Tere, nii vanad kui ka uued kuulajad. Tuntud idamaa tarkus ütleb, et mägimäega ei saa kunagi kokku inimene inimesega küll. Ja tänases saates on mul hea meel tutvustada teile omapärast ainulaadset võrkpallimeeskonda keda võiks reklaamida kui uljas SS, see tähendab uljas, et Soomest ja Saaremaalt. Aga kuna SAS'iga on raske maailmas läbi lüüa, siis nimetati meeskond lihtsalt uljas. Jonathan Volley tiin. Esimest korda trehvati 1967. aastal Eesti-Soome maavõistluse ajal üle lahe. Meil oli võistkonnas kaks uljas ja ka soomlastel oli meeskonnas kaks uljas veel. Aastatetagusest tutvusest on tänaseks välja kasvanud tore sõprus. Ühendavaks lüliks on olnud ja on armastus võrkpalli vastu. Niisiis pulli asju. Näiteid pole. Heidi. Onlikke kullast ikka mängib, eks ole, voored. Seekordne Uljaste võistkonna kokkusaamine toimus siis Soome pinnal. Ja need matsud tulevad teieni Rengost, see on Helsingi lähedal Rengoson, Väino Uljase suvila ning mis kena suvila aed on tehtud Saaremaa kadakalattidest. Need Uljaste Sõprus on kadakane ja võrkpallile. Aga kokku saadi Soome pinnal seepärast, et järgmisel päeval oli vaja sõita maaningale ja seal peeti Tamin salme küla 400 viiekümnendat juubelit ja maaninga maakonna 120 viiendat sünnipäeva. Ning selle raames toimus ka kena võrkpallishow, kus ühelt poolt oli Uljaste võistkond ja nad kohtusid maaninga mahti meeskonnaga ning Emaaninga veteranide võrkpallurit. Enne leili võtmist aga anti Soome Uljastel üle kenad Saaremaa linased saunarätid. Ja ega ükski uljas pole suu peale kukkunud selles veendute tänase saate jooksul. Aga esimene kinnitus tuli Väino suust, kes tänades ütles, et no need linnad on otsekui tehtud nende suurte kõhtude järgi, et linad ümber kere mahuksid, aga omavahel öeldes, ega nende kõhud ei ole kellelegil suured ees, kuigi nad kõik ka õlut armastavad. See muusikaga tervitas kõiki külalisi ja oma inimesi, ma olin ka spordihoones, mängib lappenlanna Ratsarügemendi puhkpilliorkester. Pärast pidukõnes president ja väikese eeskava lauldi koos soome rahvalaulu sealt mu kullake paistab maja ja publikul ei olnudki vaja sõnu teada, sest need olid kavalehele trükitud. Kõik. Pärast pidulikku kava lõpp oli mul võimalus maaninga, maakonna volikogu esimehelt härra rõngalt küsida, et millel põhineb, millest koosneb siis Davinsalmemaaninga inimeste oma peremehe tunne ja koduarmastus. Vähest ühendan tarnete hullud silon Aegonnal Tolda suursevam pooleda šaima Rannuelda ja, ja lähtenitanniew vili Elena maada ja ja sidemaa Willilustes, olusside lähte ja kaunis maise, mis on, on halutu, asu Hoyoteeritajale töödel ja siit see on moodustunud tollane omalai masus. Vahva, madal. Miko rõnga ütles, et siia kanti on tuldud suur Savostjasaima rannalt ja põhiliselt tegeldakse põlluharimisega. Kuid siin on ka kaunis loodus ja kõik see kokku annab inimestele sellise oma vaimsuse, armastus ja austus töö vastu ja armastus ja austus looduse vastu. Ja kõik see, kui on inimesed muutunud sellisteks sõbralikeks ja rahumeelseteks, nii et siin on toredad inimesed. Tundsin huviga, kuidas Soome riik toetab maaninga maakonda. No nii nagu kõiki maakondi, kuid peab ütlema, et see toetus aasta-aastalt vähenenud, nii et peab vaatama ikka enam, kuidas ise toime tulla ja hakkama saada. Eks ole palju tuttavlikku ka meie maakondade inimestele, nii nagu on tuttavlikku ka järgnevas mõistuloos, mis on võetud maanika kohalikust ajalehest. Me teame, et soomlased nimetavad ja kutsuvad oma pealinna Helsingit Stadiks Citics, andes sellega nagu mõista, et pealinn, see on ikka see elu keskpunkt. Ja nii nagu paljud meiegi ametnikud ja kõrged riigitegelased arvavad, et Eestis on ainult Toompea natukene Tallinna alllinna ja ülejäänud on siis kõik tüma maa. Ma olin ka, vapil on kolm krooni ja kolm Davy. See viimane lind jääb küll nüüd lahti seletamata. Ta on natukene väiksem kui part, aga ei leidnud mina meie raadioraamatukogu soome-eesti sõnaraamatust, sellist sõna ja ka Soome tagasi helistades ütlesid soomlased ja see on selline lind, aga mida ta eesti keeles tähendab, seda ei osanud nad ka öelda, nii et leppigem selle mõistugene juures, et see Taavi on siis meie mõistes nagu part. Niisiis said kolm, Taavi kolm parti kokku külavahe teel, üks hoidulnud Espost, teine koobiost ja kolmas oli siis kohalikes oma vana vanemate talus. Edasi elas ja põldu pidas ja siis see kohalik ütles Espoolasel, et oi kui tore, et sa oma bemariga oled ka meelenüüd jõudnud, et ma panen kohe sauna soojad, lähme sauna. Pealinna poiss ütles, et ei, mul on mõningaid probleeme, kuule, et näed, et siin on see GSM-i ühendus on nii nõrk, et ma ise Internetiühendust ja ja siis on see probleem veel, et mul on see kompuuter läinud vist trikid, ma pean Stadis tagasi minema ja selle korda laskma teha, sest lapsed tahavad jälle satelliidi kanalilt mingit juttu kuulata ja ja kui meil on küll see 20 kanaliga Se parabool kaasas, aga aga noh, ei saa ju ühendust, see on see uus süsteem, sa oled lugenud kindlasti koopia mees või Kuopio part, Avi kostab selle peale. No kuule, mis sa muretsed, et võta oma see kontuuter kaasat, mul naabrimees on väga hea selle ala asjatundja, teeb sul kohe korda ja ja siis võid tulla meile, sest mul on ka internetiühendus olemas ja, ja ja mul on ka see suur parabool, seal on 40 kanalid, need, küll ta siis hakkama saad. Selle peale on Stadist tulnud part hämmeldunud ja ütleb, et kuule, kuidas ma saan siis öelda, et see kompuuter on siin Savos korda tehtud ja maaningalgi lapsed võivad vaadata internetti suurema paraboliga, kui minul on. Ma usun, et ei pea olema absoluutse kuulmisega inimene, et vahet teha, milline tervitus kuulus Uljaste võistkonnale miinile, maanika võrkpalluritele. Seda nooruslikku energiat jagus Maningaa võrkpalluritel ka väljakul, kuid paraku teiste kogemused ja oskused olid suuremad ja Uljaste võistkond käis maanika võlg talulitest kui teerulliga üle. Ja palju huvitavam ja tasavägisem oli Maninga veteranidega kohtumine, kuid ka seal olid uljas, et paremad. Võib-olla andis neile head hindu eriti just meie Uljastele. See tore seik, et enne võistluste algust esines sümpaatne ja kena Jenny hoovinen klaveril, kes siis kohalikule publikule mängis ühe tuntud Soome viisi, aga eestlastele Valgre, Saaremaa valsi. Kuidas te võistkond ööbis Davin Salmes ja väga kenas kohas, seda paika kutsutakse laiskan linna. Niisiis laisa loss või kindlus? See hoone on ehitatud 20.-te aastate paiku ja väliselt meenutab ta veidikene Iiri või šoti arhitektuuri. Aga selles Majas oli kuni 90.-te aastate alguseni kool, nii et nii mõnigi soome uljas on siin oma esimesed tarkuseterad. Ta ei saanud aga praegu siis nagu öeldud, on siin kena ööbimises, mis koht. Ja see on selles külas väga tuntud. Ja on populaarne nii suvel kui ka talvel, loomulikult suvel käib siin rahvast rohkem, sest on oma inimese juures rohkem. Sest külas on kuskil aastaringselt 60 talu, nagu kus elatakse, aga suvel see inimeste arv kahekordistub ja nagu ütles selle raiskan linna pereemand Mimmi, nagu ta ise ennast tutvustas. Miria Keynen. Et talveti on see koht ka selliste sünnipäevade pidamise paigaks ja laupäeviti ja pühapäeviti tullakse tantsima ja lihtsalt aega veetma, aga noh, loomulikult suvel tulevad siia ka kaugemalt Soomest ja ka välismaalt inimesi, et nautida selle paiga ilu ja rahu ja seda on sealt. On väga tore sisekujundus, milles on nii palju antiikesemeid, neid tarbeesemeid, mida taludes on kasutatud. Ja mis kena, tundub, et see paik on täiesti rahumeelne ja, ja sõbralik, sest baarileti juures kujunduseks kasutatud need teibad, mida heina saadude juures kasutatakse, mille ümber heinasaad tehakse, need on kõik paigal ja makkuma perenaise käest küsisin, et kas kunagi ei ole siin ka taplemiseks näinud, siis ta vastas, et ei mitte kunagi ei pane kõik seinas. Kell kaks öösel pannakse restoran kinni ja külalised peavad lahkuma ka kaugemalt tulnud saavad nüüd ka kõrval olevas hoones ööbida. Seal pidu käia hommikuni, ütles Miria Keynanen. Aga laiskan linna pakub ka väga toredat hõrgutist. Meil jäigi kahjuks saamata. Niisiis, firmaroog on röövlipraad ja see on marineeritud lammas, mis on siis korralikult sisse pakitud ja siis lastakse ta koopasse, kus on siis söed ja siis tehakse veel sinna tuld, nii et see lammas haudub ja praeb nagu läbi ja see on tõesti maitsev. Usun, et kes on käinud Armeenias, Armeeniast tehakse ka sellist roogat, lammast lastakse kohe spetsiaalsesse sellisesse Maalusse ahju ja seal ta siis ripub ja ja selles kuumuses küpseb korralikult läbi. Igatahes mina olen sellist lammast söönud ja tõesti maitseb. Aga kes jõuab Davinsalmija laiska linna, tellige see roog ära ja ma usun, et ei kahetse. Aga üht hõrgutised me saime siiski proovida ja see oli Ilmari Uljase kodus. Nimelt pakuti meil seal kalaleiba või kalan, kuku nagu nemad nimetavad kala kukk, siis Lõuna-Eesti inimesed ja saarte rahvas teab, et see on leib, mille sisse on siis pandud kala ja sinna lisaks veel liha ning kui ta siis valmis on saanud, siis sisu jääb väga pehmeks mahlaseks. Leiva maitse on tõesti suurepärane. Aga nüüd on aeg meil siis tuttavaks saada kõikide Uljastiga, kellest täna on juttu olnud ja nüüd nad siis on ees. Olen ollakse väljas, saare noorin, igani on järjekordne koos oota asunute alamaaninale. Davin saaman külal. Kogoigan. Olen harrastanud lendu Pallo, Jean-Pierre stabidanya. Vanem, piandialandialekija säranud. Olen tööstkümnel kodeetilalani viimised, nelja vôtta, seda enne olin. See oli siis Ilmari Uljas, Soome Uljaste noorem vend. Vanust 46 ja kogu elu on elanud seal Davinsalmes. Viimased viis aastat on pidanud oma isa kodu, aga enne seda oli meiereis tööl, tegi juustu. Ja nagu ta ütles, on võrkpalli mänginud lapsest peale loomulikult tänu oma vanematele vendadele. Ilm oli, ei saanud meie seltskonnas eriti kaua olla, sest ta pidi minema oma pojaga näitemängu proovi. Nimelt paari nädala pärast pidi sellises paigas nagu peale vesi tulema ettekandele vabaõhuetendus milles näidatakse siis Karjala pulmatraditsioone ja Ilmari koos oma pojaga, teeb siis selles vabaõhuetenduses kaasa. Pekka Uljas Ka on siis sündinud Karjala poolel. Sõja ajal tuldi Soome ja seejärel oldi paar aastat Rootsis ning siis tuldi tagasi ja elati mõned ajad Savos ja siis tuldi sinna tallu, kus praegu on Ilmari ja Pekka on käinud siis Davinsame külakoolis. Hiljem läks Helsingi, seal tuli juba õhtukool ja seejärel kaubanduskool ja pärast mitmeid töökohti on pekk olnud 28 aastat paigal. Sellises tuntud firmas nagu Debol ja järgmisel aastal loodab pensionile saada. Meen minale kao koolejas ole ole sündinud Muhaksele vana 1000 öödeks Taneliga ta kaksi. Ja Ammatio sähke asendaja viidekümne kuude voode Saaka olla ja terve, terve ta Oldu ja. Kauguljas on sündinud maak seal 56 aastat vana on elektriMontöör. Ja nagu ütles, tervis peab vastu ja sportlik tegevus jätkub nii kaua, kui jaksu on. Ja et mõni jorni taoline mees ei saaks öelda, et meil diskrimineeritakse saarlasi nüüd siis ka mõni. KoduUljas Taivo nimelt. Mina olen sündinud Saaremaal. Küll Kuressaare linnas, aga ikkagi, et lapsepõlvekoduks pean omal Kõljala küla ja natukene pärast seda päris äikest lapsepõlve läksime laeva Kaali, nii et Kaali ja Kõljala küla on minu mõlemad minu kodukülad. Ja. Sündisin 1009 43. aastal. Talvel detsembrikuus. Koolis käisin oma esimeses koolis, käisin Kaali koolis lõpetasin seal siis seitse klassi. Ja 1958. aastal läksin siis Kuressaarde noh, tolleaegsesse küll Kingissepa aga ikkagi Kuressaarde ja lõpetasin seal siis 62. aastal keskkooli edasi olen käinud ka üsna mõnda, üsna palju aastaid Tallinna Polütehnilise Instituudis, see jäi kahjuks sure võrkpalliharrastuse pärast, ma ise arvan nii lõpetamata. Kuid ikkagi, et üks, seitse aastat kõrgemat kooli andis mulle ikkagi midagi kasulikku, niiet. Ma oma arvates vähemalt ei ole siiamaani tänu sellele kooliskäimisele ja, ja rohkem isegi võib-olla võrkpalli mänginud elus veel hätta jäänud ja, ja loodan, et, et nii läheb ka edasi. Saare maakonna spordi või kuidas öeldakse, nõunik? Nojah, ise ma loen ennast Saaremaa spordiametnikuks ja ja, ja selles linn siis liinis olev siis tegutsenud nüüd juba viimased seitse aastat. Jaanis Uljas, mina olen sündinud 1968. kolmandal neljandal oktoobril. Ja. Noh, sündinud küll, kuule, selles tee ikka Saaremaal lasteaiad ja koolid läbi käinud ja nende millal see võrkpalli leidsid? Võrkpalli leidsin, see oli peale oma isa surma osena Vaksime käimisel. Loomulikult venna okse varem mängima. Kui mina olen Minebest Ulvar sinust pikem, niipalju siis järved. No ju ta ennast kogu aeg venitanud. Jaanise vend Ulvar, uljas. Kuna Ulvar on noorema põlvkonna esindaja ja on proff võrkpallur ja on ka mänginud paar aastat Soomes siis on tema kõnepruugis soome mõju tunda. Tainasse pea seda olid. Sõjaväes mängisin spordiroodus ja ütleme seal kalevis tegin trenni ja käisite tramosbergiaadil kuskilt läbi sai, siis pakuti võimalust minna Soome mängima. Mängisin Soomes kaks pool aastat. Tulin Soomest ära või siin aasta-poolteist kaks mängisin Agros. Siis tegime sellise uue klubi, mille nimi on palling ja palli, kui me ütleme, et selline suur eesmärk on see, et et lihtsalt näidata tõmmata, et teist mängitakse võrkpalliga muudes kohtades kui ainult tema, et Rakvere ja Pärnu. Ja sirutama, et siis lühidalt kogu see võrkpalli, kui sa oled kõige pikem mulje, kui pikk on sinu pikkus? Kaks null null. Hommikul. Hommikul õhtul hulgaks. On sellest ikka kasu ka, eks ole? Nojah, ei pea nii palju. Ja nüüd. Kas selle idee algatajatest uljas tiimi eestvedaja Väinuljas? No mina olen see maja nii-öelda ja targemini Padamesse kamin algu kuuluva ala Luka Davinsalmele. Siilijärveni ja tulin Helsingi ja siit on seda teed, on. Läkita Ammation hammati, olusestub pealik devalis rasse suursed ühtes. Väino Uljas on sündinud maaningal, Padamäel algkoolis käis ta Winsalmes seal, kus meiegi siis ööbisime ja puhkasime. Edasi tuli siilijärve ja seejärel juba Helsingi ja Väinugi on seotud hulk aastaid sellise tuntud firmaga, nagu Deboll on seal osakonna juhataja ning nagu ta ütles, ootab samuti pensionile jäämist. Kuid võrkpalliga on seotud ta ka samuti hulk aastaid ja on mänginud kaua aega Soome meistriliigas, nii et tasemel võrkpallimees. Ja temaga seoses on tore meenutada lapsepõlvejuhtumit, et kas tõesti oli see saatus. Tundub jah, Prado lendab, anname natuke. Tähendab maalastega apetajad loakkaja khatimehele toppinud sisendrivi osanud Kukkadame Bergola rota vene tempe nominaalteedest ei ole siin tegema ja. See tore lugu juhtus siili järve koolis. Nimelt oli tunniplaanis kaks kehalise kasvatuse tundi järjepanu esimeses tunnis võimeldi ja teises tehti siis muid alasid. Aga Väino oli enne võimlemistundi palli võrku üles pannud ja kui õpetaja tuli siis saali ja nägid võrk üleval libistas lapsed üles, ütlesite, kes võrkudes pani astugu Sammeti ja Venuse ka seda tegi. Ja kui õpetaja nägi, et ahaa, Väino Uljas on võrgu üles pannud, olgu mängima siis kaks tundi võrkpalli. Kuna Uljaste nimi oli juba tuttav, sest vanemad vennad mängisid võrkpalli juba Soome meistrisarjas. Teil oli iso per? No meil oli kuus, väljast ei hakkaks Sizarvustati kahlecan ühtainsat. Väino Uljas ütles, et neil oli suur pere kuus venda ja kaks õde ja poisid mängisid kõik võrkpalli ja õdede ülesandeks oli siis pall tagasi tuua, kui see oli kusagile kaugemale läinud. Väino Uljase poeg Pasi Pasi on sündinud aastal 1970 ja tahtis algul odaviskamisega tegeleda, kuid isa ütles, et kas jalgpall või võrkpall. Ja kuna sõbrad mängisid jalgpalli, siis läks ta jalgpallitreeningutel ja saavutus teata taseme kuid hiljem siiski loobus ja tuli võrkpalli juurde. Küsisin, kas isaga on raske koos mängida, on ta isa või on ta treeningu ja võistluspartner. Loomulikult on lihtne isaga mängida, sest tema ütleb ja mina pean tegema ja ma teen. Ja nii on see nii võrkpalliplatsil kui ka kodus. Ja üks eestipoolne aktivist Tarvi Uljas, kelle noorusaeg möödus Kaali järve rõske. Kaali järve kõik puud rõngast läbi ronitud, ära ta meid oli väga meeldiv, seltskondade seriaal järvers. Kaks venda Taivo, olev õde Janne ja kõige peale oli veel meile lapsel suur sõber, nagu võiks isegi nimetada üheks juba neljandaks vennaks oli saar Jüri praegu maavanem. Ja siis me olime alati nii, kui pimedaks läks, Aksel palli mängimiseks ära ja mängid seal rahvast, pallija, jalgpalli, korvpalli kõige suurem on, aitas meid kaasa loomulikult sel Kaali kooli tolle angel software'i, kuna aga huvitav, et mis suunas ikkagi võrkpalli juurde teid? Me oleme ise ka mõelnud, mis selle võrkpalli juurde viisada, kas mingisugune vaist tekkis, ühesõnaga midagi viis meid selle juurde, et lihtsalt läksin seal nurk palli peale, kui me kajalisi hakata pidi mängima, seda valikuna õpetasid. Läksime 59 teisiti juba Kuressaare ja seal võttis meid enda gruppi võttes Uku Mets, nagu ütles Fradkov, ühesõnaga, et mängitakse peaga, aga töö teevad ära käed-jalad. Ja midagi ikka. Vaist tuli selle peale, et hakkas meie just taibu, mängisime, vanem vend mängis ka. Ja huvitav on see, et meie Uljaste soos on Olevi poeg, Kulver mängib Olevi tütar ühesõnaga, mängib Bobby. Haigi, mängib võrkpalli. Mida midagit jaanis, käeks jaanis mängib. No teie kõrghetk oligi Kalev 68 Soome üles samuti ju seal väga silmapaistvalt mänginud. No Soome üles on ta minu, et omal ajal oli isegi üks Uljastest võib tõesti öelda, et on mäng. Tolleks, Nõukogude Liidu koondis oli, kui oli Soome Uljastes, oli Niiluljas, oli kes mängis Soome koondises, oli, mängis Vainule lauljas, aga kui Nõukogude Liidu koondus tuli Soome mängima. Õnnetuseks vene mehed jäidki P ja seal oli üks mängumeestest puudu ja liidu koos tema tahab seda meest ja näitas Niiluljase peale ja nii uljas mängis õieti liidu koondises mängima. Ja noh, rääkimata Väino Uljas, kes on osalenud MM-sarjades, on EM-sarjades pühameistrivõistlustel osalenud ära ja Pekka Uljas ja mina loen et kuskil 60. 50. kuuekümnendatel aastatel, ühesõnaga olid nad väga osavad mängijad, olgugi, et nahata Bekaali küll sidemängija Väinole ründemängija, nii loll ründemängija. Sest kuna isemalaga ründemängija olnud ja siis minule sobis nende just Väino Uljas, mäletan väga hästi veel ka nii omal ajal, kui ta mängis ära tema kavaluse osavus võrkpalli peal, võib-olla tõesti Uljastele mingisugune soon selle palli veel mängimiseks. Tore oli see, et uljast selle võrkpallishowl oli kaasatud ka nooremad pereliikmed ja paljudele oli see tore kogemus. Väino tütar Piia õpetab teile nüüd ühe toreda seltskondliku laulu. See on midagi analoogset sellele tuntud viisil, et kui sul tuju hea, siis sõrmenipsu löö. Üks reisimees läheb Mäkeia mäel kohtab siis lumelaviini ja hunti, koera ja lehma ja loomulikult kena tütarlast ja tütarlaps, ema ja lõpuks ka isa. Ja kõigi nende kohtumiste juures on iseloomulikud siis häälitsused või kaasategemist, liigutused. Refräänis lüüakse korra vastu põlvi kätega, siis tehakse plaks. Ja kuulake, õppige ära ja võib-olla saab sellest ka meil üks tuntud seltskondlik laul. Juur jätkaD ta Vanhareis ja le. Arg ja päin, jäälevasta tuli iso suusiljasi end jää-äi. Ja kuna testid on tänapäeval moes, siis saate lõpetuseks üks kiirmini-test kõikide Uljaste vahel. Nimelt et võrkpallimeeskonnas on kuus mängijat ja ma panin igal ette kuus sõna. Need olid naine, vaimutöö. Sõbrad ütlevad. Võrkpall Volley ja õlu ja palusin igalühel pannase oma lemmikjärjestusse. Rahaolud Pekka Uljas Vaima lenda, Pallo, ütlevad raha ja ilma muuda olud. Taivo Uljas. Janis uljas naine pall, raha, töö, sõbrad, õlut. Kulver puljas võrkpall. Naine. Sõbrad õlu. Väino Uljas No esimene on Euroopas on veider võimletiga vaimu teadingi. Tosina tule töötasa vahvana Tulaiustavad. Neljandana teadusti, lenda balla, Viirendile raha olutitasine kukule. Pasi Uljas. Tarvi Uljas Peale esimest, mida ma ütlen, ühesõnaga üle häält, paneksin küsimärgid juurde. Ma ütleks, et need esimesed kohalikel praegu naine teises kohal. Kui ma ütleks õlu, siis võib-olla peale puhkust tööle raske minna. Siis tuleb töö Sistraks, pall muidugi ja sõbrad lähevad. Asun iga juurde, sõbrad on, õlle juures on sõbrad võrkpalli juures, sõpru naiste naise juurde muidugi ei lase. Ja raha ma loen, raha, ma ei ole niisugune mees, kes kogub raha, ma elan Osadaga, nii muudkui mul raha siis, ühesõnaga tähendab, et sõbrad on koos, on mul õlu olemas. Loomulikult naine ja võrkpalli ka selle juus.