Tere algab saade 34. nädal, milles heidame pilgu lõppeva nädala sise- ja välispoliitilistele sündmustele. Stuudios on Hillar Nahkmann. Maailmanäitusel Expo 98 olid sel nädalal Eesti ja Tallinna PÄEV. Lissabonis avati Eesti saatkond ja peaminister Mart Siimann kohtus Portugali riigisekretäriga. Moskvas toimus Eesti ja Vene piiriläbirääkimiste delegatsioonide järjekordne kohtumine Maal aga balti assamblee ja Põhjamaade nõukogu ühisistung kus arutati eelkõige kultuuriseadusandlust. USA president Bill Clinton võttis omaks intiimsuhted praktikant Monica Lewinsky. Ka Ühendriigid maksid kätte pommirünnakute eest Keenias ja Tansaanias ning Venemaa valitsus devalveeris sisuliselt nädala algul oma rahvusliku valuuta rubla. Kõigest lähemalt. Ja nädala Eesti elu suuremaks ilmestajaks ole ehk Erki Nool, võites Euroopa meistrivõistlustel Budapestis kergejõustikukuninga tiitli ehk siis kümnevõistluse võit meistrivõistlustel sattus ühele päevale Eesti taasiseseisvumist lavale 20. augustil. Nii et väga ilus kingitus pühade välja kuulutajatele pühade tähistajatele. Erki Noole lugu kuulub rohkem siiski spordivaldkonda ja eks sellest on lõppeva nädala spordisaadetes juba paljugi juttu olnud. Taasiseseisvumispäeva tähistati siis riigipühana esmakordselt ja selle tähistamisega on tekitatud väga vastuolulisi tundeid. Seal on omad aga suve teisel poolel üht vaba päeva. Samas aga leiavad osad meist, et kas sel päeval ongi üldse midagi tähelepanu väärset tähistada. Aga eks aeg näitab, kas eestlased võtavad, tahaks selle uue püha ning kas seoses sellega tekivad meil ka veel uued pühadetraditsioonid. Esialgu sel neljapäeval ei avastanud küll, et midagi erilist oleks toimunud ja suurt vaimustust eriti ka ausalt öeldes kusagilt välja ei paistnud. Aga eks aeg selgitab siingi mingi tõe välja, nii et elame, näeme. Aga eesti nimega üritati lõppeva nädala käigus maailmale kaaslähemaks tuttavamaks teha ja seda maailmanäitusele Lissabonis Expo 98-l ja nüüd siis ongi aeg kõigest kronoloogilises järjekorras rääkida. Lisapanuse oli kohal Eesti raadio poolt Riina Eentalu ja tema siit jätkabki. Esmaspäeval oli siis EXPO Tallinna päev. Kohal on valitsus ja Tallinna linna delegatsioon eesotsas peaminister Mart Siimanni ja vastavalt siis linnapea Ivi Eenmaaga ja Eesti paviljon siis üks, 140-st osalejast on neil kahel päeval aktiivsem kui muidu iga päev. Ehkki meie paviljon on Expol niigi külastajasõbraliku paviljoni maine pälvinud. Täna aga on siin väljas Tallinna külalisteraamat, mille juures järjekord seisab, et sinna saaks enda nime kirjutada ja ka Tallinna templi oma EXPO passi saada. Miks pidi tegema nii Eesti kui ka Tallinna EXPO päevad on näidanud, et Eestit siinmail ei teata ja veel vähem siis Tallinna Tallinnaga on huvitatud enda teadvustamisest, eriti turismilinnana, ütles linnapea Ivi Eenmaa. Ja kui me iseendast räägi, kes siis ka kannab Eesti paviljon Iveeemm arvates julgesti välja konkurentsi teiste paviljonid, aga, ja see on ka minu kogemuse põhjal tõsi. Meil ei ole küll pikka järjekorda nagu tuntud suurriikide paviljonide uste taga, kuid meil on hea idee ja see töötab ja rahvapuudust küll ei ole. Ei veenma. Nii ei ole, et midagi ei anna paremini teha. Õige, ja ma ei saa mitte mööda minna, rõhud mitte rõhutada, ütleme meie giidi, kes on Eesti päritoluga, nüüd juba Portogaallanna tema sõnu, et temal on valu lugeda seda, millest, mida kirjutatakse eesti lehtedest, millest räägib meedia jätkuv halvasti, seda tehaksegi halvustavalt meie paviljoni kohta. Minu jaoks on see järjekordne näide noh, lihtsalt sellest. Et meil on alati vaja kedagi, kes meid esile tõstaks, kes ütleks, et te olete head. Ise me seda ei tee ja ma ütleksin, et kui vaadata neid olusid, kus ütleme meie lipud, näituse kujundajad, kavandajad on mingites oludes on nad töötanud siin ja mis oludes nad praegu elavad siis võrreldes kolleegidega Lätist, Leedust, kus on uhked villad ja kõik, siis meil elab kuus-seitse inimest ühes toas ja tehakse väga varahommikust hilisööni. Sest noh, näiteks öösel tehakse sätitakse ringi, midagi parandatakse. See toimub jõgi öösel, sest hommikul on vaja jälle paviljoni uksed lahti teha ja, ja öelda, tere tulemast. No näed seal imeilus Tallinn paistab. Aga täna avas peaminister Mart Siimann ka Eesti Lissaboni saatkonna ruumid. Eesti saatkond asub Lissaboni südalinnas markest Bombay väljaku ääres. Aadresson Rueka Millukas Tillu planku 34 ja neljandal korrusel on Eesti saatkonna käsutuses 130 meetripinda. Küsimusele, kui sageli Eesti saatkond üles otsitakse, vastas ajutine asjurmeelikke palli, et on põhjuseks esinemine EXPO-l. Aga huvi Eesti kui turismisihtpunkti vastu on järsult pannud Portugalis. Aga Eesti-Portugali suhted on diplomaatilises keeles head, aga natuke tagasihoidlikud. Melikke palli. Eestist Portugali on aastate jooksul olnud kaks ministri tasemel visiiti Portugalis meetmete, seni veel mitte ühtegi. Me ootame kõrgeid Portugali riigiametnike endale külla. Kindlasti on palju ruumi kaubavahetuse elavdamiseks ja ka investeeringute ligimeelitamiseks ja endile. Vaieldamatult pakub suurt huviga Portugali kogemus liitumisläbirääkimistel ja, ja ka nende 12 aastat liikmestaatus Euroopa Liidu. Ja me usume, et küllap pididki lähemale, tulevad sellega. Teisipäeval aga eesti pääle Eesti päev algas lipuheiskamisega EXPO peaväljakul osalesid nii Eesti valitsus kui ka Tallinna delegatsioon. Eesti peaministrit tervitas auvahtkond ja tseremooniat oli vaatama kogunenud üllatavalt suur hulk rahvast. Heisati Eesti ja Portugali ja ekspoli ja eestlastele meeldetuletuseks Portugali hümni mängimise ajal laulis rahvahulk kõva, selge häälega kaasa. Järel tervitas Eesti delegatsiooni EXPO peakomissar ja oma vastuskõnes rõhutas Eesti peaminister Mart Siimann et iga riik peab suutma muutuva ja areneva maailmaga sammu pidada. Seepärast iseloomustavad Eestit orienteeritus moodsale infotehnoloogiale, paindlikkusele ja pragmatismi ja neile kolmele märksõnale on üles ehitatud ka Eesti ekspositsioon. Riikidevahelise koostöö võtmeks on aga see, et 11 tuntaks ja peaminister avaldas lootust, et seda eesmärki teenib ka Eesti päev. Expol on paviljone, kus keskendutakse sisule on neid, kus vormile ja neid, kus kuhjatakse kokku asju ja informatsiooni, aga midagi meelde ei jää, ütles peaminister. Jätkab peaminister Mart Siimann. Mina hindan Eestis sellepärast, et Eesti peaks meelde jääma ja minu kõrval viibis Portugali Euroopa liidu sekretär, kes tundis ära selle taotluse ja avaldas siirast tunnustust. Aga Eesti-Portugali suhted Mart Siimanni sõnul pakub Portugal Eestile huvi seoses Euroopa Liidu läbirääkimistega. Kuigi Portugali peaminister on praegu puhkusel, aetakse siin siiski ka tööasju. Mart Siimann. Meile pakub suurt huvi Portugali kogemus Euroopa Liiduga läbirääkimisi pidades Euroopa Liidu struktuursete fondide tamisel infrastruktuuri väljaarendamisel ja nendel põgusalt selle kohta, mis ta siis mul senini toimub. Sel teemal oleme rääkinud, teiseks, kuigi meid lahutab päris suur vahemaa. Siiski pakuvad huvi majandussidemed, suhted, kaubavahetus, ka Portugali investeeringud Eestis, nii et praegu need suhted on arvestades meie potentsiaali, veidi tagasihoidlikumad, nii et me loodame, et ka niisugused visiidid ja ka maailmanäitus aitab kaasa sellele, et meie majandus, kaubandussuhted, areneksid ja investeeringust tuleksid Eestisse, selleks on meil kaasas ka siin ärimehed ja ma loodan, et ka neil on võimalus kohtuda, anda informatsiooni Eesti kohta ja saada osa portugali kogemusi. Ja nii siis kolmapäeval kohtus Meie peaminister Mart Siimann, Portugali Euroopa Liidu asjade riigisekretäriga. Peaminister Mart Siimanni sõnul on Eesti huvitatud Portugali kogemustest seoses Euroopa Liidu läbirääkimistega ja sel teemal kõneldiga härra francescu seissas lakostaga. Mart Siimann oli huvitatud ka selle eest, mis kasu on portugali rahvas saanud ühinemisest Euroopa Liiduga sest see küsimus huvitab ka Eesti inimesi härrata. Costa sõnul on muutunud inimeste mõtlemisviis kuid see pole ainus muutus. Peaminister Mart Siimann. Mitte ainult mõtlemisviisis ei olla, toimub muutus, Portugal on saanud vahendeid, abi toetud infrastruktuuri väljaarendamiseks, põllumajandusele noored on saanud, koolituselamine on muutunud moodsamaks, nagu ütles riigiminister, kuid ta ütles ka. Ja et on teatud ohud, mida ta näeb ja mille vastu ta püüab võidelda ja see on teatud sõltuvus. Euroopa Liidu inimesed ei looda enam iseendale või loodavad Euroopa liidu toetusele abile ning niisuguse suhtumise vastu on nii valitsus kui ka väga sümpaatne. Riigisekretär, kes tegeleb Euroopa asjadega ja kelle ma esitasin kutse tulla Eestisse ja kes selle mõttega vastu võeti. Kui nüüd rääkida valitsuste vahelistest suhetest, siis me loodame Portugali kogemusele, mida meile lahkelt lahkesti jagati ja jagatakse ka edaspidi nii liitumisläbirääkimiste läbiviimisel kui ka hilisemal võimalikul liitumisel. Ning riigisekretär ütles, et ta lahkesti nõus jagama oma negatiivset kogemust seda, mida nad valesti tegid või mida nad praegu teistmoodi ka asjalik. Poolteist tundi kestnud vestlust. Kas see oli kuidagi tunda ka see, et Portugal peab Eestit oma konkurendiks Euroopa Liidu soodustuste suhtes? Tõepoolest, niisugune väike hirm oli ka meil, et Portugal võib meid võtta konkurendina ja ei pruugi kõiki meie pürgimuste toetada. Need meie väikesed hirmud hajusid juba esimeeste kohtumisel minutite jooksul, Portugal on meid toetanud poliitiliselt meie liitumist. Meie liitumisläbirääkimiste alustamist. Veelgi enam, Portugal on teinud ka ettepaneku, et nende reformide läbiviimisel Euroopa liidus siis praegu ees seisavad ja nagu põhiliselt siis eestlased, reaalsed reformid. Aga ka finantsküsimustes, et nende reformide läbiviimisse võiks kaasata juba praegu kandidaatriike, kuna tullakse ju klubisse ja oleks väga kena, kui saaks ise kaasa rääkida klubi reeglites. Kahjuks küll Portugali niisugune ettepanek meile olla oleks olnud väga sümpaatne ei leidnud suuremate riikide Tartus ning me ühendasime oma vestluses ka teatud aja sellele, et rääkida, kuidas väikesed ja keskmised riigid võiksid koos tegutseda nii laienemisprotsessis kui hiljem siis Euroopa liit. Nädala keskel aga toimus Eesti-Vene piiriläbirääkimiste delegatsioonide järjekordne kohtumine, seda Moskvas. Ülevaate teeb nüüd sellest meie Moskva saatkonna pressisekretär Jana vanamölder. Tegemist oli kahe delegatsiooni juhi, Eesti poolt, suursaadik Londonis Raul olgu ja vene delegatsiooni juhi suursaadik Ludvig tsi soovi esmakordse kohtumisega ja Eesti poolt võtsid kohtumisest delegatsiooni koosseisus osa veel eesti aetinast seal Venemaal taku Holsting ja Sulev Kannike kes on välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektor. Sulev Roos. Tark, kes on välisminister, veeremi konsulaarosakonna peadirektor ja piirivalveameti kartograaf Tõnu Raid ja seekordne kohtumine oli väga konstruktiivne. Tehti kokkuvõtteid läbirääkimisprotsessist, mis on kestnud juba mitu aastat. Üks kohtumise olulisi eesmärke oli ka kahe delegatsiooni juhi tutvumine. Samuti analüüsiti kohtumisel põhjalikult poolte positsioone ja kavandeid järgneva vooru töö alused. Samas otsustasid mõlemad pooled ka maismaa piirikirjelduse detaile ja formuleeringuid. Osapooled jõudsid arusaamisele nentisid, et sisulisi küsimusi, mis takistaksid läbirääkimiste tehnilist lõppu, levimist pooltel ei ole. Eesti esitas samuti Vene poolele merekaardi järjekordse signaal eksemplari telekad. Juunis leppisid kokku, et järgmine kohtumine leiab aset oktoobri alguses Tallinnast ning selleni eelnevad ekspertide kohtumised. Septembris toimub merepiiri ekspertide kohtumine Peterburis. Samuti septembris toimub maismaa piiriekspertide kohtumine Tallinnas. Saaremaal aga toimus nädala alguses kolmel päeval balti assamblee ja Põhjamaade nõukogu ühisistung ning seal räägiti põhiliselt kultuuriteemadel. Siit jätkab Sigrit Kaasik. Teie istungi teema oli siis poliitikute osa hariduse ja kultuuriprobleemide lahendamisel ja milline on siis poliitikute osa selles? Poliitikute osa saab meie puhul jutuks olla ikka seadusandlus ja et oleks ka seadusandluse üle teatav kontroll, et seadust täidetakse nii riigipoolne tähendab parlamenti parlamentäärid. Poliitikute ülesanne on, on vaadata, et riik toimiks, et seadusi täidetaks ja see on lähtealus ja siin selguski etno, ehkki me oleme kõik kolm riiki võtnud vastu üsna palju seadusi toimib see halvasti, näiteks kultuurimälestustega kaitsmisel. Need seadused ei tööta ja niisugune privatiseerimine kõik need uued nähtused, vaba turg, need on tekitanud olukorra, kus siiski meie kultuuriväärtused on tihti löögi all. Me saime siin tuua näiteks, et ehkki Unesco peasekretär meid kiitis Reberiga major ja oli ka sunnitud ütlema, et mitte kõik ei ole hästi läinud vanalinnaga, aga küsimus ei ole ainult vanalinnas. Küsimus on ka uuemas arhitektuuris mälestusmärkides, mida meie Balti riikides on palju ja meie kohus, poliitikutel on siiski seadusandlikul teel ka tagada ja garanteerida riigipoolne kontroll, et me oma minevikku ei unustaks. Läti esindaja Nad rääkisid veel lisaks sellele, et kahjuks ka lähi minevikust, okupatsioonist teavad inimesed vähe ja ka külalised, kes tulevad siia Eesti ei, ei, nagu stage ühtegi ekspositsiooni okupatsiooniaastate kohta ja me võime ajaloolise mälu kaotada ka selle kohta oli palju vaidlusi, palju juttu, kuidas seda mõistlikult teha nii haridussüsteemi kaudu poolmuidu. No peale selle oli eile tõsine jutuajamine Põhjamaade nõukogu esindajatega, nemad tutvustasid oma Põhjamaade kogu tegevust hariduse, teaduse kultuuri vallas ja jõudsime kokkuleppele, et kõik kolm balti riiki esitavad siis omapoolse nägemusega, kuidas järgmisele seal koostööd teha on, noh, oli jutuks väga eriti Leedu Eesti poolt, et hea oleks saada nõu haridusküsimuste korraldamisel. On ju teada, et Eestis on praegu kaks suuremat hariduskontseptsiooni, nende asjade üle vaieldakse, muudetakse, mõned on rahul, mõned ei ole ja selles asjas ei tohi teha samme, mida pärast raske parandada ja me arvame, et Põhjamaad kui me teeme vastava ettepaneku, võib-olla korraldavad ka siin poliitikutele parlamentäärid, ei lähe seminari oma kogemusest, jama teest, kuidas nad on jõudnud siiski stabiilse haridus, korralduseni. Aga millised on näiteks peamised erinevused siis Põhjamaade ja Baltimaade vahel just selles suhtes, et, et miks seal toimib see poliitikute osa kultuuri ja hariduse vallas paremini kui neil. Ma arvan, nad on saanud lihtsalt rahulikult areneda pikka aega, me oleme väga tormakalt närinud nii-öelda esialgse kapitalismi tekkimis akumulatsiooni ja siin on tihti seadusetust, on palju, on noh, nagu öeldakse, saamahimu ja, ja kultuuriväärtustele ja ka muudel ütleme haridussüsteemidele tihti on kallale mindud selliselt, et et pärast on raske vigu parandada, ma arvan, neid vigu on teinud ka Põhjamaad. Ja nad on juba mööda, need on neil möödas pärast sõjajärgsest perioodist, meil oleks hea kuulata, kuidas nad pika aja jooksul, milliseid vigu tegi, kuidas nad leidsid õige tee, sest meil ei tarvitseks meil tarvitseks siiski vigade katsetuste meetodil elada, vaid me võiksime teha head koostööd, saada haridust ja koolitust ja õpetust, nii et see on see vahe, et nende nemad oma haridussüsteemis näiteks lihvivad üksikuid elemente paremaks nagu loome alles süsteemi ja mõnikord nagu oleksime kaotanud pea ja orientatsiooni, kuhu minna ja missugust kultuurisüsteemi, missugust haridussüsteemi me tahame. Nii et siit võib-olla tuleb see erinevus, et need riigid on lihtsalt stabiilselt arenenud. Te ütlesite, et seadusandlusega on näiteks probleeme, aga kas need täna arutatu jõuab ka valitsuse ja riigikoguni? Ma arvan, et Eesti on praegu eesistuja, ma novembris on Tallinnas kool koos balti assamblee ja mulle jäi küll mulje meie esimesest töökoosolekust enne seda sessiooni, mis Tallinnas on, et on huvi viia need asjad kõigi balti riigi parlamentide ette võtta vastu resolutsioon ka kultuuripärandi suhtes ja üsna nii jõuline ja tugev, et juhtida ja ühiskonna seadusandjate ja ka riigiorganite tähelepanu vajadusele siiski tagada kultuuri areng, kultuur, kultuuriväärtuste kaitse ja samuti ja ma arvan, et kui me suudame hariduse vallas ise targemaks saada poliitikud parlamentides, kes tulevad sealsed lihtsalt paremad Millal see umbes toimuma saaks? Me läheme nüüd uuesti oma riikidesse tagasi, lätlased Läti ja leedulased Leetu ja siis me töötame nende mõtete kallal nende resolutsiooni projektide kallal ja septembrist tuleme kokku ja siis on meil juba olemas kindlamat orientiiriti, mida me viime novembrikuu istungjärgule ja see on pikaajaline töö, mis jätkub ka pärast seda, kui Lätis oktoobris valimised on läbi ja tuleb uus Läti parlament kokku, meil on kevadel valimised, aga me tahaks, et see balti assamblee oleks järjepidev ja sellest oli ka juttu, et anda need kogemused, mis me siin oleme viimastel aastatel kuulutanud. Noh, me just arutasime, et ka Eesti on andnud päris tugeva panuse selles suunas, et et me oleme korraldanud igal suvel identiteedialaseid konverentse. Muide, võtsime vastu ka niisuguse esialgse otsuse, et ka järgmisel suvel see on ja see käsitleks nagu identiteediprobleemid ja noorsugu, sest tihtipeale vanematele on nagu püüab näpuga näidata, et kõik laguneb ja kaotab. Et noorus ei tunne huvi oma juurde ja, ja ajaloo vastu. Aga võib-olla oleks seda koostöös ega kõige parem arutleda, mis tasandis midagi tõsist lahti, kas tuleb midagi karta, kas tuleb midagi ette võtta või asjad lähevad oma normaalset loomulikku rada, nii et see koostöö meie balti riikide vahel, mida me tahame nüüd siis tihedamalt teha Põhjamaade nõukoguga nolooki nähtavasti selle ühise mõttema mõtteruumi ja kultuuriruumi laiendab meie võib-olla siin noorte riikide kogenematust, natuke saame, kus Põhjamaadest juurde, sest noh, kui me räägime Euroopa liidus, siis ma arvan, et et meie esimene teekond võiks olla ikkagi läbi Põhjamaade kogemuse. Ja nüüd rahaasjade kallale sel nädalal sai pisut selgemaks, kes ja kui palju saavad siis sellel õppeaastal õppelaene majja Mölleri vahendusel kõigest, aga lähemalt. Rahandusministeeriumi ja pankadevahelisel nõupidamisel otsustati. Kõik õppelaenu andvad pangad maksavad laenu välja maksimaalmäära ulatuses ja teevad seda kahes osas 6500 krooni septembri ja oktoobrikuus, ülejäänu teisel semestril. Esimestena saavad laenu kätte need, kes on juba varem laenu võtnud, selgitab rahandusministeeriumi juriidika osakonna juhataja Alar Urm. Teile esitatud ettepanek oli niisugune. Õppelaenu hakatakse andma 15.-st septembrist nendele üliõpilastele, kes on õppelaenu varem saanud ja alates esimesest oktoobrist nendele üliõpilastele, kes võtavad esimest korda Seoses sellega, et Hansapank võttis vastu rahandusministeeriumi ettepaneku maksta laen kahes osas annavad õppelaenu kahes osas ka need pangad, kes lubasid maksta 13000 krooni kohe septembris. See oli täna pankade omavaheline kokkulepe, jah, et kõik pangad katsuvad seda õppelaen ikkagi ühtedel tingimustel anda. Et õpilastel oleks võimalus laenu saada. Riik Hansapanka ja teisi panku ei toeta nende poolt välja öeldud üsna vaidluse alguses, et nendel ühesõnaga siis pankadel oleks oma ressurss õppelaenu anda, aga nad leidsid ühel või teisel põhjusel, et olekski nagu riik annaks selle deposiidi õppelaenu andmise tagamiseks, aga riik leidis, et see ei ole võimalik. Laenuturumonopoli hoiab enda käes hansapank, monopol aga võimaldab lisaks laenusumma väljamaksmist tingimustele dikteerida ka käendustingimusi. Millised need on? Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt. Hansapank Lätis käendajate ja kes olid õppelaenuvõtjatel enne juba Hoiupanga, on olemas ja loomulikult ja mingi tungimas jumala juurde ei tule mingil seal inimesi, tule. Õppelaenuintress on 14 ja pool protsenti, sellest viis protsenti tuleb maksta laenuvõtjatel. Õppelaenu annavad Hansapank, Ühispank, ERA pank. Reeglina saab laenu võtta sellest pangast, kust juba enne laenu võetud Maapanga klientidel panga suhtes piiranguid pole. Ja nüüd siis Moskvasse. Vene valitsus ja keskpank otsustasid esmaspäeval sisuliselt devalveerida rahvusliku valuuta kolmandiku võrra. Samas peatati 90-ks päevaks riigi valuuta võla teenindamine ning keelati välismaalastele tehingud riiklike lühiajaliste võlakirjadega. Pärast pikaajalist survet rublale ning ülemöödunud nädalal puhkenud suuremate pankade likviidsuskriisi otsustas Venemaa valitsus koos keskpangaga esmaspäevast ühendada siis rubla lubatud kõikumisvahemikku dollari suhtes kuue koma kolmelt rublalt 9,5 rublani. Ja veel ülemöödunud reedel teatas Venemaa president Boriss Jeltsin, et rubla jääb püsima ning seda ei kavatse keegi devalveerida. Peaminister Sergei Kirilenko avaldas esmaspäevalgi arvamust, et valitsuse samme ei tähenda mitte rubla devalveerimist, vaid uut lähenemist riigi valuutapoliitikale. Uus rubla poliitika ei näe ette Igapäevase range kursi koridori kehtestamist. Uue korra kohaselt kehtestatakse ametlik rubla kurss iga päeva lõpus, võttes aluseks börsil ja börsivälistes tehingutes kujunenud kursid. Omavalitsus ja keskpank peatasid esmaspäeval ühtlasi 90-ks päevaks valuuta võla teenindamise ning keelasid välismaalastele investeerida lühiajalistesse rubla võlakirjadesse. Kirilenko väitel ei tähenda üheksakümnepäevane moratoorium võlgade teenindamisele siiski väliskohustuste mittetäitmist Venemaa poolt. Päästmaks pangandussektorit kokku varisemisest otsustas Vene valitsus toetada riigi kahteteist tugevamat panka. Osades Moskva valuutavahetuspunktid kides kerkisid dollari müügenoteeringud juba esmaspäeval 9,5 rublani dollari eest. Enamik Moskva valuutavahetuspunkte lõpetas hoopiski dollarite müümise esmaspäeva ennelõunal, sest dollarid lihtsalt lõppesid otsa juba kell 11. Kalleid importkaupu müüvad kauplused sulgesid uksed, sest kaupadele ei suudetud õiget hinda panna. Segadus, kui suur. Päeval ja neljapäeval pärast rubla faktilise devalveerimise teatavaks saamist šokk möödus ja Venemaa ootas pingeliselt, mis siis saab tema rahvuslikust valuutast. Kass kukub kohe kogu uue lubatud valuutakoridori ulatuses või jääb tema kurss pidama mõnes vähem ebameeldivas punktis. Ja esialgu pole ta veel kusagile sügavikku kukkunud. Ajalehtedes pole veel toodud üksikasju maailmaspekulantide mõjust Vene valuutale, küll aga sõimatakse valitsust eelkõige selle eest, et kõik viimased nädalad on ta valetanud ja tõotanud, et rubla devalveerimist ei tule. Tegemist on siis Venemaal koguni nimetatud hoopis valuutakoridori laiendamiseks. Aga keegi peale Kremli enda seda väljendit kusagil ei kasuta. Rohkem kui valitsust sajatakse aga tegelikult hoopis president Boriss Jeltsinit. Jeltsin, kes näeb isegi lühikestes teleklippides välja nagu haige tehase karu raius ju pidevalt kaamerate ees, et devalveerimist ei tule, ei tule ja kõik on tema kontrolli all. Ka Vene ajakirjanduse teatel võeti devalveerimisotsus vastu möödunud nädala keskel ning nüüd mõistavad lehed, kas presidendile ajasid udu tema nõustajad või ta valetas rahvale meelega. Rubla devalveerimine ja riigi keeldumine maksu tagasi kiireloomulisi laene, see tähendab riigi maksujõuetuse tunnistamist ei olnud valitsusele ja keskpangale valutud. Peaminister Sergei Kirilenko ja keskpanga juht Sergei Tubiinin palusid end erru saata ka Jeltsin. Esialgu nende palvet ei rahuldanud. Kaks kompetentse mat majanduslehte kommersant eruski Telegraph märkisid, et valitsuse käivitatud meetmed kergendavad esialgu riigi olukorda. Näiteks võib riik maksta oma võlakohustuste arvel töötajatele palka eelarvest. Kui aga keskpank ei suuda hoida rubla langemist valuutakoridori põhja, see on 9,5 rubla dollari eest, siis taoline inflatsioon oleks söögiks juba kogu Venemaa elanikkonnale. Spetsialistidele arvates aga püsib rubla kurss lähiajal seitse kuni kaheksa rubla ühe dollari eest. Päeval langes rubla kurss 6,99 rublani dollari eest ja jäi nädala lõpus sellele enam-vähem ka pidama. Aga Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmanni arvates eitas rubla eitas rubla kursi languse otsest mõju Eesti rahandussüsteemile. Võimalikuks ebastabiilsusest tulenev spekulatiivne surve Eesti kroonile pole Kuusmanni sõnul ohtlik. Valuutakomitee süsteem on näidanud, et kroon paneb spekulatiivsete rünnakutele hästi vastu. Hansapanga finantsdirektori Erkki Raasukese sõnul toob rubla devalveerimine endaga tasa spekulatiivse rünnaku Eesti krooni vastu ja ühes sellega intressimäärade tõusu. Raasukese hinnangul pole Venemaa kriisi otsene mõju pankadele siiski ilmselt kuigi suur. Venemaal aga muutusid aktiivseks pärast rubla devalveerimist. Vasakpoolsed jõud ja Vene riigiduuma erakorralisel istungil reedel juba nõuti presidendi ja valitsuse tagasiastumist. Vasakpoolsed saadikud süüdistavad just neid kõigis Venemaa hädades ja kasutasid siis võimalik võimalust esineda avalikult väga aktiivselt sära. Kommunistide juht Gennadi Zjuganov ütles, et Jeltsini tagandamise ta ei saavat Venemaa probleemi üldsegi lahendada. Ja eilsel Riigiduuma istungil võetigi vastu resolutsioon, milles kutsutakse Jeltsinit seoses majanduskriisiga tagasi astuma. Resolutsiooni poolt hääletas 248 saadikut, vastu oli 32. Riigiduumaliiget positsioon ei ole riigi peale kohustuslik. Teise dokumendiga tunnistas tuuma Vene valitsuse kriisivastased meetmed ebarahuldavaks. Kommunistid lubasid algatada umbusaldushääletuse valitsuse suhtes ja alustada massi väljaastumisi just valitsuse ja presidendi vastu. Peaminister Grivenko kanentis reede selle duuma istungil esinedes, et Venemaa on alles nüüd jõudnud finantskriisi ja nendes tingimustes ei saagi valitsus olla populaarne. Niisiis ärevad olukorrad Venemaal jätkuvad siin nüüd pisut muusikat ja seejärel läheme üle lombi teise suurriigi asjade juurde. Teisipäeval teatas meie aja järgi kell viis hommikul USA president Bill Clinton avalikult televisioonis esinedes, et tal oli sobimatu suhe valge maja praktikandi Monica Lewinsky ka. Ja siit jätkab Ilmar Mikiver. Ajalooline moment on möödas, kuid lugu ei ole veel kaugeltki lõppenud. Teisisõnu president Clinton pidi esmaspäeval vastama suure vandekohtu küsimustele ja no ei ole USA ajaloos seni veel juhtunud, et president kutsutakse vandekohtu, et midagi on seejuures siiski meeles, et suur vandekohtu ülesanne ei ole mitte raibe alus süüdi või süütuks mõista vaid ainult tuvastada, kas tema kohtulikuks süüdistamiseks oleks piisavalt põhjust. Vandekohtus toimunud küsitlustest ammugi mitte, selle otsustest me praegu veel midagi ei tea. Teame ainult seda, mida president Clinton ise raadiokõnes esmaspäeva õhtul möönis nimelt et ta on Ameerika rahvale seitse kuud ebatõtt rääkinud, eitades intiimvahekorda Monica Lewinsky ka kuid et tal ei ole põhjust vabandada, kuna viivituses ei ole süüdi mitte tema, vaid eriprokurör, Kenneth staar, Ameerika üldsus ja enamik kommentaar rattureid leiavad, et presidendil ei ole staari süüdistamiseks mingit alust. Kui tõde on see, mida Clinton nüüd möönis et temal ja Moonikal oli intiimvahekord siis miks ei tunnistanud ta seda juba jaanuaris? Miks väitis ta vastupidist maksumaksjate kulul kalleid advokaate kasutades ehk nagu küsib Street Journali juht kirjanik. Miks pidi Clinton suruma Ameerika rahva nina baasis seitsmeks kuuks kui ta nüüd ütleb, et vahekord oli ebasünnis ja tema eitamine oli eksiteele viiv. Mõttetu öelda, et Clintoni järsust täispöördest on saanud kõige masendavam löögi tema parteikaaslased demokraadid ja need valge maja nõustajad, kes eeldasid, et Clinton jätkab ehitamist. Valge maja raevus ja ahastuses. Kuid Hässušeedid press märkis teisipäeval, et lugu ei ole kaugeltki veel lõppenud. Eriprokuratuur ütleb teabe teenindus kaalub presidendi uut ettekutsumist põhjusel et tema vastused ei olnud rahuldavad mitmes punktis. Ja nimelt just nendes punktides, mis võimaldavad tema süüdistamist varasemas valet vandumises ja õiguskorrakohase protseduuri saboteerimises. Ja kaugemal ööl seisab eriprokurör staari aruanne kongressile. See on dokument panusel, rahva esinduspead hakkama kaaluma, kas Clintonit ametist tagandada või mitte. Praegu on küsitav, kui suure trauma Ameerika rahvale On Clinton põhjustanud. Mu siinse kohaliku lehe juhtkirjanik õnnitleb Ameerika rahvast arusaava suhtumise eest Clintoni seksi seiklustesse põhimõttel et presidendi kuna elurahvast ei huvita. Kuid üks New York Timesi lugeja valesti häiritud sellest, miks president siis ei võinud selle kohta seitse kuud tõtt rääkida. Mõlemad ütlevad üks uhkuse, teine häbiga, et just niisugust presidenti me vajamegi. Washingtonis jätkub semantiline vaidlus selle üle, kuidas defineerida mõistet seksuaalne vahekord. Kuid laiemas üldsuses prevaleerib tüdimustunne ja soov, et kogu lugu oleks jumala selja taga. Ilmar Mikiver, Zahona Pennsylvania. Vaevalt sai üks skandaal valges majas või valge majaga ümber kui neljapäeval taas üht-teist ootamatut Ameerika ühendriikidest ja otseselt siis Aafrika ja Aasia rannikult nimelt. USA tulistas neljapäeval merelt kuni 80 oma Hook raketi Afganistani ja Sudaani objektide pihta ja USA president Bill Clintoni väitel olid pommitatud objektid siis terroristide baasid sihtmärgiks olnud Sudaani vabrikut ja baasepp kasutasid rühmitused, mis kuuluvad väidetavale terroristide liidrile. Osman pin laaderile. Afganistan. Objektid olid siis otseselt terroristide väljaõppe baasideks. USA raketirünnakud tapsid kümneid inimesi täpsustatud andmetel 25 kuni 26 pihta paar Pakistani objekti, aga seda kogemata. Osa leidis siis lõpuks oma suurima vaenlase üles. Ühe päevaga sai Saudi Araabiast pärit miljonär kus maha minna. Teen maailma kuulsaks, kusjuures tema vastu saadetud raketid tapsid tegelikult vaid kõrvalisi isikuid ja tegemist on miljoniga, keda kahtlustati USA-vastastes rünnakutes juba aastaid, kuid seni ei nähtud tema baaside hävitamiseks nii palju vaeva. Niisiis, üleeile lõpuks seda tehti. Saadeti kuni 80 oma ukraketi nende sihtmärkide pihta ja üks rakett maksab 1,2 miljonit dollarit. Ise võite arvutada, kui palju see rünnak läks maksma USA maksumaksjale. Kirjutas pommiplahvatused Nairobis ja Dar Es salaami andsid siis president Clintonile Teaduse lausa kedagi karistada. Bin Ladeni kahtlustatav kahtlustati nendes plahvatustes üsna algusest peale ja seda arvatavasti ka põhjendatult. Ka 1993. aastal New Yorgi maailma kaubanduskeskuses plahvatanud pomm oli oletatavasti just Bin Ladeni kaastööliste. Tatud. Tõestatud pole siiski kummagi seost veel. Bin Ladeni luureandmetele tuginedes otsustas president Clinton karistada meest, kes parajasti viibis Afganistanis. Ta mahub rakettidega tulistati ka Bin Ladenil kuuluvat keemiatehast Sudaanis, kus USA andmetel olevat valmistatud relvi, samuti treeningulaagreid Afganistanis, kus USA andmetel Bin Ladeni rahaga olevat koolitatud terroriste. Afganistanis hukkus siis esialgsetel andmetel 22 inimest, Sudaanis hukkunute arvu ei ole veel teada. Ossa kättemaksurünnak, mis lääneriikides heaks kiideti, kuid samal moel araabiamaades hukka mõisteti, on tekitanud vastandlikke seisukohti. USA ajakirjanikud seostasid selle sammu koheselt president Bill Clintoni seksiskandaaliga ja nägid ennekõike presidendi proovi tuua midagi muud ajalehtede esikülgedele. Samas aga teatas USA välisministeerium, et rünnak nendele objektidele planeeriti juba mitu-mitu nädalat varem valmis ja ta sattus tõeliselt juhuslikult samale nädalale nii-öelda Bill Clintoni seksiskandaali lõplikule selginemisele. Venemaa president Boriss Jeltsin leidis oma koduse kriisi keskel aega taunida õhurünnakuid, kuid terroristlikke USA lääneriiklastest liitlased kiitsid siiski Clintoni sammu heaks. Praegu ähvardavad paljud araabia maad uue kättemaksuga. On, kelle pealinna kartuumi külje all olevat keemiatehast pommitati, ütles, et tema ähvardab USAd omapoolsete sammudega ja viis küsimuse ÜRO peaassamblee ette. Sedasi teise riigi territooriumit rünnates rikkus USA ilmselgelt rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Ja Sudaani esindajaid on öelnud, et nad lubavad ükstaspuha, millise Ameerika Ühendriikide ametniku uurima Kartuumi külje all olevat keemiatehaste ja kui seal leitakse tõesti mingisugune märk sellest, et seal valmistati mürkgaase ründegaase, siis suda ei mõista seda USA raketirünnakud hukka, vaid leiab, et see oli tõesti võitlus terrorismiga. Esialgsetel andmetel aga valmistati selles keemiatehases hoopis Iraagi jaoks loomadele mõeldud ravimeid. Kuidas need asjad edasi lähevad, ei oska öelda, Ameerika Ühendriikide kodanikke on üles kutsutud Washingtonist siis kohe kas kodumaale naasma või oleme välismaal väga ettevaatlikud. Bill Clinton ütles laupäevalgi, et see ei jää viimaseks selliseks rünnakuks. Vajaduse korral tehakse terrorismibaasidele ja terrorismi soosivate isikute tugipunktidele veelgi rünnakuid, kui vaja on. Samasugust kättemaksu on ähvardanud ka ellu viia vastaspool, et ameeriklased ja juudid kogu maailmas värisege. Kättemaks saab olla olema verine. Igastahes väga vastuoluline samm Ameerika Ühendriikide poolt. Ühelt poolt mõistetav, et terrorismiga tuleb võidelda, kuid vägivald sünnitab taas vägivalda ja karta on, et ameeriklaste elusid maailmas mitmes piirkonnas võib minna veelgi keerulisemaks ja raskemaks. Nii palju, aga siis tänastest teemadest. Sellega on meie saade 34. nädal lõppenud, kuni täistunnini kuulame muusikat, kõik kehad ja kuulmiseni.