama, et siis on ka arusaadav, miks nad selle juhtpositsiooni on saavutanud, nad on võtnud lihtsalt rohkem riske. Osad on läbi põlenud, osad on kas haiglas või siis joovad, eks ju. Aga teised on võitjad, sellel puhul ei olegi isse kvoodisüsteem väga hea regulatsioon. Sealt mitte, mis tähendab, et kui mehed teavad, tähendab, et ei ole vaja endast täiesti nii-öelda välja minna ja viimase peale endast anda kuni infaktini välja üks kolmandik või ütleme, 40 protsenti, millest me praegu räägime, et see on nagunii teisele soole, siis tähendab ta võib-olla läheneb asjale rahulikumalt. Ja ma ei näe seda loogikat. Kui kohti on veel vähem meeste jaoks siis nad rabavad ju veel rohkem, veel suurem võitlus tekkib nende vähemate kohtade pärast. Kas selline on eeskätt psühholoogia? Ei, ma küsin, mis minu asju. See ühiskond, kus me täna elame, on ju tegelikult väike väike pisikene lõpp sellest ühiskonna geneesist üldse läbi ajaloo ja kui ikkagi aastas sadu aastatuhandeid on olnud niimoodi, et mees on läinud välja ja mammutit jahtima, eks ole, võid tantsida, oot, ma seletan ja võtnud riske ja taolise tegevuse tegelenud ja naine on hoidnud Meie koos seal pikgenees, me ei saa sellest täna viimase 50 aastaga üle hüpata automaatselt istunud inimeste psühholoogiasse, käitumismudelites mõtlemist ja nii edasi ja, ja seetõttu on täiesti loomulik, et mehed võtavad rohkem riske, rabavad rohkem ja, ja seetõttu hind on ka see, et Eesti keskmine meeste iga on 10 aastat vähem kui naisteiga ja me peame sellega elama. See, mida nüüd muidugi siin märgiti selles, et võib-olla naiste suur osalemine uhtus otsuse tegemisel aitab leevendada seda pinget, mis meestes on istunud sees ja võimalik ühiskond muutub tasakaalus, ma usun seda, et see on õige õige mõtlemine. Rait mulle kangesti sinusuguse nii-öelda haritud mehe puhul ei meeldi mõte, et sa kasutad seda mammutiküttimise asja. Ma ei ole päris veendunud, et kui me nüüd riigikogu 101 inimest võtaksime, püssid selga ja meile tuleks seal mammut vastu, et see oleks ilmtingimata mees, kes selle mammuti maha laseb ja ma oleksin nagu väga ettevaatlik küll, aga ma arvan, et 20. sajand on eriskummaline või, või selline väljapaistev sajand seetõttu, et esiteks, naised hakkasid haridust saama b naised said valimiskastide juurde, naised osutusid inimeseks olevaks ja see, et kui sa võrdled nüüd seda, mis on kõik aastatuhandetega olnud, siis minu meelest see dramaatiline pööre toimus 20. sajandil ja see, mismoodi me nüüd inimkonnana edasi liigume, pidades silmas Iideed, pidades silmas tohutud nii-öelda ressursside vähenemist ja nõnda muljet, tundub, et vanad müüdid, need, mis aastatuhandeid on olnud, ei kehti päriselt. Ei keti päriselt mammutid, näiteks mammutid on välja surnud. Marianne Mikko õudselt tahaks rikkaks saada, ma saan aru, sotsiaaldemokraadina, teil on seda raske mõista, mina tahan, ei ole sotsiaaldemokraat. Olen mõelnud, et võiks kohtusse kaevata Tallinna Kaubamaja, sellepärast et olen käinud seal, vaadanud iluosakonnas ringi ja no kurat võtaks, 70 isegi 80 protsenti iluasjadest naistele ja ainult 20 meestele. Kas ma tohin vastata, feministlik palun, see feministlik suund pärineb Indiast, kus India feministid ütlesid kõikide maade naised, ühineme ja kuulutame ülemaailmse boikoti kosmeetikatööstusele, mille kuradi pärast ma neid nuumama? Üldiselt ma saan sellest aru. Nii et lähenen sellele asjale nüüd hoopis sedapidi, et naised on emotsionaalselt rohkem mõjutatud. Nad avavad rahakotirauad oma nii-öelda väiksema palga juures paraku nii-öelda suure meelsemalt kui, kui mehed. Nii et mina võtaksin seda. Et see on jäänukse, kaob ära pärast, ma arvan, et see on lõks. Lõks naistele. Meeste kasvatatud lõks. Ega sa vaikselt ei tunnista, et seal on teatud sooerinevused olemas. See on tõsi, tähendab naised muidugi on emotsionaalsemad ja kui aitab kaasa meedia sellele, et noh, nii-öelda meie norm on selline, siis loomulikult alateadlikult need visuaalsed pildid, kas läbi interneti, kas läbi filmidega, kas läbi, palun väga televisiooni, me võtame omaks, aga mulle tundub, et kui tekiks selline protestilaine, et kui naine muutub teadlikuks, et vaata peeglisse ja, ja meie nii-öelda norm muutub, et aga ei pea olema, ma ei tea, ripsmed, värvitud huuled värvitud, et ma olen ilus, küllalt, moodustame uue normi, siis ma ei tea, mis juhtuks nende tohutute kosmeetikatööstustega. Te rääkisite muust asjast natukene. Ma arvan, tähendab, et maailmas ei ole. Võib-olla kehtestas kvoodid ilutoodete tootmisse. Ma tahan nüüd jõuda edasi sinna. Me oleme juhatused nõukogude enam-vähem paika pannud, ühesõnaga et seal saab koodi kehtestada, on kehtestatud, mis see järgmine tasand on, kus kohta nende koodidega annab edasi välja minna või kusagil on nii-öelda see põrand ees, kust enam allapoole läbi ei minda. Härra Vaino, tähendab, te räägite nüüd sellest, et lups me teeme selle lups, Me teeme tolle ja, ja siis noh, nii-öelda homme on juba kõik nii-öelda toimunud ja nüüd me langetame kolmanda otsa. Ma ei ruttaks. Julgen väita küll sündmustega ette ja jah, ma ei, ma ei ruttaks selles mõttes, et need asjad ei käi üleöö, aga samas ma ei usu iseregulatsiooni, sest et kui on iseregulatsioon, siis selle nimi on see, et on ka välja rehkendatud, juhtuks meie parlamendis, et mehed, naised on võrdselt esindatud, teate, millal 70 aasta pärast mina ei soovi seda? Tahaksin, et see juhtuks, ausalt öeldes läheneksin sellele järgmistel ja ülejärgmistel valimistel aga 15 kasvatada ka, et noh, nii-öelda olla põhjamaa. Me oleme ju liikunud ka, aga kui me vaatame näiteks seal parlamendikomisjon, liigud ringi, seal on siis seal Ene Ergma kabinet ja seal on terve rida pilte. 15 pilti ka ikka mehed, tähendab esimeses Eesti vabariigi parlamendis on vist ühtegi naist kogu aja jooksul kokku. Et kui meil täna on juba, noh, eks ole, parlamendi spiiker, asespiiker on naised ja noh, oleme selle 20 protsendiga õnnetud, aga seal siiski edasiliikumine olla rahul 80 aastat tagasi. Noh, võrreldes sellega, mis oli jah, ma tahan lihtsalt öelda seda, et liikumine toimub, ta ei, võib-olla ei ole olnud väga kiire ootustekohane ja seda kindla selle olukorraga rahul olla, aga ei saa öelda ka, et me üldse oleme niuksed, metslased siin ja. No kui vaadata valitsus, siis seal edasiminekut ei ole olnud tagasiminekud, pigem tagasiminek, üks minister praegu naine ainult keskkonnaminister, ka kusagil perifeerias. Kusjuures väga tubli minister, aga sinna see tee ei ole kindlasti see näide, mida ühiskond või signaal, mida valitsus peaks saatma, siis ühiskonnale seal ma olen nõus. Ja mitte ühiskonnale, vaid meie partneritele, kuivõrd me oleme Euroopa liidu üks liikmesriike, siis selle numbriga, et valitsus on ainult üks naine, oleme me enam-vähem Lõuna-Euroopa, kas Malta või Küpros umbes midagi taolist? Kindlasti mitte see, et me kuume Põhjala või, või siis Lääne-Euroopa kultuuriruumi. See on väga kahetsusväärne, et ma oleks selles mõttes ikkagi skeptiline selle 20 aastase edasimineku suhtes, sest et 20 nüüd selle taasiseseisvunud aja vältel on ikka enam-vähem konstantne üks ja see sama number, et meid on üks viiendik naisi, mis tähendab seda, et, et minu meelest see paradigma ei noh, nii-öelda ammendanud ja midagi tuleb ette võtta võrreldes esimese. Aga ära too seda näidata, sealhulgas on ka suhteliselt loid ja ka, aga meil on olnud veel 50 aastat seda viljastavat Nõukogude aeg, tähendab, et noh jah, mõneti mõneti oleme me kahjuks kanname endas nõukogude mentaliteeti ja selles nõukogude mentaliteedis ma just vaatasin, et näiteks NLKP kongresside teate, kui palju oli naisreserveeritud 14 protsenti kas oli reserveeritud, aga konstantne summa, ehk siis Nii on küllalt lihtsalt sellepärast Jah, ja kui ütleme vabandust, väga võõras riik, aga me olime siiski 50 aastat osa, siis kui te mäletate nende pilt vaadata noh, nii-öelda mälusopis tagasi nendele lõpututele, seitsmenda novembri paraadid siis poliitbüroo, kes nii-öelda end rivistasid sinna nii-öelda Lenini mausoleumi peale üles siis kõik need olid need papad tähendab kasukad nii-öelda naist, sealhulgas ei olnud ikka nagu Põhja-Korea. Räägime ikkagi veel sellest olukorrast, mis on praegu nagu Eestis, et jah, kui Nõukogude Liiduga võrreldes oleme tõesti edenenud natukene, eks, aga nõukogude inimene võib meil sees siiski veel liiga palju olla, et öelda, tahtsin küsida just kas need näited või need jutud. Me oleme ikka, mis tundeid teis tekitavad, kui inimene küsibki, et kuhumaani me siis jõuame kõikide nende sookvootide, nii, ehk tegelikult küsimus ongi, et kuhumaani, kas meil on praegu piisab sellest, kui me teeme küsimuse ära ainult poliitikas ehk riigikogu valima niimoodi, et 30 protsenti sinna saaks tekkida või näete 40 50 vabandust pooleks pooleks pooleks pooleks muidugi, päriselt ei saa ikka natuke rohkem teks nõus, nii väga hea kuu edasi, see ongi nagu see, mida te tahate, mida teie plaanid ette näevad või, või on see nii-öelda pikem samm ikkagi Eesti konteksti. Härra Vaino ega kvoot ei ole eesmärk omaette kvoot on vahend ja teeme siis nii, nagu sakslased teeme üleminekuaja või teeme voodile näiteks 25 või 30 aastat. Et ühiskond harjuks sellega, et on nii mehed kui naised, kes otsustavad ja siis võtame kvoodi maha nagu Saksamaal. Ehk ma lihtsalt tahan ütelda seda, et, See inimesed kardavad ju seda, et naisi hakatakse ühel hetkel vägisi sõidutama bussidega kaevandusse, et seal oleks kõik võrdne, see on see, mida me kuuleme inimeste juttudest. Need, kes teie ettepanekuid siis näiteks internetis kritiseerivad. Ärge lugege mina aeg-ajalt pean ikkagi lugema, et näha, mis siis, mis siis õhus on, eks ju. Nõnda, aga, aga see on suhteliselt nii-öelda primitiivne arusaamine. Inimesi sõidutatakse kaevandustesse, sest et peaksid olema mehed-naised pooleks. Nendes amet seest ei pea olema pooleks see, millest me räägime siin kogu aeg on ju juhtimistasand. Me räägime sellest, et need, kes langetavad otsuseid, et seal peab olema rohkem naisi Rääkisime riigikogust, mida te näete Eestis veel ette, kas see peab kehtima, millistele ettevõtetele näiteks ettevõtete juhtimisstruktuuridele ja nii edasi. Vaadake, ootan ära, mis Brüsselis konkreetselt juhtuma ja hakkame tegema nii, nagu nad ütlevad. Paraku küll jah. Siin oli jutt need protsendilisest Brüsselile, ikene surm on 40 protsenti minimaalselt ütleme seal vahe kõlbub selle 40 60 vahel, et seal ikka statistiline üles-alla kõikumine 40 peaks olema see eesmärk, mille poole püüeldakse ja see oli ka Strasbourgis seal Euroopa nõukogus. Üks asi on kindlasti, et asjaga pealegi juhtimistasandist ülevalt, sest see on kõigile näha, eks ole, ja seal tehakse oluliselt otsuseid. Aga, aga see mõtteviis peaks tegelikult jõudma ka alla. Pärast on meil koolides ainult naised, pärast on lasteaiad, naiskasvatajad ja nii edasi ja on terve rida teiste erialasid, nagu ehitused ja asjad, eks ole. Kus naisi ei ole loomulikult mingisuguse füüsiliselt eripärad annavad seal teatud eelistuse ja tingituse, aga siiski millegipärast on meie haridussüsteem täiesti senini seerum. Ja noh, näiteks ka ülikoolis millegi põhjusel on ainult meil oli Tartu Ülikool tütarlaste riiklik ülalpidamine, nagu naljaga ütles, see proportsioon on siiamaale säilinud, millegipärast neid asju tuleks kuidagi muuta ja. Paisi mitte lasta ülikooli, vaid kehtestada kvoodid meestele, kui on ühtepidi koodi. Põhimõtteliselt on võimalik ka teistpidi, seda ma proovingi siin teie kolleeg Mikko käest järgi uurida, et kuhu need koodid tuleb veel kehtestada, Eestis. Vaadake, kvoodid ei jutusta ju sellest, et keda aktsepteeritakse või nii-öelda märk lavastatakse, et see on ainult naine. Kvoodid jutustad, kui me räägime sookvootidest, Nad võivad olla abiks ka meestele. Kas Eesti koolis peaks kehtima ka sookvoodid ja tuua rohkem õpetajaid sinna meesõpetajat? Võiks olla väga selgesti küll, aga sellise kvoodi puhul on üks väga-väga suur noh, nii-öelda turge ja see on tõrge, mis jutustab palgas. Mikson täna kogu sellel nädalal meil õpetajad streikima, aga sellepärast, et palk on väike. Vaatame kooli, tõepoolest 80 protsenti on naisõpetajad ja mida pannakse täheleuuringutes sektorid, mis on naiste poolt nomineeritud, seal on palgad madalamad. Kui õnnestuks näiteks kvootide abil tuua rohkem mehi, siis muuseas ka palgad hakkavad tõusma seetõttu, et meeste rahulolematus on agressiivsem ja kõvas sõnalisem. Teda ei lepita sellega, et küll millalgi võib-olla kahe võib-olla nelja aasta pärast midagi muutus, nii et, et see on hea. Sama võiks ka olla lasteaiaõpetajate hulgas, neil on hetkel, nagu ma aru saan, Eestis ainult kolm, lasteaiaõpetajad, mees, kui me vaatame Norrat jällegi siis seal on eesmärgiks seatud, et see peaks olema üks neljandik. Me olime Rait Maruste ka eelmisel aastal ühel ja samal konverentsil rahvusvahelisel konverentsil, mis rääkis, et räägime palgast ja seal oli soolise võrdõiguslikkuse volinik. Norras, kes oli Norra esimene mees lasteaiaõpetaja ja ta rääkis oma elust ja ta rääkis sellest, et kui on poliitiline tahe olemas ja kui tekivad eeskujud ja siis hakkad ka mehed tulema nii-öelda järgi ja palgad hakkavad tõusma. Mees paneb ka aeg-ajalt palgad nii-öelda kõrgemaks tõusma. Ma ei mäleta seda sellest jutust, ma olin seal kohal tõepoolest, et meest tekitab ka palgakohe. See oleks nagu minu arust natukene ebaadekvaatne, läheme aga küll, aga ta rõhutas väga seda rollimudelit, eks ole, et mehele ei ole vastuvõetamatu või kuidagi mingit viisi häbistav ja alandav, ma ei tea, mis see sõna on, aga minna lasteaiakasvatajaks näiteks või siis kooli algklasside õpetajaks ja nii edasi. Ja kui on juba sellised aktsepteeritavad rollimudeleid tekkinud, siis asi hakkab iseenesest liikuma paremuse suunas. Mul on tunnistanud üks noor õpetaja, mis teda, meesterahvas, mis on tema jaoks kõige keerulisem koolis olles töötades seal, ütles, et mul on väga raske leida endale naist, sellepärast et osad lasevad kohe jalga, teades, et õpetajal ju palka praktiliselt ei ole. Ja kolleegid, kellega võiksid vestelda, et nad on pigem ema eest vanuse osas. Ehk teisisõnu need rollid, soorollid ja kujutlus sellest, mida üks või teine amet tähendab, on ikka ülitugevad Eestis. Kas me saame seda lihtsalt kuidagi nii-öelda kehtestades normi muuta? Tähendab minule tundub, et see jutustab meie Reformierakonna poolt nomineeritud ühiskonnast, kus edu on see, mis on inimese hind, ehk teisisõnu No kui ikka naist ei leia, siis ongi. Ma julgen väita, et õpetaja elukutse on devalveeritud, ta ei ole väärik, kas ja väärtuslike elukutse. Kui mõtelda tagasi Tammsaare peale, et kuidas nii-öelda räägiti koolmeistrist või mõtleme Oskar Lutsu peole siis õpetaja Lauri oli ju ju väga tore inimene, imetore koolmeister praegu rääkida, et on imetoredad nii-öelda naisõpetajad, kellest tehakse meedias selliseid ilusaid portreelugusid, ausalt öeldes ma neid väga paljud ja ma usun, et peale streiki nüüd midagi selles suunas tuleb. Aga see ühiskondlik olemine on tõepoolest inimese nii-öelda väärtust hinnatakse tema rahakoti järgi, mis minule kui sotsiaaldemokraadile tundub ülimalt häbematu ja ülimalt vale. Ma lihtsalt tahtsin öelda selle märkused õpetaja Lauri ajal reformierakond. Ja aga tõepoolest, sotsiaaldemokraatlik erakond on lihtsalt kõige vanem. Meil on, meil on paar minutit lihtsalt veel hetkeks aega, ma ikkagi ei, ei saa jätta Marianne Mikko teid rahule, poliitika, me jõudsime ka kooli. Mis erialad, mis kohad on need veel, kuskohast tegelikult oleks vaja suurema tasakaalu suurema ühiskondliku õnne nimel kehtestada kvoodid. No vaatame, mis toimub meie meditsiinis, miks meil pole medvendi, On olemas medõed, sotsiaalhoolekanne, kultuuritöötajad, raamatukogu töötajad igale poole sinna, aga ma leian, et see oleks väga õiglane. See oleks väga õiglane, mis hetkel seaduseelnõukogu saab. Oh jumal. Aga mõtleme. Mina hakkaks rääkimisest peale ja seletamisest, kui ühiskond räägib, siis tal saada selle läbi probleemid selgemaks ja hakatakse asju probleem paremini nägema, neid paremini mõistma. Ja kui me ükskord olemas mingisuguse mõistmisele lähemale jõudnud paremale mõistmisele jõudma, siis võib mõelda normide loomisest, aga, aga enne tuleb ikkagi asjad nagu läbida, rääkida ja üksteisele ausalt läbi rääkida. Ja seetõttu mina pean tunnustama väga Rait Maruste, et väidelda ja, ja mõtiskleda nendel teemadel, seal on sinuga ja loomulikult saatejuhi kaasabil erakordselt kena, sest et siiamaani on soolise võrdõiguslikkuse või palgalõhe või kvootide teema olnud selline, mille nii-öelda number üks suhe on ilgume, tähendab nii-öelda anname kohe hinnangu, sildistame ja, ja rohkem me seda ei puuduta, et sa oled maruloll, et üldse sellise asjaga tegeleb tõeline jama Brüsselist täitsa lolliks. Me olime ikka, ma ikkagi ei usu, et ei ole lugenud neid kommentaare seal taga üldse, praegu selgus ikkagi, et teis ikkagi sellega osas, nagu pinge on olemas, suur aitäh tulemast. Selline oli järjekordne poolt ja vastu sovhooside teemadel, ootan teid kaasa mõtlema ka meie saate kodulehekülje peal. Saated toimetas maris. Sander juhtis Urmas Vaino. Kuuleme nädala pärast.