Väga maitsev jah, ja nii väga hea joogivesi. Lochi, sul pole maitset, värvi ega lõhna. Sind ei saa kirjeldada. Sinust tuntakse mõnu, teadmata, mis sa oled. Sa ei ole eluks vajalik, sa oled elu ise. Täidab meid rõõmuga, mida ei saa meie meeltega seletada. Sinuga tungivad meisse kõik võimed, mis olid meid juba maha jätnud. No sinul ja hakkavad neis uuesti voolama meie südameid, kuivanud Allik. Sa oled suurim rikkus maa peal. Sa oledki kõige maits pääl, sina. Nii puhas, maapõues võib surra allikal, mille vesi sisaldab magneesiumi soolasid võib surra kahe sammu kaugusel soola järjest. Surra hoolimata kahest liitrist kastest, kui see sisaldab mingeid sooli. Säid tunnistas, segusid säilitanud rikkumist. Sa oled umbusklik jumalus. Kuid sa annad meile lõpmatult lihtsat enne. Vett on ammustest aegadest puhtuse sümboliks peetud eriti allikavett. Vanarahvas ütleb, et vesi ja tulijana ilmas kõige vanemad ei tohi veevabadust kiidelda ega tule ka nalja kombel ümber käia. Meie tänane saade on allikatest. Legendides nende ende tegelikkusest räägivad geoloog Kalle Suuroja Kirjandusmuuseumi teaduslik sekretär Ellen Liiv Põlula kalamajandi direktor Heino Peets, hüdrogeoloogid Erna Chebanya, Karin Tibar ja helilooja Raimond kätte. Muistendeid loevad Elfriede Ilves ja Endel Nõmberg. Allikas on alati selle koha, selle maa peegeldaja, kus ta parajasti asub. Meil Eestis on omad allikad puhtad, nii puhtaid, kui nad on. Aga on ka maid, kus allikad on hoopis teistsugused, tuleb jälle meelde, kaugemale hoopis teises, ilma ääres. Kamtšatka. Kus allikad on just nisukesed, on nagu on ka. Ma noomen küll keevad küll loomad ja päris külmad, ma tean seal mitmeid allikaid, kus on nii palju sees mineraal, alaaineid, et nende vee joomine on isegi ohtlik. Ühele allikale töötasime oli praamisisaldus näiteks niivõrd kõrge, et selle pidevast joomisest võis rahulikult maha surra. Tuleb meelde jälle üks niisugune huvitav seik. Solictantšatkan pärast pikka rännakut jõudsime ühe kuumale allikale määrde mis oli hästi tuntud vanadest rahvapärimustes ja mille kuulsust ja au kõik kiitsid, mis pidi isegi sandid omale jalule panema ja need tervetena sealt lõbusalt lustikalt ära minema. Just niukene õhtupoolikul jõudsime niisugune kõige magusam sääskede aeg, kus kõige rohkem sääski on üks meie kaastöötaja ei viitsinud oodata ja tahtis kohe minna proovima nende allikate kaugele kiidetud mõju. Möödunud kaua oodatagi, ta oli vast kõige rohkem, eks veerand tundi ära. Tuli tagasi laagrisse ja tema nõus küll ei võinud välja lugeda, et eriti tervistav on olnud, sest oli väga tige ja mor. Kui me lähemalt uurisime, milles nende allikate mõju siis peituks, siis ta vastas selle peale vaid lühidalt, et mis siin santidest, rääkimata sealt allikalt, vanad, isegi surnud omaniaal jooksu. Seitse muidugi vastus ei rahuldanud ja küsisin, milles häda oli, siis rääkis, et vette minekuga oli üldiselt lihtne, sai ruttu riided seljast ära. Aga pärast enam visanud. Et ilmselt oli aimanud omane värskelt parki ja kogunes suurem parv kõik allika kohale tema pea kohale järve ja piirasid teda kogu aeg seal. Ja väljatulek olevat väga valuline all ja tema seletas siis selle allikad eristavaks mõju selle faktori ja ei tea, kas vanarahvalegendil ka sellega midagi ühist on. Aga tänapäeval ta kujuneski nii välja. Kaagvere mõisa välja peal kasvab vanaaegne saarepuumetsasalk mida rahvas salu aluseks nimetab. Selles metsas, kus ehk salualuses on allikas mida nõiaallikaks kutsutakse nõiaallikast natukene õhtupoole kasvanud suur õõnesjalakas. Jalaka all seisnud kuue nädala pikkune, nelja jala laiune ja kolme jala paksune kivi kutsutud lesknaistekiviks. Selle allika kivi kohta teab rahvas veel järgmist rääkida. Corp piinanud põud, rahvast, joogi janusse ja nälja kätte surnud inimesi, nii kui loogu. Aga veel pole põud oma piinamist maha jätnud. Ühel päeval nutud kolm ühenimelist lesknaist ohvrikivi ligidal pisarad, mis nende silmist maha langenud kogunenud kokku ja neist sündinud allikas mis karrastavat vet hakanud välja ajama. Sellest saanud kõik janused juua. Kui inimeste vet olnud, läinud nad tagasi kurjale teele rahva parandamata meelepärast jäänud allikas kuivaks ja joogijanu tulnud uuesti maale. Kui rahvas hakkas janusse surema, läksid nad kolme naise palvele, kelle silmapisaratest allikas oli sündinud. Et nad jälle vett muretseksid ega laseks rahvast janusse surra. Kui rahvas naistele kangesti peale käis, ei teadnud nad muud teha, kui läksid pühapäeval jutluse ajal allikat rookima ja kivile ohverdama. Tööriistadeks oli igal naisel lauluraamat leivaviil hakas kaabli sõnnikuhark, ahjuluud roop ja labidas. Enne allika rookimist ohverdanud nad ohvrikivil olnud allikas roogitud, läinud naised jälle ohvrikivi juurde tõstnud kivi ahjuluua leivalabida ja sõnnikuhargiga üles. Siis hakanud allikas kohe vett välja ajama. Kui nad ohvrikivi alt ahjuluua leivalabida ja sõnnikuhargi ära võtnud jäänud allika väljaajamine seisma tõstnud, nad kivi üles hakanud allikas jälle välja ajama. Muude inimeste rookimine pole aidanud, vaid teinud allika veel mudasemaks. Rahvas hakkas allikat nõiaallikaks ja ohvrikivi lesknaistekiviks kutsuma, missuguste nimedega nad praeguseni rahvale tuttavad on. Eesti rahvaluulet on ju üles kirjutatud juba üle 100 aasta, meie kogud ulatuvad ligi miljoni leheküljeni ja eks me siis iga päev kogume sellele lisanud. Rahvamuistendite osa allikate kohta on vist õige rikkalik. Küllaltki ta ei ole mitte midagi erilist rahva ütleme muistendid, meie veekogudest on üldse rikkalikud, kuid kaalikate kohta on küllalt materjali ja väga mitmekesist isegi Me allikavee kui puhtuse ja puhta see raviva v niisuguse püha vee kohta on täitsa palju tekste. Rapla kihelkonnas Kehtna vallas olevat allikas, mida silmaallikaks kutsutakse. Selle põhjas olevat põhjatu hulk raha, mis sinna sedaviisi saanud. Ühes mõisas elanud hirmus ahne mõisnik, keda silma diskiaks kutsutud. See põgenenud oma suure rahakastiga Rootsi sõja eest. Olnud talvine aeg kaks kõrge olnud raha kastilees. Kui mõisnik rahakoormaga parajasti allika kohta jõudnud allikas olnud kinni külmunud, tulnud vanatont ja sõtkunud, jää katki. Temal olnud vaeste inimeste verest ja higist kokku aetud vara. See langenud nüüd kõige härgadega allikasse, kus nad praegugi olevat. Aga manadont kütvat või kuivatavad allika põhjas raha, millest allikas soojenevad, nii et ta nüüd mitte ilmaski enne kinni külmetavad, kui raha välja võetakse. Et silma kiski rahaallikas magavat, saanud see nimeks silmaallikas. Pühapäeval kirikus kui ilu silman olevat kast ühes härgadega reega näha. Aga iga katse juures seda välja võtta vajuvat või kaduvat ära. Ohvriallikaid ja silmaallikaid tähendab, arstiallikaid on meil väga palju kohe nii ikka küllalt suur protsent allikate kohta, allikatest on suuremal või vähemal määral ohvriallikad ja silmaallikad kindlasti ratsionaalset alust lihtsalt, sest allikavesi oli puhas. Võib-olla seal olid mingid mineraal võlad, mis seal tõsiselt oli, selle peale peavad vastama nüüd vastava eriala inimesed. Folkloristid ei oska selle peale praeguse teaduse taseme koha pealt muidugi vastatega ei püüagi seda teha, kuid materjali on palju. Allikaid on austatud, meile on ohverdatud, tähendab enamasti hõberaha, hõbe on ju ka niisuguse puhtuse sümbol, kaabitud allikasse hõberaha ja siis võetud sealt vett, mis siis on tervistatud. Varasemates tekstides on siis isegi see, kuidas sinna siis, mis siukseid neid nõidussõnu sinna juurde loeti, kui eriti justkui arstid ealisi tähendab põhilised, mida siis arstid olid silmahaigused ja siis nahahaigused ja siis ikka on peksti, tähendab, kus nimetatakse maaisandat maaemandat, andke tervist tagasi sinna juurde tähendaks see oli siis ohverdamine. Haldjatele. Tagasihoidlik nurgake loodusest vesi vuliseb ilusti hästi-hästi, selge vesi. Kui mitu liitrit siit nüüd allapoole voolab, keskmiselt. Sellest allikast voolab välja igas sekundis 250 260 liitrit. See on aasta keskmine. Allikas ise on tuntud kui Lavjoffi allikas teisest aastatuhande algusest. Meie ajaarvamise järgi on praegu riikliku kaitse all. Peale selle võib öelda, et teie majandile kullaauguks, eks ole. Ja no seda kindlasti, kuna sellest allikast saavad alguse Põlula kalamajandi tiikide vööd. Kalamajand on aga kuulus, nagu me kõik teame vikerforelli kasvatamise kohana. Lavi ohvriallikad siin on rajatud ainukesena Balti vabariikides puhtforellimajand. Ainukesena Nõukogude liidus võime turustada asustusmaterjali ilma garantiita. Kui mitmele kalakasvatustiigil ta siis nüüd toitu annaksid? No meil on kalakasvatustiike 12 tükki neid vanemaid tiike peale selle uued rekonstrueeritud tiigid seitse maimu tiiki. Siis käesoleval aastal võeti ekspluatatsiooni kuus ringtiiki, ainukesed Nõukogude liidus ringtiigid. Vaatan praegu üks forell, näete sealsamas üle paisu tulnud, kas nad tulevad ikka ülesallika juurde? No meile esineb siin isegi meie Eesti põlisasukat, siin jõeforellijõeverel on selline varem kassi põlga siis raskeks üle paisu ronida siia päris allika juure välja. Meie inkubaatori tasudki kaunis allika lähedal. No see inkubaator, mida me siin nüüd nägime, see on kaunis allika lähedal, ainuke omataoline jälle võib-olla nii terves Nõukogude liidus, kuna ta on rajatud päris allika tööle. Ja kujutab endast lihtsalt Sillatasi Sillakaste vahele asetatakse Mariaga kastid, kastidest voolab vesi läbi ja niimoodi cinco pöörubki välja. Vikerforelli kunde möweremm arvest vastsed. On nad ka kapriissed toidu suhtes ja on nad palju nõudlikud. Jah, ma olen väga nõudlik toidu suhtes, me teame, et forell on väga õrn kala. Kõigepealt ta tahab väga head vett peale selle ta tahab head toitu saada. Vorellem muidugi lihatoiduline kala, röövkala ja see toit, mida neile ette anda, peab olema täiesti värske. Palju päevas läheb? Päevas läheb toitu kaunis palju, suvel tonni ringis ja isegi üle selle päevas. Allikakoht iseenesest ei olegi nagu suur üks kuus meetrit läbimõõdus ühelt poolt ja 10 vol teiselt, aga et vee väljatulek kohtinoma viis, kuus tükkisi. Jah, no vet tuleb siit välja tõesti mitmest kohast. Nagu Me teame, lavi ohvriallikas asub Pandivere kõrgustiku põhja äärealal ja siin on need pinnasekihid, mis siin, et maapinnale tulevad nende alt nagu see vesi välja voolabki. Milles on teile nüüd vee võlu peale seda tööd ja no ma mõtlen, te olete seotud juba vesi ja forell ja see elukutse siin kalamajandusega. Aga kui te seisate jaamas allika ääres, millised tunded esile kutsuda? No muidugi seda me teame igaüks, et kui sahistab vaikselt vihmavesi muliseb, siis tekivad niisugused unistavad meeleolud. Ega seda peab ütlema küll, et ega see veekohin halvasti ei mõju, ma tean, mul emal sind, kabineti aknalt voolab oja läbi ööd, kui päevad on see vaikne sahin ja vulin seal päris rahulikuks teeb, ei ajagi väga närvi, kuigi mõnikord peaks just närviline olema. Allikate tekke kohta on variante palju. Kärsavallas allika kivivabriku juures on kärsamäe sees kolm suurt auku ja nende aukude kohta käib järgmine jutt. Seal olnud vanasti kolm maja, need olnud ait, laut ja elumaja. Maja noor peremees, pidanud pulmi, viinad ja õlled olnud valmis. Siis mindud pruudi järele. Pruut toodud koju ja hakatud pulmi pidama. Pulmapäeva õhtul tulnud üks vana halli habemega mees sinna ja palunud öömaja, aga ei antud. Siis läinud vanamees alla sauna. Saatnud saunanaise vaatama, mis pulmalised teevad. Naine läinud välja tulnud tagasi, kutsunud vanamehe ka vaatama, kui majas suure raginaga maa sisse vajunud. Ainult ühest aknast lennanud vares Jahara, kas väljapruudist saanud harakas peiust, vares? Nemad esmalt lubanud mees töömajale, aga teised ei lasknud. Ja sellepärast vajunud rahvas maa sisse, aga pruutia, peius saanud välja lennata pulmaviinast ja õllest saanud kärsaallikas. Enne maksnud see allikasse viina, siis pandud vahid juurde, et vaesed ei saaks seda viina juua. Sestsaadik ei jooksnud Allik enam viina, vaid vett. Veel. Praegu on need augud mee sees alles ja allik jookseb ilmlõpmata nüüdki. Jõuluöösiti on katsutud ehk vahest jookseb viina. Aga ei jookse vaid vett. Tartumaal tuntakse veel iseloomulikku maailma muutmise lugu. Vanataat harrastanud kangesti lehepillipuhumist, kordistunud ta pilve rünkal ja ajanud lustilist lugu. Kõik loomad tulevad kokku, vanataadi, lehepillilugusid kuulama. Tartumaalaste teate järele ei esitulijat endid lillebergedega, vaid pähe pandud kuusepulkadega teise, kelle selga võetud kaseokstega kolmandad ruttavad, nii et enam aega ei saa terveid kingi jalga panna. Katkiste kingadega tormavad nad lugusid kuulama. Lõhkiste kingadega loomad tallanud, joostes augud maa sisse, nii et vett välja pursanud. Niisuguseid kohti hüütakse nüüd Allikaiks. Kuidas hüdrogeoloogid defineerivad allikad, mida tähendab tee keeles allikas, võiks öelda, et põhjavett arvamusmaapinnal on allikas. Eristatakse langevaid allikaid ja tõus allikaid. Olenevalt kas meil on tegemist surveta võistluse realisti vete avamas on meie vabariigis allikad enamuses arvele võetud. Ja mitmesuguste uurijad. Ühelt poolt on harvade väitud. Kogu arv on üle 1300. Ja neist on umbes üks, 150, nii tähelepanuväärsemaid, mille Teebit on viis ja enam liitrit sekundis. Võib ka öelda mani rajoon, nagu rikkalikumalt õnnistatud allikate poolest. Jah, siin kõigepealt pean märkima ära pandidele, kõrgendiku, jalami, avamused, avamus, veenitele tuleb välja umbes kaks kolmandikku kogu allikate Teebitist Eestis olevate allikate Tiibetist. Et kõige rikkamad allikad on just Pandivere jalamil, Lääne-Eestis siin näiteks võib-olla kohati on tegemist väävelvesinikuvetega, nii et siis kohe lõhna järgi saame helistatud, meil on tegemist siin isegi võib-olla mõnes mõttes raviveega, sest väävelvesinik avaldab teatud raiuvad toimet organismile ja teda ei kanala rääkides Wabariigi olevatest tervise realikutest või meil ei saa vist niimoodi rääkida ja noh, viimasel ajal muidugi on väga palju kirjutatud või niimoodi sellest, et vihmavee ja üldse väiksema sunniga vee ravimas toimist tead haiguste puhul. Et sel juhul muidugi, kui meil on see asi on niimoodi, siis muidugi need pin lähedastest reeglitest tulenevad allikad muidugi teatud ravivat toimet. Aga seda ei ole siiski veel nii uuritud, nii et isa midagi selle peale orienteeruda konkreetselt. Kuusalu kirik on kahe metsavahepeal lõuna pool küljes on kõrge männimets ja põhja pool lepamets, ilusa heinamaaga lepikust kee, palju veeallikaid üles. Vanarahvas on neist allikatest palju lugu pidanud, nende vesi olnud keevrohi iga häda vastu. Seal neis allikates käidud haigeid inimesi ja loomi pesemas. Vet on kaugele viidud ja on sinna ka ohvreid toodud, seda tänapäevani näha. Kiriku juures lepikus on väga sügav, lendva mudaauk. Vanal ajal on sõda olnud ja suurtükivalamiseks tarvis kirikute kellad ära võetud. Kuusalu kirik olnud rikas kulla ja hõbedaga üks kell saadud sammaste pealt sõja eest ruttu ära võtta. Kuld ja hõbe, raha ja asju on kella sisse pandud tinaga pealt kinni joodetud ja siis lepikusse lendva mudaauku lastud test. Kell on Tallinnas Raatuse maja tornis nähtud vanarahva jutu peale leeripoisi pikkade ritva tega augu põhja katsunud ja kõik arvavad tõe olevat. See auk on ridvatükke täis. Poola kuningas kui ta Läänemaal olnud lasknud Nigula kiriku tornist vist küll selle kiriku tornist, mis kapra männikus olnud kella maha võtta ja sidunud oma vankri aisa külge. Kui ta siis sõitnud läbi külade ikka kolla-kolla-kolla viimaks anda, kellab Riguldi kõrtsi juurde allikasse lasknud, kus ta praegugi veel olevat. Allikate tekist rääkides siis üks teema on kui hiiud tekitavad allika, see materjal on eriti rikkalik Saaremaal, kus on levinud jutt sellest, kuidas Tõll ajas vanapaganat taga sai selle kätte, lõi seda ja siis vanapagan suure valuga pärast hüppas ühe koha peal ja siis sinna tema jalajälgedesse tekkisid häälika, toda lätsis siis teiseks tekkepõhjuseks külla. Niisugune, kui millegipärast miski vajub maa alla, näiteks ait, lapi tekkimine, muistendi põhjal on olnud niisugune, noorpaar on pandud pulmaööks magama, karaskit peale aita, kuid see oli juba rikkuse tähendab viia ootamine, niisugune asi ja siis karistuseks niisuguse käitumise eest vajusse äike kusele, noorpaariga maale ja asemele tekkis siis läte, tähendab allikas. Siis allikate tekkeks võib-olla veel tähendab mingi niisuguse korralise sündmuse puhul, näiteks kui mõrsja lubab ennast kahele, on lubanud kahele poisile ja siis need, kuna mõlemal on lubatud, kisuvad selle mõrsja oleks sinna, võib tekkida, algas rahvajutu põhjal, sa Mutiku pulmarongid vastamisi lähevad, seal taplus tekib ja seal peigmehed surma saavad ka niisuguseid tekste allikate tekkimise peale selle, et allikad on, on siis olnud ohvriallikaks olnud arstiallikaks. Peale selle on veel üks liik allikad, mille kohta räägitakse, et nad on jooksnud kas aasta või teatud ööl näiteks uvast öösel aastas on jooksnud mõdu võib viina või midagi paremat enamasti lõpevad, tähendab, on lõpp siis niisugune, et seniks oli see alati nii, kuni mõisnik või keegi mingi niisugune ahne inimene ei lubanud kõikidel soovijatel enam seda vett võtta või seda mõõdu võtta siis sellest saadik tallitasina ei jooksnudki seda madu. Näiteks Kavilda see muidu lätte v-Viljandi-Tartu vahel Kavilda ürgorus on just nii väga tuntud, on jutt tema muidu tuvas tööd, mis kadus ära sellepärast, et mõisnik keelas talupoegadel sealt joomas käimisel. Laiuse kirikust õhtupoole saab Laiuse mägi, mille lõunapoolset jagu viline mäeks kutsutakse. See mägi, kuulge, õhtupoole järsku alla, kust koormatega väga vaene üles ja alla saada. Sest tee käib just kõige kõrgemast kohast üle. Põhjahommiku ja lõuna poole Läheb ta pikkamisi laiemaks. Selle mäe peal on palju auke ja orge, mis on nõnda sügavad, et mõne seest kuivalgi suvel vesi sootuks ära ei kao. Vilina mäe peal on Kalevipoja säng. Kesksood on veeauk, mis peaaegu kolm jalga pikk ja kaks lai. Vesi on sinine, kust auk nimegi saanud, sest seda kutsutakse siniallikaks. Allikas oli vanasti ümberringi väga kuulus sest võis rahvasuu järgi vihma ja põuda saata ja sellega viljaikaldust ja õnnistust anda. Räägitakse ka veel, et kolm ühenimelist leskmeest allikat on võinud puhastada. Oletega kirglik rännumees suviti. Ma armastan väga looduses viibida ja ikka kui vähegi võimalik, siis ka kuskile mõne veekogu äärde. Suvel kui eriti kui palaval ilmal jahutada olete meie allikatega tuttav ka üksjagu mõningaid ikka niisugusi algusi ka teab. Need sinisinised allikas ja Tallinna juures ja Viljandi juures. Need on läbi käidud, nende põhitõesti on sinine. Ja muidugi tore see, et ta keevad alt seda, seda puhast vett välja. Ja seal selle sinisega ravi tõttu tundub see vesi vist eriti kuidagi puhastusega. Olge sellel on mingisugune niisugune. Võlu sellel sellel kohinal sulinal ulinal et seal võib tundide kaupa istuda rahulikult liikumatult ja ka mingisuguseid mõtteid ja häid mõtteid, eks seal ikka sünnib. Kas needsamad mõtted sündisid ka siis siniallika juures kude laitama laulu sinihalliku Raymond läte. See otseselt minul seal ei tekkinud, see on Rudolf Remmeli tekstidele kirjutatud tekstidele selles mõttes, et ta kuulub lapselast lapsepõlvelaulude tsüklisse. Ja kus on neli laulu, üks nendest angiseni Alliku ja Rudolf Remmeli lapsepõlvekoht on seal Viljandi kandis ja tema siis kirjutas sellest sinihallitust. Ja nad on hästi-hästi toredad tekstid olid ja ja need ma kuskil, see oli 60 seitsmendad, las ta maikuus ma sain need ja ja kirjutasin kohe ära ja need on kirjutatud siin Tallinnas, aga no eks need allikad ja need on ikka nähtud, nii et niisugune inspiratsioon, nagu oli juba veres olemas. Siini Alliku Henega allika, millest olentressineezeetseeneese kähar kaseke vahib enda allikas tuuriga oksadest inised ilise. Maandunud pilved arese parvena allikast endavad kaugele-kaugele. Seisan allika kaldal, kuid allikas minust kuhugi kaugele-kaugele. Näevad kaugele sinised hallid sinihallikad, sinised siin ees ainult voolule nahtunud alli aselatvades erilised imise kaselatvades diviise inimesed. Norra allikat Paide rajoonis peetakse vabariigi üheks veerikkamaks allikaks. Kui kaugel see Norra allikas andsite kodukohast, pole sadat meetritki sonett. Hommikul käid igal hommikul käitalikel silmiga, pesemise käigus käime küll. On vesi parem ka, kui need toas. Küll on ikka kõvasti, muidu teeb hästi virgeks. Eks rahvast käib palju, vaatamissõiti käib, aga muidu ei käi. Olen ka nüüd siin aitadega tee, teaks, on mõni selline rahvamuistend Kasel allika kohta või? Kes enne meid siin elasivad, need rääkisid, et nõiad teinud siin neid sukavardaid ja kõik siin allika kalda peal ja ja tõesti, see oli alles meie, minu mehe ajad, ühesugused sõbrad olid siin. See rääkis, et tema oli ise oma silmaga näinud, aga no mina küll seda ei tea kinnitada, et kas see vesi on või ei ole? Ei ole, minu oma silmi oli näinud ja kell üks natuke on teil aega või selle poole, aga siis siin on närb, praegu õitseb teed mööda ja siis oli veel jutt, et siit läheb Aruküla mõisa. Salakäik ja suur kelder keldrisse pidin minema, aga meie mõisast ja, ja siis oli see oli jutt, et, et ikkagi mõisaehitajad olid, et need olid pärast siia ära unustatud. Ja siin on üks kivi teel. Mälestuseks pandud. Ja tõuseb üles ja siit, aga nüüd on täna vastane lihtsalt kohe ära ka sedasi madalaks jäänud saaliga kohtuda. Jah, aga soon, muidu ta oli kohe väga suur, vaata need piimakastid ja kõik mis aastal tehtisema pärandust. Noh, teie tema seal kõik kasvab, koera ei vaatanud, et Teid vist huvitab ära siit kogu aeg sõitsivad alla siit edasi-tagasi paadiga sai sõita ja kaugele läheksid muidu no see läheb aadriku vastikust, läheb Allasena jääke jõkke, läheb välja kaalikas ja seal on need asi, läheb ühte lugu edasi. Nii et sealt läheb edasi ja läheb jõkke kohe. Aga siis Paala jõkke läheb. Nii palju toredat juttu teie käest kuulnud saite ja kellele me tänu võlgu lendudest? Geoloogidele pakub veri Distovi näiteks Ostriku allikas. Seal on tinasisaldus niivõrd kõrge, et ümbruskonnas kõik loodus, taimed kõik kämbunud ja pruuniks muutunud, väga kidurad. Ja see samane allikas näitel ka meie maad, sedasama eestimaad, mis muidu nii ilus ja puhas, näitavad temas kuskil sügaval on veel midagi, mida me seni veel leidnud ei ole, kuid mille me joodame, püüdleme kogu aeg, et seal on veel midagi avastamata ja eks nad ole allikad, nagu nad salapärased on. Legendide allikad on ka uute avastamist artikkel ja kuigi otsingud ei ole veel otseselt tulemusi andnud on küllaltki lootusandev, et Eestis tänu vigastusele Ostriku allikale, mis sisaldab niivõrd palju tina, leitakse ja kord tõeliselt suured tinamaardlad. Puhta vee probleem on 20. sajandi üks mure probleemidest hüdrogeoloogide otsingule suunatud uute veevarude leidmiseks. Teadusinimesed ütlevad veehorisont, rahvas lausub tihti leesoon. Tähtis pole muidugi nimetus, vaid sisu, vesi. Ja ehk läheb ka nõiavitsa abi vaja vee leidmiseks. Jaanus tunnistab küll selle vitsa olemasolu aga siiski nii suuremate linnade ja üldse niimoodi ikka teaduslikule alusele rajatud veevarustus organiseerimiseks. Jäite, viitsin, tuleb ikka tegema. Te võite kinnitada, olete näoldise. Ma olen näinud külgusele, selle vitsaga. Töötatakse ja mõningatel inimestel tõesti on selline ühesõnaga magneetiline vastutundlikus organismi vastutundlikkuse, ta saab vitsa abil, ühesõnaga iits reageerib selle veesoone asukohale. Kuid siiski neid on lähe. Mis üldse peab olema pajud? Pajuvits, pärnavits on kaheharuline, nii et siis need kahest harust hoitakse kinni siis kätega ja siis kolmas alulises vastu rindu, ütleme niimoodi. Ja siis, kui kõnnitakse jagu saada, nii saavutaks veesoone asukoha peale, siis see kolmas haru hakkab siis nagu tõusma ülespoole. Olen väsi tekitanud, nagu need välja jah, anomaal anomaalse välja ja siis vastavalt siis inimorganism võtab siis selle fikseerib selle välja just selle vitsa. Kes vastu, katsetage, mees, naine, meest, oskasteks hüdrogeoloog doktor doktor näiteks näha tulemusi. Siin tari kandis on üks mees, kes meile rääkis, et tema ise on otsinud niiviisi veesoonvitsaga. Ja siis tema ütles kahjuks nagu sellele üldse reageerijad. Ta pidi isegi see mõjumad, kas kummisäärikud on jalas või ei ole ja mis seljas on üldse inimeste tujus pidi olenema, nii et ma ei tea, mis asi see õieti on, aga ja, ja siis nad räägivad, et noh, et väga. Aga eks ole see veesoonte otsimine ja see nud, seal langeb kokku sellega, mis taimed näitavad, eks ole, sest taimed ja need on ka nagu indikaatorid, eks ole, seal Endale jääd, see pidi lausa kokku langema need väikesed, aga mida siis ta tunneb oksaga painduma. Tema ütles, nilised okspidi, nii tugevasti paindunud, toredam hoia kinni. Et ma ei tea siis, kui ta ise ei ole näinud. Muidugi ta meile seda ei demonstreerinud, aga rääkis, ma ei tea, käituda igal suvel ekspeditsioonil. Mina olen siiani mõned korrad ja sellepärast ma alles väga vähe töötab. Ja niiviisi nagu allikaid otsida ja seda ma teen draamast esimest korda kas siis neid võib lavastada, näeks, leitud on nad kahtlemata kõik, eks ole, aga iseasi on see, kas nad meil ka kõik kaardil on. Sellepärast, et inimesed niiviisi kaartidel järgi vaatad, siis pooli allikad ei ole kaardil, mis mina olen siiani leidnud ja eks palju on niisuguseid, mida mina ei leia jäetel teistelegi. Tere, EDS väike prints. Mees näitas täiuslikke tablette, mis kustutasid janu meeled nädalas ühe alla ega taha enam juua. Miks sa neid meeted küsis, väike prints. Ei tähendavat suurt kokkuhoidu ajas. Asjatundjad on näljaarvestanud. Nii võib säästa 53 minutit nädalas. Ja mis selle 53 minutiga teha? Keebisise tahad? Minul oleks 53 minutit aega. Siis ma sammuksin üsna tasakesi allitada.