Stuudios on riigiprokurör Heino Tõnismägi. Täna on võidupüha. Vabadussõjaga seoses räägitakse alati ja õigustatult ülemjuhatajast Laidoneri-ist. Kuid vabadussõjas teine mees Laidoneri järel oli kindralmajor Jaan Soots. Viljandimaa mees õppinud Laidoneri koos vaikselt Vilnius hea koolis ja Nikolai sõjavad akadeemias. Just Jaan sotsi nimetas ülemjuhataja vabadussõjas oma staabiülemaks oma paremaks käeks. Jansonsi teened. Võtame kohe kõigepealt piiriläbirääkimised. Tartu rahu. Tema oli Tartu rahuläbirääkimistele allakirjutaja ja põhiline vaidleja vene poolega ka Eesti-Vene piiri paikapanekul. Venelaste kava oli Eesti piir tõmmata Kundast pungeri jõeni pass Narva kanti. See osa oleks ülejäänud osa. Meilt oleks läinud kõik Venemaale sellele sellise ägedalt vastu. Meie delegatsiooni liige Jaan Soots kes võttis appi isegi avaldused, ütles, et kui meie siin kokkuleppele ei jõua, siis Eesti võtab ära Petrogradi vastaspool. Kindral postiaajev, kellega ta muide oligi õppinud ühes Nikolai akadeemias, tundsid juba endist sellest ajast. See taotles Tartu ära võtmist. Starton, Juhjev, sa vene nimi, see venelaste asutatud linn ja siis tuleb ka Tartu tõmmata vene piiride sisse. Jaan Soots pareeris siin ägedalt. Ta ütles, et kui me ajaloo appi võtame, siis tuletame Nende variaagide aega. Kui vene kroonikate järgi kutsuti variaagid Venemaad valitsema seal Novgorodi Kiievi vürstiriigid et siis Eesti hakkab juba vaatama Novgorodi poole. Selline äge sõnasõda, ma olen lugenud autongis, ütlevad, kumbki ei talunud vasturääkimist. Ei soods egostjajev, pinged olid suured. Siin võttis Jaan Soots appi veel teatud taktika. Sel ajal rahul läbirääkimised käisid, saalis. Alustasid Eesti väeosad des inglise mundrites kahurid, lipud ja orkester ja kogu aeg sellest majast mööda, kus käisid läbi rääkimised, et kui aknast välja vaadata, siis oli näha, et mehed on valmis. Rindele minekuks tehti isegi sellist butafooriat, et vahetati järjekordne väeosadega. Sama osa marssis teist ja kolmandat korda maja eest läbi, et avaldada venelastele survet. Ja see surve tõesti tasus ära, sest Eesti piir nihutati soodsi ettepanekul mitte Narva jõeni vaid ka Narva jõest ida poole. Tema põhimõtteliselt selles, et ükski vaenlase suutükk ei saa piirilt tulistada Eesti pinda, siis viidi see piir veel Venemaa sisse. Vabadusse Läbi Jaan Soots jäi poliitikuks. Ta oli meil kaitseminister kahel korral pärast sõda neetult 21 kuni 23 ja 24 kuni 27. See 24. aastal sädele eriti saatuslikuks. Siis oli venelaste mäss. Esimene detsember. Talle heideti väga ette 40. aastal selle mässu mahasurumist tarreteeritakse septembris 1940. Vabadussõja eest sai Jaan Soots Karula mõisasüdame Viljandimaa külje all Jaan sotsi. Vennanaine on andnud intervjuu Lembit Lauri raadiosaates ja ta kirjeldab, kui heas korras oli Karula mõis kolmekümnendail aastatel. Jaan Soots täpne, armastas korda kõik suvevaheajad veetis tema puhkused, veetis Jaan Soots Karula mõisas ja tema isiklik hobi ja huvi oli mesila demoonitses meistrite eest. Talus oli 10 hobust ja kolme tüpsile. Ma ei ole hommikul, piim viidi Viljandi meiereisse, 40 ta tõmbust tagasi läks Karulasse. Võib-olla oleks ta kagule sedasi olnud, oleks Se arreteerimine viivitanud, kui ta tuli. Augustis tuli Linda edasi ja siin ta septembris Carreteeriti. Tema saatus on kurb. Ta sureb soli Kanski vangilaagris. Kuues veebruar 42 enne kohtuotsust Gutkide kohtuotsus Jõuski teda päästnud, sest ülejäänud Eesti ohvitseridele, kes selles laagris olid, eesotsas Nikolai reegiga, mõisteti surmanuhtlus ja lasteaiad maha. Surm päästis Jaan Tootsi mahalaskmisest. Lõpetaksin Jaan sotsi sõnadega ülemjuhataja Laidoneri-le pärast vabadussõda, kui ta ütles selle võidu eest. Me maksame sinuga kord peaga, ta tundis vaenlast. Kuid Eesti rahvas ei unusta oma sangareid.