Tere klassikaraadio kuulajad algamas on kolmanda märtsi helikaja. Tänases saates tuleb meil lähemalt juttu järgmistel teemadel. Ansambel Una korda andis 23. veebruaril kontserdi, kus kavas vaid Eesti heliloojate teosed. Esiettekandele tuli Margo Kõlar teos kärestik. Kontserti kommenteerib Igor Karsnek. Muusikateadlane Kerri Kotta analüüsib Evelin seppari uut ooperit, teine, mis tuli esiettekandele 26. veebruaril Niguliste kirikus. 18. veebruaril toimus talvejazzi raames kontsert, kus eesti poeetide luulet tõlgendasid Annelis kits ja Kirke Karja. Kontserdimuljeid jagab džässikriitik Ivo Heinloo muusikauudiseid maailmast, vahendab nelevastentselt. Pikema teemana on käsitluse all kultuuriminister seerumi tellimusel valminud uuring, milles Eesti konjunktuuriinstituut hindas kultuuri- ja spordisündmuste regionaalset majandust. Mõju. Uuringu põhjal jagab soovitusi Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja kommenteerib Eesti vabariigi kultuuriminister Rein Lang. Järjehoidjas kõneleb Tiia Järg Gustav Ernesaksa laulust Mu isamaa on minu arm. Sellised on tänase heliga teemad ja soovin teile head kuulamist. Ansambel Una kordaga, kes esines eelmisel nädala neljapäeval Mustpeade majas on unikaalse koosseisuga trio ses kannel, klavessiin, harf, mängijateks siis vastavalt Kristi Mühling ene Nalja-Liis, Viira on kõik üsna spetsiifilised, näppekõlalised instrumendid muuseas hilja praegu ilmus una kordaga esimene heliplaat, mida soovitaks soojalt läbi kuulatama. Muidugi pole nii ainulaadse koosluse jaoks nagu kannel, klavessiin, harf on repertuaari just lihtne leida. Ja una korda muusikuid on läinud nii plaadil kui kõnealusel kontserdil põhiliselt seda teed, et suurema osa nende kavast moodustavad seaded eesti muusika klassikast alates Peeter loomingust ja lõpetades Ester Mäe ja Raimo Kangro teostega. Samas tellivad nad originaalteoseid ka meie heliloojatel näiteks una korda. Plaadil kõlab Mirjam Tally ja Helena Tulve spetsiaalselt neile kirjutatud muusika. Ning kontserdil Mustpeade majas kõlas esiettekandes Margo kõlari verivärske helitöö kärestik. Mis puutub eesti muusikaklassikaseadetes, mida muna korda muusikud ise teevad siis kandle, harfi, klavessiini kooslus interpreetide leidlikkuse ilmselt päris tõsiselt proovile. Asi on esiteks selles, et kõik need instrumendid on põhimõtteliselt ühte tüüpi kuna nende heli on terava Attackiga. Nagu näete pildil ikka. Siin tekibki kõigepealt see küsimus, et kuidas vaheldusrikkaid karaktereid kõlama panna. Teine iseärasus kandle harfi ja klavessiini ansambli puhul on aga see, et ükski neist instrumentides pole ju kandva tooniga. Ja kui siis originaalteose partituuris on niisugused meloodia pildid olemas siis peaks oma üsna kõvasti nuputamist, et kuidas neid meloodilise liine kandle, harfi ja klavessiini vahel ära jagada niimoodi et meloodia joonisest midagi kaduma ei läheks. Samas olles nüüd omakorda plaati kui hiljutist kontserti. Peab siiski tunnustavalt märkima, et kõik need eesti kammermuusika seada, et on tehtud väga loominguliselt ja musikaalselt selles mõttes et iga helitöö kunstiline idee või eripära on oma põhiolemuses säilinud ning mõnikord isegi võimendunud. Heaks näiteks on siin Heino Elleri tuntud klaveripala kellad sest kui Eller püüdis klaveril kirikukellade kõla jäljendada, siis harfi kumiseb see kella kõla madalas registris isegi mõnevõrra usutavamad. Kui nüüd seda Mustpeade maja kontserdid teemat jätkata, siis una korda seadete hulgas oli ka mõningaid tõelisi pärleid. Näiteks estri mäe loos Atree, mis on originaalis viiulile, kitarrile, tšellole oli väga leidlikult ära kasutatud klavessiini pidevalt korduvaid ostinaatusid, millele siis kannel ja harf moodustasid nii-öelda kõlalise pealisehitise ning ka originaali kitarri kadents kõlas klavessiini hästi loomutruu. Jaan Räätsa sonaat kahele klaverile, täpsemalt selle esimene osa kõlas samuti nutikas seades kuuldud versioon oli siis klavessiini harfile mis on pillidena teadupärast klaveri lähisugulased. Selles loos oli hästi põnevaks mängitud ratsiale nii iseloomulik neoklassitsistlik motoorika kusjuures Liis Viira harfi partii tämbraalsus tekitas kohati tõepoolest lausa klaveri kõla illusiooni. Ja nagu ma ennist ütlesin, kõlas omakorda kontserdi kavas ka üks esiettekandele teos, milleks oli Margo kõlari spetsiaalselt una kordaga kirjutatud kärestik. Sõda oli uudisloo, kompositsioon oli selles mõttes hästi huvitav. Esse tugines suurtele kontrastide. Näiteks pastelsed helivärvid vastanduvad siini märksa teravamatele kõladele, samas on staatiliselt meditatiivsed lõike ning kõik need kindla struktuurid vahelduvad pidevalt ja nii tekibki omapärane muusikaliste kujundite ringmäng. Igatahes on see hästi huvitava helikeelega teos. Kui nüüd una korda kõnealuse kontserdi põhjal mingeid üldistusi teha, siis selle ansambli tulevik võiks edaspidi olla seotud rohkem originaalloominguga. Sest igasugustes teate ka kui tahes filigraanselt tega kipub olema ikka see häda, et kui esimene üllatusmoment on möödas, siis tuhmub ka uudluse võlu. Kuid algupäraste helitöödega võix una korda meie muusikamaastikul täita kindlasti täiesti ainulaadne. Sõnas muusikakriitik Igor Karsnek ja Una korda 23. veebruaril toimunud kontserti on võimalik veel klassikaraadio koduleheküljel järelkuulata. Muusikateadlane Kerri Kotta analüüsib nüüd Evelyn Sepale uut ooperit, teine, mis tuli esiettekandele 26. veebruaril Tallinna Niguliste kirikus. Evelin seppari ooperit teine võib pidada vastava žanri üsna omalaadseks tõlgenduseks, nagu üsna kohe, ma usun, kuulajatele ja vaatajatele ilmnes puudus selles teoses ooperižanrile tavapärased dialoogid, tavapärane dramaturgia ja seda asendasid tegelikult hoopiski sellised pikemad muusikalised lõigud, mis kasvasid välja nagu mingisugust puhtmuusikalist loogikat järgides ja ei olnud alati võib-olla siis ooperi teksti ehk Libretoga nii otseses seoses. Nii et võib-olla esimene punkt, millest ma selle puhul räägiksin, oleks see, et ooperižanrile tüüpilist dialoogilisust asendasin pigem selline monoloogilisus. Mis tähendab siis seda, et ooperi kolm peamist tegelast justkui nagu tekstis said kokku või isegi vahetasid mingis mõttes repliike. Kuid muusikas olid nad kujundatud selliste eraldi ja iseseisvate tegelastena muusikas nad nagu minu arvates niivõrd kokku ei saanud seda minu meelest võimendas veel see, et solistide repliigid olid sageli korratud ka koori poolt või võeti üle koori poolt, mis tähendab, et see tekst, mis algselt mõjus sellise personaalse ja tõesti võib-olla isegi teatavas mõttes tegevuslikuna koori esituses muutus hoopis millekski. Teiseks selle teksti tagant hakkas tulema nagu mingisugune teistsugune tähendus üldse välja mida võib siis nimetada selliseks üldistatumaks või isegi filosoofiliseks. Ja samuti, mis seda nagu veel võimendas, oli see, et helilooja väga sageli ja eriti just kooripartiide mulle tundus, kasutas tekstiga sellise puht foneetilise materjalina, millest siis üles ehitada selliseid suuri, muusikalisi, pikki arenguliine, mulle tundub, et see oli üsna suurel määral ka taotluslik, sellepärast et kui rääkida selle ooperi nii-öelda ettekandekoosseisust või kuidas seda ette kanti, siis tegelikult oli tegemist siin ju paljude selliste võrdlemisi iseseisvalt tootegruppidega, eks ole, oli teatav instrumentaalkoosseis, olid koorid, olid solistid, kes paiknesid ju ruumis, eks ole, laiali nad ei olnud koos kompaktselt kuskil. Samuti lisandus sellele veel animatsioon, mis tegelikult asendas seda ooperile omast lavategevust, nii et seda tegelikult siin ei olnudki, oli animatsioon ja nendega pidesuhet üksteisesse võib minu arvates tõlgendada üsna samalaadselt, et nad kuskilt maalt nagu haakusid, mingis mõttes võtsid üksteise mingisuguseid mõtteid teemaarendusi üle, aga kuskilt maalt jäid nad ikkagi üsna iseseisvaks, nii et ei tekkinud sellist. Võib-olla dramaturgiliselt mõttes sellist kompaktsus, just see tegelikult tegelaste partii oli antud ka koorile ja koor tõesti siis ei täitnud oma tavapärast rolli selles ooperis, vaid pigem arendas mingisuguseid solisti mõtteid edasi. See kõik muutis nagu tegelaskujud mõneti abstraktseks tähendab selles päris kui rääkida näiteks ajalisusest minu meelest peaaegu nagu puudus olevik, et siin oli kas mingi tulevik või olid mingisugused minevikumälestused, aga see koori selline ebatavaline käsitlust minu meelest kõige tugevamini mõjutas seda dramaturgiat, et miks siin üldse nagu sellist nüüd ja praegu tegevust, mis ju tegelikult ooperile omane on, et miks seda praktiliselt nagu üldse ei tekkinud mõiste ooper tuleb ju, eks ole, sõna opera, see tähendab tegevust, operatiivsust aga, aga seda siin kahtlemata ei olnud. Meie sellest tulenevalt võiks minu meelest seda ooperit nimetada pigem nagu ideeks pärist, mis aga tegelikult otseselt ei realiseeru, vaid mis kogu aeg tahab muutuda nagu kantaadiks, ehk siis ooper, mis tahab muutuda kantaadiks, tähendab seda sort. D žanr, kus mingisugune konkreetne tegevusplaan tahetakse kohe viia mingisuguse üldistatud tasandile, et kui tavapärases ooperis meil ikkagi valitsevaks on mingi tegevus ja siis võib-olla sellest tegevusest kasvab välja mingisugune moraal ooperi lõpus siis siin oli nagu tundma, et iga viimne kui repliik üritati viia sellisele abstraktse le tasandile ja siit muidugi, kes minul kui kuulajal ja, ja vaatajal ka mitmeid küsimusi. Näiteks selline küsimus, et kui palju see teos oleks kannata tanud kui sellel oleks näiteks puudunud ka see animatsioon, mis ainsana seda, seda lavategevust kuidagi nagu markeeris publikule ja mis oli kat päris staatiline ja selles mõttes muidugi haakus ooperi üldise tempoga, et võib-olla tekkis nagu küsimus sellest, et kui võrdse teos üldse sellele žanri määratlusele ooper vastas. Kõlas katkenud Kerri Kotta arvustusest, milles ta käsitleb Evelin seppari uut ooperit, teine ja arvustus terviklikult on võimalik kuulata klassikaraadio kodulehel. 18. veebruaril toimus festivali talveczes raames kontsert kumu auditooriumis, kus esinesid anneteiskibs ja Kirke Karja. Ansamblis mängisid veel Aare järel Jann ja Joosep Voolma ning kontserdil lugesid tekste Doris Kareva ning Karl Martin Sinijärv. Armastan neid kes mind üldse installida. Armasta üks. Kõikide ees. Kontserdimuljeid jagab nüüd meiega džässikriitik Ivo Heinloo. See kontsert valmistas mulle väga positiivse üllatuse. Mitte et ma ei oleks muidugi varem teadnud, et tegemist on väga heade noorte muusikutega ja on ju ka eesti luuletajate tekstidele varemgi kirjutatud muusikat näiteks Kadri Voorand on ju oma erinevate projektidega väga huvitavaid kontserte andnud mitmel möödunud aastal, aga seekord tõesti Annelis kitsi ja Kirke Karja üllatasid väga läbimõeldud programmiga, et kontsert, milles leidus kõiksuguseid, erinevaid emotsioone ja tundeid ja, ja tõesti, alati on tore näha, kui muusikud teevad asja hinge ja südamega. Ja selles mõttes kindlasti oli kontsert väga põnev ja üks võib-olla isegi paremaid elamusi selle aasta esimese paari kuu jooksul. Muusika oli siis kirjutatud anneteiskitseja Kirke Karja poolt ja Anne-Liis on väga mitmekülgne lauljatar, kes sugugi mitte ei tegele ainult Tšassiga. Lisaks kõigele muule on ta ka džässlaulja, aga tema enda projektid on tegelikult hoopis teist laadi, et näiteks ansambel steit of stovim. Sellega teeb ta sellist elektroonilist muusikat, millel on võib-olla natukene mõjutusi Fankist ja diskost ja ka skandinaavia erinevatelt bändidelt. Aga antud kontekstis oli see muusika põhjamaiselt mõtlik ja samas väga sisutihe noored muusikud üllatasid sellise väga tiheda ja põneva muusikaga. Tundub, et tema hääl on tõesti selline, mis sobib väga erinevate žanride jaoks, seda võib laulda popirokk Jassi et ta küllaltki universaalne ja väga selline võimas hääl, väga palju erinevaid varjundeid andev hääles. Mis sinu jaoks kujunes sellel kontserdil kõrgpunktiks? See, kuidas selline sõnalooming ja muusika olid omavahel seotud ja läbi põimunud, et laval oli ju ka luuletaja Karl Martin Sinijärv, kelle tekstid väga hästi Presoneerusid muusika ja selle kontserdi üldise tonaalsusega ja samal ajal ka suurel ekraanil näidati videosalvestust, kus Doris Kareva luges muinasjutte oma suhteliselt värskelt ilmunud kogumikust Audiovisuaalne elamus. Et seda muusikat iseenesest ei ole ju eelnevalt väga palju kuulda olnud. Et selles mõttes mõjus värskelt ja üks lugu, mis kõlas selle kontserdi lõpuosas, mille nimi oli allegooria, mis oli kirjutatud Doris Kareva tekstile on kindlasti selline lugu, mis võib-olla kõige paremini jääb meelde. Aga samahästi võiks nimetada ükskõik millist lugu sealt, et seda peab ka muidugi ütlema, et see kontsert suurepäraselt sobitus kontserdipaigaga, et tegelikult ju kontserdi puhul väga palju loeb kontekst. Et sellise nüansirohke ja suhteliselt sellised, võib-olla kohati tasase muusika jaoks on ta minu meelest väga hea koht, et mingisugune hästi selline tore resonants tekkis nagu kontserdikoha ja selle konkreetse kontserdi vahel väga kammerlik ja väga hubane ja ma usun, et Publicat tunnetas seda, et just selline hästi intiimne, tore õhtuja Kõneles Annelis kitse Kirke Karja kontserdist džässikriitik Ivo Heinloo ning seda kontserti saab veel klassikaraadio kodulehekülje järelkuulata. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Soome dirigent Sakari Oremo määrati Londoni BBC sümfooniaorkestri uueks peadirigendiks ja tema ametiaeg algab 2013. aasta BBC promsi festivalil praegu, mil orkestri juurest lahkub senine peadirigent Jerzy Peloslawek, kes omakorda läheb peadirigendiks oma kodumaale Tšhehhi Filharmoonikute juurde. Esimest korda taastub uus peadirigent sagari Oramobivisii sümfooniaorkestriga üles BBC Brahmsi festivalil ja hooajal 2013 2014 standardorkestriga Paabikani kontserdisarjas kokku neli ülesastumist. Hetkel on sagari Oramo kümnendat ja ühtlasi viimast hooaega Soome raadio sümfooniaorkestri peadirigent ja ühtlasi anda ka Rootsi Kuningliku filharmoonia orkestri ja Cocole ooperi peadirigent. Aastatel 1998 kuni 2008 oli sagara maaga toimingami linna sümfooniaorkestri peadirigent. BBC Sümfooniaorkestriga debüteeris Orama läinud aasta oktoobris, alustades orkestri hooaega Sibeliuse sümfooniat tega. Sakari olemast veel nii palju, et 24. veebruaril esinesid Helsingis Viinis Monikud ja ootamatult haigestunud Larin. Maalseli asemel juhatas orkestrit lühikese etteteatamisega just tema Kawasolid šansibeluses fooniad number seitse, number viis ja number üks ja lisaks toimusid kontserdid ka Stockholmis ja Kopenhaagenis. Samuti isegi sagari olema hiljuti oma debüüdi Viini sümfooniaorkestriga, juhatades neid Viini kontsert Hausis 29. veebruaril ja esimesel märtsil. Kavas olid Joseph Haydni, Igor Stravinski, Richard Straussi teosed ja kontserdil soleerib viiuldaja Toomas Tseetma. Muusikamaailma puudutavad ka kurvad uudised. 25. veebruaril suri 78 aastaselt tunnustatud prantsuse trumpetist Morris Andre Andre sündis 1933. aastal ja hariduse sai ta Pariisi konservatooriumist. Juba noorena võitis ta mitmeid tunnustatud preemiaid muusika vallas ja 1953. aastal liitus ta prantsuse raadio filharmoonia orkestriga. Lisaks traditsioonilisele repertuaar laarile tõi Morrison Tree kuulajateni mitmeid unustuste hõlma vajunud barokkteoseid ja samuti teoseid ka Piccolo kompetele. Marissa Andrejs salvestas palju Iiemmajja Erato plaadifirmadele ja tema tuntuim plaat on salvestatud koostöös Herbert von Karajan iga ja seda on müüdud üle miljoni koopia. Morris žanree andis oma viimase soolokontserdi 2008. aastal oktoobris. Lahkunud on ka Philipsi firma väljapaistev Hollandi päritoluga helirežissöör on Nošaldse, kes asus kompanii juures tööle 1973. aastal ja salvestas suurepäraseid plaates selliste tunnustatud artistidega nagu jazzi Mitsu otsida Nevil märgner seitsi osava kurt sander lingija Gidon Kremer. Lisaks Philipsi firmale salvestas helirežissöör Anna Sults muusikat ka sellistele plaadikompaniide nagu Finlandia Records Willianud klassiks Channel klassiks, ET sätera deka ja Deutsche grammofon. Mõned uudised ooperimaailmast Los Angelesi ooperis välja tulnud lavastust Josep Verdi ooperis Simon pakaneegra ja arvatavasti on seal lähitulevikus ainus nimetatud lavastus Ameerika Ühendriikides kus Simon Bakaley rollis võib üles astumas näha tunnustatud lauljad, klassida toomingad. Nimelt plaanitiga New Yorgis Lincolni keskuses teha sellest ooperist üks kontsertversioon, samuti Domingo ka peaosas. Ent see ettevõtmine tühistada hiljuti rahapuudusel, sest üks lahketest annetajatest võttis 250000 dollari suuruse annetuse tagasi. Kontsertettekande oleks lavale toonud New Yorki ooperi orkester ehk keskmise suurusega muusikakollektiiv, mis on spetsialiseerunud just ooperite kontsertettekannetele. Los Angelese ooperi Jaanus astub klassi Domingo Simon pakanelia rollis aga üles neljandal märtsil ja tänavu kevadel peaks Tomingasega rolli laulma ka Berliinis. Metropolitan Opera andis teada, et kavatseb läbi viia uue piletimüügistrateegia. Nimelt on plaanis langetada kõige odavamate Ooperiteatripiletite hinda 25-lt dollarilt 20-le. Tõsta samas kõige nõutumate ja kallimate istekohtade tasu on täidab seda eesmärki, et odavaimad piletid oleksid kergesti kättesaadavad ja samas endiselt nõutud. Kallid istekohad tooksid kompaniile rohkem raha sisse. 48 kõige kallima istekoha hind tõuseb uue plaani kohaselt 440-lt dollarilt 495-le dollarile ja selle sammuga peaks tõusma New Yorgi Metropolitan. Piletimüügi tulu kokkuvõttes 7,6 protsenti. Ja nüüd lühiuudiseid salvräti pälvis taas ühe kõrge autasu, milleks on maineka Taani riigist pärit Leoni Sonningi nimeline muusikapreemia. Selle rahaline väärtus on 80000 eurotki ja preemia antakse sellest saime rätlile ületuleva aasta teisel veebruaril toimuval pidulikul kontserdil. Eelmine solingi preemia laureaat oli aga tunnustatud vanamuusikas. Argisa vall. Võltsis asuv Pangori ülikool nimetas tunnustatud bassbaritoni prõmm terfeli oma audoktoriks. Ooperis staar olemegi pälvinud kõrget tunnustust. Nimelt aastal 2003 pälvis bränderfel rüütlikraadi ja aastal 2006 tunnustati teda kuninganna Elizabethi-nimelise muusikamedaliga. 84 aastane dirigent kurtma. Suur jättis aga terviseprobleemide tõttu hiljuti ära kolm kontserti bostoni sümfooniaorkestriga. Ettekandele pidi tulema Ludwig van Beethoveni teos missa Soleminis. Maestro pidas ettevõtmist liiga raskeks ja teda asendas neil kontsertidel ameeriklane ja tähendab kvoodi ooperikoorijuht. John Oliver. Vaatamata nõrgenenud tervisele, jätkab kurtma suurkontserte, sel kevadel aga Iisraeli filharmoonia orkestri Shanghai sümfooniaorkestri ja orkestrile. Franziga ameerika dirigent märin Al Zopp asub aga alates märtsikuust Brasiilias Sao Paolos sümfooniaorkestri peadirigendiks. Ja esimene kontsertorkestriga toimub juba 10. märtsil. Noor vene sopran Julia Lesneva sõlmis Aga plaadilepingu kuulsa kompaniigadega klassiks ja esimene koostöö vili näeb ilmavalgust käesoleva aasta oktoobris. Kosopraniulia Lesnemaga musitseerivad salvestataval plaadil kollektiiv nimega Ilciardiinormooniko jää dirigendi Giovanni Antonio Nilsson. Uuringu kohaselt saavutas tänavune Grammy auhindade gala omamoodi võidu Oscari auhinnagala üle sest Oscari galat jälgis üle maailma kokku 39,3 miljonit televaatajat, Agagrammide galalt seevastu 39,9 miljonit vaatajat ehk siis veidi üle poole miljoni vaatajaga rohkem. Ja viimati oli jõudude tasakaal Grammy tseremoonia kasuks sarnasel moel aastal 1984. Ka Eestiga seotud uudiseid Inglismaal tegutsev Viliers kvoote kuulutas välja konkursi, leidmaks enda repertuaari uusi teoseid hooajaks 2011 2012. Ja kõnealuse konkursi poolfinaali valitiga Eesti noore helilooja Riho Esko Maimetsateos suhtluskeelpillikvartetile. Konkursi poolfinaali jõudis üldse kokku kuus teost ja need teosed on praeguseks ajaks ka salvestatud ja pannakse kuulamiseks ja hääletamiseks välja kvarteti kodulehele. Kolm finalisti valitud takse välja onlain-hääletuse teel ja valitud teosed tulevad esitusele 29. aprillil tänavu aasta Londonis ja lõpliku konkursi võitja selgitab välja kontserdipubliku. Lemmikteose poolt saab hääletada ka Viljar Scooteti kodulehel. 25. veebruaril kõlas Itaalias Bergamos toimunud kontserdil eesti kammermuusika ja ühtlase tuli esiettekandele Malle Maltis. Uudisteos nimega kooskõlas sünnib maailm, mis on kirjutatud klaverile neljal käel. Teose esitasid eesti pianist Diana Liiv ja pianisti Edgar Catania. Kontserdil esinesid veel tšellist Marcello moneti ja viiuldajat Se saarelt. Soneti ja kavas oli lisaks Arvo Pärdi, Helena Tulve, Urmas Sisaski ja Heino Elleri looming. Lõpetuseks midagi vanavara ja antiiki sõpradele. Legendaarne ameerika pianist ja Tšaikovski nimelise konkursi võitja When Clay põrn paneb seitsmeteistkümnendal mail Londonis oksjonile oma 150-st esemest koosneva antiigi ja kunstikogu. Tegemist on pianisti erakoguga, millesse kuulub näiteks väärtuslikku inglise mööblit, vene maalikunsti, samuti palju hõbedat ja veel erinevaid ehteid. 77 aastane vahemik lai Pärn sõnas, et kogus erinevaid kunstiteoseid, mööblit ja ehteid peamiselt pärast, et esemed jääksid talle meenutama erinevaid kontserdipaiku, kus ta esinenud on. Erinevad esemete hinnad van Claymorni kollektsioonist peaksid oksjonil jääma sinna vahemikku 1000 kuni 250000 dollarit ja kokku loodetakse antiigikogumüügist teenida kolm miljonit dollarit. Kultuuriministeeriumi tellimusel viis Eesti konjunktuuriinstituut esmakordselt läbi kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamise uuringu. Uuringust selgus, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt neli eurot. Keskmiselt kuulutas üks külastaja üritused perioodil selles konkreetses piirkonnas 80 eurot. Sellest 19 protsenti läks piletitele, 18 protsenti toitlustusele, 16 protsenti majutusele, 15 protsenti toidu jookide ostmisele ning 14 protsenti transpordile. Ürituse keskmine majanduslik mõju oli üle 600000 euro. Sealjuures kultuuriüritused mõjutasid üle 580000 eurospordiüritused üle 650000 eurouuringu läbi viia. Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõdes, et paljudel ettevõtted ja omavalitsused ei ole piirkonnas toimuvateks suurüritusteks valmis. Napib majutuskohti paremini saaks korraldada ka parkimist ja külastajate olmetingimusi, kõneleb Marje Josing. Väga oluline on siis tõesti see, kuna siis need piirkonna ettevõtjad on, on vaimulike teenuseid pakkuma nende ürituse korraldajatele tegelikult tõesti regiooniti väga suurelt ja kehked läbi. Kui ürituse korraldaja tegi mingeid kulutusi sisse 35 protsenti siin antud regiooni või mõnda väga palju võimalusi on sellele pöördumisele mõju suurendamiseks, et ma ütlen, et see on seal minimaalne praegu ainult kasvamiseks ruumi ja sellest me tegime väga palju soovitusi erinevatele osapooltele. Tundlikud emad külastajatele tutvustada on väga erinev ja see peab olema oleme professionaalsed ja korba tehnile tihti üleöö. Väga oluline on seesama on voolaksete poiste kätepesu tualetis. Liidu ööbimiskoht, rahu, vaikus. Teine maine hoidmine on väga oluline, sest on oht, et kui tülitseda ei ole arvata nagu mingit oma elu elama või hinnavõit telkide kõrvale mingi selline Jaagud imis, mida, mida te ei soovi, mida te joota või noh, natukene sellist probleemi praegu Viljandi korraldajatele eelarvete parem planeerimine, tõsi, siin oli ka selliseid üritusi, kus oli näha, et nende külastajatele algul mis oli tuur planeeritud, üritus jäi kahjumisse, siis võib öelda, et midagi kuskil oli nagu, nagu plaanis natuke valesti tehtud ja ütles, et selline nõudluse planeerimine on hästi oluline, et noh, hind on olnud mitmeid, viimase nädala jooksul on meil niisugune teema, mida arutatakse Delfisse ütleme endale klassikalise selline reaalmajandussektoritega salativalmistaja või piimatootja Nemad täpselt liialdanud, analüüsida turgu ja reaalselt prognoosida seda nõudnud. Aga kui me jõgi endale mingeid hiiglaslikke objekte või leeme teema barakke ja meil ei olegi all taga analüüsijaid käima hakkavate ja samamoodi liikuma hakkavad ja see on nagu selline naivism, mida nagu peaks vältima, nii et eelarve ja üritused, mis kultuuriliselt panustab pikemalt, olen ise eelarvega järgmised ülemusega. Et millised on halduskulumis mul lisanduvad ja nii edasi kultuuris väga oluline. Ja mis veel loomilise tõendi kõik ürituse korraldajale, Endel, neid kohalikke ettevõtjaid ja kohaliku omavali tuleb viskuda tegevusse kaasa. Kohati peale see on väga raske. Ürituse korraldajatel on omal ju nii palju tegemist tegelikult selle hea programmi tegemisega ja tohutu vastutab, et jõuaksid külalised õigeks ajaks kohale vihjemisel kõriseb, latid ei toimu. Nii et siin on on, et et nemad ei pea olema kohusele koorma vedaja, tehisselline koostöö. Hästi oluline koht, et kohalikel omavalitsustel telli õnnetus, on see, et need maavalitsused on natuke sellised noh, on nagu on, et nagu on ja nagu ei ole ka vaja kuu töö, mis on valdade üle, et üks probleem, mida te üritate veel, kindlasti, on see, et neid ei ole nagu ajaliselt vähki koordineeritud, et et kui juba kipuvad tulema ühele nädalavahetusele kohkunud, see on siis niisugune kurb näide oli ühelt poolt Leigo järvemuusika ja teiselt poolt Kohalik omavalitsus saab ka väga palju kaasa aidata, et kutsuda ei vaata alguses peab elama lülitusse kuupäeva, millal on toimunud ühe laua taha kokku omavaid teenile need ettevõtjad, piirkonnad, ürituse korraldajad jalutasid rahulikult läbi, mida pakkuda ka. Et siis on vaja alandada tööjõudu juurde, planeerida vana kauplus, Paula töölia kohvikut lahti hoida, mida võiks siis valmile siis need herned ja maasikad ja muud asjad, mida seal müüa ja nii edasi ja nii edasi, nii et oleme nii, kui me räägime loomemajanduse Akadeemiasse loovad ja innovaatilised ja mõtleme kõik kõigi võimul, mida saab pakkuda omavahenditele mõtlema oma infrastruktuuri poolele, rajatakse, et hakkaksid on nende piirkonna sellisel üritusel vastuvõtmiseks sobi kämpinguid ja piirkondi parkimisplats ja nii edasi siis kindlasti kohalikud ettevõtete turismifirmad, et me oleme valmis pakkuma sellise mehistumise tööpakettide näol, aga väga vähe on pakkumist sellistele üritustele, pakettidele. Et kui inimesel on juba piisavalt raha Miina kuskile kontserdile, siis ta eeldab, et tema eest hoolitsetakse, ta tahab. Tal ei ole võib-olla transportida, ta tahab, et tal võib olla veini juua ja ennast hästi tunda. Viidake reisimine turismile on tagasi, tal oleks ka võimla õhtuses seal turismitalus korraldatud järve veelgi meelelahutus, nii et paketipakkumistel nendele üritustele hästi lahe enamasti. Kas te selle külastaja enda otsustada, kuidas ta sinna metsa vahele koha omale saade liigimuga edasi saaga? Avaldus tähendab seda, et siin helistate ja oodatakse valla tasemel ja kohalikumale, mida kontserti päris palju ja kindlasti tulevad naljakalt regiooni. Nad ei tunne seda linna valda, seal peab olema paremini filmima viis mida midagi leiab siis mida saaksid vallad teha omavalitsuselt hoonete, siseministeeriumi turvalisuse, probleemide osas parkimise probleemid ummikul midagi kurtis seal kurtsid just seda, et seal parkimises võib tekkida sellel perioodil noh, ja takistab külalistele nende need ettevõtte, nii pääsen. Et minna paremini seda planeerida ette. Ja muidugi kohalikud maitset ei raasugi, mis praegu on, kantslerid, on ikkagi ka väga oluline ja seda teda oodatakse. Ürituse korraldajad ootavad, et kohalik omavalitsus ikkagi tunneb huvi selle ürituse vastu, sest meie nimekirjas oli ka üritusi, kus ei olnud kohaliku omavalitsuse juhtiv aastate jooksul nähtubki sellel üritusel, nii et selline asi on või? Võtsin ühendust korraldajaga Kristjan Hallik, kes korraldab suvist rahvusvahelist festivali Pärnus. Küsisin temalt, kas ta on tuttav väitega, et üks ürituse eelarvesse panustatud euro toob regionaalsesse piirkonda tagasi keskmiselt neli eurot. Väga tore, et selline uuringu üldse tehti sest nüüd on ka millelegi konkreetsele viidata. Seda juttu, ma arvan, räägivad kõik festivalide korraldajat erinevates omavalitsustes, et selliseid üritusi kindlasti tasub toetada, seda oleme meie rääkinud. Ma usun, et kindlasti kindlasti tõesti kõik, kõik festivali korraldajad et ta vähemalt aimavad, aga konkreetseid uuringuid pole siiamaani saanud ette näidata, et selles mõttes on jätkuvalt Pärnu linnavalitsusega on meil väga hea koostöö. Nad on festivali suhtes äärmiselt toetavad, nemad saavad küll väga hästi aru, et igasugused kultuurisündmused annavad kindlasti lillale väga palju tagasi, mitte võib-olla päris kohe, aga pikemas perspektiivis kindlasti ka linna mainekujunduse osas, linnalt nimega seonduvat ju täiesti kõik võimalikult eriürituse saates spordivõistlustest, muusikafestivalidega ja Pärnuga on meil jah olnud väga meeldiv koostöö oli linnapea toetavate avalduste näol kui ka täitsa otseselt levila pea korraldas eelmine aasta vastuvõtufestivali esinejatele isiklikult ja selles suhtes on meil jah, äärmiselt meeldiv osa. Kuidas sul on kontakt kohalike ettevõtetega? Meie festivali toetajate ringis on päris mitmed ratasasutused ja toitlustusasutused, meil ju tõesti see festivali esinejate ring on äärmiselt lai, meil lisaks festivali esinejatele elavad ka erinevate meistrikursuste õpilased terve selle aja Pärnus dirigeerimise kursused tulevad ju kokku üle maailma ja kõik need kaks nädalat Pärnus. Lisaks tuleks tuua võib-olla äärmiselt tänuväärne välja seda, et kuigi juulikuu, kui meil festival toimub, on üldiselt Pärnu majutusasutustele see ainuke kuu, kus nad oma kasumit saavad teenida, sest ülejäänud aastaringselt on märkimisväärselt vähem külastusi, on meil siiski õnnestunud leida toetajaid ka just majutusasutuste näol. Et me oleme saanud mõnevõrra soodsamad tingimused, kui see on tavaline leti turistile. Kõneles Rahvusvahelise Järvi festivali üks korraldajaid Kristjan Hallik ja jätkab Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Riigi poolt ootate siis tõesti need erinevad tooted meetmetest ürituse korraldaja tootjate läbi, kuid ka läbi festivalide, igasuguste tooniad programmidest meeli nagu jätkuksid murekohtade pindi, paljude ürituste kulud tuleb teha suhteliselt varakult, kui tegemist külalisega kulgi Brasiilias, Argentiinas piletid, hoteerisimed tuleb suhteliselt varakult kindlustada ja see riigilt tuge, see selgus suhteliselt hilja midagi peale mõtlema, sellise hoo vihjendamise oha kahvlis olla mingi talvetoetus. Et see on seotud samadele infrastruktuuriga ja hotellile tõesti kipuvad kuhjuma väga kitsale tsoonile ja sügisel ja kevadel, kuid nende talvedega tühjul mõeldakse tõesti, kas saab kuidagi järsku mingi programm olla sellises kämpingute ja Derby infrastruktuuri rajamisel, et võib-olla see on investeering, on ronk ettevõtte jaoks tavapärane ikkagi tulud hakkavad laekuma pühki, siider pole hull, et need, kui me panustame väga suurtesse asjadesse, siis võiks ka mingisugune välja kestis kahjulik olla ja iganes soovite. Teine majanduslik mõtlemine, kõigi nende kultuuri-kultuurivaldkonna asjade juures jätku. Sõnas Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja uurimuse tulemusi kommenteerib Eesti vabariigi kultuuriminister Rein Lang. Ega meile mingit põhimõttelist, et uudis sealt ju ei ole, riigi rahanduse planeerimine on üsna jäik, kohustusi saab ikkagi võtta eelarveaasta peale ja eelarve kinnitab meil teatavasti vabariigist parlament ja on väga harvad need juhused, kus sünnib enne novembrikuud ja nüüd peale seda järgnevad veel mitmed toimingud, et tegelikult rahad nagu avanenud nemad alles selle eelarveaasta alguses. Ja on aastaid olnud olukord, kus põhimõtteliselt saab erinevaid toetusmehhanisme hakatagi käivitama alles kuskil märtsis-aprillis, samal hetkel, kui üritused toimub, oled juba suvel, nii et see periood jääb väga väikeseks. Nüüd sellele me oleme leidnud juba esimese lohu, tänavu aasta me suutsime oma tööd selliselt planeerida, et kõik need programmid käivitusid kohe jaanuari alguses. Ja mille nimel me tegutseme näiteks erinevad igas suurürituste ja festivalide toetused, et need me saaksime ära määrata järgmiseks aastaks juba selle aasta lõpupoole. Ehk siis need tegijad saavad selle kindluse kätte, et meil on sellises ja sellises ulatuses igal juhul vahendeid, millega saab sõlmida lepinguid. Äraseletatult tähendab seda, et tegelikult lähevad need kulud alla. Sest mida varem sa saad kulusid teha, seda odavamalt saab teatud teenuseid saada seotud transpordiga, millega iganes. Nii et noh, see on meil, ma arvan, et vähemalt mingi 60 protsendi ulatuses juba juba lahendatud. Mis puudutab nüüd siin ettepanekut see infrastruktuuri arendamisel peaks tekkima võib-olla riigipoolne toetus just sellisele madalama tasemega asjadele. Mina väga väga seda toeta, et kui me vaatame, kuhu Euroopa Liidu toetused läbi EAS-i ja läinud, siis need on tõepoolest sellised üsna kõrgemad kui kolmetärnimajutused ja üsna sellised luksuslikud asjad. Aga sellist kohta, kus on tõepoolest telkimisplats ja seal on veel see ja vesi, need on Eestis väga vähe ja samal hetkel keegi ei taha neid nagu teha, et selle halva maiguga kuidagimoodi, et ma teen sellist lihtsat asja, et parem ikka teeme midagi marmorist hästi kallist materjalist, et siis on hea Meie jaoks oli natukene nagu üllatav, et kui palju see nõuab ürituste korraldaja Eesti energiat teha asju, mis nagu nagu tunduvad, väga lihtsalt siin staažikad ürituse korraldajad räägivad, mismoodi nad aastaid peavad tegelema kohvikuomanikega, et et oice kohvik õhtul lahti toike restorani õhtul lahti, et minu kohustused on siis siiani, et ei osata nagu, nagu näha sellest oma sellist ärikasu või me oleme siin algajad. Kaks aspekti seda koordinatsiooni pagana vähe. Et omavalitsused teinekord neid ei huvitagi, mis nende territoorium veel toimub ja see on minu meelest nagu probleem, et me nii palju võiks ikkagi tõesti olla, keegi seal kutsub need inimesed kokku ja siis vaatab mingit kalendrit, kas või et nad matame, mõned asjad tõepoolest täiendavad 11, aga mõned päevad 11. Et see võiks olla kohaliku omavalitsuse rida, eks ja mida, mis riigis on täna puudu, on siis ütleme, üks mingisugune veebivärav vähendatakse siis selgelt kultuurikalendris, mida me oleme siin arendanud läbi Eesti Instituudi, Eesti instituut on seda arendanud aastaid ja ütleme, kahetsusväärselt ei ole sellega tänaseks hakkama saanud. Ja me oleme siin väga tõsiselt Eesti instituudiga ikkagi rääkinud, püstitanud talle selge ülesande, et kõik, need näiteks, mis on selleks nagu läinud, et ma 2012 2013 tahaks selle veebivärava nagu kindlasti valmis saada, et sinna saaksid siis ürituse korraldajad ka oma asjad sisse panna, sealt saab igaüks siis vaadata, kaasa arvatud siis võimalik konkureeriva ürituse korraldajat üks aspekte. Et mis, millest on siin räägitud, et ettevõtjatel teinekord on selline omapärane arusaam, et keegi paneb kaupluse näiteks kinni, kui tal raha seal ukse taga, aga mida me oleme väga palju kogenud suurte asjade puhul millel on ka riiklik tugi taga ja sugugi mitte väike tugi siis ette ja koha peal näiteks majutusettevõtja, vaid toitlustaja üritab maksimaalselt ära kasutada seda perioodi selleks, et viia hinnang püsti mitte ainult tavalisele külastajale vaipa korraldajale. Ta ei tule nii, nagu on mujal maailmas on see komme, korraldajad räägivad ikkagi ettevõtjatega läbi nii-öelda sõbrahinnad selleks perioodiks, et see ettevõtlusreaalselt hakkab toetama selle ürituse jätkusuutlikkust. Siis meil on tihtipeale niimoodi, et see sõbra ennem siis, ent pluss 10 protsenti eks setu täiendava koormuse, nagu siis riigile nende toetuste puhul. Esseena küll ei ole mingil juhul õige poliitika ja see on tegelikult paneb need üritused suure löögi. Ühel hetkel, kui nendest üritatakse lihtsalt lühikese perioodiga saada väga suur isiklik materiaalne kasu siis võib väga kergesti juhtuda, et ühel hetkel on hapnik nagunii omavalitsustel, kui riigil nende ürituste toetamisel kinni ja nad lihtsalt lõpetatakse ära ja muu asi muutub jätkusuutmatuks. Ja see on tõesti probleem, seda, seda probleeme näiteks me näeme väga selgelt Saaremaa Saaremaa merepäevade kontekstis, kus hinnad selleks perioodiks on lihtsalt lähevad kosmosesse, sealhulgas KS-i kontserdil. Konjunktuuriinstituudi uuringuteemalist kajastust pikemalt on teil võimalik kuulata juba klassikaraadio koduleheküljel. Järjehoidja. Vabariigi 94. aastapäeva kontsert Tartus lõpes Gustav Ernesaksa lauluga Mu isamaa on minu arm. Sellest laulust on räägitud palju kordi. Aga arvata, et kõik teavad, mäletavad, on nii-öelda selle selgeks õppinud, on lihtsameelse lootus. Seetõttu kordamine on tarkuse ema, kes hoolitseb oma oluliste teadmiste kestmise Eesti järgmiste põlvkondade peas ja südames. Koidula Ernesaksa Mu isamaa on minu arm on tuhandetele mõjunud nii et võim seda laulu Lätis ja keelas vähemalt Nõukogude ajal kolmel üldlaulupeol kavassegi võtta. Seda laulu oli sõjajärgsel ajal eestlastele väga tarvis, see julgustas edasi elama, ütles hiljuti lahkunud professor Uno Järvela riikliku akadeemilise meeskoori asutajaliige. Võib-olla on see laul eestlastele üldse kõige tähtsam laul pärast suurt sõda. Kõige tuttavamad asjad on harilikult need, millest on kõige raskem saada õiget kirjeldust sest kodus usku peaaegu paratamatult kaasa ükskõiksuse. Need mark bloki sõnad meenusid, kui selgus, et Eesti muusika biograafilise leksikoni nii-öelda uus väljaanne 2007.-st aastast sellel laulul loomisajaga eksib. Jõululapse Koidula 100. sünniaastapäeva puhul. Taastrükitud luuletused ilmusid ajalehes Rahva hääl 1943. aasta detsembri lõpul. Gustav Ernesaks oli siis alles Moskvas Potkini kliinikus kus ta välja kirjutati 24. jaanuaril 1944. Ernesaks oli 30 viieaastane ja tal oli ees veel täpselt 49 aastat elu, mis tahtis elada. Mu isamaa on minu arm, sai paberile neljandal märtsil 1944 Moskvas Eesti saatkonnas tookord vist juba esinduses. Seda võinuks ju vaadata Gustav Ernesaksa raamatust laine tõuseb lehekülg 37, noodifaktsiin, millel on kuupäev näha. Me kuulame juubelilaulupeost alates seda laulu püsti ja paljapäi. Aga selle kombe tekkeks pidi üks inimene lauluväljakul esimesena tõusma ja valge suvemütsi peast võtma. On neid, kes kinnitavad, see üks ja esimene tõusja oli Tallinnfilmis töötav Lennart Meri. Ma loen katkendi. Hellar Grabbi esseede raamatust seitse retke isamaale. Ilmamaa 2010. Sumiseb rahvameri jääb vaikseks. Ernesaks tõstab taktikepikoor ja rahvamass alustavad korraga. Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud maa. Laulupeo kõigi poolt oodatud kõrgpunkt on saabunud. Ehkki hetk on pühalik, vaatan ringi ka esimeses paarikümnes reas, kuhu saivaid, eri piletite ja kutsetega läbi kontrolli hakkavad inimesed üksteise järel püsti tõusma ja päid paljastama. Mõni rida eespool näen, kuidas ühena esimestest tõuseb püsti Lennart Meri ja võtab laulupeomütsi peast. Nähes, et teised ümberringi veel istuvad, peab ta targemaks mütsi pähe tagasi panna. Aga püsti ta jääb ja varsti püsti teisedki. Ka ümberringi näib enamus kaasa laulvat Su valu südames, mul keeb su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb keskealine mees, kelles arvan ära tundvat nimeka helilooja Uno Naissoo. Seisab veel, laulab mõlema käe otsas põlvepikkused, lapsed ja pisarad voolavad. Üllatab põskede. Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta maas. Ja peaksin 100 surma ma seepärast surema. Eespool silman luuletaja August Sanga kõrged kogu kollakashallid, pikad juuksed lehvimas kerges tuules. See jäi tema viimaseks laulupeoks. Kolmanda salmi ajal, millal lauldakse vaiksemalt? Ei istu ka eespool enam keegi, paljudel on pead paljastatud, mitmetel näen meeleliigutusest, pisaraid voolamas. Ja nemad siin esimestes pinkide rühmas on ju enamasti Eesti praegune nii-öelda kõrgem klass, eelistatud ja soodustatud positsioonidel olevad isikud, paljud kindlasti partei liikmed. Minu käes on üks noort Eesti nõukogude heliloojate liit, rahvalikke laule segakoorile toimetanud Gustav Ernesaks. Riiklik kirjastus, ilukirjandus ja kunst, Tallinn 1944. See noot sisaldab 25 lühemat laulu. Nendest esimene on jää kestma kalevite kange rahvas Johannes Semperi tekstile ja Gustav Ernesaksa muusikaga. Teine laul on Mu isamaa on minu arm. Koidula tekstile Ernesaks muusikaga. See on kõnealusel laulu esimene trükk. Põnevaks teeb selle noodi Impressum lito grafeerimisele antud 24. oktoobril 1944 trükkimisel antud 30. novembril 1944 trükiarv 10150 eksemplari. Ma meenutan pealkirja rahvalikke laule, segakoorile. Hümni seaduseni läheb veel kolmveerand aastat aega. Selle nordi puhul kujunduslik külg ei ole mitte tähtsusetu, sest selles noodis ei ole mitte ainsatki viisnurka. Järjehoidjat toetab Eesti kultuurkapital. Tänasele helikajale tegid kaastööd Igor Karsnek Kerri Kotta, Ivo Heinloo nelevastenchelt ning Tiia Järg. Saate mängisid kokku helioperaatoreid, Helle baasia, Katrin maadik ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla.