Äsja kõlanud pala pealkiri oli, maailm ootab päikesetõusu, Nõukogude liidus oodati, millal jälle džässi saab mängida. Sellega alustas 1954. aastal Emil Laansoo ansambel. Ja selle ansambli juht Emil Laansoo saab 12. märtsil 75 aastaseks. Ma tean, et tere tulemast saatesse. Ma tean, et sa ei taha erinevalt paljudest teistest juubileridest sellest selle tähtpäeva ümber erilist lokku lüüa. Nii et jätame need pidulikud jutud kõrvale ja, ja anname ruumi mälestustele ja ja kõigepealt ma küsin kohe sellest, et mul on andmeid, et sa hakkasid 29. aastal õppima konservatooriumis professor, papp meili juures, viiulimängus olid siis kaheksa-aastane. Enam-vähem enam-vähem olid sa siis kodus ka juba viiulit katsunud? Hakkasin kodus katsuma viia. Ja kes sulle selle viiuli andis? Ja vana muretses mulle lihtsalt. Ei, ta ei tahtnud ka, et ma niisama nurgas vahin ja ja ta ise oli ka omal ajal viiulit mänginud natuke ja mõtlesin, et noh, ainuke poiss ka perekonnas ja ketas mängib õdesid oli ka siis teised olid ka jah, üldsunud meid kuus olnud, aga kolm on järel. Kaks õde ka. Suur pere siis isegi isegi selle aja kohta, kui sul ei ole kohta, kus oli palju lapsi ja ja siis on siin veel niisugune niisugune väide, et sa olid 37.-st aastast juba Tallinna töölisteatri orkestris, kes seal juhatas orkestrit, see oli, see oli siis, olid ka hästi nurgas. Nojah, kolme seitsmendad, mis see siis oli, ma olin ennem seal ennem veel nendel ja. Korstnate kolla juures. Ja sinna sinna on ikka niimoodi, et ma ei mäleta praegu mida me siin kuni tähendab sõja alguseni mängisin seal. Tähendab, ja niimoodi, et suveti, mängisime Kadriorus suvemuusikat viimased kolm suve ja siis oli noh, niimoodi, et võetud Estonia põhikoosseis, neil oli kaks kuud puhkust ja siis mängisime suvemuusikat seal kaks kuulsa seal muidugi palgaline tasuline orkester pargis pargimuusik ja mul on meeles, noh, me kõik ütlesime Nikolai kontserdi kohta kolla-kolla. Selleni, teda tunti. Kas sa sellest mäletad ka midagi, kui sealt ta esitas seda Tšaikovski mängu 1812. Tulid välja tõi sügise poolivad augusti lõpus, orkestrile jäigi niimoodi kaks tulla õhtut, üks läks orkestrile tehniliseks kollale Kolja ligi 1812 omale ja me mängisime ikka seda uudil uue ilmas sümfooniat, Vošeke see oli Niukest passides rohkem töötajat läheb peale. Aga, ja siis võlla tegi ka niimoodi, aga ta, need sõdurid seal Lasnamäeveeru peal ei saanud see kontakti. Ja see hakkasid vale põrutama kahuritega kahuritega ja bengali tuledega, kõik seal see Moskva. See oli väga suure efekti, paugud olid kõvad, aga meil pole midagi. Millega ta taga pidu käis, panid ikka seal katusel, oli kõva tuli, kõva Ma kuulsin veel seda, et seal oli ratsapolitsei ratsahobused lõhkuma hakanud. Seal oli ka täitsa segadus olnud, ei ole harjunud, noh. Nojah, vot niisugused asjad. Nad olid nii, et et sa tegid kõik need värgid kaasa, mängib natuke muusikat ka. Mul on välja valitud siin terve rida sinu ansambli materjali, ma vaatasin siin raadiokartoteegi, see oli üle 300 pala sinu ansambliga. Muidugi, see on see, mis praegu alles on, sest need vanad täis kirge, lindid neist on ju väga paljude hävinenud ja kõike, mida sa oled teinud, ei ole kindlasti alles. Aga sealt ma valisin sulle, võib-olla endale ei meeldi see valik, aga ma valisin just kõige kõige vanemaid. Kõige vali valiku sa juba valinud oled. Seda Valgre õige valik. Haldre, õige valik, muide, ma täna kuulsin just, et Eesti raadio tahab Valgrest teha ühe laserplaadi. Nojah, ja see, ma arvan, see õige valik läheb sinna peale. Ei, no las ta läheb muidugi sinna peale, see on niimoodi, kui teaksin minust Gazett siis ka, mis kellelgi tulistest järgi on jäänud, mingisugunegi äärmine tõmmatakse kokku, siis paneksin Gazett. Nojah, eks nende kassettide kaanlikke kurb lugu, aga näed, ma leidsin siit ühe pala Valgre muinaslugu muusikas. Ja sa oled mänginud seda, mismoodi seda tegid kitarrisoologa. Ei, ma lihtsalt mängisin rütmi ära ja siis siis mängisin bassi ja basskitarriga meil siin passi ja siis mängisin viisi sealt kolmekordselt veel peale. Tähendab sa võtsid sellesama nõksu siis nagu see les pool hakkas tegema mitmekordse peale mänguga. Kleebecki no siis olid, mängimist oli küllaltki nii küll ja siis läksidki vahest hommikuni ja Vello meieriga tegid sisay sepinguga Sepling ja tema oli ka niisugune fanaatik. Veeber Eero Sepling. Kadunuke temale temaga me tegime siis ja kuulame seda lugu. Aga siin üks järgmine järgmine lugu, kus ka sinu nimi on juures ja ja võib-olla, et see on selles mõttes ebatavaline, et selle loo pealkiri on ahoi, mis hoida, mina seda ei tea. Aga siin on lauljad Kalmer Tennosaar, Kalju Terassaaja, Emil Laansoo Nojah kõik tantsuorkestrijuhid on, on lauluga hakkama saanud, ma mäletan, son pori, laulist, viiruse, kurt stroobel laulis trios. Jaa, kadunuke, Elmar trummimängija oli ka katseks lauda tooli refrääni laulja siis rahvas ei kannata trades, ta lõpetas Obama niimoodi, et ta lihtsalt ei põrandakaltsu luuprisse ooperiga laudis mikrofoni põld, siis ta enam ei esinenud. Nonii kuuleme selle hai ka siis ära. Meile ees on toodud Ja pääseiskodu randa. Oi. Ammu algasse läks, läks aega, läks aeg või PayP Tesla. Tema verd saime Me olla mingi sõitlus ahoi. Oi appi. Võtta. Nii vaikset ilma ja kui rohkemat raskeid ohtralt iial ei murdnud. Oi. Oi jaa, lõpe siis kaelne särasilmi. Mu kallis juurde, suure lai ja v oi Alla. Alla alla alla. Lähme nüüd tagasi ajas uuesti. Kas me sellest nüüd nii palju räägime? Mõne sõnaga, et kuidas sa sinna Venemaale läksid, muidugi ma tean, et sa vabatahtlikud. Läinud sinna sunnireisile töölisteatris olin ja siis meid vidi kaevama kraavi saue jõgisool sinna Maila jõele. Olime sõjalisele vägede ülemjuhataja oli, Stepanov, kamandas talisuses poliitiline jõud ja näiteks kuidas labidad tuleb sinna sisse võeti seal kivide vahel ja seal suurt midagi teinud, aga lihtsalt nimi oli kirjas ja seal tuldi üks öösse küll niimoodi tuli kruusa ja kraamis mehed peale ja siis viidi sadamas kohe niimoodi tuli, et ma sain sealt ma sain. Ma sain ikka kodust läbi minna. Kogumise punkt tuli veerenni tänaval, seal, koolimajas, mis põlenud, aga Ma elasin inspireerinud saama mul need plangu augudeltki, tead, ei, ma ütlesin kodus, ma sain ikka Patincad jalga panna. Oma koolimaja pojamutt ütles mulle, elasime Tallinnas. Kuulge, mis asi, vaid meil oleks aeg hammus, kodumine, kus sa kiputajad. Aga noh, tead. Nojaa, aga said sealt midagi nii soojemat riiet ka ligi võtta või siis tigu augusti lõpus, kus midagi, põld pintsaku, aprilli, mis pilli sa kaasa võtsidki, mingisugust pilli ei olnud pill kaasas. Mitte mingisugust seal seljakott oli, Ma olen, jäin Leningradi blokaadi ajal, sa tegid sellega augusti lõpus välja edasi saanud ja olime seal, tead. Noh, ümberistumisega muidugi. Sest meil läksime, saime kõik mõnud seal Kundaal saime juba rannakahuritest ja seda abipommid ja miinid ja torteeruv isegi läksin alt läbi. Ja veel siis juba helistanud neli pommi saime laevas, läks põhja ja siis oligi, jõudsime sinna, närvid olid nii püsti, siis ma ennast haigeks, kui ma maa peal lähen trepist step tuleb niimoodi vastu pead. Ja noh, ja siis olime seal, siis me seal olime, noh, Kadriorus tuli veel, suits oli sel suvel kestis ka meedias ja mängisime seal varjendis Leningradis mängisime Mutja kaks nädalat puhkasime, siis löödi nüüd transfeesid, kaeva Leningradis sooviale, elasime sea sealaudas ja aasta otsa olin sees seal dieedi peal. Dieedi dieet oli, ma olin, lõpus oli mul veel pilti, kui Laadoga ära videosse sinna siis oli 44 kilokalorit pikkuse juures köiepikkuse normaalne muidugi sõitsin 75 aga see ja siis tehti see Eesti sõjaväeosa seal Siberis. Siis kurat üle Venemaa, kokku mulle neljakesi Leningradi blokaadist saime ka siis veidi laeva peal öösel elada, aga siis oli blokaad kinni veel. Siis. Nojah, aga pilliga päästis seal mingit pill, ei, ma mõtlen, mitte põlgus küll jah, tagavarapolgus ja hiljem seal selles suures pauku pole näinud küll. No ma mõtlengi seda, et, et no, aga Kuramaal käisid ära korpuse staabis. Kuulda küll, aga, aga see oli jah, minu pärna juures kuidagi niisugune tema isikliku orkestrit, kaheksa meest. Ja elu oli. Ainuke viga oli see, et see mees, mees viisi kurat ta ei taht järgi kutsuda, tead, et me peame järgule, läksid kohe kõige eesliinile keegi kambaga ja diviisi tulid kõik tagapool ja Pärn ja temast koheselt meil, mis me hakkame järgi vedama, paneme eestlas lihtsalt mööda. Kuskil ei leid. Olime maikuuni, see oli niimoodi edasi. Nonii need olid nüüd sõja ajada. Tuleme nüüd jälle selle Emil Laansoo ansambli juurde tagasi, ma mäletan üks lugu, mida hirmus palju mängiti seal ka vistoris. Ansambli algusest peale oli Evald Vainu kellasseppa polka. Vaid tahtis alguses teie poole. Kes ta ka mängis ja kaua mängis saksofoni ja viiulit, siis saksofon minu oma isiklik saksofon ja siis mängida lihtsalt. Nii öeldakse. Eesti ta eestiaegne tähendab enne sõda juba, kui me käisime kontsis, siis tal oli niuke kirjutamise talent oli tunda. Me õppisime 11 hormoonid Artur Kapi juures. Vana nägi kohe, et see sellel ajal oma poolt ka midagi öelda ei ole niimoodi, et imeb välja. Aga te olete mõlemat viiuliõpilast, temale poolsin. Aga jah, ei, seal muide tegime seal esimest vabasin vedru juures seal igas uus kanti on tehtud seal. Džässiharmoonia õpist päris ise ära elama. Nonii, kellassepa polka ja aga siis üks lugu. Vot nüüd selle looga seoses tulebki jutt sellest. Sa kirjutasid kohutavalt palju asju maha. Tollal alguses päris raadiost vist kui magnetofoni olnud ja sel ajal oli kivisti põlemas. Ma mäletan, kui sul oli kõige esimene, oli näppar mingisugune suur kassipper, kolm Deprogolm jaa. Jaa. Kadestasid siin sellepärast, et sul on absoluutne kuulmine ja kohe, kui sa kuulsid, sa võisid kohe üles kirjutada niisama plahti kõik koos armooniaga ja see töö käis hirmus kiiresti sul süüdis kiiresti, jah. Nii et ega sa pole lugu seda lugude arvu lugenud, mis seal võis neid sadu olla küll. Ma tean, mul on see virn garaažis kõik hallid, Unallitud, selle, seda, neid on väga palju. Ma arvan. Mitte ainult sellele oma ansamblile, vaid seal oli ju teisi orkestrit. Ja see orkester, kui sa juhatasid noortel ajas. No ja siin oli suur betooriuma, jah. Ma tulin enne, mängisime väikse pundiga kuningas ja seal, noh sõjaväega läksime sõja sõjaväeriietes Valgre ja haug ja ei, haugi ei olnud seal ei olnud siis Veldi mobiliseeritud, olime istik, olime. Ma mäletan, teil olid ilusad vormid, niuksed Kanada Ameerika voodi ääre heledad ei olnud sugugi niuke vilets, punaarmeele. Aga siis jah, ilva, sealt läksime juba noortemajas. Tegime seal natuke. No vaata muusikat, noorte noortemaja koosseis on mul siin isegi üles märgitud. 47. aasta sügisene koosseis, muutunud natuke siis abi Seider, Helmut Orusaar, Elmar huugen olid trompetit Kaljo Liblik, Boris Jaxi trombooni olid jah. Viktor Reinla, Kaino Peebo, Evald Vain, Endel Koit saksa saksofon, Raimond Valgre akordion, Boris Kõrver klaver, Arved Haug bass ja Georg Metssalu trummid, kõik. Mehed ja seal oli veel see mõte ka, et nood oma eestiilitud kõrveria vain ja ja siis Valgre, et saaks mängida kindlasti originaalmuusikat. No te tegite seal oli, ma mäletan spetsiaal nagu autorikontserdil Valgre oli ja, ja kõrveril oli autoriõhtu ja leia ikka sai tehtud. Jutt jäi sedasama. Žeeringi. Labajo võrdlen selle juurde, see oli siis ka üks, et ma mäletan, see oli see periood, kus džäss nagu hakkas nagu pütti kaanelt välja tulema. Ja siis oli, kes sul selle koosseisuga siis mängisid seal? Seal oli Sauli Peeter, mängida oligi niimoodi, et need lugusid, aga ma ise kõiki neid lindilt ei saanud, aga siis teras mul oli sama makk ja tema võttis, kuule, teeme selle loa seal seal. Noh, Saulile meeldis ka need. Ja no see oli ju vibrafon, kitarr, klaveriseade samaealisena sa võtsid ju kõik. Pealegi Elmar Kruusi ja Sauli olid ju sümfooniaorkestri mängijad, kõik. Alfred Sikk oli klannetiga teras mängis vibrofoni sümfooniast ruumi, ise tegelikult trumme, Kruus. Stroomi Jang strummi estraadist, Tabasalu kontrabass oliga sümfooniast. Ei no ma mõtlesin lihtsalt, et aeg ei olnud seal midagi, ettemõtteliselt kontsertmeister su Saulus ja sikuli avasalu terasmaa, kõigest grupijuhid rohkem. Ja kõik tuli noodist kohe praegu ei oska, meil ei olnud sama päev, kui me ette panime, siis kolme tunni jooksul ikka sai tehtud paar lugu ära kohe. Paar lugu, kolme. Ega seal ei olnud aega. Nojah, eks sellepärast, no siis olid ikka muidugi teisiti. Ning kas see värk oli tiitliga augutäide, sest ei olnud seda kerget muusikat üldse raadios olemas ja siis kuni 53. aastal see kuidagi luuk natuke avanes ja siis aga selle kohta oli palju võidelda, oli vaja. Austria olime kõvasti vastu muusikaosakonna juhataja ja kõike ja ta oli, ta oli, ma ei tea, mis kuskil koosolekul üteldes, et raadiomajas on üks hirmus kaheksa peaga hüdra nakad ennast liigutama. Koledasti tead, selge, see oli vastu, peab hakkama võitlema. Tegelikult olukord oligi niimoodi, et alguses oli Eesti raadio džässorkestris, aga siis, kui džäss läks põlu alla, siis nimetati estraadiorkester, siis hakkasime igasuguseid tuva fantaasiaid mängima ja, ja sinu ansambel oli siis nagu esimene, mis hakkas nagu seda rütmi. No, ega see oli ansambliga peale minek, oligi need esimesed lood, pidid olema nii ilusaid ja nii puhtad ja ilusa viisiga ja sa ei saa seal enne midagi, näiteks Do-Jang ja, ja siis see oli niuksed, asjad ja erootilised ja siis esimene saade, kui me siis Harry külvanud oli vist muusikaosakonna juhata siis. Ja siis, kui ta selle siis võtsime ansambli alguse päevaks. Esimene saade läks eetrisse, mis looga aastal, see oli 54 neli, 54, märtsis. Kuuendal märtsil vist, kui ma ei eksi. Estraadiorkestrimehed hakkasid siis kuulama, et näed, midagi on nüüd hakanud tulema, sest meie veel ei tohtinud seda. Me hakkasime tegelikult džässi mängima alles siis, kui tulisi Moskva tellimus 56. aastal kaks aastat hiljem. Aga see oli, olenes märk kuulust. Tema oli niisugune mees, kes temale jumal raadiole naelaga külge kinni, ega sealt ei tulnud midagi muud läbiga. Nojah, ta võttis väga tõsiselt, väga keeldusid ja kõike seda võiks väga tõsiselt. Aga mul ei olnud üldse statsionaarne koosseise, me katsusime ikka niimoodi, kuidas meeldib rohkem. Nojah, ja teil ei olnud ju midagi kaotada. Söörite sümfooniaorkestris kindla kuupalga või meid ei olnud kuskilt välja visata. Fonist ei oleks keegi, tõid välja kõik kõvad mängijad, kus sa lähed, paned, eks ole. Aga seal oma ansamblis kitarri. Eks sa viiulid sealt suurt ei mänginud või siis Maximas kitarri mängima. Ennem pole üldse katsed. Sagalites kunagi niimoodi ma küsisin, miks kitarri mängida, ütles, et hirmus palju keeli on. Kas üldse ei seganud? Ei midagi, sest kitli mänge tuli võtta, aga siis ei olnud võtta sümfoonia straadisega midagi, seal lesk teise pildiga. No aga sa mängisid juba seal noortemajas ka kitarri, siis kui sa suud kursis Ehk siis jah, siis siis ei hakata, aga see oli juba see aeg ka. 52, kolm, neli või 50 vill. Peristkümnell. No vaata, mis siin veel on, ahah, siis hakkasid tulema sul suured laulusolistid sinna kõik mäletan, eks Tennosaar tuli ka sinuga vist välja ei teinud. Moskvas tegime küll, aga ka minul on niivõrd palju vanem. Noortekambaga ei saanud minna. Asso sinna festivali festivalile noorsoosiis oli Rjabov lekse ja aga ma mäletan, et selles mõttes tema meil nagu estraadiorkestris ei olnud veel sina tõid nagu te välja, siis ta alles pärast tuli ja ega ma vot siis olime paar laulu laulnud, et see ja, ja siis, ja siis, kui hakati vaatama, et uskumine, siis mina ei saanud sinna minna. Seal ta mäletan, üks esimene laul oli lääts, laulis ka seda laulu sitsi uutsiifitsee. Kas ei olnud mitte jah. Kas ei olnud ennustus? Tennosaare konsul, lint tehtud Chiczutsi. No solistid olid soli oma ansamblist võtta, teras Ma mängisin vibrofoni seal väga palju ja siin on üks, üks ainuke, aga tal on palju neid. Ja see oli sellel ajal, see kuu alguses oli. Siis on siin üks pala samba viiulile, mida mängis Jossif Sagan. Tema teil koosseisul ei olnud. Ei olnud jah, aga ta käis. Tahtsid mängida seeder ja. Ja Šagal ja. Ja solistid esimene fest ikkagi oli, kõigepealt tuli Georg Ots ja tema nüüd, kui tegi otsa lahti, siis hakkasid kõik tahtma kangesti. Me tegime terve selle lumivalgekese, tegime muusika sisse neeluse ja vasaraga ja tikk ei ma siis nagu sobisse. Kellas õla. Avasüli ju? Südames ju? Ja siis on see ansambel, hakkas käima see Eesti raadio meesansambel Eri Klas, Terasmaa ja haug ja loob haugele uute ja nende siin on küll üks üks pala. Rohelised niidud ja seal see. Ru. Sa rääkisid, et Georg Ots tegi otsa lahti ja juuste, kuld või hõbedase helgib juuste kuld ja see mu ilma pikk nagu lugu oli pikk, nagu pühadevahe ka ei, ikka tuli raadiost. Ja see oli hirmus populaarne. Aga siis oli üks kontsert, võistlus oli, kus oli hoit? Ei ei, see ei olnud hoidse, oli raudmäe, väike tüdruk, väike tüdruk sõudma, seda laulis ots. Ja sellest dist tehti isegi. See on tehtud väikese koosseisuga puhkpillid seal saatsid. Ja trump, et trump on ja saaksid seal niukse teiega koos. Aga, aga sellest on isegi film tehtud ka. Miks mitte? Kild. No võta kinni, viri. Võta kinni viri Pill. Tüüdrukti. Õpad väravaks. Ja õlil. Roosi. Oi visiidil öödu. Sa sa nüüd oo. Kas niisugust lauljat ka mäletad nagu Anu Anton? Kui ta esines kontsertsaalis kvartetiga, seal olid tema toodi väike taburet, kus ta mikrofoni juures püstist ainult siukest mikrofon oli Cartitleks sisse, ta muidu ei ulatanud saastast tabureti peale SKT seal tabletti sinna-tänna ja siis tavaliselt niimoodi. Ma ei tea, mis ta seal. No siin on mingi lugu Ignaatjevi sinu sünnipäeval, ma valisin selle pärast välja, et noh, et eesti autorid tulid ju siis sinu juurde ka oma nende lõik, näete. No ta minu meelest tal oli ühesõnaga oma nägu ja väga hea niuke käsi kirjutada ka. Juurdleksid peale. Me tegime kontsertsaalis niukse kuidas öeldakse, afissiga ansamblite kontsert, seal oli igasuguseid, siis oli seal uued kvarteti tehtud ja siis oli seal kuul oli ja ja siis niuksed tuludega need värgid siis sealt, võib-olla need asjad on tulnudki, siis jäänud sinna käiku. No ma mõtlen, võib olla ka see, oli see asi, et Oit oli üksvahe filharmoonia estraadiosakonna toimetajaks. Mäletan, ta küsis minu käest, et mida see sakslastest laager paraad tähendab, et ai-ai hakata filharmoonias tegema siis neid laager, loteriid ja niuksed soovikontserte ja vot siis teil nähtavasti neid tegite siis niukesi. Jah, kontsert kontserdi. Tihti oleks üks omamoodi juhus, oli jälle kontsert oli välja kuulutatud ja oleme seal kontsert selle laua taga valmis lavale kõik, seisame ritta ja tuled kustuvad, ära hakka mängima. Lõõtsa ei olegi. Lõõtsa oli unustanud raadiosse siia traalisse saal valgeks vabandati ja austaks. Siis hakkasime. Sest ta mängis tabelit ka ja siis mõtlesin, et võib-olla läheb ilma läbi, aga meil olid Eesti, ütles Viilma vastasus või ranne? Viiulimänge tema peale seda kui valge Mul tuli ja kõik, et mikspärast ikka niimoodi nii vähe valges tehakse nii ja naa ja tõsiseid, et lood on ju tikkimishoid, kirjutab nagu valgelt ära kirjutatud. Ma ütlesin, kuule mees, sa eksid vist nii rängalt? Ei, see ei ole niisugune ja oma, sest Oit oli õhk, tema laulud olid alati kontsertvõistlusel esimeseks aastaks. Siis lõbus, hakati temanimeliseks tegema seda aastat õppuse tähtede paraade. Garmin. Sutsu Repaaniat, maa lõket, aga kirbukeeld seal juua. Jüri Lai vaderid, alatud pulmad ja pulmatrall. Liivane Rider algas kolmavilja vilja evideeride vaderid, solvaveed ja. No ma arvan, et see jutt sinuga siin ei jää viimaseks. Ma kirjutanud praegu Eesti levimuusika ja džässi ajalugu ja ma tahan sinuga veel rääkida väga palju neist asjadest, mida, mida ei ole sinu võib-olla keegi teine ei tea praegu, sest neid inimesi, kes seda aega mäletada, väheseks jäänud, teeme tänaseks lõpu, kuulame veel Emil Laansoo ansambli muusikat ülejäänud ajal. Ja ega muud midagi ei oska, kui õnnelikku sünnipäeva. Milles küsimus? Peame vastu, võitleme edasi. No ole ka.