Tere keskpäevast aega on 23. detsember ja kavas on jälle kultuurisaade stuudios Martin viranud. Meie tänase saate tähtsamad teemad. Eestion austamas aasta lõppu silmas pidades oma tähtsamaid kultuuritegelasi. Tartus toimusid Kreutzwaldi päevad. Mikrofoni ees on ka Felix Oinas tuntud teadlane seoses Kreutzwaldi sünnipäevaga. Siis on aastalõpumõtisklus kirjanik Rein põdral. Tähistame tuntud koolimehe Johannes Käisi tähtpäeva ja saate lõpus kuulame veel lühiintervjuud mis on lindistatud ühel juhuslikul kohtumisel Jõgevamaal. Need on siis meie saate tähtsamad teemad. Kolmapäeva õhtupoolikul toimus Tallinnas Mustpeade majas pidulik üritus kus viibis ka Eesti raadio poolt maris Johannes Kolmapäeval, kui Tallinnas 100. esimest jõululund jagas Eesti Rahvuskultuuri fond oma stipendiume ja tänuauhindu saajate seas oli muusikuid ja muusikateadlasi, kriitikuid ja festivalide korraldajaid, teatreid ja kultuuri, ajakirjade tegijaid ja hea, et raha ei jagatud vaid Tallinna Tartu professionaalide vahel vaid saajaid oli kõikjalt Eestist lasteaedade ja koolideni välja. Rahvuskultuuri Fondi initsiaator mees, kelle nime järgi me seda fondi tunneme, on Eri Klas. Kui suur oli see summa tänavu, mis nii-öelda erainitsiatiivi korras välja jagati? See aasta me jagasime kaks miljonit 800000 natukene. Nii et nii palju ei ole küll kunagi varem jaganud. Aga sinna ma täna ma just neid üksikisikuid, asutusi, sponsoreid, kes on meile linnud andnud oma raha. Et me seda raha kasvataksime ja sellest rahast võrsusid meie kultuuri homsed tegelased õpiksid, näeksid, täiendaksid ennast, looksid meile uusi kultuuriväärtusi, helitöid, teatrietendusi, maale, ehitusi, skulptuure, hea meel, et koos oma 10 kolleegiga me saime seekord selle, ütleme võrdlemisi raske ja pikaajalise tööga maha oli kolm paksu kausta, avalduste soovitustega soovijaid oli üle 300. Suuremal või vähemal määral me saime toetada enam kui 200 soov ja taotlusi. Eriline heameel on mul muidugi selle üle, et ka seekord me jagasime välja tänuauhindu mitte neile, kes taotlesid, vaid neile, kes on Eesti kultuurile nii palju andnud, kes on eesti kultuurile pühendanud olid nendeks kinno režissöör Leida Laius. Kunstnik Olga Terri, näitleja Salme Reek, kodu-uurija Eduard Leppik, dirigent Roman maksab. Kõik need on Eesti kultuuri suurkujud. Need tänu, kellele see kultuur on olemas, kellele tänu kujutleme, et ta jääks. Taoline toetus on minu arvates mitte jõulukingitus, vaid loomulik reaktsioon sellele kuidas me omavahel tegelikult peaksime suhtlema. Andres teisele oled isegi rikkam ja ma loodan väga, et kunagi tärkab ehk nendes kellel juba nüüd kiiresti paljust saadud on mõte ka selle üle on olemas neid, kes väga vajavad sellest muutut isegi paremaks. Nii et enne jõule on vististi kõigil tuuletunne. Kui nad mingil moel kas või hingesoojusega saavad rikkamaks. Aga tänasel päeval, kas on kergem välja valida neid, kellele anda või otsida ja leida neid, kes annavad. Kes annavad, on raskem. Sellepärast et praegu veel on see kultuur just see veel miinuses olev näitleja veel elus. Et kuigi me vaprad veerime tuleva sammumas Euroopasse on meie ta isiklik käitumine tihtipeale kaugele sellest oleks oodata. Ma mõtlen, et paljud suurärimehed või selleks pürgijad on juba seda tundnud, et Euroopas ei minde küünarnukk ees või, või vapralt jalaga ukse vahele. Seetõttu on just liigutav see, et välisfirmad, üksikisikud, väliseestlased on saanud aru sellest, et tuleb toetada kultuuri, sest kultuur ei ole mitte ainult Tiltega ega raamat ega, ega laululugu kultuuroga elamise kultuur. Ja seda kultuuri. Siin on arenguruumi väga palju. Proua, Olga Terri. Teie nimi ei vaja tutvustamist, aga kuidas teil praegu läheb, mida te praegu teete, on teil ka veel jõudu, tahtmist ja soovi midagi maalida? Tahtmist oleks, aga tervise pärast ma pean takistused olnud. Olen sellel aastal maalinud ainult ühe suurema maali, aga ma tahaks ikka loota, et ma saan uuesti töö juurde asuda. Tänases kunstipildis näib, et maal on nagu mingil määral tagaplaanile, pakutakse vaatamiseks kõiksugu vilistavaid, säravad ja sätendavad objekte või on see niisugune hetkenähtus meil praegu praegu siin? Seda on väga raske öelda, kuhu need suundumused lähevad? Aga mai polemiseeriks, kas selle praegusega, sest praegu on selle noore kunstiaeg praegu otsustavad nemad, mis nendel on huvitav. Ja kui see oleks läinud nii vana slaadis edasi, noh see oleks ka iga haua ikka peab mingisuguseid tulema, võib-olla see raputab midagi lahti ja siis tuleb jälle midagi ootamatut. Teie oma pika eluaja jooksul, mäletate te neid selliseid aegu, kus ütleme see traditsiooniline Maal ei olnud enam nii esiplaanil nukk, sepa straktsionismi tekkimine. Ja ma isegi nagu katsetasin, siis natukene ka, aga väga vähe. Aga selle kõrval vana traditsiooniline maal elas siis veel ikka edasi ja see aeg oli niisugune, et seal ei saanud nii radikaalset pööret, on nagu tekkida võib-olla ja ühendus muu maailmaga oli ka väga Nat, nii et igaüks on siiski omast ajast pärit ja, ja ma ei arva, et ma nüüd pea ees on kuskile uude aega sisse minna. Ega ma arvan, et seda pole, isegi mitte. Ja kui maailm on selle võrra rikkam, et on ühesugused ja teistsuguseid ja on vanu ja noori tahaks arvata või vähemalt ka inimesed tahavad nii üht kui teist. Olga Terri kõrval pidas Rahvuskultuuri fond oma tänuauhinnaga meeles filmi režissööri Leida laiust naist, kelle mäeküla piimamees libahunt Uku aru Kõrboja peremees, naerata ometi. Ja teised filmid kandsid nii väärtuslikku inimlikkuse mõõdet ka selliselt sõgedalt ideologiseeritud ajal, nagu me oma lähiminevikust mäletame. Leida Laius tunnistas, et väga tahaks ta teha veel ühte filmi ja seda Aino kaldast. Oma filme 70. sünnipäeva aegu üle vaadates koges režissöör, et ta suhtumine neisse on paljuski muutunud. See, mis omal ajal nii oluline oli, on jäänud hoopis teiste asjade varju. Kahjuks on meie jutuajamine Leida laiusega mattunud preemiate kätteandmise järel toimunud õnnitlus suminasse ja muusika helidesse. Nii raske südamega saan teile ette mängida vaid ühe meeleoluka lõigu. Aga siis vaatasin ka. Olid juba käid, naerata ometi ja varastatud kohtumine. Ja kõik on olnud omal ajal ütelda köige ja et siis kui Lembit Ulfsak ja Elle Kull sõitja hobusega sinna õue peale välja see oli kõige toredam see nina panid lahinal nutma. Täitsa vot niisugune tunne tähendab minu jaoks seostasse õuku aru, nii nagu minu enda elutööle. Ja, ja c jõuavad pärale. See tekitas see emotsiooni, mida varem ei olnud. Kolmas premeeritu, kes ise ka austamisõhtul säravi silmi ringi gepsutas, oli Salme Reek, näitleja, kes juba 1935. aastal mängis Mauruse koolis Tiinat, keda mina oma lapsepõlvest mäletan roboti pois ropsina televisiooni lavastustest ja kes minu lapsele on raadiotädi Salme kest. Täna õhtul unejuttu. Aga millist aega oma elus hindab lugupeetud Salme Reek ise kõige õnnelikumaks? Ma ei tea, kas mõttel, kes saab selle välja mõelnud või mitte sest aeg läheb edasi igas igas päevas või ütleme kevadel, suvel, sügisel sa niidi ei pane ritta ja ei hakka välja noppima, mis on mis oli halb ja halva unustada edasi. Ja mul on see omadus, ma olen isegi õnnelik selle üle ja ma tunnetan, et must nägu läheb nagu luigel, läheb vesi maha, läheb mul see halb mööda, kuigi ta mulle teeb kohutavalt haiget. Aga ta läheb mööda, ma unustan, ma ei mäleta seda. Mäletan ainult üksikuid etappe, tähendab kui mul on halvas mõttes haiget tehtud. Aga ma ei, ma ei ole kättemaksuhimuline, et me tahaks, et see oleks olematu. Selles mõttes ja ma ei oska öelda, mul on antud niisugust etapid elus. Need on suured punktid maa elus, mis mul on olnud väga rasked. Mul on olnud, vedas suured õnneperioodid. Ja ma pean ütlema, et ma olen seal ees aga väga rängalt maksnud. Ma ei ole midagi ilusa, muidu see võib-olla see on õige, võib-olla natuuris on see isegi minu arenguks, võib-olla oli see väga vajalik, ma ei oska seda, aitäh. Ja mis praegusesse momenti puutub siis see on suur õnn. Muidugi. Õnn on see, et siin on meeles peetud. Sind pole unustatud. Sest ma mõtlen, kõige valusam on inimesed, see, kui ta unustatakse. Tähendab, kui ta jääb üksi. Kui inimene jääb, lihtsalt jääb üksinda, see on tema olemuses. Võib-olla ta vajab tajuksid. Kui ta teeb üksinda. Ta on ära, aga unustanud, et see on halb, minutilisid kohutavalt rõõmsaks. See oli mulle niisugune ootamatus, mida ma tõesti põrtsevad elus ma poleks seda osanud. Kulist selle peale üldse ei tulnud ka. Siis ma tahan töösti ausalt olla ära teeninud selline. Ja ma suudan, ma tahaksin kuidagimoodi. Mitte seda tasude, vaid meid olla tänulik oma tööga, kui ma suudaksin seda niipea siis ma oleksin, ega meil siis ma oleksin veel õnnelikum kui praegu. Juba paar aastakümmet on Tartus detsembri lõpus toimunud kultuuriüritus, millest ei ole just olnud palju osavõtjaid. Neid inimesi on olnud Tallinnast ja Tartust paarkümmend aga saanud siiski tähtis sündmus, kus on hoitud alal niisugustu humanistliku mõtet ka kõige raskematel aegadel. Kuidas on aga Kreutzwaldi päevad muutunud, need toimuvad endiselt ja Tartus käis neid jälgimas meie poolt mari tarand. Tänapäeval ei ole Kreutzwaldi, Võrus ega paides ega Pärnus. Võib-olla tulevikus leitakse, et ta on elanud meie keskel, Kreutzwaldi-sugune mees aga igatahes mitte väljaspool Tartut või Tallinna. Et meil pole praegu 19. sajandi võrut ega meie sajandi alguse Tartut, võib Eestis tekkida olukord, et eestlane ei tunneta Eesti vabariiki kui oma keha oma tervikut ja ei mõtle sellele, et on nii tähtis kõigile, mis üks või teine kant teeb. Kui meil on ainult kaks keskust, siis me jääme üksteisele võõraks. Umbes niisuguse mõtte avaldas Tõnis Lukas 39.-te Kreutzwaldi päevade avasõnas Tartus Eesti kirjandusmuuseumis. Koosolijaile ei olnud muidugimõista vaja põhjendada raamatukogude, muuseumide ja arhiivide tähtsust. Ka uutes saalides saab rääkida minevikust, saab au väärsemalt ja kaunimalt rääkida minevikust eesti seitsme harites põlvkonna tööst ja kogemustest, ütles Tõnis Lukas. Sest oldi uues saalis Kirjandusmuuseumi juurdeehitus on enam-vähem valmis. Ja kui tuleva aasta eelarvesse on sisse mahtunud kaks miljonit, saab ka fassaadi korda ja siis tunnistatakse töö ametlikult valmiks. Konverentsi esimesel päeval tegi muuseumi pere kaugematele külalistele ringkäigu uutes hoidlates. Vanades väärikatest tubades. Siit riiulit ma võtsin, on on 1686.-st aastast siis Adrian Virginiuse vastne testament siis lõunaeesti keeles. No meie mure on ikkagi see, et see arhiiv, eksemplar, mis siin nendes kappides on selliseid kappe ja riiuleid ka meil jätkuks uue hoidla sisustamiseks. Nii rääkis arhiivraamatukogu hoidlas Mihkel valt aga tuletõrjesüsteemist torudest hoopis teistsugustes oludes ja arusaamades alustatud ehituse raskustest ja rahast ma praegu rohkem ei räägi. Ka sisukatest ettekannetest kahel päeval, sest siinkohal seda ei jõuakski. Jüri Talvet huvitavat käsitlust Tartu kui märk näiteks saame arvatavasti uuel aastal raadiosaate kaudu teile tutvustada. Aga seekordsete Kreutzwaldi päevade avaettekande pidas muuseumi direktor Krista Aru. Ja ta põhjendas, miks kirjandusmuuseum Ajal, mil Teaduste akadeemias ja kõigis temaga seotud asutustes tulid suured muutused valis just niisuguse tee jääda teadusasutuseks. Ja see küsimus oli meile õige mitmel korral arutusel ja tulite kasutusele üldse selle tõttu, et Teaduste Akadeemia kui selline ja selle instituudid pidid valima endale tee. Ja meil oli võimalus valida tõesti, kas minna muuta veidi oma spetsiifikat, saada muuseumiks, korraldada näitusi, võtta vastu ekskursioone ja teha seda tööd, mis käib ühe muuseumi juurde. Ja teine võimalus siis ikkagi püüda iseendas rohkem jõudu leida ja saada tublimaks uurimisasenduseks teadusasutuseks me valisime teise tee tõesti oli selleks kolm kõige olulisemat põhjust, need põhjus oli ka veel teisigi. Esimene ikkagi on see, et olles 1946.-st aastast teadusasutus on siin majas tehtud väga ulatuslikke suuri kultuuriloo algmaterjalidel põhinevaid uurimusi, nimetame kasvõi Kreutzwaldi kirjavahetust praegu valmis saavad Koidula kirjavahetust Otto Wilhelm Masingu kirjad vahetus Ainrifoosemplanterile nimetame kasvõi Palju osadeid pooleli, neid on tehtud aastakümneid ja inimesed on siit ilmast sageli juba lahkunud. Me peame nüüd tööd lõpetama, see ei ole mitte ainult ühe kirjandusmuuseumi küsimus, vaid see on kogu rahva ja selle kultuuritaseme küsimus, see on vajalik. Meie harimiseks on vajalik meie kultuuris Vistmisel. Teine punkt. Miks peame jääma teadusasutuseks, on see, et meil on olemas need inimesed, kes tunnevad seda teed. Nad teavad täpselt, kuidas on kõige otstarbekam jaga kultuurile kõige säilitama, Asju ilusasti paika panna. See tähendab, kui tuleb kirjavahetust, kuidas seda selekteerida nii, et see oleks juhuslik, nii et see oleks hiljem hästi kasutatav. Ja kolmas põhjus on muidugi siia laekunud materjali iseloom. Ei tohi sellesse materjali suhtuda kui lihtsalt kokku korjatud raami sest sellel materjalil on siis tegemist päevikutega, on siis tegemist käsikirjadega või kirjavahetusega või rahvaluule kogumisega. Del materjalil on kultuuri jaoks oluline väärtus, talle tuleb anda teaduslik hinnang. Me ei saa niimoodi, et me paneme kokku saunapiletid Ühtede kaante vahele, ütlen, et vot see puudutab nüüd ühte konkreetset inimest. See materjal peab olema paigas, omas ajas kogu Eesti kultuurikontekstis andma hinnangu, mis siis sel ajal juhtus ja toimiks. 26. detsembril on lauluisa Kreutzwaldi sünnipäev ja sel puhul mängime their ette bluumingtonis Indiana ülikoolis töötava Felix Oinas mõtiskluse seoses Kreutzwaldi sünnipäevaga. Tegelikult on see lindistatud küll seoses Kreutzwaldi surmapäevaga ja lindistus on pärit möödunud aasta lõpust. Ja nüüd annan mikrofoni ees kirjanik ja raamatute toimetaja Rein Põder. Mu ees laual on. Eesti Kirjanike Liidu matrikkel, mida see siis endast kujutab? See on Eesti Kirjanike Liidu ja Soome Kirjanike Liidu koostöös. Ilmad meelespea ja oma imestuseks avastan ma seal leheküljel ka iseenda nime. Küsin kohe endalt, kas kirjanik olla on Anett kusagilt peale pandud kohustus või mingi Vanss kusagilt kõrgemalt mida sa kunagi ära ei suuda tasuda. Küsin nõnda ja ei oska õieti vastata, lehitsen seda nimekirja. Leian, et seal ligi kahe ja poolesaja inimese hulgas on need, keda ma nägupidi enam ei tunnegi tähendab meie kirjanikkondan küllaltki lai, seal on liikmeid nii kodumaalt kui ka mere tagant. Ja nõnda lehitsedes mõtlen ma meie sisemise olukorra üle, kas eesti kirjanik On tõmbunud tagasi, kas ta võtab hoogu mingiks uueks loominguliseks puhanguks või on põhjus milleski muus? Ma arvan, et kirjanik elab koos rahvaga. Ja nähtavasti on tema leiva muret praegu suuremat kui Loomingu mured. Paljud meist, eriti andekamate keele oskajad on üle läinud diplomaatiasse poliitikasse. Väga paljusid kolleege kohtan ma ajakirjanduses ja selles ei ole ka midagi imelikku, sest ajakirjanik ja kirjanik kõlavad üsna ühetaoliselt. Aga on ka neid, kes on juba aastaid vaikinud. Selle vaikimise põhjused tahaks teada saada, kuid seda ei olegi nii kerge. Ma arvan, et väga paljud need nimed, kes eelmises elus või eelmisel perioodil kõlasid natuke sagedamini et need nagu otsivad ennast uuesti et kuukirjanduses on mingi ümber rivistamise aeg. Aga võib-olla ei olegi kirjanik praegu olla see eesliinimees? Ma arvan, et kirjanikuga võistleb praegu väga edukalt tõlkija. Kui vaadata tõlkija ja kirjaniku vahekordi kirjastuses, siis märkab, et tõlkija saab oma töö eest sama palju kui kirjanik. Vanasti oli see suhe kaks kuni kolm korda. Kirjaniku kasuks. Võiks öelda ka niimoodi, et kirjaniku populaarsus on langenud lugeja silmis et teda ostetakse vähem. Kuid kas see ikka on niimoodi? Kõik teame, et see on ilmselt rahva ostujõu vähenemise tulemus. Ja ei maksa endale teha illusioone, et kunagi saabuvad tagasi ajad, kus eesti kirjaniku teosed ilmuvad 30. kuni 50000. ja veel enamgi teraažis. Nüüd on selgeks saanud, et igal kirjanikul on umbes paar kuni 3000 lugejat ja sellest tuleneb vist nõue, et iga kirjanik peab oma lugejaskonda hoidma. Iga oma lugejaid kättpidi tervitama ja ei tohi tema lootusi petta. Kui küsida, et kas kirjanik võib teist kirjanikku arvustada, siis minu sisemise veendumuse kohaselt ta ei tohiks tohiks seda teha. Niisugusel puhul mõnikord tekib tunne. Kritiseeriv kolleeg asetab ennast väljapoole kõrgemale oma loomingust. Ta nõuab teiselt seda, mida ta teinekord tavalised ise ei suuda oma loomingust täita. Kui üldse eesti kirjanikule midagi ette heita, siis võib-olla mõningast ideede puudust. Ja niisugust. Aga võiks ka küsida niimoodi, et kas praegusel ajal on kirjandusse tulla kergem kui näiteks seitse-kaheksa aastat tagasi, kui mind võeti Kirjanike Liitu siis on ja ei ole ka. Ka eelmises ajas oli midagi midagi meeldivat ja see kadalipp, millest iga kirjaniku kandidaat läbi käis see oli isegi mõnevõrra vajalik. Nüüd on kirjastamine hajunud väga mitmekirjastuse vahel ja peale selle on võimalus ka ise oma teoseid välja anda, kui selleks natukegi rahakotti on. Aga see väldib seda kadalippu, mis vanasti oli hinnangute kadalippu, sest iga käsikiri pidi saama kaks siseretsensiooni. Muidugi nende retsensiooni, nendega oli ka niimoodi, et et kord võisid sa kolleegi teose maha teha, aga järgmine kord oli kolleeg sinu harvust ära. Kas eesti kirjanik on kiivas teise kolleegi peale? Ma arvan, et eks ta ikka on. Olen kuulnud, kuidas üks väljaanne tellides retsensiooni lisas, et neil ei ole midagi selle vastu, kui see retsensioon on selle autori vastu negatiivne? Muidugi natuke kurjast. Ja selles väljaandes istusid ka Kirjanike Liidu liikmed, mis siis möödunud kirjandusaastast rõõmustab? Ma ei ole nende killast, kes arvab, et möödunud aastal siiski midagi huvitavat ilmunud. Mind rõõmustas Jaan Kaplinski uus luulekogu tema kosmov, poliitiline ja filosoofiline hoiak. Kena, et Aleksander Suumann luulemaailmas jätkab oma otsinguid. Hea meel on, isegi väike kadedus on Eeva pargi novellidest. Tore on, et asjana juubilar Arbo Walton jätkab oma aja ja ruumi rünnakuid. Ja kena on Heljo männijärjekindlus oma proosamaailma väljakujundamisel. Herta Laipaiga väsimatus, mingi teine kirjanduslik hingamine. Ja muidugi on veel lustlik Olev Remsu, kelle käsikiri ma hiljaaegu lugesin ja mitmekülgne traat ja omalaadne elu filosoftbatuurin oma vaikuses, keda ma siit mõttes tervitan. Jaan veel palju autoreid, kes on minust natuke kaugemad, kellega me nii palju kokku ei ole puutunud. Aga on veel üks raamat, kus me nagu kõik kokku saame ja ka see ilmus sel aastal. See on Eesti kirjarahva leksikon. Ja selles raamatus on esindatud nii kodumaised kui ka meretagused, kirjanikud. Ja on ka need, kelle häält me hästi enam ei kuule. Ja selles raamatus jätkub nagu kõigile ruumi ja tähelepanu. Ja kellelgi ei ole kitsas. Aasta lõpul on kombeks midagi soovida. Ja mida siis soovida kolleegidele lugejale, kolleegidele, et oleks rohkem ideid? Et oleks suuremat nõudlikkust enda vastu ja lugejale seda, et kasvaks koos eesti kirjanikuga ja aitaks teda, loeks teda kest. Meie ilma lugejat oleme nagu hääl kõrbes. Nagu kelluke tühjas ruumis. Ja mis sellest, et, Meid isegi parimaid ja kõige andekamaid meid tabab hiilgav lüüasaamine iga teose puhul, nagu sellest on rääkinud kuulus William Faulkner. Tuleb edasi kirjutada ja oma ideid arendada. Siia stuudiosse tulles leidsin ma maast lumest ühe pastapliiatsi. Ma ei tea, kelle oma see on. Kui see on mõne kirjaniku oma, siis ma võin saada endale võib-olla tema suurema andekuse. Kui see on kellegi tavalise kirjutaja hammas, siis võib-olla võin kaotada sellelegi, mis minul on. 26. detsembril möödub 110 aastat tuntud koolimehe Johannes Käisi sünnist. Ta on sündinud Dima vallas Põltsamaal. Hariduse sai Peterburi ülikoolis töötaski, pärast seda vooluga tas ja Pihkvas kuni pärast 1900 kahekümnendat aastat oli Eestisse tagasi. Ja nüüd räägib Johannes Käisi tegevusest Toomas Kelt. Käis oli üheksa aastat, 1921.-st kuni 1930. aastani Võru Õpetajate seminari direktor, edasi Eesti Õpetajate Liidu teaduslik sekretär, ajakirja Nõukogude kool, toimetaja, haridusministeeriumi metoodik ja kuni oma surmani 1950.-le vastal koolide inspektor. Käis ideed olid Stalini ajal põlu all, kuid praegusel ajal on nad taas aktuaalsed. Johannes Käisi-st räägime Võru haridusosakonna juhataja Johannes Käisi Seltsi esimehe Arvi Leovskiga. Temale on juba palju aega enne tänast päeva ja palju enne mind hinnang antud. Kui esimese Eesti vabariigi alguspäevil tõdeti, et on vaja uut, et riiki üles ehitada, siis oli vaja kasvatada ka uue, iseseisva riigi mõtlevat kodanikku ja mitte kuidagi enam ei sobinud eelmise sajandi või tsaari ja mallid. Ja sellepärast loodi Eestis õige mitu õpetajate seminari, kus hakati ette valmistama uue Eesti riigi uue kooli õpetajaid ja see töö oli väga vilja. Kas tagantjärele on öeldud, et esimese Eesti vabariigiaegne algkool oli täiesti Euroopa tasemel, me teame seda, et Käisi seisukohti tundma. D, ja tutvustati ka teistes riikides, oli niimoodi, et meilt eestist käidi õppimas seda, kuidas peab välja nägema kaasaegne kool, milles seisnes ide Käisi põhilised seisukohad. Kool pidi arvestama õpilasega, me teame ju seda, et iga inimene on omaette korduma oma isikupäraga. Ja nii huvitav kui see pole selle probleemi, ega me tegeleme ka tänapäeval, et õpetaja ei saa ja ega tohi joonduda niinimetatud keskmise õpilase järgi, vaid õpetaja pidi tundma Ma hästi lähedalt hästi sügavalt iga oma õpilast. Ja siis sellega arvestama, see oli üks olulisem seisukoht, teine oli see. Klassides tuli rakendada jällegi täna väga aktuaalset asja, seene üldõpetus. Et kes algklassi õpilast õpetab, tegeleb temaga terve päeva ja et seal pole mõtet nagu jagada seda õpetust aineteks üldõpetus. Sellesse suundumuse suundub ka tänane Eesti kool. Ja muidugi väga oluline asi on kodu, loolisuse printsiip, et laps pidi hakkama maailma nägema oma kodulävepakul alates. Ka seda võiks öelda tänases Eesti koolis. Teatud põhjustel pole piisavalt palju kõik need käisi lihtsad põhitõed ka täna aktuaalsed ja sellepärast me tulete meelde käisi, loeme teda, kui sügavalt ta need põhimõtted on praeguses eesti koolis juurdunud. Siin võiks öelda niimoodi, et me uuesti ehitame oma riiki üles. Jällegi me oleme avastanud, tuleb kasvatada uutele nõuetele vastavaid õpetajaid, on vaja uusi õpikuid ja tähendab seda, et Käisi ideed on täna aktuaalsed ja kus nad veel juurde olnud ei ole, sinna nad peavad juurduma. Kui kättesaadavad on teisi tööd praegu Eestis trükisõnas. Sellega on lugu niimoodi, et Käisi õpilased, eeskätt lugupeetud Ferdinand Eisen on, on hoolitsenud selle eest, et Käisi pettuse sõnad tema teosed oleksid kättesaadaval. Nad on koolides olemas. Samuti teema on nüüd viimasel aastal ilmunud või taas ilmuma hakanud Käisi-aegne haridustöötajatele mõeldud kogumik kooli uuenduslane, kus on püütud käisid tutvustad tema meetodit ja ka seda, kuidas tema ideid Nüüd, ütleme jõululaps, siis leidsime konverentsi on otstarbekam pidada veidi hiljem. Ja Käisi selts kutsub kõiki Käisi õpilasi Käisi seltsi liikmeid ja tee neid koolmeistreid, koolijuhte, haridustöötajaid, kes huvitatud kooliuuendusest Võrru. Päev 13. jaanuar samasse ajaloolises käisi seminari majas, kus töötab praegune esimene põhikool. Me peame maha konverentsi, kus räägime käisist tema õpetusest, sellest, kuidas Käisi seminarist tööd tehti, aga ka samuti sellest, kuidas toimub nii Soomes kui Eestis õpetajate ettevalmistus ja mida on vaja teha selleks, et see paremaks muutuks. Ühel lumevabal õhtupoolikul rühkis laiuselt Jõgeva linna poole pensionär, kelle sammus oli tunda kiirust ja närvilisust. See oli pensionär, kes oli läinud oma sugulaste haudu hooldamas. See lühike intervjuu annab mõtlemisainet selle üle, kuidas on möödunud inimese aastakümned Eesti vabariigis, aga ka tänapäeva Eestis. Niisiis Linda Pirka. Suur kiirus oli ka peal, sellepärast et ma tahtsin jõuda poole neljase rongi peale. Aega oli vaid veel pool tundi ja maad oli küllaltki palju vist kuus kilomeetrit minna veel, see käsitleb teistpidi vaenlasele maha, olgu või ei, ma tulin ka, jah, ma tulin Tallinna rongi peale ja õnnetuseks juhtus see 10 minutit hiljem kohale ja buss oli varem 10 minutit ära läinud. Nii et need bussid, rongid ei saa enam arvestada. Ja sellepärast olin sunnitud nagu jala minema ka selle maa kalmistule välja, kus oleks võinud muidugi praegu nad peaksid arvestama jää rongide saabumist ja siis busside väljumistasud peale selle mõne minutiga. Te käisite laiusel? Vigade tegite? No seal on mul maetud kaks vanaema, kaks vanaisa ja ema ja isa ja onu onunaine ja need platsid seal on lehis puud ja lehti, nii palju märjad lehed, nii et need, ma korjasin kaku rehaga ja. Te käite kohusetundest niimoodi haudadel või te leiate sellest ka mingit rõõmu ja naudingut. Teate, mina käin seal suurest armastusest lihtsalt oma vanemate vastu ja peab ütlema lugupidamisest ka nende vastu. Kas sa tunned tema surma ajal hästi ja eriti pärast seda on see nii rahulolev tunne, et seda ei, ei oska väljendada ja ma leian mõnikord, nagu oleks surnutega isegi mingi kontakt. Sest ma olen tihtipeale seda, kui ma olen käinud öösel, näinud unes ema ja isa, mulle tundub see nagu koduaed olevat, seepärast, et laps, stsenaarium juba Endiselt Põhja-Tartumaalt endisest Sadala vallast. See oli enne, sel ajal oli see nimetatud laius Tähtvere vald aha ja Sadalast kolm kilomeetrit kleidi mõisa poole. Ja seal oli vanemate talu Te olete maalaps olnud maalaps ja sellepärast on mul loodusega lähedane. Ja ma igatsen nii maa järgi. Ja mulle meeldib lihtsalt jalutada ja seda vaadata. Mõnikord teeb see loodus isegi kurvaks oma suure iluga, kui üksinda seda vaada. Kui te olite laps ega laps muidugi loodust niimoodi jälge või loodust ei hakka tähele panema, millal te märkasite, et loodused, huvitav, ilus olla. No võib ütelda kuue-seitsmeaastaselt juba, kui sa pani meil kasemahla jooksma ja ja siis õhtutel need sääsed niimoodi Survasid väljas ja ja siis meil oli metsa tihnik, oli lähedal, kui see hakkas juba nagu ilmet võtma ja noh, tihedamaks muutunud. Nüüd see praegune Jõgevamaa, no ta ei ole kuulus, on kõik saared ja Võrumaad ja ja rahvuspargid, millega on Jõgevamaa teie arvates eriline või mille poolest vanerile? Mulle meeldib see voor kõrgevoor ja see tee sealt Jõgeva poole, see silmaring on nii avar. Võib-olla selles tuletatudki nimetus laius ta nii kuidagi lai ja avar, silmavaate. Ilus Mägi, Ilus omaaegne mustlast asupaik enam-vähem ja, ja mulle meeldib ka väga loodus ja ja kas või väljas viibida, käin ka vahel, et ta veidi, kas mõtlasega midagi lähedast on. Kas ta kustus, ise olete ka näinud ja ma lapsena nägin neid, oli kerjamas, palju nad elasid, seal oli lähedal kiriku lähedal nimetatud niinimetatud lõppe küla ja seal nad peamiselt elasid ja siis kui oligi kalmistud, pühad kirikus seal nii leerilapsed ja suuremad pühad, siis nad nagu kerjuste seal istusid. Sellest ma mäletan, neid väga viletsalt elasid igatahes mis vastutus oli? No see võis olla kuskil 30 ümber või varem veel 27, kaheksa või täienenud Vello, jõudnud oma käikudega jaga suvel käisid Küldijate nagu kerjamas ja kui me lapsed kodus olime ja vanemad olid heinamaal, siis ainukesed, keda meieni kartsime, siis kui need mustlased tulid oma hobusega. Sest vanaisa ja vanaema olid siis meiega nagu kodus ja nemad mängusid nii-öelda, nad ei läinud ära enne kui midagi, Anti tahtsid nad ikka jälle juurde saada ja nii edasi. Aga kas oli hoiatatud ka, et nad võivad varastada teie kartsite, need teadlikult? Emme vanemad seda ei hoiatanud. Varem ei olnud ju vargusega üldsegi, uksed olid kõik lahti ja kuskile mindis pandi luud ukse taha. Meie saate lõpetuseks tahaksin ma juhtida tähelepanu veel kahele kiriku kontsertidele, nimelt esimesel jõulupühal toimub Nigulistes jõulumuusika päev see algab kell 12, null null stuudio väike muusik kontserdiga, siis edasi. Kell 13 esineb veerataallaž ja Tiit Kiik pärast näide Tallinna poistekoor Lydia rahula juhatusel. See on siis algusega kell 14. Pärast seda esineb Andres Uibo orelil ja Jüri Leiten. Trompetikontsert algab kell 15 ja kell 16 toimub kontsert, kus esinevad Helmut Anniko trio koosseisus Helmut Anniko, Mart Soom kitarr ja Margot Kiis vokaal. Peame meeles, et see kontsert on kõigile tasuta ja Jõulu teisel pühal toimub kontsert Kaarli kirikus algusega kell 18, kus jõululaule esitab Teaduste Akadeemia meeskoor. Seekordne saade on jõudnud lõpule. Külli tülija. Martin veerand soovivad teile meeldivaid jõulupühi.