Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervisehäire no täna ütleme hüvasti metsikule salakavalalt ja samas nii võluvale, Uuskineaale ja ees ootavad uued väljakutsed ning sedapuhku on need Uus-Meremaa saared. Kirjutame aga siin seda gloobust ja leiame õige koha ja siit näeb, et kui Uus-Guinead eraldab Austraaliast varese väin siis Uus-Meremaa ja Austraalia vahele jääb näiteks Tasmaania meri. Ja meie saate teema ongi täna need samad Uus-Meremaa saared, Hendrik sellest on nii vähe aega möödas, kui te seal käisite, et noh, niisuguse ühe või teise värvilise kujutluspildi silme ette manamine ei peaks Sist erilisi raskusi valmistama. Ja mõttes olen ma seal ja minu bioloogiline kell alles üsna hiljuti jõudis tagasi Eesti aega kahe kuu eest sai sealt tuldud ja tõesti, see on vist kaugemad maad Eestist annab otsida. Niimoodi kõlab üks vana maoori meloodia ja selle mängija näiteks on tee aute kolledži poisid. Need on siis ühe Uus-Meremaa kolledzi poisid ja see teote kolledž on Uus-Meremaa eliitkolledž. Seal õpivad põhiliselt maoori noored ja. Väga hea hariduse ja mitmed lõpetajad on praeguseks saanud juba Uus-Meremaa väga tuntud poliitika või kultuuritegelasteks, mis näitab, et ma uurides seis praegu Uus-Meremaal pole üldse laita. Jah, see on kogu aeg muutunud ja, ja praegu on ta läinud viimastel aastakümnetel aina paremuse poole. Aga ikkagi, kus Uus-Meremaa siis asub, meil on siin ees seest valgustatud gloobus. Kuulaja seda ei näe. Jaga võib siis silmad ette, kuju. Aga näiteks võrreldes lihavõttesaarega on Uus-Meremaa Eestile hoopis lähemal. No see on väga küsitav, esiteks no ütleme niimoodi, et ma mõõtsin ausalt öeldes enne Uus-Meremaale minekut pedantse täpsusega, sentimeetriga oma kodus gloobuse pealt väga hoolega ja jämedas joones on niimoodi, et küsimus on nüüd selles, et kui me üldiselt Uus-Meremaale me läheme nii-öelda kagu suunas või ida poole, aga kui me nüüd läheme nii-öelda lääne poole ehk edela suunas, siis siit minnes on ilmselt Lihavõttesaared isegi lähemal kui Uus-Meremaa. Kõik sõltub sellest, kuidas minna, ühesõnaga et nad mõlemad on meie mõistes väga väga kuklapoolel maakera kuklapoolel. Aga võib-olla umbes niimoodi siis et nii suurt maagiat, kes nagu Uus-Meremaad on ikka Eestist palju ja palju kordi suurem. Ei ole vist teist, mis oleks Eestist nii kaugel. Et ma mõõtsin selle sentimeetriga, et kui oleks nüüd läinud nagu teises suunas ehk siis edela suunas Uus-Meremaale, siis see vahemaa võrreldes sellega, millega tavaliselt minnakse, erinevus on kõigest 15 protsenti, ehk ehk siis noh, sisuliselt mine kummalt poolt, tahad, ta jääb peaaegu ühe kaugele, ükskõik mis ilmakaarest minnes. Ja see teine nali, mida muidugi armastatakse öelda, et kui puuriks nüüd Eestist risti maakeraga augu läbi, et siis satuks Uus-Meremaale nagu väga pedantne, siis tegelikult satuks Uus-Meremaa natukene ikka ida poole see kuskile ookeani, aga ütleme, kõige lähem suurem maalahmakas oleks tõesti Uus-Meremaa ja üldse noh, see kaugus, see tähendab seda, et Uus-Meremaale minek on üks, üks suur kannatus. Ma olen läinud näiteks küll ütleme ka eestist kohutavalt kaugele Lõuna-Ameerika lõunatipu ehk siis siia tule maale linn ja Ushuaia ja, ja nii edasi. Aga, aga tegelikult see vahemaa ja see lend on, on võrratult lühem. Nii et ühelgi mandril nii kauget paika kogu maakeral ei ole välja arvatud muidugi Antarktika Antarktika, ütleme noh, sinna, seal see on peaaegu inimtühi. Aga siis jah, suurtest maa lahmakatest Uus-Meremaa ja, ja siia minek on niimoodi, et kui ma olen mõnedelt oma tuttavat tegelikult kuulnud, kuidas nad on lennanud sinna ja umbes niimoodi, et kui nad Uus-Meremaal lennujaamas maha tulevad, siis jalatudisevad all ja peaaegu et kukuvad muru peale pikali, sest see, see on tõesti kohutavalt pikk lend, kui mitu tundi? Noh, tunde on niimoodi, et kui vist ühe jutiga minna, siis oleks võib-olla midagi päeva. Oleneb, kuidas sa võtad, sest tänapäeval on variante palju, aga, aga ütleme hoopiski niipidi, et, et mul on hästi palju kogemusi nende pikkade reisidega jääma. Kui keegi ütleb, et näiteks lennata nii ja nii mitu tundi, siis mu keha silmapilkselt tajub seda, et mida see tähendab. Ja minu kogemus on umbes see, et et niisugune kümnetunnine lennureis on juba enam-vähem talumatu, et ütleme, kuskil neli tundi lennata peaaegu, et pole midagi, seitse tundi on nii, et ajataju säilib täiesti tundide kaupa, aga üle seitsme hakkab nagu ajada ju ära kaduma ja üle 10 läheb täielikuks jamaks. Ka siia peaks minema umbes vähemalt kaks korda 11 tundi ehk 22 ja see, need numbrid võib-olla ei ütlegi nii palju, aga, aga lihtsalt kogemuse järgi, see on ebainimlik. Eino numbrid ütlevad ka üht-teist, me kõik tunnetame midagi füüsiliselt selles. Kui kujutad ette kahtekümmend kahte lennutundi, siis jutti. Ja no seal on palju asju, seal on nagu see, et lennukisse teatavasti ei saa normaalselt magada, eks ole, konutad seal tooli peal lihtsalt ja su jalad on kusagil kogu aeg seal all, veri valgub jalgadesse ja nii edasi ja nii edasi, see on kirjeldamatu piina vent lõppude lõpuks. Ja see otsus sai kohe tehtud, et kui me ei jõua Uus-Meremaale, läheme siis meie teeme inimlikumalt. Ja me tegime siis niimoodi, et me nii minnes kui tulles võtsime nii-öelda aklimatiseerumise või taastumise peatust. Ja minnes Me lendasime ligi 11 tundi ja jõudsime Hongkongi Hiinasse ja olime seal lihtsalt paigal. Ühe päeva kõndisime ringi, vaatasime seda vertikaali kasvanud fantastilist maailma linna ja magasime horisontaalasendis hotellis ühe siis jälle lennukisse, ei, kell 11 tundi lendu. No see on jah, hoopis midagi muud. Jah, kuigi sa oled ka siis, aga uimane sesse lennud ju tavaliselt käivad ikka ööseti ja ja oled ikka väsinud, aga, aga see on inimene. No mina mäletan, ma lendasin Helsingi Bangkok oli ka üheksa tundi jutti, aga lennuk oli selline, et seal sai ringi jalutada, igavene suur oli teine. Ja siiski ja küllap on ta ka niimoodi, et kui esimest korda elus lendad üheksa tundi või 10 tundi või 11 tundi, siis on isegi huvitav. Aga kui lendad juba kümnendat või kahekümnendat korda, siis, siis sa tead täpselt, mis sind ees ootab. Ja siis ta enam nii huvitav ei ole. Tagasi tulles siis me lahendasime teema niimoodi, et jälle Uus-Meremaalt tagasi 11 tundi lendu ja maabusime sedapuhku hoopis Jaapanis Kyoto juures ja kõndisime sellest fantastilisest templite linnas päev otsa ringi ja magasime jälle horisontaalasendis hotellis ja siis jälle 11 tundi lendu ja siis jälle Eestisse tagasi. Et see tundus, et, et nii kuidagi on võimalik seda, seda lendu vähemalt üle elada. Ja see ajavahe on ju niimoodi, noh, seda on raske rehkendada väga täpselt, sest Eestis on suve ja talveaed, Uus-Meremaal on suveaeg, talveaeg, aga need on nagu vastu pidised, eks ole. Aga noh, jämedas joones on umbes niimoodi, et 11 tundi on ajavahe, ehk siis täpselt tööpäev on ära vahetatud mis tähendab seda, et näiteks kui me Eestisse tagasi tulime, siis nii pikalt oma bioloogilise kella tagasi kruttimistma kogu elus ei ei mäleta. Terve kuu oli niimoodi, et, et noh, kuskil kell kuus juba on täiesti kesköine tunne ja kell kaheksa ei suuda üldse püsti püsida. Ja hommikul kell neli on uni läinud. Aga kuna me tulime ju, käisime seal meie südatalvel ehk Uus-Meremaa südasuvel, siis siia tagasi tulles oli mõnusasti pime aeg. Nii et oli ükskõik, mis kell sa õhtul magama läksid, pääset hommikul tõused üles, pime on niikuinii. Ja niimoodi kuu aega kulus selle oma kella tagasi kruttimiseks sisemise kella. Et see oli sellest said ka aru, et see on tõesti noh, maailma äär. Ja, ja teistpidi muidugi meile on Uus-Meremaa maailm määr aga mõelda, et kuidas ta sellele tundub, kes Uus-Meremaal elab, kellel on kodu Uus-Meremaal, kus tasin gloobusel, nüüd oligi siin siin kohapeal tükikene maad keset ookeane ära eksinud. Et näiteks kõik noh, ütleme Euroopas poja, Põhja-Ameerika kõik ütlevad, et Uus-Meremaa on seal kaugel all, seal kõige all ja inglastel inglastega on Uus-Meremaal ajaloolistel põhjustel kõige tugevam side. Inglane ütlebki, et Aimkowing down, Ander ehk siis noh, ma lähen nii alla, kui üldse saab. Uus-meremaalane, kellele tema kodumaa on armas kodupaik noh, temal on nagu kuidagi öelda pikapeale. Mulle hakkab nii-öelda närvidele käima, et kõik peavad neid kõige alumiseks ja see on huvitav, et seal Uus-Meremaal ma nägin kaarte ja kui me nüüd siin püüame niimoodi käratult keerata selle gloobuse pea peale ehk siis sedapidi, et lõunaüleval ja põhi all ja nüüd on nad siis üleval ja meie oleme kuklapoolel, nemad on siis kõige üleval ja, ja teised on kõik allpool. Selliseid kaarte on Uus-Meremaal täiesti müügil ja ma mõtlesin, et ega see nii väga noh, ütleme inimkultuuriajaloo vaatepunktist väga eriline polegi, sest kunagi ongi olnud maakaardid. Et lõuna on üleval ja põhi on all, jah, ja kuul ja päikesele tähtedel on täiesti ükskõik, mispidi see maakera on jah, et, et see on kokkuleppe küsimus, et kumb on üleval, kumb on all ja huvitav, et eesti keeles on ju põhi. See viitab, et see peab all olema ikka eks ole, ja näiteks 2000 aastat tagasi mingit Vana-Rooma kaardid või või niisugused antiikkaardid, need olidki niimoodi, et lõuna oli ikka üleval ja põhi oli all. Nii et tegelikult antiikkultuurist lähtudes uus meremaalastel täiesti õigust pöörata gloobus pea peale. Aga kas neile siis tões ja vaimus käib närvidele, et neid niimoodi kukla pooleks ja kõige alumisteks nimetatakse või on see niimoodi naljaga pooleks? Ta muidugi naljaga pooleks, aga, aga teistpidi on see ikkagi tõsine asi, see on identiteedi küsimus ja, ja kui sa siin elad põlvkondi ja põrnitseb kaar ja näed, et tõesti ümberringi on ainult dokiaanid kõige lähem suurem maaneks seal Austraalia sinna 1500 kilomeetrit, see on kõige lähem 1500 kilomeetrit, ülejäänud on veel palju-palju kaugemal. Hulbid siin üksinda siin meres ja paratamatult näiteks kui koolilastele õpetatakse Uus-Meremaa koolilastele maailma geograafiat. Ma lehitsesin neid kooliraamatuid siis näiteks loodusõpe lätlase tunnis algklassides, seal on siis loomulikult see, et neil maakera on küll nii-öelda õigetpidi, aga esimeseks õpivad nad tundma oma kodumaad, siis nad õpivad tundma Austraaliat. Sest see on kõige lähem siis järgmiseks lähima Antarktikas, nad õpivad, nad taktikat on ja siis nad joovad alles siia kuskile Aasiasse ja Euroopasse ja Ameerikasse. Aga no kui te räägite, et nad tunnevad ennast seal üksi, no samas, kui me vaatame seda Uus-Meremaad siin gloobusel, eks ole, kaks päris kopsakat saart põhja, Saaria lõunasaar, aga sellisel juhul mismoodi peavad ennast tundma siit tükk maad eemal vaikses ookeanis tillukesed saared, lihavõtte saar või mingid muud seal Polüneesia melaneesia saared, nemad on ju puhta väikesed sääsekesega laiuvas, lõpmatuseni. Aga noh, ütleme niimoodi, et niisugune suurem maalahmakas nagu Uus-Meremaa teist sellist nätsinokiaanias ei ole, Ta sõnukjaan ja suurim niukene lahmakas kas põhja ja lõunasaarega ja kui sa siin ikka elad, need saared olla üldse väiksed, nad on ikka palju-palju suurem, mitu korda suuremad kui Eesti, eks ole. Ja näiteks see on ka vahva, noh, see oli juba täitsa naljaga tehtud postkaart, mida Uus-Meremaal ka müüakse poes. Et seal on siis ka Uus-Meremaa joonistatud väga suurelt kõige üles ja umbes noh, suuremat ikka palju suuremad kui Austraalia. Mis on minu meelest täitsa loomulik, sest kui mina elan seal ja minu vanemad on siin elanud vanavanemad ja me oleme kogu aeg siin elanud ja see ongi meie maailm, noh, see, mis seal lähemal, see on suurem, see on nii inimlik. Kui palju ainet nad on tänu sellele oma asukohale saanud, et rahvuslik huumorimeel ja kõik selline õitsele lööks. Ja et nad ikkagi ta on erilise koha peal kahtlemata ja sama eriline on ka muidugi sealne kultuur ja loodus ja aga need saared ise annan ikka täitsa võimsad, et põhjasaar on, ütleme, kui sõidad ikka põhjaotsast lõuna otsesemalt 1000 kilomeetrit ja lõunasaarel isegi veel rohkem. Ja lõunasaar on nii, et nad on suured lahmakad ikka ikka annab ikka mitu päeva sõita autoga teed on korralikud, et ikka saada päris ühest Uus-Meremaa otsast teise ja nende elanikud, neid on ka ikkagi ju, noh ütleme 4,4 miljonit, see on ikka siin meie, Põhjamaade riikide keskmisest vaata ikka täitsa täitsa tubli, kopsakas keskmine, eks ole, et pole häda midagi, päris palju rahvast ja küll on niimoodi, et sellel väiksemal põhjasaarel, noh, nad on küll peaaegu ühesuurused, seal elab siis ligi kolm neljandikku kõikidest ja lõunasaarel on asustus palju väiksem. Nii et jälle, kui võrrelda nüüd Eestiga, siis asustustihedus on tegelikult enam-vähem Eestiga võrreldav ja üldse kui sa sinna lähed, et sa Eestist lähed nii kaugele, kui üldse praktiliselt minna annab ja kui sa sinna kohale jõuad, siis esimesed muljed on, et oh, täitsa kodune tunne ongi nagu Eestis ongi väga eestipärane ja noh, selles mõttes, et, et maa on suhteliselt hõredalt asustatud loodust on suhteliselt palju, inimesed on siuksed, rahulikud, karjatavad lambaid. Jah, või kui nad on ka linnas, siis need linnad on sellised pisikesed linnamajad on tavalised nagu nihukesed, pisikesed eramajad, eriti äärelinnades ja kõige suurem linn, Ookland. See on nüüd küll suurem kui mistahes linn. Baltimaadest on 1,4 miljonit elanikku, kui ma ei eksi, no Riias on 700000 ja Tallinnas 410000. See on kunagine pealinn ja ta oli jah kunagi pealinn. Aga siis nagu targad mehed mõtlesid välja, et see asub liiga ääre peal. Ja siis võeti pealinnaks Wellington, mis asub otse selle saarestiku keskel, ehk siis põhjasaare lõunatipus. Maailma kõige lõunapoolseim pealinn, öeldakse ta kohta ja niimoodi ja samas tema suurus ka võrreldav Tallinnaga. Praktilised nahist Tallinnas on sutsukene rohkem, aga sisuliselt sama suurusjärk on see linn ja teised linnad on palju väiksemad ja nii et niisugune niisugune ühesõnaga mõnus maa ja lahe sa saad hingata, seal liikuda, loodust on palju ja uusmeremaalased ise on ka niisugused suhteliselt rahulik kood ja, ja armastavad väga loodust. Muide. Ja kui mõelda selle ilmastiku peale üldse, siis on tõesti, me läksime nüüd eestisüdatalvest Uus-Meremaa südasuvesse, see oli täpselt nagu oleks Eestimaa suvi. Jah, sest ei maksa unustada, et detsembris seal suvi ja täissuvi, aga samas kuna ta on nii kaugel lõunas siis lõunamaa enam nii palav ei olegi, nagu mõtled, et lõunamaa kui on väga lõuna, siis enam ei olegi palav ja T-särgi väel ütleme keskmine ilm oli T-särgil vahel külmem, vahel jahedam. Ja näiteks vihma poolest on ka umbes niimoodi, et umbes nagu Eestis küll näiteks mägedes sajab palju vähem ja, ja lõunasaare läänerannikul sajab või 10 korda rohkem kui Eestis. Aga noh, niisugune keskmine on enam-vähem sama sutsukene siiski kokkuvõttes on soojem, et, et kogu see Uus-Meremaa jääb suuremas osas parasvöötmes. Aga ele põhjasaare põhjaots, see jääb isegi lähistroopikas. Ja seal on, seal on soojem, aga, aga mitte niukene taluma troopiline palavus. Nii et näiteks ikkagi lumi, ütleme seal madaliku osades Uus-Meremaal on ikkagi suur haruldus, tegelikult aga mägedes on võimas, lumi on suusakeskused, teistelt mandritel tulevad inimesed sinna suusapuhkustele kuskil detsembrikuus just lõuna poolkeral. Sest lõunapoolkeral sel ajal yldiselt lund on vähe. Ja noh, üldiselt võib öelda, et, et seesama kliima, mis on meile ja ka eurooplastele nii kontimööda, see on väga määravaks saanud Uus-Meremaa ajaloo kujunemisel. Et see on seesama globaalne juhtum, mida me rääkisime näiteks Argentiina pidest või Lõuna-Aafrika savanni des või või igal pool, kus nisugune eurooplasele sobiv kliima sinna, see kolonistid on ennast tõsiselt maha asetanud, nad on tõsiselt kesta peale käinud kohalikule rahvale, eks ole, toonud sinna oma majandusviisid noh, eriti siis karjapidamisele lehmapidamise lambapidamise ja see tähendab seda, et üks Uus-Meremaa keskmine loodus on tegelikult kuidagimoodi väga tuttav, kuidagi euroopalik. Sest Eestil ikka ka näiteks inglaslik, et niisugused suured lõputud silmapiirini ulatuvad rohelised aasad niuksed künkad, kus söövad mingisugused lambad või lehmad. Hästi klassikaline pilt, Uus-Meremaast. Kas siia tuttavlikku see ja, ja omase looduse sekka võib etteruttavalt öelda, et seal on ka muidugi terve rida selliseid üliharuldasi taimi, mis ainult seal kasvavadki linde ja nõnda edasi. Ja et kogu see elustik see ongi, et see ei ole ainult see pool Uus-Meremaast. Et Uus-Meremaa loodus algne loodus on erakordselt haruldane ja erakordselt kordumatu globaalsel tasandil ja noh, ta on olnud kümneid miljoneid aastaid oma kõikidest teistest eraldatud ja siin on arenenud siis oma loodussama fenomen, kui me kunagi rääkisime Austraaliast veeretada kaskaristagaskarist. Seesama fenomen on olnud Uus-Meremaal nii et, et viimane suurem maatükk, mille küljes ta oli, no kuskil 90 miljonit aastat tagasi oli, oli praegune Austraalia pärast seda, ta on üksinda olnud ja nüüd elustik on seal omapead arenenud. Rääkimata Ta puudest, aga kõik taimeliigid ja rääkimata lindudest, kõik loomaliigid on olnud väga-väga teistsugused kui mujal maakeral, aga nendest me täpsemini räägime edaspidistes saadetes, aga aga mis siis on juhtunud, et siis, kui juba moorid tulid, nad küll väga leebelt muutsid seda loodust, aga täiesti jätsid oma jälje sellele algsele loodusele. Ja siis, kui tulid valged inimesed muidugi siis siis tulise Ta ta sobis liiga hästi valgele kolonistile ja sellepärast on see esimene mulje, eriti kui sa ei ole asjatundja on ikkagi see, et noh, et niisugune noh, midagi kui euroopalik on selles maastikus. Aga see, et kuidas ta on niisugune eriline segu sellest iidsest ja tänapäevasest, et nii kultuuri kui looduse osas, mulle meeldib öelda, et selle võtmeks on see. Uus-Meremaal on sõnal kiivi kolm tähendust, puuvili, lind ja mis kolmas on kolmas on Uus-Meremaa valge põlisasukas kes ei ole maoori, neid nimetatakse kivideks. Neid alguses oli see muidugi niisugune hüüdnimi ja niisuguse kahtlase kõlaga, aga vot uus-meremaalase loomusesse kuulub just see, Neil on ka niisugune päris hea eneseiroonia ja ja võib-olla nii nagu Euroopa põhjamaalastel ja rõõmuga võtsid selle omaks võtta, on suurima rõõmuga nõus. Et sa ütled temale Kiievis ja näiteks oligi naljakas. Hakkame siis, ütleme sellest linnust Kiievist pihta, see on nüüd kõige ehedam Uus-Meremaa tõesti, iidne, see on üks neid linde, lennuvõimetuid, linde, kes on Uus-Meremaal olnud ammu seda, kui inimene siia jõudis, eks ole. Lennuvõimetuid linde on seal teisigi, aga kivi on siis ükski tähtis tegelane. Ta on niivõrd imelik sellest linnust me räägime ka edaspidi, aga temast on saanud tõesti Uus-Meremaa sümbol. Aga see puuvili kiivi, noh, see on juba toodud, eks ole, Lõuna-Hiinast tegelikult Lõuna-Hiinas, ta on kasvanud looduslikult Aasias on teda kasvatatud kunagi, kui ta siis toodi siia Uus-Meremaal, selgus, et siin on ideaalne kliima nende puuviljade kasvatamiseks ja ja veel hiljaaegu oli Uus-Meremaa kõige suurem siis kivide puuviljade kasvataja kogu maailmas, aga praegu on Itaalia ette läinud. Ja vot nüüd oligi see nali oli selles, et sellest kivist puuvillast tehakse ka veini. Ja kui nüüd sai poodi mindud ja küsitud, et kas saaks kiviveini osta, on huvitav ju kaasa võtta suveniirina. Siis ta ütles ja terve seinatäis. Ja noh, ühesõnaga keeleline arusaamatus tema käsitles Kiievi veinina seda, mida kiivid on teinud. Kõik Uus-Meremaa veinid olid Kiievi veinid ehk valge kohalike toodang ja tegelikult on olemas ka see kiivingu puuviljavein, eks ole, mida kohalikud iialgi ei joo. Mitte ainult turistidele müüakse, ja mis siis sai lõpuks sealt poest ei saanudki, seda? Ei saanudki, seal on üksteisest aru. Ei, ei no me saime muidugi lõpuks üksteisest aru, aga seda puuvilja veini ei olnud, vaid oli sadu teisi aa, see on siis omamoodi haruldus, et igast poest ei saagi jah, ja ei, ta ei ole kohalikud uus-meremaalased seda veinijook. Ja sellepärast siis igal pool seda ei ole ka nad ei maitsesid ega ei maitsenud küll, sest seal on tõeliselt häid veine, mis on ikka maailmaklass ja, ja tõesti, seda ei maitsnud seda turisti kurioosum, et juba juba nimi kõlab natukene ehmatavalt. Jah, sellel võib anda ka igasugused ala tähendusi välja. Aga nüüd, kui mõelda Nende kivide peale, kes on siis nagu inimesed siis noh, kahtlemata praegu ütleme kogu selle Uus-Meremaa elanikkonnast on neid siiski protsentuaalselt kõige rohkem ligi kaks kolmandikku on siis sellest nelja koma neljast miljonist on siis kiivid inimestena kahejalgseid kivid ja neid algseid asukaid uurisid, neid on ligi 15 protsenti. Ja siis kolmas rühm, keda ka tähelepanuväärselt on, on siis Aasiast jaokiaaniast pärit erinevad rahvakillud ja kõige rohkem Aasiast ja Aasiast kõige rohkem hiinlasi. Ja just ütleme viimase aastakümne jooksul on hakanud just hästi palju tulema mujalt Oki, avaniast siia nii-öelda võõrtööjõudu, sest tööjõudu on Uus-Meremaal vaja ja nad tulevad hooajatöödele siia ja mõned jäävad ka päriseks. Aga mis on veel sellise sisserände põhjuseks peale tööle tulek? No kindlasti parem elatustase, sest ütleme, kui mõelda nende teiste Okeaania riikide peal, siis uus-meremaalane on hüppeliselt kõrgem elatustase teistes lääneriikides ja ka Aasia palju enamiku suurte Aasia riikidega võrreldes Hiinaga näiteks võrreldes on Uus-Meremaa elatustase kõrgem. Tullakse saada siin elamisluba kuskil veel ütleme 90.-te algul oli väga raske saada elamisluba praegu teatud tingimustel, kui oled mõnda aega töötanud ja elanud, siin on see võimalik, et Uus-Meremaavalitsus on nagu leevendanud seda immigrantide barjääri. Ja läheb kogu aeg globaalsemakse, Uus-Meremaa elanikkond täitsa selgesti, noh, see on juba ka niuke globaalne, niisugune trend, aga noh, kui kui ikkagi jälle sõidad näiteks Uus-Meremaal lihtsalt mööda teid, need on väga hea teed, teede ääres on toredad aiad, põllud, karjamaad, siis jõuad ühest väikelinnast teise, seal on sellised Idillilised pisikesed pubid, poekesed inimeste aeg kulgeb rahulikult, ei ole niux närvilist olemist ja et, et kõik on kuidagi euroopalik põhja ameerikalik see tunne ja kui sa tahad Niukest ehedat Uus-Meremaa loodus näha, siis seda on kõige rohkem säilinud loomulikult seal kus ei ole saanud arendada mingit põllumajandust või mingit majandust, ehk siis mägedes näiteks lõunasaarte mägedes lõunasaarte keskosas, seal on ikka päris suured suured malamakad nihukest karust, ligi vaest, aga ka täitsa ehedat Uus-Meremaa loodust. Sellistes kantide Sist eriti elanikega ei ole, kus loodus muidugi selline kidur on, jah. Neil nad ei saa elatist seal, eks ole, aga puhkamas seal käiakse ja ja selles mõttes nihukesi turismi ja matkaradasid on, on ka nendes paikades täitsa ilusti olemas. Ja see Uus-Meremaa on just niisugune, et, et seesama nii-öelda euroopalik maastik. Aga jääd nagu põhjalikumalt põrnitseb mingit lindu seal kuskil oksa peal. Sa võid väga kergesti avastada, et oo, see on maailma haruldus, et see on mingi uus meremaa liik, väga-väga eriline või mingisugune puu või puude tõkesed, neid põllumajandusmaid lähemalt vaatad oo, maailmaharuldused. Et, et nad on ühesõnaga seal läbisegamini selle euroopaliku elemendiga. Ja noh, kui püüda veel hästi niimoodi piltlikult kokku võtta seda Uus-Meremaa saarte üldmuljet siis minu meelest on see geniaalne mõte olnud inglise kuulsa ulmekirjaniku Tolkieni raamatute järgi need filmid Sõrmuste isand. Need kolm suurt filmi sellest sarjast, need otsustati üles võtta just Uus-Meremaa looduses, sest seal on just see mingisugune, ma ei oska kirjeldada, müstiline, müstiline mõõde või niisugune mingisugune muinasjutuline mõõde. Ma ei tea, mis hetkel see Uus-Meremaa filmirežissöör Peter Jackson, noh sellele ideele tuli, et teeme siin, sest noh, loogiliselt kui kirjanik Tolkien on täielikult Suurbritanniast pärit, kõik tema lood on pärit sealt keldi ja muudest nendest vanadest Euroopa poolsetest kultuuridest, et oleksid selline, et seda oleks ikka filmitud kuskil Inglismaal. Aga aga laseb, piidad, jaksan filmirežissöör ta oli juba enne näidanud, et ta tõeliselt geniaalne filmirežissöör, aga ta ei olnud, väga kuulusid. Ja, ja siis mingil hetkel käis tase krõps, ma ei tea, millal see tuli, aga ta hakkas ajama seda jonni, et, et see võimas film tuleb siin teha. Ja noh, nüüd me teame, et need kolm suurfilmi üldpealkirja all Sõrmuste isand, noh, need on ju maailmahitid, eks ole, nad on muutnud nii filmiajalugu kui ka näiteks Uus-Meremaa ajalugu. Sest nüüd hakati pärast neid filme, kui nad nii populaarne baarsetu Eestiski, ma ei tea, minu lapsed on neid küll, ma ei tea, palju kordi vaadanud ja mina koos nendega. Et meil on sööbinud mällu lihtsalt need need paigad ja nüüd sa lähed Uus-Meremaale ja sa näed tegelikult seda muinasjutulist, seda müstilist, seda eelajaloolist, Tolkieni maailma nagu, nagu just tänu nendele filmi kaadritele siinsamas Uus-Meremaal, päriselt. Ja teistpidi on muidugi see film tekitanud nüüd Uus-Meremaal seda, et need Tolkieni võttepaikadest on saanud turismikohad. No loomulikult ma. Ütlesingi, kes siis seda nüüd ära Ja neid on kümneid ja meie käisime ühes nendest ja see oli siis kääbikute küla, millega seal see Sõrmuste isand seal kuskil ja pihta hakkab, et niisugused tünnikujulised elamud mäe külje sees ja seal nüüd kui sa seal liigud, noh seal on natukene siis turisti peale ka mõeldud, et on jäetud alles neid ehib disi ja seletatakse, et vot siin seisis tegelane ja siin teine ja nii edasi. Aga kui sa vaatad seda maastikku üldiselt, siis sa näed, et tegelikult see ongi seesama fantastiline maailm, mingi ulme maailm tegelikult mis on seal päriselt käegakatsutavad ümberringi olemas. Ja et lihtsalt ühesõnaga ikka need haljad, aasad lambakarjad, kõik on justkui Inglismaa, aga mingisugune niisugune niukene keerdunud sellel sees. No nii nagu Uus-Meremaa ongi, et osaliselt euroopalikega sammas on see miski, mis teeb ta absoluutselt unikaalseks siin maamunal. Eks ole just ja ja selles mõttes me käisime muide ka seal kõrval orus, kus oli parajasti lõpetatud. Nüüd sellesama triloogia järg ehk Meie kinolinadele see ei ole jõudnud, aga 2012 saab see valmis. Selle nimi ongi kääbik ja see on ka võetud sealsamas lähistel. Et see mulje süvendamine. Et siis Uus-Meremaa ongi selline muinasjutt, tuline, ulmeline maa, kus ühtpidi on kõik liiga kahtlaselt tuttav aga teistpidi on seal mingisugune teistsugune kiiks sees, see on see kõige üldisem mulje. Ja kui nüüd lõpuks mõelda sellesama laulu peale, mida, Kohe kuuleme Se teoute kolledzi poiste muusikalugu, nad ju mängivad väga iidset maoori meloodiat, aga nad mängivad, kui hoolega kuulate neid elektrooniliste pillidega. Nii et siingi on siis vana ja uus mingisuguses erilises segus, nii nagu on Uus-Meremaa nii loodus kui kalt kultuur tervikuna. Selline oli siis tänane sissejuhatav saade Uus-Meremaa saartele, millest tuleb juttu järgmises. Vaatame, milline on olnud Uus-Meremaa ajalugu. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli Maristombach Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.