Tere päevast, kell sai kaks ja algab aastat kokkuvõttev tunniajane Päevakaja. Saate number on täna 13762, stuudios on toimetaja Anne osad. Eesti väikeettevõtluse assotsiatsiooni ettevõtluse sõbraks tunnistati Pärnu linnapea Vello Järvesalu. Peagi lõppeva aasta ei olnud riigi majandusele nii edukas kui eelmine, aga tõsisest langusest pole ka põhjust kõnelda. Põllumehed pidasid aastat katastroofiliseks, sest teravilja- ja kartulisaagid vähenesid kolmandiku võrra. Uue aastal kuule sita põllumajandusministeerium, valitsusele ettepanekud, kuidas kindlustada seda majandusharu. Lõppeva aasta tähendas läbimurret Eesti europoliitikas. Algasid sisulised läbirääkimised ja sõlmis protsess. Veelgi tähtsam on see. Pärast esimest märtsi ei pea Schengeni riikidesse sõiduks enam viisat taotlema. Eesti-Vene suhted tõusid uuele tasandile ja seda tänu valitsustevahelise komisjoni tööle. Ehkki piirilepingut ei sündinud, on tuleval aastal. Ta on väga tähtsate lepingute allakirjutamist. Kultuuriaastat iseloomustav märksõna kultuurikontaktid ja globaalse ning kohaliku läbipõimumine. USA presidendi Bill Clintoni seksiskandaal kippus varjutama selle suurriigi muidki samme. Otsene seos on aga Iraagile tehtud õhurünnakutega. Ilm on aastavahetuse künnisel pilves selgimistega. Puhub tugev tuul ja külma on kuni neli kraadi. Enne veel, kui aasta kokkuvõteteni jõuame, räägime pisut ka tänaseid uudiseid. Läti tegi Eestile ja Leedule sealihakvoote kehtestades suure vea, see võib halvendada Läti liitumist Euroopa liidu suunas, kinnitas välisminister ja rahvaerakonna esimees Toomas Hendrik Ilves. On selge, et igasugused lisapiirangud Euroopa Liidu liikmesmaade ja kandidaatriikide vastu on kahjulikud. Selline käitumine on leti enese huvide seisukohalt vale samm ja näitab, et Läti paljukiidetud edusammud viimastel aastatel ei pruugi näidata tegelikust. Ettevõtte Narva vesi teeb aga Ivangorodi-le uus aasta kingituse ja lükkab kraanide kinnikeeramise tänaselt vana-aastaõhtult homsele hommikule. Narvalased otsustasid, et naaberlinnarahval ei ole viite vaja pidu ära rikkuda ja seepärast tehakse see kinnikeeramise protseduur siis homme hommikul. Aga siis lõpeb ka täielikult vee andmine Ivangorodi lesest, et nad ei ole. Sealse linnavõimud ei ole teatanud, et nad tahavad tarnelepingut uuendada ega ka vana võlga tasuda. Täna aasta viimasel päeval kirjutasid neli opositsiooniparteid alla ühisavaldusele. Nad teatavad oma valmisolekust moodustada valimistele tugev enamusvalitsus. Allkirja andsid dokumendile Reformierakonna esimees Siim Kallase, rahvaerakonna esimees Toomas Hendrik Ilves, Isamaaliidu esimees Mart Laar ja Mõõdukate esimees Andres Tarand. Neli erakonda deklareerivad oma valmisolekust kujundada jaga viia ellu ühist poliitikat, väheneb demokraatliku õigusriigi põhimõtetel ja seab eesmärgiks avaliku võimu tõhusa toimimise. Väikeettevõtete assotsiatsiooni ettevõtluse sõbra tiitli pälvis sel aastal Pärnu linnapea Vello Järvesalu ja meil on siit pakkuda teile Toomas saldagaste. Varem on sama tiitli saanud teiste hulgas Lennart Meri, Tiit Vähi Vello Järvesalu leidis, et tiitlit ei ole ära teeninud mitte üksinda tema, vaid kogu Pärnu linnavalitsus ja linnakodanikud, räägib Eesti ettevõtluse sõber 98 Pärnu linnapea Vello Järve. Pärnu ettevõtlus ei erine väga palju kogu Eesti ettevõtluses, kuid mõnedel aladel oleme me natukene paremini toime tulnud kui teised vaatamata väga halvale suvele, mis meie lootused tegi pessimistlikuks, kuid täna võib tõdeda, et Pärnu linna eelarves üksikisiku tulumaks on saanud täis, on saanud üle ja see on 17 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Nii et meie ettevõtted on hästi töötanud, meie inimesed on saanud töötasu ja Meil on siin ka juba aususe küsimused, on õige maksta. Makseettevõtja on tootja, tan väärtuste looja ja meil ei ole arusaama seda, et kui me midagi toodame, siis on ka midagi jagada ja selle mõtte laadi selgitamine on kõige raskem on pandud, noh, ütleme latt kõrgele ja seda me alla lasta ei tohi. Me võtsime vastu ka viimasel volikogul Pärnu linna arengukava, kus on väga põhjalikult paika pandud lähemateks aastateks meie linna põhiülesanded. Pärnu 1998. aasta majanduse lühiülevaatest selgub, et üldised majandusraskused on mõjutanud ka Pärnu linna kuid enamik raskustesse sattunud ettevõtetest on suutnud oma tegevuse taastada selgema ülevaate saamiseks majanduse hetkeolukorrast ja investeeringute ligimeelitamiseks. Pärnusse on alustatud majandusküsitlust Pärnu linnaettevõtetes. Uuringus käsitletakse ma kasutavat tehniliste infrastruktuuri majandusnäitajaid tööjõuprobleeme ja transpordiga seonduvalt parimate uusaasta soovidega Pärnus Toomas šalda. Aga nüüd siis kutsun teid aastat üle vaatama küll vot 90 kaheksandat aastat kirutud kui vindumise ja seisakuaastat, küll katastroofiaastana, küll pankrotti teha, aastal ära märgitud. Aga äärmuslike hinnangute kõrval saab alati ruumiga hoopis tervem analüüs, mille põhjal olevat tegu olnud üsna normaalse struktuure ja tootmist korrastava aastaga. Loomulikult on kurb küll, nendel majanduskriisi või ettevõtete pankrottide tulemusena on ilma tööta jäänud aga ega midagi uusi võimalusi tuleb ikka püüda leida. Me alustamegi aasta ülevaadet majanduse ja rahanduse käsitlustega. Kuidas näeb lõppevat majandusaastat, majandusminister Jaak Leimann? Majanduse seis võib öelda, et on rahuldav, kohati ka vään, kui rahuldav, ma ütleksin, samal ajal ta on lootustandev, muret on teinud muidugi teatud majandus rusude raskused, põllumajandusest on palju räägitud toidientides, sest ka paljuräägitud vähem on räägitud keemiatööstusest. Siin on erinevad põhjused küll ilmastik, küll Vene turg, küll maailmaturuhinnad. Kuid kõik need raskused saabusid enam-vähem ühel ajal. Te ei ole ju midagi katastroofilist, läbi raskuste ikkagi toimubki areng, ma arvan, et see oli selliseks õppetunniks väga mitmes mõttes hasarti mineku majanduses kahjulik. Ega see järelduse võib teha sellise järelduse. Seal oli üks õpetlik aasta, ma ütleksin ja paljudele inimestele kurb, kes täna töötud on? Kriis teie arvates aia, kas saab Elsa kriisist rääkida? No ja ma kindlasti ei räägi kriisist ja ei rääkinud aasta jooksul. Asi on ikkagi selles, et me tegime möödunud aastal ülisuure hüppe 11,4 protsenti majanduskasvutööstuses, seal tsirka 15 protsenti, see on loomulik, et alati ei arene, et ta nii kiiresti seal muidugi ei, ei tohi sellega rahul olla, aga igal juhul kriis ei olnud. Kriis oli muidugi jah, teatud harudes toidavad tööstusesse kuus protsenti seitsmele tõepoolest vajalikuks on Eesti väljapääs. Eesti peaks olema jätkuvalt selline edasipürgiv, motivatsioonitegur on siin kõige olulisem, ehk vaja investoreid jätkuvalt, see on üks edu saladus. Meil on vaja muidugi jätkuvalt, et edendada ettevõtlust, luua eeldusi väike- ja keskmise ettevõtluse arenguks kogu Eestimaal igas regioonis, mis võiks olla see järgmise aasta? Kui numbriliselt väljendada, siis kindlasti esimene ja teine kvartal majandus. Kas kvartali majandus kasvab olemas, tagasihoidlik juba selle tõttu, et tavaliselt võrdleme eelmise aasta sama perioodiga ja, ja lõppevad aasta esimene ja teine kvartal olid veel päris edukalt, aga nüüd maailma majandus ei hakka olulisemalt alla käima, siis ma arvan, et teatud kasv võib tulla kolmandas kvartalis ja neljandas võiks seda juba märgata. Rahandus ja pangandus pakkusid lõppeval aastal ohtralt kõneainet, seda nii pankuritele, telleritele kui ka paljudele lihtsalt hoiustajatele, kommenteerib Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus. Võib kindlasti öelda, et tegemist ei olnud kerge aastaga erinevalt ühegümne seitsmendast aastast olid edasiminekud pigem kvalitatiivsed või kvantitatiivsed. Suurtest numbritest me kindlasti see see aasta räägi, kuid kui see protsess nüüd pankade konsolideerumise ühinemise ja välispankade turule tulek andis kvalitatiivselt Eesti pangandussektorile kindlasti väga palju juurde, peame kindlasti olema rõõmsad üle-eelmisel aastal selle kiire kasvu ajal suutsime siiski suhteliselt tugevad puhvrid lüüa, et see löök nüüd välisturgudelt see aasta tuli ei olnud meile nii suureks probleemiks, kui ilma nende puhvitada oleks oleks olnud, aga igal juhul ei pruugi need raskused veel läbi olla ja me seda kindlasti ei tohiks unustada. Kui sügava jälje jättis lõppeva aasta oma pankade pankrotilainega inimeste usku ja lootusesse pangandusse, kui niisugusesse üldse. Ei no kindlasti ta seda usku raputas ja vähendas ja seda näitavad ka kõikvõimalikud küsitlused. Kuid ma siiski tahaks juhtida tähelepanu sellele, et elades siin väikses ja väga kergesti haavatamas riigis, me peame ise oma oma käitumist juhtides oma investeeringuid juhtides ikkagi väga hoolsalt vaatama seda, milliseid ettevõtteid, milliseid panku me usaldame ja milliseid. Öelge, kas Eesti kommertspangandusest ei jää selle moega siis üldse midagi järele, kui nüüd rootslased on need, kes otsustavad ja määravad. Mina kuulun nende inimeste hulka, kes siiski ütlevad, kapitalile ei ole kodumaad, kui me tahame, et need pangad oleksid tugevad, kui me tahame, et need pangaks suudaksid sisse tuua odavat laenuraha, et nad suudaksid konkureerida teiste pankadega välisturule, siis me peame kindlasti kriitiliselt üle vaatama selle suure väikese kontseptsiooni ja me läheme kriitiliselt üle vaatama oma võimalused oma ressursid nendest pankadest teha, tõesti konkurentsivõimelised ja väga usaldusväärsed pangad, nii et see on see reaalsus, kus me elame varem või hiljem oleks juhtunud ükstapuha, kas rootslased, soomlased või kes iganes. Me oleme juhinduvad valuutakomitee otsusest, Eesti krooni kurss on kindlalt seotud saksa marga kursiga, kas sellest oleks kasu, see kraani kustutatud tõesti läheks nii-öelda vabaks ja, ja missuguseid positiivseid negatiivseid järelmeid see endaga kaasa tooks? Ja ei saa tõesti huvitavad ja Soome ja Rootsi ekspertide suust on need näited ka anud sest Rootsi on eriti Soome, neid on ju need riigid, kes sirge seljaga suunduvad fikseeritud kursisüsteemi poole ja Soome saab selle 24 tunni pärast, tähendab valuuta stabiilsuse, on üks eesmärke, mille poole liiguvad kõik Euroopa Liidu liikmed, mis on siis fikseeritud kursi ja ujuva kursi eeliseid ja kui me vaatame jällegi Eestit tema väiksuses ja näiteks võtame kõikvõimalikud majandusindikaatorid, mis Eesti majandust iseloomustab, me näeme, kuivõrd vulatiivsed nad kõik on kuivad, üks tehing mõjutab ükstapuha börsil SKP-eelarvet üks tehing, mis rahvusvahelises mastaabis on tilluke, tilgub, see võib meie majandusnäitajaid väga tugevad Malta raputada ja ma olen päris kindel, et ujuva kursi korral hüppaks Eesti krooni kurss üles-alla nagu väike pingpongipallike ja riigis, kus ekspordi-impordi osatähtsus on, on niivõrd suure noh, üks suuremaid tõenäoliselt Euroopas ja, ja, ja ka maailma mastaabis oleks selline hüplev kurss äärmiselt kulukas. Kõigile meile. Aga üks number ikka ka, et missugune võiks olla eeldatav majanduskasv, mida teie arvate Eesti pangas? Meie numbrid on siiamaani jäänud samaks ja nelja protsendi ringis oleks ikkagi kõige kõige optimistlikum variant, aga pessimistliku lähenemisega nulli kant. Sügisest alates oli pressi üks esiteema kindlasti ja vaieldamatult põllumajandusigaldulnud saagid ja kahjude korvamine. Põllumehed ise pidasid lõppevat aastat suisa katastroofiliseks, sest mullusega võrreldes alles teravilja toodang tänavu 20 protsenti, kartulisaak aga 35 protsenti. Minister Andres Variku hinnang aastale. Me ei ole, suutmata ülevata maailmasse toimivad ühtset põllumajanduspoliitikat, siis kõik need teised tegurid oleksid oma mõju avaldanud tunduvalt vähem. Ansest ikaldus, Vene majanduskriis või turgude ärajäämine, Aasia kriis või kas oma pangandus nüüd oma pank pankrotti läks? Kui oleks meil olnud süsteem veel toimiv, siis ka kõik need teised tegurid ei oleks nii otsustavalt mõju avaldanud. Riigikogu lõpuks otsustas siis eraldada ikalduskahjude kompenseerimiseks 227 miljonit krooni kui õigeks seda niisugust lahendust üldse peata antud situatsioonist ma pean seda väga õigeks, et ja siin ei olnudki muud võimalust, see ei ole tekkinud kasu endast tingitult, vaid ikkagi looduse mõju. Ja me suutsime selle ka ära hinnata, on avaldatud ka arvamust, et see 227 miljonit on liiga vähe, see ei kompenseeri kaugeltki neid kahjusid, mida põllumehed said? Loomulikult seda näha, aga kahjuks tähendab ei ole praegu oh well kindlustussüsteem välja töötatud riigi poolt, kusjuures kindlustus on vabatahtlik, aga ka uutel tootjatel ei ole olnud piisavalt raha ja vahendeid siis kindlustussüsteemis osalemiseks ja siin peab nüüd kooslust riigiga leidma lahenduse, et kindlustunne luua tootjatele, et nad oleksid huvitatud põllukultuuride kindlustamisest. Aga nüüd, vaadates on, siis tegelikult on kogu kahju. Mis sellest nüüd ilmastikutingimustes tekkis, ainult põllukultuuride osas? Ei võta, tähendab, siia juurde nüüd ei hooneid, lakkusin, torm kadusid, rüüstas siis ta oli kindlasti üks miljard või natukene rohkem ja kuis vaadata toimiva süsteemina, et omavastutus on siis tegelik kahju põllukultuuridele, ilmastikutingimustest, kus oleks ainult kaetud need tehtud kulutused kuse jaoks arvesse võetud saamata jäänud tulu, ega nagu see võis olla kuskil 400 miljonit mis annab alust loota, võid kindel olla, Vlad, kui järgmine põllumajandusaasta peaks olema samasugune, nagu oli lõppeva aasta et siis ei ole vaja näiteks ümber vaadata riigieelarvet sellel eesmärgil, et leida põllumajandustootjatele erakordset toetusraha. Oleme nüüd töötanud välja ikaldus, sest tulenevate kahjude hüvitamise seadus sellele nüüd kavatseb viieteistkümned kuuendal jaanuaril valitsusse viia. Ja kui ka riigikogu selle heaks kiidab, siis on ka üks kindel vundamendikene olemas. Andres Varik rõhutas, et nimetatu on siiski ainult üks osa süsteemist, mida on hakatud välja töötama. Lõppeva aasta polnud põllumajanduses siiski läbinisti negatiivne. Piimakarja produktiivsus suurenes nii ühe lehma kohta kui ka kogu toodanguna mullusest rohkem. Läti liha ja mune vastu võeti maaelu jaoks olulisi seadusi. Palju vaidlusi seisab aga veel ees. Ühes saadakse aru, et meie enda kodumaa, meie enda, Eestimaa peab olema ilus kas nüüd korrashoidu tagada läbi tootmise või siis lihtsalt taha vahendid ette, et Eestimaa olekski üks Murmaga muru niitmist. Kõige odavam on ikkagi säilitada toot ja mitmekesistada ja otsib ka piisavalt alternatiiv. Nagu Andres Varikult kuulsime, seisab riigil ees mitugi tähtsat otsust. Otsus, kuidas peab jätkama põllumajanduskuidas toimub elu maal ja missugustes vormides peab jätkuma, aga üsna tähtsaid valikuid tuleb langetada ka sotsiaalses vallas. Aga enne veel, kui nende teemade juurde jõuame, võtab riigikogu esimees Toomas Savi. Kui võtta riigikogu tööaasta. Lõppeva aasta oli viimane täispikk teos riigikogu praegusele koosseisule, kõik need aastad olete teie olnud parlamendi juhataja ja kuidas aastate lõikes hindate seadusandjate tööd, kas lõppeva aasta oli millegi poolest eriline usule üsna vähe, kui oli, kui võtta, kui arvestada seda, et nii või teisiti valimised asetavad oma pitseri igal juhul, siis võiks öelda, kasvõi kui arvulist hulka vaadata, et riigikogu ei olnud nii toimekas kui võib-olla eelmised kolm aastat ja see on ka küllalt loomulik. Kuid teisest küljest ega, ega see kvantiteet ei näita ju tegelikku sisu. Ja ma usun, et mõned sead ütles, et mis võtsid küll rohkem aega ja mille tõttu vastuvõetud seadusaktide arv väiksemaks ka paremateks, õige parlament peab ju alati sinnapoole püüdlema, et seaduste kvaliteet oleks võimalikult hea. Et seaduste keel oleks võimalikult arusaadav just nendele, kelle jaoks seadusi kirjutatakse. Ja kui me tuletame meelde kasvõi seda tõsiasja, et haldusaktid on ju riiklikult kohustuslikud käitumisreeglid meile kõigile, siis mida selgema sõnastusega on seadus, seda lihtsam on teda täita ja seda rohkem tahetakse teda täita. Aga kui nüüd mõelda tagasi 1998. aastale, siis milliste seaduste vastuvõtmine teeb südame soojaks, toob vähemalt, et jah, riigikogul õnnestus sellel aastal midagi Eesti riigi eriti eesti rahva jaoks ära teha. Ma usun, et neid seadusi on rohkem kui üks, võib-olla mis märkimist vääriks. Eelkõige on ikkagi selle poliitilise reformi seisukohalt vaadates, et riigikogu keelustas siiski valimisliidud ja ma usun, et see poliitiline reform läheb sedavõrd edasi, kuidas me peame nüüd võtma vastu otsuseid ka selles osas toimub fraktsioonidega riigikogus, kuidas nimekirjad saavad riigikokku moodustada fraktsiooni, nii et minu meelest on see poliitiliselt küll väga tähtis, et me poliitilist reformi edasi nihutasime. Teisest küljest on ju terve rida neid seadusandlikke akte, mis puudutavad eurointegratsiooni ja Ma usun, et riigikogu on teinud siin oma parima, sest tegelikult on valitsuse pool ehk ministeeriumid töötanud küllaltki ebaühtlaselt ja söötnud meile ette ebaühtlaselt seadusandlik akte. Aga riigikogu taha nagu pole midagi seisma jäänud. Kolmas ja noh, kui me võtame kasvõi põhiseaduse kätte, siis on alati riigikogu üheks tähtsamaks tegevuseks ja tähtsamaks dokumendiks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontroll. Riigikogu on juba neljandat korda, siis see koosseis võtnud järgmise riigieelarve vastu eelmise aasta lõpul. Mis oleks esimene asi, mis teile pähe torgata, mis võiks tuua riigikogu inimestele lähemale? Päris esimene, mis pähe turgatas, on ikkagi see riigikogu avatuse mõiste. Me oleme praktiliselt juba nii avatud, et nagu rohkem ei saakski ja süü on siin ju selles, et sügisel me suutsime avada oma informatsioonisüsteem internetis, milline oleks teie uusaastasoov beebidele kui ka Eesti kõigile ülejäänud elanikele kõik koju. Eestlased on juba ükskord selline rahvas, et tahavad vana-aasta õhtuks jõuda koju. Usun, et kõigil on perekondades oma koht laua taga ja tahakski soovida, et kõik jooksid Haberakondades. Ja läheme siit edasi peaministri kommentaariga ja tagasivaatega. Lõppevale aastale. Vähemusvalitsust juhtides ei olnud Mart simmanil loomulikult mitte kerge aastaga tegemist, aga küllap ta räägib ise. Selleks, et anda hinnangut mööduval aastale, tuletan meelde näib ootusi neid plaane ja kavasid, mis oli valitsusel aasta alguses. Praegu aasta lõpul, võime tõdeda, et valdav enamus kavadest on teoks saanud. Need eelistused ja prioriteedid, mis praegusel valitsusel eelarves kajastamist leidsid, need on teoks saanud. Meie eelistused olid õpetajate palgad, suurem tähelepanu regionaalsele arengule suurenesid veeringud väljapoole Tallinna. See oli aasta, kus esimest korda rakendati põllumeestele otsetoetusi. Põhimõte võeti maarahva poolt hästi vastu. Kahjuks peame tunnistama, et need toetused alati jõudnud nendeni, kellele oli planeeritud, kuid see juba ei sõltunud valitsusest ja peame seda kogemust arvestama. Nii et eelarve, Me täitsime. Selles antud eelarve kantud lubadused on teoks saanud. Välispoliitiliselt oli aasta edukas, alustati liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga, praeguseks on teada, et järgmise aasta märtsis hakkab kehtima viisavabadus Schengeni riikidega. Meie suhted Venemaaga on paranenud. Eesti-Vene valitsustevahelise komisjoni istungist toimus Tallinnas oli kantud väga positiivsest atmosfäärist, me kirjutasime alla esimestele lepetele ja see on hea eeldused järgmisele sel aastal. Me võiksime mõelda juba väga tõsiste lepingute allakirjutamisele, milleks on topelttollide kaotamine. Viisavabadus käesoleva aasta ei olnud nii edukas majanduslikult kui oli seda eelmine aasta, kuid me ei oodanudki 11 protsendilise majanduskasvu jätkumist, kuid see aasta tõi ka palju muret, ootamatusi, mida ma aasta alguses ette näha ei osanud. Maailma majanduse kriis kolmandik maailma majandusest on kriisis. See avaldab mõju kõikidele riikidele. Ka Eestile. Venemaal toimunud sündmused mõjutasid meie arengut. Ilmastik oli meie vastu, mitmed pangad kukkusid kokku. Kuid Ma usun nüüd tagasi vaadates, et valitsus käitus ka nende ootamatute kriiside katastroofide puhul kiiresti, operatiivselt. Lubasin rahvale, et Maapanga krahhiga seoses hoiused hüvitatakse ning praegu ei mõelda, et üksikhoiustajad on teatud omavastutust arvestades ja üle 90 protsendi oma raha tagasi saada olnud. Nii et oli raske aasta, kuid valitsusele edukas Ast. Mina annaksin ka koalitsiooni opositsiooni suhetele mööduval aastal hea hinnangu saali uue poliitilise kultuuri aasta. See, kuidas me eelarvet menetlesime, et käisime opositsiooni juba kevadel kevadest hoidsime pidevalt neid kursis sellega, mida valitsus teeb. Arvestasime seda kriitikat, mida opositsioon eelarve menetlemise kestel on teinud või tegi ja et lõpuks eelarve siiski sel aastal vastu või näitab ka seda, et vähemusvalitsus on sunnitud opositsiooniga suhtlema hoopis teisel moel kui enamusvalitsus. See eelarve on loomulikult valitsuse eelarve, kuid siin on väga palju arvestatud opositsiooniga ja ma usun, et lõppkokkuvõttes võidab sellest rahvas. Mis on see, mida halise suht murelikult järgmisesse aastasse kaasa võtab? Ainuke mure on see, et kui pärast valimisi tulevad võimule poliitilised jõud, kes hakkavad Eesti majanduspoliitikas tegema põhimõttelisi muudatusi kui see majanduspoliitika, mida kõik taasiseseisvumise ütles, et valitsused on järginud, kui selles majanduspoliitikas hakatakse sisse viima põhimõttelisi muudatusi Ja kuivõrd me tõepoolest seisame riigikogu valimiste künnisel, siis sedakorda selles saates erakonnad sõna ei saa. Küll aga Halüüsi poliitilist maastikku ja erakondade võimalusi. Tartu Ülikooli politoloogia õppejõud Rein Toomla. Oma efekt on nüüd muidugi on efekt oleks võinud seisneda selles, et selle tulemusena tegelikkuses võiksid üsna paljud erakonnad jääda riigikogust välja, see tähendab, et nad ei suudaks iseseisvalt ületada seda viie protsendilist künnist esindatust nad. Ja kui ühte erakonda momendis ei ole noh, siis teda peaaegu ei ole ka tegelikult olemas. See oleks tähendanud paljudele erakondadele sellist vaikset hääbumist ja noh, mõne aasta pärast võib-olla ehk ametlikku laialiminekut erakonnad on, aga taiplikud valimisliidud on sisuliselt asendunud ühisnimekirjadega nende ühisnimekirjade varjus, nüüd need niinimetatud nooremad partnerid, ehk siis sellised erakonnad, kes olid nõus oma nime ja siis ja lipu maha salgama ja lepivad kohtadega seal esimese 10 lõpus või teise 10 algul. Need erakonnad ei pruugi sugugi mitte nüüd hääbuda, nad ei pruugi mitte laiali minna. Mõned neist võivad küll hetkel lubada, et küll nad ühinevad ja võib-olla ehk pärast valimisi. Kuid sellesse lubadus ma eriti hästi ei suhtuks. Nii, aga nüüd vaadelda seda aastat ehk tervikuna erakondliku arengu seisukohalt ma püüaks välja tuua kaks tendentsi, esimene tendents, mida ma olen nüüd sel aastal meie erakondade arengus tähendanud, on ehk selline, mida võiks nimetada leebumiseks. Väga paljud erakonnad on loobunud oma senisest programmilisest radikaalsusest, kui noh, paar aastat tagasi puhtalt programmide järgi oli võrdlemisi lihtne ühte või teist erakonda mingisugusel skaalal paika panna, siis, siis praegu on nad üsnagi tihedas kobaras koos. No ma kujutan ette seda tavavalijat, kes võiks nüüd kuu või kahe pärast kätte võtta näiteks nende valimisprogrammid ja kui ta avastab, et mingit vahet ei ole, tuleb välja, et sugugi mitte kõik poliitilise elu nishi ei ole täidetud. Kõige ilmekamalt tõendas seda nüüd kuu algul asutatud kristlik rahvaerakond. Mul on tunne, et teiste erakondade liidrid peaksid selle parteiga üsna tõsiselt arvestama. No mis hakkab toimuma järgmine aasta, eks see sõltub siis valimistest, vaatame lihtsalt, kui palju neid sinna sisse saab. Teeme ühe väikese ennustuse prognoosi veel, et missugused erakonnad võiksid valitsuse moodustada, kuidas teie arvates? Seda on üsna raske ennustada, viimased küsitlused ikkagi baseeruvad sellele niinimetatud valimisliitude keelustamise eelsele perioodile. Noh, kas me võime nüüd mehaaniliselt kokku liita Mõõdukate protsendi ja rahvaerakonna protsendi võib-olla võime või täpselt sama mehaaniliselt kokku liita nüüd Koonderakonna Pensionäride Perede ja Maaliidu protsent, siis pilt muidugi väga keeruline ei ole, aga vähemalt mina ei ole küll neil julgem, kes sellist liitmist hetkel riskiks ette võtta. Lisaks tööpuudusele lisaks väikesele Hiibele lisaks pankade pankrotile on lõppeva aasta ühe suurima probleemina välja toodud ka turvatunde puudumine. Kui turvaline on Eesti täna 98. aasta lõpul politseiameti peadirektori asetäitja Jüri Kasesalu. Eesti on täpselt nii turvaline kui palju. Eesti ühiskond on võimalusi leidnud turvalisuse materiaalseks tagamiseks. Kui palju võimalusi on leitud politseinikke ja ka kaitsetöö objektiivseks ja lootusandvaks valgustamiseks elanikele, kui palju tahetakse selles osaleda? See turvalisuse küsimus ei ole ainult ühe või teise korrakaitseasutuse organi probleem. Muidugi terve ühiskonna probleem. Eesti teeb turvalisemaks kui neli-viis aastat tagasi see et raskete ohtlike kuritegude arv on meil järjekindlalt vähenenud. Turvalisemaks teed. See, et me oleme võimelised suuremaid rahvaüritusi tagama turvalisemalt turvalisemaks, teeb see kasvõi sõlmitud kaitseliidu ja politseiameti vaheline leping koostööks. See leping näeb ette territoriaalsete formeeringutamist. On, mis on meil siis prefektuur, politsei korrektuurid, kaitseliidu malevad, nende konkreetset koostöövormid konkreetsete ohtlike piirkondade ka patrullimiseks. Ma tahaks loota, et poliitikute hulgas ei ole selline mõtteviis nagu meil on aeg-ajalt välja öeldud, et mis teist toetada hakake enne tööle filme siis toetamise otsustame teatud piirini peab ikka aine toetama ja siis valjema häälega küsima, mida te paremini teinud. Vale. Odav politsei on meie turvalisusele ja riigile kallis asi. Ma tahaks loota, et uus riigikogu suudab otsustada sotsiaalsete garantiide ülejäänud küsimused, kui kaugele üldse terve ühiskonna pensionil ja kindlustamine on. Kuid ma leian, et terve maailma politsei des ei ole eraldi pensioni kindlustamine või koosseis avalike teenistujate, pensioni kindlustamisega, eristatud ikkagi muust pensionist kindlustamisest, ilmnaasia see puudutab eelkõige neid, kes teades, et ta tuleb raske ameti peale. Ta Peab olema valmis küll ühest kohast teise minema öösiti töötama. Ta teab, et ta teeb seda kõige selle nimel, et kui ta edukalt suudab töötada, siis puudub tal terve elu jooksul vajadus korjata midagi hätta oma pensionipõlve kuidagi inimlikumalt mööda saadavaid, sellelegi tähendab riik. Kui see kindlustuse põhimõte on näiteks sellised saavad olema järgmise riigikogu poolt siis kahtlemata täpselt sama palju, võib-olla kuise konkreetse palgatõus aitas, uue noore kaadri. Politseisse tulles pole vanuselt kaas. Aga Kai Vare võtab nüüd arendada sotsiaalse turvalisuse teemat, teadupärast pole seegi üldse mitte vähetähtis. Pealiskaudselt suhtudes tundub, et enam hullem olla ei saagi. Hundiseaduste aegu jäävad ellu ainult kõige tugevamad pensionärid, nälgivad lapsi ei sünniarstid, eetika nigelavõitu poliitikud räägivad sotsiaalteemadest ainult valimiste eel. Nii võiks kokku võtta inimeste arvamuse. Aga nii, nagu areneb tasapisi meie riik, nii areneb ka sotsiaalne turvalisus. Sotsiaalministeeriumi kantsleri kohusetäitja Valdeko Paavel märkis aastast kokkuvõtet tehes, et lapsiku rabelemis aeg tundub möödas olevat ning uue riigikogu ja valitsuse tulek ei tähenda enam kõige senitehtu pea peale pööramist. Ma olen päris kindel, et selles aastas sotsiaalne turvalisus on üsna kvalitatiivselt edasi arenenud. Tooksin näite raadiuma ja pensionikindlustuse uus seadus, pensionikindlustuse reform, mille protsess kujunes hoopis erinevalt, kui, kui varasemad seni oli pensionikindlustust kui nähtust käsitleti laias kontekstis, meie inimesed hakkasid selle asja üle väga erinevatest aspektidest mõtlema ja ma arvan, et see on niisugune sotsiaalse turvalisuse eeltingimus, üldsegi, et me kõik tunneksime, me igaüks osutame iseeneseturvalisusest ennekõike. Tervis on meie kalleim vara ja sotsiaalse turvatunde oluline komponent on ka arstiabi kättesaadavus. Valdeko Paveli sõnul on enamus inimestest Eestis ravikindlustusega hõlmatud ja haigekassakaarti ei ole vaid umbes ühel protsendil elanikkonnast. Kas aga haigekassakaardi omanik saab alati vajadusel kvaliteetset arstiabi? Lõppevat aastat ilmestavad mitmed ajakirjandusse jõudnud juhtumid arstide ebaõnnestumistest. Küllap on paljud meist kokku puutunud ka olukorraga, kus polikliinikusse pöördudes arsti juurde aega saada ei õnnestu. Küll aga pakutakse võimalust pääsedasama arsti juurde oma raha eest ja siis juba haigekassakaart ei kehti. Meditsiinikvaliteet on sel aastal eriti teisest poolaastast, väga teravalt on meie ministeeriumi tähelepanu all ja tõenäoliselt on selleks järgmise aasta arstiabi prioriteete meil just üldsegi, et ravi kvaliteeti oluliselt tõsta. Ja mis puutub sellesse, et kas saab kõiki teenust või mitte, siis noh, teadagi, meie tervishoiusüsteem on nii võimas, et ta võib ära kasutada ka kaks korda rohkem raha, kui meil, ravikindlustus on võimalik. Sotsiaalne turvalisus on siiski tihedalt seotud majandusega ja lõppeva aasta ei olnud majanduslikult kuigi õitsev. Toimetulekutoetuse saajate arv ei ole kasvanud näiteks sellepärast, et toimetuleku piiri ei ole see aasta oluliselt tõstetud. Teine asi on see, et elanikkonna sissetulekute struktuuris on toimunud muutusi. Mida lähemale jõuavad valimised, seda rohkem on neid, kes tuletavad meelde, et Eestis sünnib väga vähe lapsi. Sotsiaalministeeriumi kantsleri sõnul ei ole lastega perede olukord 98. aastal paranenud. Suhteliselt võib öelda, et ta on halvemaks läinud. Riigikogus esitati viis seaduseelnõude lastega peredel sidumiseks tulvaks soodustustega kaga kunagi ühe väikse sissetulekuga peredes siis neile tulumaksu sai. Seda saab üldsegi lastega perede olukorda parandab ja lapsi toob ühiskonda juurde ennekõike stabiilsus. Sama näide, kui et on võimalik ühe väikse seadus ettepanekuga muuta toetuste süsteemi, näitab, et süsteem on ebastabiilne. Tegelikult. Kokkuvõtteks ütles Valdeko Paavel, et lõppeval aastal on tehtud mitu olulist sammu sotsiaalse turvalisuse suurendamise teel. Märkimisväärseid tulemusi siin on juba, nagu nimetasin, pensionikindlustuse seadus, mitmed kokkulepped sotsiaalpartneritega, tööandjate töövõtjatega, tervishoiukorralduse osas ei saa öelda, et on nüüd valmis kokkulepped, aga, aga on, on kujunemas kokkulepped ja neid töid on väga palju veel neid töögrupp ja valdkondi, kus me oleme püüdnud saada vaata ta konsensus, et vältida seda olukorda, et näiteks aprillist alates on jälle uus poliitika ja, ja nii edasi ja nii edasi. Me ei ela maailmas üksi ja nagu kuulsite, on majandus ja selle mõjud suisa piirideta. Nõnda oleneb meie hea käekäik samuti naabritest. Venemaa aasta võtavad need kokku Uku Toom ja Madis Hint. Kõigepealt ehk kõrvutaksid, millised olid Venemaa lootused aasta algul ja mis sellest välja tuli. Aasta algas Venemaa jaoks niimoodi suurejooneliselt ja üllatavalt optimistlikult. Just eelneval aastal oli saavutatud esimene väike majanduslik tõus, Nemad vähemalt statistiline. Ja president Jeltsin pühendas seda aastat sissejuhatava kõne teemal, et nüüd ühiste jõududega Venemaa majandusliku tõusu poole. Aga seda muidugi, mis edasi juhtuma hakkas, seda ei oodanud seal algushetkel keegi juhtuma hakkab palju juhtuma, hakkas nii majandusega kui poliitikas, aga tegelikult ei oodanud ka seda mitte keegi, et Jeltsin tuleb ja ootamatult võtab peaminister Tšernomordeni maha. Jah, see võib-olla oli juba esimene selline väga ärevaks tegev signaal tegeliku majandusliku olukorra kohta tegelikult Venemaa on nagu narkomaan sõltuvuses nafta müügist ja nafta hind maailmaturul hakkas juba 97. aasta lõpus radikaalselt langema. Ja tegelikult ilmselt selle kevadise peaministri ja valitsuse vahetuse taga oli ju tegelikult selline suur majanduslik ärevus õhus ja Jeltsin tegi sellise paanilise ja pool intuitiivse otsuse, et äkki noorem ja veel radikaalsem meeskond suudab päästa, mis muidugi ei olnud matemaatiliselt enam võimalik. Ja sügisel tegi ta uue otsuse ja otsustas ordeni tagasi tuua ja siis ei kinnitanud tuuma, kes algul ei tahtnud Kirilenko kinnitada, nüüd enam endist peaministrit Jarno ordenit, tuuma siit leidis sel hetkel, et tal on ka hästi erakordselt tugevad trumbid, aga riik oli juba vaieldamatult majanduslikult minema allamäge, oli juba täielikke majanduslikke paanika, kursi kohutavalt kiire langus ja see kõik süvendab ühiskonnas vasakpoolseid ja selliseid vasakäärmuslikke meeleolusid. Peaagu tuumas domineeriv vasakpoolne ja kommunistlik enamus leidsid seepeale Nad võivad hakata pressima Jeltsinit ja valitsuselt välja enamat, kui nad seda senini saanud olid. Ja kokkuvõttes siis oligi kompromiss, selline suhteliselt mannetu ja vasakmeelsuse imperialismi sõbralik peaminister Jevgeni Primakov. Aga kui kevadel ei tahtnud tuuma niivõrd Jeltsiniga vastuollu minna, erakorralisi valimisi välja kutsuda, siis sügisel oli ta selleks valmis? Ei, ma arvan, et tegelikult käis selline suhteliselt intuitiivne ja spontaanne poliitiline mängija tõmblemine ja seda mitte ainult tuuma poolt ja tuumakoridorides, vaid kahjuks selle aasta üks ilmingutest on tõesti ka täitevvõimu Jeltsini enda selline täieliku autoritaarsele ja tujukale kuningale omane emotsionaalsus. Ja samal ajal on taustteema kogu aeg olnud Jeltsini tervis. Jah, ilmselt see on kõik tervisest väga sõltuvuses, tema emotsionaalsus ja tema enesekindlus seepärast, et Venemaal on toimunud suuri ja väga inetuid riigi riigipöördekatseid just siis, kui see esimene ja kõige suurem valitsejad lihtsalt füüsiliselt natuke halvas vormis. Ja seetõttu on ka Jeltsin oma lähikonda hakanud väga palju kahtlustama, ta on olnud kohati väga umbusklik tõmblev oma poliitikas ja kui mõelda nüüd, et tal on ka olnud tõenäoliselt probleeme alkoholismiga, mida tema lähikond väga vapralt on kinnitanud siis ei ole tõesti tegemist enam sellise suure ja jõulise ehk riigijuhiga, keda praegu võib-olla Venemaa vajaks. Ja aasta lõpul on Venemaa poliitikud kurtnud ka seda, et enam ei võeta neid tõsiselt ka välismaal. Kui Ameerika ühendriigid tegid Iraagile lennurünnakuid, siis ei konsulteeritud enam Venemaaga, millega Venemaa on nagu ikkagi harjunud. Kui ma enne ütlesin, et Venemaa narkomaani moodi sõltuvuses naftahindadest siis tegelikult nüüd, kui naftahinnad on ilmselt pikaks ajaks lootusetult madalad on Venemaa teistpidi sõltuvuses välislaenudest niimoodi, et tegelikult sõltuvuses Venemaa on, ta ei taha seda mitte mingil juhul tunnistada, ta ajab sõrgu vastu ja teeb vastupidi väga agressiivseid avaldusi, vähemalt sisepoliitilisel areenil. Aga tegelikult need, kes kainelt mõtlevad, need saavad aru, et järgmine aasta võib tulla veel katastroofiliselt, kui ei, saadav rahvusvahelise valuutafondi ja lääneriikide rahasid Venemaa majandusse tahab. Euroopa Liiduga alustas Eesti sisulisi kõnelusi ja söömisprotsess on seni kulgenud edukalt Barakonna raskem osa sellest tööst relees hukkuda. Meie vestluskaaslane on nüüd välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann. Alar Streimann, aastalõpuintervjuud Eesti ja Euroopa Liit alustaksin küsimusega, kus me olime aasta alguses ja kust me oleme nüüd. Ma arvan, et see teadmiste hulk, mis on avalikkuse hulgas tekkinud viimasel aastatel Euroopa liidu kohta, seal mõõtmatult kasvanud, nii et see oleks Ida suuri protsesse, mis muidugi Euroopas pidevalt toimunud, mis seni on vist mööda läinud ja ühtäkki on eesti osaliselt sellesse protsessi sisse saanud, nii et eelkõige, mis on juhtunud sellel aastal, minu arvates on see teadmiste hulk, teadmiste tase, teadmiste kvaliteet Euroopa kohta, tegelikult mitte ainult Euroopa Liiduga on Eestis ikkagi mõõtmatult kasvanud. Sellel aastal omandas eesti keeles uue tähenduse vana eestikeelne sõna sõelumine. Aga aga minu arvates on termin ilusti vastu võetud, avalikkuse poolt oma koha leidnud ja peegeldab päris hästi seda protsessi, mida sõelamine siis ka iseloomustab. Et see on selline vastastikune infovahetus, kus siis püütakse sõelale jätta teatud probleemsektorid. Ja kaugel me omadega oleme selle aasta lõpuks. Mis tehtud, mis teoksil? Selle aasta lõpuks on ekspertide poolt need siis läbi vaadatud 20 peatüki kokku on meil läbirääkimisi, vaadake 31, võib öelda, et jämedalt ikkagi üle poolte peatükkidest on läbi analüüsitud, kuigi mõned eelseisvad pealegi on kahtlemata väga mahukad, mis puudutab sisulisi kõnelusi, sisulisi arutelusid selles osas, et mis siis nagu Eestit huvitab, mis on erihuvid, millised eri käsitlusi me soovime saada, millest ülemineku selles osas me oleme alles alustanud ja selles osas kindlasti rasked kõnelused tulevad kevadel, aga võib öelda veel raskemad, isegi aasta lõpupoole. No kas me kujutame ette kuidagi seda asjade kronoloogilise käiku, kui Eesti on öelnud, et ta tahab olla valmis esimeseks jaanuariks 2003? Läbirääkimised kestavad järgmisel 99. aastal, mis juhtub aastatel 2000 2001 2002, kui asjad lähevad nii, nagu meie soovime ja kui jutud Euroopa Liidu laienemise tempo aeglustumisest ei vasta tõele, nagu viimasel ajal on ka kinnitatud? Kui me räägime muidugi sellest optimaalsest versioonist, mis meile vastaks kõige rohkem ja me oleme kogu aeg elutsema reaalsel realistlik, meie seisukohalt vaadatuna siis on võimalik kahtlemata liitumisläbirääkimised lõpetada aasta 2000 jooksul, mis jätaks siis muidugi teatava ruumi ratifitseerimisprotsessiks, mis tähendaks, et meie poolt väljaöeldud kuupäev kakstuhatkolm on täiesti reaalne ja ma võin kinnitada, et on palju liikmesriike, kes on veendunud ka Euroopa liidu olete, et Eesti on selleks hetkeks valmis ja liitumine seal hetkel siis kusagil toimub loomulikult selle kuupäeva üle, läbirääkimiste lõppfaasis tuleb raske vaidlusel. Ja kuskil siis küsitakse ka eesti rahva käest, kas ta seda kõike soovib. Aga teie olete selles protsessis ja sääres brüsseli masinavärgis nüüd juba päris tükk aega sees olnud. Öelge, kuidas teie mulje on muutunud Euroopa liidust ja sellest kõige mõttest, kuhu me pürgime? Ma olen Euroopa Liiduga kokku puutunud väga ka, aga juba alates esimesest lepingust, mis Eesti sõlmis Euroopa Liidu 82. aastal, ma julgeks öelda arvamus nüüd Euroopa liidus või suhtumine sellesse, mis seal toimub, on oluliselt muutunud. Ma olen siiski näinud seda protsessi alati natukene laiemana, kui nüüd lihtsalt sellest on mingi liit, on mingisuguse konkreetse daamid, on konkreetsed kohustused. Euroopa Liit on ikkagi väga suures osas seotud terve Euroopa regiooni ja kõigi Euroopas olevate riikide tulevik on vähemal või rohkemal määral, sõltub sellest, mis saab Euroopa Liidust, nii et, et selles mõttes ole mul nüüd küll mingisuguseid seesmise kahtlusi. Võib-olla nüüd teisest küljest. Ta peaks ütlema seda, et omades muidugi tohutut informatsiooni hulka, mis me siit välisministeeriumist läbi käib, näeme muidugi väga paljusid probleeme seal mingi paradiis, see ei ole mingisugune ideaalnägemus, mida me võib-olla näeme unes, aga kahtlemata Eestile minu arvates. Variant, kui me tahame ennast siit sellest tagamaast üldse kuhugi välja tuua. Ja viimaks aasta tõelised välisteemad, need on ülevaateks seadnud Hillar Nahkmann. Rääkides lõppeva aasta välispoliitilistest sündmustest, mis seotud Ameerika Ühendriikidega mööda minna kahest asjast president Bill Clintoni seksist, Taal ning USA Iraak. Osaliselt on need asjad omavahel seotud ja seda läbi president Bill Clintoni isiku. Ameerika Ühendriikides on kogu selle aasta üritatud tõestada, et suuremat demokraatiat kui USA maailmas ei ole ja seda oma presidendi au ja uhkuse hinnaga. Kui Bill Clintoniga vabal ajal kandidatuuri presidendi ametisse üles seadis, hakati kohe rääkima temast kui suurest seelikukütist. Paljud arvasid, sellele ei õnnestugi tal üldse riigi etteotsa saada. Läks aga teisiti ning süüdistused seejärel, et Clinton on rikkunud abielu, olid kiirelt tulema. Esialgu aga suutis Clinton nad ilusasti tagasi tõrjuda, kuni astus areenile Monica Lewinsky Kennet staari juhtimisel. Valge maja praktikant sai oma sinise kleidi abil asjad nii kaugele, et president oli sunnitud üles tunnistama, et tal oli ebasünnis suhe. Monikaga. Demokraadid lootsid, et sellega on asi lõppenud ja president Clinton saab rahulikult jätkata riigi juhtimist sest vahepeal oli mujal maailmas tekkinud küll tunne, et ega USA-s riigiasjadega üldse tegeledagi. Võta näpust. Vabariiklased tahavad plaatidele president Richard Nixoni tagasiastumist, sellest kätte maksta ja vilistada Ühendriikide autoriteedile maailmas ning asi vähemalt nende meelest võiduka lõpuni viia. Kuid selline kangekaelsus on toonud nendele ka mitu tagasilööki. Vaatamata paljastustele ja Kennet Stahli väidetele, et riigi eesotsas on üle aisa lööja ja vale vanduja hakkas Clintoni populaarsus hoopis rahva hulgast tõusma, on tema toetajaid rohkem kui vastaseid. See kajastus mingil määral ka vahevalimistel USA kongressi, kui vabariiklasi ei saatnud nii suur edu, kui nad ise lootsid. Vahevalimiste abil taheti saavutada mõlemas kongressis selline kohtade jagunemine. Olen tulnuks Clintonile umbusaldust avaldada ja seega ametist lahti kangutada. Seda aga ei juhtunud ja praeguseks hetkeks ollaksegi ummikseisus. Esindajatekoda avaldas presidendile küll umbusaldust. Sõnad seda aga teha ei suuda, sest vabariiklastel ei ole vajalikku ülekaal. Bill Clinton on aga teatanud, et tema vabatahtlikult tagasi ei astu ja sellega nõus, nagu öeldud, ka enamik ameeriklasi, niisiis patiseis, ainukene, mida kogu selle klaperjahi peaorganisaator võitis, oli see, et ta kuulutati Ühendriikide aasta inimeseks. Küll on aga lõppeval aastal kerkinud üles küsimus, et kas president Clinton ei ole nii mõnegi välispoliitilise sammu ehk astunud just seksiskandaalis sündmustest käiku silmas pidades. Kõige rohkem süüdistatakse presidenti oma isiklike asjade ajamises Iraagi pommitamisega seoses. Tõsi ta on, et esindajatekojas talle usaldamatuse avaldamine ja Iraagi objektidele pommitamine langesid kuidagi väga kahtlaselt lähedastel aegadele. Lisaks ei olnud paljude arvates ka mingit otsest põhjust just nimelt sel hetkel Iraagi sõjalisi objekte rünnata. Tegelikult on ammu tuntud võtet, riigijuhid üritavad välispoliitiliste sammudega sisepoliitilistelt raskustelt oma alamate tähelepanu kõrvale tõmmata, nii et selleski valguses tundub seos Iraagi pommitamine seksiskandaal otseselt olemasolevat. Samas on teada, et Iraagi juht Saddam Hussein ei mõista inimkeelt ega mõistusele. Temaga saabki ainult karmikäeliselt asju ajada. Lõppude lõpuks on mees end vastandanud kogu maailmaga ja tundub, et selles küsimuses on ta lõpuni valmis minema. Seega tulebki ka Iraagi-vastaste sanktsioonidega kasvõi rünnakutega lõpuni minna, et need lõppeksid mingi muudatusega Iraagi poliitikas. Öelda eemalt, et küll oleks tore, kui rahvas Husseini kukutaks ning omale uue juhi valitsus on küll ilus, aga mingi otsese tulemuseni see küll ei vii. Selline poolikuse Bill Clintoni seksiskandaal tekitavadki vägisi enamusel inimestel maailmas tunde, et tegemist oli nii-öelda Clintoni isikliku asjaga. Karta on, et Clintoni seksist nädal võib veel edaspidigi mõnedele Ühendriikidele välispoliitilistele sammudele selle isikliku asjaajamise mekki man anda. USA ja Suurbritannias rünnakud ei saavutanud maailmas erilist mõistmist, Irakon veelgi julturmaks muutunud nii USA, Suurbritannia kui ka ÜRO suhtes ning araabia terroristid on saanud õigustust juurdegi oma kuritegudele ja kõik see võib olla kahjuks just ka üks seksiskandaalid tagajärg. Aga üks õige saade ei saa ikka ilma kultuurita ka kultuuriaasta kokkuvõte, märksõnaks peab kokkuvõtte, teine osa kleit, kaasik skulptuuri kontakte. Lõppevat eesti kultuuriaastat võib jagada mitmeti eelkõige muidugi kunstiliikide järgi eraldi muusika, kujutav kunst, kirjandus, teater, kino. Kõik need valdkonnad olid esindatud suhteliselt võrdselt. Miski ei domineerinud, samas ei jäänud ükski kunstiliik kavarju. Muusika poole pealt peaks esile tooma kõikvõimalikke kontserte. Nii andis kontserte detsembril Pärnus oligioossenis amet taimi laulmise konkurss ning tõrvas esitati tema ooperit pool GPS. Tallinna lauluväljakul astus üles Rolling Stones, Tartu raekoja platsil aga primadonnat monster kava jõe ja tema tütar Monseraamarti Estonia kontserdisaalis dirigeeris oma teoseid Poola helilooja Krzysztof Penderetski. Lisaks üksik kontserditel oli ka mitmeid festivale, näiteks kirikumuusikanädalad üle Eesti, samuti viiulivirtuoosi David ois trahvifestival Pärnus ning rahvamuusikale pühendatud Baltika 98 ja Viljandi folk. Kujutava kunsti vallas tõusid esile kunstisuvi, samuti graafikatriennaali näitus mees ja naine. Hiljuti avas Tallinnas oma näitusega Kalev Mark Kostabi. Tähelepanu on pälvinud Jaan Toomik ja Raul Meel. Kirjanduses ilmus nii eesti kirjanikke, väärikaid teoseid kui ka olulisi tõlkeid. Trükist tuli Juhan Viidingu kogutud luuletused, samuti Jaan Krossi parimaks romaaniks nimetatud paigallend. Teisalt tõlgiti sel aastal eesti keelde mitmeid maailmas laineid löönud raamatud. Näiteks arundati Roy Bruckeri preemia võitnud väikeste asjade jumal ja põhja mahunguline Peeter Hoegi teos preilismil Alumäe taju teatripoolega. Sealt oli põhirõhk suvel ja siis toimunud vabaõhuetendustel näiteks röövlitütar Ronja, Robin Huut Tartus Toomemäel Taani prints valge daam, Haapsalu lossivaremetes või linnateatri öö hommik lavaaugus. Samuti võiks ära mainida teatrifestivali Baltoscandal ja kino Eesti enda mängufilmide linastused, Rao Heidmetsa kallis härra Q ning Sulev Keeduse Georgika rahvusvaheline ning Pimedate Ööde filmifestival, visuaalse antropoloogia festival ning joonisfilmitegijate auhindamine Ottawas. Kui nüüd vaadata neid ja veel paljusid teisigi kultuurisündmusi lõppeval aastal, siis tuleb siit minu jaoks esile globaalse ja lokaalse tihe põimumine. Märksõnaks võiks olla kultuurikontaktid. Nii esinevad Eesti väikelinna tõrva hetkel maailma tipplauljad esitavad maailmakuulsa helilooja Kööshini ooperit kamanceraagava jää ja kontserdipaiga Tartu vahel valitseb samasugune erinevus. Üks on rahvusvahelises mõttes väike linn, teine aga kõikjal tuntud ja tunnustatud primadonna. Kui mõelda eelpool mainitud üritustele, siis puhtalt Eesti sündmusi oli nende hulgas ääretult vähe. Tõepoolest, isegi folkloorifestival ühendab kõikvõimalike maade ja rahvaste rahvakunsti. Ka muusika, mis Eesti asulate kirikutes kõlas, pole Eesti enda oma, samuti mitte kõik esinejad. Ja meie rahvusvaheline filmifestival ütleb juba oma pealkirjas ära, et tegu on Eesti ja maailma vahelise kontaktiga. Siinkohal võib tekkida küsimus, kas ka vastupidiselt kontaktid olemas on. Kui teiste maade ja rahvaste kunst, kirjandus, film ja teater meieni jõuavad siis kuidas on lood eesti kultuuriimpordiga? Vastuseks võiks nimetada näiteks Ottawa filmifestivali kus kolm Eesti animafilmide loojat Priit Pärn, Mati kütja, Ülo Pikav platsi auhindadest peaaegu puhtaks tegid. Või siis kõikvõimalike kontserte, mida kas või meie vabariigi 80. aastapäeva puhul peeti kokku ligi 20 Genfis, Peterburis, Ahas, Riias ja muudeski paikades. Samuti sel puhul korraldatud kunsti näitusi, mida üle maailma oli kokku ligi 60 või siis Eduard Wiiralti 100.-le sünniaastapäevale pühendatud näitus Pariisis. Teatri puhul võib näiteks tuua kas või Helsingis esinenud Kärt Tomingas kes mängis Mariat Rogersi muusikalis helisev muusika ning saavutas sellega Soomes ka väga suure populaarsuse. Või siis linnateatri külalisetendused Eestist. Väljaspool kohalikku ja mujal toimuva läbipõimumist näitab keegi, et Eesti meedia kajastas läinud aastal ka niisuguseid sündmusi, millel Eestiga otseselt midagi tegemist polnud. Näiteks moodsa kunsti muuseum, ehkki Aasma avamine Helsingis või siis saksa kirjaniku Bertalt Brechti 100. sünniaastapäeva tähistamine mitmel pool maailmas. Nii võibki öelda, et aasta oli vast kõige rikkam mitmesuguste kultuurikontaktide poolest ja jääb üle loota, et need järgmisel aastal jätkuksid. Nõnda siis aasta kokkuvõte on kuulatud, tänu kolleegidele on kõik valmis saanud helilõigud ka teieni toodud aga siia juurde veel pisut tänase päeva päevauudiseid saksa marga kursiks Euroopa ühisvaluuta euro suhtes sai 1,9 viis viis kaheksa kolm saksa marka ühe euro eest. Nõnda teatas Euroopa keskpanga juht võime tuisanud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel. Eesti krooni kurss euro suhtes on aga seega 15,65 krooni ühe euro vastu. Ametlikult euro kehtima keskööst, kusjuures esimesena läheb eurole üle Soome, kuhu uus aasta saabub Euroopa rahaliidumaadest kõige varem. Aga rahvakalendrit leidsime ka pisut. Nimelt rahvakalendri andmetel oodati nääripäeval ehk siis esimene jaanuaril esimese külalisena meesterahvast, sest tema tähendas head õnne. Vastupidiselt meestele ei olnud naised nääripäeval teretulnud. Nemad tõid halba ja õnnetust naisterahva külla. Tulekul visati võõrale pastlad, rongid või meeste püksid pähe või kaela, et halba tõrjuda. Varane tule süütamine koldesse uusaasta hommikul seostub taotlusega järgmisel aastal töödega õigel ajal toime tulla. Põranda pühkimine ja pesemine sümboliseeris vabaks saamist läinud aasta mustusest vahist viljasaagi endana enamasti hea vähendusega päikesepaiste esimesel jaanuaril. Härmatis märgib head viljasaaki, head õnne inimestele. Head tervist. Aga sadu nii vihma, lume kui ka rohenäol tähendab vilja, ikaldust ja inimestele tõbesid. 31. detsembri taatomiga vana aasta ja esimese jaanuari, kui uus aasta on suhteliselt noored, alles 300 aasta vanused pühad. Ja ilmast. Täna on veel jätkuvalt pilves selgimistega ilm, saartel aga pilves, sademeteta ilm. Kohati on jäidet. Tuul puhub lõunaga protest kaks kuni seitse, saartel ja rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on täna nullist miinus nelja kraadini. Öösel on pilves selgimistega sademeteta ilm, tuul puhub lõunast ja kagust neli kuni üheksa meetrit sekundis ja külmakraade on kahest kaheksani. Homme päeval on siis esimesel jaanuaril on ilm pilves, rannikualadel võib sadada lund, lörtsi kui ka vihma. Puhub kagu ja lõunatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on pluss kahest miinus kolmest taadil. Laupäeval on muutlikult pilves ilm, paiguti võib veidi lund sadada. Puhub lõuna ja kagutuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on öösel üks kuni viis kraadi saartel, aga kohati on õhutemperatuur pluss üks kraad. Päeval pluss kaks kuni miinus kolm kraadi. Ja pühapäeval on ilm vahelduvalt pilves, oluliste sademeteta. Tuul puhub lõunast ja kagust neli kuni meetrit sekundis, saartel puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur ja on siis oodata öösel nullist miinus viie kraadini, saartel on aga paiguti päeval pluss kaks kuni miinus kolm kraadi. Kõik uudised on praeguseks teieni toodud ja Päevakaja tegijate poolt jääb üle ütelda ilusat aastavahetust. Kohtumiseni taas uuel aastal.