Tänases keskeprogrammis tuleb juttu roheneeme saartest ehk Cabo Verde. Stuudiokülaline on Igor Maasik ehk onu Bella, kes veetis selles väikeses Aafrika riigis oma nädalase puhkuse. Üks soomlane rääkis, et tema avastas enda jaoks roheneeme saared. Kui tuli aeg puhkusereis valida, siis ta võttis aafrika kaardi, pigistas silmad kinni ja pani sõrmekaardile. Nii et ka sellisel moel võib oma reisisihti valida. Mis pani teid Cabo Verde kasuks otsustama? Selline eripärane nimi ja võimalust osa saada turvalisest Aafrikast oligi siis kaalukeeleks. Miks sa ei valitud KAPO Verde reisisihiks? Kas tegite eelnevalt kodutööd ka või lootsite kuulda näha kõike kohapeal? Otse loomulikult nii palju või nii vähe, kui ma reisinud olen, enne tuleb teha ära kodutöö. Kodutöö on ennekõike vajalik kasvõi turvalisuse pärast ja KAPO Verde kohta, tõsi, ei ole eestikeelset kirjandust praktiliselt midagi. Cabo Verde vabariik koosneb 10-st saarest ja ma külastasin ainult ühte nendesse salli saar sest sinna tehakse ka siis otsereis väikese vahemaandumisega Tenerifel. Inimene, kes tegelikult on käinud salli saarel, ei ole üldse käinud nagu Cabo Verde vabariigis, ütleme nii. Öeldakse ju ka, et inimene, kes ei ole käinud New Yorgis, ei ole üldse Ameerikas käinud. Aga olgu peale, see selleks. 10 asustatud saar. Cabo Verde lipulgi on 10 tärnikest 10 tarvikest tähistavadki, kõiki kümmet suurt saart nüüd igal saarel on oma eripära. On selliseid saari nagu näiteks külastatud salli saar, kus rohelust annab otsida tikutulega. Et inimesed, kes satuvad hotelliv nende jaoks muidugi rohelus ja palmid, on kõik istutatud. Selleks, et vôiks Aafrika tunne, et palmid on ja taimed ja neid tuleb kogu aeg kasta. Ja võibki tekkida siis selline assotsiatsioone, et saar ongi selline. Aga kui käia ringi mööda saart, siis jääb selline mulje, et me oleme sattunud justkui kivikõrbe. Põhilised kivid ja äärmiselt tasane, kõige kõrgem punkt saare pinnast on 406 meetrit. Monte Grande kaljune mägi loomulikult ilma roheluseta. Kapo Verdel on praktiliselt kogu aeg puhumas tuuled seal kasulik isegi et on geograafiliselt laiuskraadi poole pealt on ta ju sama rea peal, kus on Senegal ja kui me oleme seene kallis, siis me saame võib-olla ehk kuumarabanduse, aga tänu sellele, et sa kogu aeg tuuled puhuvad, jahutab ja samas on ta ka soe salli saare kohta tuleb veel sedagi öelda, et mõnes mõttes on nad õnnetud inimesed, sest nendel on võimalus osa saada korralikust vihmast äärmisel juhul kord-kaks aastas. Giid rääkis meile, et on olnud ka selliseid perioode, kus 18 aastat järjest ei ole tulnud ühtegi piiska vihmakass oli neljas või viies päev salli saarel viibides. Hommikul 100. natukene, aga sadu oli umbes selline, et ta ei suutnud isegi seda liiva märjaks teha ja tolmas endistviisi edasi. Pole siis ime, et seal midagi kasva. Saare ekskursioonil on näha mingid kipakad. Pigem ma ütleks nende kohta, et ladus samblad, mõni üksik puu, mis on ka kuivanud või, või kohe kuivama. Ja ja minu jaoks oli kummaline ka see, et me nägime kariloomi kitsekesi moodi nad välja nägid, tundusid, et mõni koergi on natukene suurem kui, kui need kariloomad ja nemad peavad toitu otsima. Need, inimesed, kellel tekivad paralleelid, et me oleme nüüd Aafrikas, et siis on seal kindlasti ohtlikud loomad. Maa peal neid küll ei ole. Küll on aga hoiatatud, et inimesed, kes armastavad vees olla eriti sügavas vees siis seal piirkonnas on ka haisid. Ja selles mõttes on isegi hea, et neid on, sellepärast et haipüük ja ka kalapüük laiemas plaanis on ju kohalike eluallikas. See on toidupoolis ja see on see, mida ka pakutakse turistidele. Nüüd, kui me räägime laiemalt Cabo Verde saartest, siis kapo Verdel on olemas ka märksa rohelisema paigad ja kõige rohelisem nendest on Santo anud tao. See on justkui roheline oaas, nii palju seda põllumajandus, kui seal on seda seal siis viljeldakse, siis on meil teada, kui eel üks ja väga oluline saar ennekõike nendele inimestele, kes on kultuurihuvilised ja kes armastavad karnevali veebruar on karnevali maailmas väga oluline kuu, siis toimuvad nad nii Tenerifel, nii Brasiilias kui ka siis kapo, Verdel ja kultuurikeskus on teelo. Mind elus on muide ka sündinud kapo Verde kõige tuntum inimene Saaria Evora väga kuulus laulja, keda kahjuks enam meie hulgas ei ole. Ta lahkus toonela teedele seitsmeteistkümnendal detsembril 2011. aastal tal lauldud ka Tallinn kaks korda käinud Tallinnas esinemas ja mõlematel kordadel välja müüdud saalile Cabo Verde trumpäss kultuurilises mõttes, kes on nende muusikastiil šarm, mida meie ja laiem maailm teab Morna nime all? Morna on justkui kapo Verde pluus. Kui me tõlgime laulutekstid ära, siis laulutekstides on selline peidetud nukk kõrus ja armastavad nad väga palju laulda merest lahku läinud peredest lahku läinud sugulastest. Aga see on selline pealiskaudne kuulamine, aga sellisel süvenenud kuulamisel me näeme, et sinna ridade vahele tegelikult on ju kirjutatud ka veidikene optimismi, et need ei ole nutulaulud ja mis on veel vahva, selle juures on see, et Morna on saanud element, mitte nii Portugalist siis Mandri-Aafrikast ja muide ka Brasiiliast. Ja miks Portugalis, portugallased olid ju need, kes need saared avastasid ja hiljem ka koloniseerisid. Ja kapo vertel on oluline ju see ka, et tema oli väike peatuspunkt orjakaubanduse ajal kus siis laevu lossiti, taas tehti vahepeatus, et siis siirduda Ameerikasse. Ta päris poole maa peale jää, aga ütleme, kui me tõmbame joonlauaga joone Aafrikast kuni Brasiilia, siis ta jääb kuskil ühe kolmandiku peale. Me oleme harjunud, et esinejad lavad, peavad välja nägema sellise kaubandusliku väljanägemisega ja särama ja kui me vaatame nüüd see Saaria e vora pilti, siis tavapärasem partisti imidžist on küll asi väga kaugel. Tema fenomen on tema lauluhääl. Tema karjäär ei ole olnud tegelikult kuigi roosiline. Ja kui ta alustas päris noorena sadamakõrtsides laulmist Cabo Verde, siis hinnati küll tema lauluhäält ja ta oli armastatud artist. Ent läbilöök rahvusvahelisse plaani toimus alles tema neljakümnendates eluaastates. Vahepeal ta ei teinud mitte midagi, sest et tal oli lootust, et ta saab ikkagi plaadistamise lepingu noote saaks kaugemale oma koduriigist roheneeme saartest. Sest kaks kohta, kus siis rohenemi saartelt pärit Mornat hinnatakse, on muidugi Lissabon ja teine üllatus-üllatus, on Pariis. Ühel ilusal õhtul ma ei mäleta, kas mõni teist või kolmandat päeva KAPO Verdel, kui läksin õhtustama paarida sätisel oma nõusid ja pani ka muusika mängima ja pole mitte eriti keeruline ära arvata, kellega ta heas mõttes üllatas. Kaugelt maalt tulnud turistide. Loomulikult Saaria Eevor. Roheneeme saartel on väga palju Senegalis pärit inimesi. Senegali inimesed on need, kes on siis imigrandid ja need muidugi eristab kohe ära, sellepärast et nad on äärmiselt pealetükkivad. Aga selleks tuleb teha ka kodutöö ära, kuidas nendega saab läbi niimoodi, et nad ei muutu sinu jaoks tavaks. Nemad on vist maailma kõige paremad kaupmehed või vähemalt müügimehed selles plaanis, et oskavad kõike ja, ja samas ka mitte midagi kauba ja müügiartikliks kujundada ja pakkumine käib igal võimalikul momendil ja tõenäoliselt on nad ainult seda, et heaoluühiskonnast tulnud inimesed on harjunud, kui neile nimetatakse ühe, teise või kolmanda kaubapuud konkreetne in. Ja see inimene on nõus seda maksma, arvestama peab, et nad tulevad sellises keskkonnas, kus ju tegelikult turul kauplemine käib nagu asja juurde. Ja neile väga meeldib, kui kaubeldakse, jättingid tehakse ja seda tuleb oskuslikult ära kasutada ja samas tuleb ära kasutada ka see, kuna on teada, et nad Senegali päritoluga ja müüvad seal Cabo Verde suveniire või, või mida iganes, et nad Afysseerivad seda, et see on nüüd kõik Cabo Verde kaup, tulge võtke, aga tuleb öelda ja küsida, aga kus siis Senegali oma, kus ma näen näiteks Senegali jalgpallikoondise särki ja vot see võtab kaupmehed verest välja ja muide üllatus-üllatus, paneb ka tööle vaatamata sellele, et Senegali jalgpallimeeskonnasärk olid peetud ja ma oletan, et ilmselt ka kuskilt varastatud. Aga see toodi ja see on kodus olemas. See jääb justkui meenutuseks heaks mälestuseks, kuidas ja mismoodi sai siis välja meelitatud see jalgpallisärk kaaslanna, kellega ma seal käisin, soovis rohelisi kõrvarõngaid. Verde on portugali keeles roheline, valikus oli ainult sinised. Tekitasime sellise retoorilise küsimused, aga kuulge, aga miks ei ole rohelisi kõrvarõngaid? Ja järgmiseks päevaks olid need olemas ja pluss boonusena otsiti ka neid üles. Palun, siin on olemas see, mis te tahtsite ja sellega piirdunud veel asi ka siis tuleb edasi kaubelda. Kui on näiteks kaupluse peale kirjutatud minimarket, siis meie kujutame ette, et seal on siis kõik tuled säramas, kaubavalik kõik on ilusti pakendatud, värvilised pakid kaugeltki nii mitte. Seal on lugu selline, et väga sageli kaupmees ostab siis suure koguse endale kas siis kuivaineid või küpsiseid ja ja siis paneb lihtsalt hiljem nutsakusse sisse ja siis on teada, et see on kindlasti Gautelt, et ta ei ole kusagilt mujalt sisse toodud, on olemas ka siukest võimalust osta endale ka lääne toota. Aga need on kohutavalt kallid asjad. Huvid Ta oli see, et näiteks tavalises kaupluses müüdi 96 kraadist piiritust. See, kui ma müüja, kes siis küsin siia pool inglise, mõnede portugalikeelsete sõnadega, siis tekkis toorik, et noh, et ei, ei, see ikka nii väga joomiseks ei ole, et see on nagu meditsiini tarbeks kõrvuti siis vesinikperoksiidi. Kas oli ka selline moment, kui pannakse kohe üks kaelaehe kaelas, eeldusel, et kui juba väike kingitus tehakse, et siis ilma ostuta kunde sellest kauplusest ei lahku? Nii juhtuski, see kaelaehe oli kohvijoakujuline ja see andiski nagu mingisuguse impulsi. Niisiis, mida me ikka selle kohviga ära proovima? Nendel on see kohv natukene võõrastava maitsega, aga oad on kasvatatud rohelisematel, saartel või seal, kus põllumajandust harrastatakse. No puuvilja tuleb ka teistelt saartelt sisse tuua või isegi mõnest teisest riigist. Jaa, aga autentset puuvilja tuleb osta tegelikult täna kaupleja käest, kelleks tavaliselt on vahvad daamid ja nad on väga liigutatud selle üle, kui sa nende juurde tuled, kaupa tegema ja alati õppige selgeks ka esimene elementaarne miinimum kohalikust keelest portugali keelt, kui riigikeelt oskavad kõik enam-vähem suuremal või vähemal määral sildid Kanygal portugali keelest tuleb ikkagi vähemalt tere aitäh, head aega numbrid selgeks õppida siste pälvitega KAPO vertelase naeratuse, mis on siiras ja nendele nii väga meeldib, kui natukenegi punnitatakse, natukenegi üritatakse nende keeles rääkida ja nad ei häbene ka parandada, et see käib ikkagi niimoodi, et noh, et see päris grammatiliselt õige ei ole, et see tekitas sellise äärmiselt sooja südamliku tunded. Teie hakkasite portugalikeelseid sõnu õppima siis, kui te assoridele sõitsite. Ja portugalikeelne Westmik ja sõnastiku oli mõlemas kohas kaasas. Te käisite ka plaadipoes. Kas selle poe leidsite kergesti üles? Plaadipoe leidsin Santa Maria puhtalt juhuslikult üles. Kui te mõtlete selle peale, et tahaks minna sinna otsima anglo ameerikaliku taustaga või siis euroopaliku taustaga muusikat, siis seda sead praktiliselt ei ole, mitte midagi. Tegelikult ei olegi midagi, näiteks sooridel oli kaupluses olemas kasiisi top või, või, või Tiina tööneri plaadid, seal on ainult kapoverda artistid. Mis platsi siis on, mida te praegu käes hoiate? See on viivala muusikate kapo, Verde, elagu siis Cabo Verde muusika, siin on kogumik 17 välja valitud tihti nii et annab ülevaate niinimetatud Po Verde muusika skeenest. See Saaria e vara on siis kõige kuulsam kapowertalane muusikamaailmas. Aga peame tõdema ka, et uus generatsioon on peale kasvamas, kaasa arvatud ka see, et uus generatsioon on toonud väga palju huvitavaid muid laene muudes muusikažanrites sisse ja uus generatsioon üritab nüüd minna rohkem ka sellise ütleme, pop, formaadi pood. Samas on ka paralleelselt teine vool olemas, kus vahepeal nii-öelda päris popmuusika staatusesse arenenud Morna ja koldeira on teinud jälle sellise käigu etud tagasi juurde. Ta juurde läinud. Aga kuulame nooremat põlvkonna esindajat, kelleks on luula luura on saanud oma tuule tiibadesse 21. sajandil ja ta on suutnud müüa oma 2004. aasta albumit 40000 koopia suuruse koguse põhiliselt portugali keelt rääkivatest maadest. Ma tee mingisugust saladust, et ma tahtsin minna puhkama sääraselt, et ei oleks ei arvutit, ei oleks mobiiltelefoni, kõik oleks välja lülitatud nädalaks ajaks. Küll aga tegime päevase saare ekskursiooni ja päevaga piisab kõikides huvitavates kohtades ära käimisest. Saare ekskursioon algabki pihta niimoodi, et viiakse siis Santa marjast, kuhu siis on koondunud peamiselt hotellid ja, ja kus on siis turistide meka ja viidi kõigepealt purakoonasse purakoona siis selline koht, kus on siis võimalik inimestel osa saada laavakivibasseinis, seal on merevesi. Ja samuti on selles purakoona kohas ka selline imeline loodusnähtus. See on nagu suurkaev ja sinna kaevu sisse vaadata, kes on kaevu põhjas, nagu oletada võib, vesi, aga kui päike ei paista, ei ole, mitte midagi ei näe. Aga kui päike paistab, siis on niisugune tunne, et sinna põhja nuputa teatud suur suur smaragd. Siis tullakse purakoonast tagasi Palmierasse palmi erand. Neid tuntud sadamalinn ja tuntud kalanduskeskusena, kus siis kalamehed on püüdnud kala sealsamas kalda peal kala puhastatakse ja, ja vajadusega tükeldatakse kujunetteid hai ja saab kohe ka kaupa teha. Cabo Verde on mereandide paradiis. Kaheksajala krevetid. Krevetid on umbes sellised on müügil viis, kuus senti, aga seal kindlasti 10 korda suurem, vähemalt 10 korda suurem portugali keeles sall tähendab soola ja sallisaar saigi nime tänu sellele, et Ta on üks küla nime, kabee, tradelume ja Pedrade lume on aegade jooksul olnud soolatootmise keskus. Soolatootmist laiemas plaanis nüüd enam ei ole, küll aga on turistide atraktsioon, kuidas toodeti sool? Pedrade Luunas on siis selline asi, et kasutatakse tõenäoliselt ühendatud anumate seadust, on seal siis merivahetus läheduses ja on siis ka soolakuivatamise basseinid, ta peab olema madal koht, kus siis satub see merevesi, päike, päike paistab, päike peab aurustama, selle vee järele jääb sool toorsoost roogitud. Kumb pakiti ära kottidesse ja siis vintsinööridest süsteemiga, siis taas jälle mere äärde tagasi, et sealt siis juba laevadele lossitase rajatised, mis sellest ajast on alles, on amortiseerunud ja lagunemise varisemisohtlikud. Küll aga kasutatakse ära seda soolakuivatusbasseini hoopis sellisel eesmärgil. Ta kui kümblemist või suplust sellises soolabasseinis täpselt nii, nagu oleksite küllastatud Iisraeli Surnumeres. Käisite vees, käisin vees, käisin vees, ma ei olnud sellist kogemust enne saanud Iisraelis käida. Varsti võib-olla lähen, kas on võimalik siis inimesel vee peal püsida niimoodi, ilma, et ta teeks ujumisliigutusi ja tõepoolest on ja mis on veel kõige huvitavama selleks, et ennast ajada vertikaalsest asendisse püstid, jalad põhja, see võtab veel jõudu ja energiat, ega seda nii lihtne ei olegi teha, et lihtsam on olla seal selili maas, koordina lamiskleda ja vesi hoiab üleval. Kui juba sealt välja tulla, siis jääb niisugune pisikene soolakiht jääb peale, soolabasseinist saab samas päikest, vaata. Kui me päikese juurde tulema, siis tekib ka selline retooriline küsimus, et aga kuskohast saavad nad elektri, elekter toodetakse päikesepatareidega, päikest jätkub seal päris palju. Lõunamaine päike on salakaval ka siis, kui ta paistab pilve tagant ja seetõttu tuleb juba varakult, kui mõelda selle peale, kuidas siis ennast kaitsta. Arvestama peab sellega, et see on veel lõuna pool, kui Tenerifel ei olnud sugugi harvad need momendid, kui me nägime ära põlenud eurooplasi, kes sellesse asjasse suhtuvad väga pealiskaudselt, mitte ainult soolatootmise kohas, vaid mere ääres, ka. Millist nägu Atlandi ookean teile näitas? Ma lootsin natuke suuremat lainet, tegelikult tekkis respekt ookeani suhtes, ma ei lähe sügavale ja, ja ma ei lähe kaugele. Ma ei ole veel spordientusiast ja samuti sukeldumise entusiasti, kuigi ka sukeldumiskursused. Kõiki neid asju on võimalik seal ka võtta ja saab isegi vastava paberi ettevõtte kursuse läbinud. Kui ma videot vaatasin, siis ma ei näinud rannas üldse inimesi. Rõngad olid inimtühjad. Sõltub täiesti sellest, kui palju parasjagu turiste, jah, ei, see on üks asi ja teine asi on see, arvestama peab sellega, et konkreetselt salli saarel jätkuks seda randa kaheksa kilomeetri jagu. See saar on 216 ruutkilomeetrit suur ja, ja kui te mõtlete ta, mis on siis kaheksa kilomeetrit ranna pikkus, siis palun väga mingi boa Vista-le, see on naabersaar, seal on 55 kilomeetrit, anna pikkust hotell on natuke vähem kui sallil. Rannas on ilus valge liiv rannaliivaga meil selline huvitav asi. Telli poes väga hea kaubanduslik mõtlemine, müüakse grip kotiga ka liiva. See ei ole nali seal nagu klaasiliiv, valge kaks eurot vist oli niisugune suurem kott, ma võin ju ise seda liivarannast võtta. No aga võib-olla eurooplane ei tule selle peale, et ta võib seda võtta. Teie ometigi liiva ei ostnud? Ei, keda me siis nüüd teie plaadik, kuulame minu enda lemmik sellelt albumilt. Elagu Cabo Verde muusika on siis tiptop päris. Jutt, et lõunamaades saabuv öö ja pimedus kohale imekiiresti vastab tõele. Kolmveerand kuue ajal oli veel valge ja kui oli juba kuskil kuus veerand seitse, siis olid täiesti muste. Rannapromenaad on küll ilusti kenasti valgustatud ja seal pole sugugi kole ja hirmus käia, sellepärast seda turvatakse ja ja huvitav on, see turvajad tunduvad olevat Senegali päritoluga. Et KAPO Verde enda inimesed teevad juba valge kinnastega tööd, et noh, et nad töötavad hotellis, anna tõsis baarmeni teadmis raatorid, sellised. Ja õhtuti pakuti siis turistidele hotellis meelelahutusprogrammi. Põhimõtteliselt oli igal õhtul olemas meelelahutusprogramm kaasa arvatud Cabo Verde tantsude õpetus põhjamaisele inimesele poole need tantsud nii kergelt õpitavad, selleks peab ikka olema mingisugune tantsukursus siin Eestis läbitud, enne kui minna sealsed tantse õppima ja nendest osa saama. Proovisite proovisin küll, aga tantsuõpetaja südamest naeris tantsu, mitte oskust, vaid oskamatust laiule üldse tantsunimed sooritust, mida ma ükstapuha millises tantsu võtmes teen on natuke palju nimetada tantsuks. Basseini ääres ma käisin, tegin selle esimese algkursus ära sellepärast, et seal on vähem inimesi, kes vaatavad. Nii et basseini ääres õpetati ka basseini ääres õpetati ja need inimesed, kes tahavad teha nagu rannaaeroobikat, nendel oli võimalus kohe instruktori saatel teha rannaseid korralik aeroobikatundi, et kui sa näed ikka, kuidas ja mismoodi ja millise Võhmaga on nii tantsuinstruktorid kui ka aeroobika instruktori siis meil oli ikka suur vaks maad veel vaja selleni jõuda. See on sealsetel inimestel veres, see on nendel veres ja kõik, mis jäädnud puusadest allapoole. Vot sellega tuleks põhjamaised inimesed teha kõvasti tööd, sellepärast et kui sa vaatad, kuidas sealsed tants käib, kuidas sealne inimene tantsib, siis see on nauding. Teil on väga toredad, patsid peas. Kas need on Aafrikas tehtud? Ja need patsid on nüüd soenguks vormistatud just nimelt sellises kohas, mis oli hotelli Pelori soonte vahetus läheduses, seal on juuksurisalong, aga nüüd kallis raadiokuulaja, kui sa mõtled juuksurisalongi peale sellises plaanis, et sinu juuksurisalong on peeglid seinal peeglid laes ja ma ei tea veel kuskohal ja siis on sul seal võimalus pesta juukseid ja föönitatud ja see kõik oli steriilne, euromallide järgi tehtud, siis palun selline salongi imidž kohe ära unustada. Kõige parema ettekujutuse juuksurisalongist annab see, kui oleme puukuuris laudadest valmistatud puukuuris. Kuhu siis kriidiga peale küll kirjutatud, et siin müüakse nii fotosid ja siin saab ka soengut teha. Katseiraja ratsi, istud selle salongi põrandale ja siis tõenäolise Senegali päritoluga noorikud hakkavad kahekesi juustega tegelema. Jälle tuleb hinda alla kaubelda, et mitte öelda kohe kõige esimese hinnale, et jah, nüüd teeme selle soengu ära. See koht, kus siis nagu juuksuritööd tehti, oli universaalne, seal müüdi ka suveniire ja seal oli võimalus osta ka kohalike kui kunsti, sellepärast et selle salongipidaja ise oli kunstnik ja kui soeng aga nii enam-vähem vormi jõudma, siis leitakse taskupeeglid ja näidatakse, kas meeldib. Milline oli teie reisi kõige meeldivam kogemus ja milline kõige ebameeldivam? Ma ei oskagi öelda, milline võiks olla ebameeldivam kogemus. Ei olnud sellist momenti küll, et oled hoidnud pead kinni ja mõelnud selle peale, oh issand, miks ma siia tulin, tahaks ära siit. Aga mis teevad konkreetse koha erakordselt meeldivaks mina arusaamiste järgi, inimesed ja inimlik suhtumine sinusse, ma ei oskagi muud öelda selle kohta. Ma tänan teid nende huvitavate reisimuljete eest. Saadet jääb lõpetama ansambel kompass. Stuudios olid Igor Maasik ja Marje Lenk.