Tere KIK, mulgi uudistesõbra tänava aasta saab Rocca al Mare vabaõhumuuseum 55 aastat, siis selle tähtpäeva puhul tuleb muuseumi inimestele lähembele ja hakkab mööda Eestimaad käima. Sedaviisi saab muuseum paremini, kõneldi oma tegemistest ja näidata rahvale oma kandja ehituskunstiajalugu. Teisest küljest ütleb muuseum sedaviisi, aitüma neile kodustele, kust on omal ajal uunituudu või asjaksid korjatu. Poolbe. Seitsmeteistkümnendal märtsil on Eesti vabaõhumuuseum Mulgimaal käiman Karksi-Nuia kultuurikeskuses moodetu kik suure ja tellikse HU vilise. Kell pool neli pääle lõunat Saavelatse proovi vanaaegseid talulaste mänge. Kell neli kõneleb vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi Mulgimaa taluehitusest ja esiärani säärberidest. Kell viis hakkas peale vabaõhumuuseumi segakoori kontsert. Peale selle on Karksi-Nuia kultuurikeskuse Sinitsen saalin terve märtsikuu valla Eesti vabaõhumuuseumipäeva pildi. Näitus olid ajad, olid majad. Mätta saab ülesvõtteid sellest aastaku muuseumitöötaja Mulgimaal muuseumisse viimise jaos kõlbulike uunit, otseve prilla vaatab nende pilte pealt vastu juba usalt kadunu maailm. Seda suurem või olla vaataja äratundmise rõõm. Pilte oma igast Mulgimaa kihelkonnast. Peaaegu keestlasem kuulu nõuka ajal tegutsenud suurest rahvakunstimeistrite koondisest hukku Abja nooli Uku osakond, kus parem pil päevil Tõive rahvuslikku käsitööd paarsada inimest. Eesti võimu tulekuga hakkas hukku kokku kujumine kate lõpus peris sära. Abja kange käsitöömeistri võtsime kätte ja teeve omale kate, 1007. aastal MTÜ Mulgi Ukuvak 15. märtsil saab asutamise kuun olekust viis aastat ja see tähendab tellikest sünnipäeva prilla Ma pean näputöö tegijad paarkümmend enamjagu vanem inimesega, mõni noorem pikiga küsse mulgi Uku, vaka kroonikakirjutaja lehes metsa Helju käest Messal detas. Mulgi hukkuvakum suke kodus, temal on oma ruum ja kogub kokku inimestest, kes käsitööd, TV, neid töid nii mehe kui naise Teeveneid. Ja siis müüb Pedasi, kun kotal seda mulgi hukkuvad ka käsitööd, siis osta saab see oma abaluu, ean kooli tänav kaits lahti, on ta ega teisipäev kella 10-st kella 14-ni, aga kui kellelgi teisel päeval tuleb, siis saab telefoniga kõliste ja siis tulles sinna, tasus valla ja mis asjani päämiselt hommida. Ta systetas. Ega su kutse asja, mis on käsitsi ja tilgub veel kuut masinat seal või aparaadi pääl. Ja heegel tere tikive, mehe tirid, korve ja muud nipet-näpet, Raasik, aga no mehi on paar tükki ainult põhiliselt maise minati, Pirla sallkraesid paranteegi tiktiks rahvariideid ja teiseks suurem pidas nüüd juba nõnda vana diatibil ainult täita. Neljapäev, 15. märtsil kell kell õitseteiskuakas Sultsi Paistu koolin kuube, tõiskus Mulgimaa laste folklooripäev, päeva teema Salme Vaindloo Perand lugude raamat, Mulgimaa võlu ja valu üles astume Mulgimaa last Haide algkuulja Ladze, kes kannab mulgimurdena ette mängutantsu-laulu või lühikese näitemängu. Paistu koolja muute katesse tuisku, Mulgimaa, lasteaeda ja kooli, ütlen 300 lapse ja õpetaja äge kiku oma kultuurihuvilise moodetu kulle. Me vaatame Homme on emakeelepäev nüüd kõneleb endine eesti keele õpetaja Lepiku Viiu Karksi-Nuias, kes ja kuidas peasmede murdekeelt hoidma. Mete keel on õige huvitavasse ära lennumuudkui, aga öeldes pool inglise keeleni pärjaga powerit manu ja siis on vägevain ja kuul olla ja ja imidž on kas ise ja paneb inimesi, ei saagi aru, mis kõnelds. Aga noh, mis deta, rahvariidid, meie mõistame hoida ja tantsumõistame tantsida Memententse, mulgi polka ja diabeet ja ja rahva rööviste teame eriti palju, sellepärast et president kannab mulgi kuube. Aga kes siis mulgi keelt hoiab, küll me oleme siin nuiad, mõtelnud selle peale, et, et mis tuleks ära teete. Et kas mõni isend, selts või kokkusaamise koht, et ta või, ja siis me oleme mõel, mõtellusin, et teest päris mõne näitemängu või mulgikeeled, kellele sa teed, siis tuli Annelisem mõttega välle nuiamas varsti Väikse verre, kus Ladze, tule tantsime ja, ja laulame ja teeme oma kavasid siin. Et siis astume meie vanaema see ka üles ja kõneleme, kuidas vanasti leiba deti või või kuidas kangast üles panti või, või midagi säänest. Ega käsu peale ei saa mitte midagi teha. Me proovisime oma kooli ka ära, et noh, paneme siis sisse lisaainena mulgi keel, no üldse huvilisi sole. Aga Iisrael yldse, tema võttis kätte ja seal algklassi siis nii kõnele veel vastu nüüd kõik ära, mis ju õpetaja ütleb. No ja siis temal on päris kena portsuke lapsi seal, kellega te siis teete seda folklooriringi siis vana kombe ja vana laulu kik on ta üles otsin seal hakata, siis muidugi kõneleb ka Kitzbergist ja teeb seda ka mulgi keelevat Kitzberg, oma kirjanik siin ju. No vot selliseid asju ma olen siis mõtelnud, vaata ehitada see uusi muuseumi maju siin ja, ja peetas tantsupidusid ja lauldes laulupeol mõni rahvalauluke ka ära ja siis arvates, et see keel on siis hästi hoitu, aga kaugel sellest, et keel on mede esivanem, Te varandus ja me peame muidugi kõike rahva rööbiti, tantse ja laule hoidma hakkab. Me peame oma keelt hoidma ja eestvedajaks peab hull olema või vähe esit puudu. Aga öeldakse ju sedasi ka, et kui vesi kukub kivi pääle tiba augu, võib-olla midagi muutub, kui me ise oleme agarad siin esineme ja suurel publikule ja räägime mulgi keeles. Küll ma siis hakkame seda selle keele peale oma kodukeele peale rohkem mõtlema. Mulgimaa uudise korjas kokku Kristi Ilves, kullake, meid jälle. Kate nädali pärast.