Tere hommikust, head jutusaate sõbrad ja sõbratarid. Tänase saate külaline on mees, kelle hääl võtab naistel aga mõningatel juhtudel ka meestel jalad nõrgaks. Ta on rahvusooper Estonia tenor, aga lisaks sellele ka hinnatud kammer ja oratooriumisolist. Tere hommikust, Oliver Kuusik. Tere hommikust kõigile kuulajatele ja siinkohal on ka au tervitada naisi sel kaunil naistepäeva nädalal. Toomas Luhats, Oliver maailmas ei ole vist väga palju inimesi, kes saaksid öelda, et neil on laulmisesse magistrikraad. Sinul on? Kui me alguse juurde läheme, siis, siis kuidas magistriõppes laulmist õpitakse, kuidas see kõik käib? Eks magistriõppes käib laulmisõpe samamoodi nagu ka bakalaureuse kraadi omandamisel, aga vahe on lihtsalt selles, et võib-olla see õpingud, Need, õpingud on natuke süvendatumad ja võib-olla rohkem orienteeritud teatud stiilidele näiteks prantsuse šansoone või siis itaalia laulud, saksa liit ja nii edasi. Aga mismoodi see nii-öelda protsess käib, et, et siis noh, kui me kujutame ette nii-öelda magistrikraadi tegemistes, jah, okei, ütleme mingil muul elualal on suhteliselt palju sellist uurimistööd, tuleb hakata varakult valmistuma oma lõpumagistritööks, eks ole, aga laulmises noh seda on raske ette kujutada tavalisele inimesele. Jah, eks see oleneb nüüd ka, kus kohas kraade, kus õpingute tulemused on siis omandatud, et näiteks Inglismaa puhul on, on kohe eos selline variant, et inimesed ei, ei tegele väga palju selliste asjadega nagu uurimustööd ja muud sellised kirjatükid, et, et kõik see hariduse omandamine on suunatud otseselt, et sinu eriala nii-öelda arendamiseks ehk siis laulutunnid, stiilitunnid lavatunnid, et iga laulu iga laulu žanri esitamisel on ikkagi omad teatud sellised nipid, nipid just nimelt tingimused, mis võib-olla mida on võib-olla hea teada, et noh, näiteks, et mõnes muusikas on vähem, võib-olla teatud selliseid partamentosid võib-olla kaotavasid mõnes muusikas tuleb tegeleda tekstiga tekstiõppega, mis on väga oluline laulmise puhul. Ja, ja loomulikult repertuaari omandamine. Et maailmas on ju väga palju kaunist repertuaari ja meil on siiski võimalus sellest kasutada, võib olla väga väikest väikest hulka. Aga loomulikult kõik see ju arendab ja, ja kõik see annab sulle juurde kindlust ja loomulikkust esitamaks kõike muud muusikat, mis puudutab näiteks ooperit ja nii edasi. Nii, aga me jõuame selle magistriõpe ja laulmise juurde õige pea tagasi, lähme kõigepealt algusesse. Sa oled pärit Lasnamäelt, just Lasnamäepoisina, kelle vanem vend on tuntud jalgpallur, võiks ju arvata, et pigem jalgu. Pall kui, kui muusika vista kõikidel stenoritel maailmas on ka minul olnud väike selline olek kahe vahel, et kas valida jalgpall või laulmine? Elu on lihtsalt niimoodi läinud ja jalgpalli ma jumaldan ja mul on hea meel, et ka meie riigis praegu meie jalgpallikoondis teeb suuri tegusid, nii et saadan tervitused Aivar Pohlakuga. On mingisugune selline meeskond, kellele sa väga kaasa elad, kas siis Inglismaal või Eestis? Jah, eks mul on omad eelistused ja loomulikult Eestis ma elan kaasa oma venna Casandikele, eks Flora Flora klubile ja loomulikult maailmas kah, et mulle meeldib hea jalgpall, et mulle meeldib seda lahata ja mulle meeldib seda nautida ja ma naudin seda nagu mõnikord väga head filmietendust. Nii, aga, aga see valik, kui ta sai tehtud ja otsus oli laulmise kasuks, siis, siis kuidas? Lauljaks saamise teekond algas? Jah, noh, kui nüüd niimoodi rääkida, siis ega tegelikult suurt valikut ei olnud, et ema pani poistekoori. Ja sealt hakkasid asjad ükshaaval arenema. Pidev varastamine, pidev kauni muusika avastamine viis minu seisusegi sellise, nii et, et ma soovisin seda veel ja veel. Ja nii tekkisid suuremad huvid, suuremad mängud. Eks see rohkem tähelepanu pöörama oma vokaalile õppima. Oli palju inimesi, kes andsid palju ilusat inspiratsiooni. Et nii see kõik on minu jaoks. Nii teadlik tegevus ta nüüd ei ole otseselt kohe alguses olnud. Ma kujutan ette, et, et see nii-öelda muusikuks kinnistumine, see võttis ikkagi aega selles mõttes, et noh, et, et ka ütleme poistekoorist kui, kui su hääl areneb sopranist tänariks et siis see on ikkagi selline murdeiga või selline aeg, kus on väga palju muid huvisid, väga palju muid võimalusi väga palju. Võib tunduda, et kõik muu on olulisem kui, kui laulmine. Et. Jah, noh Lasnamäepoisina tol ajal mõtlen siis Eesti nii-öelda uue ärkamisajal oli palju muid tegevusi millega oleks võib-olla tahtnud ennast siduda, aga mingil hetkel tuleb olla enda vastu aus ja kui ma tundsin seda, et ükskõik mida muud ma teen oma elus ja tulema ikkagi tagasi laulmise juurde ja poistekoori võrde tol ajal, et, et ma arvan, et eks see on üks kindel märk. Ja kui sa rääkisid enese arendamiseks, siis eks see käib, see käib praegu kah ja käib vist arvatavasti surmani. Peale keskkooli läksid sa muusikaakadeemiasse. Just läksin muusikaakadeemiasse Pille Lille lauluklassi ettevalmistuskursusele kuna minu, minu eksam oli küll väga hästi sooritatud laulueksam, aga võib-olla oli natuke vajaka mõned muud ained, mis panid mind mitte esimesele kursusele, vaid ettevalmistusse. Nii et aga laulmise puhul ei olegi väga tähtis. Mida rohkem sa õpid, seda rohkem sa arenes. Mismoodi see õppimine käib, siis ütleme sellises kõrgharidusastmes, et sul on seal solfedžotunnid muusikaajaloo tunnid? Pilli peabki õppima vä? Jah, no eks ta kasulik oletad. Tee tõe juurde on väga käänuline, et eks inimesed ise tea, kuidas nad Ennast arendavad, aga loomulikult on meil ju juhendajat, kes. Kes tegelevad meiega, mis puudutab noodiõppesse, mis puudutab pilli oskusesse, näiteks mina mängin klaverit niivõrd-kuivõrd ja see kõik on mingil hetkel kasuks selle eriala jaoks, mille, millega sa tegeled? Et jah, miks on kõik üks suur kooslus, et on väga raske nagu eraldi võtta lauluõpetaja midagi muud, et eks see kõik käib kokku. Mis sellel tenoriks saamise juures kõige häirivam on? Kõige sellisem tüütum, kui niimoodi või küsida? Kõige tüütum asi on see, et kui sa ärkad hommikul üles ja siis sa pead hakkama häält kuhugi panema kuidagi lahti laulma, kõrgemaks laulma, võib-olla teistele liikidele seda probleemi niivõrd palju ei ole. Ma arvan, et tenor on üldse meie kliimas küllaltki suur haruldus, nagu minu hea sõber Mati kõrts ütles, et. Me laulame natuke teistmoodi kui teised ja meie aeg aeg õppimiseks on natukene pikem. Et ja noh, loomulikult kliima on ju ka see väga halb, kui sa ärkad üles hommiku nina tatine peas ja mõtlen, mis siis tänasest päevast edasi saab. Aga mis see tähendab, et hommikul tuleb enda häält hakata kuskile panema, siis hommikul ärkad üles, mitte ei lähe, võta klaasi vett, ei lähe vetsu, vaid kõigepealt laulad. No eks ta nii on jah, et, et eks kaubi kõrvale tuleb hakata ümisema hommikul vara ja noh, loomulikult lauljatel vaja ennast lahti laulda üks kolm-neli tundi ennem enne teatud sooritusi, et mõnikord, kui proov hakkab kell 10 on selleks vaja filos ärgata, kuus 30. Ja noh, eks seal on teatud nõksud ja inimene õpib kogu elu. Kuidas saab lihtsamalt? Küll see on võimalik ka see väga huvitav, mismoodi see tenori päevaplaan siis välja näeb, et hommikul vara tuleb tõust ära lahti laulda, mis edasi ja noh, tuleb vara tõusta lahti, laulda kindlasti võimelda, eks meil on ju täpselt tavaliselt kriteeriumid sportlastele ei ole mingit suurt vahet, tipplaulmine on, tippsport, tuleb õigesti süüa, vältida võib-olla teatud ained näiteks tomateid, piimaprodukte loomulikult, et mille pärast, sest see tekitab jällegi teatud ärritusi sinu kõhus mis tekitab võib-olla maohapped ja nii edasi, mis võivad pärast hiljem tulla hääle Baltale, kuna laulan ikkagi toetavad diafragma oma häält, see tähendab ka teatud laadi teatud laadi õiget protsessi, kuidas selleks valmistuda. Siis on tõepoolest nagu Spart, kas teil doping ka noh, kindlasti on. Aga, aga seal legaalne doping? Antidopingu agentuur ei käida, elukad Estonias ei ole ka mina rahulduse pärast spordijooki joonud, et need taastumisprotsessid on täpselt samamoodi väga olulised. Et kas sporti on võimalik teha väga rutakalt, kui on võimalik teha ka väga läbimõeldult, väga teadlikult, kuidas inimene puhkab, kuidas inimene töötab, et eks need ongi need võib-olla need saladused, mida me tervena õpime. Oota, aga need dopingut siiski, et mis on selline tenori hea doping ennem enne näiteks etendust on see konjak, mis häälepaelte hästi mõjub, on see, ma ei tea, Coca-Cola. Nojah, see on muidugi väikene legend, konjakijoomine on tulnud ka kuskilt, eks see võib-olla rohkem natuke närvide rahustamiseks, aga aga näiteks peale etendust juua sooja kuuma õlut on ju väga hea asi, sisaldab palju B-vitamiine ja hoiab sinu häält väga palju vormis kuuma õlut. See tundub küll väga õudne. Eriti inimesi oleks, kellele meeldib väga. Aga nii ta käib ja mõnel inimesel on kindlasti mõned omad omad salarelvad, kuidas ennast vormis hoida. Nii see muidugi ei tähenda seda, et Aaviksoo tulikuuma? Ei, absoluutselt mitte eriti pühapäeva hommikul võib sellest hoid. Aga räägime nendest. Magistriõpingutest nüüd me oleme ringiga sinna tagasi jõudnud. Kild hools, kuul of Music and draama oli sinu Londoni kooli nimi. Kui ma ei eksi, siis see on üks maailma parimaid koole. See aasta tõesti on üks maailma hinnatumaid koole ja väga raske on öelda kooli kohta ta maailma kõige hinnatum, vaid parimaid, et seal peab korra sees olema ja tundma seda, et kuidas käib see õppetöö mis alustel, mis viisidel, mis on tähtsustatud, mis mitte, et kui sul on klassi- ja koolikaaslased kaaslasteks väga tuntud inimesed, kes praegu teevad väga suurt karjääri, siis seal alati tervendav, et sinu ümber on hea õhkkond välja valitud inimesed, kes on, kes seal nii mentaarsel tasandil kui füüsilisel tasandil ikkagi noh, nii-öelda anded ja nendega koos ananass päris huvitav arutada. Ei, see on mingis mõttes nagu tennis, et, et tuleb valida oma nii-öelda sparringupartneriks või siis selleks, kellega tennist mängida, tuleb valida endast tugevam vastane. Kindlasti, eks meil on kõigil omad eeskujud ja mingil hetkel me peame neid alati järgima, et viia ennastki kuhugile teel, et sealt siis ise võib-olla edasi areneda, et aga jah, ma arvan, et konkurentsis asjad ju lähevad paremaks, kuidas sa sinna Londonisse said? No see on iseenesest muidugi päris naljakas juhus, et. Proua Pille Lill palus täita ankeedi, mille ma ära saatsin, teades. Mitte teades, kuhu ma ennast tegelikult kirja panen ja mingil hetkel tuli sealt teatav vastus siis sinna kohale sõit oli muidugi omaette ooper, et ei teadnud ma täpselt, kus asub, kuidas sinna minna, mis seal teha, mis kursusel ma seal olen. Aga hiljem hakkasid asjad jooksma ja tuli välja. Ma sain endale maailma tunnustatud professionaali lauluõpetaja. Saingi otse magistrikursusele, härra Rudolf terni oli tema nimi ja ja see oli üks huvitav seiklus minu elus. Kes olid need sinu nii-öelda koolikaaslased või klassikaaslased, need, kes praegu maailmas karjääri teevad? Mõned nimed, noh, võib öelda, et minu koolikaaslased on palju, näiteks Jacques linde, pre, tšellomängija, prinderson, palgurs bariton, kuid kild oli sellega väga tugev. Näitlejate kool, nagu Orlando Bloom, lõpetan näiteks kreek David ja sellised inimesed, et et see kõik puu tekitas seal koolis ikkagi õhkkonna, kus inimesed tahtsid õppida ja üritasid ennast välja pale maksimumi. No kui ütleme võrdluseks Inglismaa parimatest ülikoolidest teatakse Cambridge'i või Oxfordi, siis võib seda Kilhoos kuulaks Musica draama võrrelda oma valdkonnas nimetatutele, jah. See on väga õige hinnang New Yorgis on näiteks Julia ütles, et need on mõned koolid, mis on ikkagi teatud mõttes suurema kuulsusega. Oliver ooperis juristidel, eriti tenoritel, keda on vähe häid tenoreid veel, seda enam on väga rahvusvaheline töö. Kui ma lõpetasin tol hetkel 2006 ooperis stuudio kild oli, siis mul lihtsalt tuli pakkumine Estonia teatrist laulda Rossini ooperit Tuhkatriinu. Ja tol hetkel ma ennast kohe loomulikult sellega sidusin ikka vaid koduigatsus, asjad kõik kokku, aga praegune töö rahvusooperis on intensiivne. Ja järelikult on, on praegu selline aeg, kus on vaja seda aega, et olla siin Eestis teha asju, võib lõppeda palju rolle. Mul on see hea võimalus antud, et ma võin kõike laval laulda. Ja lihtsalt vastus sulle lihtsalt ajaline ajaline kokkulangevus. Et võib-olla siis nii, et kõigepealt kodumaal tippu siin tõesti saada ka mingisuguseid nii-öelda tuleristsed ja siis on maailm Ma olin lahti? Jah, võib olla küll, et vastupidiselt teistele ma arvan, et Eestis tippu jõudmiseks peab tegema päris palju, et meie väike ühiskond on ikkagi teatud niisugune suure ühiskonna peegel, et ka paljudes muudes maades peab ikkagi keegi kuskil ennem ära käima, mujal teda oma kodumaal tõsiselt võetakse. Et nii ta paraku on. Milliseid kõlavaid pakkumisi sulle maailmas tehtud on? Noh, need on üks halb päris raske isegi veel välja tuua. On palju igal pool on, on tehtud, Inglismaal on tehtud Prantsusmaal ja need asjad pidevalt lähevad edasi. Majandusele on ka mitu erinevat tasandit. A-klassi teatrid on B-klassi teatrid. Raske on neid niimoodi ükshaaval välja tuua. Aga on tegemisi, on ka väga-väga kõlakaid tegemisi, et võtame näiteks eriklassiga koostöö mujal maailmas, Soomes Inglismaal liverpooli sümfooniaorkestriga plaadistamised ja noh, see on jällegi üks etapp, et ma ei pea neid olulisemaks sellest milleks ma veel võimeline olen. Aga kui palju sa praegu ütleme, olles Rahvusooper Estonia solist ütleme siis esitenor Estonias? Kui palju on, kui palju on sul praegu neid sõitmisi erinevaid nii-öelda öeldakse vist, kas troll selle kohta? Noh, kindlasti on rohkem võimalusi, et teatriga kokku leppides on, on need asjad lihtsamad ja teater võimaldab meil lauljatel seda teha. Kindlasti tahaks ta rohkem, aga praegune graafik hoiab mind siin ja mille üle ma olen ka väga õnnelik, et küll need ajad tulevad. Kuidas käib ühe rolli selgeks õppimine ja sa ütlesid, et, et sul on siin võimalus ja väga hea võimalus laulda siis neid esirolle nii-öelda, ma kujutan ette, et need on just need, mis, mis tenorit kõige rohkem arendavad, kus õppimine käib, et kõigepealt iseseisev töö ja, või kõigepealt saate te koos terve trupiga kokku või kuidas see käib. Noh, eks kõik hakkame siis pihta juba, teadvustatakse võib-olla aastaid tagasi tuleb üks niisugune roll või üks siukene ooper, et. Eks ta hakkab kõik peas vaikselt tiksuma, eks sa kannad seda rolli ju ikkagi oma kuuehõlma all päris kaua ja. Ja siis tekib etapp, millal võetakse lahti, laotatakse joonima, hakatakse mõtestama visioonimine, tähendab, see tähendab seda, et oma partiid ilusti rajoonide vaadata, kus kohas täpselt laulda, läbi kuulata, mõelda, eks siis hakkavad tekkima teatud asotsiaalid rolli karakteristik suhtes ja ja nii see läheb, eks tuleb tutvuda ajalooliste allikatega, oleneb ju, millega on tegu, et eks see töö on pikk protsess, et see päris ei ole nii, et võtame ooperi ja teeme selle ruttu ära, et heaks õnnestumiseks on vaja seda päris kaua enda kuuehõlma all kanda. Lõppkokkuvõttes see peab ju kõik ka peas olema, selles mõttes, et ega seal laval väga nooti kuskilt, ma ei ole tähele pannud, et oleks võtta. Jah, aga eks, eks on nagu igal erialal, et paljud imestavad ja küsivad mu käest, et kuidas sa oled ooperis peas on, et ma ise võib-olla ei tähtsustaks seda väga palju üle, et, et meil on omad omad anded, omad suunad minu anne, võib-olla omandad asju. Võib-olla kiiremini kui teistel võib-olla paremini pähe hoida neid rohkem enda sees ja noh, eks need, mina seda väga üle ei tähtsustaks. Laval on ikkagi liikumine, liikumismälu on ka hea, kui sa näiteks lähed paremale, võtad mingi asja, siis sa juba tead, mis sellel ajal öelda, mida, mida sellega mõeldud, nii head asjad väga ruttu pähe. Kui nii-öelda kuuehõlma all on see roll natukene aega kantud, hakkavad proovid juba teatrisse, mismoodi need esimesed proovid seal välja näevad? Esimesed proovid on ikka muusikalised proovida, et liikumist ei toimu, jah, mitte veel, et eeldus on ikkagi see, et muusikaliselt on asi valmis, on mitte valmis, aga omandatud et lugu oleks peas. Ehk siis saab hakata vaikselt nagu edasi mõtlema neid asju, et need on küllaltki võrdne võrreldes näiteks lavastusperioodiga, mis on tavaliselt poolteist kuud ennem ja kus hakkab pihta väga intendi intensiivne töö laulja jaoks, et hommikust õhtuni hommikust õhtuni süvene troll missugune tenori partii lisaks olnud raskeim õppida ja miks? Huvitav küsimus, võib-olla väiksemad rollid on minu jaoks väga raske õppida, sellepärast et nad peavad ikkagi kogu aeg kuuluma kuhugi konteksti, et sa pead need väga hästi läbi mõtestama suure rolliga, sa võid ikkagi küllaltki anda selle oma, sellele, oma näo väiksemate rollidega, võib-olla on see, et sa pead leidma selle nishi, kuidas ta sobib sinna ooperisse ja see võtab päris palju. Nii et sa ütled peaosas olla on lihtsam, kui teha väikest rolli. Noh, oleneb, oleneb muidugi peaosast oleneb vokaalsetest sooritust, kui sa oled küsinud mu käest vokaalselt, et siis loomulikult on teosa palju nõudvam ja raskem, aga vaimselt see võib-olla ei pruugi ka alati niimoodi olla. Et oleneb, kuidas inimestele need asjad sobivad, aga kui individuaalne inimene selles osas on? Mis selles protsessis sinu jaoks kõige raskem on, on see liikumine, on see partii õppimine, on see selle endas kandmine on see lavaline pinge? Eks ta ikka on, eks need probleemid ja siuksed probleemina sa pead lahendama kuuluvad ikkagi rohkem vokaali valdkonda, et ühtlustada ennast orkestriga mõelda kapasiteedi, kuidas kõik käib, kuivõrd mugavalt sa tunned puhtfüüsiliselt, tehniliselt ennast ette valmistatud, teatud nootideks passaažid ja nii edasi, et need on päris tähtsad asjad. Mulle tundub, et ooperisolist peab olema väga enesekriitiline. Jah, mina nagu ma arvan küll, et peab olema. Et päris raske on tulla Edelduselt, kus sa arvad, et võib-olla kõik väga hästi läinud. Ja kuulata siis rahva arvamus, kes ütleb, et oi, see oli kõik väga hea. Et selles suhtes tuleb olla väga tähelepanelik ja mitte jääda puhkama, teatud loorberitele tuleb endaga pidevalt ses osas tööd teha. Ja enesekriitika, see on laulja jaoks väga tähtis. Üldiselt. Head sõbrad me tänane jutusaade on Oliver kuusikuga Rahvusooper Estonia tenoriga ja siit õige stiilinäide Oliveri muusikast Oliveri esitusest, misjärel Me jätkame jutuga Me jätkame juttu Oliver kuusikuga Rahvusooper Estonia tenoriga ja võib-olla läheks edasi nii-öelda rahvusvahelise tunnetuse või rahvusvahelise noodiga, et kui sul on olnud välismaal kõige parem publik ja mis teeb üldse publikust hea Välismaal arvan ikka, et Inglismaal inimesed on publikuna seal väga teadlikud üleüldse rahvast oli palju rohkem ja neil on palju võimalusi jõuda sinna klassikalise muusikani ja kui nad juba sinna on jõudnud, siis nad hindavad muusikast teatud kvaliteet. Et meil on natukese siukses järgus veel, et peame publikut kasvatama, et tuua inimesi rohkem muusika juurde ja siis nii publicasabki, nii sa neid arendada. Aga välismaal jah, et on, publik on kindlasti emotsionaalsem mõlemas mõttes nii negatiivses kui positiivses mõttes see tagasiside ja see enda tähtsus selles protsessis on muidugi alati meelitab, loomulikult hästi läheb. Aga mis see tähendab, et nad on ka negatiivses mõttes häälekad? Tavaliselt teatrites on ikkagi päris loomulik näiteks Itaalias, kui ikkagi lauljad välja vilistatakse ja tõsi ka ikka ikka, et, et see on. Kuna see kunst on nende jaoks niivõrd püha ja kui nad arvavad, et et laulja või ooper ei ole nende nõudmiste kohaselt niivõrd niivõrd hea, siis loomulikult neil on õigus avaldada oma arvamust ja ma arvan, et nii see peabki olema. Aga ikkagi sinu parim kontsert nii piiri taga kui ka Eestis. Ma arvan, et need jäävad ikka Eestisse, need kontserdid ja, ja väga raske on nagu ühteteist eelistada, et kuna nende kõigiga on olnud oma ajalugu Jah, küllaltki raske, ma võib-olla tooks näiteks aastatetaguse. Beethoveni üheksanda sümfoonia Neeme Järviga Tamula ajal, et võib-olla see jättis mulle ühe ühe kustumatu mulje, te olete suure inimesega. 2009. aastal võitsid rahvusvahelise konkursi, Kanadas said selle laureaadiks, aga neid preemiaid on olnud tegelikult palju ja veel, et mida need sellised preemiat sinu jaoks tähendavad laulja jaoks, kas see tähendab uusi võimalusi, tähendab see uusi pakkumisi? Tähendab see teatud mõttes sinu sinu kvaliteedi tõusu, sinu tõusu tenorina? Jah, lauljad, ooperilauljad näevad välja küll väga enesekindlad, aga. Meil on ka niisugune erialale, kus kõik inimesed võivad selle küllaltki palju öelda. Et meil on väga raske ennast vahel kaitsta nende inimeste eest ja kui tulevad tunnustused. Me vajame palju tunnustust ja ma arvan, et mitte ainult meie, vaid kõik kõik kultuurisfääri rahvas vajab väga palju tunnustust ja tore, kui see tunnustus tulnud rahvalt. Ja see teeb väga südame soojaks, et. Ma sind enam pingutanud, loomulikult see kannustab mind ikkagi andma edasi. Andma edasi tulevikus veel rohkem endast kui, kui, kui seda praegu. Nii et see on üks suur katalüsaator. Aga mis ja miks? Lauljas tenoris solistis enim frustratsiooni tekitav? Mis on selle töövarjuküljed? Ega inimesed selle peale ei mõtlemine. Me me näeme neid inimesi laval. Me näeme soliste laval. Me lääme, kuidas see kõik on selline suurepärane, suurejooneline muusika on ilus, saalid on kaetud kullaga. Eesriided, lilled, kogu see glamuur. Eks see on sama, et kui küsida Kaia kanepit, et mis on tema tennisemängu varjuküljed, et igas väga, absoluutselt väga lihtne on jõuda Väga lihtne on öelda rahvale, et kui sa oled laval, siis suu lahti laulad, ütled ja raske, nagu seda mõistvat sinnani jõudmine. Tegelikult meis kõigis ikkagi võtnud meilt kõigilt võtud päris palju, päris palju, väga raskeid etappe, mis puudutab tervist, mis puudutab pettumise inspiratsiooni puudumist, et mina isiklikult elanik päris palju üle ja ma arvan, et, Õige konsultatsioon, õige lähenemine asjale ja ennast hästi seadistamine, et see on päris, tahtis kõikide asjade õnnestumiseks, see on nagu eluski, aga lasen, varjuküljed jäävad. Inimesed tulevad mind kuulama sellisena, nagu ma olen, et nii ta käib. Millised on sinu eeskujud? Kes kujud, ma ikkagi arvan, et minu eeskujud jäävad võib-olla siin eelmise sajandi keskele. Kallase Stephane Stefan aega, et kus valitses pelganto, kus laulmine oli loomulikke ilus tunded. Võib-olla siis ongi, et itaalia koolkond tollel ajal Corelli Franco, Corelli, Giuseppe Di Stefano aga loomulikult ka no momendil, et Pavarotti selge, see peab olema eeskuju. Aga tähtis on mingil hetkel sellest eeskuju võtta, kõik, mida sa suudad minna ise edasi oma individuaalsusega, et ma hindan väga palju inimesi, kellel on ainult eeskujud. Et ei tohi, ei tohi tahta meeleheitlikult olla kellegi moodi, sest ikkagi on vaja see isiksus lauljana endas üles leida. See, see, see persoon, see, Absoluutselt sest lõpuks olema laval üksi ja meie mõtted ja tunded. Noh, väga raske on eeskujusid seada endale, selles osas aga minu jaoks klasside kunagi Londonist ütles, et ma küsisin, et too, keda sa kuulad, et kas sul on mõni eeskuju siis jah, et ma kuulan seda, lauljad on eeskuju. Siis meil tekkis diskussioon sellest, et kas, kas eeskujud on head või ei ole. Loomulikult mingi hetkeni on see ju väga hea, Sul on eeskujud. Aga sealt uksest tuleb ikkagi sisse minna lõpuks ise ja ma hindan neid inimesi, kes sellega hakkama saavad. Mida sina, Oliver Kuusik, kuulad? Vau ümber on niivõrd palju klassikalist muusikat, et ma. Küsimus on see, et kas ma tean, et kui ma teen tööd, siis ma kuulan loomulikult asju, mis, mis puudutav klassikalist muusikat, aga aga enamus ajast mulle ikkagi meeldiks slikerdada ja kuula tegi igast head muusikat, popmuusikat. Näiteks biitleid, Rolling Stones toos väga meeldib, loomulikult Eesti muusikat, Vaiko Eplik ja. Minu jaoks on, need on väga suured tegijad, eesti popmuusikaga, mind praegu väga palju köidab. Muide, siin on üks asi, mis on ka vaja ära õiendada, nimelt arvatakse, et ooperisolistid ja tenorid on väga menukad naiste hulgas, on see siis nii või? No ma loodan küll stenarites ta naisest on palju legend, aga ma suhtun väga austavalt naisterahvastesse jääma. Ma arvan, et eks meie kunstinektar kunstiallikas ja alati tuleb suhtuda nendesse tähelepanelik. Õige naisi tuleb hoida. Aga selline küsimus ka, sa oled väga palju ja võib-olla isegi ootamatult palju klassikalise muusika ooperisolisti jaoks või kohta laulnud muusikalidest vaheline naeruvääristatakse, sina seda ei tee. Absoluutselt mitte, ma on väga raske seade piiri muusika kui sellise vahel, et, et mis on hea muusika all muusika, klassikaline muusika, muusikalid. Ma arvan, et minu paremad kogemused võib-olla peituvadki näiteks muusikalide laulmisel, et kunagisi linalis tehtud muusikal näiteks hüljatud, et seal kustumatu mälestus ja see tohutult arendab lauljalt valdamaks oma pilli, oma mõtteid, näitlemist, et see on see kõik pedagoogiline ja see kõik on tehtud väga suure naudinguga. Et tihtipeale on ka see, et mina ei väsi otsimas nagu endast teatud erinevaid suundi, et et laulda, väärtustada kõike muud muusikat, et see on väga tähtis. Ma leian, et Need on suured asjad, seista näiteks mõne eesti poplauljaga või kellegi muuga kuskil mikrofoni ees laulda, et klassikalise muusika vastsetele võin öelda, et see ei olegi nii väga lihtne. Et võtan mütsi maha ja ja meeldib ennast proovile panna selles muusikas. Kui sa ei oleks tenor Mis elualas oleksid tegev? Oled sa vahel mõelnud, kui eluläinuks teisiti? Jah, meil kõigil on oma töö teha, ma ei tähtsustaks ka seda väga ületud muna rahvusooperis tenor, et see on ka minu töö ja ka sinul on oma töö ja kõikidel meil on omad tööd, et päris huvitav küsimus. Olen seal midagi muud teinud, elus? Oi-oi, ma olen näiteks ehitanud palju bändi muusikaga, olen palju seotud olnud ja mängib kõrtsides palju kooliajal ja ma arvan, et ikka muusika üle, kuigi ma vahel väidan ei ole. Aga ikka ikka, et ma sotsiaalvallas kindlasti kuskil valeks. Sa oled kunagi öelnud, et, et me peaksime rohkem propageerima ooperimuusikat klassikalist muusikat, kõlas tegelikult natuke täna ka meie jutust läbi, et Eestis on seda võib-olla vaja vaja veidi järele aidata. No näiteks võrreldes kas või Inglismaaga, kus on see traditsioon ikkagi väga tugev ja ja neid lihtsalt k. Okei, mingis mõttes inimeste rohkuse tõttu kuulatakse rohkem klassikalist, aga ikkagi. Kuidas propageerida Eestis klassikalist muusikat Ena ja ooperit? Jah, see on ka vastus sinu eelmisele küsimusele, et kui ma tegelen väga paljude muusikastiilidega väljaspool ooperimuusikat, eks see ongi võib-olla üks niisugune väikene taotlus, et inimesed kuuleksid võib-olla võib-olla rohkem ooperihääli, sa suudaksid isegi rohkem otsustada, see võib-olla ei olegi kellelegi forsseerimine, vaid muide, just nimelt see, et äkki meeldib, äkki inimesed tulevad ooperis, praegu käib palju noori ooperis, et ma ei tahakski olla see märter, kes seda kõike nagu noh, enda kanda enda kanda võtab, aga see tiivustab mind ja see on kindlasti üks peamisi põhjuseid. Näiteks, kui me näeme siin kusagil, ütleme kergemuusikasaates, siis ma ei näe siin-seal sellepärast, et sa lihtsalt tohutult tahad teleekraanile pääseda, vaid pigem sellepärast, et et sinu nii-öelda meeles mõlgub see, et inimesed võiksid tänu sellele esitlusele tulla rohkem ooperis. Kindlasti ka selle loomulikult sellepärast et ega ega ma ise sinna telesaatesse ei ole ka läinud, et, et ma väga austan rahva arvamust, kes on võibolla mind ka sinna kutsunud. Ja jah, ma arvan küll, et ma, see on minu üks peamisi eesmärkidest, et need on tähtsad asja teha. Ja kunst, ma olen ju rahvakunstnik, see kuulub rahvale. Millised on sinu hobid, lisaks muusikale? Havi, täppe, sport, jalgpall, loomulikult sa mängid ise kuskil klubis või ei mängi praegu. Praegu mängijaga. Näiteks boksin kõik siuksed asjad, et kui jääb aega üledal Sparta ja loomulikult mulle meeldib kunst ja ma mulle veel kunst ja kirjandus, et ei ajalugu, need on minu sihuksed põhi, hobid, millega ma tegelen. Kuidas veedad pühapäevi, kui sul ei ole etendust, mis pääseja kuuli oled? Pühapäeval jah, no tead, kui siis ikkagi niisugune raske nädal on selja taga, ehk siis, eks ma siis lõdvest on, eks ma kuskil vaata telekat, eks ma lähen kuskile välja, kellelegi ka. Võib-olla siis naudin, naudin. See hetkel on niivõrd vähe, kui talle kodus ja nautida päris tähtis. Suur tänu, Oliver Kuusik, suur tänu, aitäh teile. Head kuulajad, tänase jutusaate külaline oli siis Estonia esitenor ja selle jutuajamise eest veel kord suur, suur aitäh, aitäh, et te meid kuulasite. Minu nimi oli Toomas Luhats, head pühapäeva kõigile.