Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on üheksanda märtsi Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Jaan Tallinna märtsipommitamise 68. aastapäev Harju tänaval lavati kolm mälestustahvlit, kus selgitatakse eesti, vene ja inglise keeles selle paiga ajalugu, märtsipommitamise asjaolusid. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo otsustas täna, et ta ei rahulda Eesti kunstiakadeemia vaiet sihtasutuse Archimedes otsuse suhtes, mis jätab kooli uue maja ehitamise Euroopa Liidu struktuurfondide rahata. Prants auditist selgub aga, et koolimaksevõimekus on madal. Nädala kestnud streigilaine tõstis inimeste teadlikkust selle teema suhtes, leiavad streikis osalenud ametiühingud. Täna lõpetati pidulikult Eesti esimene kaitsealane vastuostuleping. Raames ostis Eesti õhutõrjesüsteemi straal ning partnerid tegid 15 miljoni euro ulatuses vastuoste, paigutades raha Eesti teadus- ja arendustegevusse ning kõrgtehnoloogiasse. Keskerakonna aukohus hakkab tuleval nädalal arutama kirjavahetuses skandaali sattunud peasekretäri Priit Toobali juhtumit ning avaldus, milles soovitakse kaaluta Rainer Vakra ja Kalle laaneti sobivust erakonda. Kuulas Ugala teatri nõukogu ära teatri loomingulise juhi kandidaadi Margus Kasterpalu esialgse kontseptsiooni jagunemist. Ugala teatri juht Hillar Sein teatas mõned päevad tagasi, et ta ei soovi jätkata teatrijuhina. Siis tegi nõukogu Hillar seinale ettepaneku jätkata vähemalt aasta lõpuni ja ilmast. Homme sajab Eestis lörtsi ja vihma, mitmel pool on jäidet. Puhub lõuna ja edelatuul ja õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Täna on Tallinna märtsipommitamise 68. aastapäev. Muinsuskaitse seltsi eestvõttel mälestatakse rünnaku ohvreid igal aastal siselinna kalmistul. Niguliste kirikus toimub kontsert ja Harju tänaval süüdatakse mälestusküünlad. Täna avati Harju tänaval ka mälestustahvlid, jätkab Kai Vare. Üheksandal märtsil 1944 heitsid Nõukogude lendurit Tallinna linnale ligi 2000 lõhkeüle. 1000 süütepommirünnakud toimusid kahes laines õhtul ja öösel. Ling peamiseks sihtmärgiks olid elurajoonid. Tallinna volikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul oli see brutaalseim rünnak linna ajaloos. Vaatamata sajanditepikkusele ajaloole ei ole nii brutaalselt rünnakud Tallinna linnale olnud, kui oli üheksandal märtsil 1944. Eesti muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tamm Vaata paneksin need lilled siia, sellele sümboolsele hauale, meenutamaks kõiki neid viite 100 viitekümmet nelja Tallinna kodanikke, kes ei olnud mitte milleski süüdi. Nende süü oli selles, et nad elasid Tallinnas, nad ei olnud kuhugi jõudnud põgeneda ja nad ei tahtnudki põgeneda. Ralf Kaup on ise 15 aastase poisina Tallinna pommitamise üle elanud. Tema oli sel õhtul Tõnismäel Kungla kinohoones, kus asus oma kaitse valvepost. Lakkamatu mürin oli kohal ja pärast seda, kui see rünnak ära lõppes, kui ma sealt variandist välja tulin ja pilt oli niisugune, et linn oli suitsu sees, ümberringi põles. Ei tea, kas siit linnast saabki välja, olime kolme poisiga, mul oli oja nõmmele minna ja vaata, see pilt on tänapäevani meeles. Märtsipommitamise mälestuseks avati täna Harju tänavamüüriga kolmes keeles tahvlid. Tallinna kultuuriväärtustena ei muinsuskaitse osakonna juhataja Boris tubavik ütles, et idee oli juba siis, kui tehti Harju tänava varemete asemele haljas alajavati trepi tänav. Trepi tänaval on küll ka televiisor, kus jookseb paiga ajalugu tutvustav film, aga kõik sinna ei satu ja seepärast paigaldati Harju tänavale eesti, vene ja inglise keeles. Tahvlid. Need on koguni kolm tükki ja jagasime temaatilised niiviisi, et tahvel räägib Harju tänava ajaloost kuni 1944. Teine tahvel räägib nendest pommitamisest, kui palju oli neid Nõukogude lennukid ja fotod, kuidas see välja nägi peale pommitamist ja kolmas tahvel, mis seletab, mis on tegelikult tehtud selle Hallesalaga, et see ei ole lihtsalt niisama puhkeruum võtvad seal seal on ka oma mõtte, et markeerida endine levi, hotelli ja sissepääsud ja, ja sellised asjad. Tallinna pommitamise alguse kellaajal 19 15 hakkavad lööma Tallinna kirikute kellad ning Harju tänaval süüdatakse mälestusküünlad. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo allkirjastas täna otsuse mitte rahuldada Eesti kunstiakadeemia vaiet sihtasutuse Archimedes otsuse suhtes. See tähendab, et ülikool peab leidma ise võimaluse rahastada uue hoone ehitamist. Finantsauditist selgub aga see, et koolimaksevõimekus on madal, jätkab Mirko ojakivi. Ühtekokku saatis haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kunstiakadeemiale täna kolm dokumenti. Esimene neist on kokkuvõte riiklikust järelevalvest Ülikooli kinnisvara haldamisel. Teine dokument on sõltumatu audiitorite eksperthinnang, ülikooli majandustegevusest ja rahalistest perspektiividest. Kolmas dokument oli aga otsus mitte rahuldada vaie sihtasutuse Archimedes otsusele, mis jätab akadeemia uue maja ehitamise Euroopa Liidu struktuurfondide rahata. Kõikide dokumentide ühisnimetajaks on võimalus ja võimekus rajada Tallinna kesklinna uus kooli peahoone, mida need tänased dokumendid uue hoone valmimist silmas pidades tähendavad, selgitab haridus ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets. Meie kõige suurem mure on ju olnud, et reaalset rahastamisskeemi, et seda pole nagu õieti olnud lisaks siis kõik need muud mured. Ja, ja loomulikult tähendab see otsus ka seda, et argustekadeemia peab nõutud tähtaja jooksul tagasi maksma ettemaksu ja me eeldame, et nad ei ole seda ju ära kulutanud, kuna ehitustöid praktiliselt pole tehtud. Ülikooli kinnisvara puudutava järelevalve käigus selgus, et kunstiakadeemias on aastatel 2007 2012 tehtud olulisi kinnisvaratehinguid samas ühegi euro või krooni kuritarvitamist ministeeriumi tuvastanud taas Mart Laidmets. Et eelarve protsessi on üsna loominguliselt suhtutud, kuid ei saa öelda, et nüüd ootus otseselt mingisuguseid kuritarvitusi olnud küsimus on võib-olla teatud otsuste otstarbekuse haridus, teadusministeeriumi ülesanne ei ole ega täpselt selliste küsimustega tegeleda. Riigihangetega tegeleb rahandusministeerium ja üldiselt avalik-õiguslike ülikoolide majandustegevuse jälgimisega riigikontroll. Meie jälgisime seda seaduslikkust ja seal võib öelda, et oli mingeid eksimusi, kuid me ei saa küll tuvastada, et need oleks mingisugust kuritahtlikult. Kuskil on seda kindlasti mitte. Kokkuvõtvalt tähendavad tänased Jaak Aaviksoo poolt allkirjastatud dokumendid seda, et uut hoonet eurorahaga ehitada ei saa. Rahakoolil endale uue maja ehitamiseks Pole ja laenukool maja ehitamiseks võtta ei saa, sest tagasimaksete teenindamiseks pole piisavat kindlust. Ministeeriumi ja ülikooli esindajad on tulevaks teisipäevaks kokku leppinud kohtumise, et tekkinud probleemidele lahendus leida. Kunstiakadeemia avalike suhete juht Solve Janke ütles, et kuna dokumendid laekusid neile mõne tunni eest, ei suuda nad nii kiiresti nende sisu kommenteerida kuid selge olevat see, et uue maja valmimist need dokumendid lähemale ei too. Solvegi hanke. Liiga vara on anda kommentaare, siis tõepoolest ei ole jõudnud isegi läbi lugeda. Mirko Ojakivi, Tartu. Täna oli selle nädala streigilaine viimane päev ka oma streigilainet lõpetava transpordi ametiühingu juht Peep Peterson leiab, et täna on haridustöötajatel kui ka transporditöötajatel tuhandete streikijate mandaat mitte Eesti riiki lammutada, vaid tõhusamalt läbirääkimisi jätkata. Kui valitsuserakonnad ütlevad, et transporditöötajad ja energeetikud on liiga vähe, et neid kuulata, siis just niisugustest gruppidest eesti rahvas koosnebki ja Eesti rahvas on kõrgeima võimu kandja ka valimistevahelisel ajal. Oma seisukohtade ja õpetajate toetuseks viis transpordi ametiühing läbi kui 16 aktsiooni üheksas Eesti linnas. Haridustöötajate liidu juht Sven Rondiku ei saa lõplikku osalus arvu koos toetusstreikidega veel öelda. Õpetajaid üksi streikis üle 16000, kuid Sven Rondiku sõnul pole tähtis mitte arv. Küsimus on selles, et üldsus toetas tervikuna õpetaja nende õigustatud palganõudmistes ja siin tahaks nüüd öelda veel ühte asja, mis tundub küll veidi imelikuna aasta, aga me räägime, jõuame siis lõpptulemusena, et võib-olla siis esimesest jaanuarist 2013 700 eurot on selle õpetaja töötasu mõnusaks, aga me teame, et rahandusministeeriumi prognoos näiteks järgmiseks aastaks on vabariigi keskmine palk 918 eurot. See tähendab, et õpetaja siis palgamääraks oleks siis 76 protsenti vabariigi keskmisest palgast kõrgharidusega töötaja, kes töötab kõrgharidust nõudval ametikohal, temal peaks olema vähemalt aluseks vabariigi keskmine palk. Ja Me nägime palgal alammäärades, me ei räägi ju palgast üldse. Streik läbi, mis edasi? Tähendab, nüüd, kui me oleme järgmisel nädalal need kokkuvõtted ära teinud, siis me pea analüüsinud ka tehtud ettepanekut, siis teeme ettepanekuga vabariigi valitsusele ja kohalikele omavalitsustele jätkata. Ta neid palgaläbirääkimisi mitte riigieelarve eelnõud hakatakse koostama juba nüüd, septembri lõpuks peab olema ta riigikogule juba edastatud, nii et selleks ajaks nad küsimused selgelt kõlama ja läbirääkimised selles osas peavad olema toimunud. Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul oli ses mõttes oluline nädal, et streikimine töötajate õiguste eest olin nädal aega avalikkuse ees ja streiki peetakse demokraatliku ühiskonna normaalseks osaks. Inimestes on selgelt näha suuremat valmidust enda huvide eest ise seista, et tähtis on ka see, et laia kõlapinna sai ametiühingute keskliidu seisukohalt võib-olla põhiline etteheide valitsuse senisele poliitikale, et valitsus ei ei arvesta kodanikuühiskonna esindajatega. Mida ametiühingud õppisid sellest nädalast? See on puhtpraktiline väga valdkonna põhimine, kogemus sellest, et mida on vaja selleks teha, et inimesi kaasa tõmmata, et inimesed kaasa tuleks. Noh, siin on kahtlemata veel see, kuidas ma ütlen sellise sisemise kartuse kuradi ületamine, sageli hakkab asi asi pihta, sellest julgusest Täna lõpetati pidulikult Eesti esimene kaitsealane vastuostuleping. Lähemalt räägib Kai Vare. Vastustu leping sõlmiti 2007. aastal. Selle raames ostis Eesti õhutõrjesüsteemi mistral ning partnerid kaitsetööstusettevõte Emmbeedeeaa Prantsusmaalt ja saab Rootsist kohustusid tegema 56 miljoni euro ulatuses vastu osta. Esialgu polnud teada, mida meil oleks üldse teistele riikidele Kuda ning ka Eesti ettevõtted ei olnud eriti usinad pakutud võimalusest kinni haarama. Probleeme tekitas seegi, et näiteks Prantsusmaalt taheti teha niisur tellimust, mille täitmiseks meie vastava ettevõttel võimsust ei jätkunud. Nüüd on aga vastuostud siiski tehtud ja kaitseministeeriumi asekantsler Ingvar Pärnamäe on rahul, sest tänu lepingule said Eesti ettevõtjad peale raha ka häid sidemeid ja parema juurdepääsu välisturgudele. Vastuostudega investeeriti Eesti majandus reaalset raha üle 15 miljoni euro ja seda on siis natukene isegi rohkem, kui vaja oleks olnud, kui me korrutame selle summa läbi koefitsienti tega. Koefitsientide järgi tuli summa üle 60 miljoni. Koefitsiendid on vajalikud selleks, et suunata raha nendesse valdkondadesse, kus Eesti riigil sellest rohkem kasu on. Näiteks ostes ühe miljoni eest eriti tähtsa valdkonna kaupu, arvestatakse seda viie miljonini. Esimeses vastuostulepingus antipartneritele pärnamäe sõnul siiski suhteliselt vabad käed. Me oleme jaganud need kategooriatesse, kus siis vastuostu võib teha, on teadus-arendustegevus, on strateegiliste kaupadega seotud tehingud, kõrgtehnoloogiliste kaupadega seotud tehingud ja muud sellised valdkonnad. Prantsuse kaitsetööstusettevõtte MBA asepresident Didier Philippe ütles, et vastostude tegemine polnud lihtne. Koostööd tehti rohkem kui 20 Eesti ettevõttega. Edukalt jõuti lõpule 10 partneriga. Ma võin nimetada laserdiagnostikaga tegeleva tilde iid, kes osales alkoholitootja Perno Tricard uurimisprojektis. Kaks ettevõtet osalesid molekulide rakkude sünteesi uuringutes. Leping sõlmiti ka Narva ettevõttega Cargotec, mis toodab kaupade ja konteinerite laadimisseadmeid, rääkis Didier Filipp. Eesti õhuväelaste arvates on Mistrali õhutõrjesüsteem väärt ost, kinnitas õhutõrjepataljoni relvur. Veebel Petri Tedrekull. Nad on väga töökindlad ja nende laskeulatus on meile sobib ka meil on olemas juba õhutõrjekahurid, mille laskeulatus on kuni 2000 meetrit. Nüüd me saan, suudame lasteaia 5000 meetrit tegemist ülilühim õhutõrjesüsteemiga ja selle valiku osas, mis meil maailmas praegu antud hetkel on. Parim. Euroala rahandusministrid otsustasid täna eraldada Kreekale abifondist 35,5 miljardit eurot. Otsus tehti pärast seda, kui Kreeka oli jõudnud erasektori võlausaldajatega kokkuleppele riigivõla vähendamise suhtes umbes poole võrra. Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäuble sõnul tehakse ülejäänud raha eraldamise kohta otsus järgmisel nädalal. Kreeka ja erainvestorite võlakirjade vahetamise kokkulepe oli eeltingimus Kreekale. Uue, 130 miljardi eurose abipaketi andmisel. Toodetakse ka, kui palju on valmis rahvusvaheline valuutafond Kreeka abipaketti panustada. Rahvusvaheline valuutafond teeb otsuse 15. märtsil. Ja tagasi Eestisse. Eeloleval teisipäeval koguneb Keskerakonna aukohus arutama Kalle laaneti ja Rainer Vakra küsimust. Ettepaneku Laanet ja Vakra aukohtusse kutsuda tegi Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuse liige Kleeri Paur, kes nõuab, et kaalutaks laaneti ja Vakra saba sobivust erakonda. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Laaneti ja Vakra välja viskamist erakonna ridadest nõuab oma avaldusega erakonna Tartu piirkonna juhatuse liige Kleeri Paur, kelle arvates on nad oma väljaütlemistega kahjustanud erakonna mainet. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson aga leiab, et Laanet ja Vakra kutsumine aukohtusse on mõistetamatu, kuna mõlemad on esindanud erakonna vaateid. Erakonna juhatusse kuuluv Ain Seppik leiab, et põhikirja kohaselt on aukohtusse kutsumine õigustatud, kuid taunib sõnavabaduse piiramist. Kui keegi esitab kaebuse, siis aukohus peab seda menetlema, see on, see on selge, aga sisulist põhjendust? No muidugi senine. Sellepärast te olete ka ise siis valmis kaaluma, et kas te jääte edasi siis ka erakonda. Üks põhjus on muidugi see, et põhjustatud tülitatakse, teine põhjus on ikkagi see, et mina hindan nii-öelda demokraatliku erakonna juhtimist ja sõnavabadust poliitikas väga kõrgelt ja kuna see on rünnak otse selle vastu, siis ka iseküsimus on see, et aukohus tegelikult ei põhimääruse järgi pea seda ju mäletama aukohtus, ta võib selle asja arutamiseks saata näiteks piirkondadesse, kus siis need inimesed tegutsevad siis vastavalt nõmmele ja Saaremaale ja nii edasi edasi edasi ja see, et aukohus kohe hakkas asja väga tõsiselt arutama, on muidugi kummaline. Mingil kujul peab muidugi läbi vaatama, aga ta ei pea tegelikult asuma kohe inimesi ära kuulama, vaid vaid võib ka teistsuguseid meetodeid kasutada. Kas teisipäeval arutatakse ka kirjavahetuse skandaaliga uurimise all oleva peasekretäri Priit Toobali juhtumeid, Keskerakonna aukohtu esimees Kalle Klandorf? Seal on avaldus veel Keskerakonna fraktsiooni esimees selle kohta, et, et me arutaksime seda teemat ja arutame seda teemat. Ja augu saab neid juhtumeid nüüd ühe päevaga ära lahendatud. Toobali asja ju teatavasti me juba pikalt väga-väga lahendame ja mis puudutab Laanet ja seda saavad, on ammu juba tulnud ja me oleme juba asunud seda ka lahendama, nii et me ikka arutame neid asju. Talleke, see on aukohus, on selline, et ega meil ei ole ajaliselt piiratud mitte midagi. Kohus teeb ettepanekuid, otsuse võtavad vastu klassis piirkondlikud juhatused, partei juhatus või kes iganes. Aukohus on nõuandev organ. Ugala teatri nõukogu kuulas ära loomingulise juhi kandidaadi Margus Kasterpalu esialgsed visioonid. Kuna mõned päevad tagasi otsustas teatrijuht Hillar Sein, kelle tööleping lõpeb 10. mail, et ta ei soovi jätkata teatrijuhina, siis tegi nõukogu Hillar seinale ettepaneku jätkata, kuni uus teatrijuht on leitud, jätkab Piret päivrist. Ugala teatri nõukogu esimees, Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles rääkis teatri loomingulise juhikandidaat. Margus Kasterpalu teeb nõukogu järgmiseks koosolekuks ehk siis 20.-ks aprilliks valmis oma kontseptsiooni, mis on aluseks loomingulise juhi kohale kinnitamiseks. Milline see kontseptsioon võiks olla, räägib Margus Kasterpalu. Ma arvan, et kõige tähtsam on just hetkel see, et ei ole mõtet tekitada mingit revolutsioonilist olukorda, vaid jätkata evolutsiooniliselt. Kas teil on kavas ka Ugala teatris ise lavastama hakata? Ma arvan küll, et ega sellest ei pääse, aga, aga kindlasti ma ei arva, et sellest peaks kujunema Ugalas minu nägu teater või et lavastaja käekiri peaksin määrama kogu teatri näol pigem vastupidi. Ugala teatri praeguse juhi Hillar Seina tööleping lõpeb 10. mail ja nõukogu arvas, et ta teeb Hillar seinale ettepaneku jätkata teatrijuhina. See, et teatrijuht Hillar Sein ei soovi jätkata teatrijuhina, tuli ka nõukogule pisut ootamatult, kuna teatrijuhi kandidaati praegu ei ole, Baruti Hillar seinal mõned kuud jätkata. Teatrijuhina jätkab Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles. Nõukogu otsus oli see, et teha talle ettepanek olla aasta lõpuni 21. detsembrini aasta 2012 juhatuse liige edasi, kas me teeme kellelegi konkreetsete paneku või kuulutame välja konkursi, see selgub siis alles selle aasta sügisel. Tegemist oli sellega, et Hillar Sein ise käis välja ettepaneku, et ta ei sooviks üldse pikendada oma lepingut siis tänastele rääkimiste tulemusena hoida valmis olema juhatuse liige veel aasta lõpuni. Ugala teatri juht Hillar Sein kommenteeris meie uudistele oma lahkumist nõnda. Ongi vaja uut raskust, selgust, igavust, mida mina tunnen, et minul on see kolm aastat, on mind väga ära väsitanud ja sellisel juhul me ei pea õigeks, et lihtsalt niisama oma ametist kinni pidada. Ma olen kolm aastat iga päev põlenud väga ereda leegiga ja lihtsalt ühel hetkel on vaja nagu laadida, sest ma arvan, et see, mis kolme aasta jooksul tehtud on, see ei ole väga vähe olnud. Ugala teatri nõukogu koguneb 20. aprillil raadiouudistele Piret päibrist Viljandist. Ja ilmast. Eeloleval ööl levib lume ja lörtsisadu läänest itta, võib tuisata, Lääne-Eestis sajab ka vihma, on udu ja jäidet. Puhub lõunakaare tuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis miinus kolm kuni pluss kaks ida, siis miinus neli kuni miinus 10 kraadi. Päeval sajab lörtsi ja vihma, hommikupoolikul Ida-Eestis ka lund, mitmel pool on jäidet. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, ennelõunal saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.