Huvitaja. Tere kuulama huvitaja saadet ja ka tänases saates püüame avastada ennast ja mõista ka teisi, aga seda läbi loomariigi ja püüamegi inimest, meest, aga eelkõige just naist vaadelda siis läbi selle, et mismoodi on need soorollid loomadel paigas ja kuidas seal need asjad käivat, millisel positsioonil on loomariigis emased ja millised on nende kohustused ning õigused ja kui palju on sarnast või erinevat inimeste käitumisest loomadega. Ja täna abiks stuudiosse Aleksei Turovski, mees, kes tunneb ja teab nii loomingut ega inimesi. Seejärel aga räägime Kaja Tampere kommunikatsiooniinstituudist suhtlemisest üldisemalt ja toidurubriigis. Jätkame juttu šokolaadist külas on Anneli Viik, šokolaadikohviku perenaine, kes siis õpetab täna, kuidas ise kodus šokolaadikomme teha? Sellised huvitaja saates tänased teemad, minu nimi on Krista Väinja, head kuulamist. Meelak kaardile. Kuskil ohtlik naine, siis hoidku ennast. Niimoodi ja nüüd meie saate põhiteema juurde eelnev laul rääkis ohtlikust naisest ja eks ole mehi naistega hirmutatud tõenäoliselt sajandeid, aga õnneks me täna väga palju naistest kui sellistest ei räägi, küll aga aga soorollidest ja loomariigis ning mul on hea meel tervitada stuudios mees, kes tunneb väga hästi loomade käitumist, aga kindlasti ka inimeste käitumist. Aleksei Turovski, tere. Tere, ja palju-palju õnne kõikidele naistele naistepäeva puhul ning kuidas see ka ei tekkinud, see ei ole oluline. Oluline on, et see on ülemaailmne naistepäev ja õigusega peab selline olema palju-palju õnne, tervist ja kordaminekuid. Aitäh öelge, kas loomariigis, kui me nüüd selle juurde tuleme, on õnn või õnnetus sündida lahmides naiseks, aga emaseks? Õnn või õnnetus on puhtinimlik mõiste. Loomadel ei ole vaba aega, et tegeleda sedalaadi abstraktsete hinnangutega otsustustega ja nii edasi, kui loom on emasena sündinud. Loomulikult. Päris kindlasti õigused, kohustused, ütleme jällegi inimlikult loomulikult no näiteks emased leopardikutsikad, tiigrikutsikad, üksildast, suur kaslaste, muuseas, ka karude puhul see kehtib, emased lapsed jäävad reeglina kauemaks emaga, nendel on kõrgema hariduse nii-öelda kursuse Professionaalse haridusse nii-öelda, eks ole, poisid 18 kuud. Aga kas nad on ka sedavõrd siis targemad või suuremad otsustajad? Kahtlemata. Sest me kõik teame analoogiat, ükskõik kui sügavad ja silmatorkavad ja vapustavad mitte midagi ei tõesta, tõestavad ainuld, homoloogiad. Ja see on väga, emaste puhul on väga tähtis mitte eksida valides territooriumi suurte isaste territooriumite vahel, see peab olema sellises kohas, kus ta saab tõesti turvaliselt lapsi hoida, imetada seni, kuni need lapsed on väikesed ja emapiima tootmiseks peab jahti minema. Ta ei pea minema siis kaugele, eks ole tal, tal ei ole see soodne. Ta ei tohi isaseid kuidagimoodi. Teavitada sellest, et tema liigub siin, kui lapsed kasvavad, neid on vaja õpetada, vot siis see territoorium, emad, territoorium hakkab kasvama, aga ta ikkagi ei tohi kokku puutuda isaste individuaalaladega, mis on tõesti palju, palju suuremad ja palju riigitsemat, konkreetsemad sõõro eurossos 400 ruutkilomeetrit, kui see on tiiger, eks ole. Ja kogu lugu, see on tema oma, aga see on tema oma. Ema, seal on territoorium. Ja kus saab lapsi õpetada? Oja, te kujutate ette, kui palju tõsisemalt on väljakutset ja just nimelt väljakutsed, mis on seotud otsuste tegemisega emase looma puhul peale selle peale selle emased. Seksuaalseid partnereid valivad emased, see on eranditult nii. Loomulikult kui meil on tegemist, nuumine, kiletiivalised võimeline kärbseliigiga ja hõikas või sääskedega ja et õigel ajal õiges kohas isane on olemas, noh, sellega ta on jube valitud, näed, ei söönudki teda, ei pääsuke ega keegi teine, järelikult see isane on tasemel ja ikkagi emased valivad. Te teate ju need suured pilved, sääskede pilved, mis tantsivad avatud kohtades suvel ja sügisel, eks ole, kevadel muidugi, inimesed reeglina kardavad, oi kui palju sääski on täiesti ohutud need pilved, sest nad koosnevad isastest, isased ei hammusta. Isased tantsivad, emasid vilus, vaatavad ja kui mõnele meeldib härrassääsk, siis ta sööstab kiiresti, vot sinna tantsivad teisaste pilve sisse, võtab lipsust kinni seda, härrad, eks ole, ja viib ta varju, siis nad paarituvad ja isane, kui tal veel jaksu läheb, tantsib edasi. Ja emane, nüüd peab teid leidma lonksu Hansu võtma loomulikult Hampsuda ei võta, eks ole, kihulased võtavad kampsun säält mitte. Ja siis vastavalt oma väga huvitav, loomulikult. Tantsib paaritub ja natukene magusat jooki võtab vahest ka kogu lugu, see on kogu loomariigis, nii valivad emased aga isegi suurte loomade poole just nimelt suurte loomade puhul muidugi. Karjaloomad võtame elevandid või. Absoluutselt elementidel on täielik patriarhaat ja väga karm ja range patriarhaat karjas. 14 15 aastane pois peab lahkuma ja nii ta hakkab, loomulikult see ei ole mingi meelakkumine tema elu, eks ole, vähemalt algaastatel ta peab suurte isaste suurte pullide juures väga palju õppust. Loomulikult ja reaalselt üks ison elevant. Aafrika elevant sigitab oma konkreetsed järglast esimest korda elus umbes neljakümneaastasena. See ei ole meelakkumine, kuid otsustavad emased hundikarjas absoluutselt kõigi otsustavad emased, selge see ja isane elevant, tal võib olla väga suur seksuaalne murelikkus südameis. Aga kui ta ei saa kutsungi? Okei, ära mine karja juurde ja ta reeglina ei lähe. Kuulge, aga kuidas on lood näiteks lõvidega, kes peavad lausa haariumit? Just nimelt, kes keda peale. Võimsa võidukäiguga peale suruma siis kui tõepoolest arenes maaharimine On püsiv, kindel viljaka mullaga ja seda tuleb kaitsta. Loomulikult inimkond arenes loomulikult mitte nii nagu Bahoveni raamatus ema õigus on kirjeldatud igasuguseid patriarhaadi jubedusi, eks ole, mitte nii jubedast ikka päris kindlasti see ei ole võimalik. Kuid loomulikult Marjersaalselt seni kuni inimene jäi paikseks ja hakkas taimi kasvatama, loomade kasvatamine loomulikult naised kodustasid loomi, selge see siiamaani tegelevad, sellega võimetab indiaani naine seal oma last, eks ole. Ja ta imetab väikest ahvi või näiteks ninaga rukist. Ei olnud või mine tea, fekaalid, kuigi seonokilbeegaari hambad on sellised oioioi. Aga okei, see ei ole minu mure, vähemalt. Aga aga lõvikarjas ikkagi otsustaja. Kui see isalõvi on tasemel, okei, tuleb, keegi pretendeerib sellele kohale, Nad hakkavad võitlema. Ja tegelikult emased võtavad viimase otsuse vastu. Kas jääme vana juurde või toetame seda uut pretendenti? Minu lemmikud paavianid, laadad hästi suured võimsad Mägilased, tohutu suurte kihvadega, kusjuures nende kihvade siseservad on skalpell teravad. Nad lõikavad tõepoolest jubedalt kihvad isased kui nad rivaalitsevad, kui nad võitlevad nii-öelda võimu eest ja haaremi eest nad tegelikult ei hammustanud, nad isegi ei puutu teineteist. Nad näitavad oma erepunased, läikivad igemed. Ja loomulikult rinna peal nendel liivakella kujuline selline punane palja naha laik hakkab lausa sätendama. Ja niiviisi Nad lõikavad hambaid teineteisele ja liigutavad neid huuli seni, kuni tulevad emasid ja ümbritsevad ühte nendest rivaalidest. Teine teab, tal ei ole šansse, emased on otsuse langetanud, aga ta jääb karja juurde ja teda ei puutu. Tema ülesandeks jääb Enda poolt sigitatud laste hooldamine, kaitse kaitsmine ja noh, nii-öelda endale UM meeskonna oma järglastest, eks ole, kasvatamine. Sest otsustavad, otsustavad tegelikult suurtes küsimustes ehmased. Vaadake sebrad, kulaanid, Aseislikud, metsikud hobused. Takk saab noor täkk, saab luua haariumid ainult ja eranditult siis, kui mõni vanem mära väga kogenud loom temaga ühineb. Vaat siis tulevad noored mägrad ka. Sest vanema proua hobuse andke mulle andeks, kui ma niiviisi ütlen, aga noh jah, nad on veidi oma sõnavaraga antrocamorfisklik küll, jah. Nii et see vana mära, kogenud loom, ta saadab oma kehakeelega ja loomulikult ka oma hirnumised kindlate nootidega, rahustavaid ja julgustavaid sõnumeid noortele märadele, kui teda ei ole, kui see täkk, noor, uljas, imekaunis, aga ta on üksi, noored mägrad ei julge tema juurde tulla. Mine tea, mis sellele uljas peole võib pähe tulla. Hakka veel teda maha lööma, ütleme nii, huvi tema eest ära jooksma. Ja kui selline haarem on olemas, kõik on korras ja seal loomulikult peavad olema ka täiskasvanud, aga seksuaalsete õiguste. On kõik väga tõsised suhted ja. Ja asju korraldab ja viib läbi. Kindlal hetkel jääb seisma, nuusutab õhku ja hästi vaikse, kindla häälega, ütleb nüüd minu järel, jalad lähevad talveks ühte kohta migreerivad ja siis vastavalt suveks teise kohta, aga nii paika, kui ikka hetke valib. Vot seesama proua isased ei hakka protestima. Ei tule pähe ka mitte. Vaadake demonstel loomariigis seoses sellega, et nemad teevad lõpliku valiku, eks ole, seksuaalpartnerite valikul. Ja see on tihtipeale ka väga paljudel liikidel ka loomulikult strateegilise võimuhoidja. Ja nemad nagu vaatavad seda kinotüüpi, mitte seda, mis tal on, kui uhked suled. Suled. Talle loomadel. Lindudel imetajatel, kes nad ka ei oleks uhked, suled, uhked soomused loomulikult väga tähtsaks just nimelt emastele adresseeritud hindamiseks, hindamiseks nagu looduse poolt väljaõudmärgiks kriteriaalseks märgiks, kui õigel ajal suled on viimase peal sümmeetrilised keha on, kas see on väga tähtis emaste valiku puhul? Isane peab olema sümmeetriline ja peab näitama, kui sümmeetriline ta on, aga loomulikult suled, soomused, karvkate, tohin Armindada, see peab olema viimase peal, eks ole, see peab olema sile, ühtlane, õigete värvidega, eredate värvidega ja sellest ka ei piisa. Isane peab esinema ja kleenwald. See on kummaline, sest praegu, kui tulen nüüd inimsoo juurde, siis siin on just, et naised peavad ennast ehtima, kandma kõrgeid kontsi piki küüni siis ripsmeid, mis oleks väga pikad ja nii edasi, et muljet avaldada. Grammatikas on küllaltki, olgem ausad, kas seda tehakse meeste pärast, ma ei tea. Ma ei tea ka, aga ma usun, et naised panevad Enda vahelised suhted nii peenelt, põhjalikult ja sealjuures kui vajaga karmilt paika. Et mehed vaadates kõrval lihtsalt teevad Paiuma suurele egole, et näed, see on kõik meie pärast. Ma ei usu seda. Kui emalõvide vahel praidis suhted ei ole korras. Brahimi elust mitte midagi välja ei tule. Ja isane ei saa siin mitte midagi teha. Mõni emane oskab mõnda isast kasutada. Okei, see on tema võte. Idee kohaselt ei peaks ennast väga hästi tema juuresolekul tundma. Aga ma olen zooloog, see ei tähenda feminist tingimata, aga ega palju ei puudu, eks ole. Ja kui naine võrra minust pikem? Mul on hea meel. Kuulge, me teeme siinide pausi, kuulame muusikat ja siis räägime edasi teemal loomariik emased isased ja meie inimesed. Jätkame jutuga teemaks on siis soorollid loomariigis ja naiste roll loomariigis, ma ütleks sedasi väga inimlikult, sest mis ma ikka ütlen, ütleme naised loomariigis. Aleksei Turovski külaliseks. Öelge palun. Kui sageli tuleb selliseid asju ette, et armastus elu lõpuni loomariigis ehk siis on paar, mis jääbki kokku algusest peale ja ei vahetate paarilist. Ja selliseid on päris päris palju olnud, noh, me ei hakka rääkima, kui te lubate sellisest kalaliigist nagu õngitseb kala ehk merikuradi. Emased on kümneid tuhandeid kordi suuremad kui isased isased maimukestena otsivate Emaalselt ülesse võtavad suuga emase kehanahast kinni ja kasvavad küll, vot see, mitte just paar, need isased on reeglina kuskil kolm, neli võib-olla tosinjagu ka nemad on truud elu lõpunivad sellele prouale, sest nad lihtsalt parasideerivad tema peal me sellest meile ja see ei ole nagu päris ära ei päris armastusse on sundolukord. Aga räägime tõepoolest lahksooliste loomade kindlatest paaridest, mis on elu lõpuni nii-öelda monugamsetest liikidest elu lõpuni, see tähendab otseselt ja just nimelt kindlalt seda, et kuni Me ei ole endale vaba aega, järelikult nendel ei ole ka seda olgu või väga heas mõttes sentimentaalsus luunikult, kuid seni, kuni nad on tasemel Valitud paar on tõepoolest elu lõpuni, eelkõige röövlindudel, aga väga paljudel väga paljudel teistel just nimelt lindude liit, kellel midagi kõrgemat selgroogsed püsi, soojad loomad kuuluvad kahte klassi, meie imetajad neid on umbes 5000, kusjuures umbes pooled närilised veel 1000 liiki. Nahkhiired ja kõik me ülejäänud ka oleme sellised väga tublid loomad. Tublid ka selle poolest, kuidas meie klassi imetajate klassi puhul on evolutsioon lahenduse leidnud konkurentsipingele, mis valitseb vanemate ja nende järglaste nende laste vahel. Toidupoolne konkurents, tasuta lõunaid olemas ei ole. Termodünaamika seadused töötavad igal juhul, kõigi eest tuleb maksta, eks ole, ja ühtegi lõputud ressursiga ei ole olemas, nii et konkurentsipinge on vanemad söömata, vanemate, mis kasu nendest ei ole, nad peavad sööma ja lapsed loomulikult peavad sööma, meil on see lahendatud imetajatel, ma mõtlen nii, et mida emaga ei sööks 250 kilo heina ja oksi, kui ta on elevant või kuus, seitse ja võib-olla rohkem kilo liha, kui ta nema. Lõvi lapsed saavad emapiima. Isased on väga tähtsad, kuid mitte üle. Kuid lindudel nad kõik munevad, mitte mingit viimane ei toodab, kuigi nuut huvidel ja väga paljudel teistel liikidel On võime moodustada midagi kohupiimalaadset, sellist nagu lima eritist mida antakse lastele toidulisana või lausa toiduna, kui need noh, tuvipojad näiteks on väga väikesed, aga noh, need on erandid. Üldiselt lindudel on nii, mida söövad vanemad, sedasama söövad lapsed. Lahendus, vot selle konkurentsiprobleemile toidupoolse loomulikult monotoonsus ema lastega, pealegi kõik lindude pojad kooruvad välja munadest ja ja isane toidab. Ja loomulikult röövlindudel on see kõige kindlam, kõige selgem trühvli talle väga paljudel teistel luiki peetakse seal jah, jah, luikidel ka see on enam-vähem mõnugamne süsteem, kuigi härra Luik loomulikult käib naaber lahekestel seal emasid külastamas sealsete härra luikede käest peksa saamas ja ja andes ja nii edasi, aga ikkagi hoolitseb ta oma kindla emase Luigega loodud pere eest. Muuseas sama lugu on ka rebastega. Nad on suhteliselt Monagamised. Vot see isane ja emane, loomulikult nad on lahus, talvel, aga kevadel praegusele. No ma ei tea, kas täpselt kaheksandal märtsil, aga miks mitte, see on täiesti võimalik. Saavad kokku, laulavad, tantsivad ja isane jääb selle emase juurde ja täiesti võimalik, et järgmisel, ülejärgmisel ja nii edasi aastal teiega saama emase juurde. Seni, kuni lapsed lahkuvad kodu see tähendab koolist kuskil juuli lõpp, Augusti algus, siis nad jälle ütlevad teineteisele hüvasti ja järgmisel kevadel, kui mõlemad on elus ja vormis, saavad taas sama paar. See ei tähenda, et härra Rebane ei käi teisi emaseid külastamas kuid eelkõige hoolitseb ta oma pere eest. Noh, mida me loomakesest ikka tahame, monogramme missugune, eks ole. Röövlindudel aga domineerib emane, Ta on reeglina lausa drastilisi erandeid ei ole olemas. Emane isane võivad sama suured olla, eks ole, kui ta reeglina röövlindude, kusjuures nad ei ole omavahel sugulased. Kakulised ja näiteks päevased röövlinnud nende süstemaatiline evolutsiooniline vahe on kuus seltsi vähemalt. Aga ikkagi süsteem on sama, emane on suurem ja igal juhul, isegi kui ta on sama suur kui isane, emane domineerib. Aga kuidas hundikarjas? Hundikarjas on väga-väga inimese? No ilmselt inimese eelajaloolise võib-olla ka täiesti võimalik ka ajaloolise perioodi suhete moodi. Vaadake Põhja-Ameerika indiaanlased, klounid, algangiinid, väga paljud teised suguharud, nemad pärinevad nende mütoloogia kohaselt hundist. Türgi rahvad, naasmaanid siiamaani nimetavad ennast halli hundirahvaks, eks ole. Kõik need 10 suuremad türgi rahvaste haru pärinevad ühest vooruslikust hundist, kes imeta proomuluste ja rõõmust Kapitooliumi künkal ema punud, mida attide kuningad, kadusi. Üleskutse, et seal olid olge teineteisele sama kindlad ja truud nagu hundipojad hundikarjas pesakonnas, eks ole, nii et homohomini Lubus eest negatiivse kus sai loomulikult kuskile renessansi ajal selge see, kui roomlased midagi niisugust ütlesid, see oli üleskutse. Ja loomulikult see on seotud emahundi erilise rolliga. Alfaemane ja alfaisane. Kasvatab ja õpetab lapsi, sealjuures keelitab ja keelab neid. Emahunt jääb, tema sõna on ka hiljem, kui need tema lapsed on juba suured. No ütleme, oktoobrikuus on vaja viimased praktikumid läbi viia lammaste tapmine, eks ole eksamit teha. Ja vot siis emahunt, eks ole, ütleb nendele hästi lühidalt aukudes koera haukumine on loomulikult hundi Kaukumisest pärid, ainult et hunt haugub kommunikeerides suheldes lähidistantsil vaikselt, jumala selgelt ja iialgi. Suhtleb emane hunt oma noortega ja nad saavad tema korraldustest momentaanselt aru ja nad ei saa mitte kuuletuda. Aga hundipaar on ka koos. Pikka aega ja reeglina on, reeglina on jaa õnnistut on selline pesakond, kus on nad mõlemad kohal mõlemad. No tõesti vanad mitmeaastaste suhetega isane, alfaisane kui ka alfaemane. Alfaisane on strateegiline juht. Selline on siis suurepärane kooslus ja rääkida sellest, mis on tähtsam strateegia või taktika on sama loll kui esindada tõsimeeli küsimusi, mis on tähtsam maks või kops. Ma ei hakka pikalt mõtle, aga jah, aga viiks teema selleni, et kas on ka loomariigis selliseid loomi, kes saavad oma sugu vahetada, ses mõttes, et täna tahan olla mees või, või ei taha olla, hakkan hoopis naist. Oja selliseid on näiteks limuste seas Vivalmi austrid, pärlkarbid, väga paljud teised ütleme sel aastal võib-olla ka järgmisel agreegliv niiviisi, et ühel aastal down emane järgmisel aastal või üle aasta on isane ja siis vahetab jälle kaladel. Päris paljudel liikidel Toimub soovahetus, kortelus reeglina, aga mine sa tea, mine sa tea, võib-olla on võimalik ka mitu korda vahetada sugu, kuid on liike, kellel see on normatiivne teisiti nad ei ela näiteks meriroos, korallahven, kalake, Nemo, mäletad seal issid ja tema pojakkine ja kus oli? Oih, palun vabandust, on sellised kus oli emme, enne oli väga hõivatud, selle köeta korjas Uusiisikesi kokku. Emane kala meri, Ruuskonnal ahven peab looma endale löögirühmalt, sest ta koju. Koeb eranditult vaat selle suure kiskja, aga see peab olema suur loom aktiinia, meriroosi, kõrvetavate kombitsate noh, nii-öelda kaitse varju alla, aktiini suuava ümber, niiviisi kombitsate juurte juurde koheta marjatera keset ja tema marjakele terakestest kooruvad välja ainult ja eranditult poisid. Kui on kenasti kaetud, vot siis jätab mõned oma isaste grupist on päris suuri isaste haarem, eks ole. Mõned jätab siis marjad hoidma ja ja kaitsma. Teised tulevad temaga kaasa ja mõned isased lähevad siis noh, teisi emaseid otsima. Nii et ujudes seal korallrahu koosluses kuskilgi Donalis ujudes seal pikalt moodustab, kutsub kokku, moodustab selline emane meriroosahven meestest, eks ole, isastest löögirühma, et hõivata järgmine selline aktiinija. See püha koht loomulikult tühjana ei seisa. Nii nendest isastest, kes jäävad marja hooldama, kõige autoriteetsem, suurem ja tõsisem akad emaseks teisiti emaseks ei saa. Sellisel grupil võib olla mitmekümnel, kalal on üks väga suur isane, kes niipea kui videvikus sherifi poolt sügavamas kohas nii-öelda seal ookeanis, litoraali piirkonda, kus on Karel Rahu kooslus mis on suhteliselt madal. Tulevad haid, avad sisse, võimas härra läheb haidele vastu. Loomulikult teda kauaks ei ole. Kui teda enam ei ole, siis kõige suurem emane hakkab isaseks. See on nüüd küll tore lahendus. Ma ei tea, kui tore see on, aga see töötab. Aga see töötab. No hea, et on olemas kaks poolt ja teate, meil kommentaariumis Rex kirjutab, et tema tahaks hea meelega teada meri hobudest, kus naine teeb mehele siis nii-öelda lapsed ja seejärel lahkub, mees üksi, sünnitab ja kasvatab need hiljem naine on selle ajaga juba meres siis järgmiste kalade juurde läinud. Kuidas nendega lood? Teate, kõige paremad, kõige toimekamad ja võimsamad üldiselt teraapilise toimega aineid saad korralikust loomalihast, kiitke korralik puljong, oi see annab tervist, miks ta ei anna, muidugi annab, aga okei, see selleks. Meri, hobuke ei ole kaugeltki ainus liigainsad liid Meli hobukest eliid. Merinõelad muuseas on samasugused paljud liigid kellel just nimelt isane lausa imetab. No loomulikult mitte piimale, vaid koe vere fragment kõikide nii-öelda seguga lapsi. Marjaterakesed seal medi hobukese isase kõhu sees, eks olev kasvavat nende kurdudega seestpoolt kinni, moodustub väga omapärane veres Soonesti, kui veresoonte võrgustik. On ka selliseid konni rünoderma, Darwini näiteks väga huvitav ameerika konnake isane võtab viljastatud marjaterad kõik suhu ja seal nad kasvavad ka tema limaskestadele moodustub kate emal. Ja vaat seesama imeline või imevõrgustik ja kulle staadium kulgeb kõik issi kurgus. No ütleme, jutumärkides kurbus ei ole päris kurk, eks ole, aga see on tõesti tema keha sees, tema kaela sees piirkonnast. Ja ükskord siis selline isa kepsu lahti ja lapsed hüppavad isa suust välja, sõna otseses mõttes absoluutselt valmis, väikesed kullakesed. Ja emadega on paraku niiviisi, et vaadake, mõtlesin kogu. Kohe päris inimene on loomulikult loom kõrgem päris afinile kogu loomariigis, eks ole. Kõik need liigid, kellel on sugu olemas lahk, soolisus olemas on emased ja isased. Emaste. See ei ole naljaasi iga pooleteise kahe tunni tagant sünteesida Nuuni mitu miljonid või kümned miljonid spermatosoide. Muidugi see, see on väga tõsised väljaminekut, selge see. Kuid ikkagi kas üks või kaks munarakku 28 päeva jooksul või 15 miljonit iga kahe kolme nelja tunni tagant. Selge see valivad need, kelle suguproduktid on nii palju kallimad. Bioloogiliselt palju kallimad muidugi emased valivad. Nad ei tohi eksida, jõudu neile. Kuulge, aga, kui ma nüüd sellele kõigele meie tänasele jutule tagasi vaatan, siis kes on need inimesega kõige sarnasemad või, või, või on siis inimeses need kõik need loomad ja need kõik need asjad sees, et ei ole sellist ühtset tõdet nii, te olete nüüd sellised, aga inimene on eriline selle poolest, et temas on kõike, kõigest, midagi. No võib-olla just merikuradit ei ole, aga mine sa tea. Mine sa tea, mere kurat, või merihobuvälja ja pealegi veel päris inimene on kõige keerulisem loomulikult oma käitumise poolest, olgugi et geneetiliselt meie liib, on äärmiselt meie liiga äärmiselt ühtlane, tegelikult bioloogiliselt inimliigil rass ei ole olemas erinevate generatsioonide isad pojad ja siis pojapojad, eks ole, isad-emad-lapsed ja laste lapsed vad generatsioonide vahelised erinevused on palju suuremad kui niinimetatud rassidevahelised erinevused. Nii et meil bioloogilisi rasse meil ei ole olemas. Teine asi loomulikult öelda, mõnele inimesele näed lugu, et sinu rassi ei ole olemas, minu oma ka mitte, oi, ta võib vihastada, nii et meil seda päris kindlasti tegema ei hakka, eks ole, aga ühtlane nagu meie liiga on. Meil on kontseptuaalne mõtlemine sõnade keele ja kõne abil. Ja loomulikult meil on vaba aega. Ütleme pidevalt pingsalt ja see on meie jaoks tihtipeale elu küsimus kellest me võlgneme ja millised me oleme ja kellega me sarnased oleme ja mismoodi me peaksime käituma ja mis saab siis, kui tuleb asteroid ja nii edasi teistel liikidel seda murest ei no lihtsalt ei ole, sest nendel ei ole selleks aega ja kontseptuaalset mõtlemist vähemalt nii palju, kui meil meie aga tõepoolest vaatame teisi liike ja nii-öelda püüame õppust võtma. Ja vahest milisega õnnestub. Aga siis tasubki võtta kõigest paremast parim, absoluutselt aitäh stuudiosse tulemas Aleksei Turovski ja õige varsti head kuulajad, jätkame juba. Kaja Tampere. Teemaks on kommunikatsioon ja see, kuidas siis eestlased omavahel suhtleme. Kuidas me üksteisest aru saame, kas ikka saame alati? Ja tänaseks jututeemaks on meil kommunikatsiooniinstituudist Kaja Tampere ka see, kui tihti ja kui sageli, mis põhjustel me kipume inimesi enda ümber sildistama, kui me ei taha neid mõista või kui me lihtsalt ei suuda neid mõista. Me võtame meie oma rahva, eestlased, kes me koosneme siis väikestest rahvuskildudest erinevatest rahvusgruppidest, olgu nad siis mulgid, hiidlased, saarlased, muhumaalased või siis hoopiski harjukat. Kui tihti tuleb seda, et, et kui me ei mõista kedagi ja saame teada, et ta on pärit, kas siis Mulgimaalt ütleme nii-öelda muusika, sellepärast ma ei saagi temaga. Suheldud oleme küll päris palju seda stereotüüpset, et niisugust sildistamist kasutanud, et ma isegi mulki ei ole võib-olla nii palju kulunud, aga kõige rohkem nagu setude peale niisugust sõnalist vägivalda rakendatud, et et pannakse kohe sild külge ja, ja hakatakse arvama ühte, teist või kolmandat asja. Selles mõttes propagandateooriatest on, on ju teada, et sildistamine on üks võte vastase või teise niisuguseks halvustamiseks ja märgistamiseks, seda on poliitilises maailmas ja poliitikud ju päris palju kasutanud aastasadu sildistamist ja eks see hakkab siis lõpuks külge ka tavalistele inimestele ja ja see tuleb tavaliselt mängu siis, kui meil kaovad nagu niisugused inimlikud argumendid ära või me ei taha neid inimlikke argument kasutada või me tahamegi vahepeal midagi niisugust paika panna või mingisuguseid selliseid suhteid fikseerida või olukord fikseerida, et, et selles mõttes sildistamine on täiesti tavaline ja see ei ole mitte üksinda ütleme, rahvuste pidevalt niimoodi, vaid see on nagu laiem, et kui vaadata seda, mismoodi Eesti avalikus ruumis kommunikatsioon toimub, siis enamus meist on silti külge saanud ja me ise sildistame pidevalt ja kui need Delfi kommentaariumi, et niisugune kõige pisikesel räpasem nagu sildistamise vabrik on seal, et muudkui pannakse ühele lups ja lups siia-sinna sildikene, see on selline, see on teistsugune, see on kolmandat sugune. Aga erinevate rahvuste puhul on ta jah, niisugune stereotüüpide käsitlus võib-olla ka teaduslikult rohkem uuritud, see annab üks osa niisugusest kultuuridevahelisest kommunikatsioonist ja selle kontseptsioonist, et aru saada nendest stereotüüpidest ja, ja võib-olla ka siis nii-öelda lahendusena pidin neid stereotüüpe kuidagimoodi lammutama, et see ei ole ka mitte üksinda, ütleme Eesti enda sisene probleem, see on ka küsimus sellest, kuidas me oma naabritesse suhtume, millised sildid. Me oleme lätlastele külge pannud ja millised sildid. Me oleme soomlastele külge pannud ja ja mismoodi me selles nii-öelda Läänemere regioonis siin ja ütleme ka Venemaa poole või Rootsi poole rootslasi. Me oleme muideks vähem süüdistanud. Millegipärast tundub, et see on niisugune meretagune asi, et sinna sinna ei ole nagu meie mõte nii palju jõudnud, aga jah, see sildistamine, nii-öelda stereotüüp, huvidest lähtuv tõlgendamine ja defineerimine, te iseenda jaoks selgeks tegemine, et see on, see on tüüpiline, võib-olla ta on sellepärast nii et, et see aitab meid, et see on lihtne. Keerulisem on ju üritada neid sinna hingeellu pugeda ja mõista ja aru saada, et et mis siis tegelikult on see fenomen. Aga keda aitavad need sildid, ma mõtlen, et kui ma kuskil kellegi kohta kuulen, et ta on nüüd lihtsalt ütleme lollakas näiteks, mida nüüd mina teeks selle sildiga pihta hakkama, kui ma seda kuulen, loen või vaatan. Ega targal inimesel ei olegi selle sildiga ausalt öelda midagi peale hakata, sellepärast et tavaliselt need sildid kas või need sildid, mida me isegi oleme teistele pannud. Need pildid on väga eksitavad ja, ja väga traumeerivaid ja, ja eriti sellises olukorras, kus sa siis lõpuks avastab, et selle sildi taga ei olegi tegelikult sisu. Mul endal oli niisugune huvitav kogemus, et ma olen ju seitse aastat elanud Soomes. Ja kui ma sinna Soome läksin, noh mul olid ainult stereotüübid soomlaste kohta peas. Just nimelt need stereotüübid, mida meedia on levitanud ja mida inimesed on nagu rääkinud, ei pannud paika, et vot soomlane on selline teistsugune ja kolmandat sugune. Et sõidab laevaga üle lahe edasi-tagasi, veab kolinal õlle purkisid enda järel ja see ongi soomlane ja purjus peaga välja siin ja seal ja kolmandas kohas ja kui ma siis sinna Soome läksin ja mõtlesin, et oh, et see saab üks lihtne elu olema, et et ma ju tean, tunnen soomlasi, mis need siis on, noh, ongi siuksed. Ja kui siis kiht kihi haaval hakkas rahvas ennast avama ja kuidas siis kiht kihi haaval hakkasid mu stereotüüpsed mallid peas kolinal kukkuma, siis enda jaoks oli see päris nagu kurb, et ma avastasin ära selle, selle tõsiasja, et tegelikult, et nagu see teadmine või arusaamine oli olnud väga, väga puudulik, et, et ma läksin sinna Soome. Ma arvasin, et ma tean ja tunnen. Aga tegelikkus oli, oli hoopis midagi muud, õnneks küll mitte midagi katastroofilist juhtunud, aga aga ma praegu mõtlen, et oleks olnud ilusam või oleks olnud niisuguse intelligentsem minna sinna vähe adekvaatsema arusaamisega nendest inimestest. Kui me oleme oma naabrid ära sildistanud, Me oleme jäänud ja seeläbi siis nagu ma aru saan, vaesemaks, kuna me oleme ennast piiranud. Me oleme nad kõik pannud sedasi kastidesse ära ja valikuliselt valime siis kaste, kellega suhelda, olla. Jah, selles mõttes on õigus, et eks ta teatud sihukene piiramise vahend on, aga teisest küljest on ta ka niisugune iseenda turvamine. Kui sa asjadest, millest sa aru ei saa, et sa üritad neid lihtsustada enda jaoks kui palju meil siis ikka on seda kultuuridevahelist kompetentsi või kultuuridevahelise kommunikatsiooni kompetentsi, et ega seda Eestis ja mitte kuskil ei õpetata? Noh nüüd Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudis, meil on magistrikavas nisugune, õppesuund olemas aga see on ka esimesed paar aastat, ülikool on samamoodi vähekene õpetanud teda, aga mitte massiliselt. Kui me niisuguseid rahvusvahelistumise eesmärke endale seame, siis näiteks see on ka üks elementaarseid asju, mida tuleb lihtsalt hakata õppima, kuidas suhtestada teiste rahvastega, kuidas käituda erinevates kultuurikeskkondades, kuidas, kuidas hakkama saada selles globaalses maailmas, sellepärast et siltidega tõepoolest me ennast edasi aita siltidega. Me pigem tekitame endale probleeme. No meil õpetatakse keel selgeks ja sellest nagu peaks piisama, et ma saan aru, mis rahvaga tegemist. Keel on oluline asi küll ja öeldakse, et keel on nagu investeering, et pole, pole kunagi liigne ühtegi keelt juurde õppida, aga aga mina olen näiteks teinud mitmeid niisuguseid kultuuridevahelisi uuringuid ja sealt on tulnud selline huvitav asi välja, et kõige raskem kahe erineva rahvuse vahel on hoopistükkis huumorimõistmine. Sa võid keele selgeks õppida, sa võid isegi õppida käituma selles reeglistikus, mis, mis selles kultuuris eksisteerib. Aga näiteks huumor on see, mida sa pead tajuma tunnetama. Ja kui sa hakkad huumorist saama teises kultuuriruumis aru, siis võib öelda, et sa oled nagu seal pihta sellele kultuuri fenomenile. Jah, ta on väga tihedalt seotud tõepoolest keelega. Aga seal on ka nii-öelda see diskursiivne olukord ümber äärmiselt tähtis. Milline see kontekst, milline on see keskkond, milline on see tajumine, milline on see tunnetamine ja see on tegelikult see, mis hakkab määrama neid suhteid. Kuulge, aga kas selle saab tuua ka siis igapäevaellu, et ega me ju üksteise nalja siin eestlasidki tihtipeale ei mõista, mõnel naljakas teist paneb asi nutma. Aga et ära tunda see inimene, kellega mul on nii-öelda ühe üks veregrupp kui ma mõistan tema nalju, siis järelikult ma mõistan ka teda. Jah, nii see kipub olema, vaata et me paneme praegu isaga sildi külge ja me paneme siin sildid külge, aga vaata, siin siin tulebki välja see, et me üritame ka lihtsustada ja me üritame kuidagi nagu süstematiseerida enda jaoks enda suhteid. Ja, ja see, see on inimese loomulik püüdja huumor on üks niisuguseid asju, mis tõepoolest võib-olla nagu lakmuspaberiks, kas lingid või ei lingi. Huumorist arusaamist ei ole võimalik õppida kah ja ta peab seda, peab õppima, seda peab õppima tunnetama ja selles sellest peab nagu, ütleme, südamega või ütleme, ka nende materiaalsete tundlatega, mis igale inimesele on, et nendega peab minema seda välja. Kom. Oma aga kompame neid välja juba järgmisel neljapäeval, aitäh täna Kaja Tampere ja järgmise korrani.