Tere hea vikerraadio kuulaja päikeselise streigi, päikeseline streiginädalani jõudnud sombusest, nädalavahetusse ja rahvateenrite aeg teha kokkuvõtteid. Ja siin meie hubases stuudios on kohad sisse võtnud Iivi Masso, diplomaatia peatoimetaja Sulev Vedler, Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ning selle nädala märksõna on loomulikult streik, aga peale selle tuleb juttu ühest kapo peadirektori Raivo Aegi, Raivo Aegi intervjuust. Räägime ka olukorrast keskerakonnas ja Vene maasta pärast presidendivalimisi. Aga alustama streigi teemal ja teeme kohe alguses selgeks, mitu streiki meil toimus. Toimus õpetajatele Põhistreik, millel peaasjalikult nõuti 20 protsendilist palgatõusu. Siis toimus Eesti ametiühingute keskliidu põhistreik, millega protestiti töölepinguseaduse ja töötuskindlustushüvitisega seonduva vastu ja, ja siis veel mõlema streigi toetusstreigid. Ja, ja kui ma siin vaatasin meie streikide meediakajastus, siis võib-olla kõige lennukamalt sõnastas meil toimunud streigid üleeuroopaline telekanal EuroNews mis ütles, et see on suurim streigilaine pärast teist maailmasõda. Tõenäoliselt ei olegi seal õiglus, Eestis on streik ikkagi tunduvalt harvem nähtus kui kuuvarjutus. Tõmmelda nagu päikese varjutusega isegi käib võib-olla vähemalt tsükliga. See võib kõik muutuda, sellepärast et Eesti kultuur on läinud selliseks läänelikumaks ja kui me vaatame lääne poole, siis seal streigid küllaltki sellised tavapärased, eks ma isegi ola aeg-ajalt seal lääne poole minnes sattunud streigi ohvriks, mäletan ükskord, kuidas kuidas naine ütles mulle, et kolad Lufthansa streigib ja naersin, näed, näed, näed, ja siis ta ütles, aga sul on Homseks Lufthansa piletid. Siis oli juba selline vesi ahjus tunne, et mina näen, et siin ei ole mitte midagi erilist. See on ühiskonna arengu näitaja. Jah, seda saab näha, et kas see on nüüd nagu ükskord, et see laine nagu käis Euroopaga võrreldes siiski suhteliselt kergelt ja lõppes ära või, või on see nii, et hakkabki olema aeg-ajalt jah, nii nagu nii nagu mitmel pool mujal, et iseenesest võib seda näha teatud sellise jah, kodaniku arengu tapina, et inimesed on jõudnud arusaamiseni, et nad võivad ka väljaspool valimist aktiivselt midagi nõuda ja samas need nõudmised on kohati olnud või, või need streigi põhjused nagu sedavõrd ebaselged, et tegelikult ka streikimist tuleb ilmselt, et õppida ja see on üks etapp sellel teel. Jälgin regulaarselt Saksamaa esimese telekanali või siis kuidas öeldakse üldise ringhäälingu kallega maine run funki õhtust uudistesaadet taagast show ja sellel nädalal oli seal samuti keskseks teemaks Saksamaal toimuvad streigid ja ja, ja neid valdkondi, milles streigiti on väga palju, aga, aga üks huvitav lugu. Möödunud teisipäevast rääkis Hamburgis toimunud streiki keskus, streikisid ka lasteaiakasvatajad ja siis ma siis ma ühelt poolt nägin seda, et millise rutiiniga toimuvad sealsed meeleavaldused, et seal ei ole isegi streikidele streigimeeleavaldustel väga mitut sõnumit, et inimesed on tulnud välja ühe väga selge sõnumiga. Need on kirjutatud plakatil ja kogu see asi on väga rutiinne, väga selge sõnumiga ja, ja siis, kui inimeste käest küsitakse, mida te asjast arvate, siis mulle meelde ühe lasteaiakasvataja intervjuu, kus ta ütles, et et ajad on väga raskeks läinud, et raha enam ei ole, et, et sellest lasteaiakasvataja palgast ei jätku enam soojamaareisideks autoks üheaegselt. See oli tema väga, väga selge seisukoht, aga tulles nüüd nagu Eesti õpetajate streigi juurde, siis siis ma ise olin kohal kolmapäeval õpetajate meeleavaldusele Vabaduse väljakul ja ja kuigi ma olen näinud arvamusavaldusi, et sealt oodati justkui mingisugust meeleavalduse esteetikat ja, ja kõike muud, siis ma millegipärast arvan, et, et see, see meeleavaldus oli, oli väga kohane, arvestades meie õpetajate meeleolu, nende hoiakuid, nägemuse ja väga hästi läbi viidud arvestas ka seda, seda välja kujunenud olukorda ja meeleolu see, et, et meeleavaldusel rääkisid õpetajad ise ei, ei, ei pidanud kõnet, et poliitikud peale selle koolikella motiiv kõik muu kohale tulnud õpetajate, väga selge arusaam sellest, mispärast nad on kohale tulnud, pluss kõikide toetusstreikijate seisukoht õpetajate streigile ja sellele meeleavaldusele ei ole küll midagi ette heita, et see oli väga korrektselt ja korralikult ettevalmistatud töötüli üks osapool ja nagu me näeme, et, et see diskussioon läheb edasi, õpetajad on pärast streiki sõnastanud oma nõudmised ja nüüd jätkuvad uuesti läbirääkimised selle üle, et mida õpetajad ootavad ja tahavad saada ja mida siis valitsus tahab neile anda, nii et, et mulle tundub, et, et seal õpetajate streigi puhul oli küll kõik väga korrektselt lahendada. Õpetajad ongi selline kõrgelt haritud seltskond. Me oleksime pidanud imestama siis, kui seal oleks midagi väga totaalselt nihu läinud nädalast. Et see, kui seal ütleme Narvas, energeetikud esinejad väga kummaliste nõudmistega üldiselt keelnergeetikud peaksid olema kõrgelt haritud rahvas, aga see seltskond, kes siis Narvas seal sa teed, ei ole sugugi mitte mitte siis kõrgharidusega ja, ja väga professionaalne seltskonda, pigem remonditöömehed ja sellised abitööjõud, kes tahtsid väljastada tegelikult pigem nagu poliitilisi nõudmisi. Et õpetajate puhul on täitsa loogiline et nende asi sujub, et et nad käituvad korrektselt nädalal. Nad on asjad selgeks teinud. Neil on väga korralik ametiühing selles mõttes, et nad on läbi ja kõik eelnevad etapid kuni streigini välja teavad täpselt nende streigi ajal tuleb teha ja mis siis edasi saab? Et see on nagu instruktsioonis on ette nähtud, nii nad käituvad. Ei, ma olen täiesti nõus, et see oli nagu igatpidi korrektne, et natuke kummalisemad, võib-olla need toetusstreigid ja, ja nende eesmärgiks võiksime laiendada toetusstreikide toetus treikidele ja nii edasi, et ma näiteks vaatame transpordi streiki mida ma olen korduvalt näinud Soomes ja väga tõsiseid selliseid, et inimesed lähevad üle pikkade sildade kõnnivadki hommikul tööle tund aega või kauem. Ja noh, siis on olnud nagu väga selgelt, et noh, ka läbirääkimised pooleli, mingisugune küsimus lahendamata, väga täpselt ette teatatud, et kui selleks ja selleks päevaks küsimus ei lahene, siis me hakkame streikima. Seal on olnud nahka küsimus, ütleme olemasolevate tingimuste nõrgendumisest, eks, nagu siis linna linnaliikluse andmisest tera Erage sellesse ja, ja ja nende aja, ajakavade nõudmise nõudmiste suurendamisest ja palkade vähendamisest ja nii edasi, millega nad ei ole nõus olnud, streigiga on seda püütud takistada ja ütleme, et siin nagu selle transpordistreigi põhjused, jäid tegelikult ju suhteliselt aru saama, kas ja kui transpordistreik on suhteliselt niisugune noh, tõsine streik, ta paneb nagu teatud mõttes inimeste liikumise kinni siis noh, siis see tundus nagu natuke kummaline, eriti võrreldes selle korrektse õpetaja õpetajatest. Ma teeks ettepaneku, et räägiks sellest nendest toetusstreikidest ja ametiühingu keskliidu põhistreigist pisut hiljem, aga kõigepealt ikkagi läheks õpetajate streigiteemaga edasi, sellepärast et seal oli väga konkreetne nõudmine. Haridusminister on, on omapoolsed ettepanekud nüüd teinud ja nüüd läheb uuesti kogu see kogu see töö tuli, töö tuli uuesti läbirääkimiste laua taha ja kui me siis vaatame, et mida õpetajad nõudsid, õpetajate põhinõudmine oli see, et et õpetajate palka tuleks tõsta 20 protsenti ja seda siis kõikides nendes õpetajate palgaastmetes siis haridusminister Jaak Aaviksoo pakub välja, järgmisel aastal võiks siis kõige väiksemad alammäärad tõusta 700 euroni, see on siis vist oli noorem õpetad Ta ja lihtsalt lihtsalt pedagooge. Peale selle ta ütleb, et kokkuhoiu kohad võiksid olla üleliia kallid õpikud, õpetajate täiend, koolitus ja, ja koormuse vähenemine suve vaja vaheaja lühendamiselt, et kuna siin oli jutuga koormuste vähendamisest, et siis siis noh, kui me vaatame nüüd õpetajate nõudmisi ja õpetajad nõuavad ikkagi koormuse märkimisväärset vähendamist peale sellega veel palgatõusu ikkagi kõikidele nendele palgaastmetele, siis siis need või ütleme, haridusministri poolt pakutu ja see, mida, mida siis õpetajad nõuavad, et seal on ikkagi veel väga suured käärid, nii et, et siin tõenäoliselt need läbirääkimised alles alles algavad, et see, mida haridusminister välja käis, oli võib-olla piisku ja, ja, ja kui see olukord sellega piirdub, siis me tõenäoliselt oleme silmitsi uue streigiga. See võib niimoodi minna küll. Kõik sõltub sellest, et kus kohas õpetajad on valmis oma oma järeleandmisi tegema. Et kas nad ütlevad, et me ei tagane mitte sentimeetritki, võis või siiski, tõstavad ühel hetkel käed üles, aga lihtsalt ütled, okei, saame aru. Et see ongi läbirääkimiste küsimus. Teine võimalus on ka selline pikaaegsem mõju, et isegi kui uusi streike või streigilaineid ei tule, siis ütleme, et kui see noh, hariduse pingutuse ja palga suhe jääb ikkagi selgelt inimeste meelest inimeste jaoks liiga nõrgaks, siis noh, siis saanu tasapisi näha, et inimesed ei lähe alale, kellel on võimalust, eks oleneb ka, et mis ala õpetaja keegi on, kui sa näiteks oled keele õpetaja, siis sa võid siirduda näiteks tõlkijaks erafirmasse ja ilmselt teenida paremini, ütleme kui inimesed hakkavad tasapisi ära kaduma või, või üldse ala piima ei lähe, siis tuleb ka sellest oma järeldused teha. Lugesin sellel nädalal, sest ma arvan, et see oli OECD paber, mis ütles, et üldiselt Euroopas ei ole õpetajate nord, õpetajate põud. Et see on siiski selline suhteliselt prestiižne alad, Eesti on selles mõttes suhteliselt erandlik. Meil võib tekkida õpetajatest põud mingil hetkel, kui me samamoodi jätkame, samas jällegi praegu on vastupidine probleem tegelikult õpetajaid üle koole liialt palju üle. Ja kui me rääkisime siin enne kuskohast võiks raha näpistada, siis tegelikult ju haridusminister ei maininud siin seda, et osa koole võiks kinni panna sellepärast et neid asju ise väga kiiresti teha. Need ei ole sellised esimese esimese järgu vahendid, võtame kohe sellest parem mingi kooli kinni, muuseas täpselt sellel ajal, kui streik toimus, tuli ju ka väga huvitav teade kohtadest, mis ütles, et pühajärve kooli ei tohi kinni panna. Samal ajal, eks üks uudis ütleb, et kuulge, meil on liialt palju koole, ma peaksin koole sulgema, tuleb teine uudis, mis ütleb, et kooli ei tohi kinni panna. Täiesti juhuslikult sattusid sama sama päeva peale, mis näitab seda, et ühest küljest kogu rahvas saab aru, et koole ongi liialt palju. Aga teisest küljest keegi ei taha loobuda sellest koolist, mis tema kodu juures on see nii inimlik. Kui siin streikidega seoses on, on räägitud sellest, et selle streigilaine on põhjustanud justkui justkui viimaste kuude väljaütlemised valitsuse liikmete poolt ja, ja pikemaajalisem ignoreerimine siis, siis kas mitte põhjus ei ole selles, et me oleme pikemaajaliselt midagi väga olulist tegemata, Nad et me ka antud juhul koolide puhul me ei ole mõelnud või ei ole läinud läbi ettepanekud koolivõrgu reformimise küsimuses, me teame, et siin ka eelmine haridusminister oli, oli seda meelt, et koolivõrguga tuleb kiiremas korras midagi ette võtta samas toonase koalitsioonipartneri vastuseisudest too ei õnnestunud mitte midagi ära teha ja, ja need diskussioonid on, on kestnud pikka aega, mitte midagi ei ole juhtunud ja nüüd me oleme ühel hetkel olukorras, kus kus inimesed näevad, et, et, et mitte midagi ei muutu ja, ja samal ajal ka, arvestades masust ja kõigest muust tingitud seisakut ka riigi sissetulekute osas, siis siis ka ka palganumber on juba aastaid külmutatud, et see on tinginud sellise sellise pahameelelaine, mis nüüd on. Nüüd on päädinud streigi ja meeleavaldustega, et et mõneti varasemad tegematajätmised on need, mis on ühel hetkel. Kõigini viinud tähendab kindlasti puhtalt nagu elatustasemel ja selle siis tasapisilangemisel, kui palk, palk püsib, samana hinnad lähevad, lähevad üles, palk ei tulemusele indeksile järgi, et ma arvan, see, see juba üksi piisab, piisab põhjuseks, et võib-olla kuskil mujal nagu on kergem, aga ütleme ikkagi nihukese juba Eesti keskmisega Tallinnas ära elada inimesel, kellel ei ole välja makstud või, või päritud või erastatud kinnisvara, ehk siis kes maksab nagu kaubanduslikul turul eluaseme. Siis noh, ei ole, ei ole nagu võimalik, et ära elada, et ütleme, kui kujund Ameerikas räägitakse klassist nagu king puu oleks ehk siis inimesed, kes on vaesed, mitte sellepärast, et neil tööd ei oleks, vaid sellest hoolimata, et nad tööd teevad. Enamasti on jutt siis nagu madala kvalifikatsiooniga töölistest, siis siis mulle tundub, et siin Eestis kuulub sellesse kategooriasse, kui me loeme nüüd siia mitte lausa näljas olevaid inimesi ja ka inimesi, kes naguniisugust noh, elementaarselt mugavat, madalama keskklassi elu endale võimaldada ei saa, et siin ikkagi kuulub ka väga palju haritud kõvasti töötavaid inimesi sellesse kategooriasse. Olgem ausad. Mõneti siis tahan öelda, et, et see, kui meil on riigi rahandus korras, et see ühel hetkel ei ole, ei ole piisava argumente inimeste jaoks, vaid et nad ikkagi eeldavad, et kui riigil läheb läheb rahuldavalt või hästi, et sellisel juhul see kajastub ka nende sissetulek. No tähendab, kui oma sissetulek läheb, ütleme eluasemepeale ära ja napilt napilt ja midagi söögiks ja hambaarsti juurde enam ei saa, rääkimata maid, uutest riietest või reisimisest siis noh, siis nagu see hakkab õõnsalt kõlama, et see nagu lohutab vähe, kui öeldakse, et riigi majandus on korras, et kui see nagu eraviisiliselt, et ütleme, nihukest pingutust ilma selge niukse vaeva tasuta võib noh, mõned kuud, ütleme, mingisuguse piiratud aja taluda nihukese teadmisega, et ehk kunagi annab järgi, aga kui see venib aastatesse, siis tundub, et et inimestel läheb nagu mingisugune vint üle. Samas ei ole õpetajat sugugi halvasti teeniv komandona keskmist sest nad on enamuses Eesti piirkondades õpetaja teenib keskmist palka või rohkem. Siin Tartumaal ja Harjumaal Tallinnast eriti see, kust ajab maha. Samas elab ka nendes linnades kõige rohkem inimesi. No haridustöötajate ametiühinguliidu juht ütleb selle peale, et õpetaja on tippspetsialiste, peab saama tippspetsialisti palga. Õpetaja kindlasti ei ole, tippspetsialiste on ikkagi noh, see on selles mõttes massi massiametid, ütleme siin ei saa spetsialist kindlasti haritud inimene. Absoluutselt kõik inimesed õpetajate poolt, võib-olla mõned väga ulakad õpilased, välja arvatud. Nonii aga, aga nüüd, kui, kui vaatame veel seda hetkeolukorda, siis siis meil on praegu olukord, kus kus õpetajate palganõudmised ületavad selgelt seda, mida haridusminister neile pakub. Ja, ja teiselt poolt me ei ole ka väga palju kuulnud, et, et rohkem justkui mingis küsimuses vastu tullakse, et et see tekitab ikkagi küsimus, et kust leida õpetajatele lisaraha. Ja kust leida see, kust leida neid vahendeid, et, et minna nüüd palgatõusu palgatõusulainega kaasa ja siin on kõlanud mitmeid arvamusavaldusi. Loomulikult. Finantsasjatundjad ütlevad, et me peame küll andma õpetajatele lisaraha, aga sellega seoses me peame tegema äraga koolireformi, et seeläbi kulusid kokku hoida ja siin on peaasjalikult toodud argumendiks välja, see teisti kulutab niigi juba märkimisväärse osa oma SKP-st ja võib-olla isegi Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses isegi on Eesti üks enim haridusele kulutavaid riik kulutab juba niigi palju ja, ja kui nüüd veel juurde panna, et siis sellisel juhul need proportsioonid läheksid justkui nagu veelgi rohkem paigast ära, et on toodud välja ka seda, et ka maksutõusud võiksid, võiksid tõsta õpetajate palka, et siin pisut alla ühe protsendi tulumaksutõusu võiks lahendada õpetajate palgatõusu nõudmised ja nii edasi, et siin on toodud välja ka veel teisi variante, et, et kuidas teie hinnangul seda lisaraha leida, kui on vaja hakata leidma õpetajatele veel lisaraha lisaks sellele, mis mis Jaak Aaviksoo praegu tõenäoliselt praeguse eelarve raamidest välja toob? Ma just hommikul lugesin natukene nihukest matemaatikat rahvusvahelises võrdluses, et kas see oli vist seitse protsenti riigieelarvest läheb haridusele Eestis, mis mis alla nagu nagu täiesti täiesti korralik näit, aga samas läheb töötasudeks sellest Eestis 50 protsenti ja seal oli siis nüüd ma võin eksida seal Euroopa või laiem rahvusvaheline keskmine 60. Et ühesõnaga ilmselt on mingi ümberkorraldus võimalik ka ka nagu selle hariduseelarvesiseselt. See on jah, siin siin tekib kindlasti meid arutelukohti veel, et kas see, kas see haridusvaldkonnasisene sisene ümberkorraldus on, on võimalus, aga sellel nädalal oli päris huvitav arutelu mul ka rahandusministeeriumi asekantsler Ivar sikuga ja siis ma küsisin tema käest ka küsimuse, et kui palju oleks meil raha juurde vaja selleks, et kõigil riigiteenistujatele 15 protsenti palka tõsta ja, ja selle peale ta, ta nimetas summa, mis võrdub sisuliselt kahe protsendiga tulumaksust, ehk siis tuleks tulumaksu tõsta kaks protsenti selleks et kõikidel teenistujatele tõuseks palk 15 protsenti. Loomulikult, kui me vaatame praegu, mida, millise mandaadi on valija andnud, siis sellist mandaati valija ei ole andnud, aga aga siin ka tulumaksu teemal on, on arutelusid üles kerkinud, et kas tulumaks võiks olla siis see koht, kus, kus me leiaksime riigiteenistujatele palgatõusu, sest ega õpetajate nõudmine ei jää ainsaks. Me juba nägime, et tuleb neid, neid küsijaid veel ja tõenäoliselt neid tuleb rohkem juba siin on ka, on ka korrakaitsevaldkond peab tõstnud ja öelnud, et võiks ikkagi 2008. aasta tasemele palgad tagasi tõusta ja nii edasi, nii et neid neid küsijaid tuleb veel ja veel ja me oleme tõenäoliselt siin juba paari kuu pärast silmitsi olukorraga, kus kus järgmise aasta eelarves soovid. Ja see praegune reaalne situatsioon erinevad üksteisest päris palju. Vot siin tekib jälle see olles tüüpiline eestlaslik dilemma. Et ühest küljest me oleme nõus jah, saagu politseinik rohkem palka, saab õpetaja rohkem palka, saagu päästetöötaja rohkem palka. Samas me ei taha, et riigipalgalisi oleks rohkem ja maksud võiksid alaneda. See on selline tüüpiline eestlaslik ette külvates. Kelleltki võiks ära võtta ka, kellelt, ma ei tea. Noh, äärmisel juhul võiks ju, tüüpiline eestlase mõistus ütleb, et võib-olla riigikogu võiks ilma palgata töötajad ja valitsus saab kindlasti leiad palju. Ja siis noh, riik on ju nii suur kuskilt seal ikka ära võtta. Selline on see tüüpiline eesti inimese mõtteviis. Ja see on täiesti õudne. Üks visionäärist ettevõtja kurtis mulle sellel nädalal, et on ta on mures, et juba üle aasta ehk siis valimistest on möödas aasta ja pisut rohkem, et üle aasta ei räägi enam keegi reaalsetest töökohtadest. Et kogu diskussioon on keskendunud tema sõnul rikkuse ümberjagamisele ja seda ütleb, et see, see on ka protestimeeleolude põhjus. Ja, ja samal ajal see, kuidas tekivad reaalsed sissetulekud ja kust tuleb reaalne maksuraha, mida siis laiali jagada, et selle üle me ei näe enam arutelu ja ta oli viisi kriitiline nii praeguse valitsuskoalitsiooni aadressil kui ka opositsiooniparteide aadressil. Ja ta ütles, et mitte ühegi puhul ta ei näe praegu selgelt sõnastatavad tegevust töökohtade loomiseks, et pigem käib üks selline jutuveeretamine, aga, aga mitte mingisuguseid reaalseid reaalseid samme, selleks, et tulevikus oleks Eestis rohkem reaalseid töökohti, mis toovad ka maksuraha sisse, et seda ta ei näe. On tegelikult, see on ju lõputu selline dilemma nokk kinni, saba lahti, et noh, selge on ilmselt me kõik saame aru, et ilma kasvuta seda raha kuskilt juurde ei tule ja siis jälle selleks, et noh, ühest küljest, eks ole, et mõtleme, et kas peaks makse tõstma, et oleks, oleks kust võtta õpetajatele ja teistele palka teisest küljest selleks, et kasvu stimuleerida, on jälle nagu vähemalt teatud koolkonnad ütlevad, et oled maksud madalana hoida, et ma ausalt öeldes ei kadesta neid, kes need, kes seda, seda neid otsuseid peavad tegema, majanduspoliitikat, suunama. Aga samas on valikukohti justkui nagu oleks, et siin on välja toodud, et meil ei pea kaitsekulutused kahe protsendi peale SKP-st ja siin siin on toodud välja ka veel üks, eks väga radikaalne seisukoht, vähemalt tänase tänast päeva arvestades, mis oleks, oleks pöördumine vanade liistude juurde tagasi, ehk siis, et kapitali hakataks maksustama selle kasumi tekkimisel, mitte mitte siis kasumi kasumi väljamaksmise korral, et sellisel juhul me saaks, saaks tõenäoliselt mingisugustki lisaraha ka riigieelarve. Bassein on, me võime siin igasugu mõtteid välja pakkuda, ala paneme bensiini bensiiniaktsiisile õpetajate osa juurde või noh, elektriaktsiisi elektrit kasutab veel rohkem võime igasugu variante välja mõelda, aga noh, kas, kas need on ka mõistlikud? See on teine küsimus. Tegelikult ei ole niimoodi, et töökoht ei ole väga-väga palju juurde tekkinud, et ma võtsin välja statistika. Statistikaamet ütleb, et palgatöötajaid oli 2009. aasta viimases kvartalis 530000 2010. aasta viimases kvartalis 541000 ja 2011. aastal 568000 ehk tegelikult on töökohti juurde tekkinud küll. Aga need ei ole muidugi nii palju nagu buumi ajal, siis oli 602000, et seal on nagu mitukümmend 1000 töökohta on puudujad võrreldes buumiajaga. Aga neid on siiski tekkinud ja tõepoolest kasv on see, mille peale nagu võiksime võiksime me loota. Küsimus on, kus see, kus see kasv tuleb, eks. Meil on siin väga hästi, majandus on kasvanud tänu tänu ekspordile. Eksport läheb riikidesse, ütleme Soome, Rootsi Saksamaa ja nendes riikides ei, oodates praegu kõige helgemad aegunud, et selles mõttes nad jõudsalt edasi kasvada on väga raske. Samas tempos nakkus on praegu toimub, vähemalt mitte, ütleb midagi väga, nagu drastiliselt langema hakkaks. Kasv hakkab kinni jääma. Selles on praegu asi. Nii räägime pisut siin ametiühingute nõudmistest ka seoses töölepinguseaduse ja töötuskindlustushüvitisega ja nende toetusstreikidega seoses, mida me nägime transporditöötajate, energeetikute ja, ja veel mitmete teiste valdkondade poolt, et et kui siin on välja toodud, et, et see sõnum jäi ebaselgeks, siis, siis antud juhul sellega tuleb tõenäoliselt nõustuda, et ühelt poolt sõnum oli juba ainuüksi sellepärast segane, et ega keegi päris täpselt ei saanud aru, et, et mis siis on nüüd selle töölepinguseadusega nii valesti, et kohe tuli hakata selle vastu streikima ja kas kas see olukord ei olnud viidud just nii kaugele sellepärast et, et, et sellel ühel streiginädalal saavutada nagu maksimaalne tulemus ja, ja mõneti tundub, et Eesti ametiühingute keskliit kiirustas selle teise streigi ettevalmistamisega, kuigi üks väga selge sõnum oleks võinud meil olla ja välja joonistada ja see puudutab töötuskindlustushüvitist, sellepärast et kui valitsus tahab nüüd 2009. aastal vastuvõetud seadust muuta, mis näeb ette seda et ka vabatahtliku lahkumise ja poolte kokkuleppel töölt lahkumise puhul saab inimene töötuskindlustushüvitis, siis siis selle sätte puhul ametiühingu sõnastas oma väga selge positsiooni, aga millegipärast me kuulsime kogu selle toetusstreigi ajal pigem jutukollektiivlepingust, mille osas mingid kokkulepped justkui justkui olid pidanud, mingid kokkulepped olid juba sõlmitud ja nii edasi, et, et see selge sõnum nende streikide puhul jäi ei saamata ja siinkohal küll ametiühingud tõenäoliselt üritasid saada maksimaalset tulemust, aga, aga see, mida nad said, oli hoopiski vastupidine, ehk siis nad lõikasid iseendale. Parim asi, mis sellest võiks välja kasvada, oleks üldse nagu arutelu töötegija kui sellise positsioonist Eestis, sest noh, Eestis on ametiühing siiamaani suhteliselt nõrk esindav suhteliselt vähe inimesi ja see iseenesest, et vabatahtlikult lahkuda, kui ei saa töötuhüvitist, see ei ole kuidagi kuidagi rahvusvahelises kontekstis midagi erilist, et seal on minu meelest mitmel pool nii. Ja noh, mingit moodi õigustatav võib-olla, aga, aga noh, teine asi on see, et meid tea nagu, kui palju on olukordi, kui inimene selle asemel, et ametlikult lahti lasta, sunnitakse või survestatakse vabatahtlikult lahkuma ja, ja mulle tundub, et et Eestis on, ütleme, et kui töötegijal on probleeme, noh, kõik niisugune üle ületunnid ja kõik niuksed kohtlemise küsimused. Et kui töötegija rand probleeme tööandjaga, siis, siis ta on seen ikkagi mulle tundub väga üksi, et ei ole nagu eriti neid esindusorganisatsioone, kuhu, kuhu pöörduda ja kust abi saada ja tegelikult see laiem diskussioon on isegi olulisem minu meelest, kui need teatud konkreetsed seadused või kogule Täitsa selgelt ühisametiühingute aktsioon, õpetajate streigi varia, ikkagi kogu riik teatas, teadis, et õpetajad nõuavad streigi kogudu palka juurde ja see, mis seal ülejäänu seal taga toimus, selle varjus, aga see ei, see Tõmal last nagu üldsust üldse kaasa. Ja see asi, mis toimus enne õpetajate streikima okta järel, oli midagi hoopis kummalist. See, kui toodi, ma ei tea, Tallinnasse bussitäite viisi kuskilt Ida-Ida-Virumaalt inimesi mängiti, mängiti grappidest internatsionaali, et see oli, see oli mingi, ma ei saanud nagu üldse eriti aru, mis, mis asi see jälle oli. Et midagi sellist, mis lähevad korda rohkem seal idapiiri ääres Narva kandis Elavad natukene teises kultuuriruumis ka meie keelgi seal. Teine et Narva inimene ei pruugi hästi mõista seda, mis Tallinnas toimub. Ma küsiksin teie käest hinnangut ka selle valitsuse reaktsiooni kohta, et siin on siin on kõlanud mitmeid hinnanguid, aga, aga on, on kõlanud ka väga palju kriitilisi hinnanguid, et ega on öeldud ka seda, et ega valu ei ole valitsusele kohale jõudnud ja ega ta ei ole ikkagi päris hästi aru saanud, et mis ikkagi praegu toimub ja mis miks inimesed neid nõudmisi esitavad ja et et seda dialoogi nii nagu seda seda on loodetud, et seda sellisel kujul ikkagi veel ei ole aset leidnud, et et heidetakse valitsusele ette, et valitsus püüab ennast jätkuvalt õigustada. Aga mida siis nüüd väga valitsus tegema peaks, et mina nägin küll päris mureliku näoga peaministrit, kes oli aktuaalses kaameras kuhu ta ikka tuleb väga-väga harva. Et haridusminister on käinud, käinud kohtumas õpetajatega. Minu meelest nad mõistavad muidugi, et et asi ei ole kõige roosilisem asjast aru saanud, täitsa täitsa selgelt. Aga valitsus on ka välja seda, et esiteks eelarve on vastu võetud, seda praegu kiiresti ringi teha on praktiliselt võimatu, kogu mäng käib ju järgmise aasta peale. Kiireid lahendusi seal nagu ups ei ole kuskilt võtta. Selles mõttes küll, aga minu meelest neid väljaütlemisi muidugi siin peab olema ettevaatlik, teades milleks ütleme, niuke on online meedia või jooksevpäeva meediavõimeline on, et need refereeringud võivad ka eksitavad olla, aga aga ütleme, et kui, kui need tsitaadid ütlemas haridusministrilt mis on meedias esitatud, et kui need peavad paika ja kui see tõepoolest nii oli, et siis ütleme, minna kooli koolilastelt küsima, et kelle vanemad saavad saavad õpetajatest rohkem rohkem või vähem palka, Nazenu selgelt, selgelt hoppa ja selgelt kohaga. No ma ei tea, minu arust Eestis paljudes töökohtades isegi kolleegid ei tea üldiselt palku, rääkimata sellest, et lapsed peaksid teadma ja siis veel avalikult eksponeerima ja siis veel nagu Tase kuidagi sellisesse konfliktsituatsiooni õpetajatega, rääkimata sellest, missuguse haridustaustaga need teised inimesed on ja nii edasi. Ja, ja ma ei tea ka naistepäeval kuskil loetud pealkiri jälle selle reservatsiooniga, et sõnad ei pea paika, kui refereering oli kuidagi vale, aga see, et Jürgen Ligi oleks öelnud, et ah, et umbes 80 protsenti naisi saavad ja veel vähem kui, kui õpetajad, et umbes nagu siis ma ei tea, mulle vähemalt selgest refereeringust jäi mulje, nagu see olekski okei, et naised ei peagi rohkem palka saama, see oli nagu väga kummaline naistepäeva. Sellega ma olen nõus, et need need väljaastumised nüüd küll kuidagi valitsusest rahvalähedasemaks teinud, sellega ma olen 100 protsenti nõus ja on teil olemas kummalisemaid sky väljaütlemisi. Me siin ka Ekspressi toimetuses püüdsime dešifreerida. Ühe ministri jutt küll mõtlesime, mõtlesime lausetele. Püüdsime nagu aru saada, mida te tahtsite öelda, ega vist keegi pihta küll ei saanud. Ütle otse nimi ka välja, kui kui tsitaat on avalik, siis me võime ju selle üle arutleda. Millal tsitaati kahjuks praegu hetkel ees? Jutt käis ikkagi meie heast haridusministrist aga kes suudab väga hästi rääkida aeg-ajalt aga mõnikord ka välja öelda midagi, mis on ka täiesti arusaamatu. Kultuuriosas on meil veel palju õppida, aga, aga kindlasti on selle nädalaga astutud oluline oluline samm edasi ja ühel hetkel, nii nagu me täna juba järeldusele jõudsime, sellest saab ka üks, üks rutiin ka meie jaoks võib, siis on üsna tõenäoline, aga aga läheme saate teemadega edasi ja eks üsna pretsedenditu olukord Eesti õigussüsteemis nädalal aset leidnud ja nädala alguse poole ilmus Postimehes väga pikk ja põhjalik intervjuu kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegi ka väga suur osa keskendub sellest intervjuust loomulikult Aleksei dresseni teemale, aga see intervjuu on salvestatud ja üles kirjutatud kahes osas ning intervjuu teine pool on, on, on tehtud siis enne dresseni vahistamist ja seal räägitakse päris mitmel huvitaval teemal, sealhulgas siis ka maadevahetuse tehingust. Ja Raivo Aegi väljaütlemised maadevahetustehingu teemal on on viinud olukorra nii kaugele et selle protsessi kohtunik Valeri Lõõnik, Harju maakohtu kohtunik on saatnud selle peale riigikohtusse kirja, milles ta kaebab kaitsepolitsei surve üle maadevahetuse kohtuasjas ja tegu on on täiesti pretsedenditu juhtumiga ja, ja ma arvan, et, et siinkohal oleks oleks täiesti põhjendatud seda teemat pisut analüüsida, et Sulev, sina oled selle maadevahetuse tehinguga väga palju kokku puutunud ja tõenäoliselt oled kokku puutunud ka kohtunik Valeri Lõõnikuga. Kuidas sina seda olukorda hindad? Kohtunik kliinikut, ma olen lihtsalt kohtus näinud, esinemas, ma olen mõned korrad seal maadevahetuse protsessil käia, ma ei ole seal väga-väga tihe külaline, seal ei käi väga palju ajakirjanikke. Praeguseks on ka sisuliselt see asi läbi saada, et kuidas ma seda hindan. Tegelikult on asi väga lihtne. Et kui kohtunik Lõõnik näeb, et kirjutatakse maadevahetusest, ta kahtleb, et näed, see võib kuidagi teda mõjutada, siis palun ärgu lugegu neid artikleid. Ongi kõik, keegi käsid jumala sellel teemal olevaid asju lugeda, sellel juhul ei saa keegi teda mõjutada. Punkt. USA-s on muuseas vandekohtute puh selline selline olukord, kus kohtuprotsessi toimimise ajal, millel võib olla ka meediakajastus, vandekohtunik, kui nad peavad elama selle protsessi ajal hotellis ja neil ei ole ligipääsu meedia väljaannetele või siis on meediaväljaannete kasutamine piiratud, et nad ei saaks pressimaterjalidega tutvuda, see on, see on üks väga oluline oluline koht, aga kui nüüd pisut vaadata seda, et mida siis on öeldud ja, ja mis sellest on tulnud, siis kui me võtame selle Raivo Aegi intervjuu ette, siis siin väga selgelt, et on ajakirjanik Mikk Salu oma küsimuses seadnud kahtluse alla Valeri Lõõnik, nagu pädevuse. Aga kapo peadirektor ei vasta, ei vasta sellele, vaid kui Mikk Salu ütleb, et nii, et näiteks Valeri Lõnik, kes on maadevahetuse kohtunik, ma ei kahtle tema aususes, küll aga pädevuses, arvan, et prokuratuur on õnnetavad selline kohtunik nii keerulist asja otsustama. Juhtus siis, vastab Raivo aeg sellele nõnda. Jah, aga see on võistleva kohtumenetluse ilu ja valu, kohtuniku pädevus ja valik on kohtusüsteemi valitsemisala. Ehk siis siinkohal ta selget hinnangut ei anna. Aga kui me nüüd läheme selle intervjuuga edasi täpsemalt öeldes, siis üks küsimus tegelikult tagasi. Mikk Salu küsib, et maadevahetus on Kogaapa uurida, mida te loodate, et sealt tuleb, olete kindel küsimärk ja vastab Raivo aeg, nõnda menetlus toimus ajal, kui mind polnud kaapos, selles suhtes olen suhteliselt pinnapealselt tõenduslikust faasist informeeritud, ma usun küll, et tõendid on tugevad ja vettpidavad, tehtud korrektset tööd, ei tekiga formaalseid põhjuseid mingit asja õigeks mõista. Ja nüüd see viimane lause ongi tinginud selle, mille pärast Valeri Lõnik on, on pöördunud need riigikohtu poole, ootab Märt raskelt väga selget vastust. Kas, kas uurimisasutuse juht on mõjutanud kohtuotsust? Esiteks, ta ei ole otsus küll kuidagi mõjutanud sõltumatust teda ei ole veel tehtud, et noh minul on küll väga raske siin midagi midagi öelda, seal ongi võistlev protsess, süüdistajad ütlevad, et palun mõistke, süüdia ja süüalused ütlevad, et oleme süütud nagu nagu lambuke seal planeedil maad. Nii see protsess on olnud ja nii ta enamasti ongi, et täiesti selgelt kaks vastandlikku seisukohta ja niikaua kui keegi ei ole seal süüalused süüdi mõistnud nii kaua nad seal on süütud ja sellest mina lähtungi, et kas see lause kuidagi kohtunik kliinikut saab mõjutada? Oleks väga-väga pehme kohtunik peaks olema, kui ta sellise mingi suure intervjuu sees elada ühe pisikese paari sõna pärast sisuliselt peab ennast mõjutataks. Inglite ta eeldab, et kohtumis siin on, et, et kohtus tehakse korrektset tööd. Peabki seda eeldama, mõtle, kui ta ütleks midagi vastupidist eeldab, et seal, et seal keeratakse mingit jama, siis, siis oleks ju palju suurem skandaal. Aga võtame nüüd natuke teistmoodi, et, et kui me, kui me, kui me lähtume sellest, et, et uurimisasutused ei, ei anna juriidilisi hinnanguid, uurimisasutused peavad, peavad ikkagi juriidiliste või õiguslike hinnangute andmise jätma kohtule, kui isegi siis, kui tegu on kaitsepolitseiga, siis. Üritavad kogu aeg anda hinnangut, nad üritavad öelda, et maadevahetused olid kurjategijad. See on täitsa selge, mida prokuratuur üritab teha. Seda küll, aga, aga nad ei saa kohe öelda seda 100 protsenti, et, et. Nii on vaba, meelitas kõne just seda tahabki öelda, et nad on kurjategijad ja kaitsekõne räägivad vastupidist. Me ei ole kurjategijad, pole mitte midagi valesti teinud. Täpselt nii see ongi. Nii, aga kui me nüüd vaatame ja võrdleme Raivo Aegi seda intervjuud varasemate kaitsepolitsei peadirektorite avaldustega ja ja, ja siis mulle küll ei meenu nende nende tööst ja nende ajast selliseid, nii reljeefne intervjuusid, nii selgesõnalisi väljaütlemisi ja ja, ja kuigi siin on on välja toodud ka ka päris mitu muud nüanssi, siis siis ühele ma juhiks veel tähelepanu nimel, et nemad, Raivo aeg selles intervjuus kinnitab, et et see, mis puudutab nüüd Kaitsepolitsei 500 euroskandaali ehk siis seda ilutulestiku skandaali, siis siis ta ütleb, et sellega see lugu kindlasti ei piirdu ja ta ütleb, et kui 500 ja 600 euro puhul on ju ka prokuratuur on öelnud, et me ei räägi ainult sellest 500-st 600-st eurost ja ütleb menetlus käib vaid tule käib ka tulevikku suunatud kokkulepete asjus, siis siis sellisel juhul ta ta ikkagi loob fooni selle ootusega seoses, et järelikult tuleb nüüd midagi veel ja, ja tõenäoliselt oluliselt juurde, nii et, et kas siinkohal järjekordselt kaitsepolitsei peadirektor ei, ei püüa kuidagi kogu seda kogu seda avalikku fooni suunata või mõjutada? Sõltub sellest, kui tähelepanelik lugejas oled. Mis järeldusi sa teed sellest? Ma teen väga selge järelduse, et see lugu ei ole selle 500 või 600 Ivor Sulev midagi rohkemat Ivor Onksioni lugu tuli, mis sealt ka välja. Ivor Onksioni kohta ütleb kaitsepolitsei, et see tuli lihtsalt rutiinse kontrolli käigus välja. See ei olnud, see ei olnud see, mille pärast nad uurisid ja see ei ole ka tulevikku suunatud, suunatud. Tehing vastan ausalt, ma ei tea ja ma ei saa sellest niimoodi, har. Minu meelest siin on üldse küsimus nagu niisuguse hinnangu hinnangu ja arvamuse ja teisalt otsuse vahelisest suhtest, et ütleme, et kui kohus teeb oma otsused ikkagi sõltumatult, siis peaks olema ükskõik, missuguseid hinnanguid keegi esitab. Muidugi, me võime küsida, et kui, kui eetiline või kui õige on, et siis nagu sellisel positsioonil olev ametnik neid hinnanguid esitab, aga minu meelest meil on nagu üldiselt ka olnud selline kalduvused et aetakse segamini hinnang ja kohtuotsus ja, ja, ja noh, minu meelest peab olema nagu inimestel õigus kommenteerida ja anda hinnanguid ja kohus teeb oma otsused ikkagi sellest. Ja tuletan meelde, et nad kaitsepolitsei teeb igasugu uurimistööd, on olemas seal teabehanked ja siis on olemas seal kriminaalasjade raames uurimised ja osa nendest asjadest ka lõpetatakse, ilma et sealt tuleks kunagi mingit kohtuasja. Nii et see, et juba üks suur protsess on läinud kohtusse, sellega andma kaitsepolitsei, tegelikult prokuratuur andnud hinnangu, et nende meelest on toimunud kuride punkt. No kui minu asemel oleks keegi keskerakondlastest siin, siis ta ütleks tõenäoliselt, et et kaitsepolitsei peadirektor ei tohiks ühes avalikus intervjuus selliseid hinnanguid välja käia. Vabandust, aga see, et kaitsepolitsei arvates on toimunud kuride, seda näitabki see, et see asi on läinud kohtusse. Juba see näitab seda. Et see ainult kinnitab oma intervjuus, ma ei näe seal mitte midagi erilist. Kohus ütleb, et ei ole toimunud, siis ei ole kaitsepolitseil midagi öelda selle asja kohta, et kohus. Ta on täpselt niimoodi, et samamoodi me võiksime küsida, et me ei pea kuidagi imelikuks seda, et Merko on andnud välja mitmeid-mitmeid teateid, et me ei ole mitte milleski süüdi, ei pea ju seda imelikuks või keegi ei võta noh loogiliselt, et kuulge, et Merko on kuritegelik, Urmas Sule uneski pähe teda. No ei tule lihtsalt sellepärast, et me eeldamegi, et üks ettevõte käitub täiesti ausalt Kui keskerakonda juba mainitud sai, siis keskerakonnas toimuv Moskva huvitavad arengud ja järgmisel nädalal on kokku kutsutud jälle Keskerakonna aukohus ja ja, ja aukohtud viimasel ajal meil erakondades üldse käivad, tihti koos, aga, aga seekord on võetud ette nüüd siis Keskerakonna liikmete ja riigikogu liikmete Kalle laaneti ja Rainer Vakra personaalküsimus ja ja, ja tõenäoliselt on see Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare Keskerakonna volikogul eelmisel nädalavahetusel peetud kõnest. Ja ta ütles selles oma oma kõnes lühidalt nõnda et need, kes siis jätkavad Keskerakonna vastaseid rünnakuid ka pärast Keskerakonna kongressi, nendega ta samas erakonnas ei taha olla, siis ta mainib nii Vakrat kui Laanetteid ja ta ütleb, et ma arvan, et me ei pea kauem erakonna sees pidama agitaatorid, kelle eesmärgiks on erakonna positsioonide sihilik ja pidev kahjustamine. Ja nüüd on siis juba teisipäeval laaneti ja Vakra teema ühe Tartu piirkonna esindaja kaebuse tõttu aukohtus ja ja siis hakatakse arutama, et kas, kas need mehed ründavad keskerakonda või, või lihtsalt kritiseerivad erakonna sees toimuvat. Toyota äärmiselt huvitav olukord, aga, aga tõenäoliselt sellel võivad Keskerakonna jaoks olla olla päris tuntavad tagajärjed või kindlasti mõjutab see nii Keskerakonna sees toimuvat kui, kui pisut ka Eesti poliitmaastiku. Kuidas te hindate? Näeksin seda sellise aukohtu devalveerimise Ena mõnes mõttes, et kui selle asemel et tõsiseid eetilisi küsimusi, mis on, mis on aeg-ajalt esile kerkinud seal autada hakataksegi, selle abil piir oma erakonnasisest diskussiooni, siis minu meelest, et kuidagi selle eesmärk ja roll muutub ja kui me vaatame nagu laiemalt poliitmaastikku, siis on selgelt nagu hakanud Eesti suuremates erakondades toimuma niuke uuenemine ja noorenemine alata. Kes noh, Sven Mikserist sai sotside juht juba mõni aeg tagasi, IRL vahetas rahumeelselt juhi välja, Mart Laar loobus. Peaminister Ansip on andnud teada, et ta, et ta järgmistel valimistel enam peaministriks ei kandideeri, et nagu ainukene suur erakond, kus tundub, et, et pikaaegne juht mingil juhul oma oma liidripositsioonist loobuda ei taha, on, on Keskerakond ja minu meelest see on on jälle üks üks näit ja selles samas suunas. Sul on omaette küsimus, kui selliseid distsipliinis näiteks finantsdistsipliini lihtsalt üks etteheiteid avalduses oli, et Kalle Laanet ei maksa osa oma palgast siis nii-öelda kümnesena parteile? Tõepoolest vaatasin järgi Keskerakonna põhikirjas on öeldud, et jah, see oli vist seitse protsenti peks riigikogu liige palgast on partei jaoks. Ja Kalle Laanet ütles usutluses välja, tema ei ole seda viimased kolm kuud maksnud, ta ei kavatsegi seda teha, kui praegune olukord ja selline valitsemine parteis jätkub. Muideks finantsdistsipliini rikkumine, kui ja kui keegi veel teatab, et ta ei suvatse kehtestatud põhikirjal alluda. Et ühest küljest see annaks nagu tõepoolest alust küsida, et mis toimub ja, ja miks sa ei allu nendele reeglitele, mille me ise kehtestanud alamaga, samas peaks ka vaatama, kuidas üle ja nad partei liikmed siis sama liikmetasu maksavad, et kas nad kõik on seda teinud. Et minu arusaamist pidi Eesti parteid ei ole sugugi liikmemaksude kogumisel. Väga ütleme siis eesrindlikud. Et kas seal on veel suuremaidki võlglasi, minu meelest võiks ka seda Keskerakond Keskerakonna liikmed küsida isekeskis. Mis nendega sellele on viidanud muuseas ka selliste erakondade rahastamise kontrolli komisjon, mis, mis on juhtinud tähelepanu sellele, et erakonnad on, on väga-väga laisad liikmemaksude kogumisel ja ega, ega sealt sealt ka midagi eriti ei kogune, et suurem osa sissetulekuid tuleb ikkagi riigieelarvest. Ja siis ka üksikutest annetustest, mis, mis erakondadele tehakse, aga aga kui nüüd seda teemat veel pisut laiemalt vaadata, siis, siis ühelt poolt on, on see ju märgilise tähendusega. Edgar Savisaar tahab enne seda, kui minnakse vastu kohalike omavalitsuste volikogude valimistele, tahab lahendada ära oma probleemid siseopositsiooniga, aga see kõne on huvitav ka sellepärast, et ta toob ka muud nüansid välja, et et Edgar Savisaar ei taha mitte midagi siin lähema poolteise aasta jooksul jätta saatuse hooleks, sellepärast. Ta toob siin välja ka selle, et pensionilisa suurendamine Tallinnas võiks siis 1200-lt 2000-le kroonile ehk siis 128 euroni tõusta juba järgmisel aastal. Kui me vaatame Keskerakonna tegevust ja neid plakateid, mis praegu on linnapilti üles riputatud, mis puudutavad tasuta bussisõitu ja täpselt samamoodi siis küsitakse, et kas juba järgmisel aastal ei võiks Tallinnas või vähemalt tallinlastele olla bussisõit tasuta. Siis Need on, need on sammud, mis, mis näitavad, et Edgar Savisaar ei taha mitte midagi jätta saatuse hooleks et siin vahepeal populaarsust kogunud sotsiaaldemokraadid, kes, kes püüavad ka Vene Erakonna Eestis endaga liitmisel saada venekeelsete valijate toetust, et et, et ei tekiks nendel senistel lojaalsetele Keskerakonna valijatel mitte mingisugust kahtlust, kelle poolt hääletada. Ma ei ole kahjuks selle kõnega tuttav, aga oleks oodanud, et sinna tuleb veel üks punkt, et Tallinna linn maksab palgalisaga õpetajatele. Ütleme rahalisi võimalusi on, aga ma näen linnalist Olla siin siin kõnes räägitakse muuseas ikkagi linnalt palka saavate inimeste palga tõstmisest ja, ja siin on pensionärid silmas ka linna linnatöötajaid, nii et, et ka nendel on keskerakond lubanud palka tõsta. Peale selle on mainitud kõnes ka seda, et Tallinna ühistranspordi ja teiste linnapalgaliste töötajate palkade tõstmist läbirääkimine on alanud. Me hakkame räägime, et linn ei jäta midagi saatuse hooleks, siis üks asi, mis on kindlasti jäetud saatuse hooleks, on Tallinna tänavad ja kõnniteed ja minu arust see on nagu äärmiselt populistlik väita, nagu et me hakkame pakkuma tasuta tasuta transporti, samal ajal kui Tallinna tänaval räägime siis auklikest, sõiduteedest või libedatest kõnniteedest on sellises seisus, nagu nad praegu on. Et bussid peavad mööda neid samu tänavail tänavaid liikuma, nii et et ma ei tea, kui, kui nii elementaarseks asjadeks vahendeid ei ole, siis kuidas me saame muuta maksulisi teenuseid tasuta teenusteks mulle Jol kohale. No siin, kui teha tagasihoidlik arvutus, palju see võiks maksma minna tasuta bussisõit ja pensioni pensionilisapensionäridele, siis võib arvestuslikult öelda, et see summa võib olla 25 miljonit eurot ja rohkem ja kui siia lisada nädal palgatõus, siis tõenäoliselt järgmisel aastal. Tallinna linnakulude pool tõuseb kindlasti märkimisväärselt ja seda kõike laenurahast tõenäoliselt katta ei saa, järelikult tuleb reorganiseerida linna eelarvest mingeid kulusid ma olen kuulnud, on muuseas ka seda näiteks Tallinna veega seoses mingite investeeringute ajatamine või siis investeeringute jätmine veefirmale ja selle pikemas perioodis kompenseerimine, et ka see on üks arutluskoht, kus siis lisaraha leida. Et see, see arutelu on tõenäoliselt kõik veel ees, aga meil on aega kuus minutit, et rääkida nüüd Venemaast. Ja ja selle rubriigi võiks sõnastada sõnastada küll nii, et kuigi öeldakse, et Moskva pisaraid ei usu, et siis võib-olla eelmise nädala pühapäeva järjest ja me võime öelda, et, et võib-olla siiski usub, usub küll. Ivy, sa oled põhjalikult jälginud seda, mis Venemaal toimub. Põhjalikult ja põhjalikult, aga olen põhjalikult läbi käinud need lähemalt selle ainestiku, mis mis meile diplomaatiasse on sellest kirjutatud ja, ja ka üht-teist, üht-teist veel, mis mujal avaldatud. Noh, ma ei tea, mulle jääb küll selline mulje, et justkui ma just Moskvast räägime, siis siis väga ikka ei usu ja, ja, ja rahvas protesteerib ja ilmselt protesteerib edasi ja nihukesed ütleme selged signaalid, mida minu meelest paljud analüüsijat kordavad, on see, et rahval on teatud selline hirm ja alluvusse ära kadunud, et kui, et kui niukse autoritaarse stiiliga ja, ja jõhkralt ja nähtavalt võltsitud valimistega nagu kuidagi hoitigi hoitigi rahvas niimoodi käpal varem, et see nagu enam ei õnnestu ja, ja inimesed on hakanud nõudma mingit sellist väärikamalt kohtlemist ja see, see ilmselt ei kao ära isegi isegi kui kui Putini võitu pidada legitiimseks ja paljude arvates võitis küll, aga kuueks aastaks ei jäämäed ja Edward Lucas vist pakkus kaks aastatele kalpilt on midagi midagi sarnast öelnud, noh, mina nagu ennustusi selliseid tegema ei hakka, aga selge on ilmselt see, et vene rahvas või vähemalt suurlinnade rahvas protesteerib edasi. Mis sellest kõigest saab, seda, seda ilmselt alles näeme. Mina küll olen rahunenud, Putin võitis, mitte teise kaasans sügalale. Kommunistide partei oleks nagu veelgi vähem tahtnud võimul oodata, kuigi nad kogusid viiendiku häältest, isegi rohkem 21,7 protsenti vistes ametlik toetust. Nii et sina oleks Putinit õnnitlenud, kui me siin vaatame uudiseid? Barack Obama vist ei ole siiani Putinit õnnitlenud. Kuule, kui mul oleks valida süganovi muutsinaalses Putin, tuli mulle tunduvalt mõistlikum valik. No ega meili renovskid ka, keegi sinna nii väga ei taha, aga võib-olla siin tulekski vaadata nagu, nagu selle olemasolevate kandidaatide seltskonnast nagu kaugemale ja sügavamale. Miks ikkagi ainult selline seltskond sinna sinna kandidaatideks üldse sattusid? Jah, aga nüüd me räägime valimistulemustest, siis lihtsalt oli sellised valikud olid, et. Ma olen kuulnud muidugi ühte hinnangut, et, et praegune Kremli administratsioon on oodanudki seda, et inimesed enne valimisi oma oma näo paljastavad ja näitavad, kes nad tegelikult on ja, ja et, et kui nüüd Putin on uuesti võimule, siis nüüd hakatakse kraane kinni keerama ja nii mõnigi, kes siin varem sai, et tänaval meelt avaldada, seda võib-olla enam paari kuu pärast teha ei saa, sellepärast et uurimisorganid on tema poole pöördunud ja, ja väga tõsise jutuajamise läbi viinud. No see, kuidas esimesel päeval pärast pärast valimisi meeleavaldusi laiali aeti, see oli tegelikult üpriski murettekitav, nagu ma aru saan, et siis diskülla niukse mulje, et aitab, aitab teile küll meele avaldumisest, teisest küljest noh arvestades rahvusvahelist tähelepanu, noh, Venemaa enda, ma ei tea vajadust kellegagi vähemalt majanduslikku suhteid hoida ja nii edasi, onu seda ka natuke raske ette kujutada, noh, mingiteks tõesti väga jõhkrat, eks repressioonideks läheks umbes niimoodi Süüria stiilis. Venemaa sõltub ikkagi aastases nafta hind. Nafta hind on praegu olnud soodnad nafta hinna kukkumist suletuna. Niikaua kui nafta hind on kõrge, nii kaua Putini süsteem enam-vähem toimib, vähemalt tal on alus olevat, tal ei ole nii palju raske see nädalaks siis kui nafta hind kukuks järjest järsult, siis läks raskeks. Mis puudutab muidugi Edward Lucas ennustust, et Putin püsib võimul kaks aastat, siis ärme unustame, et kahe aasta pärast toimuvad Venemaal olümpiamängud ja, ja see võib seda fooni oluliselt muuta. Mõneti tuleb ka selliseid väga emotsionaalseid hetki kogu selle diskussiooni juures arvestada, aga siinkohal vanemad rahva teenrid punkti ja täna olid siin stuudios Iivi Masso, Sulev Vedler ja Lauri Hussar.