Tere päevast, head raadiokuulajad, laupäevane keskpäev on taas kätte jõudnud. Üks saade poolt ja vastu läheb järjekordsele ringile, minu nimi on Urmas Vaino ja täna tunni aja jooksul me räägime suurtest projektidest ja pigem isegi mitte nendest suurtest projektidest, ainult päid, nende ehitamisest, sellest kulust, mis suurte projektide ehitamisega kaasas käib, ehk kas Eestis on liiga suured plaanid, liiga rahamahukad ja töömahukad, projektid, millest me praegu siin unistamine tahame. Eesti Rahva muuseum, Eesti kunstiakadeemia, rahvusringhäälingu hoone, Tallinn-Tartu neljarealiseks, Saaremaal mitte praami, vaid sillaga. Kõik see tuleb järgmise tunni sees. Jutuks ja külas on Külli nõmm riigikontrolli auditijuht ja Jaak Allik Riigikogu liige, kõikide Kultuurikküsimustega seotud mees, kes tahaks kohe ehitama hakata ja ehitaks ilmselt kõik need objektid kohe valmis. Kas vastab tõele äralik? Eesti vabariigi riigikogu tahtis hakata ehitama aastal 1996 sellest möödas 16 aastat kus riigikogu võttis vastu vähemalt selle otsese, kus oli kirjas kolm objekte teie poolt nimetatutest, õigemini isegi ühtede ei nimetanud, aga selle lisame siia juurde, see on nimelt muusikateatriakadeemia mis ehitati siis valmis, aga mina vist oli kuskil 99 2000 anti esimene järk. Aga selles otsuses tuletan meelde, oli siis, ja oli siis Eesti Rahva muuseum kusjuures otsuses oli ka aastaarvud aastaarvud hariduse tegevuskavas. Igatahes, kui ma õieti mäletan, siis ära Eesti Rahva muuseum peaks olema noh, peaaegu et 10 aastat valmis juba selle plaani järgi siis nii et kas hallik tahab ehitama hakata, otsekohe, allik tahtis ehitama hakata, otsekohe. Valik oli kultuuriminister, 16 aastat tagasi hakkas köhitamasest kumu Enta Me avasime, Mul läks käiku, aga rahvamuusika on tõesti pidurdunud. Peaaegu et 10 aastat. Kindlasti olete ju sellise tundliku ühiskonna närviga inimesena pannud tähele, et mõlemal pool langevad selle käsitluse juures inimestel praktiliselt juuksed peast välja, nii kultuuriinimestel, kes ütlevad, et häbiasi, kuidas neid hooneid kõiki veel ei ole, kui ka siis majandusinimestel, kes ütlevad, et meil ei ole lihtsalt nüüd hoonete püstitamiseks raha ja ainult laenata ja tulevikku nii ohtu seada ei ole mõtet, saate aru mõlemast poolest või tegelikult mitte. Teate küsimus rahas. Mõnevõrra naljakas Eesti riigis. Küsimust raha ei ole lihtsalt õige, sellepärast et nimetasite nüüd objekte muidugi nagu kõik netikommentaatorid ja ajakirjanikud kõigepealt tuuri objektid, haridusobjektid, kuhu raha läheb sinna panite kergelt juurde ka selle Tallinn-Tartu neljarealise unistuse, mis minu meelest sellisel kujul ei ole praegu otsast lõpuni vajalikum kolmeraaline möödasõiduga ise oleme, sõidame kogu aeg ja ma arvan, et see oleks parem. See Saaremaaühendus ka käime ikka Saaremaal kuidagi ära see põle. Aga samas riigieelarve juures tõsteti kaitsekulusid 60 miljoni euro võrra, see on üks miljard Eesti krooni. Ma kujutan ette, et seal vist ka mingid suurehitused olev neist ei räägi keegi, ma ei tea, kas riigikontroll kontrollib näiteks, me kohe kuuleme. Aga raha, mis läks ühel aastal juurde, kaitseministeeriumil on üle kolmandiku Kultuuriministeeriumi kogu eelarvest kogu eelarvest ja see ei olnud ühekordne eraldi, siis hakkab igal aastal sinna juurde minema ja selle valgusel ei ole mõtet rääkida isegi mitte ERMi linnas. Naeruväärne. Veel aga jõuame sinna kaitsekulutuste kasvatamise juurde tagasi. Külli Nõmm. See praegu on hoitud asja siiski sordiini all teatud rahapaigutamise osas, ehk siis kunstiakadeemia ehitamise juures on praegu selline segane seis, aga, aga tegelikult ehitustegevust ei toimu. ERMi puhul valitsus nii-öelda oletab ja usu, nagu kultuuriminister Rein Lang ütles möödunud nädalal, et see ehitud peale algab, aga tegelikult on, asjad seisab. Kas see on teie jaoks hea signaal, tunnete, et, et pea on natukene jahtunud ja kuum ehitusse järele vemmeldab veri, on võib-olla targutada. Ma ei oskagi öelda, kas on hea või halb. Pigem on probleem selles, et kui näiteks kunstiakadeemia räägitakse, et kunstiakadeemial ei ole raha, et hiljem seda maja ülal pidada, siis ma tahaks ka ERMi puhul täpselt sedasama teemat. Räägitakse, et kui eile oli valitsuskabinetis jälle ERMi ehituse teema arutelul siis seal ei olnud mitte ühtegi sõna sellest, et palju see hiljem maksma läheb. Jällegi riigikontroll ei ole kuidagimoodi vastu sellele, et termi on vaja, on vaja, seda ütles metoodika aastal 2005 2006, et ERMi säilitustingimused on allapoole igasugust arvestust. Nüüd esimene küsimus on see, et, et milliste ERMi meil on vaja. Teine küsimus on see, et, et kust me võtame selle raha, et seda maja hiljem ülal pidada. Et me nägime aastal 2010 auditi, kus me siis vaatasime viimase viie aasta jooksul valmiminud mõne suurema objekti ülalpidamiskulusid ja et need järjest söövad ära Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet, ehk meil jääb raha selleks sisu tegevuseks, selleks et luua, säilitada ja tutvustada järjest vähem. Nüüd Jaak Allik ütles siin väga hästi, et me näeme teistes valdkondades tuleb kogu aeg raha juurde. Praktika on see, et valdkondadevaheline raha liikumine ei toimi. Et raha, mis kultuuris on, see on ja sellega tuleb hakkama saada ja mida rohkem neid objekte juurde ehitame, seda rohkem selleks tegevuseks jääb raha vähemaks. Tuletan meelde seesama kultuuripoliitika põhialuste dokumenti, ütles, et et kultuuritöötajate palgad peaksid olema vähemalt riigi keskmisel tasemel. Täna ei ole islamitöötajate palgad on alla keskmist taset ja kui vaadata neid eelarvelisi võimalusi, siis siis sellest unistadagi, et nad kunagi keskmiseni jõuavad. No küll enam süüdistada väga konkreetselt, eks ju praegu kultuuriinimeste laual saia ära söömises ja selle ära betoneerimises majade ehitamist. Ei, minu meelest küll mitte, kõigepealt muidugi ajaloolane huumor on see, et et lauset, kui ma kuulen sõna, kultuur menuga käsi kellu järgi mõnitavas kontekstis ütles välja inimene, kelle nimi oli Rein Lang, ma ei mäleta, kas ta mõnitas mind, Signe Kivi. Aga nüüd on ju olukord selline, et kõige suurema betoonprojekti eestvedaja on seda varem mänginud. Mõelda nagu ütleb, aga siin vestluskaaslane õieti juhtisid tähelepanu sellele, et valdkondade vahel raha nagu ei liigu, kes on kannika kätte saanud, sellest nelja käega kinni ärkanud ahel, raha saab liituda Eestis? Üks inimene tõesti on muide väga autoritaarne riik. Seda näitab minu 20 aastane kogemus Eesti poliitikas. Et siis üks inimene, kelle tahe maksab. See, kes tahab, siis tema Ma tahan lihtsalt ja see inimene, kas ravimiametikoht on Eesti vabariigi peaminister sõltumata sellest, kes see inimene on seda näidanud kogu ajalugu ja kui ma eile või üleeile küsisin valitsuse infotunnis härra peaministrit just nimelt seda, et sõnade Termehitakse valimisaitäh talle selle eest, aga miks ta miks ta ei taha, et kunstiakadeemia selle ilusa projekti järgi see tõesti vaimne keskus ja kaubamajade büroode vahele Tallinnas ehitatakse siis ta hakkas rääkima juriidilistest ja finantsraskustest sellest samast maksujõuetusest juriidiliste asjadest ja aeg lõppes otsa. Sander esitada seda küsimust, mis ma tahtsin esitada, ütlen seda siin ära. Nimelt et kui Eestis on tõesti olukord selline, ma ei tea, kas halu ja kui valitsus näitab oma tahet, siis lahenevad finantsprobleemid, lahenevad juriidilised probleemid. Ma toon lihtsalt näite. Tol ajal peaminister Vähi otsustas anda Rotermanni soolalaoarhitektuurimuuseumile. See kuulus mingile issandale kompleksi ümber mingile mingile mingile sihukesele, pika nimega asjale, kes lööb tolle restaureeris vaieldud siis lihtsalt ära. Kohtuprotsess üle kestis üle 10 aasta pärast seda kogu eesti rahvas eesti kultuuriavalikkuse vähile tänulikud. Muuseum on olemas ja ja ma olen täiesti veendunud, et kui peaminister oleks avaldades oma selget soovi kunstiakadeemia suhtes oleks Archimedes otsustanud, oleks haridusministeerium natuke raha juurde saad, summad on ju tegelikult tühised. Oleks proua palm 10 aastat võib-olla seda kohut edasi pidanud, aga peaminister antud juhul nii ei käitunud. Ühesõnaga, valdkondadevahelised raha liigutamisest on võimalikud. Ja aga selleks peab olema tahe ja me oleme ka näinud, kui see tahe on, tähendab, kui Eestis sai kahe nädalaga ilma mingisuguse valimislubadused koalitsioonilepingute tõsta käibemaksu kaks protsenti siis saab kõike muud ka teha, see väike kunstiakadeemia või ükskõik millisest majast me räägime selle kõrval hõnguga. Ja teine on siis järelikult informatsiooni, mis otsus või nad oletused, kõhklused, kahtlused, mis, mis seis kunstiakadeemia hoonega on, miks valitsusjuht ei taha seda heita? Vaat seda ma küsisin, ma ei saanudki selget vastust, ma siin mul võib-olla on mul oletused, aga oletus, ma sain ava mõõne. Sellest on kahju, jõuate vahepeal mõelda sade ja arutelu lõpuni on piisavalt aega. Kuidas teil ikkagi tundub riigikontrollile see arutelu käik, et võtame mujalt ära, anname sinna juurde ja ehitame valmis, kas tegelikult? See on valitsejate otsus, on, see on puhas prioriteetide küsimus jällegi räägitakse sellest, et ehitame valmis, aga mis edasi saab? Kes maksab elektriarved, kes maksab need täiendavad töökohad. Et seesama audit, mida me paar aastat tagasi tegime, näitas väga hästi, et iga ehitus enamasti tähendab seda, et maja ehitatakse vähemalt suuremaks ja on vajadus töökohti juurde luua, mis on ka loogiline, et kui sa tahad neid ERMi kogusid tutvustada, sul on vaja kõrge kvalifikatsiooniga muuseumitöötajaid juurde ja neile on vaja maksta inimväärset palka. Palgakulud on veel väga väike summa selle elektrikulu juures, mis läheb suurematele ruumidele kumu. Õppetund on meil ju olemas, aga millegipärast sellest ei räägita. Ja kui Euroopa komisjon sellest räägib, siis öeldakse, et Euroopa komisjon ei saa aru. Ma tooksin siia ühe teise aspekti sisse. Seemnest räägite, põhimõtteliselt on jah, muidugi õigus, köige suurem maja läheb muidugi suuremad kulud. Aga mis on need mured? Natuke nalja kuusel asja juures, tähendab, see? Võtame nüüd kolm maja, paneme rahvusringhäälingusse juurde, räägime kunstiakadeemiast, termist ja rahvusringhäälingust skeemale olnud üldiselt sama tükk aega vaieldakse, kuhu ehitada, muide, ma tuletan meelde, et kui hea minister oli 15 aastat tagasi, see oli üks arhitektuurikonkursist lõppenud ERMi kohtlase pidi ehitatama Tartusse Toomemäele. Ma olen ka projekt, kõik valmis ja palju raha kulutatud, aga küsimus jäi selle taha, et muinsuskaitse lubanud seal kahte maja maha tõmmata, lihtsalt ta ei oleks sinna nagu ära mahtuma. Ja kõigepealt võetakse kohad läbi, siis kuulutaks välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, siis on seal suurepärane projekt, üks on, ma ei tea Jaapani päritoluga vist. Ja teine Taani päritoluga, kus ERMi võib kunstiakadeemia projekt on, siis tehakse tõeline šõu. Sellest teatatakse, et nüüd tulevad Eestisse maailma huvitavad arhitektuursed objektid rahvale õudselt meeldib. Ja siis me ei leia raha, siis vajuvad mingeid Euroopa rahad ära, näete nüüd ühel ajal kunstiakadeemial Guermil ja siis me hakkame rääkima seda juttu, mida minu veetlev kaaslane räägib, et kuulge, see läheb nii kalliks, on nii suur. Aga mingid staadiumid läbi käidud, tähendab uuesti hakata praegu vaidlema, kuhu err mehitada, aga siin on raisatud juba 10 miljonit eurot uuest hakata vaidlema, kui kunstiakadeemia itada, moonem maha, vahel ja toredat, need arheoloogilised kaevamised on tehtud, seinad, vundament on kindlustatud, see on kõik midagi rohkem kiitlasliku. Täpselt samuti rahvusringhäälingu hoone läheks, projekt on ju tegelikult nii valmis, et võiks käiku anda, nüüd räägitakse, et kas rahumäele seal mingi eestlaslik, ma ei tea, täiesti ajupimedus kõike otsast peale mäluma hakata on otsus tehtud siis lähme sellega lõpuni, aga õigel ajal siis ma olen teiega nõus. Oleks minu otsustada olnud, siis võib-olla oleks ikkagi võinud seal toomemäele selle ehitada tunduvalt väiksemas mahus või tegelikult ma, minu unistus oleks olnud taastada Raadi loss ekspositsioonipinnal, ehitada hoidlad kuskile hoopis sinnasamasse, aga hoopis odavamalt lahutada muuseumi ekspositsioonipind ja hoidlad, sellepärast et praegu jääb raadilossika varemetesse selle asja kõrval. Aga noh, sellest ei ole mõtet, minu meelest praegu enam räägu asukohas. Tere tõepoolest mõtet rääkida, ega meie riigikontrolli poolt ei olegi kunagi asukohast rääkinud, me tegelikult räägime pigem mahtudest ja tihtipeale need kulud on kinni väga väikestes asjades, et jälle öeldakse küll, et kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja, aga aga ERMi projekteerimise alguses Euroopa Komisjoni juhtis tähelepanutalgud projekteeriti kaks, sissepääs kaks sissepääsu toob omakorda kaasa täiendavaid kulusid sellele inimestele ja, ja kõik garderoobid, asjad nagu pisikestes detailides kinni need kulud, mis pikaajaliselt võivad olla päris suured kulud ja kogu see pinnateema, et muidu kasutan võimalust ära täpsustada. Nüüd nüüd see teema, et kui Euroopa Komisjoni juhtisite tähelepanu, et vaadake enamus aega sellest uuest Ermiste tudub külastajatel üsna tühjana sest ühe külastaja kohta on seal umbes 40 ruutu üheaegselt siis et kui kõik inimesed oleksid korraga muuseumis ja selle peale, siis ministeerium ütles, et see ei ole tõsi, et näitusepind on oluliselt vähem, et Euroopa komisjon on võtnud valed andmed aluseks. Tõepoolest komisjon arvestas kogu avaliku pinnaga, arvestas ka selle kohviku ja poe ja fuajeedega. Tõepoolest, pigem on ju loogiline ikkagi see, et inimesed on, on kohvikus, poes kui näitusele, et nad ei ole kõik korraga näitusele, et noh, eks kuulaja otsustada, kumb loogika on õige. Aga ei hakka liidrite nagu selles mõttes sellele probleemile, kus tuleb ainult endale tuhka pähe raputada, et me teeme nagu show'd alguses, nii nagu te ise nimetate Kätte, see on paratamatus, rida tähendab loomulikult vähemalt nii kunstiakadeemia kui ka ERMi projektid on ilmselt liiga grandioossed. Ma tean, et mõlemad on vähendatud kunstiakadeemia projekti koguni niivõrd, et üliõpilased seal mässavad, meelus, unistus seal kõik need aatrium, mida, mis kõik ära ajanud ja ümberringi Seppetombitsia ja noh, Krista Aru on ka ERMi projekte vähendanud. Aga samal ajal on siin ju see paradoks, kui me teeme rahvusvahelise arhitektuurikonkursi, kui me oleme kohutavalt rõõmsad, noored lennukad, arhitektide grupid küll idast kui läänest. Ja kuidas me siis noh, ei kulu, näeme, kulutame nagu viiendale kuuendad, võitakse paremate juurutada. Aga imelik läks vastu. Seal on mingi imelik sammude rida. Kunstiakadeemia puhul ma julgen vahele segada, oli problemaatiline see, et kui see konkurss lõppes, mis siis juba rektor võistlustulemusi välja kuulutades teatas, et võitis see projekt, mis jultunud rikkus kõiki reegleid astus sammukese edasi, oli selline teistsugune ja kolmandat sugune. No see proua palm ütleb ka, et madalama ehitanud vastu tema maja. Aga ERMi puhul ma tuletan meelde, kui ma õieti mäletan, oli nii, et žürii oli otsus sellega ja seal oli vist oleks kultuuriminister Raivo Palmäärne muuseumi spetsialistid tol ajal olid mõnevõrra ja Krista Aru, ma tean, oled selle projekti suhtes skeptilised, aga Raivo Palm arvates ilusa lause, et seda maja hakatakse üle Euroopa vaatama, mitte ERMi pärast, ainult huvitavat arhitektuurist Euroopast. Aga ikkagi, miks Eestis on niimoodi Jaak Allik, et enne veel, kui me täpselt teame, kuidas ja mismoodi tulevad rahad, ongi show, käib esitlused, toimuvad fotograafid on kohal, tõenäoliselt šampanjat lüüakse hiljem kokku ja käib selline glamuurne drill trall. Ja alles hiljem siis selgub, et päris selge ei ole, kuskohast ja kas üldse seda raha tulema hakkab, miks see tegelikult nii on, mis selle põhjus? No ühelt poolt ma võin öelda, et seal võib olla demokraatia paratamatu tulemus, teises sama asi teises formuleeringutes tähendaksid, peremeest ei ole majas. No nüüd ma tuletan küll, üsna võib olla sobimatut asja meelde, aga me ju enam-vähem olen ma rahul Tallinna-Pärnu maantee arhitektuurilise joonega. Ja te teate seda joont, punase pliiatsiga president päts kujundas. Kuigi seal oli Ehakapital taga vist küll suuremal osal muidugi, ja nii täpselt, aga ühesõnaga seda instantsides kohe kompleksselt vaataks, ma ei räägi, et meil peaks selline president, kes punase pliiatsiga maju joonistab, aga noh, see peab, seal on võib-olla vabariigi valitsus origa, valitsus ei tööta meil ammu enam kui kollektiivne organ. Ma ei tea, kas ta kunagi töötanud kollektiivne organ tähendab vabariigi valitsus on ikka iga ala inimene, ajab omale raha välja, kaitseb oma õigusi ja seda kollektiivset arutelu, noh, minu teada küll ma praegu valitsuse liigaga toimub. Aga just seda arutelu, et vaatame, kuku riiki, vaatame iga projekti, kõik sotsiaalsed majandus- ja finantstagajärjel ära analüüsime, siis otsustama minu arust seda Eestis ei toimu. Ikka küsimus, et peaminister. Julgete panna käe praegu lauale ja öelda, et teis ei räägi ainult opositsioonipoliitik sotsiaaldemokraat lahutab raputades kõikjal tukka endale vahetute ka ju valitsuses olnud? Mäletan väga hästi ju ka viimastest aegadest ei ole väga ammu. Ei no aga mul see kogemus on kah, miks ma räägin autoritaarne riik ega siis eelarve jagamine toimus siis ja ma arvan, et toimub ka praegu enam-vähem, nii et räägib rahandusminister, räägib peaminister, ülejäänud ministrid vaid sellepärast, et kui sa teed suu lahti ütled, et kulge noh ütleme. Ma ei tea, mis minister sotsiaalminister ütleb, et teate see ERM ja nii edasi ja natuke palju, kas on vaja ja siis on teada, et poole tunni pärast maksab kultuuriminister talle kätte ja räägib tema objektide, sest ma ei usu, et midagi muutunud. See on paratamatu. Kui ei ole tegemist ühe meeskonnaga, ühesõnaga teie mõistlevate gruppidega senise asjanjat. Küll hetkeks palun, et te tuleksite võib-olla oma ametist natukene kaugemale, sellepärast et otseselt, seda te ju ilusalt uurinud ei ole, aga mis teile tundub seda elu kõrvalt vaadanud inimesena, mille pärast on nii et seesama küsimus, mis ma Jaak Alliku käest küsisin, miks käitus show kõigepealt ära, miks esitatakse projekti, näidatakse seda uhkelt, mingeid elektroonilisi faile, kaamera liigub ümber maja võimaldab justkui sinna sisse minna ja nii edasi, enne veel, kui tegelikult on selge, kui palju kuskohast raha tegelikult tuleb. No ühelt poolt on ju täiesti inimlikult arusaadav, kui sa oled teinud ära hea töö, sul on suurepärane projekt, sa tahad seda näidata. Kes lubas sul projekti tellida ennem kui sul ei ole selge, kas sul on raha selle projekti ehitamiseks? Aga arvestame sellega, et ju haridusasutused, kui kultuuriasutused konkureerivad omavahel oma riigieelarve raha peale, et et meil on avalik-õiguslikud ülikoolid, kes kõik ehitavad ja noh, ma ei tea, kas see on olnud tark tegu või mitte, tark tegu, aga, aga tõesti need, kes on nagu asjad ruttu valmis saanud, enne kui, kui vaadatakse, et raha hakkab otsa saama. Et neil on läinud hästi ja kultuuris on ju täpselt samamoodi, et ühelt poolt kandideeritakse sedasama raha peale teiselt poolt tulevikus hakatakse võistlema ka nende samadega vastajate peale, et meil ei ole nagu mingisugust põhjust eeldada, et Eestisse hakkaks järsku tulema väga palju turiste rohkem tänu sellele, et me saame ühe, teise või kolmanda objekti. Et meil on Tartus Raadil ERMi uus hoone, no väga palju tõenäoliselt võib-olla Eesti sees ja ka juba saabunud turistide ümber, aga, aga korda seetõttu ilmselt ei tule. Tõenäoliselt ikka ei tule ja ka tartus, kui räägitakse praegu väga toredast eduloost Ahhaa keskusest ja nii see ka on. Et üks küsimus on see, et kas tulevikus need külastajad, kes Tartusse lähevad, kas nad jõuavad mõlemasse kohta, kas neil on eesti turistidest rääkida, kas neil on piletiraha, et mõlemat objekti külastada täpselt samamoodi Tallinnas, kes tulevad kruiisituristid siia, neil on paar tundi Tallinna linnas, neil on valida, kas nad lähevad KuMussevabam muuseumisse või hoopis uude valmimasse teletorni. Kruiisituristid palju KUMUs ei käi üheski riigis kunstimuuseumites, vabamuuseumis käivad eksootilisem, aga ütleme, olukord on, kui võtta, kas sellel on neli objekti, olukord on üsna masendav, tähendab, Eesti Rahva Muuseumi puhul läks mädanevad ja hallitavad kogud lagunevad. Selles vanas Veski tänava majas raudteeklubis Eesti Rahva muuseumit, keda ta on ju noh, ei, sinna ei sobi üldse kedagi lüüa. Kunstiakadeemia on kuues kohas laiali mööda linna ja räägitakse juba tõsiselt, tuleks üldse ära likvideerida, teistele külge panna. Muusikateatriakadeemia puhurita, tähendab, ei ole kontsertsaali ainuke Tallinna kontsertsaal ehitati tsaariajal Estonia kontserdisaal, nüüd projektis balletikooli ja, ja muusikakool, mis tuleb Pärnu maantee nurga tõmmati saal maha, lootes, et Muusikaakadeemia saal tuleb. Ja Eesti rahvusringhääling on siin neljas majas, millest kaks on ehitatud nõukogude võimu viimastel aastakümnetel ja näevad ka nii välja, et ilmselt ma arvan, järgmine arendaja tõmbab nad mõlemad nahad maha, sest ma ei usu, et seda maja, kus me praegu asume, keegi hakkab kunagi remontima ja neid ei ole ka remonditud tükk aega. Nii et olukord on masendav. Õigustatud on kõigi nende mitte huvigrupid, vaid eesti rahva soovid ja lootused need mõju saada. Ja sealt tulebki arhitektuurikonkurss ja sealt olemegi selles ringis, nii et kuskil seda piiri siin panna on üsna raske ja samal ajal rõhutada veel kord ma ütlen, et raha ei ole, ma tulen tagasi selle juurde kui selles oma suurepärase kaitsevõime tõstmine kahe protsendini 1,8, et oleks üks aasta edasi lükatud ega ei oleks kolmas maailmasõda puhkunud. Aga ERMi raha oleks ju sealt käeselt räägiksid. No mulle tundub, et küll enam ei räägi nagu ehitamise rahast, niivõrd kui ta räägib pärast ülalpidamise rahast, et me pärast seda ei saa ühelgi aastal neid kaitsekulutusi tõsta, sellepärast et raha läheb maja ülalpidamiseks. Kuulge. Sõrmi ülalpidamiseks sest üks protsent, aga seda raha ei tõsteta ümber, et see on fakt, et, et mis seal nagu täiesti kurioosne on see, et kui, kui vaadata riigieelarve strateegiat, mis peaks olema siis valitsuse põhidokumente järgnevateks aastateks ette, vaata siis seal on juba ja noh, ma ei, ma peast ei mäleta, aga üsna mitu järjestikust aastat olnud väga kindlalt sees lause tegevuskulud ei kasva. Nii et kasvu ülalpidamiskuludeks ei planeerita. Ka käesolevas riigieelarvestrateegias, mis peaks kehtima aastani 2015 on kirjas, et ülalpidamiskulud ei kasva. Samas eile valitsus arutas paberit, kus öeldi, et noh, kui täna hakata ehitama 2015 R on valmis, kus need kulud tulevad? Konkreetne näide, siis ütleme, kumu puhul on need ülalpidamiskulud oluliselt kasvanud võrreldes selle ajaga, kui kunstimuuseumi kumu ei olnud, no see on elu paratamatus. Strateegiasse kirjutada, mis kirjutatakse, kui maja ikka valmis on, siis tuleb neil leida ja neid ei õnnestu leida muidugi kellelegi palgaarvetega ütleme, mõne teise muuseumi kinnipaneku aru ja see on ka selge Ma siin enne selle saate kohtumist teiega, vaatasin üle pealkirju, uudiseid teemal, mis on hoonete osas olnud ja ma kardan. Kardan seda numbrit korrata, sellepärast see tundub müstiline. Eesti Rahva Muuseumis. Uue hoone ehitamise nii-öelda loos on kasutatud ära juba ma kasutan just sellist sõna kasutatud ära juba ligi 10 miljonit eurot. Külma näete noogutada üheksa miljardit, mõni on 150 miljonit Eesti krooni. Mõnes tabelis, mida valitsus eile arvates oli isegi 13 miljonit Aga no vabandust, me kõik teame, et ühe hoone projekt, ehitus valmis kujul on 10 protsenti, on eelarvesse, on rusikareegel alati need, mis me siin nii väga imestada, pluss siis selle maa-ala puhastamine, sõjalemis, kulud, sellel projektil. Tahate ikkagi, ma ei julge siinkohal öelda või ei taha midagi öelda, tahetakse kuidagi kommenteerida seda. No selles mõttes, et fakt on see, et, et Erm tuleb ehitada nii palju on juba selleks kulutatud, aga me tahaks ikkagi näha, et ikkagi mõeldakse, et mis saab edasi, mis juhtub kõikide nende teiste kultuuriobjektidega ja mis juhtub kultuuritöötajate palkadega. Tulles tagasi? Selle ehituste planeerimise juurde, et on erinevates majades laiali, et, et me ei näe, et see on probleem, tegelikult ka rahvusringhääling väga paljudes teistes riikides on erinevates maades laiali. Tartu ülikool on erinevates Andres laiali, et iseenesest see oleks probleem, et on mitu maja. Küll aga jah, et kas need olemasolevad majad on amortiseerunud või mitte, see on küsimus. Kas te rääkisite praegu rahvusringhäälingut või kunsti, hakkaksin silmas pediaatri erinevuses. Põhimõtteliselt, et, et iseenesest see ei ole probleem, et ta mitu maja kolm maja, neli maja, viis maja, et see ei ole. See on üks ajaloolane, peamaja ja teised nagu juurde. Näide on hea näide külla kunstiakadeemiaga lihtsalt rendi sihukseid, Hurkad igal poole kunstiakadeemia lihtsalt ei ole ja aga rahvusringhäälingul marin, süngev nõukogu liige, 2003 2017 arutasime asju üsna põhjalikult ja ja kui siis, siis oli kangesteks puhul, ma ei ole kunagi väga veendunud olnud kuskil õige raadio televisioon ühendada taas jälle rahvusringhäälinguks selle ühendamise eelduse, Lepmets ühes majas kunagi ja siin, ma arvan, probleem on tõesti selles, et nende kahe maja eriti noh, televisiooni siin raadiomajaga on vist pisut teised enamikus välja üritud. Aga televisioonimaja remontimine läheb nii kalliks ja noh raadiomaja ainuke, kus Missouri Sarnedal kogu kupatuse ära Kui rääkida rahvusringhäälingust, siis jällegi, et mõni aasta tagasi uurisime neid mahtusid, mida planeeritakse võrreldes siis olemasoleva linaga planeeriti juurde 18000 ruutmeetrit. Mitte üheski analüüsist me leidnud, et miks seda vaja on. Et millest see tuleneb samas tänastest hoonetest. Rahvusringhääling rentis tollal välja 3000 ruutmeetrit, et ta samas rendib välja, aga, aga vajab pinda juurde. Seal on võib-olla põhjendused olemas, aga need ei ole. Siin ma nüüd ei oska öelda, minu mina olin projektiga tegelev siis, kui olid need arvud, et nende nelja olemasolu maja kogupind on väiksem. Tähendab, on suurem kuuema, ajab mind ja siis olid seal mingisugused parkimisplatsid sees ja kõik muud asjad siin. Ma julgen öelda, et minu teadmine on kogu aeg, et et selle uue maja kogupind on väiksem kui nende nelja maja kogupind, mida, kas teil on mingeid arvutasin, võib ainult Allikmaa maid parandada. Minu minu arvud pärinevad aastast 2010 on, ma ei tea, kas seda projekti on vahepeal muudetud. Küll jah, mismoodi planeerimine tegelikult peaks käima. Ma saan aru, et riigikontroll ei pea pakkuma ise välja nii-öelda küpset lahendust, aga oma analüüse tehes te ju tegelikult näete, mis on nõrgad kohad süsteemis, nii nagu Jaak Allik liike ka demokraatias, mis on eksju nõrgad kohad, millest hädad algavad. Mis peaks olema ühe uue suure hoone ühe suure projekti planeerimisel, see asjade käik. No esiteks informatsioon, et täna on meil selline olukord, et kui ühte ehitust hakatakse planeerima, kui see tuleb Euroopa Liidu rahast, siis Euroopa Liit nõuab teostatavus-tasuvus analüüsi kui seda finantseeritakse Eesti riigi rahast, seda ei tehta. Isegi kui tehakse teostatavus-tasuvusanalüüs, siis need numbrid, mis sinna pannakse, et noh, see on ikka selline eestlaslik, et me väljapoole nagu näitame mingisuguseid teisi arveid analüüsida ja maksab kinni, et kes tellib, see maksab muusika, et see analüüs peaks olema realistlik ja noh, tõepoolest me võime jälle öelda, komisjon ei mõista meie kohalikke olusid, aga kui seal on ikkagi väga selgelt näidatud, et need analüüsid on täiesti ebarealistlikud, mis on esitatud ja neid on hiljem korrigeeritud, aga miks me nagu teeme sellist asja, et me noh, sisuliselt me iseendale Emotsionaalselt öeldes, kui oleks analüüsitud, siis meil ja põhjalikult analüüsitud ja kui oleks vaadatud on võimalik või ei ole siis tõenäoliselt Estonia hoonet meil ei oleks tänaval. 1906. aastal, kui oleks Ma seda mõtlengi jah, et küll oleks siis ka olnud ainult külm kaalutlus ja, ja kalkulatsioonid ja arvestuse ja omariikluse säilimise perspektiiv ja kõik see nii edasi. Nojah, on sellised ajaloolised pöördepunktid ja selliseid väga emotsionaalsed otsused, aga võib-olla kui see ERMi teema oleks varakult läbi analüüsitud, võib-olla meil siis oleks maja, jääb olemas, oleks osanud arvestada nendega. Siin on nüüd viimasel ajal palmaru kirjutanud, on siin mingisugune nõks, muidugi major algusest peale muidugi ei ole väga tõsiselt võtta seda ideed sellest meetmest. Turismimeetmest saab ERM raha, mida loodeti, aga palmaru juhtis tähelepanu sellele, et oleks nüüd seda enne suurt masukriis ei suudetud ära manageerida, siis võib-olla isegi oleks saanud. No ei tea, aga mis riigikontroll teeb, on tegelikult väga tänuväärne. Ma sain praegu aru teie mõttes, tähendab, te ütlete rahandusministeeriumi selges eesti keeles, et kui te ühelt poolt ehitate üle miljardi krooni maksva muuseumi ja teiselt poolt kirjutate strateegiasse iidema palgadega tegevuskulud ei kasvasest lihtsalt jaburate petatise ennast petata avalikkust, et siis need asjad tuleb kokku pannes, on riigikontrolli ülesanne ka riigikontrolli ülesanne otsustada, kas esitada järv või mitte, kui suured ehitada või mitte. Juttude sulas ikkagi rahvuspatriootlik nii-öelda lähenemine ära, sellepärast et kui numbrid üks, kaks, kolm ja neli erinevates kombinatsioonides ütlevad lõppkokkuvõttes arvu täna, et nii ei saa siis mis me jätamegi Eesti ringi nagu ära sellisel juhul oleks ju parem üldse nagu. Oota, mis asja ei saa, Eesti riigil on raha küllalt. Mis asja ei saa õigetesse tulpadesse seda raha jagada, kuna otsus ehitada muuseum, siis pange sinna kõrvale, et sinna võetakse, ma ei tea, 50 või 100 inimest tööle juurde, pange nende palgad, pange see elekter pakett kõrvale otsa, ei saa teha poolikuid otsuseid ja vaatasin oma selleks õhtuks. Ühesõnaga siis põhimõtteliselt see kaitsekulutuste katsumine, see on konkreetne näide, millest me oleme rääkinud. Eesti NATOsse astumine oli siiski viga. Eesti NATOsse astumine kuidagi viga, aga Eesti astus NATOsse koos Leedu ja Lätiga, kelle kaitsekulutused alla ühe protsendi SKP-st. Ärme nüüd niimoodi ka räägi, aga no hea küll, jätame need kaitsekulutused. Võtame ühe teise arvu, kui Eesti pankade kasum möödunud aastal oli 643 miljonit eurot, Eestis teenivate palkade kasu. Sellest, et Eestis midagi tagasi siis on ikka midagi olulist lihal kogu maksupoliitikast. Ei räägi. See on nüüd jälle opositsiooni jutt, sellepärast et valitsus ütleb, et me oleme valinud sellise majandamisstrateegia, näete kas väga hästi või hästi, aga ikkagi töötab, et riik on olemas riik. Paranaga valitsus leidku siis ka selle ERMi, need samased ülalpidamiskulud. Tühine raha sellega. Kes on niisama lihtne, kuidas teile tundubki? Praktikas ei tundu üldse lihtne, sest nagu ma ütlesin, et see raha ei liigu ma arvan, et ma ei ole kõige parem inimene vastama, et kas liigutamine on võimalik või ei ole võimalik, et me vaatame seda, mis on nagu reaalsuses toimunud ja kas oma kulu, mis meil on, eks ju täna näitena olemas, et kui pärast avamist KUMU ülalpidamiskulud või noh, tegelikult mitte kumu või kogu Eesti Kunstimuuseum, kuna seda KUMU ühte filiaali ei ole võimalik niimoodi välja võtta olid kuskil poolteist protsenti siis eelmisel aastal olid Humulal pidamiskulud valitsuses 2,7 protsenti. Kõik seda ei saa päris niimoodi protsentides võtta, aga kasvanud selge ja see kasv on, on, on selgelt ülespidi trendiga. Ja küsimus ongi, et, et kui meil tuleb neid objekte väga palju, mille ülalpidamiskulud kui ka kasvavad, siis mis saab nagu üle ennast lahti. Natukese rahvas, eesti rahvas peab ükskord otsustama seda, millist riiki ta tahab. Otsustanud ju nii valimisvaadake, rahvale antakse väga vähe infot rahva käest, on tore, et küsida, et kas te tahate, et maksud tõusevad? No ükski inimene ei vasta sellele küsimusele, jah, ma tahan, et maksud tõusevad, kõrvale panevad, kui nad näiteks ei tõuseb, kui nad langevad, siis nii langevad ka õpetajate palgad siis ei tule seda, laguneb eestise rahvuslik pärimus seal muuseumis ja nii edasi äsja rahvas on väga väheteadlike, kahjuks meie ajakirjandus ei tegele mitte rahva valgustamisega, vaid tegeleb ühe või teise probleemi üle ümber kirgede kütmisega. Kuidas on küll teie nägemuses laenu võtmise teemaga nendesamade objektide ehitamiseks, sellepärast et siin eelmise nädala Äripäev ka esiküljeloos teatas, et Eestil oleks päris hea ruum miljard-poolteist laenu võtta, ilma et tegelikult meie, meie maksukohustustest väga palju muutuks. Kas need on need rahad, millega võiks 60 miljoni kaupa erinevad valmis ehitada? Kui poliitiline otsus on see, et me laenukoormust ei tõsta, siis, siis riigikontroll ei saa seda mitte kuidagi kritiseerida. Küsimus on ka selles, et kui me räägime laenu võtmisest, siis siis kuidas ja mille kaudu seda laenu võtame. Täna arutatakse ju varianti, et laenu võtab riigi kinni, siis on aktsiaselts, et ERMi ehitada. Aga valitsusele ei esitatud alternatiivi, et mis oleksid kulud siis, kui riik ise laenu võtaks. Et neid erinevaid alternatiive ei kaaluta läbi ja, ja see on probleem. Ma tahaks öelda ka seda võtta, on ju selline tore lööklause praegusele valitsuskoalitsioonile, et me ei ela tulevaste põlvede arvel võtta laenu oma lasteaia, ma ei tea, mille arvel. Ma ei ole sellest kunagi aru saanud, sellepärast et mitte keegi ükski poliitik, kellega mina suhelnud oleme, üheski erakonnas ei ole kunagi rääkinud, tuleks võtta laenu pensionide või palkade tõstmiseks, on jabur. Aga suurehituste tegemiseks üldiselt maailma praktika ja, ja kui me laseme ära lagundada koolimajad, haiglad või ehita seda ERMi, on selge, et meie lapsed ehitavad seda paratamatult hoopis kallimad, sest need asjad on veel rohkem madalal. Nii et võta ette laenu, näiteks. Hea näide selle kohta on see praktika, mis Kultuuriministeeriumi olnud koos Eesti kontserdiga, mille, kuidas on valmis ehitatud ära tehtud Tartu Tallinna kontsertsaared ehitatud Jõhvi ja Pärnu kontserdimajad. Riigikontroll panin puhu ette, aga kõnegi Aivar mäega seda alustasime 90 kuusse nägi ju nii välja, et pangad tunnistasid pool ebaseaduslikult kultuuriministri kirja, kus kultuuriminister kirjutas, et eelarvestrateegias on ette nähtud selle objekti rahastamisel 10 aasta jooksul. Selle kirja peale andsid pangad laenu Eesti kontserdile. Aivar Mäe ehitas need neli maja valmis ja, ja siiamaani siis osade eest vist ministeerium maksab ja nüüd me oleme hädas turmeeste eelarvest, tohutu suur hulk on ette ära panditud raha, aga need objektid on olemas ja kes kurdab, et nad olemas head. Jah, me võrdleme seda lihtsalt sellepärast, et neid kohustusi, mis võetud seadused ei luba selliseid kohustusi, võtab kahjuks. Nii aga põhimõte, kas mingil hetkel kusagil on nendes kalkulatsioonid, et ka see tunne või arvestus ikkagi, et Eesti rahva säilimise jaoks on vaja eesti rahva kultuurilise võimekuse säilimise jaoks on vaja, kas, kas ta seda ka kuidagi arvestada. Saatekülaline naeratab selle peale niimoodi. Loomulikult emotsionaalselt me ju kõik tahame, et meil oleksid ilusad objektid ja muuseumide kontsertsaalid ja, ja kõik seda aga, aga täiesti isiklikult mulle ka meeldib ilus kasukas, aga kui ma ei saa endale lubada, siis ma ei saa. Või kui ma tahan seda endale lubada, siis ma saan aru, et mis on need teised sammud, mida ma pean selleks tegema, aga vaat need teised sammud unustatakse ära ja siis tuleb välja, et ma saapaid endale üldse osta ei saa. Sealt ma lähen, ilus kasukas, absoluutselt õige ja kompleksne lähenemine. Ja miks seda ei tehta, kuidas ikkagi saab planeerida eelarve strateegiasse korraga ERMi ehitamise siis kirjutatud lauset ülalpidamiskulud ei tõuse, nad on ju lapsik. Kellel on veel üks, mida te nimetasite, on nii-öelda see etteanalüüs, mis, mis seal edasi siis peaksid olema selle siis ideaalmaailmas, mismoodi võiks suurte objektidele otsustamine Eestis käia, analüüs saab kokku kirjutatud, tulevad realistlikud numbrid lubama üksteisele ka ei blufi, väga numbreid ei painuta soovitud suundades. Ma ei kujuta küll ette, kuidas seal võimalik oleks, eks ju, aga no põhimõtteliselt räägime ideaalsest maailmast, mismoodi otsustamisprotsessi edasi võiks või peaks käima. No jällegi, et kui me oleme juba midagi otsustanud ja me oleme teinud tõepoolest 10 miljonit või rohkem eurot kulutusi, et et siis siis tuleks vaadata, et mis on see mõistlik suurus sellel objektil, et mida me saame endale lubada? Milline tähtsus on, kui meil on kappade arv sellel konkreetne yks ja selle jaoks on vaja nii hoidmise kui kui näitamise jaoks suurust pinda siis kuidas saab see olla mitte nii-öelda loogikast või seas lähtumise aluseks? Hoidlatega on, on muidugi see teema, et hoidlaid on võimalik projekteerida nii, et nad mahutaksid võimalikult palju. Ja hoidletega on jälle nii, et räägitud sellest ühishoidla teemast, et ei ole mõtet nagu igal muuseumil hakata oma eraldihoidlat ehitama, mis, mis vastaks tingimustele, vaid oleks ikkagi olemas ühishoidlad, mis teeb mõnes mõttes töö natuke komplitseeritumaks. Aga see tähendab seda, et muuseumid peavad nagu väga täpselt teadma, kus nende asjad Aga ma küsin nüüd vahele, tähendab see 10 miljonit eurot, märgime järgmisteks on läinud, me põhiosas projektil, projekt on valmis, see ei ole ju teevorst jupi maha lõigata, vähem ehitades ei ole mitte nagu Aaviksoo ütleb, et gümnaasiumiosa kinni, et mõned korrused kütmata, no ma ei kujuta ette seda maja. Aga no kas ta nüüd, kui te praegu räägite seda juttu, siis ma ütlen, et see on ju selles mõttes hiljaks jäänud. Oleme need 10 miljonit sisse soolama ja eaka muud projekte tegema, seal ei ole vist võimalik, nad on, kardan, ma muidugi nii täpselt ei tea tegelikult rohkem nad on seal küllalt teda kärpinud ja materjal odavastanud. Kas teie arvates seda projekti saab veel vähendada? Kuna ma ei ole selle kõige viimase projektiga kursis, siis ma ei, ma ei oska sellele küsimusele vastata, kas seda tänast projekti veel saab väheneda? Maanteeprojekti punkt-punktilt läbi just riigikontrolli pilguga. Kunstiakadeemia, mis on siinse peamine pidur teie vaatenurgast, miks see protsess on, on peatunud ja ei taha kurja kuulutada, aga, aga mille, mille tulevik piltlikult öeldes on ikkagi tume praegu. No kunstiakadeemia, noh, kuna me seda konkreetset projekti ei ole, ise audit heerinud ja ka see nii-öelda audit, millest siin avalikkuses räägitakse, tegelikult ei ole auditzee, see on lihtsalt üks analüüsi töö. Aga seal näidatakse ära, et need tulevased kohustused on kunstiakadeemia jaoks liiga suured. Tõsi ta on, nüüd on küsimus selles, et kui suur on kunstiakadeemia kui avalik-õigusliku ülikooli vastutus ja mis on riigi vastutus, sest tegelikult sinna investeeringute kavasse aastal 2008, kui ma nüüd ei eksi, pani valitsus kunstiakadeemia, ütles, et kunstiakadeemia saab raha ja sellest tulenevalt on ka neid järgnevaid kulutusi tehtud, et siin on ka tegelikult valitsuse vastutus. Et kui ta tahab nüüd oma otsustest loobuda Minu meelest küll kõige lihtsam see lugu tegelikult, kui oleks, kus ta juriidilist vaidlust ei oleks, oleks ehitusluba käes, ehitus käiks, oleks meedias rahad olemas, see oli pool projektiinast. Teine pool pidi saama kunstiakadeemia oma vahenditest krunte, praegust objektide müügist ja siis ise oma laenust teenimises algusest peale kõigil selge, et see on bluff. Et sellist raha ei tule ja kunstiakadeemia lootis, et kui maja on valmis ja selgub, et seda raha ei tule, et siis valitsus tilgutab juurde minu meelest asja rajatud sellele need summad ei olnud üldse tapvad, nii et see objekt on praegu lennud õnnetult selle vaidluse. Euroopa rahad läksid ära, täitsa kindlad rahad olid valitsus karistades. Nii võtame järgmised projektid. Me oleme kõige rohkem rääkinud sellest samast Hermist, aga, aga mis teie arvates praegusel hetkel tuleks siis teha küll Nõmme, et, et see olukord kuidagi niimoodi klaaruks ja saaks selle projektiga mingit selgust. Kuna on öeldud, ehitatakse valmis, siis, siis lepime selle olukorraga ja vaadata, mis saab edasi, et kust võtta ülalpidamiskulud. Herneehitamisel on ju ka tegelikult see tee, mida lang pakub, et Kultuurkapitali sellest rahast, mis ongi eraldatud hasartmängumaksust kultuuriobjektide ehitamise maja, teda ei saa kulutada ühelegi kultuuriinimesele seda raha kätte maksta ei saa seal seadus heri ehituseks pandud. Ja seal on kaks vaidluskohta, minu arust üks on see, et praegu otsus on, et 75 protsenti läheb Hermile 25 protsenti ja läheb muusika ja teatriakadeemia, seda samuti vajab optimistlikult vaatasin eilses valitsuse arutelu kommentaaris oli, et, et muusikateatriakadeemia ehitust tuleb lahendada Euroopa vahendite arvel, ma loodan, et ei meede see raha, mis jäi ülejäänud kunstiakadeemial, siis on probleemid lahendatud ja küsimus on nüüd see, mida riigikontroll tõstatas, et kui teda nii teha ja et seda laenu makstakse seal 12 või rohkem aastat hasartmängumaksurahast, et siis intress ju iga aasta tiksub, tipsu tiksub ja riigi kinnisvara aktsiaselts saab vaheltkasu kasu kasu. Et see, mida praegu riigikontroll pakub, et kui riik võtaks sisese laenu, eks kasum seal riigi kinnisvara aktsiaseltsi ära kogu asi tuleks odav. Aga ma arvan, et see skeem, mis praegu valitud, on põhimõtteliselt õige, see läheb ka läbi. Kas see tähendab seda, et kõik ülejäänud kultuuriobjektid jäävad sellel ajal sisuliselt ehitamata, remontimata? Ei, miks tähendab enne, kui see otsus tehti, seaduse muutus seal, mida 992000 ehitati ka kultuuriobjektidesse pärast seda läks see raha kumule, nüüd läheb siis ERM'ile muusikaakadeemiale, ütleme, kui ükskord see asi otsa saab, see võlg, siis tuleks hakata sellest rahast Estoniat ehitama, kõik muud Kultuuriministeeriumi investeeringud on täiesti selle kõrval ei ole üldse olnud seotud selle raha. Meil on kirjutatud alla valitsus otseselt, mis järjekorras, mis seal tehti, ehitada. Ei, ma ütlen see, et muud kultuuri, elekter, riiklikult investeeritud, remonditud, see ei ole kunagi tehtud. Hasartmängumaksurahast ei ole sõltuv, need kaks raha ei ole seal. Ja neid allikaid on väga palju, millest neid kultuuriobjekte on ehitatud ka, kas needsamad turismimeetmed tegelikult sealt on jõudnud kultuuriobjektidele? Lihtsalt remargi on, enne kui me läheme järgmise objekti juurde, peate te seda loogiliseks, et neid meetmeid, et neid rahaallikaid, et neid ongi väga palju, et neid, et annab võtta, kui siit ei saa, siis vaatame, äkki on sealt väike, uksest sisse pääseb. Andsin küsimusele tooli. Jah, just et üldiselt me oleme kõikide nende igasuguste erinevate allikate kohta öelnud seda, et kui neil on nagu oma mingi selge funktsioon seal mingisugust probleemi probleem tekib siis, kui me ei suuda nagu neid ise ära administreerida, neid erinevaid allikaid, et, et me ei suuda nagu seda kontrollisüsteemi ja hindamissüsteemi ülal pidada. Kui me seda suudame, siis ükskõik, mitu allikat Ei no investeeringute asi on üsna selge, et tõesti ainuke probleem see, et kahe aastaga valmis ehitada, laenuintresse maksta, see on minu meelest see, mis teeb selle skeemi kalliks, muidu see nagu see, mis siis leiti. Et 67 protsenti hasartmängumaksul kapital laekuvast rahast läheb suurehitustel ja see on väga loogiline siin väga hästi töötanud. Nii võtame siis neljanda objekti ka veel siia nimekirja, rahvusringhääling, millised on riigikontrolliprobleemid ja küsimused selles kontekstis? Tahaks näha analüüse, ega muud probleemi ei olegi. Et miks on vaja nii suurt pinda juurde, palju see maksma läheb ja kust võetakse järgmised kulud. Aga ma tahaks nüüd riigikontroll, me siin enne saadet omavahel rääkisime, ma tean, et noh, praegu rahvusringhäälingu nõukogu liikmena nägin ka seda skeemi on samuti skeem just see samane avaliku eraPPP tähendab võtta eraraha, ehitada valmis võtmed kätte, maksta laenu, nagu nüüd tekib kohe Signe Kivi, oleks Kunstiakadeemiaga, lugesime plaanidest kui palju kosilasi. Et milline on riigikontrolli suhevat sellesse skeemi, mis algselt tundub ju väga loogiline ja sobiv. B skeemid olid hästi populaarsed igal pool maailmas siis kui hakati aru saama, et riigid enam laenu ei saa. Ja meie kolleegid teistes riikides on väga palju auditeerinud PPP-skeemi täitsa juhuslikult olemas grupi liige, kes neid, kes neid teeme, siis analüüsib ja üldine kogemus on see, et PPP skeem on alati kallim kui see, kui riik ise raha võtaks. Ja seal on hästi palju igasuguseid riske ja igasuguseid tehingukulusid. Nüüd mis on PPP skeemide plussid, on just nimelt täpselt see, sa ehitad ruttu valmistused, ruttu, võtmed kätte ja kui on tegemist mingisuguste keerulisemate objektidega, siis siis võib-olla see ekspertteadmine, mis on olemas nendel finantseerijatel arendajatel. Et seda saab riik ära kasutada, aga igal juhul PPP on kallim kui ise. No siis hetkel on ju Silmegi veel olukord päris hea, kui tal on seitse kosilast, siis nende võistlust korraldavad, kellega odavam tuleb, oleks üksi. Jah, aga noh, fakt on ka see, et erasektori arendajatel neil ei ole mitte mingisugust põhjust teha heategevust, nemad tahavad ka sealt kasu vahelt saada. Ja, ja küsimus on, kui suur see kasu tõepoolest on, aga, aga jah, selle arvelt, et saada midagi väga kähku kätte, kas me oleme nõus seda? Nojah, ja see tähendab tegelikult ära tõlkides seda, et avalik huvi on, et oleks, ütleme, kunstiakadeemia rahvusringhäälingu hoone, aga riik maksab selle pealt kasumit või raha eraettevõtjale juurde. Teeme kokkuvõtte Jaak Alliku seisukohti selle osas, kuidas me leiaksime raha, oleme me juba olnud ja, aga ikkagi, et mida peaks Eestis selliste otsustusprotsesside juures muutma? Sest tegelikult me oleme üsna sellises ajaloolises hetkes ka vist kunagi varem ei ole olnud korraga nii palju ehitamata hooneid ja kirge kohe ehitada erinevates Läheme riigiga või siis ühiskonna nii-öelda nurkades, nii palju, mida me peaksime praegu tegelikult sellest olukorrast õppima, midagi teistmoodi korraldama, et tulevikus selliseid pingeid täiesti asjatuid pingeid tegelikult enam ei tekkinud. No ikkagi kaine mõistus selles mõttes, et see arutelu vingub nagu minema sinna poolt ja vastu, et, et kas ma nüüd olen eestlane või Ma ei ole eestlane, kas ma tahan ERMi või ma ei taha, selles ei ole üldse küsimus, et, et küsimus on, et, et just et mille arvelt me seda tegema peame ja kust me selle raha võtame? Kas meil peaks olema olemas nii-öelda rahvuslik nimekiri, rahvuslik a4 või rahvuslike Exceli tabel, kus on kirjas siis objektid aastad ja, ja nii, et me näeme välja aastani 2038 näiteks, et siis asutame ehitama seda või seda objekti? Seesama nimekiri olemas, millest me täna alustasime, see on 98. aasta vist kui ma ei eksi, kultuuripoliitika põhialused, kus on need kolm objekti sees. Ainus häda on see, et me vahepeal oleme teinud kõike muud kui neid, ütleme siis ülejäänud kahte ehitanud. Ma tahaks lisada veel see ikkagi ka seda, et rahvas peaks selgelt aru andma, kust tuleb raha, mis tuleb lugedes neid kommentaare, näiteks ERMi Hitler, ma ei tea, see tuleb maksta kellegile palkadeks siis seda saart nagu maksuinvesteeringuraha ja lihtsalt ei saa kellelegi palkadeks maksta, see oleks üsna rumal. Noh, asjad on hea, taskuseaduse muutmise küsimus, küll aga hasartmängumaksu selleks kogudeta palkadeks välja maksta ei ole jätkusuutlik. Aga, ja teine asi, et siis tuleb muuta eelarve prioriteete, on võimalik seda teha 2011. aastal valimistel. Jah, need loosungid veel lõpust. Märgiga Jaak Allik, endise kultuuriministri, riigikogu liikme ja sotsiaaldemokraadina ma pean seda oluliseks siinkohal ka siis rõhutada. Ja Külli nõmm riigikontrolli auditijuht tänase poolt ja vastu saatekülaliselt maris, Sander toimetas, Urmas Vaino osales vestluses. Suur aitäh teile kõigile kuulamast nädala pärast taas.